Juhtrühmakohtumise protokoll

Evelin Jürgenson, Kätlin Põdra, Kärt Metsoja, Birgit Trik

Ülevaade projekti täitmisest

Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive otsuseid toetava juhtimissüsteemi loomise jaoks tausta ja tervikpildi koondülevaade

10.03.2025

Koondülevaate eesmärk Eesmärk on kaardistada riigi ees olevad maa- ja mullakasutuse, sh maahõive temaatikaga seonduvad rahvusvahelised ja riiklikud eesmärgid, kohustused ja vajadused.

Tulemus saab muu hulgas olema sisendiks maakasutuse ja -hõive teemaliste edasiste tegevuste planeerimisel ning lähteülesannete koostamisel.

2

Maakasutus

Maad on vaja kõikide tegevuste/poliitikate elluviimiseks Erinevad maakasutuse kategooriad (haritav maa, mets, rohumaa jne)

Maakasutuse muutus Ühest kategooriast teise üle minek (nt haritav maa läheb metsaks) Sama kategooria sees muutus (haritaval maal vahetub intensiivne kasutus vähem intensiivsemaga)

3

Mullakasutus

Mulla kasutamine on elu säilimiseks ülioluline.

Maakasutus eeldab üldjuhul ka mulla kasutamist

tehislike alade kasutamisel ei pruugi kaasneda mullakasutust

Looduslike alade muutmisel tehislikeks väheneb muldade hulk

4

Maahõive (land take) Maakasutuse muutus looduslikust tehislikuks, aga see mõiste vajab sisustamist.

Maa tarbimine Maahõive Maakasutuse muutmine Tehislikuks tehislikuks Muldade katmine Asustusalad

5

Marquard, Elisabeth; Bartke, Stephan; Gifreu i Font, Judith; Humer, Alois; Jonkman, Arend; Jürgenson, Evelin; Marot, Naja; Poelmans, Lien; Repe, Blaž; Rybski, Robert; Schröter-Schlaack, Christoph; Sobocká, Jaroslava; Tophøj Sørensen, Michael; Vejchodská, Eliška; Yiannakou, Athena; Bovet, Jana (2020). Land Consumption and Land Take: Enhancing Conceptual Clarity for Evaluating Spatial Governance in the EU Context. Sustainability, 12 (19), 1−21. DOI: 10.3390/su12198269.

Poliitikate, strateegiate ja teiste materjalide koondamine

• Tabel materjalide koondamiseks o Sisend ministeeriumitest ja ametkondadest

Kliimapoliitika Põllumajandus Ringmajandus

Keskkond Kaevandamine Veekaitse

Metsandus Energeetika Teadus-arendus

Planeeringud Ehitus Tööstus

Muld Taristu Üldised ja liigitamata dokumendid

6

Õiguslikult siduvad (EL)

Õiguslikult siduvad (riiklikult)

Ei ole õiguslikult siduvad

Esialgsed tähelepanekud Sõnastatud on eesmärgid, aga üldiselt

Looduse taastamise määrus: Liikmesriigid kehtestavad taastamismeetmed, mis on vajalikud, et parandada heasse seisundisse I lisas loetletud elupaigatüüpide esinemiskohad, mis ei ole heas seisundis. 2030. aastaks kehtestatakse taastamismeetmed vähemalt 30 % selliste elupaigatüüpide kogupindalast, mis ei ole heas seisundis, 2040. aastaks 40% ja 2060. aastaks 90 %. Eraldi eesmärgid liigilisele mitmekesisusele (linnud põllumajandusmaal, tolmeldajad).

