| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/25/4941-1 |
| Registreeritud | 27.03.2025 |
| Sünkroonitud | 28.03.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Jõelähtme Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Jõelähtme Vallavalitsus |
| Vastutaja | Rita Źereen (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tallinn 2025
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
2
Nimetus: Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Töö tellija: Elteks Kinnisvara OÜ Reg nr 16470664 Tiigi tn 24, Jüri alevik, Rae vald, Harjumaa, 75301 E-post [email protected]
Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected]
Vastutav koostaja: Piret Toonpere
Töös osalesid: Liis Promvalds
Töö versioon: 7.03.2025
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
3
Sisukord
Sisukord ............................................................................................................................................ 3
Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4
1 Mõjutatav keskkond ................................................................................................................. 5
2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ............................................................................................... 8
3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega .......................................................... 9
3.1 Harju maakonnaplaneering ............................................................................................. 9
3.2 Jõelähtme valla üldplaneering ........................................................................................ 9
3.3 Jõelähtme valla koostatav üldplaneering ...................................................................... 10
4 Võimalikud keskkonnamõjud ................................................................................................. 12
4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ................................................................ 12
4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele .................................................................................................. 12
4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .............................................. 13
4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele............................................................................................. 13
4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ................................................ 14
4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................. 18
4.7 Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 18
4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ...................................................................... 18
4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .......................... 19
4.10 Muud aspektid............................................................................................................... 19
5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta ........................................................... 20
Kasutatud materjalid ...................................................................................................................... 22
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
4
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) detailplaneeringu (edaspidi DP) koostaja Elteks Kinnisvara OÜ tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0153), töös osales keskkonnakonsultant Liis Promvalds. Käesolev dokument on koostatud detailplaneeringu algatamistaotluse lisana.
KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud asjakohaseid juhendmaterjale.
Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lg 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.
Planeering on üldplaneeringut muutev kavandades ridaelamud perspektiivsele väikeelamualale. Üldplaneeringuga ei ole ridaelamute ehitamist planeeringualale ette nähtud. PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb anda üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 6 kohaselt tuleb sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks sama paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. KSH osas asjaomaseks asutuseks seega KeHJS § 23 lõikest 2 tulenevalt Keskkonnaamet ning lõikest 1 tulenevalt Maa- ja Ruumiamet, kuna vastavalt PlanS § 142 lõikele 2 ja § 90 lõikele 1 tuleb planeering esitada heakskiidu saamiseks Maa- ja Ruumiametile.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Samas kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib siiski kaasa tuua olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist täiendavalt kaaluda ja vajadusel KSH algatada viivitamata.
Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Jõelähtme Vallavalitsus). KSH vajalikkuse kohta tuleb küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
5
1 Mõjutatav keskkond
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas. Planeeringuala asub väikeelamute piirkonnas, külgnedes lõuna ja ida suunas elamutega. Põhjas ja läänes paikneb maatulundusmaa.
Planeeringuala hõlmab:
- Lumesauna, 24504:004:0264, maatulundusmaa 100%, 13643 m²;
- Ristiku tee 1, 24504:004:0900, elamumaa 100%, 10227 m².
Kõlvikuliselt moodustab ca 60% maaüksusest looduslik rohumaa, 32% haritav maa ja 8% muu maa. Detailplaneeringuala pindala on u 1,5 ha. Hoonestus planeeringualal puudub (Joonis 1).
Joonis 1. Algatamisettepaneku kohane planeeringuala (märgitud punase joonega) Maa- ja ruumiameti ortofotol (2025. a).
Planeeritava ala maapind on enamasti tasane, kus absoluutkõrgused jäävad u 7,5 m juurde.
Kontaktvööndis esineb käesoleval ajal elamumaa ja maatulundusmaa krundid. Tegu on elamupiirkonna arendusalaga. Planeeringualast loode suunas u 1 km kaugusele jääb Muuga sadam ning Muuga tööstuspark. Rail Baltica (edaspidi ka RB) trassikoridor1 jääb planeeringualast umbes 500 m kaugusele loode suunas.
Planeeringuala jääb A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualale (DBT AS Muuga terminal). Ohu tüübiks on ülerõhk, ohuala raadiuseks on 2843 m. Kemikaalid, millega käideldakse on NPK mineraalväetis, ammooniumnitraat (puistes), ammooniumnitraat (big-bag).
1 Rail Baltica kaardirakendus https://gis.railbaltica.org/portal/apps/webappviewer/index.html?id=5e16198d4016497dbfc826d3b99b1467
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
6
Planeeringualast läheb läbi elektripaigaldised ja sideehitised ja nende kaitsevööndid.
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuri andmebaasi kohaselt looduskaitsealused objektid planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad. Alast 500 m raadiuses puuduvad Natura 2000 loodus- ja linnualad, loodusdirektiivi elupaigad, projekteeritavad kaitsealused alad, I, II ja III kategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohad, vääriselupaigad, kaitsealad, püsielupaigad, maardlad, I, II ja III kategooria kaitsealusete seente ja samblike ning I, II ja III kategooria kaitsealuste loomaliikide leiukohad.
Planeeringuala paikneb Soome lahe rannikumadalikul. Pinnakatte paksus on alla 1 m. Aluspõhjas avanevad Kambriumi ladestiku 1-3 Lontova kihistu rohekashall, violetne või kirju savi aleuroliidi ja liivakivi vahekihtidega. Eesti geoloogilise baaskaardi (1:50 000) alusel vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes on kaitstud.
Planeeringualal ei paikne puurkaevusid (joonis 2).
Ala jääb Liivakivi veekompleksi_1 - Kesk -Devoni veekompleksi, Kesk - Alam -Devoni veekompleksi, Ordoviitsiumi - Kambriumi veekompleksi, Kambrium – Ediacara (Vendi) veekompleksi ja Kambrium - Ediacara(Vendi) veekihtide liivakivid ja aleuroliidid veeandvusega <0,5 ls-1 m-1.
Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetel jääb ala pinnase radooniohtlikkuse liigituse alusel kõrge või väga kõrge KOV radoonisisaldusega alale.
Planeeritaval alal ei paikne kultuurimälestisi. Lähim kultuurimälestis asub üle 2 km kaugusel kagu suunas planeeritavast alast – arheoloogiamälestis kultusekivi, reg nr 185852. Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.
Planeeritavast alast üle 2 km kaugusele kirde suunas asub lähim pärandkultuuri objekt Majakas (reg nr 245:MEM:0023). Objekt on hästi või väga hästi säilinud.
2 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=18585 3https://eelis.ee/default.aspx?state=2;- 294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=1888657674
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
7
Joonis 2. Kavandatud tegevuse paiknemine puurkaevude suhtes (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmed seisuga 31.12.2024).
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
8
2 Kavandatava tegevuse kirjeldus
KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud Uusküla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu algatamiskorralduse eelnõust.
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on jagada maatulundusmaa sihtotstarbega Lumesauna maaüksus elamumaa sihtotstarbega kruntideks, määrata ehitusõigus ridaelamute rajamiseks, lahendada juurdepääs ja tehnilise infrastruktuuriga liitumine ning seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneering on vajalik planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomiseks, kvaliteetse elukeskkonna kavandamiseks ning keskkonnahoidliku, majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengu tagamiseks. Lumesauna kinnistu jagamisel on planeeritud 5 elamumaa krunti ridaelamute rajamiseks ja kaks transpordimaa krunti. Juurdepääs maa-alale on lõunast Ristiku tee 1 kaudu (Joonis 3). Alale kavandatakse u 22 elamuühikut.
Piirkond on tehnovõrkudega varustatud ning kavandatav elamuala arenduspiirkond liidetakse olemasolevate tehnovõrkudega. Kruntide tehnovõrkudega varustamine lahendatakse detailplaneeringu koostamisel võrguvaldajate väljastatud tehniliste tingimuste järgi.
Täpne vee- ja kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavale.
Maaüksuste asukohast lähtuvalt määratakse hoonete arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused, mis ümbritseva keskkonnaga sobitudes kujundavad naaberkinnistustega ruumilise terviklahenduse. Samuti määratakse hoonestusalad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, liikluskorralduse põhimõtted ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted.
Joonis 3. DP struktuurplaani ettepanek (Allikas: DP algatamisettepaneku joonis).
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
9
3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
3.1 Harju maakonnaplaneering
Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78.
Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb ala linnalise asustusega alale. Maakonnaplaneeringu ruumiliste väärtuse kaardi alusel kavandatav tegevuse ala ei jää rohelise võrgustiku alale ega väärtuslike maastiku alale. Maakonnaplaneeringust tulenevad kitsendused ala arendamiseks puuduvad.
