Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 6 |
Registreeritud | 27.03.2025 |
Sünkroonitud | 31.03.2025 |
Liik | Ministri määrus |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja tema valitsemisala töö korraldamine |
Sari | 1-1 Ministri määrused |
Toimik | 1-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Pille Penk |
Originaal | Ava uues aknas |
1
21.03.2025
Majandus- ja tööstusministri määruse „Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse
edendamise toetus“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kasutab strateegilist partnerlust kui
koostöövormi vabaühendustega, mis toetavad ministeeriumi valitsemisala eesmärkide
saavutamist ning panustavad poliitika elluviimisse ja kujundamisse. Määrusega kehtestatakse
tingimused ja kord, mille alusel antakse strateegilise partnerluse vormis toetust võrdsete
võimaluste ja soolise võrdsuse poliitika kujundamiseks ja elluviimiseks.
1.2. Määruse ettevalmistajad
Määruse eelnõu koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika
osakonna soolise võrdsuse poliitika juht Lee Maripuu ([email protected]), võrdsuspoliitika
osakonna võrdsete võimaluste poliitika juht Käthlin Sander ([email protected]),
strateegiaosakonna nõunik Pille Penk ([email protected]). Määruse ja seletuskirja juriidilist
kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna nõunik
Gerly Lootus ([email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Justiits- ja Digiministeeriumi
õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Määruse eesmärk ja seos arengukavaga
Määruse eesmärk on kehtestada tingimused ja kord toetuse andmiseks võrdsete võimaluste ja
soolise võrdsuse edendamise eesmärgil tegutsevatele vabaühendustele, et tagada nende
tegutsemisvõime ja soodustada nende osalemist võrdsuspoliitika kujundamisel ja elluviimisel.
Strateegilise partnerluse lepingutega antakse avatud taotlusvooru kaudu soolise võrdsuse ja
võrdsete võimaluste edendamise valdkonnas tegutsevatele huvikaitseorganisatsioonidele jt
vabaühendustele kolmeaastane toetus. Valdkondlike vabaühenduste ja huvikaitse toetamine
strateegilise partnerluse kaudu on üks „Heaolu arengukava 2023–2030“ ning soolise võrdsuse
ja võrdse kohtlemise programmi prioriteete. Strateegilise partnerluse kaudu aitavad
vabaühendused ellu viia arengukava eesmärke, toetades ja võimendades oma tegevusega riigi
soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste poliitika elluviimist.
Strateegiline partnerlus toetab valdkondlike vabaühenduste jätkusuutlikkust ja
tegutsemisvõimet ning riigi ja kodanikuühiskonna koostööd võrdsuspoliitika väljatöötamisel ja
elluviimisel.
Seos arengukavaga
Strateegilisele partnerile toetuse andmine soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste
edendamiseks on seotud Vabariigi Valitsuse poolt 23. veebruaril 2023. aastal kinnitatud
2
„Heaolu arengukava 2023–2030“ viienda alaeesmärgiga – sooline võrdõiguslikkus ja võrdne
kohtlemine –, mis seab eesmärgi, et Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu
valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on
tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks.
Arengukava tegevussuunad, millesse võrdsete võimaluste eesmärgil tegutsev strateegiline
partner oma tegevustega eelkõige panustab, on järgmised: valdkondliku õiguskaitse
tõhustamine, võrdset kohtlemist toetavate võrgustike, ühenduste ja organisatsioonide koostöö
tihendamine ning hästi toimiva huvikaitse tagamine, vähemusrühmade olukorra ja vajaduste
kohta regulaarsete ja kvaliteetsete andmete tagamine ning teadlike ja oskustega
poliitikakujundajate, tööandjate, haridustöötajate ja teiste ühiskonnaliikmete toetamine.
Arengukava tegevussuunad, millesse soolise võrdsuse eesmärgil tegutsev strateegiline partner
oma tegevusega eelkõige panustab, on järgmised: valdkondliku õiguskaitse tõhustamine, soolist
võrdsust toetavate võrgustike, ühenduste ja organisatsioonide koostöö tihendamine ning hästi
toimiva huvikaitse tagamine, ühiskondlike hoiakute muutmine soolist võrdsust väärtustavaks
ja toetavaks, naiste ja meeste majandusliku võrdsuse suurendamine, naiste ja meeste
tasakaalustatud osalemine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel, institutsionaalse suutlikkuse
suurendamine soolise võrdsuse edendamiseks ja soolõimeks kõigis tegevus- ja
poliitikavaldkondades.
Ülal loetletud tegevussuunad on põhjalikumalt lahti kirjutatud „Heaolu arengukavas 2023–
2030“ (lk 27–29).
Strateegilise partnerluse projektiga toetatakse kindlaks määratud ajaperioodi jooksul
elluviidavaid tegevusi, millel on kindel tegevusplaan ja eesmärk, samuti strateegilise partneri
organisatsioonilist arengut ja tegutsemissuutlikkust.
3. Määruse sisu
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel, mille kohaselt kehtestab minister
määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisiseste
toetatavate tegevuste elluviimiseks, toetatavate tegevuste vahendite saamiseks ning saadud
vahendite kasutamiseks.
Määrus on jaotatud üheksaks peatükiks ja 34 paragrahviks.
1. Üldsätted;
2. Toetuse andmise eesmärgid ja toetatavad tegevused;
3. Toetuse suurus ja osakaal, kulude abikõlblikkus ja projekti elluviimise periood;
4. Riigiabi;
5. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele;
6. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine;
7. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
8. Toetuse maksmine ja aruannete esitamine;
9. Toetuse saaja, partneri ning RTK õigused ja kohustused.
1. peatükk. Üldsätted
Määruse §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala.
3
Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse e-toetuse keskkonna
kaudu. Toetuse andmise sihtpiirkond on Eesti.
Määruse §-s 2 sätestatakse määruses kasutatavad olulisemad terminid.
Määruse §-s 3 sätestatakse toetuse rakendamise kord.
Kui määruse kohaselt ei ole tegevus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses,
siis menetleb toetuse taotluseid, taotluste rahuldamise, rahuldamata jätmise ning muutmise
otsuseid, teeb toetuse makseid, kontrollib toetuse kasutamist ning teeb toetuse tagasinõudmise
otsuseid RTK.
Määruse §-s 4 sätestatakse vaide esitamise kord.
Vaideid menetleb RTK.
2. peatükk. Toetuse andmise eesmärgid ja toetatavad tegevused
Määruse §-s 5 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid.
Võrdsete võimaluste edendamise eesmärk on toetada Eestis vähemusgruppide võrdsete
võimaluste loomist väärtustavaid ja toetavaid ühiskondlikke hoiakuid, suurendada ühiskonna
teadlikkust võrdsest kohtlemisest ja võrdsete võimaluste edendamisest ning võimestada
strateegilist partnerit mitmekesisuse ja vähemusgruppide võrdsete võimaluste edendamiseks.
Soolise võrdsuse edendamise eesmärk on toetada Eestis soolist võrdsust väärtustavaid ja
toetavaid ühiskondlikke hoiakuid, suurendada teadlikkust soolisest võrdsusest ning võimestada
strateegilist partnerit soolise võrdsuse edendamiseks.
Määruse §-s 6 sätestatakse toetatavad tegevused võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi
saavutamiseks.
Paragrahv 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud strateegiline hagelemine tähendab ühiskondlikult
oluliste juhtumite lahendamist kohtu- või kohtuväliste menetluste kaudu tsiviil-, kriminaal- ja
haldusasjades. Tegemist on huvikaitse meetodiga, mille eesmärk on hoolikalt valitud
üksikjuhtumite kaudu mõjutada seaduste ja seaduste elluviimispraktika kvaliteeti.
Toetuse saaja võib võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks taotleda toetust ka
välisprojekti (edaspidi välisprojekt) ja muu projekti (edaspidi muu projekt), näiteks siseriiklik
projekt, omafinantseeringuks, et kaasata lisaraha toetatavate tegevuste eesmärkide täitmiseks.
Määruse §-s 7 sätestatakse toetatavad tegevused soolise võrdsuse edendamise eesmärgi
saavutamiseks.
Toetuse saaja võib soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks taotleda toetust ka
välisprojekti ja muu projekti, näiteks siseriiklik projekt, omafinantseeringuks, et kaasata
lisaraha toetatavate tegevuste eesmärkide täitmiseks.
4
3. peatükk. Toetuse suurus ja osakaal, kulude abikõlblikkus ja projekti elluviimise
periood
Määruse §-s 8 sätestatakse toetuse osakaal ja suurus.
Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi projekti toetus on maksimaalselt 522 905 eurot.
Soolise võrdsuse edendamise eesmärgi projekti toetus on maksimaalselt 784 357 eurot.
Toetus ja omafinantseering moodustavad kokku 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
Toetus võib moodustada maksimaalselt 99 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
Omafinantseering peab olema vähemalt üks protsent projekti abikõlblikest kuludest, kuid
taotleja võib alati panustada rohkem. Omafinantseering võib olla vaid rahaline.
Välisprojekti ja/või muu projekti omafinantseeringuks taotletav summa peab olema võrdne
välisprojektis ja/või muus projektis planeeritava omafinantseeringu summaga või sellest
väiksem. Välisprojekt ja/või muu projekt, mille omafinantseeringu katmiseks toetust
taotletakse, võib olla alanud enne projekti elluviimise perioodi. Välisprojekt ja/või muu projekt
peaks lõppema selliselt, et koos projekti lõpparuandega oleks võimalik esitada ka välisprojekti
ja/või muu projekti raames esitatud ja kinnitatud lõpparuanne. Kui välisprojekt ja/või muu
projekt kestab kauem kui projekti periood, tuleb projekti lõpparuandega esitada projekti lõpuks
saavutatud välisprojekti ja/või muu projekti seni saavutatud tulemusi tõendavad dokumendid
(näiteks vahearuanne, saavutatud näitajate sihttase). Üldjuhul ei ole riigisiseselt kehtestatud
toetuse andmise tingimustes lubatud projekti omafinantseeringut katta avalikest vahenditest
(Euroopa Liidu vahendid, teised välisvahendid, riigisisesed vahendid). Omafinantseeringut
võib toetustest katta vaid juhul, kui see on toetusmeetmes lubatud.
Välisprojektile antav omafinantseering võib moodustada projekti abikõlblikust maksumusest
kuni 20 protsenti. Muu projektile antav omafinantseering võib moodustada projekti
abikõlblikust maksumusest kuni 20 protsenti. Kui taotletakse nii välisprojekti kui ka muu
projekti omafinantseeringu katmist võivad need kokku moodustada projekti abikõlblikust
maksumusest kuni 20 protsenti.
Projektis planeeritavate uuringute ja analüüside maksumus kokku võib moodustada projekti
abikõlblikust maksumusest kuni 20 protsenti.
Määruse §-s 9 sätestatakse toetuse abikõlblikud kulud ja §-s 10 abikõlbmatud kulud.
Paragrahvdes 9 ja 10 välja toodud kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted ja abikõlbmatud kulud
on taotlejatele abiks projekti kulude eelarvestamisel.
Projekti eelarves näidatud kulud on abikõlblikud, kui need on põhjendatud ja tekivad projekti
elluviimise perioodil. Kulud loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus projekti
tulemuse saavutamiseks.
Projektis on lubatud arvestada kaudseid kulusid haldus- ja administreerimiskuludeks kuni
kümme protsenti tegevuste otsestest abikõlblikest kuludest. Toetuse saaja kaudseid kulusid
tõendama ei pea.
Halduskulude all mõistetakse näiteks:
1) kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud;
2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postiteenused;
5
3) infotehnoloogia kulud, tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite,
võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud;
4) kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud;
5) ruumide rendikulud;
6) valveteenuse kulud;
7) pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu.
Administreerimiskulude all mõistetakse näiteks:
1) raamatupidamine;
2) sekretäri- ja personalitöö;
3) juriidiline nõustamine;
4) riigihanke ja ostumenetluse korraldamine;
5) vara haldamine;
6) infotehnoloogiline tugitegevus.
Kogu projekti eelarve peab jagunema vastavalt planeeritud tegevustele üheks taotluse
rahuldamise otsuses määratud makseks. Sellise makse raames võib teha mitut tegevust, mis on
tervikuna teostatavad. Taotleja peab taotluse esitamisel arusaadavalt põhjendama ja tõendama,
kuidas eeldatavate kulude eelarve kujuneb ning kuidas makse aluseks olevat tulemust hiljem
tõendatakse ehk mis on tõendamise alus. Taotleja peab eelarvestamisel lähtuma kulude
abikõlblikkuse nõuetest, sealhulgas parimast hinna ja kvaliteedi suhtest. Eelarvestamise
tõendusmaterjaliks sobivad näiteks pakkumused võimalikelt teenuse või kauba pakkujatelt,
hinnapäringud või avalike hinnakirjade puhul viited veebilehtedele või kuvaprindid
veebilehtedelt. Tulemuste määramiseks ei ole soovitatav kasutada kindlaarvulisi
tulemusnäitajaid (nt koolitatud on sada inimest või välja on töötatud kolm arengukava), vaid
eelistada tuleks minimaalseid näitajaid (nt koolitatud on vähemalt üheksakümmend inimest või
välja on töötatud vähemalt kaks arengukava).
Määruse §-s 11 sätestatakse projekti elluviimise periood.
Projekti elluviimise periood ei või alata varem kui 1. jaanuaril 2025. a, kuid võib alata ka
taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast alates. Projekti elluviimise periood peab kestma kuni
31. detsembrini 2027. a. Projektis tuleb planeerida tegevused kogu projekti elluviimise perioodi
ulatuses, samas kõik projektis planeeritud tegevused ei pea kestma kogu projekti elluviimise
perioodi.
Projekti elluviimise perioodi võib projekti elluviimise ajal pikendada kokku kuni kuus kuud,
kui projekti elluviimisel on tegutsetud hoolsalt ning pikendamise vajadus tuleneb toetuse saajast
ja partnerist sõltumatutest asjaoludest. RTK kooskõlastab projekti pikendamise Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi kontaktisikuga, kes hindab vajadust projekti elluviimise
perioodi pikendada.
4. peatükk. Riigiabi
Määruse §-des 12 ja 13 sisaldab riigiabi sätteid.
RTK kontrollib toetust andes, kas toetust antakse riigiabina või komisjoni määruse (EL)
nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831) (edaspidi VTA määrus), alusel
antava vähese tähtsusega abina.
6
RTK menetleb taotlusi juhtumipõhiselt ning analüüsitakse, kas tegemist on turupõhise
majandustegevuse toetamisega või mitte. Juhul kui on, hinnatakse ka seda, kas tegemist on
majandusliku eelise ja konkurentsi moonutamisega. Avalikestressurssidest raha pärinemise
kriteerium on täidetud. Kui kõik riigiabi hindamise kriteeriumid on täidetud, on tegemist vähese
tähtsusega abiga, kui ei ületata vähese tähtsusega abi piirmäära. Kui riigiabina antav summa
ületab vähese tähtsusega abi piirmäära, on tegemist üldise riigiabiga.
Kui toetus on riigiabi, siis tuleb Euroopa Komisjonile konkurentsiseaduse § 341 lõike 1 kohaselt
tuleb esitada riigiabi teatis. Vastavad toimingud teeb RTK.
Kui toetus on vähese tähtsusega abi VTA määruse alusel, siis Euroopa Komisjonile
konkurentsiseaduse § 33 lõike 2 kohaselt taotlust esitada ei tule, kuid antud abi tuleb kanda
riigiabi registrisse riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri põhimääruses sätestatud nõuete järgi.
5. peatükk. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
Määruse §-s 14 sätestatakse nõuded taotlejale ja partnerile.
Toetuse taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus. Taotleja
võib kaasata partnereid. Partner osaleb iseseisvalt projekti tegevuste elluviimises ja tal tekivad
selle käigus kulud. Kui teine isik osaleb projekti tegevuste elluviimises teenusepakkujana, ei
ole ta käsitatav projekti partnerina.
Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi täitmiseks taotlust esitades peab taotlejal olema
vähemalt kolmeaastane tõendatav huvikaitse kogemus võrdsete võimaluste edendamisel ning
partneril vähemalt üheaastane tõendatav asjakohaste siht- ja sidusrühmadega tegutsemise
kogemus võrdsete võimaluste edendamise valdkonnas.
Soolise võrdsuse edendamise eesmärgi täitmiseks taotlust esitades peab taotlejal olema
vähemalt kolmeaastane tõendatav huvikaitse kogemus soolise võrdsuse edendamisel ning
partneril vähemalt üheaastane tõendatav asjakohaste siht- ja sidusrühmadega tegutsemise
kogemus soolise võrdsuse valdkonnas.