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (eelnõu) Päike 812 MW 2023 – 4000 MV 2050 Maismaatuul 317 MW 2023 – 3000 MW 2035 Lähtudes ENMAK 2035 KSH aruande lisas 4 ptk 5.1 toodud olemasolevate tuuleparkide näitajatest oli 2022. aastal maismaatuuleparkide (kokku 310 MW) üldpindala kokku 1002 ha maad (3,232 ha/MW), sh tuulikute all oli kokku 62 ha maad (0,2 ha/MW). ENMAK 2035 kavandatud tegevuste tulemusel on aastaks maismaatuuleparke 9 korda rohkem (2850 MW) kokku maa vajadusega 9 211 ha, sh tuulikute all kokku 570 ha (nt Ülemiste järve pindala on 9600 ha). Erinevate uuringute põhjal vajab tuuleenergeetikas üks installitud MW umbes 200–5000 m2 maad. Ühe turbiini maavajadus on umbes 1600 m2 .

7

Mõisted vajavad sisustamist Maahõive

Muldade katmine

Väärtuslik põllumajandusmaa

Pruunalad (brownfields)

… Marquard, Elisabeth; Bartke, Stephan; Gifreu i Font, Judith; Humer, Alois; Jonkman, Arend; Jürgenson, Evelin; Marot, Naja; Poelmans, Lien; Repe, Blaž; Rybski, Robert; Schröter-Schlaack, Christoph; Sobocká, Jaroslava; Tophøj Sørensen, Michael; Vejchodská, Eliška; Yiannakou, Athena; Bovet, Jana (2020). Land Consumption and Land Take: Enhancing Conceptual Clarity for Evaluating Spatial Governance in the EU Context. Sustainability, 12 (19), 1−21. DOI: 10.3390/su12198269.

8

Maahõive - land take

9

Maahõivehierarhia Säästlikum maakasutus

• Kasutada maad säästlikumalt kui see on juba kasutuses

• Intensiivse põllumajanduse asemel nt loodusõbralikum tootmine.

• Metsanduses kasutada kliimasõbralikke maakasutusviise.

• Tehisalade rohestamine, mis aitab taastada elurikkust.

• Kaetud pindade asemel vett (pool)läbilaskvad pinnad.

10

Eesmärgist tulenev otsustamine Kas alati ja igal pool on võimalik kasutada maakasutusotsuste tegemisel universaalset otsustusraamistikku? o Korraga ei saa teha maakasutuse otsust mitmest samal tasemel olevast eesmärgist

tulenevalt.

o Määrama peab ära peamise eesmärgi, millest tulenevalt tuleb teha maakasutuse otsus.

11

Kui eesmärgiks on majanduse edendamine, siis saame seda teha võimalikult kliimasõbralikult,

looduskeskkonda hoidvalt, jne.

Majanduse edendamine

Looduskeskkonna kaitsmine

Kui eesmärgiks on looduse kaitsmine, siis saame seda teha nt majandust toetavalt.

Majanduse edendamine

1. 1.

2. 2.

Looduskeskkonna kaitsmine

Maakasutuse konfliktid

Maakasutuse konflikt on erinevate eesmärkide ja/või huvigruppide huvide põrkumine seoses maa kasutamisega.

Maakasutuse konfliktid tekivad ressursi piiratusest ja vastandlikest huvidest .

Maakasutuse vastuolud võivad tekkida

Funktsioonist tulenevalt Majanduslik areng - looduskaitse

Põllumajandusmaa - metsamaa

Kliimaeesmärgid: roheenergia (tuulikud, päikesepargid) - põllu- ja metsamaad

Huvist tulenev Avalik huvi - erahuvi

Erahuvi - erahuvi

Käesolevas töös käsiteltakse maakasutuse vastuolusid funktsioonist tulenevalt.

Ekraanitõmmis filmi "Tõde ja õigus" treilerist.