3.2 Jõelähtme valla üldplaneering4
Planeeritaval alal kehtib Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003.a otsusega nr 40 kehtestatud Jõelähtme valla üldplaneering. Kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav suuresti valgel alal. Elamumaa juhtfunktsiooni alale määratud ei ole, kuid vastavalt kehtivale üldplaneeringule paikneb planeeringuala tiheasustusalal. Uue hoonestuse rajamisel Uuskülas on lubatud moodustada elamukrunte min 1000 - 2000 m², ridaelamute rajamist ei ole ette nähtud (Joonis 4). Küll aga on üldplaneeringuga kooskõlas ala elamualana kasutamine.
Joonis 4. Väljavõte Jõelähtme valla üldplaneeringust, planeeringuala tähistatud sinise joonega.
Detailplaneeringu algatamise taotlus sisaldab ettepanekut kehtiva üldplaneeringu muutmiseks juhtotstarbe osas, kuna alale soovitakse kavandada ridaelamuid. Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõikele 1 võib detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Üldplaneeringu muutmine võib olla põhjendatud, kuna planeeringuga on kavas moodustada transpordimaa krundid avalikku kasutusse üleandmiseks. Taotletavas mahus ehitusõiguse kavandamine võimaldab suurendada
4 https://joelahtme.ee/uldplaneering-kehtiv-
PLANEERITAV ALA
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
10
Uusküla elanikkonna sotsiaalset mitmekesisust. Uute elamute kavandamine olemasolevasse kvaliteetsesse keskkonda ja olemasoleva asustuse tihendamine on kehtiva maakonnaplaneeringu ja koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu üheks eesmärgiks. Samuti on riigi üleüldise kahaneva rahvastiku ja valglinnastumise tingimustes oluline tihendada olemasolevaid külakeskusi, andes elanikele võimalusi luua uusi eluasemeid väljakujunenud ja kvaliteetsesse elukeskkonda.
3.3 Jõelähtme valla koostatav üldplaneering5
Planeeritaval alal on algatatud Jõelähtme Vallavolikogu 30. mai 2012. aasta otsusega nr 294 Jõelähtme valla üldplaneeringu koostamine. Koostatava Jõelähtme valla üldplaneeringu kohaselt (seisuga juuni 2024) asub planeeritav maa-ala üksik-, paaris- ja ridaelamu maa-alal (EV) (Joonis 5).
Üksik-, paaris- ja ridaelamu maa-alale võib ehitada:
- üksikelamuid;
- kaksikelamuid;
- ridaelamuid;
- kaubandus- ja teenindushooneid; büroo-, ühiskondlikuid-, kultuuri- ja spordihooneid; äri- ja tootmisüksusi, millega ei kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja ühiskondlikele naaberaladele;
- muid elamuid ja elanikke teenindavaid ja keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi (parklad, tänavad, jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms), sh tehnoehitisi;
- rajada haljas- ning pargialasid.
Maa-ala üldised kasutus- ja ehitustingimused:
- uute väikeelamukruntide vähim suurus lagedal 1500 m2 ja metsamaal 3000 m2;
- ridaelamul lähtutakse krundi suuruse määramisel valemist: 1500 m2 (valdav väikeelamu krundi suurus) x ridaelamu bokside arv x 0,3. Lubatud on maksimaalselt 8 korteriga ridaelamute rajamine. Alternatiivina võib ühele krundile rajada kaks väiksemat ridaelamut (nt kaks 4 korteriga või üks 3 ja üks 5 korteriga);
- põhjendatud juhtudel võib elamumaa krundi suurus olla erinev eelnevalt sätestatust, arvestades kinnistut vahetult ümbritsevate ja nendega külgnevate kruntide struktuuri ja suuruseid, piirkonna iseloomu, juurdepääsuteede olemasolu jms;
- kõrge liiklussagedusega teede ja tänavatega piirnevatel aladel, kus maantee müratase ületab lubatud piirnorme, tuleb arendustegevuse käigus arendajal ette näha müratõrje meetmed mürataseme alandamiseks vähemalt normidega ettenähtud tasemeni.
5 https://maja.joelahtme.ee/?dir=Yldplaneerin_alg_2012%2F2024.06_kooskolastamisele
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
11
Joonis 5. Väljavõte koostatavast Jõelähtme valla üldplaneeringust (maakasutusplaan muudatustega 06.06.2024), planeeringuala tähistatud punase joonega.
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
12
4 Võimalikud keskkonnamõjud
4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine
Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.
Detailplaneeringuala läheduses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähim Natura ala on Pirita loodusala (EE0010120) u 5 km kaugusel edela suunas. Plaaneeringuala ja Pirita loodusala eraldavad lisaks suurele vahemaale ka hoonestatud piirkonnad.
Pirita loodusalal I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puisniidud (*6530); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar).
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele. Seepärast KSH eelhinnangu käigus Natura eelhindamist ei teostata.
Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt ei mõjutata loodusalal kaitstavate koosluste ja liikide seisundit.
4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele
Lumesauna katastriüksuse kõrval on juba olemasolev ja toimiv tiheasustuspiirkond, milles on intensiivne inimtegevus välja kujunenud, mistõttu on piirkonna elustik juba tugevalt inimmõjuline. Planeeringualale lähim püsielupaik jääb üle 3 km kaugusele lõunasuunas. Püsielupaiga ning planeeringuala vahele jääb Maardu linnaala.
Eelneva alusel võib hinnata, et planeeringuala elamualana kasutuselevõtt ei avalda ebasoodsat mõju püsielupaikadele.
Kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses puuduvad kaitsealuste taimeliikide kasvukohad ja metsa vääriselupaigad, mistõttu mõju neile puudub. Tegu on elamualade äärse suhteliselt looduslikus seisundis alaga. Elamualade lisandumisel asendub see õuealadega ning senine rohumaa ala kaob.
Imetajate, kahepaiksete, roomajate ning putukate esinemise kohta planeeritaval alal info puudub, kuid arvestades ala iseloomu, siis olulist ebasoodsat mõju nende populatsioonidele oodata ei ole.
Planeeringuala on Keskkonnaagentuuri ELME projekti6 ökosüsteemide seisundihinnangu alusel viletsas seisundis kooslused. Seega ei ole oodata, et kavandatav tegevus halvendaks kõrge ökoloogilise väärtusega koosluste seisundit.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne seega olulist ebasoodsat mõju looduskeskkonnale. Kaitsealuste liikide või kõrge ökoloogilise väärtusega kooslustele olulist ebasoodsat mõju ei ole oodata.
6 ELME kaardikihtide kataloog: https://keskkonnaportaal.ee/et/elme-kaardikihtide-kataloog-2021
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
13
4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus
Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.
Tegevusega kaasneb jäätmete teke hoonete kasutusperioodil, kuid ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Samuti ei ole oodata spetsiifiliste, sh ohtlike, jäätmete teket, mille käitlusvõimekus on piiratud.
Maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist kui ressurssi võib väljaspool kinnisasja kasutada ainult Keskkonnaameti loal. Kaevise võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kaks nädalat enne kavandatavat tegevust vastavalt maapõueseaduse § 97 kohaselt.
4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele
Planeeringuala kõrval lõunas asub kaks tiiki (ETAK ID 1980521, 5360765), mis ei ole ametlikult veekogud ega maaparandussüsteemi osad. Tegu tundub olevat lokaalsete sademevee-pinnavee kogumistiikidega. Tegevusega ei kaasne heitvee juhtimist pinnaveekogudesse ning mõju pinnaveele seega ei avaldata.
Planeeringuga ei kavandata uusi olulise reostusohuga objekte.
Planeeringualale ei jää puurkaevusid (Joonis 2).
Planeeringuala on võimalik liita ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga, millest lähtuvalt ei ole eelduslikult vaja rajada lokaalseid veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt 25.04.2016 a Keskkonnaministeeriumi ministri käskkirjale nr 1-2/16/379 on Harjumaa Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekihtide Harku, Jõelähtme, Viimsi, Saku valdade ning Tallinna (välja arvatud Nõmme ja Lasnamäe linnaosa) ja Maardu linna põhjaveevarude tarbevaru kinnitatud põhjaveevaru järgmiselt:
− veekihi geoloogiline indeks O-C, põhjaveevaru 1000 m3/d, varu kategooria ja otstarve P joogivesi, kasutusaeg kuni 2042. a;
− veekihi geoloogiline indeks C-V, põhjaveevaru 1500 m3/d, varu kategooria ja otstarve P joogivesi, kasutusaeg kuni 2042. a.
Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-20297 alusel Uuskülas osutab ühisvee- ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõtja Loo Vesi OÜ.
