Dokumendiregister | Päästeamet |
Viit | 7.2-3.4/1831 |
Registreeritud | 27.03.2025 |
Sünkroonitud | 28.03.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
Toimik | 7.2-3.4 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Tori Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Tori Vallavalitsus |
Vastutaja | Anastasia Sutt (Lääne päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
Originaal | Ava uues aknas |
Tori vallas, Eametsa külas, Melluka-Allani detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) eelhinnang
Koostaja: Tori Vallavalitsus Konsultant: OÜ Linnak
Karri Tiigisoon
Reg nr 12913059
Tel +372 52 75 815
Jaanuar 2025
SISUKORD 1. EELHINNANGU KOOSTAMISE VAJALIKKUS ..................................................................... 3 2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ........................................................................... 3 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS.................................................................... 5 4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........................................................... 5
4.1. Sauga valla üldplaneering ............................................................................................ 6 4.2. Strateegiliste planeerimisdokumentide asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste kujundamisel ...................................................................................... 7
5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU ................................................................ 8 5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid ..... 8 5.1. Järeldused ................................................................................................................. 10 5.2. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ............................................................ 11
6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED PLANEERINGULE ... 11 7. KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 12
Tori vallas, Eametsa külas, Melluka-Allani detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
3/ 12
1. EELHINNANGU KOOSTAMISE VAJALIKKUS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lõike 2 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui:
- koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg 2 p 22-ga seotud tegevust (mõni muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju);
- koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 või 3 sätestatud juhul (üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering).
Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Asukoht. Planeeritav ala hõlmab Melluka-Allani (73001:001:0812) kinnistut kogupindalaga 29476,0 m², mis asub Tori vallas Eametsa külas Nigula tee ja Mägra tee nurgal. Juurdepääs kinnistutele on võimalik Nigula ja Mägra teelt.
Joonis 1 Planeeritava ala asukoht Nigula tee ja Mägra tee nurgal
Tori vallas, Eametsa külas, Melluka-Allani detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
4/ 12
Hoonestus, maa- ja veekasutus
Joonis 2 Planeeritava ala asukoht kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kaardil (punane kontuur) Kehtiva Sauga (endise) valla üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks perspektiivne väikeelamumaa (EV).
Joonis 3 Vaade planeeritavale alale Hoonestus Ehitisregistri (www.ehr.ee) andmetel on kinnistu hoonestamata. Heited (müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed, nõrgvesi) Peamine mõjutegur on läheduses olev Pärnu lennujaam. Looduskaitse ja –keskkond Lähipiirkonnas paiknevad mõned III kategooria kaitsealuse fauna elupaigad, mis asuvad planeeritavast alast 1,7 – 2.8 km kaugusel. Lähimad looduskaitsealad on Valgeranna hoiuala ja Pärnu jõe hoiuala, mis asuvad ca 4,2 – 4.6 km kaugusel planeeritavast alast.
Tori vallas, Eametsa külas, Melluka-Allani detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
5/ 12
Olulisemad kitsendused ja piirangud Planeeringuala jääb Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskuse piiranguvööndisse. Planeeritavale alale jääb Eametsa maaparandussüsteemi maa-ala (vid 6114870010110001).
Joonis 4 Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardilt
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS Melluka-Allani kinnistu detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistutele ärimaa (kauplus) ja ühiskondlike hoonete maa kavandamine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe osas.
4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Pärnu maakonna planeering1 näeb maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted. Siinkohal on toodud olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringukontekstiga. Ruumilise arengu põhimõtted: Asustuse arengu suunamisel on aluseks tugev keskusasulate võrgustik (p 1.3. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused lk 16) Asustuse suunamise üldised põhimõtted (lk 36)
• Säilitada väljakujunenud asustusstruktuur, tagada elamisvõimalused kogu maakonnas ja neid parendada.
• Hoida linnade ja teiste asulate kompaktsust, arendada neid eelkõige sisestruktuure tihendades ja kasutusest välja jäänud maid ning hooneid uuesti kasutusele võttes.
• Eelisarendada olemasoleva asustuse, teede ja raudteede, ühistranspordiliinide ja tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid.
1 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/
Tori vallas, Eametsa külas, Melluka-Allani detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
6/ 12
• Toetada ettevõtlusealade toimimist ja uute loomist ning nende kättesaadavust. Arendada uusi tootmisalasid põhiliselt olemasolevate laiendamise teel.
• Teedevõrku arendada läbi teede kvaliteedi tõstmise. Kogu teedevõrk siduda elu- ja töökohti pakkuvate ning teenuseid osutavate keskuste vahel. Kujundada ohutu kergliiklusteede võrgustik.