12

Maa kui ressurss

Majanduslik funktsioon

Taristu Ehitus,

elamumajandus ja äri

Tööstus ja kaevandamine

Põllumajandus

Metsandus

Ko nk

ur en

di d

Keskkonna funktsioon

(ökoloogiline tähtsus)

Kliimamuutuste leevendamine

Looduse ja loodusvarade

säilitamine

Ökosüsteemi teenused

Ko os

ka su

ta ja

d

Sotsiaalne ja kultuuriline funktsioon

Rekreatsioon ja tervis

Kultuuriline ja ajalooline väärtus

Elupaik ja elukeskkond

Geopoliitiline ja strateegiline funktsioon

Julgeolek (toit, energia jne),

kaitse(rajatised)

Kooskasutus teiste majandusfunktsioonidega Konkurendid

Ko os

ka su

ta ja

d

Planeerimine on tööriist, mis aitab funktsioonide tagamise ja ressursside

konkurentsi tasakaalustada

13

Aitäh!

Eesti keskkonna andmekuup – MULD2

Evelyn Uuemaa geoinformaatika professor, Tartu Ülikool [email protected]

Mida soovime saavutada?

2

Andmetepõhise otsustamise aluseks on standardiseeritud

andmed

Andmekuubid

4

ID Liiva %

Nõlva- kalle

NDVI

1 4 2 0,4

2 6 4 0,5

3 15 3 0,8

4 23 2 0,75

5 1 7 0,2

MULD2 andmekuubi prototüüp Iga sügavuse (0-10, 10-20 ..) ja muutuja (mullatüüp, lõimis…) on eraldi rasterkiht (geotif). Joondatud ELME2 võrku

Andmekuup, mis koosneb ca 100-st rasterkihist (geotifid ja vajadusel ka netcdf), mis on kõik eraldi päritavad/analüüsitavad kui ka vajadusel koos

Andmekuup võimaldab kiireid päringuid ja masinõpet, sest andmed on ühtsel standardiseeritud kujul

Andmekuubi eelised ▪ Võimaldab ruumiliselt suuremat detailsust ja dünaamilist ajalist

uuendamist

6

Mulla orgaaniline süsinik

Andmekuubi eelised ▪ Kompaktne ehk võtab vähe mälu analoogse vektorkaardiga

võrreldes. Võimaldab efektiivselt hoida andmeid pilves ▪ Andmed on ühtsel, standardiseeritud kujul ▪ Võimaldab geograafilist modelleerimist masinõppe abil, mis

omakorda aitab andmeid pidevalt uuendada sh kasutades kaugseire andmeid

Tehnoloogia

Mulla ja maakasutuse kaugseire infopäeva kokkuvõte

10.03.2025 Krisela Uussaar

• 91 inimest 11 asutusest

• Järeldused: • kaugseire läbivalt oluline valdkond • vajalik parem ülevaade, sh infovahetus, rollijaotus • tulemuste jagamine ja ühiskasutus, et tagada tõhusus ja vältida

dubleerimist • standardiseerimine ja ühtlustamine, et tagada ristkasutatavus,

toorandmete ühekordne töötlus, ühised tehnilised lahendused • ressursid on piiratud, eeldab tihedamat koostööd asutuste vahel • andmete täpsuse tagame maapealse mõõtmisega • normatiivne raamistik vajab täpsustamist

Kokkuvõte infopäevast

• Asutuste vahel kaugseirega seotud tegevuste ühtlustamiseks ja valdkondliku arengu vedamiseks luua regulaarne töö- ja koordinatsioonirühm

• Jooksvad kohtumised arenduste teemal, projektide algatamiseks • Keskne lähtepunkt maa- ja mullakasutuse, sh maahõive juhtimise küsimuste

lahendamisega seonduvad, sh LULUCF/KHG ja mulla TA MAAMULD arendusvajadused, „lünkade“ täitmine

• Q2 2025, Q4 2025 laiendatud kohtumised

• Koordinatsioonirühma tööd on valmis vedama Keskkonnaagentuur • MaRu ettepanek: Keskkonnaagentuur veab kaugseire nõukogu tööd

• Sisustame kohtumised suuresti 25.11 infopäeval tõstatatud teemadega

Edasised tegevused

4

Tänan!