Uuskülas elab 2021 a rahvaloenduse andmetel 460 inimest. Asulas on olemasolev ühisveevärgi ja kanalisatsioonivõrk. Arvestades kavandatava tegevuse mahtu (22 elamuühikut), siis ei ole oodata
7 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029. Vastu võetud 11.10.2018 nr 25.
https://www.riigiteataja.ee/akt/419102018016?leiaKehtiv
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
14
sellega kaasnevat veetarvet, mis ületaks piirkonna veevarustuse võimekuse. Veevarustus tuleb lahendada vastavalt vee ettevõtja tehnilistele tingimustele. Täiendavate puurkaevude rajamise vajadust planeeringuga ei kaasne ja sellest lähtuvalt ei ole oodata veetarbega kaasnevat olulist mõju põhjaveele.
Planeeringuala on võimalik liita piirkonnas olemasolevate kanalisatsioonitrassidega. Lokaalne reovee puhastamise ja heitvee suublasse juhtimise vajadus puudub ning sellest lähtuvalt lokaalne mõju pinna ja põhjaveele puudub. Arvestades planeeringu kavandatavat mahtu, siis ei ole oodata ka, et reoveekogus ületaks piirkonna kanalisatsioonitrasside vastuvõtu võimekuse. Reovee ärajuhtimine tuleb lahendada vastavalt vee ettevõtja tehnilistele tingimustele.
Väikeelamute piirkondades sademeveekanalisatsioon reeglina puudub. Eramute rajoonides toimub sademevee ärajuhtimine kohalike kraavide kaudu või imbub pinnasesse. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademevee käitlemiseks on eelistatud kasutada looduslähedasi sademeveesüsteeme (rohealad, viibetiigid, imbkraavid ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu). Soovitatav on poorsete tänavakattematerjalide kasutamine ning haljaskatuste kasutamine. Projekteerimisel tuleks kaaluda ka kõvakatteliste alade sademevete taaskasutusse suunamist nt kastmisveega.
Kavandatava tegevuse asukoht paikneb üle 1 km kaugusel merest. Maa-ameti üleujutusalade kaardirakenduse andmetel puudub planeeritaval alal üleujutusoht. Seega olulist mõju merekeskkonnale pole oodata.
DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ega põhjavee režiimile või kvaliteedile.
4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus
Planeeringu rakendamise ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väga lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid mürarikkaid ehitustöid.
Planeeringuga kavandatav tegevus (kuni 5 ridaelamu lisandumine) ei põhjusta piirkonnas otseselt ega kaudselt (läbi liikluskoormuse) õhukvaliteedi halvenemist või olulist mürahäiringut. Küll aga paikneb planeeringuala piirkonnas, kus esinevad võrdlemisi kõrged müratasemed ja kohati ka saasteainete tasemed. Ala jääb Muuga sadama ja Muuga tööstuspargi lähialale, kus on mitmeid heiteallikaid8. Alates 1998. aastast on teostatud Muuga sadamas pidevat atmosfääriõhu kvaliteedi seiret, mida teostab OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus9. Vastavalt 2021. aastal koostatud hindamisele10 Muuga-Maardu piirkonnas pisteliste pidevseirekampaaniate raames 2-kuulise perioodi jooksul neljas erinevas asukohas ilmnes, et välisõhu kvaliteedi piirväärtusi ei ületata ning saasteainete kontsentratsioonid jäävad enamasti oluliselt alla piirväärtuse. Vastavad õhukvaliteedi piirväärtused on toodud ära keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määruses nr 75 “Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
8 Heiteallikate register: https://kotkas.envir.ee/registry/ 9 Tallinna Sadam: https://www.ts.ee/ohuseire/ 10 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. 2021. Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ja saasteainete heitkoguste hindamine Muuga-Maardu piirkonnas.
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
15
hindamispiirid, lisa 1”, kus saasteainete sisaldusele kehtestatud piirnormid on aluseks välisõhu kvaliteedile hinnangu andmisel. Seega planeeringualal ei ole ette näha välisõhu kvaliteedi piirväärtuste ületamist. Planeeringuga olulisi paikseid õhusaaste heiteallikaid ei kavandata.
Arvestades planeeringu mahtu ja iseloomu, siis planeeringust tulenevalt on ebatõenäoline liiklusmüra siht- ja piirväärtuste ületamine piirkonnas.
Muuga sadama ja Muuga tööstuspargi tekitatava müra mõjualasse. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) on 2022. a juunikuus teostanud Rail Baltic Muuga multimodaalse kaubaterminali mürauuringu11 (töö nr 20/SL/71). Nimetatud mürauuringus on esitatud ka Muuga sadama müra modelleering, mis tugineb 2016 a tehtud mõõtmistele12 ja modelleeringule13 (Joonis 6, Joonis 7).
Muuga sadamasse toimub kaupade transport peamiselt laevade, rongide ja veoautodega. Sadama peamised müraallikad on kaubarongide ja vedurite manöövertööd sadama territooriumil, vedurite sireenid, laevade laadimistööd ning Lasti ja Nuudi teel toimuv kauba transport. Kuna sadama puhul on tegemist väga kompleksse müraallikaga, tuleks sadama territooriumilt tulevat mürataset arvestada kui tööstusmüra, kuid sadamasse suunduvatel sõiduteedel ja raudteel toimuva raudtee ja autoliikluse tekitatavat müra kui liiklusmüra.14
Muuga sadamas ja lähiümbruses teostatud mürauuringud jõuavad tulemuseni, kus päevasel ajal ei ole lähimatel elamualadel nii liiklusmüra kui tööstusmüra piirväärtuseid ületatud, kuid probleeme on öisel ajal eelkõige tööstusmüra öise piirväärtuse (45 dB) tagamisega.
ELLE OÜ koostatud mürauuringust selgub, et Muuga sadamast tulenevast tööstusmürast tingituna ulatub DP alani müratase päevasel ajal vahemikus 55–60 dB (Joonis 6) ja öisel ajal 45–50 dB (Joonis 7). Seega ulatuvad DP alani öösel müratasemed, mis on kõrgemad, kui määrusega nr 71 II kategooria aladele kehtestatud tööstusmüra piirväärtused. Päevasel ajal jäävad müratasemed piirtasemeni, mis on määrusega nr 71 II kategooria aladele kehtestatud. Võrreldes 2022 aastaga (ja 2016 aastaga kui sadama algne mürahinnang koostati) on Muuga sadama kaubamahud käesoleval ajal tunduvalt vähenenud, mis on tööstusmüra taset piirkonnas vähendanud. Planeeringualal müra piirväärtuste ületamine on käesoleval ajal vähetõenäoline. Planeeringu koostamisel (hoonete ehitustingimuste määramisel) on asjakohane arvestada siiski Muuga sadama, Muuga tööstuspargi ja piirkonda planeeritava RB trassi tõttu ala paiknemist potentsiaalselt kõrge müratasemega piirkonnas.
11 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. 2022. Rail Baltic Muuga multimodaalse Kaubaterminali mürauuring. Kättesaadav: https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/921061 12 Akukon OY Eesti filiaal. 2016. Muuga sadam. Mürauuring. Müraemissioonide mõõtmised. 13 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. 2016. Muuga sadama piirkonna mürauuring. 14 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. 2022. Rail Baltic Muuga multimodaalse Kaubaterminali mürauuring. Kättesaadav: https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/921061
Joonis 6. Muuga sadama piirkonna müratase päevasel ajal (Ld)(väljavõte Muuga sadama mürauuringust, ELLE OÜ).
Joonis 7. Muuga sadama piirkonna müratase öisel ajal (Ln)(väljavõte Muuga sadama mürauuringust, ELLE OÜ).
Planeeringu elluviimisel suureneb piirkonna valgustatus. Detailplaneeringuala valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida uue valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist).
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.
4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Detailplaneeringu lahendus näeb ette elamualade ehitust alale, mis on käesoleval ajal suuremas osas rohumaa. Tegevus on üldplaneeringut muutev maakasutust muutvana.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata ebasoodsat mõju inimese tervisele ega varale. Tervisemõjude vältimiseks tuleb järgida kehtivat ala läbivat elektriliini kaitsevööndi kitsendust. Elektriliini kaitsevööndisse eluhoonete kavandamine ei ole lubatud.
4.7 Mõju kultuuriväärtustele
Planeeritaval alale lähimad kultuurimälestised asuvad u 2,5 km kaugusel kagu suunas (arheoloogiamälestis kultusekivi, reg nr 1858515). Detailplaneeringuga ei ole ette näha negatiivset mõju antud mälestisele. Planeeringu realiseerimisel kaevetööde käigus arheoloogiliste leidude ilmsikstulekul tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse (§ 31 lg 1, § 60) kohaselt tööd katkestada ning teatada leiu leiukohast Muinsuskaitseametile.
