Keskkonnaameti kooskõlastus riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 70,2-78,8 Haimre-Konuvere lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusloa eelnõule

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Transpordiamet

[email protected]

Teie 19.03.2025 nr 8-1/24-073/4431-1

Meie 27.03.2025 nr 6-2/25/5554-3

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 70,2-78,8 Haimre-

Konuvere lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusloa

eelnõu kooskõlastamine

Esitasite Keskkonnaametile1 ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg 7 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse

avaldamiseks riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 70,2-78,8 Haimre-Konuvere lõigu 2+2 sõidurajaga

maantee ehitusloa korralduse eelnõu (korralduse eelnõu) koos ehitusloa eelnõuga. Põhiprojekti2

eesmärgiks on Haimre-Konuvere vahelise lõigu ümberehitus 2+2 sõidurajaga maanteeks koos

eritasandilise ristmiku ja tee toimimiseks vajalikke teede ning rajatistega. Kavandatava tegevuse

eelprojektile on läbitud keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlus: riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67)

km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere KMH3 (Päädeva-Konuvere KMH).

Märgime, et 18.03.2025 kirjaga nr 6-2/25/599-3 (18.03.2025 kiri) esitas Reaalprojekt OÜ (projekteerija)

kõnealuse ehitusloa objektiks oleva lõigu põhiprojekti materjalid Keskkonnaametile kooskõlastamiseks.

EELIS4 andmetel asub projektala osaliselt Märjamaa looduskaitsealal, kus ei või ilma kaitstava

loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda ehitusluba. Keskkonnaamet annab looduskaitseseaduse §

14 lg 1 p 8 kohase nõusoleku ning kooskõlastab EhS § 42 lg 7 p 1 alusel ehitusloa eelnõu.

Kooskõlastamisel märgime, et ehitusloa eelnõus ja selle kõrvaltingimustes tuleb arvestada käesolevas

kirjas esitatud märkustega.

Looduskaitse

1. Märjamaa looduskaitseala kaitsekorra aluseks on Vabariigi Valitsuse 26.02.2019 määrus nr 115

(määrus nr 11). Märjamaa looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada

väärtuslikke metsakooslusi (määrus nr 11 § 1 lg 2 p 1). Kaitseala sihtkaitsevööndis on keelatud uute

ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või

tootmisotstarbeta rajatise püstitamine (määrus nr 11 § 9 lg 1 p 3).

Märjamaa looduskaitseala moodustamisel ja kaitsekorra määramisel on kaitse-eeskirja seletuskirjas

põhjendatud tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamisele kehtestatud erisuse

vajalikkust Raplamaa maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4

(E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0 ˮ elluviimiseks,

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.03.2025 nr 6-2/25/5554-2 all. 2 Projekt: Riigitee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 70,2-78,8 Haimre-Konuvere lõigu 2+2 sõidurajaga maantee

ehitusprojekt“ (Reaalprojekt OÜ, töö nr MA30815). 3 Koostaja Alkranel OÜ. Keskkonnaamet on KMH aruande kooskõlastanud 04.07.2023 kirjaga nr 6-3/23/1878-6,

Transpordiamet tunnistas aruande nõuetele vastavaks 08.08.2023 otsusega 1.1-2/23/130. 4 Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur. 5 Vabariigi Valitsuse 26.02.2019 määrus nr 11 „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine

ja kaitse-eeskiri“.

2 (3)

sest Märjamaa looduskaitseala läbiva teelõigu osas on ette nähtud olemasoleva tee laiendamine (I

klassi maanteele vastavaks).

1.1. Kavandatava tegevuse keskkonnamõjusid on hinnatud Päädeva-Konuvere KMH aruandes.

Aruande kohaselt ei ole ette näha ebasoodsat mõju Märjamaa looduskaitseala kaitse-eesmärkide

täitmisele.

Vesi

2. Ehitusloa kõrvaltingimuste loetelusse tuleb lisada, et enne veekogudes tööde tegemist tuleb taotleda

keskkonnaluba (veeseaduse (VeeS) § 187 p 8, 10 ja 17) või veekeskkonnariskiga tegevuse

registreering (VeeS § 196 lg 2 p 2, 31 ja 5). Keskkonnaamet on juhtinud keskkonnaloa ja

registreeringu vajadusele juba eelnevalt tähelepanu oma kirjas 23.02.2023 nr 6-3/23/1878-2 KMH

aruandele. Juhime tähelepanu, et nende taotlemine on vajalik enne veekogus tööde alustamist.

Täiendavad märkused veekeskkonna teemadel on esitatud projekteerijale saadetud vastuskirjas,

mis on teadmiseks lisatud ka Transpordiametile.

Põhiprojekti KMH eelhinnang/eelhinnangu infomaterjal

3. Põhiprojekti on võrreldes eelprojektiga viidud sisse muudatusi, seetõttu on põhiprojektile

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg-le 6 tuginedes

koostatud täiendav KMH eelhinnang/eelhinnangu infomaterjal6. KMH eelhinnangu koostamise

eesmärk on anda Transpordiametile (otsustaja) täiendav ülevaade, kas KMH aruandest pärinevad

leevendusmeetmed (eelkõige looduskaitselised) on piisavad ning veendumus olulise negatiivse

mõju puudumisest. KMH eelhinnang võtab arvesse KMH aruande kirjeldusi, järeldusi ja meetmeid

ning vajadusel asja- ja ajakohastab teavet. Märgime, et KMH eelhinnangu koostamisel KeHJS § 11

lg 6 alusel tuleks viidata ka KeHJS § 6 lg-s 2 mõnele alusele. Sellisel kujul on see KMH eelhinnang

pigem otsustaja jaoks eelhinnangu infomaterjal vajadusel ametliku KMH eelhinnangu menetluse

tarbeks.

