Tallinnas Kantsi tunnelite rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks

Menetlusosalised:

Tallinna Transpordiamet - [email protected]

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet - [email protected]

Tallinna Strateegiakeskus - [email protected]

Lasnamäe Linnaosa Valitsus - [email protected]

Tallinna Linnaplaneerimise Amet - [email protected]

Päästeameti Põhja päästekeskus - [email protected]

Kliimaministeerium – [email protected]

Menetlusosalised:

Tallinna Transpordiamet - [email protected]

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet - [email protected]

Tallinna Strateegiakeskus - [email protected]

Lasnamäe Linnaosa Valitsus - [email protected]

Tallinna Linnaplaneerimise Amet - [email protected]

Päästeameti Põhja päästekeskus - [email protected]

Kliimaministeerium – [email protected]

Nimekirja alusel 27.03.2025 nr 16-12/25-00357-001

Tallinnas Kantsi tunnelite rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2411271/03574 Kantsi sõidukite- ja kergliiklustunneli ning Vesse ooteplatvormi rajamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule ning eelhinnangule hiljemalt 10.04.2025 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Ehitusloa taotluse ja nende materjalidega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbreid 2411271/03574.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: 1. Ülemiste Kantsi tunnelite KMH eelhinnang 2. Ülemiste Kantsi tunnelite KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu 3. Menetlusosaliste nimekiri

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Camilla Kastein +372 667 2065 [email protected]

EELNÕU

OTSUSE EELNÕU

Kantsi tn ja Suur-Sõjamäe tee vahelise sõidukite- ja kergliiklustunneli I etapi rajamise

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Taotleja K-Projekt Aktsiaselts (registrikood 12203754) esitas 03.04.2024 Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn

10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2411271/03574 (EHR

menetlus nr 423893) järgnevate rajatiste ehitamiseks:

1. Kantsi kergliiklustunnel (EHR kood 221456198);

2. Vesse ooteplatvorm (EHR kood 221456200);

3. Kantsi autotunnel (EHR kood 221457179).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti

1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist.

Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 toodud selliste olulise keskkonnamõjuga

tegevuste hulka, mille puhul on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) algatamine

kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse raames kaalutakse tulenevalt

KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktist 8. Määruse nr 224 § 13

punkti 8 kohaselt tuleb tee rajamisel või laiendamisel, välja arvatud teerajatise, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede,

puhkekohtade ja parklate rajamisel või laiendamisel ning KeHJS § 6 lõike 1 punktis 13

nimetatud juhul anda eelhinnang selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline

keskkonnamõju.

KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Ehitusseadustiku § 89 alusel annab ehitusloa

TTJA, seega on antud juhul TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt

peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle

otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha

võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Kavandatava projekti esimeses etapis rajatakse autotunneli betoonkeha olemasolevate ja

perspektiivsete raudteede asukohas maa alla ning selle otsad suletakse. Esimeses etapis

projekteeritud tunnelid on ~55m pikad. Teises etapis rajatakse veel ~50m tunnelit Kantsi tänava

poole, et see ühendaks tulevikus Kesk-Sõjamäe ja Kantsi tänavat. Sõidutee tunnel on

projekteeritud kahesuunalisena nii, et suundade vahele on projekteeritud meetrilaiune

äärekividega eraldusriba. Sõiduraja laiuseks on valitud 3,75m.

Erinevalt autotunnelist võetakse kergliiklustunnel kasutusse osaliselt. Nimelt on võimalik

kergliiklustunnelit kasutades liikuda Suur-Sõjamäe tee ja Vesse ooteplatvormi vahel, Kantsi

tänava poolne ots suletakse. Kergliiklustunnel on projekteeritud kogulaiusega 6 m, millesse

mahub nii rattatee kui ka jalgtee. Kergliiklustunnelist pääseb Suur-Sõjamäe tänaval maapinnale

ca 66 m pikkusest 2 m laiusest projekteeritud kergliiklustee pandusest. Lisaks pääseb tunnelist

EELNÕU

ka Vesse rongiplatvormile 3 m laiuselt ja ca 118 m pikkuselt projekteeritud panduselt. Vesse

ooteplatvorm on projekteeritud 150 m pikk ja 4,5 m lai. Projekti käigus likvideeritakse

olemasolev ülekäigurada Suur-Sõjamäe ja Kesk-Sõjamäe ristmikul ning projekteeritakse uus

teeületus ~105m kagu pool.

Keskkonna eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas, kuid

keskkonnameetmeid kasutusele võttes talutav ja keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

Kavandataval tegevusel ei ole meetmete rakendamisel olulist mõju välisõhu kvaliteedile,

pinnasele, põhja- ja pinnaveele ning maavarasid, kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000

võrgustiku alasid ega kultuuripärandit ei mõjuta. Kantsi tunnelite ning Vesse ooteplatvormi

rajamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Täiendavalt keskkonnaalaste uuringute

läbiviimine pole vajalik.

TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise

eelhinnangu järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele.

Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh

seadusandlusest tulenevad) meetmed:

1. Müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 toodud

liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra tasemed vastama eelpooltoodud

määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega

aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A). Ehitusmüra tasemed ei tohi

ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1

toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd,

näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel ajavahemikus kell 07.00-19.00.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed peavad vastama majandus- ja taristuministri

08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle

tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kell

8.00-17.00 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ §-is 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut

naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate

tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Tööde teostamiseks kasutatav tehnika ning seadmed peavad olema heas tehnilises

seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine

ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud

EELNÕU

ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Ehitus- ja hooldustööde

käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja määrdeainete

sattumise pinnasesse ja seeläbi põhjavette. Õlilekkega masinate kasutamine töös on keelatud.

Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Avarii

ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida

ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel vältida ülemäärast valgustamist. Valgustid tuleb

suunata vaid valgustamist vajavale objektile ja vältida tuleb valguse hajumist.

7. Jäätmed tuleb koguda liigiti ning kasutada lekkekindlaid mahuteid. Jäätmete, eriti ohtlike

jäätmete, keskkonda sattumist tuleb vältida kasutades selleks spetsiaalseid suletavaid

kogumiskonteinereid. Jäätmed, mis sobivad taaskasutamiseks, tuleb suunata maksimaalselt

taaskasutamiseks. Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb järgida jäätmeseaduses ning Tallinna

linna Jäätmehoolduseeskirjas toodut. Reostustunnustega pinnase ilmnemisel võtta sellest

pinnaseproov ning tööstustsooni piirarvu ületava reostuse korral asendada reostunud pinnas

puhta täitepinnasega. Reostunud pinnase kokkukogumine ja äravedu tellida vastavat jäätmeluba

omavalt ettevõttelt.

8. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma

leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis

olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib

taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb

esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel

võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest.

9. Ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jäävale maa-alale tuleb ehitise

kavandamisel esitada ehitusprojekt Päästeametile kooskõlastamiseks.

Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS

mõistes.

Võttes aluseks § 6 lõike 2 punkti 10, § 6¹, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2², 2³, 4, 8; Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 8 ja eelhinnangust tulenevad

järeldused

otsustan:

jätta Kantsi tn ja Suur-Sõjamäe tee vahelise sõidukite- ja kergliiklustunneli I etapi rajamise

keskkonnamõju hindamine algatamata.

Kantsi tn ja Suur-Sõjamäe tee vahelise sõidukite- ja kergliiklustunneli I

etapi rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

25.03.2025

Sisukord

1. Üldine teave ....................................................................................................................... 4

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ....................................................................... 5

2.1. Tegevuse iseloom ja maht ............................................................................................... 5

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega .................................................................................. 5

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine ..................................... 6

Ehituseks kasutatakse liiva, killustikku, betooni, teed asfalteeritakse. Haljastuseks

kasutatakse kasvumulda ja murukülvi. Väljakaevatav pinnas kasutatakse võimalusel

ehitustöödel ning pinnas, mis jääb üle või on sobimatu, käsitletakse jäätmena. .................... 6

2.4. Tegevuse energiakasutus ................................................................................................. 6

Energiakasutus leiab aset ehitusperioodil ehitusmasinate kütuse tarbimisel (bensiin, diisel),

objekti kontori (nt soojakud) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi. ................................... 6

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine .......................... 6

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus ...................................................................................................................................... 7

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

................................................................................................................................................ 7

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ................................................... 8

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused8

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ......................................... 8

3.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura

2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest ................................................................ 9

3.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ........................................................................ 9

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .................................................................................. 9

4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus) ............................................................................................. 9

4.2 Mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus 10

4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega .................................................................................... 10

4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused ......................................................................... 10

5. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise

või algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega ........................................... 12

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal ..................................................................... 13

1. Üldine teave

K-Projekt Aktsiaselts (registrikood 12203754) esitas 03.04.2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post

[email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2411271/03574, kus rajatisteks on:

1. Kantsi kergliiklustunnel (EHR kood 221456198)

2. Vesse ooteplatvorm (EHR kood 221456200)

3. Kantsi autotunnel (EHR kood 221457179)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 p 1

kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist.

Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt selliste olulise keskkonnamõjuga

tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust

ehitusloa menetluse raames kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr

224) § 13 p 8. Määruse nr 224 § 13 punkti 8 kohaselt tuleb tee rajamisel või laiendamisel, välja

arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade,

tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate

jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamisel või laiendamisel ning KeHJS § 6

lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul kaaluda ja anda eelhinnang selle kohta, kas kavandataval

tegevusel on oluline keskkonnamõju.

Eelhinnangu koostamise aluseks on võetud keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu,

kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning

otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt

peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle

otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha

võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolev eelhinnang käsitleb lisaks eelhinnangu kohustusega tunnelitele ka Vesse

ooteplatvormi, sest ooteplatvorm on osa ehitusloa taotlusest.

Joonis 1. Kantsi tunnelid ning Vesse ooteplatvorm.

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus

2.1. Tegevuse iseloom ja maht

Kavandatava projekti esimeses etapis rajatakse autotunneli maa-alune betoonkeha

olemasolevate ja perspektiivsete raudteede asukohas ning selle otsad suletakse. Esimeses etapis

projekteeritud tunnelid on ~55m pikad. Teises etapis rajatakse veel ~50m tunnelit Kantsi tänava

poole, et see ühendaks tulevikus Kesk-Sõjamäe ja Kantsi tänavat. Autotunnel on projekteeritud

kahesuunalisena nii, et suundade vahele on projekteeritud meetrilaiune äärekividega

eraldusriba. Sõiduraja laiuseks on valitud 3,75m.

Erinevalt autotunnelist võetakse kergliiklustunnel kasutusse osaliselt. Nimelt on võimalik

kergliiklustunnelit kasutades liikuda Suur-Sõjamäe tee ja Vesse ooteplatvormi vahel, Kantsi

tänava poolne ots suletakse. Kergliiklustunnel on projekteeritud kogulaiusega 6 m, millesse

mahub nii rattatee kui ka jalgtee. Kergliiklustunnelist pääseb Suur-Sõjamäe tänaval maapinnale

ca 66 m pikkusest 2 m laiusest projekteeritud kergliiklustee pandusest. Lisaks pääseb tunnelist

ka Vesse rongiplatvormile 3 m laiuselt ja ca 118 m pikkuselt projekteeritud panduselt. Vesse

ooteplatvorm on projekteeritud 150 m pikk ja 4,5 m lai. Projekti käigus likvideeritakse

olemasolev ülekäigurada Suur-Sõjamäe ja Kesk-Sõjamäe ristmikul ning projekteeritakse uus

teeületus ~105m kagu pool.

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja

planeeritavate tegevustega

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega.

Kavandatav tegevus toimub teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ ning

„Lasnamäe tööstusalade üldplaneering“ aladel. Samuti on alal kehtiv Harju

maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“.

Projekteeritud ala piirneb detailplaneeringutega, kuid projekteeritud tunnelite lahendused ei ole

vastuolus detailplaneeringutes kavandatud ehitusõigusega ega takista seeläbi

detailplaneeringute realiseerimist.

Kavandatud tegevuse alal leiab aset Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimine.

Kavandatav ehitustegevus toimub AS-i Reaalprojekt tööga nr P20037 „Ülemiste

raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine“ samaaegselt, mis muudab tunnelite

ja ooteplatvormi ehitustöödega kaasneva mõju lühiajalisemaks. Lisaks toimub samas

piirkonnas ka Rail Baltica raudtee põhitrassi, Ülemiste ühisterminali ja sellega seotud rajatiste

ehitus ning Ülemiste sorteerimispargi lammutamine.

Teisi teadaolevaid asjakohaseid lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid tegevusi antud

asukohas pole.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas,

maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik,

kasutamine

Ehituseks kasutatakse liiva, killustikku, betooni, teed asfalteeritakse. Haljastuseks kasutatakse

kasvumulda ja murukülvi. Väljakaevatav pinnas kasutatakse võimalusel ehitustöödel ning

pinnas, mis jääb üle või on sobimatu, käsitletakse jäätmena.

2.4. Tegevuse energiakasutus

Energiakasutus leiab aset ehitusperioodil ehitusmasinate kütuse tarbimisel (bensiin, diisel),

objekti kontori (nt soojakud) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku

ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad

jäätmed ning nende käitlemine

Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: ehitusmasinate heitgaasid õhku

suurendavad õhusaastet; võimalikud õli/kütuselekked pinnasesse; kõrgendatud mürafoon ning

vibratsioon põhjustatuna ehitusmasinatest; sügis- ja kevadtalvisel ajal võimalik valgusreostus

ehitustehnika poolt (tööala valgustamine). Mõju keskkonnale piirdub eeldatavasti raudtee

kaitsevööndiga. Kasutusaegselt on näha, et antud piirkonnas võib suureneda heitgaaside hulk,

kuna hetkel pole antud piirkonnas võimalik raudteed sõidukitega ületada. Siiski tuleb arvestada

seda, et tõenäoliselt pole tegu lisanduvate sõidukitega, vaid liiklusvoo hajumisega, kus senise

Tartu mnt asemel on võimalik raudteed ületada ka rajatava Kantsi tunneli kaudu. Soojuse,

kiirguse ja lõhna teket ei ole ette näha.