4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Alale ei ole DP algatamise kohaselt kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga avariiolukordasid. Küll aga tuleb planeeritava tegevuse käigus arvestada alaga täielikult kattuva A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualaga (DBT AS Muuga terminal). Ohu tüübiks on ülerõhk, ohuala raadiuseks on 2843 m. Ohualasse planeerimisel tuleb arvestada võimaliku õnnetusriskiga ning asjakohasel juhul rakendada sobilikke meetmeid16.
Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi. Kavandatava tegevuse realiseerumine ei põhjusta katastroofide ohtu, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Planeeringuala ei jää mullastiku kaardi ja piirkonna üleujutusalade kaardiandmete kohaselt üleujutusalale, seega ei ole oodata, et kavandatavad elamud oleks ohustatud kliimamuutustest tulenevate üleujutuste sagenemise poolt. Sademeveelahenduse kavandamisel tuleb siiski valingvihmade sagenemisega ja nendest tulenevate üleujutusriskidega arvestada.
Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.
15 Kultuurimälestiste register: https://register.muinas.ee/
16 Päästeamet. 2023. KemS § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja projekteerimine: https://www.rescue.ee/files/2020-06/18-10-01-kems-32-juhend-paleenrijatele-ja-projekteerijatele.pdf
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
19
4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine
Teisi arendusi piirkonnas, mis võiksid põhjustada olulisi koosmõjusid või mõjude kumuleerumist, ei ole teada.
4.10 Muud aspektid
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.
Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.
Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
20
5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta
Detailplaneeringuga kavandatakse ridaelamute ehitamine. KeHJS § 3 lg-le 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Planeering on üldplaneeringut muutev kavandades ridaelamud perspektiivsele väikeelamualale. PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb anda üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 6 kohaselt tuleb sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks sama paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. KSH osas asjaomaseks asutuseks seega KeHJS § 23 lõikest 2 tulenevalt Keskkonnaamet ning lõikest 1 tulenevalt Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kuna vastavalt PlanS § 142 lõikele 2 ja § 90 lõikele 1 tuleb planeering esitada heakskiidu saamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:
1) Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile.
2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju.
3) Planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.
4) Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist.
5) Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
KSH eelhinnangu koostaja soovitab planeeringu koostamisel arvestada järgnevaid leevendavaid meetmeid:
− Sademevee käitlemisel on soovitatav maksimaalselt kasutada looduslähedasi sademevee käitluslahendusi, sh kavandada sademevee kogumislahendused haljastuse kastmiseks. Arvestada tuleb, et paepealsel õhukese mullakattega alal on sademevee immutamine keerukas. Minimeerida tuleb vett läbilaskmatute pindade osakaalu. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet.
− Suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on minimeerida kõvakatteliste pindade osakaalu, kasutada kõrghaljastust ja võimalusel funktsionaalseid katusepindasid (päikesepaneelid, haljaskatused vms).
− Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”.
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
21
− Planeeringu koostamisel (hoonete ehitustingimuste määramisel) on asjakohane arvestada Muuga sadama, Muuga tööstuspargi ja piirkonda planeeritava Rail Balticu trassi tõttu ala paiknemist potentsiaalselt kõrge müratasemega piirkonnas.
− Planeeringuga elluviimisel lisandub täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga.
− Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.
− Kuna planeeringuga asendub rohumaa ala tehisliku alaga, siis tuleb planeeringu
koostamisel tähelepanu pöörata elurikkuse kao vähendamisele suunatud meetmete
rakendamisele (näha ette elurikkust toetavaid haljastuslahendusi jms).
− Planeeringuala jääb suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse. Planeeringu koostamisel
tuleb tutvuda ohuala põhjustava ettevõtte riskihinnanguga. Ohualasse planeerimisel
tuleb arvestada võimaliku õnnetusriskiga ning asjakohasel juhul rakendada sobilikke
meetmeid ohtude minimeerimiseks17.
Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on antud planeeringu puhul igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus.
17 Päästeamet. 2023. KemS § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja projekteerimine: https://www.rescue.ee/files/2020-06/18-10-01-kems-32-juhend-paleenrijatele-ja-projekteerijatele.pdf
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
22
Kasutatud materjalid
Allikmaterjalid:
Akukon OY Eesti filiaal. 2016. Muuga sadam. Mürauuring. Müraemissioonide mõõtmised.
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. 2021. Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ja saasteainete heitkoguste hindamine Muuga-Maardu piirkonnas.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. 2016. Muuga sadama piirkonna mürauuring.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. 2022. Rail Baltic Muuga multimodaalse Kaubaterminali mürauuring. Kättesaadav: https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/921061
Harju maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju- maakonnaplaneering-2030/
Jõelähtme valla üldplaneering (kehtiv) https://joelahtme.ee/uldplaneering-kehtiv-
Jõelähtme valla üldplaneering (koostatav 2024 a seisuga). Kättesaadav https://maja.joelahtme.ee/?dir=Yldplaneerin_alg_2012%2F2024.06_kooskolastamisele
Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029. Vastu võetud 11.10.2018 nr 25. https://www.riigiteataja.ee/akt/419102018016?leiaKehtiv
Lumesauna KÜ (Uusküla) struktuurplaani ettepanek detailplaneeringu algatamiseks.
Päästeamet. 2023. KemS § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja projekteerimine: https://www.rescue.ee/files/2020-06/18-10-01-kems-32-juhend-paleenrijatele-ja- projekteerijatele.pdf
Rail Baltica kaardirakendus https://gis.railbaltica.org/portal/apps/webappviewer/index.html?id=5e16198d4016497dbfc826 d3b99b1467
Seadused, määrused:
Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv
Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv
Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv
Andmebaasid:
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek
Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f 6dcd
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
23
ELME kaardikihtide kataloog: https://keskkonnaportaal.ee/et/elme-kaardikihtide-kataloog-2021
Heiteallikate register: https://kotkas.envir.ee/registry/
Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/
Maa- ja Ruumiamet ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti- topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html
Maa- ja Ruumiamet geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
GSPublisherEngine 0.8.100.100
4,851 m2
1,951 m2
0 m2
25.0
399 m2
700 m 2
3,069 m2
2,375 m2
LIIDETAKSE RISTIKU TN 1JUURDE:
CA 350 M2 ERATEE TARBEKS
TÄNAVAMAA KRUNTIMISE VAJADUS RISTIKU 1 KOOSSEISUST, MIN:
OLEMASOLEV PINNASTEE
PERSPEKTIIVNE
ROHEPUHVER ELEKTRIÕHULIINI
ALAL/KÕRVAL
1
2
4
8 boksi
5 boksi
3
4 boksi
8 pk + 2 külalist
8 pk + 2 külalist
10 pk + 2 külalist
10 pk + 2 külalist
5 boksi
8 pk + 2 külalist
10 0
m 2
VÕIMALIK UUS TEE
JUURDEPÄÄS KRUNDILE
AS-le TALLINNA SADAM KUULUVA 110 kV ELEKTRIÕHULIINI KAITSEVÖÖND 25m LIINI TELJEST
PLANEERINGUALA PIIRI ETTEPANEK / OLEMASOLEV LUMESAUNA KÜ PIIR
ESITATUD LAHENDUSED KUULUVAD TÄPSUSTAMISELE DP KOOSTAMISE KÄIGUS!
Olemasolevate katastriüksuste pindala: Lumesauna (24504:004:0264)
Planeeringuala pindala (koos puhveralaga): Planeeritud koormusindeks DP alal tervikuna:
Planeeritud hoonestus hedus:
13643 m2
24140 m2
ca 550 ca 0.3...0.4
PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD:
RIDAELAMU BOKSI ASUKOHA ETTEPANEK: 1...2 KORRUST
PLANEERINGUALA PIIRI ETTEPANEK PUHVERALAGA
Planeeritud hoonete arv Planeeritud elamubokside arv
Planeeritud sihtotstarve Planeeritud hoonestus
Korruselisus Planeeritud suletud brutopind kokku
Planeeritud parkimiskohtade arv:
kuni 5...6 kuni 22 elamumaa ridaelamud 1-2 kuni 4400 m2
min 2 per boks, lisanduvad külaliskohad
VÕIMALIK KRUNTIMINE KOOS HOONESTUSALADEGA
Munitsipaalomandisse üleantav maa Lumesauna KÜ koosseisust:
700 m2 (tänavamaa)
ESITATUD LAHENDUSED KUULUVAD TÄPSUSTAMISELE DP KOOSTAMISE KÄIGUS!
LUMESAUNA KÜ (UUSKÜLA) STRUKTUURPLAANI ETTEPANEK DP ALGATAMISEKS
M 1:600
Tere
Edastame kirja.