Nimetatud kogemusnõuded on vajalikud, kuna tegemist on pikaajalise toetusega (3 aastat),
mistõttu on oluline, et nii taotleja kui partner oleksid organisatsioonina juba tõestanud oma
institutsionaalset tegutsemisvõimekust, valdkondlikku pädevust ja usaldusväärsust ning
omandanud (nt partneri puhul) piisava siht- ja sidusrühmadega koostöö kogemuse. Partnerile
on kehtestatud leebemad nõuded, et ka lühemat aega tegutsenud organisatsioonid saaksid
strateegiliste partnerluse toetustest osa, võimaldades samas projektidesse tuua spetsiifiliste siht-
ja sidusrühmadega (nt tööandjad) tegutsemise kogemuse.
Määruse §-s 15 sätestatakse nõuded taotlusele.
Taotluses tuleb muu hulgas nimetada projekti tegevuste väljundnäitaja(d) ja sihttase(med) koos
tõendamise alustega. Näiteks kui projekti tegevuseks on koolituse väljatöötamine ja
korraldamine, on väljunditeks koolituse programm, õppematerjalid, koolitusel osalejate arv
jms. Tulemusnäitajate ja muude projektispetsiifiliste näitajate ja nende sihttasemete lisamine
toimub taotlusepõhiselt. Tulemusnäitajaks võib olla eelnenud näite puhul uusi teadmisi saanud,
7
oskusi omandanud ja väljaõppinud ning saadud teadmisi rakendada suutvate ja kasutama
asuvate inimeste arv.
Määruse §-s 16 sätestatakse täiendavad nõuded võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil
esitatud taotlusele.
Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgiga projektide tegevustest kasusaajad on § 2 punktis
7 sätestatud tunnuste põhjal vähemusgruppidesse kuuluvad inimesed, tööandjad,
haridustöötajad, riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi poliitikakujundajad, riigi ja kohaliku
omavalitsuse tasandi poliitika rakendajad ning riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi otsustajad.
Otsustajatena käsitletakse näiteks Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmeid, ministeeriumide
kantslereid, asekantslereid ja osakonna vm eraldiseisva üksuse juhte, allasutuste erineva tasandi
juhte, kohaliku omavalitsuse tasandil linna- ja vallavolikogu ning linna- ja vallavalitsuse
liikmeid, samuti kohaliku tasandi asutuste ja üksuste juhte. Toetuse saaja võib kasusaajate
sihtrühmi täpsustada või kaasata teisi olulisi sihtrühmi, kuid nendele suunatud tegevuste sisu ja
eesmärgid peab taotluses põhjendama. Projekti taotlus peab sisaldama võrdse kohtlemise või
võrdsete võimaluste alast huvikaitsetegevust ning vähemalt kolmele määruses nimetatud
erinevale kasusaajate sihtrühmale suunatud tegevusi võrdsete võimaluste edendamiseks.
Määruse §-s 17 sätestatakse täiendavad nõuded soolise võrdsuse edendamise eesmärgil
esitatud taotlusele.
Soolise võrdsuse edendamise eesmärgiga projektide tegevustest kasusaajad on laiem avalikkus,
noored, tööealised inimesed, vanemaealised inimesed, tööandjad, haridustöötajad, riigi ja
kohaliku omavalitsuse tasandi poliitikakujundajad, riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi
poliitika rakendajad ning riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi otsustajad. Otsustajatena
käsitletakse näiteks Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmeid, ministeeriumide kantslereid,
asekantslereid ja osakonna vm eraldiseisva üksuse juhte, allasutuste erineva tasandi juhte,
kohaliku omavalitsuse tasandil linna- ja vallavolikogu ning linna- ja vallavalitsuse liikmeid,
samuti kohaliku tasandi asutuste ja üksuste juhte. Toetuse saaja võib kasusaajate sihtrühmi
täpsustada või kaasata teisi olulisi sihtrühmi, kuid nende kaasamise vajalikkuse ning nendele
suunatud tegevuste sisu ja eesmärgid peab taotluses põhjendama. Projekti taotlus peab
sisaldama soolise võrdsuse alast huvikaitsetegevust ning vähemalt kolmele erinevale
kasusaajate sihtrühmale suunatud tegevusi soolise võrdsuse edendamiseks.
6. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine
Määruse §-s 18 sätestatakse toetuse taotlemine voorupõhiselt ja taotlusvooru avatuse periood.
Taotlused esitatakse e-toetuse keskkonnas etoetus.rtk.ee. E-toetus on Riigi Tugiteenuste
Keskuse hallatav elektrooniline keskkond toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teabe ja
dokumentide esitamiseks ja menetlemiseks. Taotlus peab sisaldama vähemalt § 15 loetletud
andmeid, kinnitusi ja dokumente.
Võib esitada ühe projekti nii võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi tegevuste elluviimiseks
kui ka soolise võrdsuse edendamise eesmärgi tegevuste elluviimiseks. Sellisel juhul tuleb
esitada kummalegi suunale eraldi taotlus.
Määruse §-s 19 sätestatakse taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine.
8
Taotlusi menetleb RTK. Esimese etapina kontrollitakse toetuse taotleja, partneri ja taotluse
nõuetele vastavust. Puuduste korral annab RTK taotlejale võimaluse puudused kõrvaldada.
Nõuetele vastavuse kontrollis antakse parandada ainult need osad, mis ei muuda tegevuste sisu.
Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlustest teavitab RTK Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumit, et toetuse andmist korraldav komisjon saaks anda taotlustele
oma hinnangu või alustada taotlejatega läbirääkimisi taotluste muutmiseks.
Määruse §-s 20 sätestatakse toetuse andmist korraldava komisjoni töökorraldus.
Komisjoni rolliks on vaadata taotlused üle selles vaates, kas toetuse andmise eesmärgi
saavutamine on kavandatavat projekti arvestades realistlik ning kui mitte, peab komisjon
taotlejaga läbirääkimisi. Kui komisjon tuvastab vajaduse taotluse sisu või eelarvet (toetuse
makse suurust) muuta, sealhulgas teha ettepanek liita sisult kattuvad või teineteist täiendavad
taotlused üheks, teeb komisjon pärast läbirääkimisi ettepaneku taotlused hindamisele saata või
rahuldamata jätta.
Kui taotleja ei esita läbirääkimiste järel kokkuleppe kohaselt muudetud taotlust või kokkulepet
ei saavutatagi, teeb komisjon RTK-le ettepaneku jätta taotlus sisulist hindamist läbi viimata
rahuldamata.
Määruse §-s 21 sätestatakse kriteeriumid, mille alusel taotlusi hinnatakse.
Taotlusi hinnatakse hindamisjuhendi alusel. Hindamisjuhend on määruse lisa.
Määruse §-s 22 sätestatakse taotluste hindamise protsess.
RTK saadab hindamisele komisjonilt positiivse hinnangu saanud taotlused. Hindamisele
saadetud taotlusi hinnatakse määruse lisas sätestatud hindamiskriteeriumide ja -skaala järgi, et
oleks tagatud projektide valiku läbipaistvus. Taotlusi hindavad Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi teenistujad. Hindajana võib kaasata väliseksperdi. Hindajad
nimetatakse majandus- ja tööstusministri käskkirjaga. Igat projekti hindab vähemalt kaks
hindajat, kes esitavad individuaalse hinnangu. Kui ühte projekti hindab mitu hindajat, siis
leitakse hindamiskriteeriumite alusel punktide aritmeetiline keskmine.
Hindamise tulemusena tekib pingerida, mille RTK vormistab hindajate antud
hindamistulemuste järgi.
Määruse §-s 23 sätestatakse hindamise läbinud taotluse rahuldamata jätmise asjaolud.
Määruse §-s 24 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse tegemise alused ja otsuse miinimum
sisu.
Hindamise tulemusena tekkinud pingerea alusel teeb RTK taotluse rahuldamise otsuse.
Taotluse rahuldamise otsus avalikustatakse RTK dokumendiregistris eeldusel, et see ei sisalda
juurdepääsupiiranguga andmeid.
7. peatükk. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
Määruse §-s 25 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused.
9
Projekti ja toetuse makse aluseks olevates tegevustes ja nende tulemustes, sealhulgas
väljundites ja nende sihttasemes (kui need on), võib teha muudatusi ainult põhjendatud juhtudel
ja RTK nõusolekul, näiteks juhul, kui projekti elluviimise käigus peaks selguma, et toetuse
makse aluseks olev tegevus või selle osa ei ole enam asjakohane või vajalik ning eesmärke
arvestades on mõistlikum ja kuluefektiivsem see asendada muu tegevusega. Muudatuse
eelarveline ulatus ei tohi olla suurem kui projekti toetuse summa.
Põhjendatud juhuks ei loeta olukorda, kus toetuse saajal ei ole võimalik kokkulepitud tulemust
saavutada või tõendada.
Määruse §-s 26 sätestatakse asjaolud, mil taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks.
8. peatükk. Toetuse maksmine ja aruannete esitamine
Peatükis sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja toetuse kasutamisega seotud aruannete
esitamise kord.
Määruse §-s 27 sätestatakse toetuse maksmise, maksete peatamise ja toetuse tõendamise
alused.
Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus. RTK maksab toetuse välja
ettemaksena toetuse saaja poolt esitatud ettemaksetaotluse alusel. Esimene ettemakse, üks
kolmandik kogu toetuse summast, tehakse kümne tööpäeva jooksul toetuse saaja poolt
ettemaksetaotluse esitamisest. Teine ettemakse, üks kolmandik toetuse summast, tehakse
2026. aasta jaanuaris. Kolmas ettemakse, üks kolmandik toetuse summast, tehakse 2027. aasta
jaanuaris.
Toetuse tõendamine toimub kindlasummalise maksena. Toetuse kulud loetakse tekkinuks, kui
projekti tulemus on täielikult saavutatud. Erandkorras võidakse tekkinuks lugeda ka osaliselt
saavutatud tulemus. Selleks peab toetuse saaja esitama Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ja RTK-le kirjaliku põhjenduse. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium hindab põhjenduse alusel, kas tulemuse osaline saavutamine
on toetuse maksmiseks põhjendatud või mitte. Põhjendatuse korral loetakse projekti tulemus
saavutatuks ja tõendatuks. Kui tulemuse osalist saavutamist ei peeta toetuse maksmiseks
põhjendatuks, teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium RTK-le mittesiduva
ettepaneku toetuse maksmisest keeldumiseks. Toetust tegelike kulude alusel ei hüvitata, mis
tähendab, et RTK-le ei pea esitama kuludokumente ja nende aluseks olevaid ostumenetlusi ja
hankeid. Seega keskendutakse kulude asemel rohkem protsessile ja tulemustele. Seda põhjusel,
et tegelike kulude alusel abikõlblike kulude hindamine võib olla keeruline ja ajamahukas ning
sisaldab palju eksimisvõimalusi, mis võib kaasa tuua tagasinõuded. Seega väheneb osapoolte
halduskoormus, olgugi et mõningane kulude üle- või alahüvitamine on paratamatu.
Määruse §-s 28 sätestatakse aruannete esitamise ja kontrollimise kord.
Toetuse saaja peab tõendama tulemuse saavutamise aruande raames. Projekti vahearuanded ja
lõpparuanne esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu, lähtudes e-toetuse keskkonna
andmeväljadest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja kooskõlastab
projektide vahe- ja lõpparuanded, sealhulgas projektitulemuse saavutamise.
10
9. peatükk. Toetuse saaja, partneri ning RTK õigused ja kohustused
Peatükis sätestatakse toetuse saaja, partneri ning RTK õigused ja kohustused.
Määruse §-s 29 sätestatakse toetuse saaja ja partneri kohustused.
Toetuse saaja ja partner peavad projekti ellu viima taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud
tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning järgima määruses nimetatud kohustusi.
Toetuse saaja ja partner peavad projekte ellu viies tagama, et tegevused ei suurendaks
negatiivseid keskkonnamõjusid. Näiteks teavitusi ja uuringuid tehes tuleks keskkonnamõjude
minimeerimiseks tähelepanu pöörata eelkõige materjalide säästlikule kasutamisele ja
taaskasutamisele. Üritusi (seminare, messe, ümarlaudu jms) korraldades tuleks järgida
keskkonnasõbraliku sündmuse põhimõtteid1, mis peaksid laienema üldjuhul ka muudele
tegevustele või toetuse saaja ja partneri enda igapäevastele toimingutele. Hankeid tehes tuleb
järgida keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid, mille järgi on nii hangitavate toodete või
teenuste tootmine, kasutamine kui ka kasutusest kõrvaldamine võimalikult väikese või
neutraalse keskkonnamõjuga. Mööblit, kontori IT-seadmeid, puhastustooteid ja -teenuseid ning
koopia- ja joonestuspaberit soetades tuleb lähtuda keskkonnaministri 29. juuni 2021. a
määruses nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud
kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ ja selle
lisades2 sätestatud põhimõtetest. Kui toetuse saaja on riigihankekohuslane, on viimati
nimetatud määrusest lähtumine riigihangete seaduse järgi kohustuslik.
Keskkonnahoidlik riigihange tähendab minimaalse negatiivse keskkonnamõjuga toodete või
teenuste hankimist. Keskkonnahoidlik riigihange on defineeritud menetlusena, mille abil
riigiasutused hangivad kaupu, teenuseid ja ehitustöid, mille olelusring ehk nii tootmine,
kasutamine kui ka kasutusest kõrvaldamine on väiksema negatiivse keskkonnamõjuga
võrreldes muul juhul hangitavate sama esmaülesandega kaupade, teenuste ja ehitustöödega.
Tegemist ei ole riigihanke eritüübiga, vaid see on tavapärane hange, mille puhul võetakse
arvesse peale muude nõuete ka keskkonnanõudeid. Ei ole vahet, kas tegu on avatud, piiratud,
lihtsustatud vms hankemenetlusega – keskkonnanõudeid saab kõigi puhul kasutada.
Määruse §-s 30 sätestatakse hankimise ja ostumenetlusega seotud kohustused.
Kuludokumente ja nende aluseks olevaid hanke- või ostumenetlusi ei kontrollita, kuid toetuse
mõistliku kasutuse eesmärgil peab toetuse saaja hankimisega seotud kohustusi järgima. Toetuse
saaja, kes on riigihangete seaduse tähenduses hankekohuslane, peab järgima riigihangete
seadust olenemata sellest, et määruse põhjal makstakse toetust tulemuste järgi. Sätte eesmärk
on kasutada avalikku raha läbipaistvalt.
Määruse § 30 lõike 4 punktis 4 on tehingupartneri all mõeldud ennekõike töövõtjat ja tarnijat
ning seotuse põhjustena näiteks sugulust ja hõimlust või seotust juriidiliste isikute kaudu.
Määruse §-s 31 sätestatakse, et toetuse saajal ja projekti partneril on õigus saada infot seotult
määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja ja projekti partneri kohustustega.
Määruse §-s 32 sätestatakse RTK kohustused.
1 https://kliimaministeerium.ee/media/9111/download. 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/102072021013.
11
Määruse §-s 33 sätestatakse RTK õigused.
Määruse §-s 34 sätestatakse toetuse tagasi nõudmise alused ja tagasimaksmise kord.
RTK nõuab toetuse tagasi kaalutlusõiguse alusel. Toetuse saaja peab maksma
tagasinõudeotsuses nimetatud summa tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima
hakkamise päevast arvates.
RTK võib toetuse tagasimaksmist toetuse saaja taotlusel ajatada. Oluline on, et kui toetuse saaja
ajatamise graafikust kinni ei pea, võib RTK tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse
kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30 kalendripäeva jooksul ajatamise
otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. Toetuse
tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saajale viimase makse tegemisest
arvates. Kui on tuvastatud, et raha on väärkasutatud või antud riigiabi ühisturuga
kokkusobimatu, võib tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale
viimase makse tegemist lähtudes konkurentsiseaduse §-st 42.
Tagasinõudmise otsust ei tehta, kui: tagasinõutav summa on alla 100 euro; samuti, kui toetuse
saaja kõrvaldab puuduse ja täidab oma kohustuse ettenähtud tähtajaks ning kui toetuse saaja
avastab ise alusetult saadud toetuse põhjuse ja maksab selle tagasi või toetuse saajast
sõltumatute erakordsete või ettenägematute asjaolude tõttu.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruses on arvestatud Euroopa Liidu riigiabi reeglitega juhuks, kui toetuse andmine on
käsitatav vähese tähtsusega abina.