Jäätmeid käideldakse vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjale (Tallinna Linnavolikogu

09.03.2023 määrus nr 3). Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest

ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata

ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest

eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehituse käigus

tekkivad ehitusjäätmed sorteeritakse ja käideldakse vastavalt seadustele. Välja kaevatavat

pinnast saab objektil kasutada lähtuvalt selle kvaliteedist kas teede aluses täitekihis või

haljasalade täiteks. Kohalikeks töödeks ebasobiv ja üle jääv pinnas tuleb vedada seadusega

lubatud ladustuskohta või anda üle jäätmekäitlusettevõttele.

Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatakse tähistatud (vastavalt kogutavatele

jäätmeliikidele 0,6 m3 kuni 10 m3) mahuteid, mis on paigaldatud jäätmevedaja poolt. Mahutite

ja kaevise ladustamise asukohad määrab ehitaja kooskõlastades selle eelnevalt Tallinna

Strateegiakeskusega. Ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada

mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse projektala piires selleks

eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

Pakendijäätmed tagastatakse pakendiettevõtjale pakendijäätmete taaskasutusse suunamiseks

või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud

ehitusjäätmed, väljaarvatud saastunud pinnas, kogutakse liikide kaupa eraldi nõuete kohaselt

märgistatud mahutitesse. Vedelaid ohtlikke jäätmeid kogutakse algpakendisse või vastavalt

märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. Kui tekib kahtlus, et pinnas võib olla saastunud

õliga või teiste ohtlike jäätmetega, võetakse juhiste saamiseks ühendust Tallinna

Strateegiakeskusega. Pinnase kaevetöödel reostuskolde leidmisel tuleb viivitamatult teavitada

Tallinna Strateegiakeskust. Reostuskolde likvideerimiseni tuleb muu reostuse levikut soodustav

tegevus peatada.

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus,

sealhulgas heite suurus

Reostustunnustega pinnase ilmnemisel võtta sellest pinnaseproov ning tööstustsooni piirarvu

ületava reostuse korral asendada reostunud pinnas puhta täitepinnasega. Reostunud pinnase

kokkukogumine ja äravedu tellida vastavat jäätmeluba omavalt ettevõttelt. Võimalike

avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega ja töökorras

masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui kasutusperioodil erinevate vedelike või

kütuste leket maapinnale ja seeläbi paigaldatavasse drenaaži süsteemi. Minimeerida tuleb

tulekahju oht, et vältida mürgiste põlemisjääkide eritumist õhku. Tuleohu võib põhjustada

vandalism, tööohutuse nõuete rikkumine või mittekorras seadmed. Avarii esinemisel tuleb

viivitamatult teavitada Päästeametit ja Keskkonnaametit.

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide

oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Kavandatava tegevuse ala asub Tallinna Vesi AS Veepuhastusjaama ohualal, mis on B-

kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, kus ohtudeks on mürgisus, kemikaaliks kloor ning

Premia Tallinna Külmhoone AS Jäätisevabriku ohualal, mis on C-kategooria ohuga ettevõte,

kus ohtudeks on mürgisus, kemikaaliks ammoniaak ja LPG. Kemikaaliseaduse § 32 lg 4 p 3

kohaselt tuleb ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jäävale maa-alale

ehitise kavandamisel esitada ehitusprojekt Päästeametile kooskõlastamiseks.

Käitiste ohualade ulatused määratakse riskianalüüsis käideldavate kemikaalide üheaegselt

hoiustatava kemikaalide kogusete ja kemikaalide omaduste põhjal. Juhul, kui hoiustavate

kemikaalide nomenklatuur või kogused muutuvad, siis võib muutuda ka ohuala ulatus. Ehitiste

projekteerimisel ohtliku ettevõtte ohualasse kehtivad kemikaaliseaduse kohased erinõuded.

Ohtliku ettevõtte ohualasse ehitise projekteerimisel tuleb ehitusprojekt esitada

kooskõlastamiseks Päästeametile.

Kemikaaliseaduses (KemS) on mõiste suurõnnetus defineeritud nii avamerel nafta- ja

gaasiammutamisprotsesside kontekstis (§ 19) kui ka ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga

ettevõtte peatükis. Viimasel juhul on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud

ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab

raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning

mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga (§ 21 lg 6). Samuti on KemSis defineeritud

mõisted oht (ohtliku kemikaali või olukorra olemuslik omadus, mis võib põhjustada kahju

inimese elule, tervisele või keskkonnale) ning risk (tagajärje ilmnemise tõenäosus teatud aja

jooksul või teatud asjaolude korral). Jäätmeseaduse tähenduses on suurõnnetus tegevuskohal

kaevandamisjäätmete käitlemise käigus tekkiv juhtum, mis kujutab otsekohe või aja jooksul

tegevuskohal või mujal ilmnevat tõsist ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Suurõnnetuse

ohuga jäätmehoidla projekteerimisel, rajamisel, kasutamisel, hooldamisel, sulgemisel ning

järelhooldamisel tuleb võtta vajalikke meetmeid, et vältida selliseid õnnetusi ja piirata nende

kahjulikke tagajärgi inimese tervisele või keskkonnale, piiriülesed mõjud kaasa arvatud. Mõiste

katastroof on defineeritud hädaolukorra seaduse § 19 lg 2 ning selle all mõistetakse eelkõige

inimtegevusest põhjustatud ulatuslikku õnnetust või avariid või muu samasuguse mõjuga

sündmust, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus. KMH

käsitlusalasse kuuluvatest tegevustest võikski esmajoones välja tuua ohtlikke kemikaale

käitlevad ettevõtted, samas tuleb asjakohasel juhul käsitleda suurõnnetuse või katastroofidega

seonduvat ka muudel juhtudel (nt üleujutusohuga seotud riskipiirkonnad).

Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teadaolevalt puudub.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või

planeeritavad tegevused

Ehitustöödega hõlmatav ala asub Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas olemasoleval

transpordimaa sihtotstarbega raudteemaal. Piirnevad kinnistud on valdavalt määratud äri- või

tootmismaadeks. Maaparandussüsteeme ja maardlaid piirkonnas pole. Kogu ala on tugevasti

inimtegevuse poolt mõjutatud. Kavandatava tegevuse ala kattumine ohtlike ettevõtete

ohualadega on kirjeldatud peatükis 2.7.

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja

taastumisvõime

Kavandatav ala asub kaitsmata põhjaveega alal, mistõttu vaadeldavas piirkonnas põhjavee

looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Ala

on õhukese pinnakattega, ala aluspõhja moodustab Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna

kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega. Põhjaveekompleks kavandatud

tegevusega alal on karbonaatsete kivimite veekompleks_1, mis koosneb Ülem-Devoni

veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelistest ja

karstunud kivimitest veeandvusega <0,1 ls-1m-1.

Kuna antud piirkonnas on tegu õhukese ja hea läbilaskvusega pinnasekihtidega, tuleb olla

ettevaatlik antud piirkonnas ehitustöödega. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine,

tankimine ja hooldus toimuma ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema

korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti

tugevatel sajuperioodidel.

3.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse

märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste,

merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000

võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega

alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade

vastupanuvõimest

Märgalasid alal ega selle lähiümbruses ei esine. Teave kõrge väärtusega looduslikest või

poollooduslikest taimekooslustest planeeritava tegevuse naabruses puudub, samuti puuduvad

Natura 2000 võrgustiku alad. Alale ei jää kaitsealuseid objekte ega kultuuripärandit või

pärandkultuuri objekte.

3.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Kavandatavate tunnelite ning ooteplatvormi lähedusse jäävad peamiselt tootmis- ja ärimaad.

Tööde lähipiirkonda elamualasid ei jää. Tegevuse lähipiirkonnas töötavatele või piirkonnas

liikuvatele inimestele võib negatiivne mõju avalduda ehitus- ja kasutusaegse müra ja

vibratsiooni esinemise näol. Teisest küljest avaldab tunnelite rajamine inimestele positiivset

mõju, muutes turvalisemaks ja meeldivamaks raudteede ületamise ning lühendab nii

kergliiklejate kui sõidukite liikumistrajektoore.

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang,

kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS-e § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne

oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on

keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust.

4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala

ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus)

Ehitustegevuse mõjuala piirneb raudteemaaga, vähesel määral võib ehitamise perioodil müra ja

vibratsioon levida ka naaberkinnistutele. Juhul kui jälgitakse leevendavaid

keskkonnameetmeid, pole keskkonnamõju oluline.

Kuna kavandatav tegevus paikneb kaitsmata põhjaveega alal, kus pinnases ja põhjavees on

tuvastatud ohtlike ainete sisaldust, on eriti oluline pöörata tähelepanu ehitusaegse vee- ja

pinnasereostuse tuvastamisele ning ohu vältimisele. Lasnamäe piirkonna jääkreostuskolded on

ohtlikud eelkõige seetõttu, et ala pinnakate on väga õhuke ning reostus võib levida põhjavette.

Põhjavesi voolab üldiselt lõunast põhja, kuid praeguseks on voolusuund Väo karjääri, Laagna

tee süvendi ja muude tehisdreenide tõttu tihedalt arendatavas piirkonnas muutunud. Kuna

põhjavee reostuse korral esineb oht, et reostus kandub lõunapoolsetelt aladelt põhja poole,

Lasnamäe elamualadele, on tähtis tööde teostamisel tuvastatavad reostuskolded nõuetekohaselt

likvideerida.

4.2 Mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus,

sagedus ja pöörduvus

Ehitusaegne mõju on ajutine ning mõõdukalt negatiivne: ehitustöödega kaasneb müra ja

vibratsioon. Kasutusaegne mõju on pigem positiivne: läbi kergliiklustunneli muutub

jalakäijatele ja jalgratturitele liiklemine mugavamaks ja turvalisemaks, samuti lühenevad

sõidukite liikumise trajektoorid ning piirkonnas hajub liiklus ühtlasemalt, vähendades

ummikuid.

4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude

asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega

Mõju piiriülesus puudub. Piirkonda on lisaks planeeritud veel 6 kergliiklejate tunnelit (sh kaks

Ülemiste ühisterminali kergliiklustunnelit). Lisaks toimuvad Ülemiste jaamas mitmed

ümberehitused seoses Rail Balticu rajamisega, sh Ülemiste ühisterminali rajamine. Arvestades

tunnelite rajamise iseloomu, pole olulist koosmõju ette näha. Jälgida tuleb kõiki KMH

eelhinnangus välja toodud leevendusmeetmeid ning vältida reostuse teket, mis võiks jõuda

pinna- või põhjavette.

Joonis 2. Teised rajatavad tunnelid

4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja

leevendamise üldised (sh seadusandlusest tulenevad) võimalused

1. Müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 toodud

liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra tasemed vastama eelpooltoodud

määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega

aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A). Ehitusmüra tasemed ei tohi

ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1

toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd,

näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel ajavahemikus kell 07.00-19.00.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed peavad vastama majandus- ja taristuministri

08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle

tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kell

8.00-17.00 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ §-is 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut

naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate

tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Tööde teostamiseks kasutatav tehnika ning seadmed peavad olema heas tehnilises

seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine

ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud

ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Ehitus- ja hooldustööde

käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja määrdeainete

sattumise pinnasesse ja seeläbi põhjavette. Õlilekkega masinate kasutamine töös on keelatud.

Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Avarii

ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida

ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel vältida ülemäärast valgustamist. Valgustid tuleb

suunata vaid valgustamist vajavale objektile ja vältida tuleb valguse hajumist.

7. Jäätmed tuleb koguda liigiti ning kasutada lekkekindlaid mahuteid. Jäätmete, eriti ohtlike

jäätmete, keskkonda sattumist tuleb vältida kasutades selleks spetsiaalseid suletavaid

kogumiskonteinereid. Jäätmed, mis sobivad taaskasutamiseks, tuleb suunata maksimaalselt

taaskasutamiseks. Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb järgida jäätmeseaduses ning Tallinna

linna Jäätmehoolduseeskirjas toodut. Reostustunnustega pinnase ilmnemisel võtta sellest

pinnaseproov ning tööstustsooni piirarvu ületava reostuse korral asendada reostunud pinnas

puhta täitepinnasega. Reostunud pinnase kokkukogumine ja äravedu tellida vastavat jäätmeluba

omavalt ettevõttelt.

8. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma

leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis

olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib

taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb

esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel

võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest.

9. Ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jäävale maa-alale tuleb ehitise

kavandamisel esitada ehitusprojekt Päästeametile kooskõlastamiseks.

5. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse

keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata

jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega

Keskkonna eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas, kuid

keskkonnameetmeid kasutusele võttes talutav ja keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

Kavandataval tegevusel ei ole meetmete rakendamisel olulist mõju välisõhukvaliteedile,

pinnasele, põhja- ja pinnaveele ning maavarasid, kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000

võrgustiku alasid ega kultuuripärandit ei mõjuta. Kantsi tunnelite ning Vesse ooteplatvormi

rajamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara, vaid muudab piirkonna atraktiivsemaks

ja ligipääsetavamaks. Täiendavalt keskkonnaalaste uuringute läbiviimine pole vajalik.

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal

• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

• Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

• Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

• Maa-ameti kaardirakendus gis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

• „Suur-Sõjamäe tn ja Kantsi tn vahelise tunneli ehitusprojekt.“ Eelprojekt. Töö nr 21131.