Lugupidamisega
Kristy Tann
kantselei spetsialist
[email protected]
6054888
Tallinn 2025
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
2
Nimetus: Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Töö tellija: Elteks Kinnisvara OÜ Reg nr 16470664 Tiigi tn 24, Jüri alevik, Rae vald, Harjumaa, 75301 E-post [email protected]
Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected]
Vastutav koostaja: Piret Toonpere
Töös osalesid: Liis Promvalds
Töö versioon: 7.03.2025
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
3
Sisukord
Sisukord ............................................................................................................................................ 3
Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4
1 Mõjutatav keskkond ................................................................................................................. 5
2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ............................................................................................... 8
3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega .......................................................... 9
3.1 Harju maakonnaplaneering ............................................................................................. 9
3.2 Jõelähtme valla üldplaneering ........................................................................................ 9
3.3 Jõelähtme valla koostatav üldplaneering ...................................................................... 10
4 Võimalikud keskkonnamõjud ................................................................................................. 12
4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ................................................................ 12
4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele .................................................................................................. 12
4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .............................................. 13
4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele............................................................................................. 13
4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ................................................ 14
4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................. 18
4.7 Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 18
4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ...................................................................... 18
4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .......................... 19
4.10 Muud aspektid............................................................................................................... 19
5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta ........................................................... 20
Kasutatud materjalid ...................................................................................................................... 22
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
4
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) detailplaneeringu (edaspidi DP) koostaja Elteks Kinnisvara OÜ tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0153), töös osales keskkonnakonsultant Liis Promvalds. Käesolev dokument on koostatud detailplaneeringu algatamistaotluse lisana.
KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud asjakohaseid juhendmaterjale.
Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lg 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.
Planeering on üldplaneeringut muutev kavandades ridaelamud perspektiivsele väikeelamualale. Üldplaneeringuga ei ole ridaelamute ehitamist planeeringualale ette nähtud. PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb anda üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 6 kohaselt tuleb sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks sama paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. KSH osas asjaomaseks asutuseks seega KeHJS § 23 lõikest 2 tulenevalt Keskkonnaamet ning lõikest 1 tulenevalt Maa- ja Ruumiamet, kuna vastavalt PlanS § 142 lõikele 2 ja § 90 lõikele 1 tuleb planeering esitada heakskiidu saamiseks Maa- ja Ruumiametile.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Samas kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib siiski kaasa tuua olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist täiendavalt kaaluda ja vajadusel KSH algatada viivitamata.
Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Jõelähtme Vallavalitsus). KSH vajalikkuse kohta tuleb küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
5
1 Mõjutatav keskkond
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas. Planeeringuala asub väikeelamute piirkonnas, külgnedes lõuna ja ida suunas elamutega. Põhjas ja läänes paikneb maatulundusmaa.
Planeeringuala hõlmab:
- Lumesauna, 24504:004:0264, maatulundusmaa 100%, 13643 m²;
- Ristiku tee 1, 24504:004:0900, elamumaa 100%, 10227 m².
Kõlvikuliselt moodustab ca 60% maaüksusest looduslik rohumaa, 32% haritav maa ja 8% muu maa. Detailplaneeringuala pindala on u 1,5 ha. Hoonestus planeeringualal puudub (Joonis 1).
Joonis 1. Algatamisettepaneku kohane planeeringuala (märgitud punase joonega) Maa- ja ruumiameti ortofotol (2025. a).
Planeeritava ala maapind on enamasti tasane, kus absoluutkõrgused jäävad u 7,5 m juurde.
Kontaktvööndis esineb käesoleval ajal elamumaa ja maatulundusmaa krundid. Tegu on elamupiirkonna arendusalaga. Planeeringualast loode suunas u 1 km kaugusele jääb Muuga sadam ning Muuga tööstuspark. Rail Baltica (edaspidi ka RB) trassikoridor1 jääb planeeringualast umbes 500 m kaugusele loode suunas.
Planeeringuala jääb A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualale (DBT AS Muuga terminal). Ohu tüübiks on ülerõhk, ohuala raadiuseks on 2843 m. Kemikaalid, millega käideldakse on NPK mineraalväetis, ammooniumnitraat (puistes), ammooniumnitraat (big-bag).
1 Rail Baltica kaardirakendus https://gis.railbaltica.org/portal/apps/webappviewer/index.html?id=5e16198d4016497dbfc826d3b99b1467
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
6
Planeeringualast läheb läbi elektripaigaldised ja sideehitised ja nende kaitsevööndid.
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuri andmebaasi kohaselt looduskaitsealused objektid planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad. Alast 500 m raadiuses puuduvad Natura 2000 loodus- ja linnualad, loodusdirektiivi elupaigad, projekteeritavad kaitsealused alad, I, II ja III kategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohad, vääriselupaigad, kaitsealad, püsielupaigad, maardlad, I, II ja III kategooria kaitsealusete seente ja samblike ning I, II ja III kategooria kaitsealuste loomaliikide leiukohad.
Planeeringuala paikneb Soome lahe rannikumadalikul. Pinnakatte paksus on alla 1 m. Aluspõhjas avanevad Kambriumi ladestiku 1-3 Lontova kihistu rohekashall, violetne või kirju savi aleuroliidi ja liivakivi vahekihtidega. Eesti geoloogilise baaskaardi (1:50 000) alusel vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes on kaitstud.
Planeeringualal ei paikne puurkaevusid (joonis 2).
Ala jääb Liivakivi veekompleksi_1 - Kesk -Devoni veekompleksi, Kesk - Alam -Devoni veekompleksi, Ordoviitsiumi - Kambriumi veekompleksi, Kambrium – Ediacara (Vendi) veekompleksi ja Kambrium - Ediacara(Vendi) veekihtide liivakivid ja aleuroliidid veeandvusega <0,5 ls-1 m-1.
Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetel jääb ala pinnase radooniohtlikkuse liigituse alusel kõrge või väga kõrge KOV radoonisisaldusega alale.
Planeeritaval alal ei paikne kultuurimälestisi. Lähim kultuurimälestis asub üle 2 km kaugusel kagu suunas planeeritavast alast – arheoloogiamälestis kultusekivi, reg nr 185852. Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.
Planeeritavast alast üle 2 km kaugusele kirde suunas asub lähim pärandkultuuri objekt Majakas (reg nr 245:MEM:0023). Objekt on hästi või väga hästi säilinud.
2 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=18585 3https://eelis.ee/default.aspx?state=2;- 294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=1888657674
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
7
Joonis 2. Kavandatud tegevuse paiknemine puurkaevude suhtes (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmed seisuga 31.12.2024).
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
8
2 Kavandatava tegevuse kirjeldus
KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud Uusküla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu algatamiskorralduse eelnõust.
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on jagada maatulundusmaa sihtotstarbega Lumesauna maaüksus elamumaa sihtotstarbega kruntideks, määrata ehitusõigus ridaelamute rajamiseks, lahendada juurdepääs ja tehnilise infrastruktuuriga liitumine ning seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneering on vajalik planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomiseks, kvaliteetse elukeskkonna kavandamiseks ning keskkonnahoidliku, majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengu tagamiseks. Lumesauna kinnistu jagamisel on planeeritud 5 elamumaa krunti ridaelamute rajamiseks ja kaks transpordimaa krunti. Juurdepääs maa-alale on lõunast Ristiku tee 1 kaudu (Joonis 3). Alale kavandatakse u 22 elamuühikut.
Piirkond on tehnovõrkudega varustatud ning kavandatav elamuala arenduspiirkond liidetakse olemasolevate tehnovõrkudega. Kruntide tehnovõrkudega varustamine lahendatakse detailplaneeringu koostamisel võrguvaldajate väljastatud tehniliste tingimuste järgi.
Täpne vee- ja kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavale.
Maaüksuste asukohast lähtuvalt määratakse hoonete arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused, mis ümbritseva keskkonnaga sobitudes kujundavad naaberkinnistustega ruumilise terviklahenduse. Samuti määratakse hoonestusalad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, liikluskorralduse põhimõtted ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted.
Joonis 3. DP struktuurplaani ettepanek (Allikas: DP algatamisettepaneku joonis).
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
9
3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
3.1 Harju maakonnaplaneering
Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78.
Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb ala linnalise asustusega alale. Maakonnaplaneeringu ruumiliste väärtuse kaardi alusel kavandatav tegevuse ala ei jää rohelise võrgustiku alale ega väärtuslike maastiku alale. Maakonnaplaneeringust tulenevad kitsendused ala arendamiseks puuduvad.