• Teenuste ja ühistranspordi kättesaadavus tagada võimalikult kodulähedastes asulates, selle võimaluse puudumisel tagada kättesaadavus muul viisil.
• Veekogude kasutamisvõimalusi suurendada veeäärsete alade väärtustamisega ja vaadete avamisega.
• Säilitada looduslikud, kultuurilised ja maastikulised väärtused, arvestada nendega planeeringute koostamisel.
• Planeeringute koostamisel arvestada rohelise võrgustiku sidususega, siduda puhkeotstarbelised liikumisvõimalused rohelise võrgustikuga (ka linnalise asustusega aladel).
• Suuremad kaubanduskeskused kavandada üldplaneeringuga. • Töötada välja terviklikud planeeringulahendused, vältides nn ühe-krundi planeeringuid. • Kahanevates asulates selgitada välja lagunenud tootmishooned ja elamud. Leida neile
uus kasutusotstarve või likvideerida. • Tühjaks jäänud ohtlikud hooned lammutada. • Elamu- ja puhkealasid ei tohi planeerida riigiteede kaitsevööndisse, tööstusalade
lähedusse ja riigikaitselise harjutusvälja ja/või lasketiiru piiranguvööndisse, arvestades neist tulenevate negatiivsete mõjudega (müra, tolm, heitgaasid jm).
• Vältida elamualade kavandamist veekogude ehituskeeluvöönditesse ja rohelise võrgustiku aladele.
• Planeeringute ja projektide koostamisel arvestada välisõhu kvaliteedi ja müra normidega.
4.1. Sauga valla üldplaneering2 Üldised kasutamis- ja ehitustingimused ühiskondliku hoone maa-alal (seletuskiri lk 56):
• Ehitustegevus toimub detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringu koostamise kohustusega kaasneb keskkonnamõju eelhindamise läbiviimise kohustus. Keskkonnamõju eelhinnangu põhjal otsustab kohalik omavalitsus keskkonnamõju hindamise läbi viimise vajalikkuse ja täpsusastme iga arenduse puhul eraldi. Keskkonnamõju eelhinnangu raames tuleb pöörata tähelepanu kumulatiivsetele mõjudele.
• Lennuvälja mõjupiirkonda jäävate alade väljaarendamisel võib kohalik omavalitsus nõuda mürauuringu läbiviimist enne detailplaneeringu algatamist.
• Ühiskondliku hoone maa-alale on lubatud ehitada piirkonda sobiva arhitektuurse ilme ja materjalikasutusega hooneid ja rajatisi.
• Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda arhitektuurikonkursi läbiviimist parima lahenduse saamiseks ka detailplaneeringu koostamise raames:
- kolme ja enama korrusega hoonetele;
2 https://www.torivald.ee/kehtivad-uldplaneeringud
Tori vallas, Eametsa külas, Melluka-Allani detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
7/ 12
- suurematele ühiskondlikele ehitistele (nt kool, lasteaed, spordikeskus jmt); - üle 1000 m² ehitisealuse pindalaga hoonetele.
• Parkimine lahendada detailplaneeringu koostamisel vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning kehtivatele parkimisnormidele. Parkimisel arvestada ka kergliiklejate vajadustega.
• Tagada ühiskondliku hoone maale ka jalg- ja jalgrattatee juurdepääs.
Ühiskondliku hoone maa-alal peab kõrghaljastuse osatähtsus krundi pindalast olema vähemalt 20%. Hoonete ja maantee vahele on soovitav rajada kaherindeline (põõsa- ja puurinne) kaitsehaljastus. Üldised kasutamis- ja ehitustingimused äri- ja teenindusettevõtete maa-alal (seletuskiri lk 59):
• Ehitustegevus toimub detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringu koostamise kohustusega kaasneb keskkonnamõju eelhindamise läbiviimise kohustus. Keskkonnamõju eelhinnangu põhjal otsustab kohalik omavalitsus keskkonnamõju hindamise läbi viimise vajalikkuse ja täpsusastme iga arenduse puhul eraldi.
• Lennuvälja mõjupiirkonda jäävate alade väljaarendamisel võib kohalik omavalitsus nõuda mürauuringu läbiviimist enne detailplaneeringu algatamist.
• Elamualadega vahetult külgnevatel aladel ei ole lubatud arendada elamistingimusi halvendavat äritegevust.
• Parkimine lahendada detailplaneeringu koostamisel vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning kehtivatele parkimisnormidele. Parkimise lahendamisel tuleb arvestada ka jalgratturite vajadustega, eelkõige teenindusfunktsiooniga hoone vm üldkasutatava hoone rajamisel.
