Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja Liiva tn 41 kruntide detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

TARTU LINNAVALITSUS RUUMILOOME OSAKOND

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

www.tartu.eeKüüni 1 51004 TARTU

tel 5304 6148 rg-kood 75006546 [email protected]

  Päästeamet   Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja Liiva tn 41 kruntide detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks  

27.03.2025 nr 9-3.2/DP-22-006

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele "Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused" ning Tartu Linnavalitsus algatas 04.10.2022. a korraldusega nr 1083 ''Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja Liiva tn 41 kruntide detailplaneeringu'' esitame teile kooskõlastamiseks nimetatud detailplaneeringu.

    Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Kertu Vuks Juhataja     Silvia Türkson 7361181 [email protected]  

.

Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja

Liiva tn 41 kruntide detailplaneering

RAID INVEST OÜ 1

Raid Invest OÜ

Tel: +372 510 9000 E-post: [email protected]

Töö nr: 126/22

Asukoht: Tartu linn, Peetri tn 26,26a,28 ja Liiva tn 41

Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja

Liiva tn 41 kruntide

DETAILPLANEERING

Projektijuht/planeerija Karin Raid

kutsetunnistus nr 219539

/OÜ Raid Invest/

Huvitatud isik: OÜ Tartu Metallivabrik

Tartu 2025

Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja

Liiva tn 41 kruntide detailplaneering

RAID INVEST OÜ 2

Sisukord

Seletuskiri .................................................................................................................... 4

1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk .................................................................................. 4

1.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus ................................................................................... 4

1.2. Vastavus üldplaneeringule ................................................................................................. 6

1.3. Planeeringuala linnaehituslikud seosed ............................................................................ 6

1.4. Erinevate liikumisviiside analüüs…………………………………………………………8

2.Planeeringulahendus ......................................................................................................... 9

2.1. Planeerimislahenduse põhjendus………………………………………………………. ... 9

2.2. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ...................................................................... 9

2.3.Krundi ehitusõigus ........................................................................................................ 10

2.4.Arhitektuurinõuded ehitistele ............................................................................................ 11

2.5.Tänavate maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................... 13

2.6.Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .......................................................................... 16

2.7.Kujad ........................................................................................................ 17

2.8.Tehnovõrgud ja rajatised ................................................................................................. 17

2.8.1.Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................ 17

2.8.2.Ehitamine tehnovõrkude kujas .................................................................................... 18

2.8.3.Veevarustus sh tuletõrje veevarustus ........................................................................... 18

2.8.4.Reoveekanalisatsioon ................................................................................................. 19

2.8.5.Sademeveekanalisatsioon ............................................................................................ 19

2.8.6.Elektrivarustus ja tänavavalgustus ............................................................................. 20

2.8.7.Soojavarustus ........................................................................................................ 20

2.8.8.Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................. 20

2.8.9. Gaasivarustus…………………………………………………………………………21

2.8.10.Taastuvenergia tootmine ja kasutamine ..................................................................... 21

2.9.Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ...................................... 21

2.10.Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused ....................................................... 22

2.11.Servituudid ja naabrusõiguste seadmise vajadus .............................................................. 23

2.12.Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ................................ 23

2.13.Planeeringu elluviimine ................................................................................................... 23

Koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastuste kokkuvõte ................................................ 26

Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja

Liiva tn 41 kruntide detailplaneering

RAID INVEST OÜ 3

JOONISED (esitatud digitaalselt eraldi failidena):

Skeem nr 1: Situatsiooniskeem ning mõjuala funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed

Joonis nr 1: Olemasolev olukord

Joonis nr 2: Põhijoonis

Joonis nr 3: Tehnovõrgud

Joonis nr 4: Maa-alune parkimine

Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja

Liiva tn 41 kruntide detailplaneering

RAID INVEST OÜ 4

Seletuskiri

1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuks on OÜ Tartu Metallivabrik.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri

tn 28 ja Liiva tn 41 kruntidele ehitusõiguse määramiseks äri- ja eluhoonetele.

Planeeringuala suurus on ca 19480m².

Kruntidel kehtib Tartu Linnavolikogu 3. detsembri 2009. a otsusega nr 24 kehtestatud „Peetri

tn 26 krundi detailplaneering“. Kehtiv planeering näeb ette krundi jagamise ja osaliselt

maakasutuse sihtotstarbe muutmise, ehitustingimusi ei ole määratud.

Planeeringu lähtedokumendiks on Tartu Linnavalitsuse 04.10.2022. a korraldus nr 1083 „ Peetri

tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja Liiva tn 41 kruntide detailplaneeringu koostamise algatamine

ja lähteseisukohtade kinnitamine“, Tartu linna üldplaneering ja „Muinsuskaitse eritingimused

Tartu, Peetri 26 ja Peetri 26a krundile detailplaneeringu koostamiseks“.

Detailplaneeringu koostamisel on alusplaanina kasutatud Geodeesia OÜ 02.11.2022.a

koostatud tööd nr: GE-3616 (koordinaadid L-Est 97, kõrgused EH 2000 süsteemis).

Geodeetilise alusplaani mõõtkava on 1:500.

1.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeritava ala asukoha iseloomustamiseks on koostatud skeem nr 1 situatsiooniskeem ning

mõjuala funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed.

Planeeritavad krundid asuvad Raadi-Kruusamäe linnaosas Raadi kalmistu, Liiva tänava, Peetri

tänava ja Narva maantee vahelises kvartalis, ajaloomälestiste Tartu Vana-Jaani kalmistu (reg.

Nr 4317), Tartu Peetri kalmistu (reg. nr 4318), Tartu Raadi kalmistu Telleri kabeli (reg. nr 7084)

kaitsevööndis.

Peetri tn 26 krundil asub tööstuskompleks, mille hoonestuse moodustavad 1960. aastatel ja

sellest hiljem ehitatud tootmishooned. Hooned on erinevate mahtudega ja kõrgustega. Hoonete

seinad on valdavalt laotud silikaattellistest, katusekatteks on viilkatuse puhul kasutatud

eterniiti, lamekatused on kaetud rullmaterjaliga. Hooned on amortiseeruvas seisundis.

Katastriüksuse pindala on 14777m² ja sihtotstarve tootmismaa.

Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja

Liiva tn 41 kruntide detailplaneering

RAID INVEST OÜ 5

Peetri tn 26a krundil asub 1950. aastatel ehitatud kolmekorruseline ärihoone, mille seinad on

laotud tellistest, esifassaadid üle krohvitud. Hooviküljel on seinad krohvimata, ühekorruseline

liituvalt ehitatud maht on kaetud plekiga. Viilkatus on kaetud plekiga. Katastriüksuse pindala

on 2299m² ning sihtotstarve on 85% tootmismaa ja 15% ärimaa.

Peetri tn 28 krundil asub 1970. aastatel ehitatud kahekorruseline hoone, mille seinad on laotud

tellistest, fassaadid üle krohvitud. Lamekatus on kaetud rullmaterjaliga. Katastriüksuse pindala

on 1260m² ning sihtotstarve on 55% tootmismaa ja 45% ärimaa.

Liiva tn 41 krundil asub 1960. aastatel ehitatud hoone, mille viilkatusega põhjapoolne osa on

kolmekorruseline, lõunapoolne hooneosa neljakorruseline ning lõunanurk kelpkatusega.

Fassaadid on kaetud krohviga. Hoone põhjaküljega liituvalt on ehitatud ühekorruseline,

kaldkatusega väike hoonemaht, mis põhimõtteliselt paikneb endisel tänava-alal. Katastriüksuse

pindala on 1143m² ning sihtotstarve on ärimaa.