K-Projekt AS

• „Ülemiste kergliiklustunnelite rajamise eelhinnang“. Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet. 2023

Nimekirja alusel 27.03.2025 nr 16-12/25-00357-001

Tallinnas Kantsi tunnelite rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2411271/03574 Kantsi sõidukite- ja kergliiklustunneli ning Vesse ooteplatvormi rajamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule ning eelhinnangule hiljemalt 10.04.2025 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Ehitusloa taotluse ja nende materjalidega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbreid 2411271/03574.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: 1. Ülemiste Kantsi tunnelite KMH eelhinnang 2. Ülemiste Kantsi tunnelite KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu 3. Menetlusosaliste nimekiri

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Camilla Kastein +372 667 2065 [email protected]

EELNÕU

OTSUSE EELNÕU

Kantsi tn ja Suur-Sõjamäe tee vahelise sõidukite- ja kergliiklustunneli I etapi rajamise

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Taotleja K-Projekt Aktsiaselts (registrikood 12203754) esitas 03.04.2024 Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn

10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2411271/03574 (EHR

menetlus nr 423893) järgnevate rajatiste ehitamiseks:

1. Kantsi kergliiklustunnel (EHR kood 221456198);

2. Vesse ooteplatvorm (EHR kood 221456200);

3. Kantsi autotunnel (EHR kood 221457179).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti

1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist.

Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 toodud selliste olulise keskkonnamõjuga

tegevuste hulka, mille puhul on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) algatamine

kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse raames kaalutakse tulenevalt

KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktist 8. Määruse nr 224 § 13

punkti 8 kohaselt tuleb tee rajamisel või laiendamisel, välja arvatud teerajatise, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede,

puhkekohtade ja parklate rajamisel või laiendamisel ning KeHJS § 6 lõike 1 punktis 13

nimetatud juhul anda eelhinnang selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline

keskkonnamõju.

KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Ehitusseadustiku § 89 alusel annab ehitusloa

TTJA, seega on antud juhul TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt

peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle

otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha

võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Kavandatava projekti esimeses etapis rajatakse autotunneli betoonkeha olemasolevate ja

perspektiivsete raudteede asukohas maa alla ning selle otsad suletakse. Esimeses etapis

projekteeritud tunnelid on ~55m pikad. Teises etapis rajatakse veel ~50m tunnelit Kantsi tänava

poole, et see ühendaks tulevikus Kesk-Sõjamäe ja Kantsi tänavat. Sõidutee tunnel on

projekteeritud kahesuunalisena nii, et suundade vahele on projekteeritud meetrilaiune

äärekividega eraldusriba. Sõiduraja laiuseks on valitud 3,75m.

Erinevalt autotunnelist võetakse kergliiklustunnel kasutusse osaliselt. Nimelt on võimalik

kergliiklustunnelit kasutades liikuda Suur-Sõjamäe tee ja Vesse ooteplatvormi vahel, Kantsi

tänava poolne ots suletakse. Kergliiklustunnel on projekteeritud kogulaiusega 6 m, millesse

mahub nii rattatee kui ka jalgtee. Kergliiklustunnelist pääseb Suur-Sõjamäe tänaval maapinnale

ca 66 m pikkusest 2 m laiusest projekteeritud kergliiklustee pandusest. Lisaks pääseb tunnelist

EELNÕU

ka Vesse rongiplatvormile 3 m laiuselt ja ca 118 m pikkuselt projekteeritud panduselt. Vesse

ooteplatvorm on projekteeritud 150 m pikk ja 4,5 m lai. Projekti käigus likvideeritakse

olemasolev ülekäigurada Suur-Sõjamäe ja Kesk-Sõjamäe ristmikul ning projekteeritakse uus

teeületus ~105m kagu pool.

Keskkonna eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas, kuid

keskkonnameetmeid kasutusele võttes talutav ja keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

Kavandataval tegevusel ei ole meetmete rakendamisel olulist mõju välisõhu kvaliteedile,

pinnasele, põhja- ja pinnaveele ning maavarasid, kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000

võrgustiku alasid ega kultuuripärandit ei mõjuta. Kantsi tunnelite ning Vesse ooteplatvormi

rajamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Täiendavalt keskkonnaalaste uuringute

läbiviimine pole vajalik.

TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise

eelhinnangu järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele.

Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh

seadusandlusest tulenevad) meetmed:

1. Müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 toodud

liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra tasemed vastama eelpooltoodud

määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega

aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A). Ehitusmüra tasemed ei tohi

ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1

toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd,

näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel ajavahemikus kell 07.00-19.00.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed peavad vastama majandus- ja taristuministri

08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle

tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kell

8.00-17.00 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ §-is 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut

naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate

tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Tööde teostamiseks kasutatav tehnika ning seadmed peavad olema heas tehnilises

seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine

ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud

EELNÕU

ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Ehitus- ja hooldustööde

käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja määrdeainete

sattumise pinnasesse ja seeläbi põhjavette. Õlilekkega masinate kasutamine töös on keelatud.

Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Avarii

ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida

ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel vältida ülemäärast valgustamist. Valgustid tuleb

suunata vaid valgustamist vajavale objektile ja vältida tuleb valguse hajumist.

7. Jäätmed tuleb koguda liigiti ning kasutada lekkekindlaid mahuteid. Jäätmete, eriti ohtlike

jäätmete, keskkonda sattumist tuleb vältida kasutades selleks spetsiaalseid suletavaid

kogumiskonteinereid. Jäätmed, mis sobivad taaskasutamiseks, tuleb suunata maksimaalselt

taaskasutamiseks. Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb järgida jäätmeseaduses ning Tallinna

linna Jäätmehoolduseeskirjas toodut. Reostustunnustega pinnase ilmnemisel võtta sellest

pinnaseproov ning tööstustsooni piirarvu ületava reostuse korral asendada reostunud pinnas

puhta täitepinnasega. Reostunud pinnase kokkukogumine ja äravedu tellida vastavat jäätmeluba

omavalt ettevõttelt.

8. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma

leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis

olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib

taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb

esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel

võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest.

9. Ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jäävale maa-alale tuleb ehitise

kavandamisel esitada ehitusprojekt Päästeametile kooskõlastamiseks.

Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS

mõistes.

Võttes aluseks § 6 lõike 2 punkti 10, § 6¹, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2², 2³, 4, 8; Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 8 ja eelhinnangust tulenevad

järeldused

otsustan:

jätta Kantsi tn ja Suur-Sõjamäe tee vahelise sõidukite- ja kergliiklustunneli I etapi rajamise

keskkonnamõju hindamine algatamata.

Kantsi tn ja Suur-Sõjamäe tee vahelise sõidukite- ja kergliiklustunneli I

etapi rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

25.03.2025

Sisukord

1. Üldine teave ....................................................................................................................... 4

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ....................................................................... 5

2.1. Tegevuse iseloom ja maht ............................................................................................... 5

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega .................................................................................. 5

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine ..................................... 6

Ehituseks kasutatakse liiva, killustikku, betooni, teed asfalteeritakse. Haljastuseks

kasutatakse kasvumulda ja murukülvi. Väljakaevatav pinnas kasutatakse võimalusel

ehitustöödel ning pinnas, mis jääb üle või on sobimatu, käsitletakse jäätmena. .................... 6

2.4. Tegevuse energiakasutus ................................................................................................. 6

Energiakasutus leiab aset ehitusperioodil ehitusmasinate kütuse tarbimisel (bensiin, diisel),

objekti kontori (nt soojakud) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi. ................................... 6

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine .......................... 6

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus ...................................................................................................................................... 7

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

................................................................................................................................................ 7

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ................................................... 8

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused8

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ......................................... 8

3.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura

2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest ................................................................ 9

3.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ........................................................................ 9

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .................................................................................. 9

4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus) ............................................................................................. 9

4.2 Mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus 10

4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega .................................................................................... 10

4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused ......................................................................... 10

5. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise

või algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega ........................................... 12

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal ..................................................................... 13

1. Üldine teave

K-Projekt Aktsiaselts (registrikood 12203754) esitas 03.04.2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post

[email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2411271/03574, kus rajatisteks on:

1. Kantsi kergliiklustunnel (EHR kood 221456198)

2. Vesse ooteplatvorm (EHR kood 221456200)

3. Kantsi autotunnel (EHR kood 221457179)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 p 1

kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist.

Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt selliste olulise keskkonnamõjuga

tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust

ehitusloa menetluse raames kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr

224) § 13 p 8. Määruse nr 224 § 13 punkti 8 kohaselt tuleb tee rajamisel või laiendamisel, välja

arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade,

tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate

jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamisel või laiendamisel ning KeHJS § 6

lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul kaaluda ja anda eelhinnang selle kohta, kas kavandataval

tegevusel on oluline keskkonnamõju.

Eelhinnangu koostamise aluseks on võetud keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu,

kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning

otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt

peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle

otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha

võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolev eelhinnang käsitleb lisaks eelhinnangu kohustusega tunnelitele ka Vesse

ooteplatvormi, sest ooteplatvorm on osa ehitusloa taotlusest.

Joonis 1. Kantsi tunnelid ning Vesse ooteplatvorm.

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus

2.1. Tegevuse iseloom ja maht

Kavandatava projekti esimeses etapis rajatakse autotunneli maa-alune betoonkeha

olemasolevate ja perspektiivsete raudteede asukohas ning selle otsad suletakse. Esimeses etapis

projekteeritud tunnelid on ~55m pikad. Teises etapis rajatakse veel ~50m tunnelit Kantsi tänava

poole, et see ühendaks tulevikus Kesk-Sõjamäe ja Kantsi tänavat. Autotunnel on projekteeritud

kahesuunalisena nii, et suundade vahele on projekteeritud meetrilaiune äärekividega

eraldusriba. Sõiduraja laiuseks on valitud 3,75m.

Erinevalt autotunnelist võetakse kergliiklustunnel kasutusse osaliselt. Nimelt on võimalik

kergliiklustunnelit kasutades liikuda Suur-Sõjamäe tee ja Vesse ooteplatvormi vahel, Kantsi

tänava poolne ots suletakse. Kergliiklustunnel on projekteeritud kogulaiusega 6 m, millesse

mahub nii rattatee kui ka jalgtee. Kergliiklustunnelist pääseb Suur-Sõjamäe tänaval maapinnale

ca 66 m pikkusest 2 m laiusest projekteeritud kergliiklustee pandusest. Lisaks pääseb tunnelist

ka Vesse rongiplatvormile 3 m laiuselt ja ca 118 m pikkuselt projekteeritud panduselt. Vesse

ooteplatvorm on projekteeritud 150 m pikk ja 4,5 m lai. Projekti käigus likvideeritakse

olemasolev ülekäigurada Suur-Sõjamäe ja Kesk-Sõjamäe ristmikul ning projekteeritakse uus

teeületus ~105m kagu pool.

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja

planeeritavate tegevustega

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega.

Kavandatav tegevus toimub teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ ning

„Lasnamäe tööstusalade üldplaneering“ aladel. Samuti on alal kehtiv Harju

maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“.

Projekteeritud ala piirneb detailplaneeringutega, kuid projekteeritud tunnelite lahendused ei ole

vastuolus detailplaneeringutes kavandatud ehitusõigusega ega takista seeläbi

detailplaneeringute realiseerimist.

Kavandatud tegevuse alal leiab aset Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimine.

Kavandatav ehitustegevus toimub AS-i Reaalprojekt tööga nr P20037 „Ülemiste

raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine“ samaaegselt, mis muudab tunnelite

ja ooteplatvormi ehitustöödega kaasneva mõju lühiajalisemaks. Lisaks toimub samas

piirkonnas ka Rail Baltica raudtee põhitrassi, Ülemiste ühisterminali ja sellega seotud rajatiste

ehitus ning Ülemiste sorteerimispargi lammutamine.

Teisi teadaolevaid asjakohaseid lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid tegevusi antud

asukohas pole.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas,

maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik,

kasutamine

Ehituseks kasutatakse liiva, killustikku, betooni, teed asfalteeritakse. Haljastuseks kasutatakse

kasvumulda ja murukülvi. Väljakaevatav pinnas kasutatakse võimalusel ehitustöödel ning

pinnas, mis jääb üle või on sobimatu, käsitletakse jäätmena.

2.4. Tegevuse energiakasutus

Energiakasutus leiab aset ehitusperioodil ehitusmasinate kütuse tarbimisel (bensiin, diisel),

objekti kontori (nt soojakud) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku

ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad

jäätmed ning nende käitlemine

Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: ehitusmasinate heitgaasid õhku

suurendavad õhusaastet; võimalikud õli/kütuselekked pinnasesse; kõrgendatud mürafoon ning

vibratsioon põhjustatuna ehitusmasinatest; sügis- ja kevadtalvisel ajal võimalik valgusreostus

ehitustehnika poolt (tööala valgustamine). Mõju keskkonnale piirdub eeldatavasti raudtee

kaitsevööndiga. Kasutusaegselt on näha, et antud piirkonnas võib suureneda heitgaaside hulk,

kuna hetkel pole antud piirkonnas võimalik raudteed sõidukitega ületada. Siiski tuleb arvestada

seda, et tõenäoliselt pole tegu lisanduvate sõidukitega, vaid liiklusvoo hajumisega, kus senise

Tartu mnt asemel on võimalik raudteed ületada ka rajatava Kantsi tunneli kaudu. Soojuse,

kiirguse ja lõhna teket ei ole ette näha.