3.2 Jõelähtme valla üldplaneering4
Planeeritaval alal kehtib Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003.a otsusega nr 40 kehtestatud Jõelähtme valla üldplaneering. Kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav suuresti valgel alal. Elamumaa juhtfunktsiooni alale määratud ei ole, kuid vastavalt kehtivale üldplaneeringule paikneb planeeringuala tiheasustusalal. Uue hoonestuse rajamisel Uuskülas on lubatud moodustada elamukrunte min 1000 - 2000 m², ridaelamute rajamist ei ole ette nähtud (Joonis 4). Küll aga on üldplaneeringuga kooskõlas ala elamualana kasutamine.
Joonis 4. Väljavõte Jõelähtme valla üldplaneeringust, planeeringuala tähistatud sinise joonega.
Detailplaneeringu algatamise taotlus sisaldab ettepanekut kehtiva üldplaneeringu muutmiseks juhtotstarbe osas, kuna alale soovitakse kavandada ridaelamuid. Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõikele 1 võib detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Üldplaneeringu muutmine võib olla põhjendatud, kuna planeeringuga on kavas moodustada transpordimaa krundid avalikku kasutusse üleandmiseks. Taotletavas mahus ehitusõiguse kavandamine võimaldab suurendada
4 https://joelahtme.ee/uldplaneering-kehtiv-
PLANEERITAV ALA
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
10
Uusküla elanikkonna sotsiaalset mitmekesisust. Uute elamute kavandamine olemasolevasse kvaliteetsesse keskkonda ja olemasoleva asustuse tihendamine on kehtiva maakonnaplaneeringu ja koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu üheks eesmärgiks. Samuti on riigi üleüldise kahaneva rahvastiku ja valglinnastumise tingimustes oluline tihendada olemasolevaid külakeskusi, andes elanikele võimalusi luua uusi eluasemeid väljakujunenud ja kvaliteetsesse elukeskkonda.
3.3 Jõelähtme valla koostatav üldplaneering5
Planeeritaval alal on algatatud Jõelähtme Vallavolikogu 30. mai 2012. aasta otsusega nr 294 Jõelähtme valla üldplaneeringu koostamine. Koostatava Jõelähtme valla üldplaneeringu kohaselt (seisuga juuni 2024) asub planeeritav maa-ala üksik-, paaris- ja ridaelamu maa-alal (EV) (Joonis 5).
Üksik-, paaris- ja ridaelamu maa-alale võib ehitada:
- üksikelamuid;
- kaksikelamuid;
- ridaelamuid;
- kaubandus- ja teenindushooneid; büroo-, ühiskondlikuid-, kultuuri- ja spordihooneid; äri- ja tootmisüksusi, millega ei kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja ühiskondlikele naaberaladele;
- muid elamuid ja elanikke teenindavaid ja keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi (parklad, tänavad, jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms), sh tehnoehitisi;
- rajada haljas- ning pargialasid.
Maa-ala üldised kasutus- ja ehitustingimused:
- uute väikeelamukruntide vähim suurus lagedal 1500 m2 ja metsamaal 3000 m2;
- ridaelamul lähtutakse krundi suuruse määramisel valemist: 1500 m2 (valdav väikeelamu krundi suurus) x ridaelamu bokside arv x 0,3. Lubatud on maksimaalselt 8 korteriga ridaelamute rajamine. Alternatiivina võib ühele krundile rajada kaks väiksemat ridaelamut (nt kaks 4 korteriga või üks 3 ja üks 5 korteriga);
- põhjendatud juhtudel võib elamumaa krundi suurus olla erinev eelnevalt sätestatust, arvestades kinnistut vahetult ümbritsevate ja nendega külgnevate kruntide struktuuri ja suuruseid, piirkonna iseloomu, juurdepääsuteede olemasolu jms;
- kõrge liiklussagedusega teede ja tänavatega piirnevatel aladel, kus maantee müratase ületab lubatud piirnorme, tuleb arendustegevuse käigus arendajal ette näha müratõrje meetmed mürataseme alandamiseks vähemalt normidega ettenähtud tasemeni.
5 https://maja.joelahtme.ee/?dir=Yldplaneerin_alg_2012%2F2024.06_kooskolastamisele
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
11
Joonis 5. Väljavõte koostatavast Jõelähtme valla üldplaneeringust (maakasutusplaan muudatustega 06.06.2024), planeeringuala tähistatud punase joonega.
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
12
4 Võimalikud keskkonnamõjud
4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine
Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.
Detailplaneeringuala läheduses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähim Natura ala on Pirita loodusala (EE0010120) u 5 km kaugusel edela suunas. Plaaneeringuala ja Pirita loodusala eraldavad lisaks suurele vahemaale ka hoonestatud piirkonnad.
Pirita loodusalal I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puisniidud (*6530); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar).
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele. Seepärast KSH eelhinnangu käigus Natura eelhindamist ei teostata.
Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt ei mõjutata loodusalal kaitstavate koosluste ja liikide seisundit.
4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele
Lumesauna katastriüksuse kõrval on juba olemasolev ja toimiv tiheasustuspiirkond, milles on intensiivne inimtegevus välja kujunenud, mistõttu on piirkonna elustik juba tugevalt inimmõjuline. Planeeringualale lähim püsielupaik jääb üle 3 km kaugusele lõunasuunas. Püsielupaiga ning planeeringuala vahele jääb Maardu linnaala.
Eelneva alusel võib hinnata, et planeeringuala elamualana kasutuselevõtt ei avalda ebasoodsat mõju püsielupaikadele.
Kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses puuduvad kaitsealuste taimeliikide kasvukohad ja metsa vääriselupaigad, mistõttu mõju neile puudub. Tegu on elamualade äärse suhteliselt looduslikus seisundis alaga. Elamualade lisandumisel asendub see õuealadega ning senine rohumaa ala kaob.
Imetajate, kahepaiksete, roomajate ning putukate esinemise kohta planeeritaval alal info puudub, kuid arvestades ala iseloomu, siis olulist ebasoodsat mõju nende populatsioonidele oodata ei ole.
Planeeringuala on Keskkonnaagentuuri ELME projekti6 ökosüsteemide seisundihinnangu alusel viletsas seisundis kooslused. Seega ei ole oodata, et kavandatav tegevus halvendaks kõrge ökoloogilise väärtusega koosluste seisundit.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne seega olulist ebasoodsat mõju looduskeskkonnale. Kaitsealuste liikide või kõrge ökoloogilise väärtusega kooslustele olulist ebasoodsat mõju ei ole oodata.
6 ELME kaardikihtide kataloog: https://keskkonnaportaal.ee/et/elme-kaardikihtide-kataloog-2021
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
13
4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus
Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.
Tegevusega kaasneb jäätmete teke hoonete kasutusperioodil, kuid ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Samuti ei ole oodata spetsiifiliste, sh ohtlike, jäätmete teket, mille käitlusvõimekus on piiratud.
Maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist kui ressurssi võib väljaspool kinnisasja kasutada ainult Keskkonnaameti loal. Kaevise võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kaks nädalat enne kavandatavat tegevust vastavalt maapõueseaduse § 97 kohaselt.
4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele
Planeeringuala kõrval lõunas asub kaks tiiki (ETAK ID 1980521, 5360765), mis ei ole ametlikult veekogud ega maaparandussüsteemi osad. Tegu tundub olevat lokaalsete sademevee-pinnavee kogumistiikidega. Tegevusega ei kaasne heitvee juhtimist pinnaveekogudesse ning mõju pinnaveele seega ei avaldata.
Planeeringuga ei kavandata uusi olulise reostusohuga objekte.
Planeeringualale ei jää puurkaevusid (Joonis 2).
Planeeringuala on võimalik liita ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga, millest lähtuvalt ei ole eelduslikult vaja rajada lokaalseid veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt 25.04.2016 a Keskkonnaministeeriumi ministri käskkirjale nr 1-2/16/379 on Harjumaa Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekihtide Harku, Jõelähtme, Viimsi, Saku valdade ning Tallinna (välja arvatud Nõmme ja Lasnamäe linnaosa) ja Maardu linna põhjaveevarude tarbevaru kinnitatud põhjaveevaru järgmiselt:
− veekihi geoloogiline indeks O-C, põhjaveevaru 1000 m3/d, varu kategooria ja otstarve P joogivesi, kasutusaeg kuni 2042. a;
− veekihi geoloogiline indeks C-V, põhjaveevaru 1500 m3/d, varu kategooria ja otstarve P joogivesi, kasutusaeg kuni 2042. a.
Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-20297 alusel Uuskülas osutab ühisvee- ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõtja Loo Vesi OÜ.