• Ärimaade arendamisel tagada juurdepääs alale ka jalg- ja jalgrattateedega. • Maanteede äärsetel aladel tuleb detailplaneeringu lahendused kooskõlastada
Transpordiametiga. • Põhimaantee ääres paikneva ärimaa arendamisel tuleb juurdepääsude kavandamisel
arvestada, et samatasandiliste mahasõitude rajamine nendele maanteedele ei ole lubatud. Ärimaa väljaarendamise tulemusena ei tohi häiruda liiklus põhimaanteel.
• Kohustuslik on liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga, kui ala kuulub vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonda.
4.2. Strateegiliste planeerimisdokumentide asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste kujundamisel
Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt on ala tähistatud väikeelamumaana. Arvestades, et piirkonnas on üsna ulatuslik uuselamuarendus, siis on piirkonnas vajalik ka olulisemate kodulähedaste teenuste tagamine. Koostatava detailplaneeringuga kavandatakse alale kohalikku väikepoodi, millele lisandub ühiskondlik funktsioon (nt lasteaed), mis tähendab et sisuliselt on tegemist ümbritsevaid elamupiirkondi teenindavate otstarvetega.
Tori vallas, Eametsa külas, Melluka-Allani detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
8/ 12
Kohalike teenuste tagamise abil on võimalik tugevdada kogukonnatunnet ja luua kohalik „keskus“ loomiseks. Samuti on see oluline ka selleks, et vähendada mingil määral eraauto kasutamist, et esmased teenused oleks võimalikult paljudele inimestele jalgsi käigu või jalgrattasõidu kaugusel.
5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU
5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
(pinnasele, veestikule, õhule, kliimale) Piirkonda kavandatakse avalikke teenuseid, mistõttu ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega ülemäärast mõju piirkonna pinnasele, veestikule, õhule, kliimale. Seoses ehitustegevusega kaasnevad ala hoonestamisega piirkonnas ühekordsed ehitustööd seoses hoonete ja muu vajaliku taristu ehitamisega. Detailplaneeringuga seada tingimused soojuspumpade välisseadmete ja muu tehnovarustuse paigutamiseks nii, et see tekitaks võimalikult vähe häiringuid. Vibratsiooni ja müra hulk kaasneb seoses ehitustegevusega, mis on ajutise mõjuga. Välisõhu kvaliteedi muutus on seotud samuti võimaliku ehitustegevusega, mis võib kaasa tuua tolmu jm heitmete ajutise tõusu ehitustegevuse poolt puudutatud piirkonnas. Jäätmete kogumine korraldatakse vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale.
2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus
Uute hoonete ja teenustega ei kaasne olulist ohtu tervisele või keskkonnale. Samuti ei kaasne sellega ülemäärast õnnetuste riski. Võimalik õnnetus seosest planeeritava arendustegevusega on tulekahju. Uute hoonete puhul toimub tuleõnnetusohu minimeerimine projekteerimise faasis asjakohaste tuleohutusmeetmete projekteerimise ja rakendamisega. Ühiskondliku funktsiooni ja kaupluse lisandumise ning piirkonda uuselamute lisandumisega suureneb ka piirkonna liikluskoormus. Nii kaupluse kui ühiskondliku ala planeerimisel tuleb näha ette lahendus, mis soodustab esmajoones säästlike liikumisvõimaluste kasutamist. Kuna piirkonnas ei ole kergliiklusteid, siis tuleks üle vaadata ka planeeringualaga külgnevate teede liikluskorraldus ja näha ette võimalused eraldi jalg- ja jalgrattateede planeerimiseks või tagada füüsiliste meetmetega asjakohane piirkiirus. Piirkiiruse tagamine liiklusmärkidega ei ole piisav vahend, et tagada ohutut liikluskäitumist. Lähedal asuvad krossirada ja lennuväli, mis on peamised piirkonna müraallikad. Vastavalt koostatud müra hajumiskaartidele on näha, et nii krossirada kui ka lennuväli ei avalda planeeritavale alale olulist mõju (vt joonis 5 ja 6). Mürahäiring ei ole alati seotud heli tugevusega vaid sõltub ka heli iseloomust, korduvusest jms teguritest. Juhul kui soovitakse lasteaeda kavandada, siis tuleks sellega täiendavalt arvestada.
Tori vallas, Eametsa külas, Melluka-Allani detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
9/ 12
Joonis 5 Väljavõte Tori valla välisõhu mürakaadist (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3566)
Joonis 6 Väljavõte Tori valla välisõhu mürakaadist (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3566)
Arvestades, et piirkonda võib tulla suurem parkimisala, siis võib see endaga kaasa tuua soojussaare kujunemise ohu, mille negatiivset mõju on võimalik planeeringuliste ja arhitektuursete võtetega ära hoida või vähendada.