Vaade planeeringualale Foto 1

Allikas: Maa-ameti fotoladu (13.04.2022)

Planeeringuala on valdavalt kaetud asfaltkattega, isetekkeline haljastus on ala ida nurgas.

Alal on varem tegutsenud põllutöömasinate tehas "Võit", mistõttu võib esineda pinnase

jääkreostust. Keskkonnaportaali info kohaselt puuduvad alal läbiviidud uuringud. Maapealne

kütusehoidla on likvideeritud, kuid maa sees on lekkeohtlikud endise katlamaja masuudimahuti

(50 m³) ja põlevkiviõlimahuti (25 m³) ning teised mahutid, mida enam ei kasutata.

Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja

Liiva tn 41 kruntide detailplaneering

RAID INVEST OÜ 6

Planeeringuala reljeef on suhteliselt tasane, vaid kerge langusega põhjast lõunasse. Maapinna

absoluutkõrgused planeeringualal on vahemikus ca 54.34 kuni 52.02m. Planeeringualal asuvad

mitmed hooneid teenindavad tehnovõrgud ja maa-alused tööstusterritooriumi endised rajatised

(mahutid).

Planeeringualal asuva Liiva tn 41 hoone seinas on geodeetiline seinareeper 113 (GPA

ID20597), see säilitatakse antud asukohas. Ehitisele paigaldatud geodeetilise märgi kaitsevöönd

on 0,5 m ehitise pinnast horisontaalsuunas ning 3,2 m vertikaalsuunas.

1.2. Vastavus üldplaneeringule

Vastavalt Tartu linna üldplaneeringule asub Peetri tn 26 krunt Tartu linna üldplaneeringu

kohaselt maa-alal, mille juhtfunktsioon on korterelamu maa ning arhitektuuriüksuses KR5, kus

maa-alad on hoonestatud või hoonestatavad korterelamutega. Planeeringuala põhjaossa on

üldplaneeringuga kavandatud Surnuaia ja Kalmistu tänavaid ühendav tee-ja tänava maa-ala.

Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja Liiva tn 41 krundid kuuluvad arhitektuuriüksusesse KR3. Tegemist

on ärihoone, osalise korterelamu otstarbega ärihoone ning ettevõtluse maa-alaga, mis on

reserveeritud eelkõige magistraaltänavate lähedusest tuleneva äripotentsiaali realiseerimiseks

ning vastavate kaubanduskeskuste või teatud kaubagrupile spetsialiseerunud poodide ja

teenindusasutuste ehitamiseks. Samas elamugruppide sees olevad alad pakuvad kas

kohaspetsiifilisi või kohalikele elanikele suunatud teenuseid. Osalise korterelamu otstarbega

ärihoone maa-alal on üldplaneeringu kohaselt ärihoone maa-ala, millest kuni 40% ulatuses võib

olla korterelamu maa-ala ja ühiselamu maa-ala. Kuni 40% ulatuses hoonestuse brutopinnast on

lubatud planeerida korterelamu otstarvet.

Planeering vastab üldplaneeringule.

1.3. Planeeringuala linnaehituslikud seosed

Lähimatel tänavatel on olemas kõik tehnovõrgud, planeeringualale on juurdepääs nii jalgsi,

ratta, auto kui ka ühistranspordiga ning asukoht elamiseks, teenuste tarbimiseks ja töötamiseks

on hea.

Tabelis 1.a on esitletud ümbritseva hoonestuse näitajad.

Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja

Liiva tn 41 kruntide detailplaneering

RAID INVEST OÜ 7

Tabel 1.a. Planeeringuala kontaktvööndis asuvate kinnistute linnaehituslik analüüs

Tabel 1.b.

Täisehitus %

Keskmine kontaktvööndis

50,97

Planeeritud

Pos 1 29,6

Pos 2 78

Pos 3 82,8

Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja

Liiva tn 41 kruntide detailplaneering

RAID INVEST OÜ 8

Analüüs näitab, et planeeringualale uue hoonestuse kavandamine on võimalik ja mahuliselt

sobilik, sest kavandatud uute hoonete kõrgus ja krundi täisehitusprotsent on väiksem, kui samas

kvartalis olemasolevatel ärihoonetel ja elamutel.

Planeeringu lahenduse kujunemisel on aluseks võetud muinsuskaitse eritingimused. Kalmistu

poolne hoonestus on kavandatud madalana (64,50 abs kõrgusega). Peetri tänava poolne

hoonestus järgib Liiva tn 41 hoonestuse kõrgust (71.09 abs m ) ja see langeb Narva mnt suunas

Peetri tn 28 krundil kõrguseni 63.60 abs m kõrgusele. Muinsuskaitse eritingimuste koostamisel

on määratud krundi täisehitusprotsendiks 26%. Planeeringulahendus vastab nimetatud

tingimusele, mööndusel et seoses avalikult kasutatava ühendustänava rajamisega väheneb

Peetri tn 26 krundi pindala ja tekib Pos 4.

Planeeritud lahendus on kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga ja vastab 2022.a mais OÜ DIVI

Projekt tööle „Muinsuskaitse eritingimused Tartu, Peetri 26 ja Peetri 26a krundile

detailplaneeringu koostamiseks“ (vt detailplaneeringu lisade kausta).

1.4. Erinevate liikumisviiside analüüs

Planeeringuala liiklus on planeeringu koostamise ajal avatud sõidukitega liiklejatele Liiva

tänavalt. Planeering näeb ette Kalmistu tänava pikendamise läbi planeeringuala ning

sõidukitele uue juurdepääsu rajamist Peetri tänavalt. Täiendavate sõidukite juurdepääsude

rajamine võimaldab kvartali liikluskoormust paremini hajutada ja muuta seda

kasutajasõbralikumaks.

Jalgsi ja jalgrattaga liiklejatele on Liiva ja Peetri tänavate äärsetele hoonetele mitmeid erinevaid

juurdepääse.

Lähim Tartu rattaringluse laenutuspunkt „Orava“ asub Narva mnt ääres ca 200m kaugusel

planeeringualast.

Planeeringualale lähimad bussipeatused asuvad Narva mnt-l ja Puiestee tänaval ca 200-300m

kaugusel planeeringualast.

Inseneribüroo Stratum on koostanud „Tartu linn, Peetri tn 26, 26a, 28 ja Liiva tn 41 kinnistute

detailplaneeringu liiklusuuringu“ (juuli 2023, töö nr 2023-T077).

Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja

Liiva tn 41 kruntide detailplaneering

RAID INVEST OÜ 9

Uuringus on läbi analüüsitud planeeringuala realiseerimisel kaasnev liikluskoormus ning jõutud

liiklusprognoosiga järgnevatele tulemustele:

• summaarne autoliiklus hommikusel tipptunnil on 114 a/h ja õhtusel tipptunnil 140 a/h;

• summaarne jalgrattaliiklus on 148 jr/h nii hommikusel, kui ka õhtusel tipptunnil.

Uuringu kokkuvõtte kohaselt saab Peetri tn 26, 26a, 28 ja Liiva tn 41 kinnistute

detailplaneeringu objektid olemasolevat tänavavõrku kasutades välja ehitada. Ühendus

Surnuaia teele aitab jaotada liikluskoormust Narva mnt ja Puiestee tänava vahel. Oluline on

Peetri tänaval jalgrattaraja rajamine – see eraldab jalgsi liikluse jalgratastest ning loob eelduse

ohutumaks keskkonnaks Peetri tn poolsete hoonete sissekäikude juures.