LULUCF koordinaator: Janika Laht, KAUR

LULUCF aruandluse täiustamine ja juhtimise tõhustamine

LULUCF juhtkomisjon • Alus: kliimaministri 06.12.2024 käskkiri

nr 1-2/24/487.

• Juhtkomisjoni ülesanne on läbipaistvalt ja teaduspõhiselt suunata LULUCF sektori seire, aruandluse ja metoodikate täiustamist ja arendamist, sh regulaarselt üle vaadata ja heaks kiita nimekiri vajalikest arendustegevustest, sh neid prioriseerides.

M U L L A J A M A A H Õ I V E K O O S T Ö Ö P R O J E K T

Juhtkomisjoni koosseis

• Kristi Klaas KLIM rohereformi asekantsler • Antti Tooming KLIM elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler • Madis Pärtel REM biomajanduse asekantsler • Taimar Ala KAUR direktor • Cris-Tiina Pärn EKUK esindaja • Jelena Ariva EMÜ esindaja • Allan Sims EMÜ esindaja • Ivika Ostonen-Märtin TÜ esindaja • Marko Kohv TÜ esindaja • Andre Veskioja METK direktor

M U L L A J A M A A H Õ I V E K O O S T Ö Ö P R O J E K T

Tööjaotus

M U L L A J A M A A H Õ I V E K O O S T Ö Ö P R O J E K T

LULUCF koordinaator

• Kaardistab KHG arendusvajadused koostöös ekspertidega • Viib läbi arendusvajaduste turu-uuringu ja eelhinnangu • Annab LULUCF juhtkomisjonile ülevaate arendusvajadustest

LULUCF juhtkomisjon

• Hindab LULUCF arendusvajaduste prioriteetsust • Annab KAUR-ile suunised, milliste arendustega kiiremas korras

edasi liikuda

TA Maamuld juhtrühm

• Hindab võimalike arenduste sobivust TA projekti • Kontrollib arendusprojekti läbiviimist ja rahastuse otstarbekat

kasutamist

LULUCF koordinaator

• Koordineerib lähteülesannete koostamist ja hangete läbiviimist • Koordineerib KHG arendusprojektide elluviimist • Raporteerib tulemustest nii LULUCF juhtkomisjonile kui rahastajale

Vaheslaid

Töös olevad arendused • Üleriigilise ülepinnalise suuremõõtkavalise mullastikukaardi uuendamine (KAUR)

• Metsamaski metoodika arendus, sh kaugseire meetoditega (KAUR)

• Lageraiealade tuvastamise metoodika ja kaugseire rakenduse arendus (KAUR)

• Kuivendatud metsamaa turvasmuldade heite ja süsinikuvaru dünaamika täpsem hindamine (EKUK)

• Kraavide andmestiku analüüs ja kraavide KHG heitetegurite leidmine erinevate maakasutus- kategooriate jaoks (turvasmuldadel) (EKUK)

• Metoodika põllukultuuride jääkidest ja karjatamisest tekkiva N2O arvutamiseks (EKUK)

• Metoodika orgaaniliste turvasmuldade harimisest tekkiva N2O arvutamiseks (EKUK)

• Põllumajandusmuldade süsinikuvaru dünaamika hindamine riiklikus KHG inventuuris (EKUK)

• Teadusuuring jääksoode KHG bilansist võrdluses kasutuses olevate tootmisaladega ning kõrgemal tasemel metoodika väljatöötamine selle inventuuris raporteerimiseks (KLIM)

M U L L A J A M A A H Õ I V E K O O S T Ö Ö P R O J E K T

Vaheslaid

Hanke algus

Hinnanguline kestvus

Hinnanguline maksumus

TellijaArendusvajadus

Jaan 2025

2-3 aastat0,7 mln €KAURMetsamaa mineraal- ja turvasmuldade KHG voogude ja süsinikuvaru dünaamika täpsem hindamine (MeMu, töös)

Jaan 2025

2-3 aastat0,3 mln €KAURPõllu- ja rohumaa mineraal- ja turvasmuldade KHG voogude ja süsinikuvaru dünaamika täpsem hindamine (PõMu, töös)