Tori vallas, Eametsa külas, Melluka-Allani detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
10/ 12
3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Ehitustegevus piirneb valdavalt planeeritava alaga ja ei mõjuta ülemääraselt ümbritsevaid elamualasid. Mõju on võimalik vähendada ehitustegevuse korraldamise ja läbimõeldud kommunikatsiooniga.
4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; Planeeritava ala lähedusse ei jää olulise kultuuriväärtusega objekte. Ala hoonestamine on kavandatud üldplaneeringuga.
5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Planeeritava ala lähedusse ei jää looduskaitselisi objekte.
6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Planeeritavad tegevused ei avalda mõju Natura 2000 võrgustiku alale, sest asub Natura 2000 võrgustiku aladest piisavalt kaugel. Lähimad Natura 2000 alad on Pärnu jõe loodusala, Pärnu rannaniidu looduskaitseala ja Valgeranna hoiuala, mis jäävad planeeritavast alast ligikaudu samale kaugusele (ca 4,2 – 4.6 km).
7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene
mõju. Piirkonna näol laiemalt on tegemist areneva linnaäärse elamupiirkonnaga. Kuna elamuid on piirkonda juurde lisandumas, siis on aina suurem vajadus esmaste teenuste tagamine, mis toetab täiendavate elamualade välja arendamist. Arendusest tulenev ruumiline mõju on kestev ja pöördumatu. Üldine maastikuilme muutub oluliselt ja senise (endise) põllumaa asemele tekib uushoonestus. Piirkonna areng on osa valglinnastumise protsessist, mis on oma olemuselt kumulatiivne ja millega kaasneb suurem pendelränne linna ja maapiirkondade vahel ning elanike suurem sõltuvus autotranspordist. Lähtuvalt sellest on oluline näha igal tasandil ette võimalusi, kuidas vähendada sõltuvust eraautost nii lühematel kui ka pikematel distantsidel. Valglinnnastumine on laiem protsess, mille haldamiseks ja suunamiseks on vaja üldist plaani koostatava üldplaneeringu näol ning koostööd Pärnu linna ja Tori valla vahel ning samuti terviklikku kava ühistranspordi ja kergliiklusteede võrgustiku arendamiseks, mis arvestab juba valglinnastunud aladega. Piirkonnas on regulaarne ühistransport olemas, kuid see on liiga hõreda graafikuga, et olla reaalseks alternatiiviks eraautole.
5.1. Järeldused Koostatav detailplaneering teeb ettepaneku Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks. Kuna piirkonnas on välja kujunenud juba suhteliselt suur ja kompaktne elamupiirkond, siis on mõistlik luua piirkonda planeeritavaid teenuseid ning kujundada alast väike piirkondlik keskus, mis pakub esmaseid teenuseid, vabaaja veetmise võimalust ja vähendab autoga liikumise vajadust. Läheduses oleva lennujaama ja krossiraja mõju ei ole vastavalt eelpool toodud müra hajumiskaartidele olulise mõjuga, kuid näiteks lasteaia planeerimisel tuleks seda siiski arvesse võtta.
Tori vallas, Eametsa külas, Melluka-Allani detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
11/ 12
Peamine teema, mida tuleks nii koostatava detailplaneeringu kui ka koostatava üldplaneeringu raames arvesse võtta, on eraautodele alternatiivsete transpordivõimaluste tagamine ning jalutatava keskkonna loomine nii planeeritavate teenuste juures kui ka elamupiirkonna ja Sauga aleviku vahel. Selleks tuleks vähemalt Mägra teel tagada füüsiliste meetmetega asjakohane sõidukiiruse piiramine (20 – 30 km/h). Kergliiklusteed vajab ka Nigula tee, mis looks hea ühenduse planeeritav ala ja Sauga aleviku vahel. Samuti tasub kaaluda planeeritavate funktsioonide liiklusalade ühildamist, et tagada võimalikult kompaktne ja efektiivselt toimiv liikluskorraldus. Arvestades tööstuspiirkondade lähedust Lennuvälja tee ja Ehitajate tee lähedal ning samuti Sauga ja Tallinna mnt äärsete äripiirkondade lähedust, paiknevad potentsiaalsed töökohad antud piirkonnale suhteliselt lähedal, mistõttu peamisteks probleemkohtadeks hakkavad kujunema side linnaga ja mugavate kergliikluse võimaluste ja ühistranspordi kättesaadavus.