4. Määruse mõjud
Määrusel on positiivne sotsiaalne mõju, kuna määruse kaudu on võimalik toetada võrdse
kohtlemise ja võrdsete võimaluste ning soolise võrdsuse poliitikavaldkondade sihtrühmi,
edendades soolist võrdsust ja võrdseid võimalusi. Määrusega toetatavad tegevused aitavad
peale nende otsese positiivse mõju ka tugevdada valdkondlikku huvikaitset ja võimestada
huvikaitseorganisatsioone, panustades positiivse mõju kestlikkusse.
Määrusel on positiivne mõju ka riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse töökorraldusele ja
kuludele, kuna toetatavate tegevuste hulgas on näiteks vähemusgruppi kuuluvate inimeste
nõustamine. Näiteks vähendab huvikaitseorganisatsioonide kaudu psühholoogilise või
juriidilise nõustamise pakkumine potentsiaalselt töökoormust ja kulusid kohalikul
omavalitsusel, kelle ülesanne oleks muul juhul sellist nõustamist pakkuda.
Samuti on riigitasandi ja kohaliku omavalitsuse tasandi poliitikakujundajad, -rakendajad ja
otsustajad ise toetatavate tegevuste sihtrühmaks.
Teatav positiivne mõju võib kaasneda ka regionaalarengule, kuna huvikaitseorganisatsioonide
võimestamine aitab parandada kohaliku tasandi positsiooni ja osalust poliitikakujundamise
protsessis.
12
Määrusel puudub oluline keskkonnamõju, mõju majandusele ning riigi julgeolekule ja
rahvusvahelistele suhetele.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Projektitaotluste esitamise faasis küsitakse projektiga seotud isikute curriculum vitae’sid, mida
kasutatakse projektitaotluste hindamisel, lähtudes kinnitatud hindamiskriteeriumidest.
Juba rahastuse saanud projektide kulude abikõlblikkuse kontroll hõlmab ka projektist töötasu
saavate ekspertide lepingulise suhte ja töötasu maksmise kontrollimist. Samuti kontrollitakse
projekti raames korraldatud üritustel osalemist, mida tõendatakse üritusel osalejate nimekirjade,
fotode, kuvatõmmiste, registreerunute, sh sotsiaalmeedia ürituste osalejate nimekirjade abil.
Andmekaitsealane mõjuhinnang ei ole praegusel juhul asjakohane, sest see on nõutav eelkõige
juhul, kui tegemist on delikaatsete andmete töötlemisega või automatiseeritud isikuandmete
töötlemisega või kui isikuandmete töötlemine toob isiku õigustes ja vabadustes kaasa suuri
muudatusi.
Andmeid töödeldakse struktuuritoetuste registris ja see vastab andmetöötlemise põhimõtetele.
Taotlusvooru puhul ei ole tegemist isikuandmete töötlemisega ulatuses, mis mõjutaks õigusi
või kohustusi või väljuks õigusaktides sätestatud piiridest. Isikute kvalifikatsiooni hindamine
curriculum vitae’de põhjal on õigustatud, et sõeluda välja parimad projektid ja parimad
projektide elluviijad. Nii hindajatele kui ka abikõlblikkust kontrollivatele ekspertidele kohaldub
konfidentsiaalsuskohustus oma töö piires. Töötasude ja üritusel osalejate nimekirjade puhul
annab toetuse saaja nõusoleku projektis osaleda ning sellega kaasnevaid tingimusi täita
(lepingut täita ja töö tegemiseks projekti raames või projekti kaudu rahastatavat teenust saada).
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest. Eelnõuga riigieelarvele lisakulutusi ei teki.
Vahenditega on riigieelarves juba arvestatud.
Strateegilise partnerluse rahastamise vahendid eraldatakse 2025. aasta kevadel avatava avatud
taotlusvooru raames. Taotlusvooru toetuse eelarve on 1 307 262 eurot, sellest 522 905 eurot on
ette nähtud võrdsete võimaluste ja 784 357 eurot soolise võrdsuse edendamise eesmärgi
täitmiseks.
Toetuse saajatele kaasneb määruse rakendamisega omafinantseeringu kohustus 1% ulatuses
projekti abikõlblikest kuludest. Taotluses võib ette näha suurema omafinantseeringu määra.
Määruse rakendamisega tulusid ette näha ei ole.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, pärast seda on kavandatud
toetatavate tegevuste rakendamisega seotud ülesannete üleminek RTK-le.
13
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemis (EIS) Rahandusministeeriumiga ja e-posti teel
Riigi Tugiteenuste Keskusega. E-posti teel paluti arvamust avaldada SA-l Eesti Inimõiguste
Keskus, MTÜ-l Eesti LGBT Ühing, MTÜ-l Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, MTÜ-l
Vabaühenduste Liit, MTÜ-l Eesti Transinimeste Ühing, MTÜ-l Q-Space, MTÜ-l
Feministeerium, SA-l Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ja SA-l Mõttekoda Praxis. Arvamust
avaldasid MTÜ Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, MTÜ Vabaühenduste Liit, MTÜ Eesti
Transinimeste Ühing, MTÜ Feministeerium ja MTÜ Soouuringute Keskus Dike.
Kooskõlastusel esitatud märkuste ja arvamustega arvestamise tabel on lisatud määruse
seletuskirjale.
Majandus- ja tööstusministri
....03.2025 määrus
nr … „Võrdsete võimaluste ja soolise
võrdsuse edendamise toetamine”
Lisa
Hindamisjuhend
Nõuetele vastavat taotlust hinnatakse alljärgnevate hindamiskriteeriumite järgi.
1. Projekti vajalikkuse põhjendatus ja vastavus sihtrühma vajadustele – null kuni viis punkti.
Hindamisel lähtutakse taotluse osa „Sisu“ punktis „Olemasolev olukord ja ülevaade projekti
vajalikkusest“ välja toodud andmetest.
Hinnatakse, kas projekti vajalikkust sihtrühma probleemi lahendamisel on põhjalikult
analüüsitud ning kas analüüs toetub konkreetsetele dokumentidele ning muudele materjalidele
(uuringud, arengukavad, analüüsid, küsitlused jms).
Null punkti – sihtrühma ei ole kirjeldatud ja/või projekti vajalikkus ja vastavus sihtrühma
vajadustele ei ole tõendatud.
Kolm punkti – sihtrühma on osaliselt kirjeldatud ja/või projekti vajalikkus ja vastavus
sihtrühma vajadustele on osaliselt tõendatud.
Viis punkti – sihtrühma on selgelt kirjeldatud ning projekti vajalikkus ja vastavus sihtrühma
vajadustele on tõendatud.
2. Projekti eesmärgipärasus – null kuni kuus punkti.
Hindamisel lähtutakse taotluse osa „Sisu“ punktis „Projekti eesmärk ja tulemused“ välja toodud
andmetest.
Hinnatakse projekti mõju olukorrale, kas välja toodud tulemused on projekti eesmärgi
saavutamiseks vajalikud ning kas projekt on kooskõlas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valdkonna arengukavade ja programmide tegevuste ja
teenustega ning toetab neis seatud eesmärkide täitmist.
Hinnatakse järgmisi kriteeriumeid:
1) kas projekti tulemused (oodatav mõju) on esitatud uue kvaliteedi, olukorra, taseme või
seisundina ning on spetsiifilised, mõõdetavad, ajastatud (saavutatavad projekti lõpuks),
realistlikud ja täpsed;
2) kas tulemused aitavad kaasa projekti eesmärgi saavutamisele;
3) kas sihtrühm saab projekti elluviimisest kasu;
4) kas projekti eesmärk on sõnastatud saavutatava tulemuse, seisundi või olukorrana, vastab
taotlusvoorus kirjeldatud eesmärkidele ja on seostatud valdkonna arengukavade ja
programmide kohustuste täitmisega.
Null punkti – vähemalt ühe loetletud kriteeriumi puhul on tingimused täitmata.
Kaks punkti – ükski kriteerium ei ole täitmata, kuid puudujääke on kahe või enama kriteeriumi
puhul.
Neli punkti – ükski kriteerium ei ole täitmata, kuid puudujääke on ühe kriteeriumi puhul.
Kuus punkti – kõigi kriteeriumite puhul on tingimused täidetud.
2
3. Projekti tegevuste, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ja põhjendatus ning nende
omavaheline loogiline seos – null kuni viis punkti.
Hindamisel lähtutakse taotluse osades „Näitajad“ ja „Tegevused“ välja toodud andmetest.
Hinnatakse, kas see, mida taotleja lubab konkreetselt projekti jooksul ära teha (väljund), on
tulemuste saavutamiseks vajalik, realistlik, konkreetne ja mõõdetav.
Null punkti – tegevuste ülevaade ei ole ammendav või tegevustega ei ole realistlik kavandatud
tulemisi saavutada, tegevuste mõõdetavaid tulemusi (näitajaid) ei ole märgitud.
Kolm punkti – tegevustega on võimalik kavandatud tulemusi saavutada, kuid esineb
puudujääke tegevuste kirjelduses, põhjendatuses või planeeritud ajakava teostatavuses.
Mõõdetavad tulemused on esitatud, kuid nende objektiivne hindamine võib olla raske.
Viis punkti – tegevustega on võimalik kavandatud tulemusi saavutada, tegevuste omavahelistes
seostes puudujääke ei esine, planeeritud ajakava on teostatav, riskide korral on need selgelt
välja toodud ja nende maandamise meetmed on lisatud. Mõõdetavad tulemused on esitatud ja
nende objektiivne hindamine on võimalik.
4. Tegevuste mõju kestlikkus – null kuni viis punkti.
Hindamisel lähtutakse taotluse osa „Sisu“ punktis „Projekti tegevuste mõju kestlikkus“ välja
toodud andmetest.
Hinnatakse, kas saavutatakse lähteolukorra kestev muutus, kas positiivne mõju sihtrühmale
jätkub ka pärast projekti lõppu ning kas vajalikud tegevused on planeeritud.
Null punkti – algne olukord taastub pärast projekti lõppu. Projekti positiivne mõju ei kesta
pärast projekti lõppu või ei ole mõju jätkumine arusaadav. Jätkutegevusi ei ole planeeritud.
Kolm punkti – algne olukord ei taastu pärast projekti lõppu, kuid positiivne mõju kestab vähest
aega ning tegevuste planeerimises on puudusi.
Viis punkti – algne olukord ei taastu pärast projekti lõppu. Projekti positiivne mõju kestab ka
pärast projekti lõppu. Vajalikud tegevused on planeeritud.
5. Taotleja ja partneri teadmiste, oskuste ja kogemuste piisavus kavandatud tulemuse
saavutamiseks – null kuni neli punkti.
Hindamisel lähtutakse taotluse osa „Sisu“ punktides „Projekti taotleja“ ja „Projekti partner“
välja toodud andmetest.
Hinnatakse projekti elluviija, s.o toetuse taotleja ja partneri olemasolu korral tema partneri
teadmiste, oskuste ja kogemuste piisavust kavandatud tulemuse saavutamiseks.
Null punkti – elluviija kogemusi, projektijuhi rolli ja meeskonna moodustamise aluseid ei ole
kirjeldatud ammendavalt ja/või taotlejal puuduvad teadmised, oskused ja kogemused projekti
elluviimiseks või seda ei ole võimalik tuvastada.
Kaks punkti – elluviijal on suurem osa vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi ning meeskond
projekti elluviimiseks olemas, kuid nende osaline puudumine võib takistada kavandatud
tulemuse saavutamist või projekti ei ole kaasatud partnereid või ei ole partneri roll põhjendatud
ja arusaadav.
3
Neli punkti – elluviijal on vajalikud teadmised, oskused ja kogemused ning meeskond projekti
kavandatud tulemuse saavutamiseks, projekti ettevalmistamisse ja elluviimisse on kaasatud
partner(id), kelle roll on põhjendatud ja arusaadav.
6. Eelarve põhjendatus, realistlikkus ja säästlikkus – null kuni viis punkti.
Hindamisel lähtutakse taotluse osas „Eelarve“ välja toodud andmetest.
Hinnatakse, kas kindlasummalise makse eelarve kujunemine on põhjalikult lahti kirjutatud ning
kas planeeritud kulud on kavandatud kindlasummalise makse tulemuse saavutamiseks
abikõlblikud.
Null punkti – kindlasummalise makse eelarve ei ole tegevuste kaupa lahti kirjutatud
Kindlasummalise makse eelarvestamise aluseks olevad kulud ei ole põhjendatud ega
realistlikud.
Kolm punkti – kindlasummalise makse eelarve on osaliselt tegevuste kaupa esitatud ning
kulude sisu ja vajadus on osaliselt lahti kirjutatud. Kindlasummalise makse eelarvestamise
aluseks olevad kulud on osaliselt põhjendatud ja osaliselt realistlikud.
Viis punkti – kindlasummalise makse eelarve on tegevuste kaupa esitatud ning kulude sisu ja
vajadus on selgelt lahti kirjutatud. Kindlasummalise makse eelarvestamise aluseks olevad kulud
on põhjendatud ja realistlikud.
„Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise toetamine“ määruse eelnõu
eelnõu seletuskirja lisa
KOOSKÕLASTUSTABEL
Ettepanek/märkus Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
kommentaar
Rahandusministeerium kooskõlastas vaikimisi.
Eelnõu § 29 lg 1 p-s 12 sätestatud
keskkonnahoidlike kriteeriumite
arvestamise nõuded ostudes või hankimisel
sobituks paremini §-i 30 „Toetuse saaja ja
partneri kohustused seoses hankimise ja
ostumenetlusega“.
Arvestatud.
Eelnõu § 30 lg 5 p-s 4 soovitame selguse
huvides sarnaselt ülejäänud punktidele
kasutada mõistet „riigihangete register“.
Hetkel kasutusel „ostukeskkond“.
Arvestatud.
Ja kui saaks seletuskirja 5 peatükki (5.
Määruse rakendamisega seotud tegevused,
vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud) juurde selgituse, et
eelnõuga riigieelarvele lisakulutusi ei teki
ja vahenditega on arvestatud juba
riigieelarves, siis ei hakkaks ametlikku
kooskõlastus saatma.
Arvestatud. Selgitus lisatud.
Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas eelnõu märkustega arvestamisel.
Eelnõu § 8 lõigetes 3 ja 4 on korrektne
"omafinantseering võib moodustada …
projekti abikõlblikust maksumusest kokku
20 protsenti", sest projekti kogumaksumuse
all mõeldakse abikõlblikud ja abikõlbmatud
kulud kokku, omafinantseering moodustub
siiski projekti abikõlblikust maksumusest.
Ühtlasi palume kasutada kindlat kõneviisi,
ehk “ omafinantseering on”.
Arvestatud.
Eelnõu § 8 lõige 4 " tehtavate uuringute või
analüüside maksumus võib moodustada
projekti kogumaksumusest 20 protsenti".
Palun kasutada kindlat kõneviisi ja
korrigeerida lauset. Arvatavasti siin on
samuti mõeldud omafinantseeringut (mitte
ainult uuringute ja analüüside maksumuse
ulatust projekti kogumaksumusest).
Mittearvestatud. Selgitame, et § 8 lõikes 4 on
ette nähtud uuringute eelarve osakaal kogu
projekti abikõlblikust maksumusest (s.t.
toetusest).
Eelnõu § 8 lõigete 3 ja 4 ja seletuskirja lk 3
on omavahel vastuolus. Eelnõus räägitakse
„kokku“ ja seletuskirjas „kuni“ 20%. Palun
kontrollida ja ühtlustada.
Arvestatud.
Eelnõu § 10 punkt 4 ütleb, et remondikulu
on abikõlbmatu. Samas § 9 lõige 5 punkt 1
Arvestatud. § 10 punkti 4 täiendatud sõnaga
“kinnisvara”. § 9 lõiked 5 ja 6 eelnõust
2
ja 3 lubavad osasid remondikulusid. Palun
kontrollida ja ühtlustada.
kustutatud, loetelu viidud näidetena
seletuskirja.
Eelnõu § 14 lõike 4 punktid 2 ja 3
soovitame tõsta lõike 3 alla. Lõige 4
sätestab nõuded vaid taotlejale, kuid
punktid 2 ja 3 sisaldavad nõudeid ka
partnerile.
Arvestatud. §14 lõiked 3 ja 4 ühendatud.
Eelnõu § 14 lõige 3 punkt 3 palun
täpsustada, milliseid varasemaid toetusi on
silmas peetud, mille kohta on tähtaegse
tasumise nõue.
§ 14 lg 3 punkt 3 kustutatud.
