Lõppdokument

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Peep Siitam

Energiasalv Pakri OÜ

[email protected]

Teie 28.02.2025

Meie 27.03.2025 nr 1.1-6/25/3428-2

Vastus ettepanekutele

Austatud hr Peep Siitam

Pöördusite Transpordiameti poole 28.02.2025 kirjaga nr ES07072023-48, milles esitate

ettepanekuid muuta Transpordiameti sisekorda ja juhiseid eesmärgiga suurendada tee-ehituse

keskkonnasäästlikkust ja majanduslikku otstarbekust, eelistades seejuures Paldiski vesisalvesti

gneisskillustiku kasutamist teede aluskonstruktsioonides. Pöördumises viitate ka Tallinna

Tehnikaülikooli poolt läbi viidud uuringule „Pakri poolsaarele rajatava vesisalvest alumiste

reservuaaride ehitamise käigus välja kaevandatavate gneisside teedeehituses kasutamise tehnilise

teostatavuse ning majandusliku ja sotsiaalmajandusliku mõju hindamine“. Pöördumises teete neli

ettepanekut konkreetsete meetmete rakendamiseks. Olles tutvunud Teie ettepanekutega ja ka

Tallinna Tehnikaülikooli poolt koostatud uuringu aruandega, vastame nendele alljärgnevalt:

1. Ettepanek: Muuta Transpordiameti hankekorda. Teie poolt viidatud Transpordiameti hankekorra eesmärk on tagada ametisiseselt ühetaoline,

õiguspärane ja riigihangete seadust (RHS) järgiv riigihangete korraldamine.

Transpordiamet nõustub, et ringmajanduse ja elutsükli kulude arvestamine on olulised

kriteeriumid keskkonnasäästliku ja otstarbeka teehoiukorralduse tagamisel. See kohustus tuleb ka

kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“, mille § 6 on sätestatud

erinevad tee osade ja rajatiste vähimad kasutusead, millega projektlahenduses tuleb arvestada.

Sama määruse § 6 lg 1 sätestab, et projektlahendus peab olema nii tehniliselt kui majanduslikult

otstarbekas ja arvestama mõju keskkonnale ning kõikide kuludega tee kasutusea jooksul.

Kõnealune määrus on värskelt uuendatud ning seal esitatud kasutusead põhinevad pikaajalistel

praktikatel.

Teie poolt tehtud ettepanekus on soovitatud dokumentidesse sisse kirjutada, et analüüsides tuleks

tee kasutuseaks määrata 50 aastat. Transpordiametile teadaolevalt ei ole hetkel rahvusvaheliselt

üldtunnustatud katendiarvutuse metoodikat, kus oleks minimaalne arvutuslik katendi eluiga

tõstetud 50 aasta peale. Oleme tutvunud ka Energiasalve poolt tellitud ning Tallinna

Tehnikaülikooli poolt koostatud uuringuga ning esitanud mitmeid omapoolseid tähelepanekuid

metoodika puudujääkidest läbi Kliimaministeeriumi. Transpordiamet tegeleb aktiivselt eluea

arvutamise temaatika arendamisega. Seejuures aga rõhutame, et kui protsessi käigus tekib vajadus

kehtivaid juhendeid ja/või metoodikaid muuta, siis tehakse seda koostöös kõikide seotud

osapooltega konsensuslikult.

Siinkohal soovime veel toonitada, et teehoiu CO2 heitkoguste vähendamise 2030 tegevuskava

alusel läheb Transpordiamet järk-järgult üle keskkonnahoidlikele hangetele (kliimaministri

2 (2)

18.07.2024 käskkiri nr 1-2/24/303), kus arvestatakse nii materjalide keskkonnahoidlikkust kui ka

taaskasutatavust.

Vastavalt kehtivale juhendile “Tee projekteerimise juhend” Transpordiamet juba kasutab

keskkonnahoidliku tee projekteerimisel 50 aasta analüüsi perioodi. Vastava juhendi p. 15.3

kohaselt tuleb keskkonnahoidlikes hangetes teostada CO2 jalajälje arvutus 50 aasta

kasutusperioodile.

Kokkuvõtlikult peab Transpordiamet olemasolevaid õiguslikke ja sisemisi aluseid piisavaks

eesmärgi saavutamiseks ning eraldi hankekorra muutmist ei pea hetkel vajalikuks.

2. Ettepanek: Algatada koostöös Kliimaministeeriumiga Riigiteede teehoiukava

muutmine

Riigiteede teehoiukava on strateegiline dokument, mille muutmise otsus kuulub Vabariigi

Valitsuse pädevusse ning toimub pikaajalise planeerimise alusel koostöös mitme asutusega. Vt ka

p. 1 vastust.

3. Ettepanek: Täiendada juhendit „Teede projekteerimine“ viitega keskkonnamõjudele

ja elutsükli kuludele

Transpordiamet on seisukohal, et eelnimetatud täiendused sisalduvad juba kliimaministri

17.11.2023 määruses nr 71 „Tee projekteerimise normid“, mille § 6 lg 1 kohaselt

„Projektlahendus peab olema nii tehniliselt kui majanduslikult otstarbekas ja arvestama mõju

keskkonnale ning kõikide kuludega tee kasutusea jooksul.“

Transpordiameti hinnangul ei ole vajalik esitada kehtiva määruse nõudeid uuesti oma juhendis

sõna-sõnalt. Sarnast praktikat on kasutatud kõikide valdkondlike juhendite puhul.

Katendi seisukohalt soovime veel välja tuua, et näiteks asfaltbetoonist püsikatendile on

Transpordiamet enda juhendiga esitanud karmimad nõuded, kui riiklik määrus nõuab. Nimelt

sätestab Transpordiameti juhend „Elastsete teekatendite projekteerimise juhend“ p. 7, et

minimaalne arvutuslik kasutusiga püsikatendile on 20 aastat (M71 §6 lg2 p2 kohaselt nõudeks 15

aastat). Vt ka p. 1 vastust.

4. Ettepanek: Täiendada juhendit „Killustikust katendikihtide ehitamise

juhend“ elutsükli kulu ja keskkonnamõjude arvestusega Soovime toonitada, et objektil saadaolevate materjalide taaskasutamine Transpordiameti

objektidel on ka juba täna tavapärane praktika, peamiselt aluse stabiliseerimisel.

Transpordiamet on uuendamas enda katendiarvutusmetoodikat. Protsessi on olnud pidevalt

kaasatud ka Tallinna Tehnikaülikool, kes varasemate uuringutega on analüüsinud ka kehtiva

metoodika toimivust. Kui protsessi käigus selgub, et kehtivaid juhendeid ja/või

arvutusmetoodikaid on vaja muuta, siis seda ka tehakse konsensuslikult kõigi seotud osapooltega.

Protsessi kaastakse erinevaid teadusasutusi ja ka partnereid läbi erialaliitude. Vt ka p. 1 vastust.

Oleme valmis Teiega kohtuma, et kõnealustel teemadel avatult arutleda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Romet Raun

juhataja

Arendamise osakond

Romet Raun

53358643, [email protected]