5.2. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Arendatav ala ei avalda mõju Natura 2000 võrgustiku alale, sest asub alast kaugel. Lähimad Natura 2000 võrgustiku alad on Pärnu jõe loodusala, Pärnu rannaniidu looduskaitseala ja Valgeranna hoiuala (ca 4,2 – 4.6 km kaugusel Planeeritavast alast).
6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED PLANEERINGULE
1. Ühiskondliku hoone parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks on soovitav läbi viia
arhitektuurivõistlus. Samuti arvestada kõrgendatud ootust arhitektuursele kvaliteedile ka kaupluse planeerimisel (näha ette eskiislahenduse kooskõlastamine).
2. Arvestades, et kehtiv üldplaneering näeb ette, et ühiskondlikele hoonetele tuleb tagada jalg- ja jalgrattateede juurdepääs, siis tuleks detailplaneeringu raames analüüsida võimalusi, millisel viisil on seda kõige otstarbekam tagada ning samuti arvestada seda uue üldplaneeringu koostamisel.
3. Arvestada piirkonna müraallikatega ning eriti lasteaia planeerimise puhul lahendada hoonestus nõnda, et see toimiks täiendavalt müra tõkestaja või hajutajana.
4. Planeeritava ala sademeveesüsteem planeerida nõnda, et eesvooludesse jõudva sademevee tipukoormus oleks võimalikult hajutatud. Samuti tagada maaparandussüsteemide toimimine naaberkinnistutel. Vajadusel teha koostööd naaberkinnistute omanikega.
5. Planeeringus seada tingimused soojussaare efekti vältimiseks (haljaspinnad, parkimise hajutamine, soojust vähem peegeldavad katendid (nt murukivi). Minimaalseks haljastuse osakaaluks näha ette min 20% krundi pinnast.
6. Võimalusel näha alale ette ka avalik haljasala või mänguväljak, et soodustada aja veetmist ja sotsiaalset sidusust erinevatele vanusegruppide vahel ning mitmekesistada territooriumi kasutust.
7. Arvestada laiema teede võrgustiku plaanidega sh kergliiklusteede võrgustikuga, et tagada piirkonna ühendus Sauga aleviku ja Pärnu linnaga läbi sobiva laiusega perspektiivsete tänavakoridoride piirkonna üldist arengut silmas pidades.
Tori vallas, Eametsa külas, Melluka-Allani detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
12/ 12
7. KOKKUVÕTE Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Tegemist on Pärnu linna ja Sauga aleviku lähedase areneva elamupiirkonnaga, kuhu on täiendavate teenuste loomine vajalik ja igati asjakohane, sest need toetavad üldplaneeringuga määratud elamupiirkonna arengut. Lisaks on võimalik ala planeerimise kaudu soodustada ka alternatiivsete liikumisvõimaluste kasutust luues esmalt head võimalused jalgrataste parkimiseks ning rahustades liiklust Mägra tänaval. Kuna tegemist on valglinnastuva piirkonnaga, siis on vajalik sellega seotud küsimustele ja mõjudele aina enam tähelepanu pöörata. Eriti seoses koostatavate üldplaneeringute raames nii Pärnu linnas kui ka Tori vallas. Peamiselt puudutab see transporti, mida ei ole võimalik detailplaneeringuga lahendada, kuigi ka kehtiv üldplaneering näeb ette, et ühiskondlikele hoonetele tuleb tagada jalg- ja jalgrattateede juurdepääs. Tegemist on olulise teemaga, mida tuleks soovitavalt detailplaneeringu koostamise käigus eraldi analüüsida, et eristada lahendused, mida saab lahendada lähiajal ja mis jäävad kaugemasse tulevikku.
Eelnevat arvestades ei ole vajadust algatada Tori vallas, Eametsa külas, Melluka-Allani kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust.
Lisa 1 “Asukohaskeem”
Tori Vallavolikogu 20. märtsi 2025 otsuse nr 321 juurde
TORI VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Sindi 20. märts 2025 nr 321
Melluka-Allani katastriüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Detailplaneeringu koostamise algatamise eesmärgiks on jagada Eametsa külas asuv
Melluka-Allani katastriüksus neljaks krundiks. Näha ette kaks ärimaa, üks ühiskondlike
hoonete maa ja üks transpordimaa krunt. Määrata katastriüksusele ehitusõigus ja
hoonestusala ning lahendada vajalik taristu, sh parkimine ja juurdepääsud. Anda sademevee
lahendus, planeerida heakord ning haljastuse paiknemine.
Pääs moodustatavale kruntidele on planeeritavalt teemaalt, milline arvestab naabruses
paikneva Helle kinnistu detailplaneeringuga ning selles ettenähtud tee asukohaga.