Täismahus uuring asub planeeringu lisadokumentide hulgas.

Arvestades Tartu linnaenergia- ja kliimakavas Tartu energia 2030. toodud modaaljaotuse

eesmärke on prognoositav, et kõikidest liikumisviisidest moodustab jalgsikäijate hulk 23%,

bussireisijate hulk 24%, jalgrattareisijate hulk 17% ja autodega reisijate hulk 30%.

Arvestades detailplaneeringuala paiknemist väljakujunevas elu- ja ärihoonete piirkonnas, head

ühendust olemasolevate ja perspektiivsete kergliiklusteede, bussipeatuste, tänavatega ning

läheduses asuvaid rattaringluse rattalaenutuse punkte, on selge, et planeeringuala tulevastele

elanikele ja teenuste tarbijatele on tagatud erinevate liikumisviiside väga head

kasutamisvõimalused.

2. Planeeringulahendus

2.1. Planeeringulahenduse põhjendus

Planeeringuala asub tiheda linnaruumiga keskkonnas. Üldplaneeringuga on kavandatud

maakasutuse otstarbed, mis näevad ette piirkonnale uut visiooni senise tööstusala asemel.

Korterite ja ärifunktsioonide kõrvuti eksisteerimine loob piirkonna elanikele mugavad

võimalused kodulähedaseks äriteenuste kätte saamiseks.

2.2. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Pos 1 krunt on lubatud kavandatavate hoonete vahel jagada väiksemateks kruntideks

detailplaneeringut koostamata tingimusel, kui on tagatud nõuetekohane haljastus,

juurdepääsud, parkimine jm vajalik. Selle tagamiseks tuleb vajadusel määrata servituudi

vajadus (juurdepääs, parkimine jms).

Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja

Liiva tn 41 kruntide detailplaneering

RAID INVEST OÜ 10

Planeeringuga nähakse ette ja moodustatakse järgmised krundid:

Pos 1 äri- ja elamufunktsiooniga krunt (Peetri tn 26 ja 26a krundist);

Pos 2 ärifunktsiooniga krunt (Liiva tn 41 krundist);

Pos 3 ärifunktsiooniga krunt (Peetri tn 28 krundi piire ei muudeta);

Pos 4 tee- ja tänavamaa krunt (Peetri tn 26 ja Liiva tn 41 krundist).

Pos 1 krunt on lubatud kavandatavate hoonete vahel jagada väiksemateks kruntideks

detailplaneeringut koostamata tingimusel, kui on tagatud nõuetekohane haljastus,

juurdepääsud, parkimine jm vajalik. Selle tagamiseks tuleb vajadusel määrata servituudi

vajadus (juurdepääs, parkimine jms). Kõikide kruntide piire ja pindalasid on lubatud

mõõdistamise käigus täpsemate mõõdistusandmete alusel täpsustada.

Kruntideks jaotamine on kajastatud põhijoonisel (joonis nr 2).

2.3. Krundi ehitusõigus

Pos 1 krundile määratakse detailplaneeringuga üks suur hoonestusala ning hoonete alla on

kavandatud maa-alune parkimiskorrus (vt joonist nr 4-maa-alune parkimine). Pos 2 ja Pos 3

kruntide hoonestusala on määratud olemasoleva hoone ulatuses. Väljaspoole hoonestusala

hooneid rajada ei ole lubatud. Ehitusõigust on võimalik realiseerida mahus, mille juures on

tagatud nõuetekohane haljastus- ja parkimislahendus.

Pos 1 krundile määratakse ehitusõigus kuni 5 korterelamu ja 1 ärihoone ehitamiseks, milles on

osaliselt korterelamu funktsioon. Pos 2 ja Pos 3 kruntidel säilib olemasolev hoonestus. Pos 4

krunt on moodustav transpordimaa ja sellele ehitusõigust ei määrata.

Pos 2 krundil asub hoone põhjaosas madalam ühekorruseline hooneosa, mis jääb ette Pos 4

ühendustänava rajamisele ning tuleb tänava rajamiseks lammutada.

Kruntide ehitusõigus on kajastatud põhijoonisel (joonis nr 2). Pos 1, Pos 2 ja Pos 3 krundil on

kohalikul omavalitsusel õigus lubada hoonetesse kõiki üldplaneeringus ärihoonete maa-alal

antud asukohas lubatud ehitiste kasutamise otstarbeid. Pos 1 krundi Peetri tänava poolsetes

hoonetes on keelatud majutuse rajamine.

Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja

Liiva tn 41 kruntide detailplaneering

RAID INVEST OÜ 11

Lisaks põhijoonisel kajastatud ehitusõigusele on lubatud rajada kruntidele kuni 20 m² suuruse

ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgeid prügimajasid ja jalgrataste majasid. Tingimusel, et

kruntidel on tagatud nõuete kohane haljastus, parkimine, tuleohutus jms.

Narva mnt 112 krundi ja Peetri tn vahele tuleb rajada planeeringuala läbiv jalakäijate

otseühendus.

Kruntide ehitusõigus on esitatud põhijoonisel (joonis nr 2).

2.4. Arhitektuurinõuded ehitistele

Detailplaneeringu põhijoonisel (joonis nr 2) on tähistatud hoonestusala. Hoonete maapealseid

ja maa-aluseid osi võib ehitada ainult joonisel näidatud planeeritud hoonestusalasse.

Ehitusõiguse realiseerimise eelselt tuleb Pos 1 krundile parima lahenduse leidmiseks ja

arhitektuurse terviklahenduse tagamiseks läbi viia vähemalt kolme kutsutud osalejaga

arhitektuurivõistlus.

Arvestades, et planeeringualale viiakse läbi arhitektuurivõistlus, siis on lubatud

arhitektuurivõistluse tulemuse alusel kõikide hoonete juurdepääsude asukohti täpsustada.

Ajaloomälestiste Tartu Vana-Jaani kalmistu (reg nr 4317), Tartu Peetri kalmistu (reg nr 4318)

ja ehitismälestise Telleri kabeli (reg nr 7084) kaitsevööndis on kavandatavate uushoonete

katuseharja projekteeritav maksimaalne kõrgus maapinnast lubatud kuni 11 m. Kaitsevööndist

väljapoole jääval hoonestusalal on kavandatavate uushoonete katuseharja projekteeritav

maksimaalne kõrgus maapinnast lubatud kuni 18 m. Planeeritud hooned on lubatud rajada kuni

18 m laiusena.

Hoonete ning avatud ruumi projekteerimisel tuleb tagada inimsõbralik, terviklik ja turvaline

kaasaegne linnaruum.

Hoonetel tuleb välisviimistluses kasutada kõrge kvaliteediga materjale. Kavandatavate hoonete

arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline.

Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja

Liiva tn 41 kruntide detailplaneering

RAID INVEST OÜ 12

Arhitektuurinõuded hoonetele Tabel 2

Pos nr Pos 1 Pos 2 Pos 3

Pos 4

Kohustuslik

ehitusjoon

H1 ja H2- Peetri tänava ääres

H3,H4,H5,H6-Kalmistu tänava

pikenduse tänavajoonel

Kohustuslikule ehitusjoonele

tuleb kavandada hoone põhimaht.

