Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine

ASUTUSESISESEKS

ASUTUSESISESEKS

EELNÕUEELNÕU

O T S U S

O T S U S

Rapla

27. märts 2025 nr 14

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

koostamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise lõpetamine

(Karitsa tuulepark)

Rapla Vallavolikogu 25. oktoobri 2023 otsusega nr 70 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine (Karitsa tuulepark)“ algatati Karitsa

tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu (KOVEP) koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) vastavalt

Sunly Wind OÜ (registrikood 14937897) esitatud algatamise taotlusele. Planeeringuala asub

Karitsa küla lõunaosas ja Vana-Kaiu külas ning hõlmab Rapla valla üldplaneeringu eelnõu 2023.

aasta tööversiooni tuuleala nr 3 pindalaga u 302 ha. KOVEP eesmärk on selgitada välja,

millistesse asukohtadesse on elektrituulikuid võimalik rajada, lähtudes sotsiaalsetest aspektidest,

keskkonnamõjust, majanduslikest ja tehnilistest võimalustest.

20. detsembril 2023 tegid TMV Green OÜ (registrikood 16162236) ja Vestman Solar OÜ

(registrikood 14819212) ühistaotluse Karitsa tuulepargi eriplaneeringu koostamises osalemiseks

huvitatud isikuna.

8. mail 2024 kanti Eesti Looduse Infosüsteemi Karitsa väike-konnakotka püsielupaik

(KLO3002977) ja elupaik (KLO9133773), mis kattub tuulepargi KOVEP alaga. Väike-

konnakotkas on I kaitsekategooria linnuliik. Keskkonnaamet on soovitanud üldplaneeringu

koostamisel mitte kavandada tuuleparki lähemale kui 2 km väike-konnakotka püsielupaiga

piirist. Keskkonnaamet möönab, et eriplaneeringu menetluses saab läbi viia täpsemad uuringud

ning asukohast lähtuvad analüüsid, mille tulemusel saadakse lõplik vastus tuulepargi või

üksiktuuliku rajamise võimalikkuse ja kaasnevate keskkonnamõjude kohta. Eesti

Ornitoloogiaühing poolt soovitatud väike-konnakotka pesapuu 2 km puhver hõlmab kogu

Karitsa tuulepargi KOVEP ala.

Rapla Vallavalitsuse 18. septembri 2024 kirjaga nr 6-1/7-13 paluti Kliimaministeeriumi

tõlgendust Euroopa Liidu Nõukogu 22. detsembri 2022 määruse nr (EL) 2022/2577 artiklis 3a

„Alternatiivsete või rahuldavate lahenduste puudumine“ käsitletud alternatiivide hindamise

ruumilisele ulatusele ja paluti infot võimalike riigisiseste rakendusaktide ettevalmistamise kohta.

Kliimaministeeriumi 18. oktoobri 2024 kirjaga nr 1-17/24/4456-2 selgitati, et kõnealuse määruse

artikkel 3a ei seo alternatiivlahenduste puudumist konkreetse projekti arendaja võimalustega.

Artikli 3a kohaselt puuduvad alternatiivsed lahendused, kui teisiti ei ole võimalik saavutada

kõnealuse projekti sama eesmärki (mis omakorda on sisustatud sama võimsuse ja tehnoloogiaga

ning sama või võrdväärse ajaga ning oluliselt suuremate kuludeta). Kliimaministeeriumi

hinnangul tuleb otsustajal alternatiivide olemasolu kontrollil hinnata, kas seda konkreetset

projekti oleks võimalik viia ellu kusagil mujal või on antud asukoht ainuvõimalik. Vastuse

argumentatsioonist peab seega selguma artiklis 3a sätestatud kriteeriumite kontrolli tulemus.

5. novembril 2024 toimus koosolek Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi spetsialistide

osavõtul eesmärgiga selgitada välja, millised on kujunenud olukorras võimalused Karitsa

tuulepargi eriplaneeringu menetluse jätkamiseks ja tuulepargi rajamiseks. Kliimaministeeriumi

esindaja selgitusel ei ole ühest vastust, kas alternatiivsete lahenduste otsimine peaks toimuma

omavalitsuse piirides või laiemalt. Määruse tekst seda ei täpsusta ning kohtupraktika sätte

rakendamiseks puudub. Liigikaitselistes küsimustes on olemas Loodusdirektiivi ja

Linnudirektiivi kohane praktika, kus kaalumine toimub sõltumata asustusüksuse piiridest.

Keskkonnaameti esindajad selgitasid, et kui liigi elupaika kahjustatakse, tuleb rakendada

hüvitusmeetmeid, milleks võib olla konnakotka elupaigatingimuste parandamine teises elupaigas

väljaspool arendusala, nt rajada rohumaid viljapõldude asemele vmt. Nii alternatiivide kaalumine

kui hüvitusmeetmed tuleb ette näha planeeringus.

Rapla Vallavalitsuse 16. detsembri 2024 istungil arutati võimalust kaaluda Euroopa Liidu

Nõukogu 22. detsembri 2022 määrusest nr (EL) 2022/2577 tulenevat erandit Karitsa

eriplaneeringu puhul. Arutelu tulemusena otsustati, et liigi elupaiga kahjustamist võimaldava

erandi kaalumist Karitsa eriplaneeringu puhul ei pooldata.