Jäätmeid käideldakse vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjale (Tallinna Linnavolikogu

09.03.2023 määrus nr 3). Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest

ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata

ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest

eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehituse käigus

tekkivad ehitusjäätmed sorteeritakse ja käideldakse vastavalt seadustele. Välja kaevatavat

pinnast saab objektil kasutada lähtuvalt selle kvaliteedist kas teede aluses täitekihis või

haljasalade täiteks. Kohalikeks töödeks ebasobiv ja üle jääv pinnas tuleb vedada seadusega

lubatud ladustuskohta või anda üle jäätmekäitlusettevõttele.

Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatakse tähistatud (vastavalt kogutavatele

jäätmeliikidele 0,6 m3 kuni 10 m3) mahuteid, mis on paigaldatud jäätmevedaja poolt. Mahutite

ja kaevise ladustamise asukohad määrab ehitaja kooskõlastades selle eelnevalt Tallinna

Strateegiakeskusega. Ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada

mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse projektala piires selleks

eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

Pakendijäätmed tagastatakse pakendiettevõtjale pakendijäätmete taaskasutusse suunamiseks

või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud

ehitusjäätmed, väljaarvatud saastunud pinnas, kogutakse liikide kaupa eraldi nõuete kohaselt

märgistatud mahutitesse. Vedelaid ohtlikke jäätmeid kogutakse algpakendisse või vastavalt

märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. Kui tekib kahtlus, et pinnas võib olla saastunud

õliga või teiste ohtlike jäätmetega, võetakse juhiste saamiseks ühendust Tallinna

Strateegiakeskusega. Pinnase kaevetöödel reostuskolde leidmisel tuleb viivitamatult teavitada

Tallinna Strateegiakeskust. Reostuskolde likvideerimiseni tuleb muu reostuse levikut soodustav

tegevus peatada.

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus,

sealhulgas heite suurus

Reostustunnustega pinnase ilmnemisel võtta sellest pinnaseproov ning tööstustsooni piirarvu

ületava reostuse korral asendada reostunud pinnas puhta täitepinnasega. Reostunud pinnase

kokkukogumine ja äravedu tellida vastavat jäätmeluba omavalt ettevõttelt. Võimalike

avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega ja töökorras

masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui kasutusperioodil erinevate vedelike või

kütuste leket maapinnale ja seeläbi paigaldatavasse drenaaži süsteemi. Minimeerida tuleb

tulekahju oht, et vältida mürgiste põlemisjääkide eritumist õhku. Tuleohu võib põhjustada

vandalism, tööohutuse nõuete rikkumine või mittekorras seadmed. Avarii esinemisel tuleb

viivitamatult teavitada Päästeametit ja Keskkonnaametit.

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide

oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Kavandatava tegevuse ala asub Tallinna Vesi AS Veepuhastusjaama ohualal, mis on B-

kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, kus ohtudeks on mürgisus, kemikaaliks kloor ning

Premia Tallinna Külmhoone AS Jäätisevabriku ohualal, mis on C-kategooria ohuga ettevõte,

kus ohtudeks on mürgisus, kemikaaliks ammoniaak ja LPG. Kemikaaliseaduse § 32 lg 4 p 3

kohaselt tuleb ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jäävale maa-alale

ehitise kavandamisel esitada ehitusprojekt Päästeametile kooskõlastamiseks.

Käitiste ohualade ulatused määratakse riskianalüüsis käideldavate kemikaalide üheaegselt

hoiustatava kemikaalide kogusete ja kemikaalide omaduste põhjal. Juhul, kui hoiustavate

kemikaalide nomenklatuur või kogused muutuvad, siis võib muutuda ka ohuala ulatus. Ehitiste

projekteerimisel ohtliku ettevõtte ohualasse kehtivad kemikaaliseaduse kohased erinõuded.

Ohtliku ettevõtte ohualasse ehitise projekteerimisel tuleb ehitusprojekt esitada

kooskõlastamiseks Päästeametile.

Kemikaaliseaduses (KemS) on mõiste suurõnnetus defineeritud nii avamerel nafta- ja

gaasiammutamisprotsesside kontekstis (§ 19) kui ka ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga

ettevõtte peatükis. Viimasel juhul on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud

ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab

raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning

mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga (§ 21 lg 6). Samuti on KemSis defineeritud

mõisted oht (ohtliku kemikaali või olukorra olemuslik omadus, mis võib põhjustada kahju

inimese elule, tervisele või keskkonnale) ning risk (tagajärje ilmnemise tõenäosus teatud aja

jooksul või teatud asjaolude korral). Jäätmeseaduse tähenduses on suurõnnetus tegevuskohal

kaevandamisjäätmete käitlemise käigus tekkiv juhtum, mis kujutab otsekohe või aja jooksul

tegevuskohal või mujal ilmnevat tõsist ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Suurõnnetuse

ohuga jäätmehoidla projekteerimisel, rajamisel, kasutamisel, hooldamisel, sulgemisel ning

järelhooldamisel tuleb võtta vajalikke meetmeid, et vältida selliseid õnnetusi ja piirata nende

kahjulikke tagajärgi inimese tervisele või keskkonnale, piiriülesed mõjud kaasa arvatud. Mõiste

katastroof on defineeritud hädaolukorra seaduse § 19 lg 2 ning selle all mõistetakse eelkõige

inimtegevusest põhjustatud ulatuslikku õnnetust või avariid või muu samasuguse mõjuga

sündmust, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus. KMH

käsitlusalasse kuuluvatest tegevustest võikski esmajoones välja tuua ohtlikke kemikaale

käitlevad ettevõtted, samas tuleb asjakohasel juhul käsitleda suurõnnetuse või katastroofidega

seonduvat ka muudel juhtudel (nt üleujutusohuga seotud riskipiirkonnad).

Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teadaolevalt puudub.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või

planeeritavad tegevused

Ehitustöödega hõlmatav ala asub Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas olemasoleval

transpordimaa sihtotstarbega raudteemaal. Piirnevad kinnistud on valdavalt määratud äri- või

tootmismaadeks. Maaparandussüsteeme ja maardlaid piirkonnas pole. Kogu ala on tugevasti

inimtegevuse poolt mõjutatud. Kavandatava tegevuse ala kattumine ohtlike ettevõtete

ohualadega on kirjeldatud peatükis 2.7.

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja

taastumisvõime

Kavandatav ala asub kaitsmata põhjaveega alal, mistõttu vaadeldavas piirkonnas põhjavee

looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Ala

on õhukese pinnakattega, ala aluspõhja moodustab Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna

kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega. Põhjaveekompleks kavandatud

tegevusega alal on karbonaatsete kivimite veekompleks_1, mis koosneb Ülem-Devoni

veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelistest ja

karstunud kivimitest veeandvusega <0,1 ls-1m-1.

Kuna antud piirkonnas on tegu õhukese ja hea läbilaskvusega pinnasekihtidega, tuleb olla

ettevaatlik antud piirkonnas ehitustöödega. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine,

tankimine ja hooldus toimuma ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema

korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti

tugevatel sajuperioodidel.

3.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse

märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste,

merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000

võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega

alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade

vastupanuvõimest

Märgalasid alal ega selle lähiümbruses ei esine. Teave kõrge väärtusega looduslikest või

poollooduslikest taimekooslustest planeeritava tegevuse naabruses puudub, samuti puuduvad

Natura 2000 võrgustiku alad. Alale ei jää kaitsealuseid objekte ega kultuuripärandit või

pärandkultuuri objekte.

3.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Kavandatavate tunnelite ning ooteplatvormi lähedusse jäävad peamiselt tootmis- ja ärimaad.

Tööde lähipiirkonda elamualasid ei jää. Tegevuse lähipiirkonnas töötavatele või piirkonnas

liikuvatele inimestele võib negatiivne mõju avalduda ehitus- ja kasutusaegse müra ja

vibratsiooni esinemise näol. Teisest küljest avaldab tunnelite rajamine inimestele positiivset

mõju, muutes turvalisemaks ja meeldivamaks raudteede ületamise ning lühendab nii

kergliiklejate kui sõidukite liikumistrajektoore.

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang,

kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS-e § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne

oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on

keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust.

4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala

ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus)

Ehitustegevuse mõjuala piirneb raudteemaaga, vähesel määral võib ehitamise perioodil müra ja

vibratsioon levida ka naaberkinnistutele. Juhul kui jälgitakse leevendavaid

keskkonnameetmeid, pole keskkonnamõju oluline.

Kuna kavandatav tegevus paikneb kaitsmata põhjaveega alal, kus pinnases ja põhjavees on

tuvastatud ohtlike ainete sisaldust, on eriti oluline pöörata tähelepanu ehitusaegse vee- ja

pinnasereostuse tuvastamisele ning ohu vältimisele. Lasnamäe piirkonna jääkreostuskolded on

ohtlikud eelkõige seetõttu, et ala pinnakate on väga õhuke ning reostus võib levida põhjavette.

Põhjavesi voolab üldiselt lõunast põhja, kuid praeguseks on voolusuund Väo karjääri, Laagna

tee süvendi ja muude tehisdreenide tõttu tihedalt arendatavas piirkonnas muutunud. Kuna

põhjavee reostuse korral esineb oht, et reostus kandub lõunapoolsetelt aladelt põhja poole,

Lasnamäe elamualadele, on tähtis tööde teostamisel tuvastatavad reostuskolded nõuetekohaselt

likvideerida.

4.2 Mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus,

sagedus ja pöörduvus

Ehitusaegne mõju on ajutine ning mõõdukalt negatiivne: ehitustöödega kaasneb müra ja

vibratsioon. Kasutusaegne mõju on pigem positiivne: läbi kergliiklustunneli muutub

jalakäijatele ja jalgratturitele liiklemine mugavamaks ja turvalisemaks, samuti lühenevad

sõidukite liikumise trajektoorid ning piirkonnas hajub liiklus ühtlasemalt, vähendades

ummikuid.

4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude

asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega

Mõju piiriülesus puudub. Piirkonda on lisaks planeeritud veel 6 kergliiklejate tunnelit (sh kaks

Ülemiste ühisterminali kergliiklustunnelit). Lisaks toimuvad Ülemiste jaamas mitmed

ümberehitused seoses Rail Balticu rajamisega, sh Ülemiste ühisterminali rajamine. Arvestades

tunnelite rajamise iseloomu, pole olulist koosmõju ette näha. Jälgida tuleb kõiki KMH

eelhinnangus välja toodud leevendusmeetmeid ning vältida reostuse teket, mis võiks jõuda

pinna- või põhjavette.

Joonis 2. Teised rajatavad tunnelid

4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja

leevendamise üldised (sh seadusandlusest tulenevad) võimalused

1. Müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 toodud

liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra tasemed vastama eelpooltoodud

määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega

aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A). Ehitusmüra tasemed ei tohi

ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1

toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd,

näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel ajavahemikus kell 07.00-19.00.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed peavad vastama majandus- ja taristuministri

08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle

tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kell

8.00-17.00 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ §-is 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut

naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate

tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Tööde teostamiseks kasutatav tehnika ning seadmed peavad olema heas tehnilises

seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine

ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud

ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Ehitus- ja hooldustööde

käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja määrdeainete

sattumise pinnasesse ja seeläbi põhjavette. Õlilekkega masinate kasutamine töös on keelatud.

Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Avarii

ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida

ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel vältida ülemäärast valgustamist. Valgustid tuleb

suunata vaid valgustamist vajavale objektile ja vältida tuleb valguse hajumist.

7. Jäätmed tuleb koguda liigiti ning kasutada lekkekindlaid mahuteid. Jäätmete, eriti ohtlike

jäätmete, keskkonda sattumist tuleb vältida kasutades selleks spetsiaalseid suletavaid

kogumiskonteinereid. Jäätmed, mis sobivad taaskasutamiseks, tuleb suunata maksimaalselt

taaskasutamiseks. Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb järgida jäätmeseaduses ning Tallinna

linna Jäätmehoolduseeskirjas toodut. Reostustunnustega pinnase ilmnemisel võtta sellest

pinnaseproov ning tööstustsooni piirarvu ületava reostuse korral asendada reostunud pinnas

puhta täitepinnasega. Reostunud pinnase kokkukogumine ja äravedu tellida vastavat jäätmeluba

omavalt ettevõttelt.

8. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma

leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis

olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib

taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb

esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel

võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest.

9. Ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jäävale maa-alale tuleb ehitise

kavandamisel esitada ehitusprojekt Päästeametile kooskõlastamiseks.

5. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse

keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata

jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega

Keskkonna eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas, kuid

keskkonnameetmeid kasutusele võttes talutav ja keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

Kavandataval tegevusel ei ole meetmete rakendamisel olulist mõju välisõhukvaliteedile,

pinnasele, põhja- ja pinnaveele ning maavarasid, kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000

võrgustiku alasid ega kultuuripärandit ei mõjuta. Kantsi tunnelite ning Vesse ooteplatvormi

rajamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara, vaid muudab piirkonna atraktiivsemaks

ja ligipääsetavamaks. Täiendavalt keskkonnaalaste uuringute läbiviimine pole vajalik.

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal

• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

• Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

• Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

• Maa-ameti kaardirakendus gis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

• „Suur-Sõjamäe tn ja Kantsi tn vahelise tunneli ehitusprojekt.“ Eelprojekt. Töö nr 21131.

K-Projekt AS

• „Ülemiste kergliiklustunnelite rajamise eelhinnang“. Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet. 2023

Saatja: Camilla Kastein <[email protected]>

Saadetud: 27.03.2025 12:15

Adressaat: Tallinna Transpordiamet <[email protected]>; Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet <[email protected]>; TALLINNA STRATEEGIAKESKUS

<[email protected]>; Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsus

<[email protected]>; KLIIMAMINISTEERIUM <[email protected]>; PÄA

Põhja <[email protected]>; Tallinna Linnaplaneerimise Amet <[email protected]>

Teema: Dokumendi nr 16-12/25-00357-001 edastamine

Manused: ATT00001.png; Ülemiste Kantsi tunnelite KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu

25.03.pdf; Ülemiste Kantsi tunnelite KMH eelhinnang_25.03.pdf; Menetlusosaliste

nimekiri.pdf; kiri_digiallkirjaga_16-12_25-00357-001.pdf; kiri_digiallkirjaga_16-12_25-

00357-001.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere

Edastame Teile dokumendi nr 16-12/25-00357-001.

