8
Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks, et riive
oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on
meede siis, kui ta a) järgib legitiimset eesmärki, on b) kohane ehk sobiv, c) vajalik ja d)
proportsionaalne kitsamas tähenduses.
a. Keelenõude sätestamise eesmärk on riigikeele kaitse ja hariduse kvaliteedi tagamine. Eesti
Vabariigi põhiseaduse preambuli kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri
säilimise läbi aegade. Selleks nähakse põhiseaduse §-s 6 ette, et Eesti riigikeeleks on eesti keel.
Põhiseaduse § 37 kohaselt on igaühel õigus saada eestikeelset õpetust. Selle eesmärgi
tagamiseks on õppeasutuse juhi keeleoskuse nõude sätestamine vajalik meede eestikeelsele
õppele üleminekuks.
b. Eestikeelse hariduse kvaliteet sõltub otseselt haridusasutuse töötajate keeleoskusest.
Direktori, õppealajuhataja ja õppekasvatusala juhtivate töötajate tasemele vastavast
keeleoskusest sõltub otseselt meeskonnatöö, organisatsiooni kultuur, laste toetamine hariduse
omandamisel ning hariduse kvaliteet. Nõutud tasemel eesti keelt osates on juhil võimalik
toetada õpetajaid, tugispetsialiste ning teisi haridusasutuse töötajaid eestikeelses keskkonnas.
Riigikeelt mitte valdaval haridusasutuse juhil puudub pädevus hinnata õpetajate,
tugispetsialistide ja teiste töötajate keelekompetentside olemasolu. Samuti on tõkestatud
eesmärgipärane eestikeelsele õppele üleminek. Eelnõu koostajad on seisukohal, et direktorile,
õppealajuhatajale ja õppekasvatusala juhtivatele töötajatele esitatav keelenõue on juhi töö eest
vastutavale isikule sobiv eesmärgi saavutamiseks.
c. On esmatähtis, et haridusasutuse juhtimist kavandaksid ja õppetööd viiksid läbi inimesed,
kelle keeleoskustase vastab C1-tasemele. Keelenõuete määruse § 5 sätestab, et C-tasemel
keeleoskust nõutakse isikutelt, kelle teenistuskohustused või tööülesanded on seotud üksuse
juhtimise, tegevuse kavandamise ja koordineerimisega, samuti nõustamise, avalike ettekannete,
sõnavõttude ja ametlike kirjalike tekstide koostamisega. C1-tasemel keelenõude vajadus
tuleneb otseselt tööülesannetest, sest nii õpetajate kui ka tugispetsialistide keelekompetentsust
hindab tööandja (haridusasutuse juhid tegutsevad töösuhtes õpetajate ja tugispetsialistidega
tööandjate esindajatena). Seega on keelenõuded vajalik meede, et haridusasutuses oleks tagatud
kvalifitseeritud töötajad.
d. Põhiseaduse § 37 kohaselt on haridusvõimaluse andmine riigi järelevalve all. Juhtiv roll
(kvaliteetse) hariduse garanteerimisel lasub riigil, kes peab ühest küljest vastava regulatsiooni
abil n-ö ennetavalt, kuid teisalt ka järelevalvet tehes reaktiivselt tagama kõigile Eesti
territooriumil elavatele isikutele kvaliteetse eestikeelse hariduse kättesaadavuse. Riigi ja
kohalike omavalitsuste poolt kättesaadavaks tehtav haridus peab olema kvaliteetne ja
võimaldama iga inimese võimete parimat mõeldavat väljaarendamist. Eesti keeles õppimise ja
sh varase teise keele õppe peamine eesmärk on vene kodukeelega noorte konkurentsivõime
tõstmine, hariduse kvaliteedi tõstmine ja ühiskonna sidususe suurendamine. Selleks, et
üleminek oleks võimalik, on vältimatult vajalik, et ka õppetegevuse peamine läbiviija –
haridusasutuse juhi, õpetaja, tugispetsialisti ning teiste õppe- ja kasvatusalal tegutsevate isikute
eesti keele oskus oleks väga hea.
Eelnõu punktiga 6 täiendatakse määruse § 9 punktidega 71 ja 72 ning C1-taseme nõue
kehtestatakse õpetajatele, abiõpetajatele ning teistele õppe- ja kasvatusalal töötavatele
isikutele kes töötavad üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses, aga samuti õpetajatele, kes
töötavad koolieelses lasteasutuses.