Kooskõlastuskiri

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kliimaministeerium

Teie: 10.03.2025 nr KLIM/25-0257/-1K

Meie: 28.03.2025 nr 1-7/71-3

Taristuministri määruse "Nõuded väikelaeva

varustusele ning sellise väikelaeva

ohutusnõuded, millega korraldatakse tasu eest

vabaajareise" eelnõu kooskõlastamine

märkustega

Austatud minister

Kliimaministeerium saatis Siseministeeriumile kooskõlastamiseks määruse eelnõu, millega

kehtestatakse Eestis registreeritud väikelaevadele kohustuslikud minimaalse varustuse nõuded

eesmärgiga suurendada väikelaevade üldist ohutust.

Oleme eelnõu läbi vaadanud koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga. Siseministeerium

kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel:

1. Palume seletuskirjas hinnata muudatuste mõju väikelaevade ja nende pardal olevate

inimeste turvalisusele. Seletuskirja punktis 4 on küll käsitletud määruse mõju väikelaeva

juhtidele ja omanikele, kuid üldise ohutuse aspekt on jäänud tähelepanuta. Palume mõju

hindamisel välja tuua, kas muudatuse mõjul suureneb või väheneb väikelaevade

õnnetusjuhtumite arv ning kas ja kuidas paraneb inimeste teadlikkus, võimalused ja oskused

tegutseda ohuolukorras? Millised on riskid ja kuidas neid maandatakse.

Toome välja, et otsingu- ja päästetööde juhtumite arv on tõusmas (tabel 1), sealhulgas

niisuguste juhtumite arv, mille põhjusteks tehnilised rikked, kogenematus ja olude vale

hindamine. Lisaks tehnilistele riketele, mis põhjustavad üle 2/3 juhtumitest, annavad tooni

ka inimeste veest päästmine ja kadumised/eksimised, samuti veesõiduki juhitavuse

kaotamine ja madalale sõidud. Arvestades väikelaevade ja väljastatud väikelaeva juhi lubade

arvu tõusu ei ole põhjust arvata, et otsingu- ja päästetööde juhtumite arv edaspidi langeb.

2022 2023 2024

SAR juhtumite arv 191 194 229

Mereabi osutamiste arv 81 108 145

Tabel 1. PPA JRCC Tallinn kogutav statistika otsingu- ja päästetööde kohta. SAR juhtum- inimelu on ohus;

mereabi- inimelu ei ole ohus, kuid veesõiduk vajab abi sadamasse jõudmiseks või edasi liikumiseks.

2 (4)

2. Teeme ettepaneku tõsta eelnõu § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud päästerõngas või

päästeling koos 15–25 meetri pikkuse viskeliiniga eelnõu § 2 lõikes 1 toodud

kohustusliku varustuse loetellu. Lisaks teeme ettepaneku lisada eelnõu § 2 lõike 1

loetellu vähemalt kahe rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja (RLKVE)

lisas IV nimetatud signaali edastamise võimalus.

Nõuded, mille eesmärk on tagada veeliikluse ohutust, peavad toetama väikelaeva juhti või

omanikku veesõiduki komplekteerimisel selliselt, et veekogul hätta sattumise korral

võimaldaks minimaalne kohustuslik ohutus- ja päästevarustus esmast iseseisvat toimetulekut

ohuolukorras, samuti hädateate edastamist teisel viisil, kui vaid mobiiltelefoniga. Kuigi

mobiiltelefon on tänapäeval asendamatu vahend, tuleb kindlustada, et veekogule minnes on

inimesed valmistunud ka niisuguseks olukorraks, kus mobiiltelefon on vette kukkunud,

märjaks saanud või selle aku tühjenenud. Viide RLKVE lisale IV suunab läbi mõtlema

väikelaeva pardal olevad vahendid signaliseerimiseks ja samas jätab vabaduse valida enda

veesõidukile sobivaimad. Selgitame, et arvestades merel sõidupiirkonda kuni viis meremiili

saarte kallastest, ulatub see Soome lahel maismaa rannikust küllaltki kaugele. Näiteks

kaitstud vetel sõitmiseks mõeldud veesõidukiga (D kategooria) merel kuni viie meremiili ja

järvel kuni üheksa kilomeetri kaugusele sõites avaldavad ilmaolud sellele veesõidukile

suuremat mõju ja see võib sattuda ohtlikku olukorda kiiremini, kui A kategooria veesõiduk

samades oludes. Arvestades kliimat, vee temperatuuri, õnnetuse juhtumise aega (päev, öö,

suvi, talv), ilmaolusid, nähtavust, mobiiltelefoni leviala jm faktoreid võib näiteks vette

kukkunud inimese päästmiseks abi kaldalt ootama jäädes abivajaja hukkuda ka lähemal, kui

viis meremiili või üheksa kilomeetrit kaldast. Seega merel kuni viie meremiili või järvel kuni

üheksa kilomeetri kaugusel kaldast peaks veesõiduki pardal olema rohkem pääste- ja

ohutusvarustust kui kitsal jõel või kalda vahetus läheduses sõitval veesõidukil.