I kv 20252-3 aastat0,2 mln €KAURMullamudel asula kategooria muldadele (asendada asula biomassi seire- ja süsinikuvaru arvestusmetoodikaga)

I kv 20252 aastat0,2 mln €KAURRiigipõhine metoodika lämmastiku mineraliseerumisest ja leostumisest tuleneva N2O heite jaoks (ootele panna)

III kv 2025

1-2 aastat0,1 mln €KAURKorrastatud märgalade seiremetoodika, sh kaugseire jm meetoditega (liikuda edasi ja valmistada ette LÜ)

III kv 2025

2 aastat0,5 mln €KAURLULUCF ruumiandmed ja baaskaart kaugseire ja muude andmekihtide toel (liikuda edasi põllu-rohumaade maskiga)

2,0 mln €KOKKU:

Planeeritud arendused Juhtrühma 12.11.2024 protokolli nr 1-2/24/14 otsus: liikuda TA projekti raames esmajärjekorras edasi tabelis 1 toodud arenduste lähteülesannete ettevalmistamisega

M U L L A J A M A A H Õ I V E K O O S T Ö Ö P R O J E K T

Maa- ja mullakasutuse teadus-arendusprojekt

10.03.25 juhtrühma kaheksas kohtumine

Päevakord 1. Mullastikukaardi uuendamine (MULD2 projekt). Evelyn Uuemaa (TÜ).

2. Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive ülevaatetöö esmased tulemused. Evelin Jürgenson (EMÜ).

3. Kaugseire kohtumise protokoll ja järeltegevused. Krisela Uussaar (KAUR).

4. KHG uuringute ja seotud tegevuste seis. Janika Laht (KAUR).

5. Põllu- ja rohumaade mask – ettepanek taotluse koostamiseks. Aire Rihe/Madli Linder (KLIM/KAUR).

6. Väikeost mullaseire direktiivi osas – kinnitada väikeostu tellimine. Aire Rihe/Madli Linder (KLIM/KAUR).

7. Juhtrühma liikmete nimekirja uuendamine 2025. a seisuga. Madli Linder (KAUR).

8. Õigusliku analüüsi raamhange. Madli Linder (KAUR).

9. Uue aasta tööde kava prioriseerimiseks.

Juhtrühma uus pakutav koosseis PÕHILIIKMED • KLIM kui projekti omanik 4: Antti Tooming, Timo Kark, Raili Allmäe, Laura

Remmelgas • REM kui projekti põhipartner 3: Madis Pärtel, Liis Sipelgas, Katrin Rannik • KAUR kui projekti juht 3: Taimar Ala, Madli Linder, Marju Keis • MKM 1: Ivan Sergejev • MARU 1: tulekul • KEMIT 1: Marko Arula

PÜSIVAATLEJAD • KLIM: Aire Rihe, Taimo Aasma, metsaosakonna juht, Harry Kuivkaev, Karin

Radiko, Kerli Kirsimaa • REM: Eike Lepmets, Argo Peepson, Sandra Salom, Helve Hunt, Reena Osolin • KAUR: Janika Laht, Krisela Uussaar, Martin Maddison • MKM: Vello Kima, Tiit Oidjärv, Anna Semjonova, Andres Levald • KEMIT: Kätlin Viik • MARU: tulekul

M U L L A J A M A A H Õ I V E K O O S T Ö Ö P R O J E K T

• Püsivaatlejaid ega asendajaid nimeliselt käskkirjas ei nimetata • Ajakohastatakse ka töökord

Prioriteedid 2025 • MULD2 ehk mullastikukaart:

• Korralised juhtkomisjoni koosolekud • II vahearuanne 30.09.25 • 2025 lõpus avalikustamisseminar

• KHG: • 2 lepingu sõlmimine – märts 2025 • järgmiste hangete lähteülesanded – kuni sept 2025, vajadusel pikeneb