Euroopa Liidu Nõukogu 22. detsembri 2022 määruse nr (EL) 2022/2577 kohaselt on eelduslikult

taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks ülekaalukas avalik huvi. Ülekaalukat avalikku

huvi pakkuvate projektide puhul antakse taastuvenergiajaamade arendamisele eelis ainult siis ja

niivõrd, kui rakendatakse asjakohaseid liigikaitsemeetmeid, mis aitavad liigi populatsioonide

soodsa kaitsestaatuse säilitamisele või taastamisele ning selleks tehakse kättesaadavaks piisavad

rahalised vahendid ja alad.

Karitsa tuulepargi puhul ei ole taastuvenergiajaama arendamisele eelist võimalik anda, kuna

planeeringualal oleva väike-konnakotka elupaiga kahjustamist ei ole võimalik hüvitada. Karitsa

piirkonnas olevad põllumajandusmaad on aktiivses kasutuses, mistõttu pole reaalne ega

otstarbekas reserveerida toidu tootmiseks vajalikud põllumajandusmaad hüvitusmeetmetena

energia tootmiseks.

Tuuleenergeetika arendamiseks on reaalsemad paremad alternatiivid olemas teistes

omavalitsustes. Keskkonnaagentuuri andmetel on 2024. aasta novembri seisuga Eestis

menetluses 28 eriplaneeringut hinnangulise lisanduva võimsusega 2290 MW. Taastuvenergia

tootmine on riigi poolt püstitatud eesmärk. Energiamajanduse korralduse seaduse § 321 lõike 1

kohaselt moodustab taastuvenergia aastaks 2030 vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia

summaarsest lõpptarbimisest ja elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab

taastuvenergia vähemalt 100 protsenti. Seega on tegemist üleriigilise huviga, mida ei saa

kitsendada ühele territooriumile Rapla vallas, kus selle elluviimine on küsitav. Tuuleparke on

võimalik ilma hüvitusmeetmeid rakendamata rajada teistesse omavalitustesse, kus

eriplaneeringud on algatatud ja liigikaitsemeetmeid rakendada pole vaja. Karitsa tuulepargi

hinnanguline planeeritud võimsus oleks 37 MW, mis moodustab hinnangulisest lisanduvast

võimsusest vaid 1,6%. Seega oleks Karitsa tuulepargi panus üleriigilise eesmärgi täitmisesse

marginaalne.

Keskkonnaagentuuri andmetel on Eestis taastuvenergeetika võimsuste kavandamisel arvestatud

võimalusega, et kõik arendajate poolt esitatud planeeritud projektid ei jõua realiseerumiseni.

Karitsa tuulepargi läheduses 5 km raadiuses kavandatakse detailplaneeringutega Lau

taastuvenergiaparki võimsusega 30 MW ja Pae taastuvenergiaparki võimsusega 45 MW, Türi

vallas u 12 km kaugusel kavandatakse detailplaneeringutega Kädva ja Sonni tuuleparki

võimsusega 73 MW ning veidi kaugemal Kõdu, Lauri ja Lungu tuuleparki võimsusega 73 MW.

Rapla vallaga vahetult piirnevates omavalitsustes menetletakse reaalseid detailplaneeringuid

tuuleparkide ehitusõiguse andmiseks asukohtadesse, kus tuuleenergeetika arendamiseks on

tingimused paremad, seega on alternatiivsed asukohad tuuleenergeetika arendamiseks olemas.

Rapla Vallavalitsuse 7. veebruari 2025 kirjaga nr 6-1/7-19 lähetati teade Karitsa tuulepargi

eriplaneeringu koostamise lõpetamise kavatsuse kohta koostöötegijatele ja kaasatud isikutele

seisukohavõtuks.

Transpordiamet andis 7. veebruaril 2025 teada ettepanekute või vastuväidete puudumisest.

Keskkonnaameti 27. veebruari 2025 kirjaga nr 6-2/25/2517-2 anti teada Keskkonnaameti

pädevusse jäävatel teemadel eelnõu osas vastuväidete ja märkuste puudumisest. Maa- ja

Ruumiameti 21. märtsi 2025 kirjaga nr 12-2/25/2093-3 anti teada, et Maa- ja Ruumiamet ei ole

eriplaneeringu koostamise lõpetamise vastu.

Thara OÜ andis 25. veebruaril 2025 teada, et on nõus eriplaneeringu koostamise lõpetamisega,

kuid soovitab läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis annaks väärtuslikku teadmist

otsuste langetamisel ka tulevikus, samuti saaksid uuringud täpsustada tuugenitega seotud

mõjusid. Kuivõrd vallaeelarves ei ole keskkonnamõju hindamise kuludega arvestatud, ei ole

keskkonnamõju hindamist vallal võimalik tellida. Planeeringute puhul rahastab uuringuid

planeeringust huvitatud isik, kuid kui tuuleenergeetikarajatisi kavandada ei saa, puuduvad ka

planeeringust huvitatud isikud. Seega ettepanekuga ei arvestata.

Tuginedes planeeringu ettevalmistamise käigus ilmnenud asjaoludele, planeerimisseaduse

§ 97 lõike 1 punktile 1 ja haldusmenetluse seaduse § 5 lõikele 2,

Rapla Vallavolikogu o t s u s t a b :

1. Lõpetada Karitsa tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu (KOVEP) koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

(KSH).

2. Vallavalitsusel korraldada teate avaldamine Karitsa KOVEP ja KSH koostamise lõpetamise

kohta Rapla valla veebilehel, maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“ ja valla infolehes „Rapla

Teataja“, samuti teavitada huvitatud ja puudutatud isikuid ning asutusi.

3. Otsuse peale võib esitada Rapla Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras 30 päeva jooksul, arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud

otsusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras ja tähtaegadel, arvates otsuse teatavakstegemisest.

4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Kalle Toomet

volikogu esimees