Liiva ja

Peetri

tänava

poolsel

krundi

piiril

Peetri tänava

poolsel

krundi piiril

-

Katusekalde

vahemik

vaba vaba vaba -

Katuse tüüp vaba vaba vaba -

Katusekatte

materjal

katusekivi, katuseplekk, rull-

materjalid.

Kaldkatuse (viilkatus) puhul

kavandada katusekatteks Klassik

profiiliga terasplekk või

katusekivid. Lamekatuse puhul

katusekatte valikule piiranguid ei

ole.

vaba vaba -

Katuse

harjajoon

Viilkatuse puhul paralleelne

tänavaga

vaba vaba -

Välisviimistluse

materjalid

LUBATUD:kasutada piirkonnale

iseloomulikke materjale.

Välisseinte puhul kasutada

kvaliteetseid viimistlusmaterjale:

keraamilist tellist, krohvipinda,

betooni, puitu, klaasi jt

KEELATUD: imiteerivad

materjalid, sh plekist ja plastikust

välisvooder, kivi-imitatsiooniga

katuseplekki jms

vaba Vaba -

Hoonemahtude

liigendamine

LUBATUD: Kasutada

uushoonete lahenduses erinevaid

arhitektuurseid võtteid, hoone-

mahte liigendamist erinevateks

visuaalseteks osadeks nii

kõrguses kui laiuses jne.

-

Hoonete

juurdepääsud

LUBATUD: Galeriid

KEELATUD: Kangialused

Maa-aluste parklate sissesõitude

rajamiseks on lubatud kavandada

panduseid ja tugimüüre;

-

Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja

Liiva tn 41 kruntide detailplaneering

RAID INVEST OÜ 13

TREPID JA PANDUSED ei tohi

ulatuda tänava maale.

Piirdeaed Kinnistut piirdeaiaga ei piirata.

Peetri 62, 62a, 62b, Narva mnt

108, 110, 112 kruntidega

külgnevad piirdeaiad on lubatud

läbipaistva metallaiana või

puitlippaiana kõrgusega kuni 1,5

m

KEELATUD: tõkkepuude

paigaldamine maapealsetesse

parklatesse.

LUBATUD: tõkkepuude

paigaldamine ja ohutuspiirded

maa-alustesse parklatesse

sissepääsudele

ei ole

lubatud

ei ole

lubatud

Kalmistut eraldav

vanem piirdemüür

tuleb restaureerida,

silikaattellistest

ehitatud hilisem

müüriosa krohvida

üle sarnaselt vanema

piirdemüüriga ning

katta pealt

analoogsete

katusekividega

Samuti on lubatud kavandada hoonetele päikesepaneele, sobivalt hoonete arhitektuuriga.

Lubatud on päikesekatus. Paneelid jt tehnoseadmed ei tohi olla avalikust tänavaruumist

vaadeldavad, soovituslikult integreerida need hoone arhitektuursesse lahendusse.

Korteritele tuleb hoonete mahus mugavas asukohas lahendada abiruumid jalgrataste,

lapsekärude, kelkude jms hoidmiseks. Hoonesisesed jalgrataste parkimisvõimalused tuleb

lahendada ilmastiku- ja varguskindlalt selleks otstarbeks ettenähtud ruumis, st mitte üldiste

panipaikadena.

Äripindade jalgratta varjualused tuleb lahendada ilmastikukindlalt.

2.5. Tänavate maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeringuala naaberkrundil Narva mnt 112 kehtib „Narva mnt 112 ja Peetri tn 26b krundi

detailplaneering“, mille kohaselt on ette nähtud Surnuaia tänava pikendamine (planeeringus Pos

2) ja avamine Kalmistu tänavale. Nimetatud planeeringus kavandatud Surnuaia tänava

pikenduse Pos 2 maaüksust ei ole käesolevaks ajaks krundist välja jagatud. Planeeringu

seletuskirja kohaselt on Surnuaia tänava, Pos 2, taastamine põhjendatud, kui seda on võimalik

tänavana pikendada kuni Kalmistu tänavani. Vastava võimaluse avanemisel toimub Surnuaia

tänava (Pos 2) kruntimine ja tasuta linnale üle andmine 3 kuu jooksul nimetatud võimaluse

tekkimisest alates.

Surnuaia ja Kalmistu tänavate ühendamise võimalus luuakse käesoleva detailplaneeringuga.

Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja

Liiva tn 41 kruntide detailplaneering

RAID INVEST OÜ 14

Detailplaneering näeb ette Kalmistu ja Surnuaia tänava ühendamise ja avalikku kasutusse

määratava tänava moodustamise (Pos 4).

Jalgsi liikumise, kergliikluse ja ühistranspordi kasutamise soodustamiseks tuleb

projektlahenduse ja krundisisese liiklusskeemi koostamisel pöörata tähelepanu jalgsi ja

jalgrattaga liikujate mugavate ja turvaliste liikumisteede tagamisele.

Narva mnt 112 krundi ja Peetri tn vahele tuleb rajada otsetee kergliiklejatele.

Hoonete projekti koosseisus peab olema joonis, mis kajastab jalakäijate põhisuundade

kavandamist.

Sõidukite ja jalgratta parkla maht ja asetus lahendatakse hoonete projekteerimisel, lähtudes

standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“ toodud parkimisnormatiividest. Parkimisvajaduse

analüüsil on kasutatud parkimiskohtade arvu täpsustamiseks kruntide teenustele

ligipääsetavuse väärtust (teenustaset) vastavalt Tartu ligipääsetavuse uuringule, mille alusel on

planeeringuala asukoht alal, kus parkimisnormatiivi tuleb rakendada 100% mahus.

Pos 1 krundile tuleb rajada maa-alune parkimiskorrus (vt joonist 3 ja 4). Seejuures tuleb silmas

pidada, et peab jääma piisavalt ruumi maa peal madal -ja kõrghaljastuse rajamiseks. Täpne maa-

aluse parkimiskorruse parkimislahendus antakse arhitektuurivõistluse võidutöö alusel.

Parkimine soklikorrusel ei ole lubatud.

Nõuded mootorsõidukite parklate projekteerimiseks:

* tähelepanu tuleb pöörata liikumispuudega inimeste sõidukite või liikumis- ja nägemispuudega

inimesi teenindavate sõidukite parkimiskohtade mugavale asetusele hoonete sissepääsude

suhtes;

*krundil peab olema piisaval arvul jalgrattahoidikuid ja selleks vajalikke hoiukohti,

katusealuseid;

*parklates liiklemine peab olema ohutu ja arusaadav;

*projekteerimisel tuleb rajada elektriautode laadimiskohad vastavalt projekteerimise hetkel

kehtivatele seadustele;

*parkla ja teed peavad olema kõvakattega ja masinhooldatavad;

*parkla ja lume ladustamisala sulavee kogumisalalt kanaliseeritav sademevesi peab olema enne

sademeveekanalisatsiooni juhtimist puhastatud muda-õlipüüduris.

Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja

Liiva tn 41 kruntide detailplaneering

RAID INVEST OÜ 15

*osa maapealsetest parkimiskohtadest (sisehoovis) peavad olema tähistatud külaliste parklana.

*maa-aluses parklas peavad tupikteede lõpus olema võimalused sõiduki ümber pööramiseks.

Soovitav on kasutada nutika parkla lahendust, kus info- ja suunatablood juhatavad vaba

parkimiskohani.