Planeeritavale teemaale pääseb Nigula teelt.
Detailplaneeringualal asub Melluka-Allani katastriüksus, tunnusega 73001:001:0812.
Planeeringuala suurus on 29476.0 m². Detailplaneeringuala asub Eametsa külas, Nigula tee
ääres, naabruses on planeeritud väikeelamutega hoonestatud elamuala (Helle kinnistu
detailplaneering). Samuti on naabruses juba hoonestatud väikeelamu alad. Lisanduvad
väikeelamu alad üle Nigula tee. Algatatud ja koostamisel on Marjapõllu-Liisapõllu
kinnistute detailplaneering ning Tulika tee 1, Tulika tee 12 ning Meelespea tee 2 kinnistute
detailplaneering. Üle Nigula tee Tõnise ja Melluka-Mihkli katastriüksustel on
maatulundusmaa sihtotstarve.
Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks perspektiivne
väikeelamumaa (EV). Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sauga valla üldplaneeringu
muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe osas. Kuna piirkonnas on välja kujunenud juba
suhteliselt suur ja kompaktne elamupiirkond, siis on mõistlik luua piirkonda planeeritavaid
teenuseid ning kujundada alast väike piirkondlik keskus, mis pakub esmaseid teenuseid,
vabaaja veetmise võimalust ja vähendab autoga liikumise vajadust.
Sauga valla üldplaneering näeb ette üldised kasutamis- ja ehitustingimused ühiskondliku
hoone ja äri- ja teenindusettevõtte maa-alal:
Ehitustegevus toimub detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringu koostamise kohustusega
kaasneb keskkonnamõju eelhindamise läbiviimise kohustus. Keskkonnamõju eelhinnangu
põhjal otsustab kohalik omavalitsus keskkonnamõju hindamise läbi viimise vajalikkuse ja
täpsusastme iga arenduse puhul eraldi.
Lennuvälja mõjupiirkonda jäävate alade väljaarendamisel võib kohalik omavalitsus nõuda
mürauuringu läbiviimist enne detailplaneeringu algatamist.
Elamualadega vahetult külgnevatel aladel ei ole lubatud arendada elamistingimusi
halvendavat äritegevust.
Parkimine lahendada detailplaneeringu koostamisel vastavalt arendatava ala täpsemale
kasutusele ning kehtivatele parkimisnormidele. Parkimise lahendamisel tuleb arvestada ka
jalgratturite vajadustega, eelkõige teenindusfunktsiooniga hoone vm üldkasutatava hoone
rajamisel. Äri ja ühiskondlik hoone arendamisel tagada juurdepääs alale ka jalg- ja
jalgrattateedega.
Maanteede äärsetel aladel tuleb detailplaneeringu lahendused kooskõlastada
Transpordiametiga.
Põhimaantee ääres paikneva ärimaa arendamisel tuleb juurdepääsude kavandamisel
arvestada, et samatasandiliste mahasõitude rajamine nendele maanteedele ei ole lubatud.
Ärimaa väljaarendamise tulemusena ei tohi häiruda liiklus põhimaanteel.
Kohustuslik on liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga, kui ala kuulub vastavalt
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonda.
Ühiskondliku hoone maa-alale on lubatud ehitada piirkonda sobiva arhitektuurse ilme ja
materjalikasutusega hooneid ja rajatisi. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda
arhitektuurikonkursi läbiviimist parima lahenduse saamiseks ka detailplaneeringu
koostamise raames: kolme ja enama korrusega hoonetele, suurematele ühiskondlikele
ehitistele (nt kool, lasteaed, spordikeskus jmt), üle 1000 m² ehitisealuse pindalaga
hoonetele.
Ühiskondliku hoone maa-alal peab kõrghaljastuse osatähtsus krundi pindalast olema
vähemalt 20%. Hoonete ja maantee vahele on soovitav rajada kaherindeline (põõsa- ja
puurinne) kaitsehaljastus.
Pärnu maakonna planeering näeb ette maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted.
Olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringukontekstiga.
Asustuse suunamise üldised põhimõtted:
Säilitada väljakujunenud asustusstruktuur, tagada elamisvõimalused kogu maakonnas ja
neid parendada, hoida linnade ja teiste asulate kompaktsust, arendada neid eelkõige
sisestruktuure tihendades ja kasutusest välja jäänud maid ning hooneid uuesti kasutusele
võttes, eelisarendada olemasoleva asustuse, teede ja raudteede, ühistranspordiliinide ja
tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid, toetada ettevõtlusealade toimimist ja
uute loomist ning nende kättesaadavust, arendada uusi tootmisalasid põhiliselt
olemasolevate laiendamise teel.