Eelnõu § 15 punktid 1, 2, 3 (osaliselt) ja 5-
need andmed on vaikimisi e-toetuses
olemas.
Teadmiseks võetud.
Eelnõu § 15 punkt 9- taotlust esitades (st
toetust küsides) antakse kinnitus viia
tegevused ellu vastavalt projekti taotlusele
(sisu, ajakava jne). Kas tegevuste ajakavast
ei piisa selle nõude täitmiseks? Samuti
kõiki teostatavaid tegevusi ei tehta ju alati
kogu projekti vältel.
Arvestatud. § 15 punkt 9 kustutatud, piisab
ajakavast.
Eelnõu § 16 ja § 17 lõigete 3 lõppu
soovitame lisada täiendavalt „kuid neid ei
arvestata lõikes 1 nõutud 3 sihtrühmade
hulka“. RTK ei peaks taotluste
vastavuskontrollis hindama lõike 3 alusel
lisatud sihtrühmade sobivust.
Selgitame. § 16 lõige 1 viitab, et kolme
sihtrühma hulka kuuluvad vaid lõikes 2
nimetatud sihtrühmad. § 17 lõike 1 sõnastust
täiendatud sarnaselt.
Eelnõu § 18 lõige 4 näeb ette, et mõlemal
suunal saab esitada eraldi taotluse üks kord.
Palun sellest tulenevalt muuta
hindamisjuhendi esimest punkti (Taotlust,
milles on taotletud toetust mitmel
taotlusvooru eesmärgil, hinnatakse
tervikuna, kuid igast eesmärgist lähtuvalt.)
Arvestatud, hindamisjuhendi p 1 kustutatud.
Eelnõu § 19 lõikesse 3 soovitame lisada
sõna „vaid“ järele „juhul,“ („… muuta vaid
juhul, kui …“).
Arvestatud.
Soovitame lisada määrusesse tagasi lõike
sõnastuses „Taotlejal on õigus esitatud
taotlust muuta vaid RTK osutatud puuduste
kõrvaldamiseks.“ Kui see määrusest välja
jätta, on § 19 lõike 4 punkt 3 sisutühi. Palun
kontrollida ja teha vajalikud muudatused.
Arvestatud.
Eelnõu § 19 lg 4 p 4 alusel tehakse taotluse
rahuldamata jätmise otsus kui partner ei
vasta määruses sätestatud nõuetele. Samas
on partneri kaasamine valikuline. Kui ainus
rahuldamata jätmise alus on partneri
mittevastavus, kas siis tuleks anda taotlejale
Arvestatud, lisatud uus § 19 lõige 2 partneri
nõuetele mittevastavuse korral toimimiseks.
3
võimalus puudused kõrvaldada, st partner
välja jätta?
Toetuse saaja selguse huvides soovitame
lisada määrusesse tagasi lõike eelarve
ületamise kohta. „Kui lävendit ületavate
taotluste summa on suurem kui
taotlusvooru eelarve, rahuldatakse taotlusi
seni, kuni eelarve võimaldab.“. Soovitame
vähemalt lisada selline viide § 22 lõike 11
lõppu, nt sõnastuses „Taotlused
rahuldatakse hindamisel tekkinud pingerea
alusel eelarve ulatuses“.
Arvestatud.
Eelnõu § 23 lõige 1 punkti 1 kohaselt ei
jõua taotlus hindamisele, seega tuleb välja
jätta. Sama sõnastusega säte on vastavus
kontrollide juures § 19 lg 4 p 4. Palun
kontrollida ja teha vajalikud parandused.
Arvestatud. § 23 lg 1 punkt 1 kustutatud.
Eelnõu § 24. Otsustesse RTK ei ole
tavaliselt partneri andmeid lisanud. Otsus ju
tehakse toetuse saajale. Kas see on projekti
seisukohast oluline info? Kas lõike 2
punktis 2 projekti eesmärk ja tulemused
asemel võiks olla "toetuse kasutamise
eesmärk" saaks teha standardotsused, muud
andmed on SFOS-s olemas.
Arvestatud.
Eelnõu § 25 lõike 5 järgi peab väheolulisest
muudatusest kirjalikult teavitama, lõike 7
järgi esitama vahearuandes. Palun
täpsustada, kas muudatusest peab teavitama
kahel korral? Soovitame mõelda lõike 5
sõnastust, ehk võiks olla, et toetuse saaja
peab enne muudatust teavitama? Kas lõike
5 alusel teavitamisel põhjendusi esitama ei
pea (lõikes 7 on välja toodud ka
põhjendamise kohustus)?
Arvestatud osaliselt. § 25 lõige 5 kustutatud.
Eelnõu § 26 lg 1 p 4 – meetme määruse §
25 ei sätesta RTK või MKM ettepanekut
projekti muutmiseks, seega on nimetatud
säte sisutühi. Palun kustutada.
Arvestatud, punkt kustutatud.
Saame aru, et toetust makstakse
ettemaksena ja tõendatakse
kindlasummalise maksena projekti lõpus.
Seetõttu § 27 lõige 1 ei ole korrektne, palun
muuta. Kogu toetus makstakse välja
ettemaksetena nagu on toodud lõikes 4,
punktides 1, 2 ja 3.
Arvestatud.
Eelnõu § 27 lg 3 – „Kui tulemuse osalist
saavutamist ei peeta toetuse maksmiseks
põhjendatuks, teeb Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium RTK-le
Arvestatud, sõnastusi (ja sätete järjekorda)
korrigeeritud.
4
ettepaneku toetuse maksmisest
keeldumiseks.“ Juhime tähelepanu, et
toetus makstakse ettemaksetena. Palun
täpsustada, millise makse tegemise
keeldumiseks ettepanek tehakse.
Eelnõu § 27 lõige 5 punktis 1 vahearuande
osa on asjakohane, aga lõpparuanne enam
mitte, sest kui käes on aeg esitada
lõpparuanne on kõik maksed juba tehtud.
Arvestatud, viide lõpparuandele kustutatud.
Eelnõu § 27 lg 6 – millist osa ei maksta?
Järgmist ettemakset? Sõnastust tuleks
täpsustada.
Arvestatud, sõnastust täpsustatud.
Eelnõu § 27 lg 6 p 3 – jätta välja sõna
„oluliselt“, sest keeruline tõendada. Piisab
sellest, kui ei võimalda kontrollida.
Arvestatud.
Ettepanek üle vaadata eelnõu § 30 lõige 5
punkt 9 ja parandada viiteviga. Ilmselt
peaks olema viide lõike 6 punktile 5.
Arvestatud.
Eelnõu § 34 lisada toetuse tagasinõudmise
alusena toetuse saaja toetusest loobumise
avalduse esitamine, sest § 26 lg 1 p 5 alusel
on võimalik tunnistada loobumisel TRO
kehtetuks.
Arvestatud
Seletuskirja lk 5 on selgitatud, et varem
antud toetuse kasutamise aruanne peab
olema esitatud. Palun kõik nõuded
sätestada õigusaktis.
Arvestatud. Seletuskirjast välja võetud. See
tööprotsess on MKM strateegiaosakonna ja
võrdsuspoliitika osakonna tööülesanne ja ei ole
seotud käesoleva määrusega. Tegemist on
31.12.24 lõppenud projektide menetlemisega.
Lõpparuanded on strateegiliste partnerite poolt
esitatud ja menetlemise lõppjärgus.
Seletuskirjas on lk-l 8 § 30 kohta öeldud,
et „… kuid toetuse mõistliku kasutuse
eesmärgil on soovituslik toetuse saajatel
neid järgida“. Eelnõu kohaselt on tegemist
kohustuse, mitte soovitusega. Palun
seletuskirja selles tulenevalt ümber
sõnastada.
Arvestatud.
Palun dokumendid üle vaadata välistamaks
keelelisi eksimusi.
Arvestatud.
SA Eesti Inimõiguste Keskus arvamust ei avaldanud.
MTÜ Eesti LGBT Ühing arvamust ei avaldanud.
MTÜ Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
Vabaühendused, kui eri ministeeriumite
strateegilised partnerid, kes lähtuvad
vabaühenduste eetikakoodeksist, on
endiselt nõrgemal positsioonil
riigiasutusest, mis puudutab
kommunikatsiooni, tagasisidet ning
reageerimist erinevatele määrustele ning
eelnõudele: 5 tööpäeva reageerimaks
Teadmiseks võetud.
5
määrusele, mis mõjutab vabaühenduse
tegevust järgmise kolme aasta jooksul on
ilmselgelt vähe, seda enam, et enamasti
vabaühendustel ei ole juristi, kes suudaks
hinnata määrusi ja eelnõusid juriidilisest
aspektist nii lühikese aja jooksul.
Kui on soovitav võrgustiku koostöö
tihendamine, siis võiks
hindamiskriteeriumides partnerite
olemasolu olla lisaväärtusena arvestatud.
Teadmiseks võetud.
Saame aru, et strateegilise partnerluse
raames on oluline, et taotleja e.
strateegiline partner omab teatud kogemust
ja ekspertiisi valdkonnas, kuid leiame, et
partneriteks võiks ka kaasata uusi või
valdkonnas mitte nii pikalt (vähemalt 3
aastat) tegutsenud organisatsioone, et
laiendada võrdsete võimaluste ja soolise
võrdõiguslikkuse teemadega tegelevate
organisatsioonide ning ideede ringi.
Selgitame. Partnerilt ongi vastav §14 lõike 3
punktidele 6-7 nõutud vaid vähemalt
üheaastast kogemust.
Mida peetakse silmas muude projektide
all? Kuna taotlus peab sisaldama kõiki
tegevusi ja kõiki kulusid s.h. muu
(välis)projekti omapanust, siis peaksid
need projektid olema teada juba sel aastal
ja ei võimalda taotlusse kirjutada järgmisel
aastal taotletavaid muid projekte.
Kas välisprojektide toetus võiks olla
kolmanda kategooriana eraldi võrdsete
võimaluste edendamise ja soolise võrdsuse
edendamise toetuste kõrval, kuna siiani
puudus selline toetusmeede ning mitmetes
välisprojektides osalemine on jäänud
puuduoleva omafinantseeringu taha. Kuna
on tõenäoline, et 2,5-3-aastased
tegevusprojektid hõlmavad kogu
toetusvooru eelarve, siis jälle ei saa
vähemalt järgmise kahe aasta jooksul
välisprojekte algatada, kuna tavaliselt
nõutav 20% omafinantseering käib
vabaühendustele selgelt üle jõu.
Mitte arvestatud. Kuna rahastamisotsus
tehakse konkreetse summa peale, muu
projekti omafinantseering võib moodustada
kuni 20% kogutoetusest ning võimalike
tulevikus avanevate, omafinantseeringut
vajavate projektivõimaluste maht on
teadmata, ei ole võimalik teha nii suures
mahus konkreetsete tegevusplaanideta
rahastamisotsust.
Taotluse esitamine ja aruandlus RTK
süsteemis on tehniliselt arusaadav.
Süsteemis on mugavam ja otstarbekam
taotlust esitada, kuna andmed on kõik
koos, samuti jooksevad arvandmed
automaatselt vahearuandeid pidi, mis
vähendab inimliku eksimise võimalusi.
Hea on, et ei pea esitama kuludokumente
Teadmiseks võetud.
6
ja nende aluseks olevaid ostumenetlusi ja
hankeid, kuigi loomulikult peavad need
dokumendid kõik vastavalt nõuetele
olemas olema.
MTÜ Vabaühenduste Liit
Vabaühenduste Liit on tutvunud
määrusega, millega uuendatakse võrdsete
võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise
valdkonna strateegiliste partnerite
toetamise korda. Üldise tõdemusena on
tervitatav, et valdkonna
toetustingimustesse tekib kolme aasta
pikkune kindlustunne, mis võimaldab
ühingutel paremini tegevusi planeerida.
Järgnevalt edastame tagasiside
konkreetsete määruse sätete kohta.
Teadmiseks võetud.
§ 8 lg 1 võiks sisaldada täpsustust, kas
toetuse suurim summa 522 905 ja 784 357
eurot on aasta kohta või kogu partnerluse
perioodi kohta.
Selgitame. § 8 lõike 1 sõnastus väljendab
selgelt, et viidatud summad on maksimaalne
toetus.
§ 9 lg 4 sätestab kaudsete kulude määraks
seitse protsenti otsestest kuludest. Kuigi on
tõenäoline, et ministeerium on määruse
eelnõud koostades vastava määra puhul
saanud inspiratsiooni mõnest muust juba
kehtivast õigusaktist, tekib paratamatult
küsimus, kas nii spetsiifiliste tingimuste
seadmine aitab antud määrusega seotud
eesmärki tõhusalt saavutada.
Vabaühenduste Liidu varasem soovitus
strateegiliste partnerite toetamise korra
väljatöötamisel on usaldada taotletavaid
ühinguid rohkem ning lasta neil endil
koostada tegevusplaan ja eelarve selliselt,
mis annaks ammendava ülevaate
kavandatavatest tegevustest ja sellega
kaasnevatest kuludest, aga mitte loetlema
ette, kui suure osakaalu võivad mingid
kuluartiklid moodustada. Piltlikult öeldes
võib antud juhul tekkida olukord, kus
ühing esitab sisuliselt kvaliteetse ja hea
taotluse, kuid sisaldab nt 9% mahus
kaudseid kulusid, misjärel taotlus ei
vastaks enam määruse tingimustele.
Samuti tekitab halduskulude loetelu
küsimusi, mis aruandluse etapis võib
ühingutele tekitada ebamõistlikult suure
selgitamiskohustuse: nt kas koolituse
tarbeks soetatud kontoritarbed on
halduskulud või otsesed kulud?
Arvestatud osaliselt. Kaudsete kulude piir
määruses alles jäetud, kuid tõstetud 10%-ni.
Määrusest välja jäetud kaudsete kulude
detailne loetelu, kuna toetuse
rahastamisskeemi puhul ei toimu kaudsete
kulude detailset kontrolli. Loetelu viidud
näidetena seletuskirja.
7
Eelnev arutluskäik kehtib ka § 8 lg 4
kohta, mis sätestab, et uuringute ja
analüüside maksumus võib moodustada
projekti kogumaksumusest 20 protsenti.
Oleks võrdlemisi kahetsusväärne, kui
valdkonnale olulise ja põhjendatud uuringu
maksumus oleks projekti
kogumaksumusest nt 23% ja see oleks
ainus põhjus, miks seda läbi viia ei oleks
võimalik. On arusaadav, et ministeerium
soovib eraldatavate toetuste võimalikult
sihipärast kasutamist, kuid loodavad
piirangud tekitavad riski, et ühingud
esitavad taotlusi, mis küll vastavad
määruse tingimustele, kuid on samal ajal
teadlikud, et alternatiivsete viisidega
annaks veel paremaid tulemusi saavutada.
Mittearvestatud. Soov on, et toetusest viidaks
ellu mitmekesiseid tegevusi. Peame uuringute
ja analüüside läbiviimist vajalikuks, kuid
eelkõige projekti muid tegevusi toetavana.
§ 10 lg 4 loeb abikõlbmatuks kuluks
remondikulu. Palume täpsustada, mida
antud juhul remondikulu tähendab, st et
kas määrus näeb ette kontoritooli
purunemise korral selle asendamise
remontimise asemel ka juhul, kui
remontimine oleks asendamisest odavam
ja keskkonnasõbralikum.
Arvestatud. § 10 punktis 4 lisatud täpsustus
“kinnisvara” remondikulu ette. Kontoritooli
vms purunemisel võib remondikulu katta
kaudsete kulude all halduskulude raames.
Tunnustame, et § 14 lg 4 p-d 2 ja 3 seavad
partnerile tingimusena vähemalt
kolmeaastase huvikaitse kogemuse. See
aitab tagada partnerite usaldusväärsuse,
samas hoiab avatud võimaluse teistele
ühingutele kandideerida järgmisel
partnerite valimise perioodil.
Teadmiseks võetud.
§ 14 lg 1 sätestab, et taotlejaks on
vabaühendus. Vabaühendus on kahtlemata
õige kirjeldus potentsiaalsete partnerite
kirjeldamiseks, kuid juriidilises mõttes on
vabaühenduse termin sisustamata.
Selgitame. Vabaühenduste terminiga
viidatakse tekstis lühidalt Eestis registreeritud
mittetulundusühingutele ja sihtasutustele (vt §
5 p 1).
§ 15 p 6 viitab, et taotlus peab sisaldama
taotleja elluviijate elulookirjeldusi ja rolle
tegevuste läbiviimisel. Leiame, et määruse
eelnõu praegusel kujul pisendab
põhimõtet, et strateegiliseks partneriks
valitakse võimalikult legitiimne
vabaühendus, kellel on toetus, pädevus ja
saavutused. Kuidas ühing oma legitiimsust
tõendab, peaks olema ühingu enda
sisustada.