Nõuded jalgratta parkimiskohtade projekteerimiseks:

* jalgratta hoiuraamid peavad võimaldama kinnitada jalgratast raamist;

* ligipääs ratta parkimiskohtadele peab olema hea, st teekonnale tänavalt parkimiskohani ei tohi

jääda treppe, kitsaid koridore vm ligipääsetavust raskendavaid elemente;

* hoonevälised jalgrattaparklad tuleb lahendada turvaliselt ja ilmastikukindlalt.

Planeeringualale planeeritud lahenduse parkimiskohtade arvutus Tabel 3.

Ehitise liik Suletud

brutopind

Sõiduautode parkimisnormatiiv /

planeeritud parkimiskohtade arv

(korruselamute ala)

Jalgrataste parkimisnormatiiv/

planeeritud parkimiskohtade

arv (korruselamute ala)

Pos 1 Asutused 4221m² 1/60- 70 kohta 1/100- 42 kohta

Korruselamu 12250 m² 1/50- 245 kohta 1/40- 306 kohta

Kokku: 16471m²

Normatiivne- 315

planeeritud- 315

(sh maa-alused ja maa-pealsed)

Normatiivne-348

planeeritud- 348 (avaparklas ja

hoone mahus)

Pos 2 Asutused 2121m² 1/60- 35 kohta 1/100- 21 kohta

Kokku: 16854m²

Normatiivne-35

planeeritud-9 (servituudi alusel)*

Normatiivne-21

planeeritud- 21 (hoone mahus)

Pos 3 Asutused 1816m² 1/60- 30 kohta 1/100- 18 kohta

Normatiivne-30

planeeritud-18 *

Normatiivne-18

planeeritud- 18 (hoone mahus)

MÄRKUS:

* Pos 2 ja Pos 3 kruntidel on olemasolevatest hoonetest vaba ruumi väga vähe, st

projekteerimisel on tulevikus soovitatav koostada parkimise nõudlust välja selgitav hinnang.

Kuna tegu on rendipindadega ärihoonetega, mille täpne kasutusotstarve selgub igakordsete

projektide koostamisel, siis on lubatud parkimiskohtade arvu vähendada nt vahetustega töö vms

korraldamisel täpse ruumide kasutusotstarbe korral. Samuti on võimalik kaaluda

Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja

Liiva tn 41 kruntide detailplaneering

RAID INVEST OÜ 16

parkimiskohtade vähendamist, kui on selge, et alternatiivsete liikumisviiside kasutajate hulk on

piisavalt suur ja autode parkimiskohti ei ole nii palju vaja.

2.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Planeeringuala maapinna vertikaalplaneeringu olulist muutmist ei kavandata.

Pos 1 osas peab rohevõrgu toimimiseks haljastatud ala olema vähemalt 40% krundi pindalast.

Kõrghaljastuse osakaal haljastatud alast peab olema vähemalt 25%, millest vähemalt 25% peab

omakorda asuma looduslikul pinnasel (st mitte parkimiskorruse peal).

Maa-aluse parkla ehitusõiguse realiseerimisel tuleb arvestada vajadusega tagada kõrghaljastuse

rajamise tingimusega sisehoovis. Vastavalt Tartu linna üldplaneeringule nimetatakse

kõrghaljastuseks puud, mille kõrgus reeglina on täiskasvanult vähemalt 10 m. Kõrghaljastuse

osakaalu arvestatakse täiskasvanud liigi võraulatuse alusel. Puude hulka ei arvestata viljapuid.

Kõrghaljastuse kasvuks peavad olema tagatud standardi kohased nõuded.

Maapealse parkla liigendamisel või Narva mnt 112 krundi ja Peetri tänava vahelise otsetee

rajamisel on lubatud kasutada konteinerhaljastust, madalhaljastust, tõstetud peenraid jms

lahendusi.

Haljastuslahendus peab arvestama EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses“ nõudeid

kasvutingimuste tagamiseks.

Vastavalt Tartu linna üldplaneeringule tuleb kruntidel Pos 2 ja Pos 3 tagada minimaalselt 10%

ulatuses krundi pinnast kõrghaljastust. Arvestades, et kruntide täisehitusprotsent on 78% ja

83%, siis ei ole antud kruntidel kõrghaljastuse nõude täitmine võimalik.

Planeeringuga on näidatud tinglikud kõrghaljastuse asukohad Pos 1 krundil.

Hoone projektiga koos tuleb esitada haljastusprojekt, mis tuleb realiseerida hiljemalt hoone

valmimise ajaks.

Nõuded haljastusprojektile:

*välialad krundil peavad olema esinduslikult kujundatud ning võimaldama lühipuhkust

(istumisvõimalusi). Nii külastajate kui ka töötajate seisukohalt tuleb anda projekteerimisel

lahendused kruntide siseselt puhkealade rajamiseks;

Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja

Liiva tn 41 kruntide detailplaneering

RAID INVEST OÜ 17

*krundile haljastuse projekteerimisel tuleb arvestada nähtavusega ja tehnovõrkude

kaitsevöönditega;

*et tagada elamisväärne keskkond, tuleb mängu-, spordi- ja puhkealad kavandada

päikselisemasse õueala osasse, parkimine ja prügimajandus tänavapoolsesse ja/või

varjulisemasse külge;

*kruntide õuealadel on oluline sotsiaalne funktsioon ning seal peab tegevust leiduma igale

vanusegrupile;

*haljastamiseks kasutada Eestis looduslikult kasvavaid, linnahaljastusse vastavalt

kasutusotstarbele sobivaid põõsaid ja madalakasvulisi puid;

*hoonestusala kõnniteede ja parkla katendiks kasutada ajaloomälestise kaitsevööndi miljöösse

sobivaid katendeid. Sillutuskivid valida pinnaomadustega, mis tagab kõigi kasutajate turvalise

liikumise;

*parkimine tuleb liigendada haljastusega põhimõttel, kus iga 10 parkimiskoha kohta tuleb

kavandada vähemalt üks haljassaarega puu, suured avaparklad tuleb liigendada haljastusega

väiksemateks üksusteks.

Jäätmekäitlus lahendatakse krundil. Jäätmekonteinerite täpsed asukohad määratakse

projekteerimisel lähtudes arhitektuurivõistluse võidutööst. Jäätmekonteinerid peavad olema

varjestatud, st mitte nähtavad avalikust ruumist ja liikumisteedelt ning võimaldama jäätmete

liigiti kogumist.

2.7. Kujad

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste

kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Hoonete tuleohutusklass määratakse

projekteerimisel lähtuvalt hoonetele esitatud nõuetest ja kõrgusest.

2.8. Tehnovõrgud ja rajatised

2.8.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Lähialal olemasolevad tehnovõrgud ja Maa-ameti andmebaasi kohaselt planeeringualal asuvad

kitsendused on näidatud detailplaneeringu joonisel nr 1 „Olemasolev olukord“.

Kitsendused säilivad antud asukohas, kuni vajaduse ära langemiseni.

Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja

Liiva tn 41 kruntide detailplaneering

RAID INVEST OÜ 18

Planeeritud tehnovõrkude asukohad on kajastatud joonisel nr 3 „Tehnovõrgud“.

Planeeringualal kasutusest välja langevad tehnovõrgud likvideeritakse. Projekteerimisel võib

planeeritud tehnovõrkude ja rajatiste asukohta täpsustada koostöös kõigi

tehnovõrguvaldajatega.

Planeeringuala naaberkrundil Narva mnt 112 kehtib „Narva mnt 112 ja Peetri tn 26b krundi

detailplaneering“. Nimetatud planeeringuga on Narva mnt 112 krundil (Pos 2 alal) kavandatud

tehnovõrkude rajamine käesoleva detailplaneeringuala suunas.