• Maahõive plokk: • Õiguslik nõuandeteenus – hange ja lepingu sõlmimine aprill 2025 • Ülevaatetöö – tähtaeg aprill 2025 • Juhtimissüsteemi „klotside“ hangete lähteülesanded (koostöös KHG

plokiga)

• Seireplokk: • Seirekulude hinnangu väikeost – kuni juuni 2025 • Kaugseireteemad koostöös KHG ja maahõive plokiga M U L L A J A M A A H Õ I V E K O O S T Ö Ö P R O J E K T

PROTOKOLL

Tallinn 25. märts 2025 nr 1-2/25/3

Projekti „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja

jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks.

Uurimisprogramm“ juhtrühma 10.03.25 kohtumise protokoll

Algus kell 15.00, lõpp kell 16.15

Toimumise koht: Kliimaministeerium ja Microsoft Teams

Juhatasid Antti Tooming ja Aire Rihe (Antti Toomingu suulisel volitusel alates 3.

päevakorrapunktist)

Protokollis Madli Linder

Osalesid Taimar Ala, Raili Allmäe, Robin Gielen, Helve Hunt, Timo Kark, Eleri Kautlenbach, Marju

Keis, Kerli Kirsimaa, Janika Laht, Eike Lepmets, Madli Linder, Tiit Oidjärv, Reena Osolin, Madis

Pärtel, Antti Pääsukene, Laura Remmelgas, Aire Rihe, Liis Sipelgas, Antti Tooming, Krisela

Uussaar, külalisesinejad Evelyn Uuemaa, Evelin Jürgenson, Kärt Metsoja, Birgit Trik.

Puudusid juhtrühma liikmed Taimo Aasma, Marko Arula, Oliver Eglit, Rainis Uiga, Kätlin Viik ning

lisaks kutsututest Mart Kiis, Vello Kima, Harry Kuivkaev, Andres Levald, Martin Maddison, Kätlin

Põdra, Karin Radiko, Sandra Salom, Anna Semjonova, Ivan Sergejev.

Päevakord

1. Mullastikukaardi uuendamine (MULD2 projekt).

2. Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive ülevaatetöö esmased tulemused.

3. Kaugseire kohtumise protokoll ja järeltegevused.

4. Kasvuhoonegaaside (KHG) uuringute ja seotud tegevuste seis.

5. Põllu- ja rohumaade mask – ettepanek taotluse koostamiseks.

6. Väikeost mullaseire direktiivi osas.

7. Juhtrühma liikmete nimekirja uuendamine.

8. Õigusliku analüüsi raamhange.

9. Uue aasta tööde prioriteedid.

10. Muud teemad.

Protokolli lisad:

Lisa 1: MULD2 slaidid.

Lisa 2: Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive ülevaatetöö slaidid.

Lisa 3: Kaugseire kohtumise jätkutegevuste slaidid.

Lisa 4: KHG tegevuste slaidid.

Lisa 5: koosoleku üldised slaidid, sh juhtrühma uue koosseisu slaid ja prioriteedid.

2 (4)

1. Mullastikukaardi uuendamine (MULD2 projekt)

Kuulati:

Evelyn Uuemaa (Tartu Ülikool, teadlaste konsortsiumi esindaja) tegi ülevaate mullastikukaardi

uuendamise töö seisust, keskendudes GIS-töögrupi tegevustele. Tööd on ajakavas ja edenevad

edukalt. Täpsem sisu toodud slaididel protokolli lisas 1.

Otsustati: töö seis võeti teadmiseks.

2. Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive ülevaatetöö esmased tulemused

Kuulati:

Evelin Jürgenson (Eesti Maaülikool, teadlaste töögrupi juht) tutvustas ülevaatetöö seniseid

tulemusi. Täpsem sisu toodud slaididel protokolli lisas 2.

Otsustati: töö seis võeti teadmiseks.