Veel enam: võib olla tõenäoline, et
taotluse esitamise hetkel ei ole meeskonda
värvatud kõiki tegevuste elluviimisega
Arvestatud osaliselt. § 15 täiendatud punkte 2
ja 3 nõudega esitada kirjeldus ka taotleja ja
partneri organisatsiooni kogemuse kohta.
Samal ajal peame oluliseks, et taotlejal oleks
ka piisav ja võimekas tiim tegevuste
elluviimiseks. § 15 punkti 6 sõnastust
muudetud, sh lisades täienduse, et vajalik on
esitada vaid tegevuste peamiste elluviijate
elulookirjeldus ja roll.
8
seotud isikuid, mistõttu ei ole võimalik
esitada nende isikute kohta ka
elulookirjeldusi. Küll aga on võimalik
kirjeldada ühingu enda kogemust ja
kompetentse selles valdkonnas, samuti
plaane, kuidas kavatsetakse tagada, et
ühing on suuteline vastavaid tegevusi ellu
viia.
§ 18 lg 3 sätestab, et taotlusvoor on avatud
vähemalt 30 kalendripäeva. Kui kõik
menetlemisega seotud tähtajad kokku liita,
võtab nende tähtaegade täitumisel taotluse
esitamisest rahastamiseni aega ca kaks ja
pool kuud. Kuivõrd on tegemist suhteliselt
pika perioodiga, on mõistlik leida
võimalusi menetlemise aega vähendada.
Seega teeme ettepaneku muuta vastavat
sätet selliselt, et taotlusvoor oleks avatud
vähemalt 21 kalendripäeva. Samuti
,,vähemalt X päeva” viitab asjaolule, et
voor võib teoreetiliselt olla avatud ka 60
või 100 päeva. Seega tuleks kaaluda, et
taotlusvoorul oleks ka maksimaalne
kestuse pikkus.
Arvestatud, taotlusvooru pikkuseks määratud
21 kalendripäeva.
Määruses muutub strateegiliste partnerite
tegevuste toetamine ühel momendil
projekti toetamiseks, eriti teravalt paistab
see silma §-s 21. Teeme ettepaneku
läbivalt määruses kasutada projektitoetuste
asemel taotleja tegevuste toetamine, nt §
21 p 1 olukorras „tegevuste vajalikkuse
põhjendatus ja vastavus sihtrühma
vajadustele”.
Mittearvestatud. Taotlejad esitavad
projektitaotluse, § 21 käsitleb projektitaotluse
hindamist.
§ 28 lg 1 sätestab, et toetuse saaja peab
kaks korda aastas esitama vahearuandeid.
Soovime täpsustada, kas poolaasta
vahearuanne on mahult sama suur, kui
aastaaruanne. Nimelt seisneb kahe aruande
esitamises igal aastal oht suureks
halduskoormuseks ning võtab ühingute
fookuse ära sisuliste tegevuste
elluviimiselt aruannete koostamisele.
Soovitame kaaluda, kas kahe aruande
esitamine aasta kohta on reaalselt vajalik
ning kui siiski on, siis peaks poolaasta
aruande maht olema aastaaruande mahust
oluliselt väiksem.
Selgitame. Eelnõus on ette nähtud iga poole
aasta tagant vahearuande esitamine, mitte
poolaasta- ja aastaaruande esitamine. Igas
vahearuandes antakse ülevaade viimase poole
aasta tegevustest.
§ 29 lg 1 p 12 on Vabaühenduste Liidu
hinnangul ebavajalik ja ülereguleeriv säte.
Arvestades, et enamus ühinguid ei ole
Mitte arvestatud, arvamuse andmiseks
esitatud eelnõus puudus § 29 lg 1 p 12,
9
hanke läbiviimise kohustuslased, siis ei ole
mõistlik rakendada nende ühingute peal
hankelepingutele seatavaid tingimusi. §- s
29 lg 1 p 11 on mõistlikult sõnastatud
ootused, mida on ühingutel võimalik ka
reaalselt täita.
mistõttu ei ole võimalik aru saada, millist
sätet märkus kritiseerib.
§ 30 näol on tegemist sättega, mille
vajalikkust senises mahus tuleks oluliselt
kaaluda. Nimelt ei ole Vabaühenduste Liit
kohanud veel teistes ministeeriumides
sellise mahuga partnerite tingimuste
seadmist seoses ostumenetluste ja
hankimisega. Antud määruse eelnõu ei
võta arvesse tõsiasja, et vabaühendused ei
ole üldjuhul hankijad riigihangete seaduse
mõttes, mistõttu ei tohiks neile laiendada
vastavaid kohustusi ka siis, kui
ministeerium ise vastavaid sätteid järgib.
Ülemäärane halduskoormus piirab
vabaühenduste tõhusust. Nõue järgida
keerukat ostumenetlust paneb
vabaühendustele ebaproportsionaalselt
suure halduskoormuse. See on eriti
problemaatiline väiksemate ühenduste
jaoks, kellel puuduvad eraldi
administratiivsed ressursid, et läbi viia
formaalseid ja ajamahukaid menetlusi.
Mittearvestatud. Leiame, et ostumenetlus ei
ole tegelikult keerukas ning ei sea liigset
halduskoormust vabaühendustele, kelle
poolne riigilt saadud raha kasutus peab samuti
olema läbipaistev. Sarnane regulatsioon on
sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste
toetamise määruses.
§ 33 annab RTK-le täiendavad õigused
erinevate kontrollide läbiviimiseks.
Üldiselt on sätte eesmärk arusaadav, kuid
säte võiks täpsustada, et antud õigus
kontrollida peab olema proportsioonis
tekkinud kahtluse või probleemiga, et
vältida olukordi, kus amet teostab
kontrolle mahus, mis hakkab segama
sisuliste tegevuste ja eesmärkide
saavutamist.
Mittearvestatud. Tegemist on standardse
kontrolli õigusega, mis on kasutusel ka nt
SoM strateegilise partnerluse määruses ning
RTK õigus vajadusel dokumente, kulude
põhjendatust vm kontrollida on vajalik toetuse
eesmärgipärase kasutamise tagamiseks.
Haldusmenetluse seaduse § 3 lõike 2 kohaselt
peab halduse toiming olema kohane, vajalik
ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.
Hindamisjuhend 2.4 Tegevuste mõju kestlikkus
Teoorias on täiesti arusaadav, et
ministeeriumi soov on välja valida ja
kõrgemalt hinnata neid taotlejate tegevusi,
mille mõju on kõige kauakestvam. Siiski
tekivad säärase hindamiskriteeriumiga
mõningad probleemid, mis vooru
üldeesmärki silmas pidades võivad lõpuks
vooru pakutavaid tegevusi pärssida, mitte
edasi arendada. Mõne projekti puhul võib mõju kestlikkus
olla oluliselt keerulisem tagada, näiteks kui
Selgitame. Hindamiskriteeriumi puhul
vaadatakse kõigi projekti tegevuste
kogumõju. Kestlikkus tähendab projekti
tegevuste (positiivse) mõju kestvust ka pärast
projekti lõppu. Sellist mõju on võimalik
saavutada ka innovaatilisi meetodeid
kasutades ja tegevusi ellu viies.
10
tegemist on innovaatilise või
eksperimentaalse algatusega. Samas on
aga valdkonna arendamiseks just väga
vajalik, et lisaks koolitustele jms viiakse
läbi ka arendustegevusi. Samuti võib mõne
projekti puhul mõju olla kaudne või nähtav
alles pikema aja jooksul, mida võib olla
keeruline hindamise hetkel objektiivselt
hinnata.
Projekti kestlikkus ei sõltu alati ainult
planeerimisest ja tegevustest, vaid ka
välistest faktoritest, nagu
majanduskeskkond, seadusandlikud
muudatused või sihtrühma ootamatu
käitumine. Hindamiskriteerium ei näi neid
aspekte arvesse võtvat. Kui projektid,
mille kestlikkus pole täielikult tagatud,
saavad madalama hinde, võib see pärssida
riskantsemate ja innovaatilisemate
algatuste rahastamist. Sageli vajavad just
uudsed algatused rohkem paindlikkust ja
järeltoetust.
Hindamisjuhend
2.5 Taotleja ja partneri teadmiste, oskuste
ja kogemuste piisavus kavandatud
tulemuse saavutamiseks Selle hindamiskriteeriumi probleemi
olemust on kirjeldatud § 15 p 6 tagasisides.
Eelpool selgitatud põhjusel teeme
ettepaneku muuta ka taotluse hindamisega
seonduvat kriteeriumit. Taaskord
rõhutame, et taotluse hindamisel tuleks
lähtuda eelkõige ühingu võimekuse
hindamisest, mitte üksikute
meeskonnaliikmete pädevuse hindamisest.
On tõenäoline, et sellise taotlusvooru
puhul on komisjonil keeruline objektiivselt
hinnata kõikide meeskonnaliikmete
pädevusi, kuivõrd see võtaks menetlusest
ebaproportsionaalselt suure osa.
Arvestatud osaliselt. § 15 on punktides 2 ja 3
ette nähtud, et taotleja ja partneri kohta peab
taotluses esitama kirjelduse ka nende
kogemusnõuete täitmise kohta. Samal ajal
peame oluliseks, et taotlejal oleks ka piisav ja
võimekas tiim tegevuste elluviimiseks. § 15
punkti 6 sõnastust muudetud, sh lisades
täienduse, et vajalik on esitada (st ka
hindamisel arvestatakse) vaid tegevuste
peamiste elluviijate elulookirjeldus ja roll.
Kokkuvõtvalt peab Vabaühenduste Liit
määruse eesmärki oluliseks, samuti
vajadust see kiiresti rakendada. Oleme
valmis panustama ka määruse rakendamise
järgselt selle võimalike kitsaskohtade
analüüsimisse ja parandusettepanekute
tegemisse, et toetamise tingimused
vastaksid nii sihtrühma, tegelike taotlejate
kui ministeeriumi vajadustele. Loodame, et
tulevaste taotlusvoorude ettevalmistamine
Teadmiseks võetud.
11
toimub aegsasti, võimaldades ühingutel
planeerida oma tegevusi ning saada
rahastamisotsustest teadlikuks aasta
alguses, et tagada stabiilsus ja sujuv
üleminek partnerlusperioodide vahel.
MTÜ Eesti Transinimeste Ühing
Teeme ettepaneku muuta määruse eelnõu §
14 lõike 4 punkte 2 ja 3 järgmiselt
(muudatus allajoonitult):
(4) Taotleja peab vastama järgmistele
nõuetele: 2) võrdsete võimaluste edendamise
eesmärgi saavutamiseks esitatud taotluse
puhul peab olema vähemalt kolmeaastane
tõendatav huvikaitse kogemus võrdsete
võimaluste edendamisel ning partneril
vähemalt üheaastane tõendatav asjakohaste
siht- ja sidusrühmadega tegutsemise
kogemus võrdse kohtlemise edendamise
valdkonnas. Taotleja ja partner tõendavad
nõutud kogemust vabaühenduse läbiviidud
projektide või vähemalt ühe juhatuse
liikme või töölepingu alusel töötava
töötaja töökogemuse või läbiviidud
projektide kaudu, mis peavad olema
kestnud kokku nõutud arv aastaid.;
3) soolise võrdsuse edendamise eesmärgi
saavutamiseks esitatud taotluse puhul peab
olema vähemalt kolmeaastane tõendatav
huvikaitse kogemus soolise võrdsuse
edendamisel ning partneril vähemalt
üheaastane tõendatav asjakohaste siht- ja
sidusrühmadega tegutsemise kogemus
soolise võrdsuse valdkonnas. Taotleja ja
partner tõendavad nõutud kogemust
vabaühenduse läbiviidud projektide või
vähemalt ühe juhatuse liikme või
töölepingu alusel töötava töötaja
töökogemuse või läbiviidud projektide
kaudu, mis peavad olema kestnud kokku
nõutud arv aastaid. SELGITUS: Leiame, et eelnõus pakutud
tingimused taotlejale ja partnerile on liialt
piiravad ning ei saavuta määruse
eesmärke. § 14 lg 4 eesmärk on tagada, et
MKM-i strateegiline partnerlus sõlmitakse
vabaühendustega, kelle põhikirja
eesmärgid ja tegelik tegevus toetavad
MKM-i valitsemisala eesmärkide
saavutamist ning panustavad poliitika
Mittearvestatud. Kuna tegemist on
kolmeaastaste, s.t. pikaajaliste toetustega, on
oluline, et nii taotleja kui partner oleksid
organisatsioonina juba tõestanud oma
institutsionaalset tegutsemisvõimekust ja
usaldusväärsust.
12
elluviimisse ja kujundamisse võrdsete
võimaluste ja soolise võrdsuse valdkonnas.
Samuti peavad vabaühenduste nimel
tegutsevatel inimestel olema vajalikud
oskused ja teadmised, et soolist võrdsust ja
võrdseid võimalusi edendada. MKM-i
pakutud sõnastuse korral võiks toetust
saada vabaühendus, mis on küll tegutsenud
valdkonnas kolm või ühe aasta, kuid kelle
juhtorganites ega töötajaskonnas ei ole
enam ühtegi inimest, kes on valdkonnas
tegutsenud nõutud arv aastaid. Kõrvale
jääks aga need vabaühendused, kes on äsja
loodud, aga kelle juhatuses või töötajate
hulgas on pikalt soolise võrdsuse või
võrdsete võimaluste valdkonnas
tegutsevad eksperdid. Meie pakutud
sõnastus võimaldaks rahastajal sisuliselt
hinnata, kas taotleja või partner on
vabaühendus, kus on piisav kompetents, et
toetada MKM-i soolise võrdsuse ja
võrdsete võimaluste poliitika kujundamisel
ja ellu viimisel.
Eesti Transinimeste Ühing on Eestis
ainuke transinimeste juhitud vabaühendus,
mille eesmärk on transinimeste huvikaitse
ja õiguste edendamine. Ehkki oleme
tegutsenud lühikest aega, on meie
tegevusel suur mõju. Oleme tõstnud
teadlikkust transinimeste murekohtadest
ministeeriumide tasemel ning osalenud
mitme eelnõu tagasisidestamises.
Panustame jätkuvalt transinimeste
meediakuvandi parandamisse olles teinud
üle kahekümne meediaesinemise ja
populariseerinud meie loodud
stiilijuhendit, eesmärgiga mõjutada
ühiskonna suhtumist transinimestesse.
Seejuures võimestame jätkuvalt
transinimeste kogukonda läbi neile
suunatud regulaarsete tugigruppide ja
infovahetuse.
Eesti Transinimeste Ühing (ETÜ) on
antud taotlusvoorus ainulaadses
olukorras – meie organisatsioon
tegutseb nii soolise võrdõiguslikkuse kui
võrdsete võimaluste valdkonnas.
Seetõttu soovime saada täiendavat infot,
kas võime kandideerida taotleja
partnerina mõlemas taotlusvoorus.
Selgitame. Eelnõu ei piira sama
organisatsiooni partnerina osalemist mõlema
eesmärgi taotlusvoorus, kui partner vastab
määruses partnerile esitatud nõuetele ning
tegevused vastavad eesmärgile ja on
põhjendatud. Erinevate taotlusvoorude raames
ei saa siiski rahastust samadele tegevustele
(s.t. ei anta topeltrahastust).
13
Toome allpool välja argumendid, mis
toetavad seda, et taotleja või partnerina
oleks transinimeste
huvikaitseorganisatsioonil võimalik
kandideerida korraga nii võrdsete
võimaluste kui soolise võrdsuse voorus.
ETÜ on Eestis ainuke transinimeste
juhitud vabaühendus, mille eesmärk on
transinimeste huvikaitse ja õiguste
edendamine. Ehkki oleme tegutsenud
lühikest aega, on meie tegevusel suur
mõju.
Oleme tõstnud teadlikkust transinimeste
murekohtadest ministeeriumide tasemel
ning osalenud mitmete eelnõude
tagasisidestamises. Panustame jätkuvalt
transinimeste meediakuvandi
parandamisse, olles teinud üle kahekümne
meediaesinemise ja populariseerinud meie
loodud stiilijuhendit, eesmärgiga mõjutada
ühiskonna suhtumist transinimestesse. Seejuures võimestame jätkuvalt transinimeste kogukonda läbi neile
suunatud regulaarsete tugigruppide ja
infovahetuse.