Uuskülas elab 2021 a rahvaloenduse andmetel 460 inimest. Asulas on olemasolev ühisveevärgi ja kanalisatsioonivõrk. Arvestades kavandatava tegevuse mahtu (22 elamuühikut), siis ei ole oodata
7 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029. Vastu võetud 11.10.2018 nr 25.
https://www.riigiteataja.ee/akt/419102018016?leiaKehtiv
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
14
sellega kaasnevat veetarvet, mis ületaks piirkonna veevarustuse võimekuse. Veevarustus tuleb lahendada vastavalt vee ettevõtja tehnilistele tingimustele. Täiendavate puurkaevude rajamise vajadust planeeringuga ei kaasne ja sellest lähtuvalt ei ole oodata veetarbega kaasnevat olulist mõju põhjaveele.
Planeeringuala on võimalik liita piirkonnas olemasolevate kanalisatsioonitrassidega. Lokaalne reovee puhastamise ja heitvee suublasse juhtimise vajadus puudub ning sellest lähtuvalt lokaalne mõju pinna ja põhjaveele puudub. Arvestades planeeringu kavandatavat mahtu, siis ei ole oodata ka, et reoveekogus ületaks piirkonna kanalisatsioonitrasside vastuvõtu võimekuse. Reovee ärajuhtimine tuleb lahendada vastavalt vee ettevõtja tehnilistele tingimustele.
Väikeelamute piirkondades sademeveekanalisatsioon reeglina puudub. Eramute rajoonides toimub sademevee ärajuhtimine kohalike kraavide kaudu või imbub pinnasesse. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademevee käitlemiseks on eelistatud kasutada looduslähedasi sademeveesüsteeme (rohealad, viibetiigid, imbkraavid ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu). Soovitatav on poorsete tänavakattematerjalide kasutamine ning haljaskatuste kasutamine. Projekteerimisel tuleks kaaluda ka kõvakatteliste alade sademevete taaskasutusse suunamist nt kastmisveega.
Kavandatava tegevuse asukoht paikneb üle 1 km kaugusel merest. Maa-ameti üleujutusalade kaardirakenduse andmetel puudub planeeritaval alal üleujutusoht. Seega olulist mõju merekeskkonnale pole oodata.
DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ega põhjavee režiimile või kvaliteedile.
4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus
Planeeringu rakendamise ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väga lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid mürarikkaid ehitustöid.
Planeeringuga kavandatav tegevus (kuni 5 ridaelamu lisandumine) ei põhjusta piirkonnas otseselt ega kaudselt (läbi liikluskoormuse) õhukvaliteedi halvenemist või olulist mürahäiringut. Küll aga paikneb planeeringuala piirkonnas, kus esinevad võrdlemisi kõrged müratasemed ja kohati ka saasteainete tasemed. Ala jääb Muuga sadama ja Muuga tööstuspargi lähialale, kus on mitmeid heiteallikaid8. Alates 1998. aastast on teostatud Muuga sadamas pidevat atmosfääriõhu kvaliteedi seiret, mida teostab OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus9. Vastavalt 2021. aastal koostatud hindamisele10 Muuga-Maardu piirkonnas pisteliste pidevseirekampaaniate raames 2-kuulise perioodi jooksul neljas erinevas asukohas ilmnes, et välisõhu kvaliteedi piirväärtusi ei ületata ning saasteainete kontsentratsioonid jäävad enamasti oluliselt alla piirväärtuse. Vastavad õhukvaliteedi piirväärtused on toodud ära keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määruses nr 75 “Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
8 Heiteallikate register: https://kotkas.envir.ee/registry/ 9 Tallinna Sadam: https://www.ts.ee/ohuseire/ 10 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. 2021. Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ja saasteainete heitkoguste hindamine Muuga-Maardu piirkonnas.
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
15
hindamispiirid, lisa 1”, kus saasteainete sisaldusele kehtestatud piirnormid on aluseks välisõhu kvaliteedile hinnangu andmisel. Seega planeeringualal ei ole ette näha välisõhu kvaliteedi piirväärtuste ületamist. Planeeringuga olulisi paikseid õhusaaste heiteallikaid ei kavandata.
Arvestades planeeringu mahtu ja iseloomu, siis planeeringust tulenevalt on ebatõenäoline liiklusmüra siht- ja piirväärtuste ületamine piirkonnas.
Muuga sadama ja Muuga tööstuspargi tekitatava müra mõjualasse. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) on 2022. a juunikuus teostanud Rail Baltic Muuga multimodaalse kaubaterminali mürauuringu11 (töö nr 20/SL/71). Nimetatud mürauuringus on esitatud ka Muuga sadama müra modelleering, mis tugineb 2016 a tehtud mõõtmistele12 ja modelleeringule13 (Joonis 6, Joonis 7).
Muuga sadamasse toimub kaupade transport peamiselt laevade, rongide ja veoautodega. Sadama peamised müraallikad on kaubarongide ja vedurite manöövertööd sadama territooriumil, vedurite sireenid, laevade laadimistööd ning Lasti ja Nuudi teel toimuv kauba transport. Kuna sadama puhul on tegemist väga kompleksse müraallikaga, tuleks sadama territooriumilt tulevat mürataset arvestada kui tööstusmüra, kuid sadamasse suunduvatel sõiduteedel ja raudteel toimuva raudtee ja autoliikluse tekitatavat müra kui liiklusmüra.14
Muuga sadamas ja lähiümbruses teostatud mürauuringud jõuavad tulemuseni, kus päevasel ajal ei ole lähimatel elamualadel nii liiklusmüra kui tööstusmüra piirväärtuseid ületatud, kuid probleeme on öisel ajal eelkõige tööstusmüra öise piirväärtuse (45 dB) tagamisega.
ELLE OÜ koostatud mürauuringust selgub, et Muuga sadamast tulenevast tööstusmürast tingituna ulatub DP alani müratase päevasel ajal vahemikus 55–60 dB (Joonis 6) ja öisel ajal 45–50 dB (Joonis 7). Seega ulatuvad DP alani öösel müratasemed, mis on kõrgemad, kui määrusega nr 71 II kategooria aladele kehtestatud tööstusmüra piirväärtused. Päevasel ajal jäävad müratasemed piirtasemeni, mis on määrusega nr 71 II kategooria aladele kehtestatud. Võrreldes 2022 aastaga (ja 2016 aastaga kui sadama algne mürahinnang koostati) on Muuga sadama kaubamahud käesoleval ajal tunduvalt vähenenud, mis on tööstusmüra taset piirkonnas vähendanud. Planeeringualal müra piirväärtuste ületamine on käesoleval ajal vähetõenäoline. Planeeringu koostamisel (hoonete ehitustingimuste määramisel) on asjakohane arvestada siiski Muuga sadama, Muuga tööstuspargi ja piirkonda planeeritava RB trassi tõttu ala paiknemist potentsiaalselt kõrge müratasemega piirkonnas.
11 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. 2022. Rail Baltic Muuga multimodaalse Kaubaterminali mürauuring. Kättesaadav: https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/921061 12 Akukon OY Eesti filiaal. 2016. Muuga sadam. Mürauuring. Müraemissioonide mõõtmised. 13 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. 2016. Muuga sadama piirkonna mürauuring. 14 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. 2022. Rail Baltic Muuga multimodaalse Kaubaterminali mürauuring. Kättesaadav: https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/921061
Joonis 6. Muuga sadama piirkonna müratase päevasel ajal (Ld)(väljavõte Muuga sadama mürauuringust, ELLE OÜ).
Joonis 7. Muuga sadama piirkonna müratase öisel ajal (Ln)(väljavõte Muuga sadama mürauuringust, ELLE OÜ).
Planeeringu elluviimisel suureneb piirkonna valgustatus. Detailplaneeringuala valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida uue valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist).
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.
4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Detailplaneeringu lahendus näeb ette elamualade ehitust alale, mis on käesoleval ajal suuremas osas rohumaa. Tegevus on üldplaneeringut muutev maakasutust muutvana.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata ebasoodsat mõju inimese tervisele ega varale. Tervisemõjude vältimiseks tuleb järgida kehtivat ala läbivat elektriliini kaitsevööndi kitsendust. Elektriliini kaitsevööndisse eluhoonete kavandamine ei ole lubatud.
4.7 Mõju kultuuriväärtustele
Planeeritaval alale lähimad kultuurimälestised asuvad u 2,5 km kaugusel kagu suunas (arheoloogiamälestis kultusekivi, reg nr 1858515). Detailplaneeringuga ei ole ette näha negatiivset mõju antud mälestisele. Planeeringu realiseerimisel kaevetööde käigus arheoloogiliste leidude ilmsikstulekul tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse (§ 31 lg 1, § 60) kohaselt tööd katkestada ning teatada leiu leiukohast Muinsuskaitseametile.