Käesoleva detailplaneeringuga on antud Pos 4 maa-alal võimalus tehnovõrkude perspektiivseks

ühendamiseks, kui selleks tekib vajadus.

2.8.2. Ehitamine tehnovõrkude kujas

Planeeringualal asuvad tihedalt mitmed olemasolevad tehnovõrgud. Kuni uute tehnovõrkude

rajamiseni tuleb tagada olemasolevate tehnovõrkude töö.

Planeeringuga on näidatud põhimõtteline vee-, reoveekanalisatsiooni-, sademevee-

kanalisatsiooni-, soojatrasside ning side- ja elektriühenduse lahendus.

2.8.3. Veevarustus sh tuletõrje veevarustus

Planeeringuala on kavandatud varustada veega AS-le Tartu Veevärk kuuluvast ühisveevärgi

võrgust vastavalt AS Tartu Veevärk poolt 05.12.2022. a väljastatud tehnilistele tingimustele

detailplaneeringu koostamiseks, INF/793.

Planeeringuala hoonete veega varustamiseks tuleb rajada veetorustike ühendused Peetri tn

veetorustikust. Peetri tänavalt on mitu veetorustiku ühenduspunkti otse Pos 1 krundi piiril.

Lisaks on planeeritud veeühendused Liiva tn veetorustiku kaudu. Liiva tänaval lõigus Peetri tn

- Kalmistu tn on olemasoleva veetoru läbimõõt De 63. Detailplaneeringuala veega

varustamiseks Liiva tänavalt tuleb De 63 tänavatorustik asendada De 110 veetoruga, selleks on

planeeringuga kavandatud Liiva tänavale uus veetorustik mis juhitakse läbi planeeritud

ühendustänava (Pos 4) ja sealt edasi ringtorustikuna Narva mnt-le.

Pos 2 ja Pos 3 kruntidel säilivad olemasolevad veeühendused.

Planeeringuala väline tuletõrjeveevarustus on planeeritud otse planeeringualal asuvast (Peetri

ja Liiva tänava nurgal) olemasolevast hüdrandist nr 1065 (10 l/sek) ning lisaks on kavandatud

üks uus hüdrant Pos 4 tänavale. Samuti asuvad planeeringuala lähiümbruses ca 130m raadiuses

mitmed lisahüdrandid Puiestee tänaval (nr 123,122,125) ja Risti tänaval (nr 191).

Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja

Liiva tn 41 kruntide detailplaneering

RAID INVEST OÜ 19

2.8.4. Reoveekanalisatsioon

Planeeringuala reoveed on planeeritud juhtida AS-le Tartu Veevärk kuuluvasse

kanalisatsioonivõrku vastavalt AS Tartu Veevärk poolt 05.12.2022. a väljastatud tehnilistele

tingimustele INF/793. Detailplaneeringuala reovesi on kavandatud juhtida Peetri tn ja Liiva

tänava De250 reoveekanalisatsioonitorustikku. Pos 2 ja Pos 3 kruntidel säilivad olemasolevad

kanalisatsioonitorustike ühendused Peetri ja Liiva tänavatelt.

2.8.5. Sademeveekanalisatsioon

Sademeveekanalisatsiooni lahendus on planeeritud vastavalt AS Tartu Veevärk poolt

05.12.2022. a väljastatud tehnilistele tingimustele detailplaneeringu koostamiseks, INF/793.

Detailplaneeringuala sademeveekanalisatsiooni eesvooluks on Peetri tänava De 315

sademeveekanalisatsiooni torustik (Narva mnt 108 kinnistu kohal) ja Liiva tänava De 315

sademevee kanalisatsiooni torustik (Puiestee tn - Liiva tn ristmikul).

AS K&H on koostanud Tartu linn, Kruusamäe, Ülejõe ja Raadi linnaosade sademeveetorustike

eelprojekti. Planeeringuga nähakse ette sademeveekanalisatsiooni tänavatorustiku rajamine

Peetri tänavale alates eesvoolust kuni krundi ühenduskohani vastavalt AS K&H koostatud

eelprojektile.

Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveesüsteemis tuleb planeeringualalt

tänavatorustikku juhitava sajuvee vooluhulka (l/s) piirata. Tänavatorustikku juhitava

sademevee vooluhulga (l/s) vähendamiseks ja ühtlustamiseks tuleb kasutada võimalikul määral

väikese äravooluteguriga pinnakatteid ning projekteerida kruntidele reguleeriv maht (mahuti,

torud, vms).

Kinnistu torustikud ja reguleeriva mahu jaoks vajalikud rajatised tuleb ehitusprojekti

koosseisus äravoolu reguleerimise nõudest lähtuvalt dimensioneerida. Nõuded vooluhulga

piiramiseks täpsustatakse ehitusprojekti koostamiseks väljastatavates tehnilistes tingimustes.

Katuste sademevesi tuleb suunata maapinnale, kust see voolab sademeveelehtritesse ja

restkaevudesse. Projekteerimisel on soovitav leida võimalused sademevee taaskasutuseks (nt

kastmiseks vms).

Hoone projekteerimisel tuleb arvestada võimaliku maksimaalse paisutustasemega torustikus.

Võimalikust paisutustasemest madalamal asuvate sademeveeneelude ja –rajatiste vahetu

Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja

Liiva tn 41 kruntide detailplaneering

RAID INVEST OÜ 20

ühendamine sademeveetorustikku ei ole lubatud. Kasutada tuleb uputustõkkeseadmeid ning

pumpamist.

Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.

Parkla sademevee puhastamiseks tuleb kruntidele projekteerida I-klassi muda-õlipüüdurid.

2.8.6. Elektrivarustus ja tänavavalgustus

Elektriliitumine on kavandatud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele (nr 431728,

väljastatud 18.11.2022). Detailplaneeringualale on planeeritud uus alajaam, mille toide

planeeritud 10 kV maakaabelliinidega "Võit - Surnuaia 473" ja "Võit -

Kalmistu 12" alajaamadest, kasutades võimalusel olemasolevaid maakaableid.

Kruntide piiridele on kavandatud 0,4 kV liitumiskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud liituvale

krundile ning see peab olema alati vabalt teenindatav. Parklate ja hoonete krundisisene

valgustus tuleb lahendada projekteerimise käigus vastavalt kehtivatele normatiividele. Parkla

ja selle haljastuse kavandamisel arvestada elektriautode laadimisvajaduse tagamisega. Pos 4

planeeritud tänavale on kavandatud tänavavalgustus.

2.8.7. Soojavarustus

Hoonete soojavarustus on planeeritud kaugkütte baasil ning tuleb projekteerida vastavalt Gren

Tartu AS poolt 04.11.2022.a väljastatud tehnilistele tingimustele 326/22. Liitumine on

planeeritud Peetri tänavas asuvalt olemasolevalt soojatorustikult, ühenduskoht on planeeritud

Peetri tn 26a kohal olevast soojatorustiku kambrist.

Soojatorustik tuleb rajada rõhuklass PN16 eelisoleeritud torustikuna, lähtuda EVS 843:2016

“Linnatänavad” nõuded tehnovõrkude kujade ja kaitsetsoonide kohta. Soojuskoormuse

ühendamise projekteerimistingimuste väljastamiseks ja ühendamise kokkulepete sõlmimiseks

pöörduda Gren Tartu AS klienditeeninduse poole.