Argumendid kandideerimiseks mõlemas
voorus
Transsoolised naised ja transfeminiinsed
inimesed kogevad ebavõrdsust, mis on
sarnane paiksooliste (cis-sooliste) naiste
kogetule - seda nii tööturul, samuti mis
puudutab lähisuhtevägivalda, seksismi
avalikus ruumis ja meedias jms. Laiemalt,
transsooliste inimeste õigusetu ja
ebavõrdne olukord on tingitud piiravatest
soonormidest, st see on soolise võrdsuse
teema.
Kuna käesolevas määruses on soolise
võrdõiguslikkuse valdkonnas toetatud
heaolu arengukava 2023-2030 sisule, mis
omakorda on ka seotud soolise
võrdõiguslikkuse seadusega, siis selle
käsitluse järgi on transinimeste huvide eest
seisev organisatsioon võrdõiguslikkust
toetav organisatsioon.
14
Lisaks saame soolise võrdõiguslikkuse
transsoolisusega siduda toetudes soolise
võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud
väljaandele, vt 5.1. Määratledes mõistet
“sugu”, on Euroopa Kohus vastavate
Euroopa õiguse allikate tõlgendamisel
kohaldanud laia “soo” mõistet, võttes
lisaks bioloogilistele erinevustele arvesse
sotsiaalseid, psühholoogilisi ja
kultuurilisi aspekte, mis mõjutavad
isiku kuulumist ühte või teise
sugupoolde. Selle tulemusena on kohus
leidnud, et ka transsoolisusest tingitud
ebasoodsama kohtlemise puhul on
tegemist soolise diskrimineerimisega.
Vastav põhimõte on sõnaselgelt välja
toodud direktiivi 2006/54 põhjendustes
ning seda on kohaldanud ka soolise
võrdõiguslikkuse volinik (Direktiivi
2006/54 3. põhjendus; soolise
võrdõiguslikkuse voliniku 11.09.2008. a
arvamus nr 11).
Teisalt on transinimesed üks
soovähemustest, kelle ebavõrdsuse ja
diskrimineerimise teemaga tegeleb
LGBTQI võrdsuse poliitika. See tähendab,
et transinimeste suhtes kehtib
diskrimineerimise keeld, kuid neid ei
puuduta nt soolise võrdsuse seaduse sätted,
mis puudutavad soolise võrdsuse
edendamist, nt soolist tasakaalu
töökollektiivis või juhtimisel (nt
paragrahvid 9 ja 11: "Riigi- ja kohalike
omavalitsusüksuste asutuste poolt
moodustatud komisjonides, nõukogudes ja
teistes kollegiaalsetes kogudes peavad
võimaluse korral olema esindatud
mõlemad sugupooled." ja .."võtma
erinevatele ametikohtadele võimalikult
võrdsel määral naisi ja mehi ning tagama
neile edutamisel võrdse kohtlemise;").
Sellest lähtuvalt on meie arvamusel
õigustatud ETÜ-l kandideerida nii soolise
võrdsuse kui võrdsete võimaluste voorus.
Kui meie juuresolevast selgitusest ilmneb,
et oleks vaja täiendust määrusesse või selle
seletuskirja, siis palume teil seda
võimaluse korral teha.
15
MTÜ Q-Space arvamust ei avaldanud.
MTÜ Feministeerium
Seletuskirja punktis 4. Määruse mõjud
sätestab, et projekti raames korraldatud
üritustel osalemist tõendatakse üritusel
osalejate nimekirjade abil.
Leiame, et sõltuvalt ürituste korraldusest ja
iseloomust ei pruugi selline nimekirjade
kogumine olla võimalik. Teeme
ettepaneku laiendada tõendamisvõimalusi,
lisades osalemist tõendavate dokumentide
hulka näiteks fotod, kuvatõmmised,
registreerunute, sh sotsiaalmeedia ürituste
osalejate nimekirjad.
Arvestatud, seletuskirja täiendatud.
Kas ja millal on võimalik taotluse ja
aruannete vormidega tutvuda?
Selgitame. Vorme tutvustame infopäeva(de)l.
SA Eesti Naisteühenduste Ümarlaud arvamust ei avaldanud.
SA Mõttekoda Praxis arvamust ei avaldanud.
MTÜ Soouuringute Keskus Dike
Teeme ettepaneku muuta määruse eelnõu §
14 lõike 4 punkte 2 ja 3 järgmiselt
(muudatus allajoonitult):
(4) Taotleja peab vastama järgmistele
nõuetele:
2) võrdsete võimaluste edendamise
eesmärgi saavutamiseks esitatud taotluse
puhul peab olema vähemalt kolmeaastane
tõendatav huvikaitse kogemus võrdsete
võimaluste edendamisel ning partneril
vähemalt üheaastane tõendatav asjakohaste
siht- ja sidusrühmadega tegutsemise
kogemus võrdse kohtlemise edendamise
valdkonnas. Taotleja ja partner tõendavad
nõutud kogemust vabaühenduse läbiviidud
projektide või vähemalt ühe juhatuse
liikme või töölepingu alusel töötava
töötaja töökogemuse või läbiviidud
projektide kaudu, mis peavad olema
kestnud kokku nõutud arv aastaid.; 3) soolise võrdsuse edendamise eesmärgi
saavutamiseks esitatud taotluse puhul peab
olema vähemalt kolmeaastane tõendatav
huvikaitse kogemus soolise võrdsuse
edendamisel ning partneril vähemalt
üheaastane tõendatav asjakohaste siht- ja
sidusrühmadega tegutsemise kogemus
soolise võrdsuse valdkonnas. Taotleja ja
partner tõendavad nõutud kogemust
vabaühenduse läbiviidud projektide või
Mittearvestatud. Kuna tegemist on
kolmeaastaste, s.t. pikaajaliste toetustega, on
oluline, et nii taotleja kui partner oleksid
organisatsioonina juba tõestanud oma
institutsionaalset tegutsemisvõimekust ja
usaldusväärsust.
16
vähemalt ühe juhatuse liikme või
töölepingu alusel töötava töötaja
töökogemuse või läbiviidud projektide
kaudu, mis peavad olema kestnud kokku
nõutud arv aastaid.
SELGITUS: Leiame, et eelnõus pakutud
tingimused taotlejale ja partnerile on liialt
piiravad ning ei aita kaasa määruse
eesmärkide saavutamisele. § 14 lg 4
eesmärk on tagada, et MKM-i strateegiline
partnerlus sõlmitakse vabaühendustega,
kelle põhikirja eesmärgid ja tegelik
tegevus toetavad MKM-i valitsemisala
eesmärkide saavutamist ning panustavad
poliitika elluviimisse ja kujundamisse
võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse
valdkonnas. Samuti peavad eelduslikult
vabaühenduste nimel tegutsevatel
inimestel olema vajalikud oskused ja
teadmised, et soolist võrdsust ja võrdseid
võimalusi edendada.
MKM-i pakutud sõnastuse korral võiks
toetust saada vabaühendus, mis on küll
tegutsenud valdkonnas kolm või ühe aasta,
kuid kelle juhtorganites ega töötajaskonnas
ei ole kaadrivoolavuse tõttu enam ühtegi
inimest, kes on valdkonnas tegutsenud
nõutud arv aastaid. Kõrvale jääks aga need
vabaühendused, kes on äsja loodud, aga
kelle juhatuses või töötajate hulgas on
pikalt soolise võrdsuse või võrdsete
võimaluste valdkonnas tegutsevad
eksperdid.
Käesoleval aastal loodud MTÜ
Soouuringute keskus Dike põhikirja järgi
on keskuse tegevuse eesmärgiks teha
kvaliteetseid teaduspõhiseid uuringuid,
analüüse ning teavitustegevusi
inimõiguste, soolise võrdsuse, võrdse
kohtlemise, LGBTQI+ inimeste õiguste
teemadel. Oma tõenduspõhise tegevusega
soovime toetada demokraatia ja õigusriigi
põhimõtteid austavaid Eesti ja Euroopa
vabaühendusi ja avaliku sektori
poliitikakujundajaid saavutamaks
ühiskond, kus:
17
- kõigil inimestel sõltumata nende soost,
soolisest identiteedist, seksuaalsest
identiteedist või sootunnustest on võrdsed
õigused ja võimalused rääkida kaasa
ühiskonna kujundamisel ning teostada end
igakülgselt kartmata diskrimineerimist,
vägivalda või vaenu;
- inimõigusi arendataks viisil, mis toetab
vähemalt seniste inimõigusstandardite
säilimist ja kõigi inimeste inimväärikust.
Soouuringute keskuse lõid kaks
tunnustatud ja pikaaegselt valdkonnas
tegutsenud eksperti (Sara Barbo (end.
Arumetsa) ja allakirjutanu). Soovime anda
oma panuse võrdsete võimaluste ja soolise
võrdsuse poliitika kujundamisse ja
elluviimisse.
Meie pakutud määruse § 14 lõike 4
punktide 2 ja 3 sõnastus võimaldaks
rahastajal sisuliselt hinnata, kas taotleja või
partner on vabaühendus, kus on piisav
kompetents, et toetada MKM-i soolise
võrdsuse ja võrdsete võimaluste poliitika
kujundamisel ja ellu viimisel.
MÄÄRUS
27.03.2025 nr 6
Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise
toetus
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse poliitika kujundamises ja
elluviimises osalemiseks toetuse andmise, kasutamise ning tagasinõudmise ja -maksmise
tingimused ja kord.
(2) Toetuse taotlemise, määramise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse perioodi
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse
§ 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu, kui määrusest
ei tulene teisiti. Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastavat liiki dokumendi esitamist ette nähtud,
esitatakse digitaalselt allkirjastatud dokument elektrooniliselt. Kui e-toetuse keskkonnas esineb
tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, pikendatakse taotlemise tähtaega vea
likvideerimisele kulunud päevade arvu võrra.
§ 2. Terminid
Määruse tähenduses:
1) omafinantseering – abikõlblik kulu, mida toetusest ei hüvitata ja mille tasub toetuse saaja või
partner;
2) sooline võrdsus – naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus,
hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel, nende võrdne
ühiskondlik staatus ja sooline tasakaal otsuste langetamisel;
3) strateegiline partner – toetuse saaja ja partneri kaasamise korral partner, kes oma tegevusega
aitab saavutada toetuse andmise eesmärke ning panustab võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse
valdkondades poliitika kujundamisse ja elluviimisse;
4) tulemus – projekti tegevustest kasusaajatele avalduv väljundite lühiajaline mõju, mida
soovitakse saavutada;
5) välisprojekt – väljaspool Eestit registreeritud asutuse või organisatsiooni rahastatav projekt;
2
6) väljund – projekti raames loodud mõõdetav tulem, toode või osutatud teenus, mis on vajalik
tulemuse saavutamiseks ning on otseselt seostatav elluviidud tegevuse ja selleks tehtud kuludega;
7) võrdsed võimalused – nahavärvil, rahvusel, etnilisel kuuluvusel, vanusel, usulistel või muudel
veendumustel, puudel või terviseseisundil, seksuaalsel sättumusel, sootunnustel, soolisel
identiteedil või eneseväljendusel põhinevate ning nendega seotud ühiskondlikest hoiakutest ja
eelarvamustest tulenevate takistuste puudumine võimaldamaks vähemusrühma kuuluvatel
inimestel teistega võrdselt oma õigusi teostada, ennast teostada ja osaleda kõigis ühiskonnaelu
valdkondades.
§ 3. Toetuse rakendamine
Toetuse taotlusi menetleb, taotluste rahuldamise, rahuldamata jätmise ning muutmise otsuseid ja
toetuse makseid teeb, toetuse kasutamist kontrollib ning toetuse tagasinõudmise otsuseid teeb Riigi
Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK), kui määruse kohaselt ei ole nimetatud tegevus Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses.
§ 4. Vaidemenetlus
RTK otsuse või toimingu peale võib esitada enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaide RTK-le
30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest või toimingust teada sai või
oleks pidanud teada saama.
2. peatükk
Toetuse andmise eesmärgid ja toetatavad tegevused
§ 5. Toetuse andmise eesmärgid
Toetuse andmise eesmärgid:
1) tagada vähemusgruppide võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil tegutsevate Eestis
registreeritud mittetulundusühingute ja sihtasutuste (edaspidi vabaühendus) võime toetada oma
tegevusega Vabariigi Valitsuse 23. veebruaril 2023. aastal kinnitatud „Heaolu arengukava 2023–
2030“ (edaspidi „Heaolu arengukava 2023–2030“) viienda alaeesmärgi elluviimist, toetada Eestis
vähemusgruppide võrdsete võimaluste loomist väärtustavaid ja toetavaid ühiskondlikke hoiakuid,
suurendada ühiskonna teadlikkust võrdsest kohtlemisest ja võrdsete võimaluste edendamisest ning
võimestada strateegilist partnerit mitmekesisuse ja vähemusgruppide võrdsete võimaluste
edendamiseks (edaspidi võrdsete võimaluste edendamise eesmärk);
2) tagada soolise võrdsuse edendamise eesmärgil tegutsevate vabaühenduste võime toetada oma
tegevusega „Heaolu arengukava 2023–2030“ viienda alaeesmärgi elluviimist, toetada Eestis
soolist võrdsust väärtustavaid ja toetavaid ühiskondlikke hoiakuid, suurendada teadlikkust
soolisest võrdsusest ning võimestada strateegilist partnerit soolise võrdsuse edendamiseks
(edaspidi soolise võrdsuse edendamise eesmärk).
§ 6. Toetatavad tegevused võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks
(1) Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks antakse toetust:
1) võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil tegutseva vabaühenduse arendamiseks ja
tegutsemisvõime tagamiseks;
2) võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste edendamise alaseks huvikaitsetegevuseks ja
koordineerimiseks ning osalemiseks poliitikakujundamises;
3) uuringu ja analüüsi tegemiseks, algatamaks ja toetamaks teadmispõhist arutelu
vähemusgruppide olukorra, probleemide ja nende lahendamise võimaluste teemal;
3
4) võrdse kohtlemise ja vähemusgruppide võrdsete võimaluste ning nende edendamise teemalise
ühiskondliku või sihtrühmapõhise arutelu algatamiseks ja korraldamiseks ning arutelus
osalemiseks;
5) võrdse kohtlemise ja vähemusgruppide võrdsete võimaluste teemalise võrgustiku- ja
teabeürituse, konverentsi, seminari või ürituste sarja korraldamiseks;
6) vähemusgruppi kuuluvate inimeste juriidiliseks, psühholoogiliseks või kogemusnõustamiseks
või muuks nõustamistegevuseks;
7) võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste ning nende edendamise teemaliseks
koolitustegevuseks;
8) võrdsete võimaluste edendamiseks strateegilise kommunikatsiooni või hagelemise kaudu;
9) mitmekesisuse edendamise toetamiseks;
10) muu võrdse kohtlemise tagamist ning võrdsete võimaluste edendamist toetavaks tegevuseks,
mille vajalikkus ja eesmärk on taotluses põhjendatud;
11) välisprojekti, mille taotleja ellu viib, omafinantseeringuks;
12) taotleja poolt muu võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks elluviidava
projekti omafinantseeringuks.
(2) Mitmekesisuse edendamine hõlmab tegevusi, mis aitavad tööandjatel suurendada inimeste
hoiakuid, käitumist ja otsuste tegemist mõjutavatel nähtavatel ja nähtamatutel eripäradel põhinevat
mitmekesisust töötajaskonnas ning luua töötajate eripärasid ja nendega seotud erinevaid vajadusi
arvestava, turvalise, toetava ja kaasava töökeskkonna ja tingimused kõigi töötajate panuse
tunnustamiseks ja potentsiaali rakendamiseks.
§ 7. Toetatavad tegevused soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks
Soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks antakse toetust:
1) soolise võrdsuse edendamise eesmärgil tegutseva vabaühenduse arendamiseks ja
tegutsemisvõime tagamiseks;
2) soolise võrdsuse alaseks huvikaitsetegevuseks ja selle koordineerimiseks ning osalemiseks
poliitikakujundamises;
3) uuringu ja analüüsi tegemiseks, algatamaks ja toetamaks teadmispõhist arutelu soolise
ebavõrdsuse ilmingute, nendega kaasnevate probleemide ja nende lahendamise võimaluste teemal;
4) soolise võrdsuse teemaliste ühiskondlike või sihtrühmapõhiste arutelude algatamiseks ja
korraldamiseks ning arutelus osalemiseks;
5) soolise võrdsuse teemalise võrgustiku- ja teabeürituse, sealhulgas konverentsi, seminari või
üritusesarja korraldamiseks;
6) soolise võrdsuse teemaliseks koolitus- ja nõustamistegevuseks;
7) soolise võrdsuse edendamiseks strateegilise kommunikatsiooni kaudu;
8) muu soolise võrdsuse edendamise tegevuseks, mille vajalikkus ja eesmärk on taotluses
põhjendatud;
9) välisprojekti, mille taotleja ellu viib, omafinantseeringuks;
10) taotleja poolt muu soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks elluviidava projekti
omafinantseeringuks.