3. Teeme ettepaneku kaaluda uuesti läbi eelnõu § 2 lõike 4 eesmärk ning lähtudes

seletuskirjas toodud näidetest täiendada ohutus- ja päästevarustuse nimekirja § 2

lõikes 1. Nimetatud sättega pannakse väikelaeva juhile kohustus oma kogemustele

tuginedes ning väikelaeva konstruktsiooni, sõidupiirkonda ja ilmastikuolusid arvestades

võtta ohutuse tagamiseks pardale muud vajalikku varustust. Eelnõus on aga täpsustamata,

mida muu vajaliku varustuse all mõeldakse. Värskelt väikelaeva juhi loa saanul ei pruugi

olla piisavalt kogemusi selleks, et varustada oma veesõidukit spetsiifiliste vahenditega, mis

ohuolukorras on vajalikud enda või pardal olijate abistamiseks, võimaluste piires veesõiduki

ujuvuse säilitamiseks, endast märku andmiseks jmt jaoks. Seletuskirjas on küll kirjeldatud

võimalikke vajalikke vahendeid, kuid selleks, et määrus kannaks eesmärki ohutuse

suurendamisel, palume kaaluda osa seletuskirjas nimetatud ohutus- ja päästevarustuse

lisamist kohustusliku varustuse loetellu (triivankur, esmaabivahendid, pukseerimisots (võib

olla ankru ots)). Vastasel juhul on merel kuni viie meremiili ja Peipsi järvel kuni üheksa

kilomeetri kaugusel kaldast oluliselt rohkem veesõidukeid, millel puuduvad vahendid, mis

võimaldaks hätta sattumise korral abi kutsuda, kui mingil põhjusel ei saa kasutada näiteks

mobiiltelefoni. Otsingu- ja päästetööde juhtumite arv on viimastel aastatel tõusnud,

sealhulgas niisuguste juhtumite arv, mille põhjusteks tehnilised rikked, kogenematus ja

olude vale hindamine.

3 (4)

4. Teeme ettepaneku eraldi sättega luua leevendused väikelaevadele, mis sõidavad

kitsastel jõgedel ja kalda vahetus läheduses. Nõustume seletuskirjas märgituga, et

kitsastel jõgedel või kalda vahetus läheduses sõitval veesõidukil on varustuse nõuete

leevendamine õigustatud. Seega peaksid leevendused olema võimalikud just sellistel

puhkudel. Märgime ära, et majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses 06.12.2002 nr

26 „Ehitustegevuse kord veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või

mõjupiirkonnas“ on ära määratud navigatsioonimärgi vahetu lähedus – see on 50 meetrit,

mitte viis miili või üheksa kilomeetrit.

5. Palume sõnastada eelnõu § 2 lõike 1 punkt 1 järgmiselt:

„1) päästevest kandevõimega vähemalt 100 njuutonit iga pardal viibija jaoks“.

Eelnõu § 2 lõike 1 punkti 1 sõnastusest on võimalik aru saada selliselt, et väikelaevas võib

olla üks päästevest sõltumata pardal olijate arvust. Täpsustus on sätestatud küll eelnõu § 4

lõikes 1, kuid selguse huvides palume see lisada § 2 lõike 1 punkti 1.

Lisaks palume välja jätta võimaluse kasutada päästevahendina ujuvusvahendit

kandevõimega kuni 50 njuutonit olenemata väikelaeva sõidupiirkonnast. Ujuvusvahend

kandevõimega kuni 50 njuutonit on mõeldud veespordi tegemiseks inimesele, kes oskab

ujuda. See ei hoia inimest vee peal piisavalt kaua, ei taga vette sattunud inimese ohutusse

asendisse keeramist, puudub pead toetav krae.

Palume eelnõu § 4 lõikest 1 välja võtta lause „Väikelaeval peab olema vähemalt üks

päästevest või ujuvusvahend iga pardalviibija jaoks.“.

Paragrahvi pealkirjast nähtub, et selle sisuks on nõuded päästevarustusele, kuid antud

lausega seatakse nõue väikelaeva varustatusele. Täpsustuse, et päästevahend peab olema

igale pardal olijale palume lisada § 2 lõike 1 punkti 1.

6. Teeme ettepaneku lisada eelnõu § 2 lõike 1 punkti 2 täpsustus, et tulekustutustekk on

nõutud vaid neil väikelaevadel, millel kasutatakse lahtise leegiga küttekeha, põlevaid

vedelikke või gaasiseadmeid ning jätta eelnõust välja § 6 lõige 4.

Eelnõu § 2 lõike 1 punktiga 2 sätestatakse, et nii tulekustuti kui tulekustutustekk on

kohustuslik kõikidel väikelaevadel, kuid § 6 lõikes 4 täpsustatakse, et tulekustutustekk peab

olema vaid neil väikelaevadel, millel kasutatakse lahtise leegiga küttekeha, põlevaid

vedelikke või gaasiseadmeid. Eeltoodust tulenevalt ei ole üheselt aru saada, kas väikelaeval

peab olema lisaks tulekustutile tulekustutustekk iga juhul või ainult siis, kui kasutatakse

lahtise leegiga küttekeha jm loetletut.

7. Teeme ettepaneku eelnõu § 9 lõige 4 teha eraldi paragrahviks, et see kehtiks kõikidele

väikelaeva juhtidele.

Eelnõu §-s 9 sätestatakse ohutusnõuded väikelaevale, millega korraldatakse tasu eest

vabaajareise. Lõikes 4 antakse väikelaeva juhile kohustus tutvustada väikelaeva pardal

viibijatele ohutusalaseid reegleid. Leiame, et see kohustus peab kehtima kõikidele

väikelaeva juhtidele.

4 (4)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Annika Malva +372 5307 9776

[email protected]