3. Kaugseire kohtumise protokoll ja järeltegevused.

Kuulati:

Krisela Uussaar (Keskkonnaagentuur (KAUR), arendusjuht) tutvustas 25.11.24 projekti raames

korraldatud ametkondade kaugseire infopäeva järeldusi ja järeltegevusi ning esmaseid ettepanekuid

edasisteks tegevusteks. Täpsem sisu toodud slaididel protokolli lisas 3.

Otsustati: ettepanekud võeti teadmiseks, arutelud jätkuvad.

4. KHG uuringute ja seotud tegevuste seis.

Kuulati:

Janika Laht (KAUR, LULUCF koordinaator, KHG valdkonna juht TA projektis) töös olevaid ning

planeeritud KHG arendusi. Täpne nimekiri on toodud slaididel protokolli lisas 4.

TA projektist planeeritud prioriteetsest kuuest arendusest (nimekiri kinnitatud juhtrühma 12.11.24

protokolliga nr 1-2/24/14) on kahe arenduse – PõMu (põllu- ja rohumaamuldade KHG voogude ja

süsinikuvaru hindamine) ja MeMu (metsamaa muldade KHG voogude ja süsinikuvaru hindamine)

– konkursid läbi viidud ja taotlused hindamisel. Kummalegi konkursile laekus üks taotlus, taotluste

maksumused vastavad eeldatavatele maksumustele, taotluste hindamiskomisjon kohtub

hindamiseks 14.03.25.

Ülejäänud nelja prioriteetse arenduse osas on ettepanek teha mõningad muudatused:

• mullateadlaste hõivatuse tõttu teiste (sh TA projekti raames tellitavate) töödega on ettepanek

praegu asulate mullamudeliga edasi mitte liikuda, selle asemel paneks rõhu asulate puhul

biomassi hindamisele, seda nii metoodika väljatöötamiseks kaugseire abil kaardistamise kui ka

biomassi juurdekasvu metoodika arvestamise osas.

• samuti mullateadlaste hõivatuse tõttu ei liiguks kohe edasi ka lämmastiku mineraliseerumisest

ja leostumisest tuleneva N2O heite metoodika arendamisega.

• Eelmise kahe asemel liigume esmajärjekorras edasi korrastatud märgalade pindala

seiremetoodika arendamisega (kuue prioriteedi seas seni viiendal kohal).

• Kuues prioriteet – LULUCF ruumiandmete ja baaskaardi loomine kaugseire ja muude

andmekihtide toel ootel – ettepanek on ka selle puhul oodata ära praegu töös olev (KAURi poolt

3 (4)

tellitud teadus-arendustöö, teostab Eesti Maaülikool) metsamaski koostamise tulemus ning

samal ajal paralleelselt arutada eraldi põllu- ja rohumaade maski loomise võimalusi.

Janika tutvustas ka enda uusi ehk 2025. a algusest loodud LULUCF koordinaatori ametikoha ning

käivituva LULUCF juhtkomisjoni ülesandeid (täpsemaid detaile vt slaididelt lisas 4).

Arutati:

Liis: LULUCF kaardi loomine lükkub edasi, kuid ruumiandmeid, asukohapõhiseid andmeid on

tarvis maakasutusotsuste tegemiseks. Kui pikalt see edasi lükkub ning kas eri kategooriate kaupa

tükeldamine on mõistlik?

Janika, Madli: metsamaski loomine on juba töös ning topelttööd ei peaks tegema. Samuti oleks

võimalik põllu- ja rohumaade maski tegemine tõenäoliselt eraldi ette võtta. Samas peab kindlasti

seejuures töö käigus jälgima, et need maskid ka omavahel klapiks.

Liis: Kas LULUCF rakendusüksus ehk KAUR on nende ideede osas kaasatud?

Janika: jah, KAUR on igati kaasatud, sh LULUCF koordinaatori töö kaudu.