3. peatükk
Toetuse suurus ja osakaal, kulude abikõlblikkus ja projekti elluviimise periood
§ 8. Toetuse osakaal ja suurus
(1) Toetuse suurim summa võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks esitatud
projekti puhul on 522 905 eurot ja soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks esitatud
projekti puhul on 784 357 eurot.
4
(2) Omafinantseeringu minimaalne määr on üks protsent projekti abikõlblikest kuludest.
(3) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 11 ja 12 ning § 7 punktides 9 ja 10 nimetatud omafinantseering
kokku võib moodustada käesoleva määruse alusel esitatud projekti abikõlblikust maksumusest
kuni 20 protsenti.
(4) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 3 ja § 7 punktis 3 sätestatud tegevuse raames tehtavate uuringute
ja analüüside maksumus kokku võib moodustada projekti abikõlblikust maksumusest kuni 20
protsenti.
§ 9. Abikõlblikud kulud
(1) Projekti otsene kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, dokumentaalselt tõendatud ja
tekkinud projekti elluviimise perioodil tehtud toetatava tegevuse käigus.
(2) Projekti otsene kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus projekti tulemuse
saavutamiseks.
(3) Projekti kaudsed kulud on projekti elluviimisega seotud halduskulud ja administreerimise
kulud.
(4) Projekti kaudsed kulud võivad moodustada otsestest kuludest kümme protsenti.
§ 10. Abikõlbmatud kulud
Abikõlbmatud kulud on:
1) investeering kinnisvarasse ja taristusse;
2) kapitalirent;
3) vara amortisatsiooni kulu;
4) kinnisvara remondikulu;
5) mootorsõiduki, maastiku- ja veesõiduki ning drooni soetamis-, rendi- ja ülalpidamiskulu, välja
arvatud sõiduki kasutusrendi- ja kütusekulu lähetuskulu osana ja isikliku sõiduauto kasutamise
hüvitis maksuvaba piirmäära ulatuses;
6) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikutelt kauba ja teenuse ostmise kulu;
7) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse täitmata jätmise korral makstav leppetrahv ja viivis ning
vaide- ja kohtumenetluse menetluskulu;
8) intress laenult ja võlalt ning laenu ja võla teenindamise tasu ja viivis;
9) kulu, mille katteks on juba toetust eraldatud või makstud välistoetuse, riigieelarve või muudest
avaliku sektori vahenditest;
10) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav.
§ 11. Projekti elluviimise periood
(1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal
tehakse projekti tegevused ja tekivad projekti elluviimisega kaasnevad kulud.
(2) Projekti elluviimise periood võib alata 1. jaanuaril 2025. aastal või hiljem. Projekti elluviimise
periood peab kestma kuni 31. detsembrini 2027. aastal.
(3) Projekti elluviimise perioodi võib põhjendatud juhul pikendada kokku kuni kuus kuud.
5
(4) Pikendamise taotlus esitatakse mitte hiljem kui 30 päeva enne projekti elluviimise perioodi
lõppkuupäeva. RTK kooskõlastab pikendamise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
4. peatükk
Riigiabi
§ 12. Riigiabi
(1) Kui toetust antakse riigiabina, on see riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või
vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses.
(2) Toetust ei anta taotlejale, kes on jätnud talle Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega
abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või ühisturuga kokkusobimatuks, esitatud abi tagasimaksmise
korralduse täitmata.
§ 13. Vähese tähtsusega abi
(1) Kui toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL)
2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist
vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus) ja
konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(2) Vähese tähtsusega abi ei anta VTA määruse artikli 1 punktis 1 sätestatud juhtudel.
(3) Määruse alusel antav ja eelneval kolmel aastal antud abi ühele ettevõtjale ei tohi majandusaasta
jooksul ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 nimetatud summat.
(4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on
omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.
(5) VTA määruse kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis
5 sätestatud kumuleerimisreegleid.
5. peatükk
Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
§ 14. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Taotleja on vabaühendus.
(2) Taotleja võib toetatavate tegevuste elluviimisse kaasata partnereid. Partner on Eestis
registreeritud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või asutus või
rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb toetatavates tegevustes ja kellel tekivad selle käigus
kulud ning kelle osalemine projektis on vajalik soovitud tulemuse saavutamiseks.
(3) Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) maksu- ja maksevõlg riigile koos intressiga on väiksem kui 100 eurot või see on ajatatud ning
maksed peavad olema tehtud ajakava kohaselt;
2) ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning nende suhtes ei ole algatatud
pankrotimenetlust;
6
3) juhtorgani liikmetel puudub karistus karistusseadustiku §-des 151– 1531, 199–218, 2901–3001,
333–349 ja 372–4024 sätestatud süüteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist
kustutatud;
4) nõuetekohaselt on täidetud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide ja
registrile, kus nad on registreeritud, majandusaasta aruannete esitamise kohustus, kui see on
nõutav;
5) omab oma tegevust eesti keeles tutvustavat avalikkusele kättesaadavat veebilehte või
sotsiaalmeediakanalit;
6) võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks esitatud taotluse puhul peab taotlejal
olema vähemalt kolmeaastane tõendatav huvikaitse kogemus võrdsete võimaluste edendamisel
ning partneril vähemalt üheaastane tõendatav asjakohaste siht- ja sidusrühmadega tegutsemise
kogemus võrdsete võimaluste edendamise valdkonnas;
7) soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks esitatud taotluse puhul peab taotlejal
olema vähemalt kolmeaastane tõendatav huvikaitse kogemus soolise võrdsuse edendamisel ning
partneril vähemalt üheaastane tõendatav asjakohaste siht- ja sidusrühmadega tegutsemise kogemus
soolise võrdsuse valdkonnas.
§ 15. Nõuded taotlusele
Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente:
1) teave, kas toetust taotletakse võrdsete võimaluste edendamise või soolise võrdsuse edendamise
eesmärgi saavutamiseks;
2) taotleja nimi, registrikood, aadress, e-posti aadress, § 14 lõike 3 punktides 6 või 7 nimetatud
kogemuse kirjeldus;
3) partneri kaasamisel partneri nimi, registrikood, aadress ja e-posti aadress, § 14 lõike 3 punktides
6 või 7 nimetatud kogemuse kirjeldus, kaasamise vajaduse põhjendus ja partneri elluviidavad
tegevused;
4) partneri kinnituskiri projektis osalemiseks;
5) projekti eesmärk, selle saavutamise tähtaeg, elluviidavad tegevused, nende väljund ja tulemus
ning tulemuse tõendamine;
6) projektijuhi ning taotleja ja partneri tegevuste peamiste elluviijate elulookirjeldus ning rollide
kirjeldus projektis;
7) tegevuste ajakava;
8) tegevuste kaupa lahti kirjutatud eelarve;
9) toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest;
10) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 11 ja 12 ning § 7 punktides 9 ja 10 nimetatud omafinantseeringu
toetuse taotlemisel kirjeldus käesoleva määruse alusel toetatavatest tegevustest, mille
elluviimiseks omafinantseeringuks taotletud summat kasutatakse juhul, kui omafinantseeringut
eeldava projekti taotlust ei rahuldata;
11) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 11 või 12 või § 7 punktides 9 või 10 nimetatud
omafinantseeringuks toetuse taotlemisel omafinantseeringut eeldava projekti konkursi või
taotlusvooru väljakuulutamise teade koos selle raames kavandatava tegevuse kirjelduse ja
omafinantseeringut sisaldava planeeritava eelarvega;
12) taotluse on allkirjastanud allkirjaõiguslik isik;
13) volikiri, kui taotluse allkirjastanud isik tegutseb volituse alusel.
§ 16. Täiendavad nõuded võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil esitatud taotlusele
(1) Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil esitatud taotlus peab sisaldama võrdse kohtlemise
või võrdsete võimaluste alast huvikaitsetegevust ning vähemalt kolmele erinevale lõikes 2
nimetatud kasusaajate sihtrühmale suunatud tegevusi võrdsete võimaluste edendamiseks.
7
(2) Kasusaajate sihtrühmad on:
1) paragrahvi 2 punktis 7 sätestatud tunnuste põhjal vähemusgruppidesse kuuluvad inimesed;
2) tööandjad;
3) haridustöötajad;
4) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tasandi poliitikakujundajad;
5) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tasandi poliitikarakendajad;
6) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tasandi otsustajad.
(3) Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks võib taotleja lõikes 2 sätestatud
sihtrühmi täpsustada ning esitada lisaks teisi olulisi sihtrühmi, kellele suunatud tegevuste sisu ja
eesmärgid on taotluses põhjendatud.
§ 17. Täiendavad nõuded soolise võrdsuse edendamise eesmärgil esitatud taotlusele
(1) Soolise võrdsuse edendamise eesmärgil esitatud taotlus peab sisaldama soolise võrdsuse alast
huvikaitsetegevust ning vähemalt kolmele erinevale lõikes 2 nimetatud kasusaajate sihtrühmale
suunatud tegevusi soolise võrdsuse edendamiseks.
(2) Kasusaajate sihtrühmad on:
1) avalikkus;
2) noored;
3) tööealised inimesed;
4) vanemaealised inimesed;
5) paragrahvi 16 lõike 2 punktides 2–6 nimetatud sihtrühmad.
(3) Soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks võib taotleja lõikes 2 nimetatud
sihtrühmi täpsustada, samuti esitada veel olulisi sihtrühmi, kellele suunatud tegevuste sisu ja
eesmärgid on taotluses põhjendatud.
6. peatükk
Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine
§ 18. Toetuse taotlemine
(1) Toetust taotletakse vooruliselt. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastab RTK-le
taotlusvooru ajakava.
(2) RTK teavitab oma veebilehel taotlusvooru avamise ja sulgumise kuupäevast ning toetuste
eelarvest vähemalt kümme tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
(3) Taotlusvoor on avatud 21 kalendripäeva. Kui vooru tähtpäev langeb nädalavahetusele või
riigipühale, siis taotlusvoor suletakse järgneval tööpäeval.
(4) Sama taotleja võib toetust taotleda § 5 punktis 1 ja punktis 2 nimetatud eesmärgil ühe korra.
Igaks toetuse andmise eesmärgiks esitatakse eraldi taotlus.
(5) Kui taotlust ei esitata taotlusvooru tähtajaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata.
§ 19. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine
(1) RTK kontrollib taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust kümne tööpäeva jooksul
taotluste esitamise tähtpäevast arvates.
8
(2) Kui partneri nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse partneri nõuetele mittevastavus,
teavitatakse sellest esimesel võimalusel taotlejat ja tehakse ettepanek viie tööpäeva jooksul
asendada partner nõuetele vastava partneriga või muuta taotlust nii, et partnerit ei kaasata. Antud
tähtaja võrra pikeneb lõikes 1 sätestatud tähtaeg.
(3) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse taotluses puudusi, teavitatakse
sellest esimesel võimalusel taotlejat ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg kuni viis
tööpäeva, mille võrra pikeneb lõikes 1 sätestatud tähtaeg.
(4) Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid RTK osutatud puuduste kõrvaldamiseks.
(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlust sisuliselt hindamata, kui esineb vähemalt
üks järgmistest asjaoludest:
1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;
2) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud;
3) taotlust on lubamatult muudetud;
4) taotleja, partner või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele ning
mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada;
5) taotleja või partner ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust või mõjutab
õigusvastasel viisil taotluse menetlemist.
(6) RTK teavitab § 20 lõikes 1 sätestatud komisjoni taotlustest, mille osas vastavad nõuetele
taotleja, partner ja taotlus, kahe tööpäeva jooksul taotluse läbivaatamisest arvates.
§ 20. Taotluste menetlemine toetuse andmist korraldavas komisjonis
(1) Kui taotleja, partner ja taotlus vastavad nõuetele, hindab toetuse andmist korraldav komisjon
(edaspidi komisjon), kas taotluses kirjeldatud tegevused on põhjendatud ja tõhusad toetuse
andmise eesmärgi täitmiseks ja kavandatud tulemuse saavutamiseks.
(2) Komisjoni liikmed nimetab käskkirjaga majandus- ja tööstusminister.
(3) Kui komisjoni hinnangul ei vasta taotluses kirjeldatud tegevused lõikes 1 sätestatule, peab
komisjon taotlejaga läbirääkimisi taotluse sisu või eelarve muutmiseks. Komisjoni nimel peab
taotlejaga läbirääkimisi komisjoni määratud esindaja (edaspidi läbirääkija).
(4) Komisjon määrab taotlejaga läbirääkimiste pidamiseks tähtaja, mille võrra pikeneb kõigi
taotluste menetlemise aeg. Komisjon teavitab taotlejaid nimetatud tähtajast.
(5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab RTK-d läbirääkimiste algatamisest,
tähtajast ja sisust.
(6) Läbirääkimiste tulemusena kokkuleppele jõudmise korral teavitab taotleja RTK-d soovist
muuta taotlust. RTK saadab taotlejale taotluse muutmiseks tagasi.
(7) Kui läbirääkimiste tulemusel on taotleja taotlust muutnud, teavitab RTK sellest läbirääkijat
kahe tööpäeva jooksul.
(8) Komisjoni ettepanekud taotlused hindamisele saata või rahuldamata jätta vormistatakse
protokollina ja edastatakse e-kirjaga RTK-le hiljemalt allkirjastamisele järgneval tööpäeval.
9
(9) Komisjon teeb läbirääkimiste tulemusel RTK-le ettepaneku taotlus sisulist hindamist läbi
viimata rahuldamata jätta, kui:
1) taotlejaga peetud läbirääkimistel ei saavutatud kokkulepet taotluse sisu või eelarve muutmiseks;
2) taotleja ei esita läbirääkimiste järel RTK-le komisjoni määratud tähtajaks muudetud taotlust;
3) läbirääkimiste järel esitatud taotlus ei vasta saavutatud kokkuleppele.
§ 21. Hindamiskriteeriumid
Nõuetele vastava ja komisjonilt positiivse hinnangu saanud taotluses kirjeldatud projekti hindavad
hindajad hindamisjuhendi (lisatud) alusel, mis põhineb hindamiskriteeriumitel:
1) projekti vajalikkuse põhjendatus ja vastavus sihtrühma vajadustele – null kuni viis punkti;
2) projekti eesmärgipärasus – null kuni kuus punkti;
3) projekti tegevuste, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ja põhjendatus ning nende
omavaheline loogiline seos – null kuni viis punkti;
4) tegevuste mõju kestlikkus – null kuni viis punkti;
5) taotleja ja partneri teadmiste, oskuste ja kogemuste piisavus kavandatud tulemuste
saavutamiseks – null kuni neli punkti;
6) eelarve põhjendatus, realistlikkus ja säästlikkus – null kuni viis punkti.
§ 22. Taotluste hindamine
(1) Hindajad nimetab käskkirjaga majandus- ja tööstusminister. Hindajana võib kaasata
väliseksperdi.
(2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab hindajatest RTK-d, kes võimaldab
hindajatele ligipääsu e-toetuse keskkonnas taotlustele ja nendega seotud materjalidele.
(3) Hindajad peavad enne taotluste hindamist esitama MKM-le kirjaliku kinnituse oma
sõltumatusest ja erapooletusest taotluste hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud
info konfidentsiaalsena hoidmisest.
(4) Kui hindaja on seotud taotluse ettevalmistamisega või taotleja või partneriga, kohustub ta
viivitamata teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit ja RTK-d huvide konfliktist
ning taandama ennast taotluse hindamisest.
(5) Hindaja hindab taotlusi seitsme tööpäeva jooksul taotluste saamisest arvates. Iga taotlust
hindab vähemalt kaks hindajat, kes esitavad individuaalse hinnangu. Hindamiskriteeriumite alusel
leitakse punktide aritmeetiline keskmine.
(6) RTK reastab hindamise tulemusel taotlused paremusjärjestuse saamiseks § 5 punktides 1 ja 2
nimetatud eesmärkide kaupa eraldi pingeritta alates suurima punktisumma saanud taotlusest.
(7) Pingeritta reastatakse taotlused, mis on hindamise tulemusel saanud koondhindeks vähemalt
16 punkti ega ole üheski §-s 21 sätestatud hindamiskriteeriumis saanud null punkti.