2.8.8. Telekommunikatsioonivarustus

Telekommunikatsioonivarustus on kavandatud vastavalt AS Telia telekommunikatsiooni

alastele tehnilistele tingimustele nr 37431205, 16.11.2022. a.

Pos 2 hoonel säilib sideühendus olemasolevas asukohas Liiva tänaval. Pos 1 ja Pos 3 hoonete

sidega varustamiseks tuuakse sidekanalisatsioontorustik Liiva tänava kaevust nr 484 ja Pos 4

kavandatud ühendustänava kaudu hooneteni ja Pos 1 hoonete maa-alustesse parklatesse.

Parklatesse tuleb projekteerida sidekapid ning igale hoonele luua eraldi sisend sisevõrgu

lahenduse jaoks.

Sidekanalisatsiooni torustikesse paigaldatakse sidekaabel.

Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja

Liiva tn 41 kruntide detailplaneering

RAID INVEST OÜ 21

Sobivate sidekaevude ja sidekanalisatsioonitorustiku täpne asukoht valitakse projekteerimisel.

2.8.9. Gaasivarustus

Gaasivarustus on kavandatud vastavalt AS Gaasivõrgud tehnilistele tingimustele nr 3-6/103-24,

16.04.2024. a. Vastavalt Tartu linna üldplaneeringule asub planeeringuala kaugküttepiirkonnas,

seetõttu võib maagaasi kasutada üksnes tehnoloogilisel eesmärgil

Peetri tn 26 kinnistul on olemasolev liitumispunkt PE80 63x5,8 Kalmistu ja Liiva tn ristmikul.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb näidata kinnistu piirist torustiku läbilõikamine ja pimekorgi

paigaldus. Kalmistu ja Liiva tn jääb torustik alles. Pos 4 paiknev torustik kuulub

likvideerimisele.

Planeeringuala Pos 1 kinnistu gaasiga varustamiseks on planeeritud „B“-kategooria

gaasitorustik alates olemasolevast gaasitorustiku Peetri tn T21 ( 79512:032:0026 ).

Vastavalt tehnilistele tingimustele tuleb gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemisel:

a) olemasolev gaasitorustik on täpsusklassiga kuni 10m. Ehitusprojekti koostamisel on vajalik

gaasitorustiku asukoha täpsustamine. Ehitusprojekti koostamisel vajalik tagada nõutud

vahekaugused vastavalt EVS 843 nõuetele.

b) gaasipaigaldise kaitsevööndis teostatavate kaevetööde puhul kuulub terasest gaasitorustiku

osas isolatsioon täies ulatuses vahetamisele töövõtja poolt ehitustööde tellija kulul. Gaasitoru

isolatsioon katta 2-kihilise bituumen (Kebu-Bitumen GW) isolatsiooniga. Olemasoleva

gaasitorustiku ümberisoleerimise maht tuleb selgitatakse ehitusprojekti koostamisel.

Ümberisoleerimist võib teostada AS Gaasivõrk raamlepingu partner.

Gaasitorustike täpne asukoht valitakse projekteerimisel.

2.8.10. Taastuvenergia tootmine ja kasutamine

Lubatud on taastuvenergia tootmine, edastamine ja kasutamine (päikesepaneelid jms).

2.9. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava

elluviimiseks

Alal on varem tegutsenud põllutöömasinate tehas "Võit", mistõttu võib esineda pinnase

jääkreostust. Antud informatsiooni arvestades on OÜ Maves koostanud Peetri tn 26 ja 26a

kruntidel „Reostusuuringu ja hüdrogeoloogilise ekspertarvamuse“ (Töö nr 22090, sept 2022).

Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja

Liiva tn 41 kruntide detailplaneering

RAID INVEST OÜ 22

Reostusuuringu ja hüdrogeoloogilise ekspertarvamuse lühike kokkuvõte on järgmine:

*kavandatavat tegevust (äriruumidega elamud) arvestades peab pinnase seisund vastama

elamumaale kehtestatud nõuetele;

* enne pinnase puhastustöid tuleb mahutid ja kütusepumbad jääkidest tühjendada,

puhastada ja välja tõsta;

* eksperdi arvates on siin ainuke tulemuslik reostuse likvideerimismeetod saastunud

kihtide väljakaevamine ja puhta pinnasega asendamine. Kuna uuringuala asub põhjaveehaarde

toitealal, peaks saneerimistööd läbi viima vastavat kogemust ja jäätmeluba omav

ettevõte;

* juhul kui võimalike ehitustööde käigus tuvastatakse visuaalset (nt vedela õli tilke) või

olfaktoorset (tugevasti haisvat) pinnasereostust ka mujal, tuleb kaevetööd peatada ja

konsulteerida keskkonnaspetsialistiga sellise pinnase edasise käitlemise osas;

Sademevett ei ole lubatud juhtida naaberkinnistutele. Parklatest kokku kogutav sademevesi

puhastatakse enne sademeveekanalisatsiooni suunamist muda-õlipüüdurites.

Hoonetes ei ole lubatud tegevus, mis põhjustaks ülenormatiivset müra, vibratsiooni või muid

aistinguid (lõhn).

Majandustegevusest tekkivaid jäätmeid tuleb käsitleda olmejäätmetest eraldi. Tekkivad jäätmed

tuleb anda üle jäätmeluba omavatele ettevõtetele ning tagada vaba juurdepääs konteineritele.

Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Tartu linna jäätmehoolduseeskirjale.

2.10. Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeringut koostades on välisruum kavandatud selliselt, et on arvestatud

erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud:

- tänavate ja hoonete vaheline hea nähtavus ja valgustatus;

- konkreetsed ja selgelt eristatavad liikumisteed, kergliikluse eristamine sõidukite

liikumisest;

- erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine.

Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada

järgnevaga:

- jälgitavus (videovalve);

- üldkasutatavate teede ja piiratud kasutusega teede ning sissepääsude selge

eristamine;

Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja

Liiva tn 41 kruntide detailplaneering

RAID INVEST OÜ 23

- atraktiivsed materjalid, värvid;

- atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur;

- ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja süttimatuid konstruktsioone ja

ehitusmaterjale;

- tagada maa-ala korrashoid, mis näitab, et alal on järelevalve, mis vähendab

kuritegude tõenäosust ning süttimise ohtu.

2.11. Servituudid ja naabrusõiguste seadmise vajadus

Peetri tn 28 ja Liiva tn 41 kruntidel on käesoleval ajal seatud servituudid juurdepääsude

tagamiseks üle Peetri tn 26 krundi. Detailplaneering näeb ette servituudialade muutmise parema

juurdepääsu ja parkimiskohtade paigutamiseks.

Servituudiala ulatus ja tingimused lepitakse kokku kinnistute vahel ja kantakse

kinnistusraamatusse. Planeeritud servituudialad on kajastatud joonisel 2.

Tehnovõrkude rajamiseks seatakse koostatavate ehitusprojektide alusel isiklikud

kasutusõigused tehnovõrkude valdajate kasuks. Tulenevalt asjaolust, et tehnovõrkude

lahendused täpsustuvad projekteerimise faasis, ei ole planeeringu loetavuse huvides

planeeringualale kavandatud tehnovõrkude isikliku kasutusõiguse või servituudialasid

planeeringu joonistele kantud. Tehnovõrkude isikliku kasutusõiguse alaks on vähemalt

vastavava tehnovõrgu kaitsevöönd.

2.12. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude

hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

rajatavad ehitised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust)

ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb

tekitaja poolt hüvitada.