Lugupidamisega

Camilla Kastein

ehituse tegevusõiguse talituse peaspetsialist

+372 667 2065 | [email protected]

www.ttja.ee | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Endla tn 10A, 10122 Tallinn

Menetlusosalised:

Tallinna Transpordiamet - [email protected]

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet - [email protected]

Tallinna Strateegiakeskus - [email protected]

Lasnamäe Linnaosa Valitsus - [email protected]

Tallinna Linnaplaneerimise Amet - [email protected]

Päästeameti Põhja päästekeskus - [email protected]

Kliimaministeerium – [email protected]

Menetlusosalised:

Tallinna Transpordiamet - [email protected]

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet - [email protected]

Tallinna Strateegiakeskus - [email protected]

Lasnamäe Linnaosa Valitsus - [email protected]

Tallinna Linnaplaneerimise Amet - [email protected]

Päästeameti Põhja päästekeskus - [email protected]

Kliimaministeerium – [email protected]

Nimekirja alusel 27.03.2025 nr 16-12/25-00357-001

Tallinnas Kantsi tunnelite rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2411271/03574 Kantsi sõidukite- ja kergliiklustunneli ning Vesse ooteplatvormi rajamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule ning eelhinnangule hiljemalt 10.04.2025 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Ehitusloa taotluse ja nende materjalidega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbreid 2411271/03574.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: 1. Ülemiste Kantsi tunnelite KMH eelhinnang 2. Ülemiste Kantsi tunnelite KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu 3. Menetlusosaliste nimekiri

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Camilla Kastein +372 667 2065 [email protected]

EELNÕU

OTSUSE EELNÕU

Kantsi tn ja Suur-Sõjamäe tee vahelise sõidukite- ja kergliiklustunneli I etapi rajamise

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Taotleja K-Projekt Aktsiaselts (registrikood 12203754) esitas 03.04.2024 Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn

10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2411271/03574 (EHR

menetlus nr 423893) järgnevate rajatiste ehitamiseks:

1. Kantsi kergliiklustunnel (EHR kood 221456198);

2. Vesse ooteplatvorm (EHR kood 221456200);

3. Kantsi autotunnel (EHR kood 221457179).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti

1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist.

Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 toodud selliste olulise keskkonnamõjuga

tegevuste hulka, mille puhul on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) algatamine

kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse raames kaalutakse tulenevalt

KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktist 8. Määruse nr 224 § 13

punkti 8 kohaselt tuleb tee rajamisel või laiendamisel, välja arvatud teerajatise, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede,

puhkekohtade ja parklate rajamisel või laiendamisel ning KeHJS § 6 lõike 1 punktis 13

nimetatud juhul anda eelhinnang selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline

keskkonnamõju.

KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Ehitusseadustiku § 89 alusel annab ehitusloa

TTJA, seega on antud juhul TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt

peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle

otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha

võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Kavandatava projekti esimeses etapis rajatakse autotunneli betoonkeha olemasolevate ja

perspektiivsete raudteede asukohas maa alla ning selle otsad suletakse. Esimeses etapis

projekteeritud tunnelid on ~55m pikad. Teises etapis rajatakse veel ~50m tunnelit Kantsi tänava

poole, et see ühendaks tulevikus Kesk-Sõjamäe ja Kantsi tänavat. Sõidutee tunnel on

projekteeritud kahesuunalisena nii, et suundade vahele on projekteeritud meetrilaiune

äärekividega eraldusriba. Sõiduraja laiuseks on valitud 3,75m.

Erinevalt autotunnelist võetakse kergliiklustunnel kasutusse osaliselt. Nimelt on võimalik

kergliiklustunnelit kasutades liikuda Suur-Sõjamäe tee ja Vesse ooteplatvormi vahel, Kantsi

tänava poolne ots suletakse. Kergliiklustunnel on projekteeritud kogulaiusega 6 m, millesse

mahub nii rattatee kui ka jalgtee. Kergliiklustunnelist pääseb Suur-Sõjamäe tänaval maapinnale

ca 66 m pikkusest 2 m laiusest projekteeritud kergliiklustee pandusest. Lisaks pääseb tunnelist

EELNÕU

ka Vesse rongiplatvormile 3 m laiuselt ja ca 118 m pikkuselt projekteeritud panduselt. Vesse

ooteplatvorm on projekteeritud 150 m pikk ja 4,5 m lai. Projekti käigus likvideeritakse

olemasolev ülekäigurada Suur-Sõjamäe ja Kesk-Sõjamäe ristmikul ning projekteeritakse uus

teeületus ~105m kagu pool.

Keskkonna eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas, kuid

keskkonnameetmeid kasutusele võttes talutav ja keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

Kavandataval tegevusel ei ole meetmete rakendamisel olulist mõju välisõhu kvaliteedile,

pinnasele, põhja- ja pinnaveele ning maavarasid, kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000

võrgustiku alasid ega kultuuripärandit ei mõjuta. Kantsi tunnelite ning Vesse ooteplatvormi

rajamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Täiendavalt keskkonnaalaste uuringute

läbiviimine pole vajalik.

TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise

eelhinnangu järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele.

Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh

seadusandlusest tulenevad) meetmed:

1. Müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 toodud

liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra tasemed vastama eelpooltoodud

määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega

aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A). Ehitusmüra tasemed ei tohi

ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1

toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd,

näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel ajavahemikus kell 07.00-19.00.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed peavad vastama majandus- ja taristuministri

08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle

tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kell

8.00-17.00 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ §-is 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut

naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate

tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Tööde teostamiseks kasutatav tehnika ning seadmed peavad olema heas tehnilises

seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine

ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud

EELNÕU

ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Ehitus- ja hooldustööde

käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja määrdeainete

sattumise pinnasesse ja seeläbi põhjavette. Õlilekkega masinate kasutamine töös on keelatud.

Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Avarii

ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida

ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel vältida ülemäärast valgustamist. Valgustid tuleb

suunata vaid valgustamist vajavale objektile ja vältida tuleb valguse hajumist.

7. Jäätmed tuleb koguda liigiti ning kasutada lekkekindlaid mahuteid. Jäätmete, eriti ohtlike

jäätmete, keskkonda sattumist tuleb vältida kasutades selleks spetsiaalseid suletavaid

kogumiskonteinereid. Jäätmed, mis sobivad taaskasutamiseks, tuleb suunata maksimaalselt

taaskasutamiseks. Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb järgida jäätmeseaduses ning Tallinna

linna Jäätmehoolduseeskirjas toodut. Reostustunnustega pinnase ilmnemisel võtta sellest

pinnaseproov ning tööstustsooni piirarvu ületava reostuse korral asendada reostunud pinnas

puhta täitepinnasega. Reostunud pinnase kokkukogumine ja äravedu tellida vastavat jäätmeluba

omavalt ettevõttelt.

8. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma

leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis

olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib

taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb

esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel

võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest.

9. Ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jäävale maa-alale tuleb ehitise

kavandamisel esitada ehitusprojekt Päästeametile kooskõlastamiseks.

Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS

mõistes.

Võttes aluseks § 6 lõike 2 punkti 10, § 6¹, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2², 2³, 4, 8; Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 8 ja eelhinnangust tulenevad

järeldused

otsustan:

jätta Kantsi tn ja Suur-Sõjamäe tee vahelise sõidukite- ja kergliiklustunneli I etapi rajamise

keskkonnamõju hindamine algatamata.

Kantsi tn ja Suur-Sõjamäe tee vahelise sõidukite- ja kergliiklustunneli I

etapi rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

25.03.2025

Sisukord

1. Üldine teave ....................................................................................................................... 4

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ....................................................................... 5

2.1. Tegevuse iseloom ja maht ............................................................................................... 5

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega .................................................................................. 5

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine ..................................... 6

Ehituseks kasutatakse liiva, killustikku, betooni, teed asfalteeritakse. Haljastuseks

kasutatakse kasvumulda ja murukülvi. Väljakaevatav pinnas kasutatakse võimalusel

ehitustöödel ning pinnas, mis jääb üle või on sobimatu, käsitletakse jäätmena. .................... 6

2.4. Tegevuse energiakasutus ................................................................................................. 6

Energiakasutus leiab aset ehitusperioodil ehitusmasinate kütuse tarbimisel (bensiin, diisel),

objekti kontori (nt soojakud) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi. ................................... 6

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine .......................... 6

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus ...................................................................................................................................... 7

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

................................................................................................................................................ 7

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ................................................... 8

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused8

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ......................................... 8

3.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura

2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest ................................................................ 9

3.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ........................................................................ 9

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .................................................................................. 9

4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus) ............................................................................................. 9

4.2 Mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus 10

4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega .................................................................................... 10

4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused ......................................................................... 10

5. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise

või algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega ........................................... 12

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal ..................................................................... 13

1. Üldine teave

K-Projekt Aktsiaselts (registrikood 12203754) esitas 03.04.2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post

[email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2411271/03574, kus rajatisteks on:

1. Kantsi kergliiklustunnel (EHR kood 221456198)

2. Vesse ooteplatvorm (EHR kood 221456200)

3. Kantsi autotunnel (EHR kood 221457179)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 p 1

kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist.

Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt selliste olulise keskkonnamõjuga

tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust

ehitusloa menetluse raames kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr

224) § 13 p 8. Määruse nr 224 § 13 punkti 8 kohaselt tuleb tee rajamisel või laiendamisel, välja

arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade,

tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate

jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamisel või laiendamisel ning KeHJS § 6

lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul kaaluda ja anda eelhinnang selle kohta, kas kavandataval

tegevusel on oluline keskkonnamõju.

Eelhinnangu koostamise aluseks on võetud keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu,

kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning

otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt

peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle

otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha

võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolev eelhinnang käsitleb lisaks eelhinnangu kohustusega tunnelitele ka Vesse

ooteplatvormi, sest ooteplatvorm on osa ehitusloa taotlusest.

Joonis 1. Kantsi tunnelid ning Vesse ooteplatvorm.

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus

2.1. Tegevuse iseloom ja maht

Kavandatava projekti esimeses etapis rajatakse autotunneli maa-alune betoonkeha

olemasolevate ja perspektiivsete raudteede asukohas ning selle otsad suletakse. Esimeses etapis

projekteeritud tunnelid on ~55m pikad. Teises etapis rajatakse veel ~50m tunnelit Kantsi tänava

poole, et see ühendaks tulevikus Kesk-Sõjamäe ja Kantsi tänavat. Autotunnel on projekteeritud

kahesuunalisena nii, et suundade vahele on projekteeritud meetrilaiune äärekividega

eraldusriba. Sõiduraja laiuseks on valitud 3,75m.

Erinevalt autotunnelist võetakse kergliiklustunnel kasutusse osaliselt. Nimelt on võimalik

kergliiklustunnelit kasutades liikuda Suur-Sõjamäe tee ja Vesse ooteplatvormi vahel, Kantsi

tänava poolne ots suletakse. Kergliiklustunnel on projekteeritud kogulaiusega 6 m, millesse

mahub nii rattatee kui ka jalgtee. Kergliiklustunnelist pääseb Suur-Sõjamäe tänaval maapinnale

ca 66 m pikkusest 2 m laiusest projekteeritud kergliiklustee pandusest. Lisaks pääseb tunnelist

ka Vesse rongiplatvormile 3 m laiuselt ja ca 118 m pikkuselt projekteeritud panduselt. Vesse

ooteplatvorm on projekteeritud 150 m pikk ja 4,5 m lai. Projekti käigus likvideeritakse

olemasolev ülekäigurada Suur-Sõjamäe ja Kesk-Sõjamäe ristmikul ning projekteeritakse uus

teeületus ~105m kagu pool.

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja

planeeritavate tegevustega

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega.

Kavandatav tegevus toimub teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ ning

„Lasnamäe tööstusalade üldplaneering“ aladel. Samuti on alal kehtiv Harju

maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“.

Projekteeritud ala piirneb detailplaneeringutega, kuid projekteeritud tunnelite lahendused ei ole

vastuolus detailplaneeringutes kavandatud ehitusõigusega ega takista seeläbi

detailplaneeringute realiseerimist.

Kavandatud tegevuse alal leiab aset Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimine.

Kavandatav ehitustegevus toimub AS-i Reaalprojekt tööga nr P20037 „Ülemiste

raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine“ samaaegselt, mis muudab tunnelite

ja ooteplatvormi ehitustöödega kaasneva mõju lühiajalisemaks. Lisaks toimub samas

piirkonnas ka Rail Baltica raudtee põhitrassi, Ülemiste ühisterminali ja sellega seotud rajatiste

ehitus ning Ülemiste sorteerimispargi lammutamine.

Teisi teadaolevaid asjakohaseid lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid tegevusi antud

asukohas pole.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas,

maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik,

kasutamine

Ehituseks kasutatakse liiva, killustikku, betooni, teed asfalteeritakse. Haljastuseks kasutatakse

kasvumulda ja murukülvi. Väljakaevatav pinnas kasutatakse võimalusel ehitustöödel ning

pinnas, mis jääb üle või on sobimatu, käsitletakse jäätmena.

2.4. Tegevuse energiakasutus

Energiakasutus leiab aset ehitusperioodil ehitusmasinate kütuse tarbimisel (bensiin, diisel),

objekti kontori (nt soojakud) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku

ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad

jäätmed ning nende käitlemine

Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: ehitusmasinate heitgaasid õhku

suurendavad õhusaastet; võimalikud õli/kütuselekked pinnasesse; kõrgendatud mürafoon ning

vibratsioon põhjustatuna ehitusmasinatest; sügis- ja kevadtalvisel ajal võimalik valgusreostus

ehitustehnika poolt (tööala valgustamine). Mõju keskkonnale piirdub eeldatavasti raudtee

kaitsevööndiga. Kasutusaegselt on näha, et antud piirkonnas võib suureneda heitgaaside hulk,

kuna hetkel pole antud piirkonnas võimalik raudteed sõidukitega ületada. Siiski tuleb arvestada

seda, et tõenäoliselt pole tegu lisanduvate sõidukitega, vaid liiklusvoo hajumisega, kus senise

Tartu mnt asemel on võimalik raudteed ületada ka rajatava Kantsi tunneli kaudu. Soojuse,

kiirguse ja lõhna teket ei ole ette näha.

Jäätmeid käideldakse vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjale (Tallinna Linnavolikogu

09.03.2023 määrus nr 3). Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest

ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata

ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest

eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehituse käigus

tekkivad ehitusjäätmed sorteeritakse ja käideldakse vastavalt seadustele. Välja kaevatavat

pinnast saab objektil kasutada lähtuvalt selle kvaliteedist kas teede aluses täitekihis või

haljasalade täiteks. Kohalikeks töödeks ebasobiv ja üle jääv pinnas tuleb vedada seadusega

lubatud ladustuskohta või anda üle jäätmekäitlusettevõttele.

Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatakse tähistatud (vastavalt kogutavatele

jäätmeliikidele 0,6 m3 kuni 10 m3) mahuteid, mis on paigaldatud jäätmevedaja poolt. Mahutite

ja kaevise ladustamise asukohad määrab ehitaja kooskõlastades selle eelnevalt Tallinna

Strateegiakeskusega. Ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada

mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse projektala piires selleks

eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

Pakendijäätmed tagastatakse pakendiettevõtjale pakendijäätmete taaskasutusse suunamiseks

või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud

ehitusjäätmed, väljaarvatud saastunud pinnas, kogutakse liikide kaupa eraldi nõuete kohaselt

märgistatud mahutitesse. Vedelaid ohtlikke jäätmeid kogutakse algpakendisse või vastavalt

märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. Kui tekib kahtlus, et pinnas võib olla saastunud

õliga või teiste ohtlike jäätmetega, võetakse juhiste saamiseks ühendust Tallinna

Strateegiakeskusega. Pinnase kaevetöödel reostuskolde leidmisel tuleb viivitamatult teavitada

Tallinna Strateegiakeskust. Reostuskolde likvideerimiseni tuleb muu reostuse levikut soodustav

tegevus peatada.

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus,

sealhulgas heite suurus

Reostustunnustega pinnase ilmnemisel võtta sellest pinnaseproov ning tööstustsooni piirarvu

ületava reostuse korral asendada reostunud pinnas puhta täitepinnasega. Reostunud pinnase

kokkukogumine ja äravedu tellida vastavat jäätmeluba omavalt ettevõttelt. Võimalike

avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega ja töökorras

masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui kasutusperioodil erinevate vedelike või

kütuste leket maapinnale ja seeläbi paigaldatavasse drenaaži süsteemi. Minimeerida tuleb

tulekahju oht, et vältida mürgiste põlemisjääkide eritumist õhku. Tuleohu võib põhjustada

vandalism, tööohutuse nõuete rikkumine või mittekorras seadmed. Avarii esinemisel tuleb

viivitamatult teavitada Päästeametit ja Keskkonnaametit.

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide

oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Kavandatava tegevuse ala asub Tallinna Vesi AS Veepuhastusjaama ohualal, mis on B-

kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, kus ohtudeks on mürgisus, kemikaaliks kloor ning

Premia Tallinna Külmhoone AS Jäätisevabriku ohualal, mis on C-kategooria ohuga ettevõte,

kus ohtudeks on mürgisus, kemikaaliks ammoniaak ja LPG. Kemikaaliseaduse § 32 lg 4 p 3

kohaselt tuleb ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jäävale maa-alale

ehitise kavandamisel esitada ehitusprojekt Päästeametile kooskõlastamiseks.

Käitiste ohualade ulatused määratakse riskianalüüsis käideldavate kemikaalide üheaegselt

hoiustatava kemikaalide kogusete ja kemikaalide omaduste põhjal. Juhul, kui hoiustavate

kemikaalide nomenklatuur või kogused muutuvad, siis võib muutuda ka ohuala ulatus. Ehitiste

projekteerimisel ohtliku ettevõtte ohualasse kehtivad kemikaaliseaduse kohased erinõuded.

Ohtliku ettevõtte ohualasse ehitise projekteerimisel tuleb ehitusprojekt esitada

kooskõlastamiseks Päästeametile.

Kemikaaliseaduses (KemS) on mõiste suurõnnetus defineeritud nii avamerel nafta- ja

gaasiammutamisprotsesside kontekstis (§ 19) kui ka ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga

ettevõtte peatükis. Viimasel juhul on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud

ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab

raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning

mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga (§ 21 lg 6). Samuti on KemSis defineeritud

mõisted oht (ohtliku kemikaali või olukorra olemuslik omadus, mis võib põhjustada kahju

inimese elule, tervisele või keskkonnale) ning risk (tagajärje ilmnemise tõenäosus teatud aja

jooksul või teatud asjaolude korral). Jäätmeseaduse tähenduses on suurõnnetus tegevuskohal

kaevandamisjäätmete käitlemise käigus tekkiv juhtum, mis kujutab otsekohe või aja jooksul

tegevuskohal või mujal ilmnevat tõsist ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Suurõnnetuse

ohuga jäätmehoidla projekteerimisel, rajamisel, kasutamisel, hooldamisel, sulgemisel ning

järelhooldamisel tuleb võtta vajalikke meetmeid, et vältida selliseid õnnetusi ja piirata nende

kahjulikke tagajärgi inimese tervisele või keskkonnale, piiriülesed mõjud kaasa arvatud. Mõiste

katastroof on defineeritud hädaolukorra seaduse § 19 lg 2 ning selle all mõistetakse eelkõige

inimtegevusest põhjustatud ulatuslikku õnnetust või avariid või muu samasuguse mõjuga

sündmust, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus. KMH

käsitlusalasse kuuluvatest tegevustest võikski esmajoones välja tuua ohtlikke kemikaale

käitlevad ettevõtted, samas tuleb asjakohasel juhul käsitleda suurõnnetuse või katastroofidega

seonduvat ka muudel juhtudel (nt üleujutusohuga seotud riskipiirkonnad).

Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teadaolevalt puudub.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või

planeeritavad tegevused

Ehitustöödega hõlmatav ala asub Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas olemasoleval

transpordimaa sihtotstarbega raudteemaal. Piirnevad kinnistud on valdavalt määratud äri- või

tootmismaadeks. Maaparandussüsteeme ja maardlaid piirkonnas pole. Kogu ala on tugevasti

inimtegevuse poolt mõjutatud. Kavandatava tegevuse ala kattumine ohtlike ettevõtete

ohualadega on kirjeldatud peatükis 2.7.

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja

taastumisvõime

Kavandatav ala asub kaitsmata põhjaveega alal, mistõttu vaadeldavas piirkonnas põhjavee

looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Ala

on õhukese pinnakattega, ala aluspõhja moodustab Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna

kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega. Põhjaveekompleks kavandatud

tegevusega alal on karbonaatsete kivimite veekompleks_1, mis koosneb Ülem-Devoni

veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelistest ja

karstunud kivimitest veeandvusega <0,1 ls-1m-1.

Kuna antud piirkonnas on tegu õhukese ja hea läbilaskvusega pinnasekihtidega, tuleb olla

ettevaatlik antud piirkonnas ehitustöödega. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine,

tankimine ja hooldus toimuma ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema

korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti

tugevatel sajuperioodidel.

3.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse

märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste,

merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000

võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega

alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade

vastupanuvõimest

Märgalasid alal ega selle lähiümbruses ei esine. Teave kõrge väärtusega looduslikest või

poollooduslikest taimekooslustest planeeritava tegevuse naabruses puudub, samuti puuduvad

Natura 2000 võrgustiku alad. Alale ei jää kaitsealuseid objekte ega kultuuripärandit või

pärandkultuuri objekte.

3.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Kavandatavate tunnelite ning ooteplatvormi lähedusse jäävad peamiselt tootmis- ja ärimaad.

Tööde lähipiirkonda elamualasid ei jää. Tegevuse lähipiirkonnas töötavatele või piirkonnas

liikuvatele inimestele võib negatiivne mõju avalduda ehitus- ja kasutusaegse müra ja

vibratsiooni esinemise näol. Teisest küljest avaldab tunnelite rajamine inimestele positiivset

mõju, muutes turvalisemaks ja meeldivamaks raudteede ületamise ning lühendab nii

kergliiklejate kui sõidukite liikumistrajektoore.

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang,

kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS-e § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne

oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on

keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust.

4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala

ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus)

Ehitustegevuse mõjuala piirneb raudteemaaga, vähesel määral võib ehitamise perioodil müra ja

vibratsioon levida ka naaberkinnistutele. Juhul kui jälgitakse leevendavaid

keskkonnameetmeid, pole keskkonnamõju oluline.

Kuna kavandatav tegevus paikneb kaitsmata põhjaveega alal, kus pinnases ja põhjavees on

tuvastatud ohtlike ainete sisaldust, on eriti oluline pöörata tähelepanu ehitusaegse vee- ja

pinnasereostuse tuvastamisele ning ohu vältimisele. Lasnamäe piirkonna jääkreostuskolded on

ohtlikud eelkõige seetõttu, et ala pinnakate on väga õhuke ning reostus võib levida põhjavette.

Põhjavesi voolab üldiselt lõunast põhja, kuid praeguseks on voolusuund Väo karjääri, Laagna

tee süvendi ja muude tehisdreenide tõttu tihedalt arendatavas piirkonnas muutunud. Kuna

põhjavee reostuse korral esineb oht, et reostus kandub lõunapoolsetelt aladelt põhja poole,

Lasnamäe elamualadele, on tähtis tööde teostamisel tuvastatavad reostuskolded nõuetekohaselt

likvideerida.

4.2 Mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus,

sagedus ja pöörduvus

Ehitusaegne mõju on ajutine ning mõõdukalt negatiivne: ehitustöödega kaasneb müra ja

vibratsioon. Kasutusaegne mõju on pigem positiivne: läbi kergliiklustunneli muutub

jalakäijatele ja jalgratturitele liiklemine mugavamaks ja turvalisemaks, samuti lühenevad

sõidukite liikumise trajektoorid ning piirkonnas hajub liiklus ühtlasemalt, vähendades

ummikuid.

4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude

asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega

Mõju piiriülesus puudub. Piirkonda on lisaks planeeritud veel 6 kergliiklejate tunnelit (sh kaks

Ülemiste ühisterminali kergliiklustunnelit). Lisaks toimuvad Ülemiste jaamas mitmed

ümberehitused seoses Rail Balticu rajamisega, sh Ülemiste ühisterminali rajamine. Arvestades

tunnelite rajamise iseloomu, pole olulist koosmõju ette näha. Jälgida tuleb kõiki KMH

eelhinnangus välja toodud leevendusmeetmeid ning vältida reostuse teket, mis võiks jõuda

pinna- või põhjavette.

Joonis 2. Teised rajatavad tunnelid

4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja

leevendamise üldised (sh seadusandlusest tulenevad) võimalused

1. Müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 toodud

liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra tasemed vastama eelpooltoodud

määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega

aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A). Ehitusmüra tasemed ei tohi

ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1

toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd,

näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel ajavahemikus kell 07.00-19.00.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed peavad vastama majandus- ja taristuministri

08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle

tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kell

8.00-17.00 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ §-is 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut

naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate

tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Tööde teostamiseks kasutatav tehnika ning seadmed peavad olema heas tehnilises

seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine

ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud

ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Ehitus- ja hooldustööde

käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja määrdeainete

sattumise pinnasesse ja seeläbi põhjavette. Õlilekkega masinate kasutamine töös on keelatud.

Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Avarii

ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida

ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel vältida ülemäärast valgustamist. Valgustid tuleb

suunata vaid valgustamist vajavale objektile ja vältida tuleb valguse hajumist.

7. Jäätmed tuleb koguda liigiti ning kasutada lekkekindlaid mahuteid. Jäätmete, eriti ohtlike

jäätmete, keskkonda sattumist tuleb vältida kasutades selleks spetsiaalseid suletavaid

kogumiskonteinereid. Jäätmed, mis sobivad taaskasutamiseks, tuleb suunata maksimaalselt

taaskasutamiseks. Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb järgida jäätmeseaduses ning Tallinna

linna Jäätmehoolduseeskirjas toodut. Reostustunnustega pinnase ilmnemisel võtta sellest

pinnaseproov ning tööstustsooni piirarvu ületava reostuse korral asendada reostunud pinnas

puhta täitepinnasega. Reostunud pinnase kokkukogumine ja äravedu tellida vastavat jäätmeluba

omavalt ettevõttelt.

8. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma

leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis

olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib

taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb

esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel

võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest.

9. Ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jäävale maa-alale tuleb ehitise

kavandamisel esitada ehitusprojekt Päästeametile kooskõlastamiseks.

5. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse

keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata

jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega

Keskkonna eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas, kuid

keskkonnameetmeid kasutusele võttes talutav ja keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

Kavandataval tegevusel ei ole meetmete rakendamisel olulist mõju välisõhukvaliteedile,

pinnasele, põhja- ja pinnaveele ning maavarasid, kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000

võrgustiku alasid ega kultuuripärandit ei mõjuta. Kantsi tunnelite ning Vesse ooteplatvormi

rajamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara, vaid muudab piirkonna atraktiivsemaks

ja ligipääsetavamaks. Täiendavalt keskkonnaalaste uuringute läbiviimine pole vajalik.

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal

• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

• Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

• Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

• Maa-ameti kaardirakendus gis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

• „Suur-Sõjamäe tn ja Kantsi tn vahelise tunneli ehitusprojekt.“ Eelprojekt. Töö nr 21131.

K-Projekt AS

• „Ülemiste kergliiklustunnelite rajamise eelhinnang“. Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet. 2023

Nimekirja alusel 27.03.2025 nr 16-12/25-00357-001

Tallinnas Kantsi tunnelite rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2411271/03574 Kantsi sõidukite- ja kergliiklustunneli ning Vesse ooteplatvormi rajamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule ning eelhinnangule hiljemalt 10.04.2025 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Ehitusloa taotluse ja nende materjalidega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbreid 2411271/03574.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: 1. Ülemiste Kantsi tunnelite KMH eelhinnang 2. Ülemiste Kantsi tunnelite KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu 3. Menetlusosaliste nimekiri

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Camilla Kastein +372 667 2065 [email protected]

EELNÕU

OTSUSE EELNÕU

Kantsi tn ja Suur-Sõjamäe tee vahelise sõidukite- ja kergliiklustunneli I etapi rajamise

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Taotleja K-Projekt Aktsiaselts (registrikood 12203754) esitas 03.04.2024 Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn

10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2411271/03574 (EHR

menetlus nr 423893) järgnevate rajatiste ehitamiseks:

1. Kantsi kergliiklustunnel (EHR kood 221456198);

2. Vesse ooteplatvorm (EHR kood 221456200);

3. Kantsi autotunnel (EHR kood 221457179).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti

1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist.

Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 toodud selliste olulise keskkonnamõjuga

tegevuste hulka, mille puhul on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) algatamine

kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse raames kaalutakse tulenevalt

KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktist 8. Määruse nr 224 § 13

punkti 8 kohaselt tuleb tee rajamisel või laiendamisel, välja arvatud teerajatise, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede,

puhkekohtade ja parklate rajamisel või laiendamisel ning KeHJS § 6 lõike 1 punktis 13

nimetatud juhul anda eelhinnang selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline

keskkonnamõju.

KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Ehitusseadustiku § 89 alusel annab ehitusloa

TTJA, seega on antud juhul TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt

peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle

otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha

võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Kavandatava projekti esimeses etapis rajatakse autotunneli betoonkeha olemasolevate ja

perspektiivsete raudteede asukohas maa alla ning selle otsad suletakse. Esimeses etapis

projekteeritud tunnelid on ~55m pikad. Teises etapis rajatakse veel ~50m tunnelit Kantsi tänava

poole, et see ühendaks tulevikus Kesk-Sõjamäe ja Kantsi tänavat. Sõidutee tunnel on

projekteeritud kahesuunalisena nii, et suundade vahele on projekteeritud meetrilaiune

äärekividega eraldusriba. Sõiduraja laiuseks on valitud 3,75m.

Erinevalt autotunnelist võetakse kergliiklustunnel kasutusse osaliselt. Nimelt on võimalik

kergliiklustunnelit kasutades liikuda Suur-Sõjamäe tee ja Vesse ooteplatvormi vahel, Kantsi

tänava poolne ots suletakse. Kergliiklustunnel on projekteeritud kogulaiusega 6 m, millesse

mahub nii rattatee kui ka jalgtee. Kergliiklustunnelist pääseb Suur-Sõjamäe tänaval maapinnale

ca 66 m pikkusest 2 m laiusest projekteeritud kergliiklustee pandusest. Lisaks pääseb tunnelist

EELNÕU

ka Vesse rongiplatvormile 3 m laiuselt ja ca 118 m pikkuselt projekteeritud panduselt. Vesse

ooteplatvorm on projekteeritud 150 m pikk ja 4,5 m lai. Projekti käigus likvideeritakse

olemasolev ülekäigurada Suur-Sõjamäe ja Kesk-Sõjamäe ristmikul ning projekteeritakse uus

teeületus ~105m kagu pool.

Keskkonna eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas, kuid

keskkonnameetmeid kasutusele võttes talutav ja keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

Kavandataval tegevusel ei ole meetmete rakendamisel olulist mõju välisõhu kvaliteedile,

pinnasele, põhja- ja pinnaveele ning maavarasid, kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000

võrgustiku alasid ega kultuuripärandit ei mõjuta. Kantsi tunnelite ning Vesse ooteplatvormi

rajamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Täiendavalt keskkonnaalaste uuringute

läbiviimine pole vajalik.

TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise

eelhinnangu järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele.

Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh

seadusandlusest tulenevad) meetmed:

1. Müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 toodud

liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra tasemed vastama eelpooltoodud

määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega

aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A). Ehitusmüra tasemed ei tohi

ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1

toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd,

näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel ajavahemikus kell 07.00-19.00.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed peavad vastama majandus- ja taristuministri

08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle

tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kell

8.00-17.00 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ §-is 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut

naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate

tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Tööde teostamiseks kasutatav tehnika ning seadmed peavad olema heas tehnilises

seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine

ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud

EELNÕU

ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Ehitus- ja hooldustööde

käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja määrdeainete

sattumise pinnasesse ja seeläbi põhjavette. Õlilekkega masinate kasutamine töös on keelatud.

Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Avarii

ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida

ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel vältida ülemäärast valgustamist. Valgustid tuleb

suunata vaid valgustamist vajavale objektile ja vältida tuleb valguse hajumist.

7. Jäätmed tuleb koguda liigiti ning kasutada lekkekindlaid mahuteid. Jäätmete, eriti ohtlike

jäätmete, keskkonda sattumist tuleb vältida kasutades selleks spetsiaalseid suletavaid

kogumiskonteinereid. Jäätmed, mis sobivad taaskasutamiseks, tuleb suunata maksimaalselt

taaskasutamiseks. Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb järgida jäätmeseaduses ning Tallinna

linna Jäätmehoolduseeskirjas toodut. Reostustunnustega pinnase ilmnemisel võtta sellest

pinnaseproov ning tööstustsooni piirarvu ületava reostuse korral asendada reostunud pinnas

puhta täitepinnasega. Reostunud pinnase kokkukogumine ja äravedu tellida vastavat jäätmeluba

omavalt ettevõttelt.

8. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma

leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis

olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib

taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb

esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel

võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest.

9. Ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jäävale maa-alale tuleb ehitise

kavandamisel esitada ehitusprojekt Päästeametile kooskõlastamiseks.

Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS

mõistes.

Võttes aluseks § 6 lõike 2 punkti 10, § 6¹, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2², 2³, 4, 8; Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 8 ja eelhinnangust tulenevad

järeldused

otsustan:

jätta Kantsi tn ja Suur-Sõjamäe tee vahelise sõidukite- ja kergliiklustunneli I etapi rajamise

keskkonnamõju hindamine algatamata.

Kantsi tn ja Suur-Sõjamäe tee vahelise sõidukite- ja kergliiklustunneli I

etapi rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

25.03.2025

Sisukord

1. Üldine teave ....................................................................................................................... 4

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ....................................................................... 5

2.1. Tegevuse iseloom ja maht ............................................................................................... 5

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega .................................................................................. 5

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine ..................................... 6

Ehituseks kasutatakse liiva, killustikku, betooni, teed asfalteeritakse. Haljastuseks

kasutatakse kasvumulda ja murukülvi. Väljakaevatav pinnas kasutatakse võimalusel

ehitustöödel ning pinnas, mis jääb üle või on sobimatu, käsitletakse jäätmena. .................... 6

2.4. Tegevuse energiakasutus ................................................................................................. 6

Energiakasutus leiab aset ehitusperioodil ehitusmasinate kütuse tarbimisel (bensiin, diisel),

objekti kontori (nt soojakud) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi. ................................... 6

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine .......................... 6

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus ...................................................................................................................................... 7

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

................................................................................................................................................ 7

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ................................................... 8

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused8

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ......................................... 8

3.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura

2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest ................................................................ 9

3.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ........................................................................ 9

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .................................................................................. 9

4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus) ............................................................................................. 9

4.2 Mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus 10

4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega .................................................................................... 10

4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused ......................................................................... 10

5. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise

või algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega ........................................... 12

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal ..................................................................... 13

1. Üldine teave

K-Projekt Aktsiaselts (registrikood 12203754) esitas 03.04.2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post

[email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2411271/03574, kus rajatisteks on:

1. Kantsi kergliiklustunnel (EHR kood 221456198)

2. Vesse ooteplatvorm (EHR kood 221456200)

3. Kantsi autotunnel (EHR kood 221457179)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 p 1

kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist.

Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt selliste olulise keskkonnamõjuga

tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust

ehitusloa menetluse raames kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr

224) § 13 p 8. Määruse nr 224 § 13 punkti 8 kohaselt tuleb tee rajamisel või laiendamisel, välja

arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade,

tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate

jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamisel või laiendamisel ning KeHJS § 6

lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul kaaluda ja anda eelhinnang selle kohta, kas kavandataval

tegevusel on oluline keskkonnamõju.

Eelhinnangu koostamise aluseks on võetud keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu,

kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning

otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt

peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle

otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha

võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolev eelhinnang käsitleb lisaks eelhinnangu kohustusega tunnelitele ka Vesse

ooteplatvormi, sest ooteplatvorm on osa ehitusloa taotlusest.

Joonis 1. Kantsi tunnelid ning Vesse ooteplatvorm.

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus

2.1. Tegevuse iseloom ja maht

Kavandatava projekti esimeses etapis rajatakse autotunneli maa-alune betoonkeha

olemasolevate ja perspektiivsete raudteede asukohas ning selle otsad suletakse. Esimeses etapis

projekteeritud tunnelid on ~55m pikad. Teises etapis rajatakse veel ~50m tunnelit Kantsi tänava

poole, et see ühendaks tulevikus Kesk-Sõjamäe ja Kantsi tänavat. Autotunnel on projekteeritud

kahesuunalisena nii, et suundade vahele on projekteeritud meetrilaiune äärekividega

eraldusriba. Sõiduraja laiuseks on valitud 3,75m.

Erinevalt autotunnelist võetakse kergliiklustunnel kasutusse osaliselt. Nimelt on võimalik

kergliiklustunnelit kasutades liikuda Suur-Sõjamäe tee ja Vesse ooteplatvormi vahel, Kantsi

tänava poolne ots suletakse. Kergliiklustunnel on projekteeritud kogulaiusega 6 m, millesse

mahub nii rattatee kui ka jalgtee. Kergliiklustunnelist pääseb Suur-Sõjamäe tänaval maapinnale

ca 66 m pikkusest 2 m laiusest projekteeritud kergliiklustee pandusest. Lisaks pääseb tunnelist

ka Vesse rongiplatvormile 3 m laiuselt ja ca 118 m pikkuselt projekteeritud panduselt. Vesse

ooteplatvorm on projekteeritud 150 m pikk ja 4,5 m lai. Projekti käigus likvideeritakse

olemasolev ülekäigurada Suur-Sõjamäe ja Kesk-Sõjamäe ristmikul ning projekteeritakse uus

teeületus ~105m kagu pool.

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja

planeeritavate tegevustega

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega.

Kavandatav tegevus toimub teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ ning

„Lasnamäe tööstusalade üldplaneering“ aladel. Samuti on alal kehtiv Harju

maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“.

Projekteeritud ala piirneb detailplaneeringutega, kuid projekteeritud tunnelite lahendused ei ole

vastuolus detailplaneeringutes kavandatud ehitusõigusega ega takista seeläbi

detailplaneeringute realiseerimist.

Kavandatud tegevuse alal leiab aset Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimine.

Kavandatav ehitustegevus toimub AS-i Reaalprojekt tööga nr P20037 „Ülemiste

raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine“ samaaegselt, mis muudab tunnelite

ja ooteplatvormi ehitustöödega kaasneva mõju lühiajalisemaks. Lisaks toimub samas

piirkonnas ka Rail Baltica raudtee põhitrassi, Ülemiste ühisterminali ja sellega seotud rajatiste

ehitus ning Ülemiste sorteerimispargi lammutamine.

Teisi teadaolevaid asjakohaseid lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid tegevusi antud

asukohas pole.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas,

maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik,

kasutamine

Ehituseks kasutatakse liiva, killustikku, betooni, teed asfalteeritakse. Haljastuseks kasutatakse

kasvumulda ja murukülvi. Väljakaevatav pinnas kasutatakse võimalusel ehitustöödel ning

pinnas, mis jääb üle või on sobimatu, käsitletakse jäätmena.

2.4. Tegevuse energiakasutus

Energiakasutus leiab aset ehitusperioodil ehitusmasinate kütuse tarbimisel (bensiin, diisel),

objekti kontori (nt soojakud) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku

ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad

jäätmed ning nende käitlemine

Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: ehitusmasinate heitgaasid õhku

suurendavad õhusaastet; võimalikud õli/kütuselekked pinnasesse; kõrgendatud mürafoon ning

vibratsioon põhjustatuna ehitusmasinatest; sügis- ja kevadtalvisel ajal võimalik valgusreostus

ehitustehnika poolt (tööala valgustamine). Mõju keskkonnale piirdub eeldatavasti raudtee

kaitsevööndiga. Kasutusaegselt on näha, et antud piirkonnas võib suureneda heitgaaside hulk,

kuna hetkel pole antud piirkonnas võimalik raudteed sõidukitega ületada. Siiski tuleb arvestada

seda, et tõenäoliselt pole tegu lisanduvate sõidukitega, vaid liiklusvoo hajumisega, kus senise

Tartu mnt asemel on võimalik raudteed ületada ka rajatava Kantsi tunneli kaudu. Soojuse,

kiirguse ja lõhna teket ei ole ette näha.