(8) Kui taotluseid hinnati võrdse punktisummaga, saab pingereas kõrgema koha taotlus, mille § 21
punktides 1 ja 2 nimetatud hindamiskriteeriumite liidetud punktisumma on suurem.
(9) Kui lõikes 8 toodud punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha taotlus, mille §
21 punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumi punktisumma on suurem.
10
(10) Kui lõikes 9 toodud punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha ajaliselt varem
esitatud taotlus.
(11) Taotlused rahuldatakse hindamisel tekkinud pingerea alusel eelarve ulatuses.
§ 23. Taotluse rahuldamata jätmine
(1) Hindamise läbinud taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest
asjaoludest:
1) hindamise tulemusena on taotluse koondhinne alla 16 punkti või taotlust on vähemalt ühes §-s
21 sätestatud hindamiskriteeriumis hinnatud null punktiga;
2) taotlusvooru eelarvet ja taotluste pingerida arvestades ei ole võimalik taotlust rahuldada;
3) taotleja või partner mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist.
(2) Taotlejale tehakse otsus teatavaks kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
§ 24. Taotluse rahuldamise otsuse tegemine
(1) Taotluse rahuldamise otsused tehakse kümne tööpäeva jooksul § 22 lõikes 11 nimetatud
pingerea koostamisest arvates.
(2) Taotluse rahuldamise otsuses määratakse vähemalt:
1) toetuse saaja nimi, registrikood;
2) toetuse kasutamise eesmärk;
3) toetatavad tegevused;
4) tegevuste elluviimise periood;
5) toetuse maksmise ja projekti tulemuste tõendamise kord;
6) aruannete esitamise kord.
7. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 25. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Põhjendatud juhtudel võib toetuse saaja taotleda toetatavate tegevuste, väljundi ja tulemuste
muutmist, esitades RTK-le vastava taotluse.
(2) RTK kooskõlastab lõikes 1 nimetatud muudatused enne muutmisotsuse tegemist Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga.
(3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab muudatuse või keeldub sellest 20
tööpäeva jooksul puudusteta taotluse saamisest arvates. Muudatus jäetakse kooskõlastamata juhul,
kui see seab kahtluse alla projekti eesmärgi, oodatava väljundi või tulemuse saavutamise või
projekti tegevuste lõpetamise projekti elluviimise perioodil.
(4) RTK koostab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse, kui on saanud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumilt kooskõlastuse. Kooskõlastamisest keeldumisel taotluse
rahuldamise otsust ei muudeta.
(5) Väheoluliseks muudatuseks loetakse:
1) projekti tegevuse ajakava muutmine tingimusel, et tegevuse ja projekti lõpptähtaeg ei muutu;
11
2) projekti tegevuse muutmine tingimusel, et sellega ei muutu oluliselt tegevuse sisu ega väljund
või tulemus ja selle sihttase.
(6) Väheolulise muudatuse puhul ei taotleta taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Sellise
muudatuse põhjendused esitatakse projekti vahe- ja lõpparuandes.
§ 26. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud;
2) taotleja, toetuse saaja või partner on esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on
jäetud esitamata;
3) toetuse saaja või partner rikub taotluse rahuldamise otsuses nimetatud kohustust;
4) toetuse saaja loobub toetusest.
(2) Toetuse saaja tagastab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral saadud
toetuse vastavalt tagasinõudmise otsusele.
(3) RTK teavitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit taotluse rahuldamise otsuse
kehtetuks tunnistamisest viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
8. peatükk
Toetuse maksmine ja aruannete esitamine
§ 27. Kindlasummalise makse alusel kulude hüvitamine
(1) Toetust makstakse ettemaksena toetuse saaja taotluse alusel järgmiselt:
1) esimene ettemakse, üks kolmandik toetuse summast, kümne tööpäeva jooksul pärast
ettemaksetaotluse esitamist;
2) teine ettemakse, üks kolmandik toetuse summast, 2026. aasta jaanuaris;
3) kolmas ettemakse, üks kolmandik toetuse summast 2027. aasta jaanuaris.
(2) Toetuse maksed võib osaliselt või täielikult peatada, kui:
1) vahearuandes esineb puudusi;
2) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
3) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja või partner ei suuda ettenähtud ajaks
kavandatud tulemusi saavutada;
4) toetuse võimaliku tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa ei ole
lõplikult tagasi makstud;
5) toetuse saajale või partnerile või tema juhtorgani liikmele on esitatud kahtlustus § 14 lõike 3
punktis 3 nimetatud asjaolude suhtes.
(3) Ettemakset või selle osa ei maksta, kui:
1) toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti
elluviimine on ohustatud ja RTK tunnistab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks;
2) toetuse saaja või partner ei võimalda või takistab kontrolli toetuse kasutamise üle;
3) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumiseks.
(4) Toetust tõendatakse kindlasummalise maksena, kui toetuse saaja on taotluse rahuldamise
otsuses määratud projekti tulemuse osaliselt või täielikult saavutanud ja tõendanud.
12
(5) Projekti tulemuse osalise saavutamise korral esitab toetuse saaja selgituse RTK-le ja Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumile.
(6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium hindab, kas tulemuse osaline saavutamine on
põhjendatud. Kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on tulemuse osaline
saavutamine põhjendatud, loeb RTK toetuse tõendatuks. Kui Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ei pea tulemuse osalist saavutamist põhjendatuks, teeb RTK
saavutamata tulemuse osas tagasinõude otsuse.
§ 28. Aruannete esitamine ja kontrollimine
(1) Toetuse saaja esitab projekti elluviimise kohta vahearuaruande kaks korda aastas taotluse
rahuldamise otsuses märgitud tähtpäevadeks. Kui taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva ja
vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui kuus kuud, siis vahearuannet ei esitata.
(2) Toetuse saaja esitab lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul projekti elluviimise perioodi
lõppkuupäevast arvates.
(3) Aruannetes esitatakse tegevuste elluviimise, väljundite ja tulemuste näitajad ja saavutatud
sihttasemed ning saavutamise info aruande andmeväljades nõutu kohaselt.
(4) Kui toetust eraldati § 6 lõike 1 punktides 11 või 12 või § 7 punktides 9 või 10 nimetatud
omafinantseeringuks, esitab toetuse saaja projekti lõpparuandega ka toetatud omafinantseeringuga
projekti raames esitatud ja kinnitatud lõpparuande, või kui see ei ole lõpparuande esitamiseks
võimalik, siis seniste tulemuste saavutamist tõendavad dokumendid.
(5) RTK kontrollib aruannet 20 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. Puuduste korral antakse
toetuse saajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mille võrra pikeneb aruande kontrollimise aeg.
(6) RTK edastab aruande enne selle kinnitamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
kooskõlastamiseks.
(7) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaatab aruande läbi kümne tööpäeva jooksul
selle saamisest. Kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab aruande, kinnitab
RTK selle viie tööpäeva jooksul kooskõlastuse saamisest arvates.
9. peatükk
Toetuse saaja, partneri ning RTK õigused ja kohustused
§ 29. Toetuse saaja ja partneri kohustused
(1) Toetuse saaja ja partner on kohustatud:
1) kasutama toetust sihipäraselt ja otstarbekalt taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade
ja tingimuste kohaselt;
2) teavitama RTK-d viivitamatult, kui ilmnevad tegevuse elluviimist raskendavad või takistavad
asjaolud;
3) edastama RTK-le nõutud teabe, dokumendid ja muu küsitu kümne tööpäeva jooksul, välja
arvatud juhul, kui asjaoludest tulenevalt on antud sellest erinev tähtaeg;
4) võimaldama RTK-l ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kontrollida toetuse
kasutamise sihipärasust ja aruannete õigsust ning esitama selleks määratud tähtajaks nõutud
andmed, dokumendid ja selgitused ning lubama kontrolli teostamiseks viibida oma ning partneri
ruumides ja territooriumil;
13
5) maksma tagasinõutud toetuse nõuetekohaselt tagasi;
6) säilitama taotlemise, toetuse saamise ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni
kolm aastat pärast projekti elluviimise perioodi lõppu ning riigiabi ja vähese tähtsusega abi
saamisega seotud dokumente kümme aastat määruse alusel viimase abi andmisest arvates;
7) esitama projekti raames valminud trükise, koolitusmaterjali, andmekogu, uuringu aruande või
muu sellise tulemuse koos aruandega ühes eksemplaris elektrooniliselt;
8) nimetama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit kirjeldatud tegevuse toetajana
vastavates trükistes, reklaamides ja avalikel esinemistel, kasutades võimaluse korral Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi
stiilijuhistele;
9) avalikustama oma veebilehel ja sotsiaalmeedia kanalis toetatud projekti nime, tulemused, kogu-
ja toetussumma ning info olulisemate tegevuste ja tulemuste kohta;
10) lõpetama RTK või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõudel Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi sümboolika kasutamise;
11) tagama tegevuste elluviimisel minimaalse ökoloogilise jalajälje, lähtuma keskkonnasõbraliku
sündmuse põhimõtetest ürituste korraldamisel, vähendama märkimisväärselt ühekordsete toodete
ja pakendite kasutamist, digiprügi ja paberdokumentide hulka ning trükiste tellimist, tegelema
transpordi tõhusama planeerimisega, tagades võimaluse korral osalemise distantsilt.
(2) Kui toetust anti § 6 lõike 1 punktides 11 ja 12 ning § 7 punktides 9 ja 10 nimetatud
omafinantseeringu hüvitamiseks, kohaldatakse käesoleva paragrahvi tingimusi niivõrd, kuivõrd
need ei lähe vastuollu viidatud sätetes nimetatud projektile kohalduvate nõuetega.
§ 30. Toetuse saaja ja partneri kohustused seoses hankimise ja ostumenetlusega
(1) Toetuse saaja ja partner on kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija
riigihangete seaduse tähenduses.
(2) Kui toetuse saaja või partner ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ning asja või
teenuse (edaspidi ost) abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 100 000 euroga või
sellest suurem, peab ta korraldama ostumenetluse riigihangete registris lähtudes lõigetes 4–5
sätestatud nõuetest.
(3) Kui toetuse saaja või partner ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ning asja või
teenuse abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 20 000–99 999,99 eurot, peab ta korraldama
ostumenetluse lähtudes lõigetes 4 ja 6 sätestatud nõuetest.
(4) Ostumenetlust korraldades järgitakse järgmisi põhimõtteid:
1) ostumenetluses koheldakse isikuid võrdselt ja ühetaoliselt;
2) ostumenetlus korraldatakse läbipaistvalt ja kontrollitavalt;
3) ostu kirjeldus tagab turuosaliste võrdse ligipääsu ostumenetlusele;
4) välditakse olukorda, kus tehingupartnerit võib pidada suguluse, hõimluse, juriidiliste isikutega
seotuse või muul viisil seotuks toetuse saaja või tema projektiga seotud ametiisikuga, ja sellise
olukorra ilmnedes teavitatakse sellest viivitamata RTK-d;
5) funktsionaalselt koos toimivat või samaliigilist ostu ei ole kunstlikult jagatud osadeks
eesmärgiga vältida lõikes 2 nimetatud kohustust;
6) ostu tegemise kohta avaldatud teates või hinnapäringus kirjeldatakse läbirääkimiste korda juhul,
kui pärast pakkumuse esitamist peetakse pakkujaga läbirääkimisi.
(5) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab lisaks lõikes 4 nimetatule vastama
järgmistele nõuetele:
14
1) ostumenetluseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis arvestavad ostu
eeldatavat mahtu ja maksumust;
2) nimetatud on ostu tunnused, tehnilised andmed või muud ostu iseloomustavad andmed, millele
pakkumus peab vastama;
3) määratud on pakkumuse esitamise tähtaeg, mis on ostu olemust arvestades proportsionaalne;
4) ostumenetlusega seotud teabevahetus toetuse saaja ja pakkuja vahel, sealhulgas juurdepääsu
võimaldamine ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele, ning pakkumuste ja selgituste
esitamine toimub riigihangete registris;
5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;
6) RTK esindaja lisatakse riigihangete registris ostu juurde kui vaatleja;
7) punktis 1 nimetatud tingimusi ei või muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ega kalduda
neist kõrvale parimat pakkumust valides;
8) teade ostumenetluse kohta on avalik;
9) ostumenetlus vastab lõike 6 punktis 5 nimetatud nõudele.
(6) Ostumenetlus, mida ei korraldata riigihangete registris, peab lisaks lõikes 3 nimetatule vastama
järgmistele nõuetele:
1) ostumenetluse korraldamiseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis
arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust;
2) hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
3) hinnapäring esitatakse vähemalt kahele üksteisest sõltumatule ettevõtjale, välja arvatud juhul,
kui kavandatava ostu turul puudub konkurents, mille puudumist peab toetuse saaja põhjendama;
4) ostumenetlust puudutavat dokumentatsiooni, sealhulgas elektrooniliselt või paberkandjal
toimunud kirjavahetust pakkuja ja toetuse saaja vahel ning teisi ostumenetluse tõendeid,
säilitatakse dokumentide säilitamistähtaja lõpuni;
5) ostumenetluse tulemusel sõlmitakse leping hinnapäringus ja pakkumuses nimetatud
tingimustel.
(7) Toetuse saaja ja partner peavad teenuste ja toodete, sealhulgas mööbli, puhastustoodete,
kontoritarvete ja IT-seadmete, hankimisel lähtuma keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määrusest
nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja
nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused”.
§ 31. Toetuse saaja ja partneri õigused
Toetuse saajal ja partneril on õigus saada RTK-lt infot, mis on seotud määruses sätestatud nõuete
ning toetuse saaja ja partneri kohustustega.
§ 32. RTK kohustused
RTK on kohustatud:
1) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi käsitlevaid andmeid kümne aasta jooksul taotluse
rahuldamise otsuse tegemisest arvates;
2) kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud riigiabi ja vähese tähtsusega
abi kohta;
3) edastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile § 29 lõike 1 punktis 7 nimetatud
materjalid.
§ 33. RTK õigused
RTK-l on õigus:
1) teha toetuse saaja ja partneri juures projekti tegevuste elluviimise kontrolli;
15
2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega;
3) nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist taotluses sisalduva kindlasummalise makse
tegevuste, eesmärkide ja tulemuste kohta, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ning
toetuse saaja ja partneri kohustuste nõuetekohast täitmist.
§ 34. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine
(1) RTK teeb toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse kaalutlusõiguse alusel järgmistel
juhtudel:
1) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata määruses või taotluse rahuldamise otsuses
nimetatud kohustuse või nõude;
2) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlus või
kuulutatud välja pankrot;
3) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
4) toetuse saaja on esitanud toetusest loobumise avalduse;
5) paragrahvi 27 lõikes 6 sätestatud juhul.
(2) Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse
kehtima hakkamise päevast arvates.
(3) RTK võib toetuse tagasimaksmist toetuse saaja taotlusel ajatada.
(4) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja taotluse, milles on märgitud ajatamise
vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamiskava. Toetuse saaja esitab RTK nõudmisel enda
majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid.
(5) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb RTK otsuse kümne
tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise
tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.
(6) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada 12 kalendrikuuni ajatamise taotluse rahuldamise otsuse
päevast arvates. Põhjendatud vajaduse korral võib RTK kooskõlastatult Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga määrata pikema tagasimaksmise aja.
(7) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse
tagasinõudmise otsusega.
(8) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib RTK tunnistada toetuse
tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30
kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
(9) Toetuse tagasinõudmise ja ajatamise taotluse rahuldamise ning kehtetuks tunnistamise otsus
edastatakse toetuse saajale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates haldusmenetluse
seaduse §-des 26–29 sätestatud viisil.
(10) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse
täitmise lõppemisest arvates.
(11) Ebaseaduslik ja väärkasutatud riigiabi nõutakse tagasi konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatud
alustel ja korras.
(12) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui:
16
1) tagasinõutav summa on väiksem kui 100 eurot;
2) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse ettenähtud tähtajaks;
3) toetuse saaja avastas ja teatas RTK-le esimesel võimalusel, et talle on toetust makstud alusetult,
ning tagastas selle;
4) kohustust või nõuet ei täideta toetuse saajast sõltumatute erakordsete või ettenägematute
asjaolude tõttu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
kantsler
Lisa Hindamisjuhend
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Meetme tegevuse RES.5.7.1 „Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamine“ taotlusvoorude eelarved ja ajakava | 14.04.2025 | 1 | 11-5/1578-1 | Väljaminev kiri | mkm | Riigi Tugiteenuste Keskus |