Teedevõrku arendada läbi teede kvaliteedi tõstmise. Kogu teedevõrk siduda elu- ja töökohti
pakkuvate ning teenuseid osutavate keskuste vahel. Kujundada ohutu kergliiklusteede
võrgustik.
Teenuste ja ühistranspordi kättesaadavus tagada võimalikult kodulähedastes asulates, selle
võimaluse puudumisel tagada kättesaadavus muul viisil.
Planeeringute koostamisel arvestada rohelise võrgustiku sidususega, siduda
puhkeotstarbelised liikumisvõimalused rohelise võrgustikuga (ka linnalise asustusega
aladel).
Suuremad kaubanduskeskused kavandada üldplaneeringuga.
Elamu- ja puhkealasid ei tohi planeerida riigiteede kaitsevööndisse, tööstusalade lähedusse
ja riigikaitselise harjutusvälja ja/või lasketiiru piiranguvööndisse, arvestades neist
tulenevate negatiivsete mõjudega (müra, tolm, heitgaasid jm).
Planeeringute ja projektide koostamisel arvestada välisõhu kvaliteedi ja müra normidega.
Käesolevas planeeringus arvestatakse Pärnu maakonnaplaneeringu eesmärkidega,
Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang, kus on analüüsitud võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid.
Koostaja: OÜ Linnak (reg nr 12913059).
Kokkuvõte.
Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Tegemist on Pärnu linna ja Sauga aleviku lähedase areneva elamupiirkonnaga, kuhu on
täiendavate teenuste loomine vajalik ja igati asjakohane, sest need toetavad
üldplaneeringuga määratud elamupiirkonna arengut. Lisaks on võimalik ala planeerimise
kaudu soodustada ka alternatiivsete liikumisvõimaluste kasutust luues esmalt head
võimalused jalgrataste parkimiseks ning rahustades liiklust Mägra tänaval.
Kuna tegemist on valglinnastuva piirkonnaga, siis on vajalik sellega seotud küsimustele ja
mõjudele aina enam tähelepanu pöörata. Eriti seoses koostatavate üldplaneeringute raames
nii Pärnu linnas kui ka Tori vallas. Peamiselt puudutab see transporti, mida ei ole võimalik
detailplaneeringuga lahendada, kuigi ka kehtiv üldplaneering näeb ette, et ühiskondlikele
hoonetele tuleb tagada jalg- ja jalgrattateede juurdepääs. Tegemist on olulise teemaga, mida
tuleks soovitavalt detailplaneeringu koostamise käigus eraldi analüüsida, et eristada
lahendused, mida saab lahendada lähiajal ja mis jäävad kaugemasse tulevikku.
Eelnevat arvestades ei ole vajadust algatada Tori vallas, Eametsa külas, Melluka-Allani
kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust.
Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta
küsiti seisukohta Keskkonnaametilt, Maa- ja Ruumiametilt, Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskuselt, ning Põllumajandus- ja Toiduametilt.
Keskkonnaameti 31.01.2025 seisukoht nr 6-3/25/1290-2 on, et EELIS4 andmetel ei asu
planeeringuala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti
kaitsevööndis. Keskkonnaamet on seisukohal, et lähtudes algatatava DP eesmärgist,
esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala keskkonnatingimustest ja teadaolevast
informatsioonist, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist (KeHJS § 22 mõistes)
ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. DP koostamisel palume lähtuda KSH
järeldustest, üldistest keskkonnakaitselistest meetmetest ning planeerimisseaduse § 126 lg-
st 1.
AS Pärnu Vesi oma 22. 01. 2025 vastusega andis teada, et lähteseisukohad on sobilikud ja
ettepanekuid muutmiseks ei ole.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus oma 09.02.2025 vastusega nr 4-4/25/479-2 teatas, et
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on tutvunud esitatud dokumentidega ning ei esita
nendele ettepanekuid ega vastuväiteid.
Maa- ja Ruumiameti maaparanduse ja riigimaade teenistus oma 21.02.2025 kooskõlastuses
nr 6-3/25/1180-2 märgib, et maaparandussüsteemi reguleeriv võrk esitatud alal on põllumaa
kuivandamise eesmärgil, eeltulevast lähtuvalt sihtotstarbe muutmisel antud ala välja arvata
maaparandussüsteemide registrist. Detailplaneeringu koostamisel näha ette MaaParS §
51(5) seatud tingimuste täitmine.
Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus,
kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel www.torivald.ee
Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1, keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 1 ja § 35 lõiked 3 ja
5, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja
ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori
vallas“ § 2 lõike 3 Tori Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Eametsa külas Melluka-Allani
katastriüksusel vastavalt lisatud skeemile.
2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu
lisa.
3. Jätta detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine
algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused
ei oma olulist keskkonnamõju.
4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on kättesaadavad
veebilehel http://planeerimine.ee/. Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada
muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord (PlanS
§ 3 lõige 5).
5. Tori Vallavalitsusel korraldada teavitamine detailplaneeringu algatamisest ja
keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmisest vastavalt kehtivale
seadusandlusele.
6. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise
käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,
kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;
planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
7. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide
Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu
Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jana Malõh
volikogu esimees
Lisad:
1. Asukohaskeem
2. Melluka-Allani KSH eelhinnang
TORI VALLAVALITSUS
Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]
Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341
86705 PÄRNUMAA
Detailplaneeringu koostamisse
kaasatavad isikud ja koostöötegijad 27.03.2025 nr 6-2.1/856
Melluka-Allani katastriüksuse detailplaneeringu koostamise algatamisest
teatamine.
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 2, § 127 lg 1 ja 2 teatame Tori Vallavolikogu
20. märts 2025 otsusega nr 321 algatatud Melluka_Allani detailplaneeringust ja
keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamisest.
Detailplaneeringuala asub Tori vallas Eametsa külas Melluka-Allani katastriüksusel,
(73001:001:0812) Nigula tee ääres. Planeeringuala suurus on 29476.0 m².
Detailplaneeringuala naabruses on planeeritud väikeelamutega hoonestatatav
elamuala (Helle kinnistu detailplaneering). Samuti on naabruses juba hoonestatud
väikeelamu alad. Lisanduvad väikeelamu alad üle Nigula tee. Algatatud ja
koostamisel on Marjapõllu-Liisapõllu kinnistute detailplaneering ning Tulika tee 1,
Tulika tee 12 ning Meelespea tee 2 kinnistute detailplaneering. Üle Nigula tee Tõnise
ja Melluka-Mihkli katastriüksustel on maatulundusmaa sihtotstarve.
Detailplaneeringu koostamise algatamise eesmärgiks on jagada Melluka-Allani
katastriüksus neljaks krundiks. Näha ette kaks ärimaa, üks ühiskondlike hoonete maa
ja üks transpordimaa krunt. Määrata katastriüksusele ehitusõigus ja hoonestusala ning
lahendada vajalik taristu, sh parkimine ja juurdepääsud. Anda sademevee lahendus,
planeerida heakord ning haljastuse paiknemine.
Pääs moodustatavale kruntidele on planeeritavalt teemaalt, milline arvestab naabruses
paikneva Helle kinnistu detailplaneeringuga ning selles ettenähtud tee asukohaga.
Planeeritavale teemaale pääseb Nigula teelt.
Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks perspektiivne
väikeelamumaa (EV). Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sauga valla
üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe osas.
Detailplaneeringu lahenduse koostamisel arvestatakse Pärnu maakonnaplaneeringu
eesmärkidega.
Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud võimalikke planeeringualaga seotud
keskkonnamõjusid.
Koostaja: OÜ Linnak (reg nr 12913059).
Eelhinnangus jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi
keskkonnamõjusid, seega ei ole vajadust algatada Melluka-Allani katastriüksuse
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust.
Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu
kohta küsiti seisukohta Keskkonnaametilt, Maa- ja Ruumiametilt, Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskuselt, ning Põllumajandus- ja Toiduametilt.
Täiendavaid ettepanekuid ei esitatud ning oldi seisukohal, et lähtudes algatatava DP
eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala keskkonnatingimustest ja
teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist ning
KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
Lisauuringute vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus.
Planeeringu materjalidega saab tutvuda Tori valla kodulehel
https://www.torivald.ee/melluka-allani-dp
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Rõngas
abivallavanem
Lisa: Melluka-Allani katastriüksuse detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH
mittealgatamise otsus.
Esitatud: Päästeamet, Maa- ja Ruumiamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.
Naabruses asuvate katastriüksuste omanikud: Melluka-Mihkli, Tõnise, Soobli tee 14,
Soobli tee 13, Naaritsa tee 14, Mägra tee 4, Helle tee 23, Helle tee 21, Helle tee 19,
Helmiku tee 14, Helmiku tee 16, Helmiku tee 18, Helmiku tee 20, Helle tee
katastriüksused.
Elektrilevi AS Pärnu Vesi, Telia Eesti AS, AS Connecto Eesti.
Leles Luhse
planeerimisspetsialist
tel: 53599927