Jäätmeid käideldakse vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjale (Tallinna Linnavolikogu

09.03.2023 määrus nr 3). Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest

ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata

ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest

eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehituse käigus

tekkivad ehitusjäätmed sorteeritakse ja käideldakse vastavalt seadustele. Välja kaevatavat

pinnast saab objektil kasutada lähtuvalt selle kvaliteedist kas teede aluses täitekihis või

haljasalade täiteks. Kohalikeks töödeks ebasobiv ja üle jääv pinnas tuleb vedada seadusega

lubatud ladustuskohta või anda üle jäätmekäitlusettevõttele.

Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatakse tähistatud (vastavalt kogutavatele

jäätmeliikidele 0,6 m3 kuni 10 m3) mahuteid, mis on paigaldatud jäätmevedaja poolt. Mahutite

ja kaevise ladustamise asukohad määrab ehitaja kooskõlastades selle eelnevalt Tallinna

Strateegiakeskusega. Ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada

mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse projektala piires selleks

eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

Pakendijäätmed tagastatakse pakendiettevõtjale pakendijäätmete taaskasutusse suunamiseks

või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud

ehitusjäätmed, väljaarvatud saastunud pinnas, kogutakse liikide kaupa eraldi nõuete kohaselt

märgistatud mahutitesse. Vedelaid ohtlikke jäätmeid kogutakse algpakendisse või vastavalt

märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. Kui tekib kahtlus, et pinnas võib olla saastunud

õliga või teiste ohtlike jäätmetega, võetakse juhiste saamiseks ühendust Tallinna

Strateegiakeskusega. Pinnase kaevetöödel reostuskolde leidmisel tuleb viivitamatult teavitada

Tallinna Strateegiakeskust. Reostuskolde likvideerimiseni tuleb muu reostuse levikut soodustav

tegevus peatada.

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus,

sealhulgas heite suurus

Reostustunnustega pinnase ilmnemisel võtta sellest pinnaseproov ning tööstustsooni piirarvu

ületava reostuse korral asendada reostunud pinnas puhta täitepinnasega. Reostunud pinnase

kokkukogumine ja äravedu tellida vastavat jäätmeluba omavalt ettevõttelt. Võimalike

avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega ja töökorras

masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui kasutusperioodil erinevate vedelike või

kütuste leket maapinnale ja seeläbi paigaldatavasse drenaaži süsteemi. Minimeerida tuleb

tulekahju oht, et vältida mürgiste põlemisjääkide eritumist õhku. Tuleohu võib põhjustada

vandalism, tööohutuse nõuete rikkumine või mittekorras seadmed. Avarii esinemisel tuleb

viivitamatult teavitada Päästeametit ja Keskkonnaametit.

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide

oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Kavandatava tegevuse ala asub Tallinna Vesi AS Veepuhastusjaama ohualal, mis on B-

kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, kus ohtudeks on mürgisus, kemikaaliks kloor ning

Premia Tallinna Külmhoone AS Jäätisevabriku ohualal, mis on C-kategooria ohuga ettevõte,

kus ohtudeks on mürgisus, kemikaaliks ammoniaak ja LPG. Kemikaaliseaduse § 32 lg 4 p 3

kohaselt tuleb ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jäävale maa-alale

ehitise kavandamisel esitada ehitusprojekt Päästeametile kooskõlastamiseks.

Käitiste ohualade ulatused määratakse riskianalüüsis käideldavate kemikaalide üheaegselt

hoiustatava kemikaalide kogusete ja kemikaalide omaduste põhjal. Juhul, kui hoiustavate

kemikaalide nomenklatuur või kogused muutuvad, siis võib muutuda ka ohuala ulatus. Ehitiste

projekteerimisel ohtliku ettevõtte ohualasse kehtivad kemikaaliseaduse kohased erinõuded.

Ohtliku ettevõtte ohualasse ehitise projekteerimisel tuleb ehitusprojekt esitada

kooskõlastamiseks Päästeametile.

Kemikaaliseaduses (KemS) on mõiste suurõnnetus defineeritud nii avamerel nafta- ja

gaasiammutamisprotsesside kontekstis (§ 19) kui ka ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga

ettevõtte peatükis. Viimasel juhul on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud

ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab

raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning

mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga (§ 21 lg 6). Samuti on KemSis defineeritud

mõisted oht (ohtliku kemikaali või olukorra olemuslik omadus, mis võib põhjustada kahju

inimese elule, tervisele või keskkonnale) ning risk (tagajärje ilmnemise tõenäosus teatud aja

jooksul või teatud asjaolude korral). Jäätmeseaduse tähenduses on suurõnnetus tegevuskohal

kaevandamisjäätmete käitlemise käigus tekkiv juhtum, mis kujutab otsekohe või aja jooksul

tegevuskohal või mujal ilmnevat tõsist ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Suurõnnetuse

ohuga jäätmehoidla projekteerimisel, rajamisel, kasutamisel, hooldamisel, sulgemisel ning

järelhooldamisel tuleb võtta vajalikke meetmeid, et vältida selliseid õnnetusi ja piirata nende

kahjulikke tagajärgi inimese tervisele või keskkonnale, piiriülesed mõjud kaasa arvatud. Mõiste

katastroof on defineeritud hädaolukorra seaduse § 19 lg 2 ning selle all mõistetakse eelkõige

inimtegevusest põhjustatud ulatuslikku õnnetust või avariid või muu samasuguse mõjuga

sündmust, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus. KMH

käsitlusalasse kuuluvatest tegevustest võikski esmajoones välja tuua ohtlikke kemikaale

käitlevad ettevõtted, samas tuleb asjakohasel juhul käsitleda suurõnnetuse või katastroofidega

seonduvat ka muudel juhtudel (nt üleujutusohuga seotud riskipiirkonnad).

Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teadaolevalt puudub.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või

planeeritavad tegevused

Ehitustöödega hõlmatav ala asub Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas olemasoleval

transpordimaa sihtotstarbega raudteemaal. Piirnevad kinnistud on valdavalt määratud äri- või

tootmismaadeks. Maaparandussüsteeme ja maardlaid piirkonnas pole. Kogu ala on tugevasti

inimtegevuse poolt mõjutatud. Kavandatava tegevuse ala kattumine ohtlike ettevõtete

ohualadega on kirjeldatud peatükis 2.7.

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja

taastumisvõime

Kavandatav ala asub kaitsmata põhjaveega alal, mistõttu vaadeldavas piirkonnas põhjavee

looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Ala

on õhukese pinnakattega, ala aluspõhja moodustab Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna

kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega. Põhjaveekompleks kavandatud

tegevusega alal on karbonaatsete kivimite veekompleks_1, mis koosneb Ülem-Devoni

veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelistest ja

karstunud kivimitest veeandvusega <0,1 ls-1m-1.

Kuna antud piirkonnas on tegu õhukese ja hea läbilaskvusega pinnasekihtidega, tuleb olla

ettevaatlik antud piirkonnas ehitustöödega. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine,

tankimine ja hooldus toimuma ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema

korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti

tugevatel sajuperioodidel.

3.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse

märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste,

merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000

võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega

alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade

vastupanuvõimest

Märgalasid alal ega selle lähiümbruses ei esine. Teave kõrge väärtusega looduslikest või

poollooduslikest taimekooslustest planeeritava tegevuse naabruses puudub, samuti puuduvad

Natura 2000 võrgustiku alad. Alale ei jää kaitsealuseid objekte ega kultuuripärandit või

pärandkultuuri objekte.

3.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Kavandatavate tunnelite ning ooteplatvormi lähedusse jäävad peamiselt tootmis- ja ärimaad.

Tööde lähipiirkonda elamualasid ei jää. Tegevuse lähipiirkonnas töötavatele või piirkonnas

liikuvatele inimestele võib negatiivne mõju avalduda ehitus- ja kasutusaegse müra ja

vibratsiooni esinemise näol. Teisest küljest avaldab tunnelite rajamine inimestele positiivset

mõju, muutes turvalisemaks ja meeldivamaks raudteede ületamise ning lühendab nii

kergliiklejate kui sõidukite liikumistrajektoore.

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang,

kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS-e § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne

oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on

keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust.

4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala

ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus)

Ehitustegevuse mõjuala piirneb raudteemaaga, vähesel määral võib ehitamise perioodil müra ja

vibratsioon levida ka naaberkinnistutele. Juhul kui jälgitakse leevendavaid

keskkonnameetmeid, pole keskkonnamõju oluline.

Kuna kavandatav tegevus paikneb kaitsmata põhjaveega alal, kus pinnases ja põhjavees on

tuvastatud ohtlike ainete sisaldust, on eriti oluline pöörata tähelepanu ehitusaegse vee- ja

pinnasereostuse tuvastamisele ning ohu vältimisele. Lasnamäe piirkonna jääkreostuskolded on

ohtlikud eelkõige seetõttu, et ala pinnakate on väga õhuke ning reostus võib levida põhjavette.

Põhjavesi voolab üldiselt lõunast põhja, kuid praeguseks on voolusuund Väo karjääri, Laagna

tee süvendi ja muude tehisdreenide tõttu tihedalt arendatavas piirkonnas muutunud. Kuna

põhjavee reostuse korral esineb oht, et reostus kandub lõunapoolsetelt aladelt põhja poole,

Lasnamäe elamualadele, on tähtis tööde teostamisel tuvastatavad reostuskolded nõuetekohaselt

likvideerida.

4.2 Mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus,

sagedus ja pöörduvus

Ehitusaegne mõju on ajutine ning mõõdukalt negatiivne: ehitustöödega kaasneb müra ja

vibratsioon. Kasutusaegne mõju on pigem positiivne: läbi kergliiklustunneli muutub

jalakäijatele ja jalgratturitele liiklemine mugavamaks ja turvalisemaks, samuti lühenevad

sõidukite liikumise trajektoorid ning piirkonnas hajub liiklus ühtlasemalt, vähendades

ummikuid.

4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude

asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega

Mõju piiriülesus puudub. Piirkonda on lisaks planeeritud veel 6 kergliiklejate tunnelit (sh kaks

Ülemiste ühisterminali kergliiklustunnelit). Lisaks toimuvad Ülemiste jaamas mitmed

ümberehitused seoses Rail Balticu rajamisega, sh Ülemiste ühisterminali rajamine. Arvestades

tunnelite rajamise iseloomu, pole olulist koosmõju ette näha. Jälgida tuleb kõiki KMH

eelhinnangus välja toodud leevendusmeetmeid ning vältida reostuse teket, mis võiks jõuda

pinna- või põhjavette.

Joonis 2. Teised rajatavad tunnelid

4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja

leevendamise üldised (sh seadusandlusest tulenevad) võimalused

1. Müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 toodud

liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra tasemed vastama eelpooltoodud

määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega

aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A). Ehitusmüra tasemed ei tohi

ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1

toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd,

näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel ajavahemikus kell 07.00-19.00.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed peavad vastama majandus- ja taristuministri

08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle

tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kell

8.00-17.00 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ §-is 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut

naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate

tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Tööde teostamiseks kasutatav tehnika ning seadmed peavad olema heas tehnilises

seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine

ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud

ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Ehitus- ja hooldustööde

käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja määrdeainete

sattumise pinnasesse ja seeläbi põhjavette. Õlilekkega masinate kasutamine töös on keelatud.

Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Avarii

ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida

ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel vältida ülemäärast valgustamist. Valgustid tuleb

suunata vaid valgustamist vajavale objektile ja vältida tuleb valguse hajumist.

7. Jäätmed tuleb koguda liigiti ning kasutada lekkekindlaid mahuteid. Jäätmete, eriti ohtlike

jäätmete, keskkonda sattumist tuleb vältida kasutades selleks spetsiaalseid suletavaid

kogumiskonteinereid. Jäätmed, mis sobivad taaskasutamiseks, tuleb suunata maksimaalselt

taaskasutamiseks. Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb järgida jäätmeseaduses ning Tallinna

linna Jäätmehoolduseeskirjas toodut. Reostustunnustega pinnase ilmnemisel võtta sellest

pinnaseproov ning tööstustsooni piirarvu ületava reostuse korral asendada reostunud pinnas

puhta täitepinnasega. Reostunud pinnase kokkukogumine ja äravedu tellida vastavat jäätmeluba

omavalt ettevõttelt.

8. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma

leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis

olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib

taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb

esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel

võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest.

9. Ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jäävale maa-alale tuleb ehitise

kavandamisel esitada ehitusprojekt Päästeametile kooskõlastamiseks.

5. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse

keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata

jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega

Keskkonna eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas, kuid

keskkonnameetmeid kasutusele võttes talutav ja keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

Kavandataval tegevusel ei ole meetmete rakendamisel olulist mõju välisõhukvaliteedile,

pinnasele, põhja- ja pinnaveele ning maavarasid, kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000

võrgustiku alasid ega kultuuripärandit ei mõjuta. Kantsi tunnelite ning Vesse ooteplatvormi

rajamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara, vaid muudab piirkonna atraktiivsemaks

ja ligipääsetavamaks. Täiendavalt keskkonnaalaste uuringute läbiviimine pole vajalik.

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal

• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

• Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

• Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

• Maa-ameti kaardirakendus gis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

• „Suur-Sõjamäe tn ja Kantsi tn vahelise tunneli ehitusprojekt.“ Eelprojekt. Töö nr 21131.

K-Projekt AS

• „Ülemiste kergliiklustunnelite rajamise eelhinnang“. Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet. 2023