| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-4/25/1471-2 |
| Registreeritud | 27.03.2025 |
| Sünkroonitud | 28.03.2025 |
| Liik | Väljaminev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-4 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud dokumendid |
| Toimik | 9.3-4/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
| Vastutaja | Anna Kalinina (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Ida regionaalosakond, Narva esindus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
Narva-Jõesuu Linnavalitsus
Teie 26.02.2025 nr 25/7-1.1/3
Meie 27.03.2025 nr 9.3-4/25/1471-2
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõu kooskõlastamine
Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) vastavalt planeerimisseaduse § 85 lg 1
kooskõlastamiseks Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu. Narva-Jõesuu Linnavolikogu 19.12.2018 otsusega nr 71 algatati
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) koostamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamine (edaspidi KSH).
Planeeringuala on kogu Narva-Jõesuu linna haldusterritoorium. Narva-Jõesuu linna
territooriumil asub üks linn (Narva-Jõesuu), kaks alevikku (Sinimäe ja Olgina) ning
kakskümmend küla. Enamus asustusest on koondunud linna territooriumi põhjaossa. Narva-
Jõesuu linn moodustati 2017. aasta haldusreformi käigus ning hõlmab endist Vaivara valda,
Kohtla-Järve linna endisi Sirgala ja Viivikonna linnaosasid ning endist Narva-Jõesuu linna.
Omavalitsuse keskuseks on Narva-Jõesuu linnasisene linn. Planeeringuala piirneb Toila vallaga,
Sillamäe linnaga, Narva linnaga ja Alutaguse vallaga. Samuti on planeeritaval alal ulatuslik
merepiir ja piirnemine Venemaa Föderatsiooniga.
Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on kogu omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu
põhimõtete ja suundumuste määramine, maakasutuse ja ehitustingimuste (sh
projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused) seadmine ja täpsustamine ning seeläbi
Narva-Jõesuu linnast atraktiivse elamis- ja ettevõtluspiirkonna kujundamine. Üldplaneering
määrab maakasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneering on investeeringut ja ehitust
ettevalmistava detailplaneeringu koostamise või projekteerimise tingimuste alus ning käsitleb
omavalitsuse arengut tervikuna.
Üldplaneeringus ei ole tuulenergia arendamiseks perspektiivseid alasid ette nähtud ega tingimusi
tuulegeneraatorite püstitamiseks määratud, kuna mistahes kõrgusega elektrituuliku püstitamine
Narva-Jõesuu linna territooriumil vähendab riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Samuti on
keelatud päikeseparkide rajamine. Tulenevalt riigikaitseliste ehitiste seatavatest piirangutest on
Narva-Jõesuu linnas lubatud rajada ainult oma katastriüksuse tarbeks päikeseelektrijaama
koguvõimsusega mitte üle 50 kW, mis on ühendatud kuni 0,4 kV madalpinge jaotusvõrguga.
Üldplaneeringuga paralleelselt läbiviidud KSH aruandes on hinnatud üldplaneeringu
elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju mh mõju inimese tervisele ja heaolule. Mõju
hindamise tulemuseks on KSH aruandes toodud soovitused ja ettepanekud (võimaliku müra,
vibratsiooni, radooni ja põhja- ja pinnaveele mõju uurimiseks ning vajadusel
leevendusmeetmete rakendamiseks) lahenduse edasiarendamiseks sh uute elamute, ettevõtete,
lennuvälja arendamise, autospordiraja ja liikluse planeerimisel.
2(2)
KSH tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses läbi maakasutus- ja ehitustingimuste.
Amet on tutvunud esitatud üldplaneeringu ja KSH aruande materjalidega ning
kooskõlastab Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu. Lisaks soovitab
amet üldplaneeringus tuua välja alljärgneva:
Amet juhib tähelepanu, et haljastuse mürahäiringuid leevendavat toimet ei ole võimalik
täpselt hinnata ning see võib olla sõltuv aastaajast. Peamiseks mürahäiringute
ennetamise meetmeks on müraallika ja müratundliku objekti vahele võimalikult suure
puhverala jätmine ning sellest tulenevalt soovitab amet esmajoones paigutada
müraallikad müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.
Uute kõrge- ja madalpingealajaamade asukohtade planeerimisel tuleb arvestada, et
alajaamadest tulenevad müratasemed peavad lähedalasuvatel müratundlike hoonetega
aladel vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1
toodud tööstusmüra piirväärtustele.
Kõikide hoonete tehnoseadmete paigutamisel tuleb jälgida, et tehnoseadmed ei oleks
olemasolevate ja planeeritavate müratundlike hoonetega alade poole suunatud ja asuksid
neist võimalikult kaugel.
Siseruumide müratasemed peavad vastama sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42
“Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemetele.
Kõrghoonete ning olemasolevate hoonete vahetusse lähedusse uute hoonete rajamisel
arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 "Päevavalgus hoonetes" nõuetega tagamaks
piisav insolatsiooni kestus.
Kuna põhjavesi on peamiselt Narva-Jõesuu linna territooriumi ulatuses reostuse eest
kaitsmata või nõrgalt kaitstud, siis tulenevalt salvkaevude reostustundlikkusest ei
soovita amet uute salvkaevude rajamist joogiveeallikatena.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anna Kalinina
vaneminspektor (keskkonnatervis)
Ida regionaalosakond
Anna Kalinina
5053776 [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|