3.1. KMH eelhinnang on kättesaadav vaid projekteerija poolt 18.03.2025 kirjaga esitatud põhiprojekti

materjalidele suunatud lingi kaudu. Ehitusloa menetluse dokumentide hulgas, sh ka kaaskirjas ja

korralduse eelnõus esitatud projekti materjalidele suunaval lingil see kättesaadav ei ole. Kuna

ehitusluba menetleb otsustajana Transpordiamet, kelle jaoks on koostatud eelhinnangu infomaterjal

oluline otsustusprotsessis, siis jääb selgusetuks, mis põhjusel ehitusloa eelnõu materjalid ei sisalda

KMH eelhinnangut. Korralduse eelnõus on öeldud, et koguti teavet põhiprojekti muudatustest

tingitud võimalike mõjude kohta ning koostatud eelhinnangust selgus, et mõjusid ei ole ning

tuginedes KeHJS § 11 lg 62 jätab otsustaja eelhinnangu andmata. Palume sõnastust parandada, sest

tegelikkuses on eelhinnangu nimeline dokument koostatud.

3.2. KMH eelhinnangu sissejuhatuses on kirjas: Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Transpordiamet

(mh otsustaja) kasutada täiendava töövahendina põhiprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt

järgnevates menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest

teavitamine toimub mh keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)

§ 11 ja § 12 alusel. Kuna koostatud eelhinnangut on esitletud kui täiendavat töövahendit ja eelinfo

allikat, mitte KeHJS-s sätestatud menetluskorra kohaselt ametlikuks menetluseks esitamiseks, siis

ei ole eeltoodud lõik asjakohane.

Palume head menetlustava järgides edaspidi menetlusdokumentide esitamisel edastada kõik

vajalikud materjalid korraga, vajadusel selgitustega. Samuti segaduste vältimiseks palume

projekteerijal ja otsustajal võimalusel projektmaterjalid koondada ühte keskkonda ja ühes

versioonis. Kuna projekteerija ja otsustaja esitatud menetluste projektmaterjalide linkidel oli erinev

kogum dokumente, muudab see asjaomasele asutusele menetlemise keerulisemaks, sest ei ole mh

kindlust, milline versioon on kõigeajakohasem.

6 „Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 70,2-78,8 Haimre-Konuvere teelõigu 2+2 rekonstrueerimise

põhiprojekt“ keskkonnamõjude eelhinnang. Tellija: Reaalprojekt OÜ. Koostaja: Alkranel OÜ.

3 (3)

Vaatamata eelmainitule, nõustub Keskkonnaamet KMH eelhindamise järeldustega, mille kohaselt

kavandatava tegevuse elluviimisel põhiprojektis määratud viisil on ebasoodne mõju Natura 2000

Konuvere loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele välistatud ning puudub vajadus KMH

algatamiseks.

3.3. Keskkonnaamet nõustub, et põhiprojektis tehtud muudatused ei oma olulist mõju kaitstavatele

loodusobjektidele, mistõttu pole vajalik täiendavate leevendusmeetmete seadmine kui

arvestatakse järgmiste täiendavate märkustega:

KMH eelhinnangus on märgitud, et ehituse käigus rajatavate uute haljasaladele rajamisel kasutada

looduslike niidutaimede seemneid. Sobilike kogumisalade (heas ökoloogilises seisus niitude)

olemasolul lähikonnas eelistada kohalike seemnete kasutamist. Selliste alade puudumisel kasutada

mujalt Eestist kogutud sarnaste niitude seemneid või liigikaupa koostatud looduslike niidutaimede

seemnesegusid. Ehitusprojektis selle seisukohaga arvestatud ei ole. Projekti ptk 3.13.6 kohaselt

võib kasutada ka naaberriikide päritolu seemneid. Samuti on ette nähtud väetamiseks kasutada

pikaajalise toimega muruväetist. Vältimaks võõrliikide levikut ja väetamise mõju Märjamaa

looduskaitsealale, peab Keskkonnaamet vajalikuks lisada ehitusloa kõrvaltingimustesse:

- kaitsealal ja alast vähemalt 50 m ulatuses haljastamisel väetisi kasutada ei tohi;

- kaitstavate alade vahetus läheduses ja nendest vähemalt kuni 50 m ulatuses tuleb pinnasvallide

rajamisel, aga kindlasti haljastustöödel ja teemulde katmisel kasutada tee ehitamise käigus

kooritud kohalikku pinnast. Külvata ei tohi liike, mida looduslikult piirkonnas ei kasva,

soovitatavalt eelistada looduslikku taimestumist. Kindlasti ei tohi kasutada väljastpoolt Eestit

pärit seemnematerjali, sest seal võib olla võõrliike.

Ehitusloa kõrvaltingimused

4. Praegu esineb meetmete ja tingimuste osas mõningate punktide puhul ebakõla põhiprojekti, KMH

eelhinnangu ja ehitusloa kõrvaltingimuste vahel (nt loomapääsude ja veekogudega seonduvad

meetmed). Palume üleüldiselt ehitusloa kõrvaltingimused üle vaadata ja viia kooskõlla projekti

materjalides ja KMH eelhinnangus esitatud järeldustega nii, et kõik vajalik oleks kaetud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Karl Markus Wahlberg 5885 7049 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Olavi Randver 525 4935 (looduskasutus)

[email protected]

Margit Karu 5695 1985 (vesi)

[email protected]