4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Alale ei ole DP algatamise kohaselt kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga avariiolukordasid. Küll aga tuleb planeeritava tegevuse käigus arvestada alaga täielikult kattuva A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualaga (DBT AS Muuga terminal). Ohu tüübiks on ülerõhk, ohuala raadiuseks on 2843 m. Ohualasse planeerimisel tuleb arvestada võimaliku õnnetusriskiga ning asjakohasel juhul rakendada sobilikke meetmeid16.
Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi. Kavandatava tegevuse realiseerumine ei põhjusta katastroofide ohtu, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Planeeringuala ei jää mullastiku kaardi ja piirkonna üleujutusalade kaardiandmete kohaselt üleujutusalale, seega ei ole oodata, et kavandatavad elamud oleks ohustatud kliimamuutustest tulenevate üleujutuste sagenemise poolt. Sademeveelahenduse kavandamisel tuleb siiski valingvihmade sagenemisega ja nendest tulenevate üleujutusriskidega arvestada.
Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.
15 Kultuurimälestiste register: https://register.muinas.ee/
16 Päästeamet. 2023. KemS § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja projekteerimine: https://www.rescue.ee/files/2020-06/18-10-01-kems-32-juhend-paleenrijatele-ja-projekteerijatele.pdf
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
19
4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine
Teisi arendusi piirkonnas, mis võiksid põhjustada olulisi koosmõjusid või mõjude kumuleerumist, ei ole teada.
4.10 Muud aspektid
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.
Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.
Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
20
5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta
Detailplaneeringuga kavandatakse ridaelamute ehitamine. KeHJS § 3 lg-le 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Planeering on üldplaneeringut muutev kavandades ridaelamud perspektiivsele väikeelamualale. PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb anda üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 6 kohaselt tuleb sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks sama paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. KSH osas asjaomaseks asutuseks seega KeHJS § 23 lõikest 2 tulenevalt Keskkonnaamet ning lõikest 1 tulenevalt Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kuna vastavalt PlanS § 142 lõikele 2 ja § 90 lõikele 1 tuleb planeering esitada heakskiidu saamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:
1) Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile.
2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju.
3) Planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.
4) Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist.
5) Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
KSH eelhinnangu koostaja soovitab planeeringu koostamisel arvestada järgnevaid leevendavaid meetmeid:
− Sademevee käitlemisel on soovitatav maksimaalselt kasutada looduslähedasi sademevee käitluslahendusi, sh kavandada sademevee kogumislahendused haljastuse kastmiseks. Arvestada tuleb, et paepealsel õhukese mullakattega alal on sademevee immutamine keerukas. Minimeerida tuleb vett läbilaskmatute pindade osakaalu. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet.
− Suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on minimeerida kõvakatteliste pindade osakaalu, kasutada kõrghaljastust ja võimalusel funktsionaalseid katusepindasid (päikesepaneelid, haljaskatused vms).
− Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”.
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
21
− Planeeringu koostamisel (hoonete ehitustingimuste määramisel) on asjakohane arvestada Muuga sadama, Muuga tööstuspargi ja piirkonda planeeritava Rail Balticu trassi tõttu ala paiknemist potentsiaalselt kõrge müratasemega piirkonnas.
− Planeeringuga elluviimisel lisandub täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga.
− Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.
− Kuna planeeringuga asendub rohumaa ala tehisliku alaga, siis tuleb planeeringu
koostamisel tähelepanu pöörata elurikkuse kao vähendamisele suunatud meetmete
rakendamisele (näha ette elurikkust toetavaid haljastuslahendusi jms).
− Planeeringuala jääb suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse. Planeeringu koostamisel
tuleb tutvuda ohuala põhjustava ettevõtte riskihinnanguga. Ohualasse planeerimisel
tuleb arvestada võimaliku õnnetusriskiga ning asjakohasel juhul rakendada sobilikke
meetmeid ohtude minimeerimiseks17.
Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on antud planeeringu puhul igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus.
17 Päästeamet. 2023. KemS § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja projekteerimine: https://www.rescue.ee/files/2020-06/18-10-01-kems-32-juhend-paleenrijatele-ja-projekteerijatele.pdf
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
22
Kasutatud materjalid
Allikmaterjalid:
Akukon OY Eesti filiaal. 2016. Muuga sadam. Mürauuring. Müraemissioonide mõõtmised.
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. 2021. Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ja saasteainete heitkoguste hindamine Muuga-Maardu piirkonnas.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. 2016. Muuga sadama piirkonna mürauuring.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. 2022. Rail Baltic Muuga multimodaalse Kaubaterminali mürauuring. Kättesaadav: https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/921061
Harju maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju- maakonnaplaneering-2030/
Jõelähtme valla üldplaneering (kehtiv) https://joelahtme.ee/uldplaneering-kehtiv-
Jõelähtme valla üldplaneering (koostatav 2024 a seisuga). Kättesaadav https://maja.joelahtme.ee/?dir=Yldplaneerin_alg_2012%2F2024.06_kooskolastamisele
Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029. Vastu võetud 11.10.2018 nr 25. https://www.riigiteataja.ee/akt/419102018016?leiaKehtiv
Lumesauna KÜ (Uusküla) struktuurplaani ettepanek detailplaneeringu algatamiseks.
Päästeamet. 2023. KemS § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja projekteerimine: https://www.rescue.ee/files/2020-06/18-10-01-kems-32-juhend-paleenrijatele-ja- projekteerijatele.pdf
Rail Baltica kaardirakendus https://gis.railbaltica.org/portal/apps/webappviewer/index.html?id=5e16198d4016497dbfc826 d3b99b1467
Seadused, määrused:
Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv
Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv
Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv
Andmebaasid:
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek
Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f 6dcd
Uusküla küla Lumesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
23
ELME kaardikihtide kataloog: https://keskkonnaportaal.ee/et/elme-kaardikihtide-kataloog-2021
Heiteallikate register: https://kotkas.envir.ee/registry/
Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/
Maa- ja Ruumiamet ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti- topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html
Maa- ja Ruumiamet geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
GSPublisherEngine 0.8.100.100
4,851 m2
1,951 m2
0 m2
25.0
399 m2
700 m 2
3,069 m2
2,375 m2
LIIDETAKSE RISTIKU TN 1JUURDE:
CA 350 M2 ERATEE TARBEKS
TÄNAVAMAA KRUNTIMISE VAJADUS RISTIKU 1 KOOSSEISUST, MIN:
OLEMASOLEV PINNASTEE
PERSPEKTIIVNE
ROHEPUHVER ELEKTRIÕHULIINI
ALAL/KÕRVAL
1
2
4
8 boksi
5 boksi
3
4 boksi
8 pk + 2 külalist
8 pk + 2 külalist
10 pk + 2 külalist
10 pk + 2 külalist
5 boksi
8 pk + 2 külalist
10 0
m 2
VÕIMALIK UUS TEE
JUURDEPÄÄS KRUNDILE
AS-le TALLINNA SADAM KUULUVA 110 kV ELEKTRIÕHULIINI KAITSEVÖÖND 25m LIINI TELJEST
PLANEERINGUALA PIIRI ETTEPANEK / OLEMASOLEV LUMESAUNA KÜ PIIR
ESITATUD LAHENDUSED KUULUVAD TÄPSUSTAMISELE DP KOOSTAMISE KÄIGUS!
Olemasolevate katastriüksuste pindala: Lumesauna (24504:004:0264)
Planeeringuala pindala (koos puhveralaga): Planeeritud koormusindeks DP alal tervikuna:
Planeeritud hoonestus hedus:
13643 m2
24140 m2
ca 550 ca 0.3...0.4
PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD:
RIDAELAMU BOKSI ASUKOHA ETTEPANEK: 1...2 KORRUST
PLANEERINGUALA PIIRI ETTEPANEK PUHVERALAGA
Planeeritud hoonete arv Planeeritud elamubokside arv
Planeeritud sihtotstarve Planeeritud hoonestus
Korruselisus Planeeritud suletud brutopind kokku
Planeeritud parkimiskohtade arv:
kuni 5...6 kuni 22 elamumaa ridaelamud 1-2 kuni 4400 m2
min 2 per boks, lisanduvad külaliskohad
VÕIMALIK KRUNTIMINE KOOS HOONESTUSALADEGA
Munitsipaalomandisse üleantav maa Lumesauna KÜ koosseisust:
700 m2 (tänavamaa)
ESITATUD LAHENDUSED KUULUVAD TÄPSUSTAMISELE DP KOOSTAMISE KÄIGUS!
LUMESAUNA KÜ (UUSKÜLA) STRUKTUURPLAANI ETTEPANEK DP ALGATAMISEKS
M 1:600