Arvamus planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõule

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Teie 10.03.2025 nr 2-2/1116-1

Meie 28.03.2025 nr 1-5/25/16-2

Arvamus planeerimisseaduse ja

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse muutmise seaduse

eelnõule

Austatud majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo

Esitame arvamuse avaldamiseks saadetud planeerimisseaduse (PlanS) ja ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) eelnõule järgmised ettepanekud ning

märkused:

1. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse PlanS § 2 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast

sõna „lähtutakse“ sõnaga „lisaks“.

PlanS § 2 lõike 3 kohaselt tuleb seega üldreeglina keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) läbiviimisel lähtuda PlanS menetlusnõuetest, kuid Natura 2000 võrgustiku alal ja

piiriülesel keskkonnamõju strateegilisel hindamisel tuleks lisaks lähtuda keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) ettenähtud menetlusest (KeHJS

§ 45 ja 46).

Juhime edaspidiseks tähelepanu, et kavandamisel on looduskaitseseaduse (LKS) muudatused1,

mille jõustumisel oleks võimalik läbi viia eraldiseisev Natura hindamine juhul, kui see on

vajalik, aga puudub vajadus KSH läbiviimiseks. LKS muudatuste jõustumisel tuleks

detailplaneeringute menetluses lisaks KeHJS-es toodud menetlusnõuetele asjakohasel juhul

lähtuda ka LKS-is sätestatavatest menetlusnõuetest.

2. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse PlanS § 3 lõiget 4 kolmanda lausega ja senine

kolmas lause loetakse neljandaks.

Lisatavas lauses on ekslik viide KeHJS §-le 61. Viidatud paragrahv ei reguleeri KSH

eelhinnangu andmise aluseid, vaid nõudeid keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangule.

KSH eelhinnangu andmise alused on sätestatud KeHJS §-s 33 ja PlanS-is erinevate

1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse, looduskaitseseaduse ja metsaseaduse

muutmise seadus on Eelnõude Infosüsteemi andmetel esitatud 20.03.2025 Vabariigi Valitsuse istungile, eelnõu

toimik: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/39458955-d536-4890-aeab-b28ae30467fb

2 (3)

planeeringuliikide juures (§ 55 lg 3, § 74 lg 4, § 124 lg 6, § 142 lg 6). Teeme ettepaneku

parandada.

3. Eelnõu § 1 punktiga 3 jäetakse PlanS § 41 lõikest 2 välja tekstiosa „, kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringute“. Säte nimetab planeeringute andmekogus säilitamisele ja

avalikustamisele kuuluvad planeeringute liigid. Kavandatava muudatusega jäetakse

loetelust välja kohaliku omavalitsuse eriplaneering, sest vastavat planeeringuliiki

reguleeriv PlanS 7. peatükk tunnistatakse eelnõuga kehtetuks.

Kavandatava rakendussättega (EhSRS § 3010) antakse võimalus enne PlanS 7.-nda peatüki

kehtetuks tunnistamist algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud lõpuni menetleda kuni

31.12.2026. Seetõttu jääb selgusetuks, kas pärast PlanS § 41 lõike 2 muudatuse jõustumist

kehtestatavad planeeringud tuleks samuti säilitada ning avalikustada planeeringute

andmekogus. Teeme ettepaneku kaaluda õigusselguse huvides vastava rakendussätte lisamist.

Ühtlasi märgime, et peame oluliseks, et planeeringute andmekogust oleksid leitavad ka

kehtestatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud.

4. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse PlanS § 12 lõikega 4. Täienduse kohaselt tuleb

planeerimisel arvestada kliimamuutustega, võimaluse korral neid ennetades ja

leevendades ning elukeskkonda kliimamuutustele kohandades.

Seletuskirjas on selgitatud, et kuigi praegu kehtivad planeerimise põhimõtted (ennekõike

otstarbeka, säästliku ja mõistliku maakasutuse põhimõte) võimaldavad arvestada

kliimamuutustega, ei tulene seadusest üheselt ja selgelt kliimamuutustega arvestamise

kohustuslikkust, mis aga ülemaailmses kliimaolukorras kindlasti vajalik on.

Eelnõus pole selgitatud, milliste kriteeriumite alusel tuleb kliimamuutustega planeerimisel

arvestada ning millised tegevused järgnevad kui kliimamuutustega pole piisavalt arvestatud.

Seletuskirjas on küll viidatud, et kliimakindla majanduse seaduse eelnõu on

Kliimaministeeriumis koostamisel, kuid juhime tähelepanu, et alles koostamisel oleva eelnõu

põhjal ei ole õiguskindlalt võimalik sisustada teise eelnõu muudatuse sisu. Meie hinnangul tuleb

seetõttu ka kõnealuses eelnõus täpsemalt selgitada, kuidas kliimamuutustega arvestamine peaks

planeerimismenetluses toimuma, mh täpsustada, kas ja millises osas on kliimamuutustega

arvestamise eest vastutavaks Keskkonnaamet ning vajadusel mõjuanalüüsis hinnata ka mõju

asutuse eelarvele ja halduskoormusele.

5. Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse PlanS § 65 lõikega 4. Täienduse kohaselt teeb

planeeringu koostamise korraldaja pärast maakonnaplaneeringu kooskõlastamist ja

arvamuse andmiseks esitamist KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.

Seletuskirjas on öeldud: „Samuti on säte kooskõlas KeHJSis sätestatud KSH aruande vastavaks

tunnistamise nõudega (vt KeHJS § 42 lg-d 5 ja 6). Otsuse tegemisel kontrollib planeeringu

koostamise korraldaja aruande asjakohasust ja piisavust ning seda, et vajalikus osas on

aruandega ka planeeringu koostamisel arvestatud. Kuigi PlanSi § 2 lõike 3 kohaselt on nõuded

KSH programmi ja aruande sisu ning muude tingimuste kohta sätestatud KeHJS-is, on otsuse

tegemise puhul tegemist pigem menetlusliku nõudega, mistõttu on see vaja PlanS-is eraldi

sätestada.“

Jääb siiski arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel KSH aruande nõuetele vastavaks

tunnistamise otsus tehakse ning mis toimet see planeerimismenetluses omab. Märgime, et

viidatud KeHJS § 42 lg-te 5 ja 6 (kehtiva õiguse alusel rakendatakse muude dokumentide KSH-

dele, nt arengukavad, strateegiad jm) all mõeldakse olukorda, kus KSH aruande nõuetele

vastavaks tunnistamise otsust tehes kontrollitakse, kas KSH aruanne vastab nõuetele (sh on

3 (3)

sisult piisav) ning sellega KSH menetlus lõpeb. Planeerimismenetluse käigus läbiviidav KSH

menetlus erineb sellest ja ka eelnõu § 1 p 21 näeb pärast KSH aruande nõuetele vastavaks

tunnistamist veel ette planeeringu ja KSH aruande avalikustamise. Samuti sätestab PlanS § 69

lg 3 vajadusel ka hiljem KSH aruande täiendamise. Seetõttu jääb siiski selgusetuks, mis

tähendust KSH aruande vastavaks tunnistamise otsus omab.

Lisaks märgime, et KeHJS § 42 lg 5 ja 6 alusel KSH aruande vastavaks tunnistamise otsust

tehes ei kontrollita, kas KSH tulemused on arvesse võetud ka strateegilises

planeerimisdokumendis. Selleks on teised sätted, nt KeHJS § 43 p 1 ja sätted PlanS-is erinevate

planeeringuliikide juures. KeHJS-i sõnastuse „aruande asjakohasust ja piisavust strateegilise

planeerimisdokumendi kehtestamiseks“ tähendus on hinnang KSH aruande info piisavusele,

mitte kas KSH tulemused on strateegilises planeerimisdokumendis ka arvesse võetud. Palume

eelnõu seletuskirja selles osas täpsustada ja täiendada.

6. Eelnõu § 2 täiendatakse EhSRS §-ga 3010, mille kohaselt tuleks enne kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu sätete kehtetuks tunnistamist algatatud planeeringute

menetlus lõpuni viia hiljemalt 31.12.2026.

Seletuskirjas ei ole rakendussätte tähtaja valikut sisuliselt põhjendatud. Palume seletuskirjas

selgitada, kas ja kuidas kavandatav menetluste lõpule viimise kuupäev on kooskõlas menetluses

olevate kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute eeldatava kehtestamise ajaga. Lisaks sellele

tuleks õigusselguse huvides täpsustada, kas tegemist on õigust lõpetava tähtajaga ja kui on, siis

millised tagajärjed võivad olla tähtaja saabumisel neile planeeringutele, mida ei ole siiski jõutud

kehtestada.

7. Eelnõu lisaks 1 oleva majandus- ja tööstusministri määruse „Detailplaneeringu

algatamise taotlusele esitatavad nõuded“ eelnõu kavandi § 2 lõike 2 kohaselt tuleks

olulise ruumilise mõjuga ehitise kavandamiseks esitada mh ruumianalüüs, mis kinnitab,

et taotletud planeeringuala on sobivaim ruumilise mõjuga ehitise kavandamiseks ning

teadaolevate andmete põhjal puuduvad välistavad tegurid ehitise kavandamiseks.

Märgime, et eelnõust ega seletuskirjast ei ole täpsemaid suuniseid ruumianalüüsi ulatuse või

metoodika kohta. Meie hinnangul vajaks täpsustamist kui põhjalikku analüüsi oodatakse ja

mida täpsemalt on vaja käsitleda, et anda kinnitus taotletud planeeringuala sobivuse ruumilise

mõjuga ehitise kavandamiseks ja välistavate tegurite puudumise kohta (nt kas kinnituse, et

taotletud planeeringuala on sobivaim, saab luua üksnes seotuna maaomandiga).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Väino Vaidla

juhataja

õigusosakond

Eveli Misnik +37254500061

[email protected]