Eriti tuleb tähelepanu pöörata projekteerimisel ja ehitamisel Peetri ja Liiva tänava ääres külg-

külje kõrval asuvate otsaseinte lahendustele ning tagada igakülgne ohutus lammutustöödel ja

hoonete ümber ehitamisel.

2.13. Planeeringu elluviimine

Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojektide koostamisel ja maakorralduslike

toimingute teostamisel.

Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja

Liiva tn 41 kruntide detailplaneering

RAID INVEST OÜ 24

Planeeringuga on kavandatud järgmiste avalike rajatiste väljaehitamine:

- sademeveekanalisatsiooni tänavatorustiku rajamine Peetri tänavale alates Narva mnt 108

kinnistu kohalt kuni krundi ühenduskohani ja Liiva tänavale alates Puiestee tn - Liiva tn

ristmikult kuni ühenduskohani.

- Peetri tn 26 ja Liiva tn 41 krundist avalikult kasutatava tee ja tänava maa (Pos 4) krundi

moodustamine;

- krundile Pos 4 sõidutee ja jalgtee ning sellega seotud tänavavalgustuse ja tehnovõrkude sh

sademeveekanalisatsiooni väljaehitamine;

- pärast Pos 4 moodustamist ja avalike rajatiste väljaehitamist Tartu linnale tasuta üleandmine.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne Tartu linnale kohustust detailplaneeringukohase avalikuks

kasutamiseks ette nähtud tee ning sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning

tehnorajatiste sh sademeveekanalisatsiooni (edaspidi avalikud rajatised) väljaehitamiseks ega

vastavate kulude kandmiseks.

Peetri tn 26 ja Peetri tn 26a krundi igakordne omanik (edaspidi arendaja) tagab

planeeringukohaste avalike rajatiste väljaehitamise ja sellega seotud kulutuste kandmise.

Avalike rajatiste väljaehitamine on planeeritud hoonete püstitamise tingimuseks.

Planeeringu elluviimise tegevuskava on järgmine:

1. Reostuse likvideerimine vastavalt OÜ Maves poolt koostatud Peetri tn 26 ja 26a kruntide

„Reostusuuringu ja hüdrogeoloogilise ekspertarvamusele“ (Töö nr 22090, sept 2022).

Planeeringu realiseerimine on võimalik, kui planeeringuala ohtlike ainete sisaldus pinnases

vastab elamumaa jaoks kehtestud nõuetele.

2. Planeeringukohaste kruntide (Pos 1, Pos 2 ja Pos 4) moodustamine ja servituutide seadmine;

planeeringukohaste kruntide moodustamine peab olema lõpetatud ja servituudid seatud enne

kruntide võõrandamist ja nimetatud Pos-le ehitusloa taotlemist;

3. Arhitektuurivõistluse korraldamine. Detailplaneeringuga määratud Pos 1 krundi ehitusõiguse

realiseerimise eelselt tuleb parima lahenduse leidmiseks ja arhitektuurse terviklahenduse

tagamiseks viia läbi vähemalt kolme kutsutud osalejaga arhitektuurivõistlus.

4. Enne Pos 1 ja Pos 4 ehitustöödega alustamist esitada Tartu Linnavalitsuse kultuuriväärtuste

Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja

Liiva tn 41 kruntide detailplaneering

RAID INVEST OÜ 25

teenistusele tööde tegemise luba. Ehitustööde käigus kultuuriväärtusega (arheoloogiliste)

leidude ilmnemisel tuleb tööd peatada ning informeerida sellest Tartu Linnavalitsuse

kultuuriväärtuste teenistust.

4.1. Enne Pos 1 krundil asuvate hoonete lammutamist ja uute hoonete püstitamist tuleb teostada

Peetri 28 kinnistul asuva hoone ekspertiis, mis selgitab välja hoone tänase tehnilise seisukorra

ja annab soovitused ehitusaegseteks meetmeteks ja hoone seisukorra säilimise. Pos 1 kinnistu

igakordse omaniku kohustus on tagada Peetri tn 28 hoone tehnilise seisukorra säilimine ja

vajadusel ka olemasoleva olukorra taastamine Pos 1 ehitustööde vältel.

5. Avalikult kasutatavate rajatiste ehitamine:

5.1. Tee- ja tänavamaa (Pos 4) krundile on välja ehitatud sõidutee ja jalgtee ning sellega seotud

tänavavalgustus ja tehnovõrgud (k.a hüdrant).

5.2. Kalmistu tn 18a//24 asuva kalmistu piirdemüür on restaureeritud (planeeringuala poolne

sein ja katus vastavalt muinsuskaitse eritingimustele);

5.3. Pärast Pos 4 avalike rajatiste väljaehitamist krundi Tartu linnale tasuta üleandmine.

5.4. Sademeveekanalisatsiooni tänavatorustik on rajatud Peetri tänavale alates Narva mnt 108

kinnistu kohalt kuni ühenduskohani ja Liiva tänavale alates Puiestee tn - Liiva tn ristmikult kuni

ühenduskohani.

6. Mistahes Pos 1 krundile planeeringukohase hoone ehitusloa saamise eeldus on, et planeering

on realiseeritud punkti 1 - 5 osas. Pos 2 krundi ehitusõigust on võimalik realiseerida kui

planeering on realiseeritud punkti 2 osas. Pos 3 krundi ehitusõiguse realiseerimiseks piiranguid

ei ole.

7. Ehitusloa võib anda enne eelnimetatud tingimuste täitmist, kui krundi igakordne omanik on

sõlminud Tartu linnaga lepingu, millega antakse rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise

tagamiseks hiljemalt esimese hoone kasutusloa taotlemise ajaks piisavad tagatised. Kui

arendaja soovib avalikud rajatised välja ehitada enne planeeringualal esimesele hoonele

ehitusloa taotlemist, siis ei ole eelnimetatud tagatisi vaja.

Avalike rajatiste projekti tellija, ehitaja ja finantseerija on arendaja. Rajatiste projekteerimisel

ja ehitustööde tellimisel tuleb teha koostööd Tartu linnaga. Rajatistele peab kehtima kahe aasta

pikkune ehitustööde garantii. Avalike rajatiste väljaehitamise kohustuse mittetäitmise korral on

Tartu linnal õigus keelduda mistahes planeeringukohase hoone ehitusloa väljastamisest või

tunnistada detailplaneering kehtetuks. Avalike rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmiseks ja

Peetri tn 26, Peetri tn 26a, Peetri tn 28 ja

Liiva tn 41 kruntide detailplaneering

RAID INVEST OÜ 26

krundi Pos 4 tasuta linnale üle andmiseks halduslepingu sõlmimine on detailplaneeringu

kehtestamise eeldus.

Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt arendaja ja võrguvaldajate kokkulepetele.

Tehnovõrkude rajamise järgselt tuleb uuendada tänava katend. Täpne lahendus selgub

projekteerimisel.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust)

ei ehitamise ega kasutamise käigus. Võimalikud ehitamise või kasutamise käigus tekitatud

kahjud tuleb vastava krundi igakordsel omanikul hüvitada.

Koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastuste kokkuvõte

Planeeringu läbi vaadanud ja heaks kiitnud:

kooskõlastaja kuupäev

AS Tartu Veevärk 19.04.2024

AS Gren Tartu 16.01.2024

OÜ Elektrilevi 19.09.2023

AS Telia 18.09.2023

AS Gaasivõrgud 19.04.2024

Päästeamet

Muinsuskaitseamet

Liiva 41

Osaühing Tartu Metallivabrik 04.12.2024, korduv………..