Madis uuris LULUCF juhtkomisjoni täpsema rolli kohta. Laura ja Janika selgitasid, et peamine roll

on lisaks LULUCFiga seotud arenduste üldisele prioriseerimisele ka valdkonna suure pildi

hoidmine ja osapooltega infovahetuse efektiivne korraldamine.

Otsustati: info võeti teadmiseks.

5. Põllu- ja rohumaade mask – ettepanek taotluse koostamiseks.

Kuulati:

Madli, Janika ja Aire tutvustasid seonduvalt eelmise päevakorrapunktiga esmast ideed tellida põllu-

ja rohumaade mask sarnaselt töös olevale metsamaskile. Idee vajab edasist läbirääkimist nii sisu

kui ka rahastuse osas. Võimalikud rahastusvariandid: Innofond, TA projekt, LULUCF arenduseks

mõeldud Kliimaministeeriumi rahastus.

Otsustati: info võeti teadmiseks, arutelud jätkuvad.

6. Väikeost mullaseire direktiivi osas.

Kuulati:

Madli ja Aire tutvustasid ideed tellida mullaseiredirektiivist tulenevate Eesti tulevaste

seirekohustuste (sh sisulised seirekohustused, sh maht, aga ka maksumus) kohta eksperthinnang

väikeostuna eeldatava maksumusega umbes 7000 eurot käibemaksuta.

Otsustati: juhtrühm nõus väikeostu tellimisega. Lähteülesanne saadetakse juhtrühmale teadmiseks.

7. Juhtrühma liikmete nimekirja uuendamine.

Kuulati:

Madli: TA projekti juhtrühma nimekiri vajab ametikohtade muutumise tõttu muutmist. Ettepanek

on lisada juhtrühma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) (eelkõige juhtrühma

liikmete ametikohtade liikumise tõttu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist (REM) MKMi)

4 (4)

ning uue asutusena Maa- ja Ruumiameti (MARU) esindajad.

Ettepanek on ka edaspidi käskkirjas nimeliselt nimetada vaid põhiliikmed ja seda järgmises

koosseisus:

• KLIM kui projekti omanik, neli põhiliiget: Antti Tooming, Timo Kark, Raili Allmäe, Laura

Remmelgas;

• REM kui projekti põhipartner, kolm liiget: Madis Pärtel, Liis Sipelgas, Katrin Rannik;

• KAUR kui projekti juht, kolm liiget: Taimar Ala, Madli Linder, Marju Keis;

• MKM, üks liige: Ivan Sergejev;

• MARU, üks liige: isiku osas räägitakse läbi;

• KEMIT, üks liige: Marko Arula.

Põhiliikmete asendajad valitakse vajadusel nn püsivaatlejate hulgast (täpset nimekirja vt slaididelt

protokolli lisas 5), kes ka igakordselt juhtrühma koosolekutele kutsutakse.

Kavas on kohendada ka juhtrühma töökorda, vastav eelnõu saadetakse juhtrühmale ka

ülevaatamiseks.

Otsustati: juhtrühm nõustus ettepanekutega.

8. Õigusliku analüüsi raamhange.

Kuulati:

Madli: hange on Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt korraldamisel, eeldatav maksumus on jätkuvalt

100 000 eurot + käibemaks. Tellimuste detailne sisu (lahendatavad õiguslikud küsimused) lepitakse

kokku pärast raamlepingu sõlmimist minikonkursside korraldamise käigus.

Otsustati: info võeti teadmiseks. Lähteülesanne saadetakse juhtrühmale teadmiseks.

9. Uue aasta tööde prioriteedid.

Kuulati:

Madli ja Aire tegid lühiülevaate 2025. a prioriteetidest, vt ka slaide protokolli lisas 5.

Otsustati: info võeti teadmiseks.

10. Muud teemad

Arutati ja otsustati:

• Juhtrühma järgmine kohtumine toimub aprillis 2025. a, täpne kuupäev lepitakse

asjaosalistega kokku jooksvalt.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Antti Tooming Madli Linder elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler