Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 2.3 "Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele" toetuse andmise tingimused

14-13.380-1 27.03.2025 Väljaminev kiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

IGOR TARO PNOEE-38108016521 2025-03-27 10:12:22

Lisa 1_Meetme 2.3 TAT muutmise KK_eelnou.pdf

EELNÕU

KÄSKKIRI

xx.yy.2025 nr 1-3/nn

Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja

nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi

meetme 2.3 „Tugiisikuteenus

rahvusvahelise kaitse

saajatele“ toetuse andmise tingimused“

muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 6. septembri 2023. a

käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände, ja Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus

rahvusvahelise kaitse saajatele“ toetuse andmise tingimused“ punktiga 11.1. ning lähtudes

Sotsiaalkindlustusameti 17. jaanuari 2025. a kirjast nr 2-13/1751-1.

1. Muudan siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände, ja

Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ toetuse

andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) järgnevalt:

1.1. Muudan partnerite loetelu ja sõnastan selle järgmiselt:

„Tallinna Linnavalitsus

Rakvere Linnavalitsus

Tartu Linnavalitsus

Jõhvi Vallavalitsus

Aktsiaselts Hoolekandeteenused“.

1.2. Muudan käskkirja punkti 1.1.9. ja sõnastan selle järgmiselt:

„1.1.9. Kasutatud lühendid:

IKT Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

HKT Aktsiaselts Hoolekandeteenused

KOV Kohaliku omavalitsuse üksus

KuM Kultuuriministeerium

RR Rahvastikuregister

RVK Rahvusvaheline kaitse

SiM Siseministeerium

SHS Sotsiaalhoolekande seadus

SKA Sotsiaalkindlustusamet

SoM Sotsiaalministeerium

2 (6)

TO Teenuse osutaja

VRKS Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus

VMS Välismaalaste seadus“.

1.3. Muudan käskkirja punkti 2. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2. Toetatavad projektid ja eesmärgid

Sotsiaalhoolekandes on abi korraldamine terviklik protsess, mis algab abi vajava inimese

märkamisest ja abivajaduse hindamisest. Sotsiaalkaitsesüsteemi tugevdamisel peame

silmas pidama ka uussisserändajate toimetuleku ja võimalikult kiire kohanemise ning

iseseisvumise toetamist. Eestis on tekkinud eelnevalt nii kohanemis- kui ka

toimetulekuraskused järgmistel sihtgruppidel:

1) RVK saaja (sh ajutise kaitse saaja)

2) RVK saaja kolmanda riigi kodanikest pereliikmed VRKS ja VMS alusel.

TATi toetatava tegevuse eesmärgiks on tugiisikuteenuse kättesaadavuse tagamine

kvalifitseeruvatele sihtgruppidele. Teenusega toetatakse KOV haldusterritooriumile

elama asuvaid ja kaitse saanuid, et inimesed tuleksid toime uues elukeskkonnas ning

saaksid iseseisvalt osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus.

TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel,

mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse projekte, mis:

- aitavad kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 1 täitmisele;

- on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste

valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10601 artiklis 9 sätestatud

horisontaalseid põhimõtteid, ning lähtuvad põhiõiguste hartast ja arvestavad võrdsete

võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskrimineerimist ja tagatakse ligipääsetavus.

Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE 2035) sihtide

saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval

moel mõõdetakse järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks",

millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise ja soolõime

tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse

kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja diskrimineerimise ennetamise tegevustega

ning „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele

ligipääsetavuse tagamisega füüsilises keskkonnas ning avalikkusele suunatud infos ja

kommunikatsioonis;

- on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr

2020/8522 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud

keskkonnaeesmärgile;

- on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17

tähenduses.

3 (6)

2.1 Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele

2.1.1 Projekti eesmärk ja sisu

Toetatava tegevuse eesmärgiks on tugiisikuteenuse kättesaadavuse tagamine punktis 2

kirjeldatud sihtgruppidele teenuseosutaja abil, osutades selleks tugiisikuteenust

süsteemselt ja üle-eestiliselt ning rakendades erinevaid lahenduskäike, sh nt KOV kui

teenuseosutaja, eraldiseisev hanke korras leitav teenuseosutaja ning RVK taotlejate

majutuskeskuse (edaspidi majutuskeskus) teenuse vahendusel. Tugiisikuteenus seisneb

RVK saaja informeerimises teadlike otsuste langetamiseks ning suurema iseseisvuse ja

omavastutuse võime arendamiseks. Toetatava tegevusega aidatakse kaasa sihtrühmade

kohanemisele KOV-is ning toetatakse ja nõustatakse KOV-i vajaliku sotsiaalteenuse

tagamisel.

Eestis rahvusvahelise kaitse saanud inimesel on VRKS § 75 lõikest 1 tulenevalt Eestis

viibimise ajal õigus saada riiklikku pensioni, peretoetusi, tööturuteenuseid ja

tööturutoetust, sotsiaaltoetusi, tervishoiuteenuseid ja muud abi samadel õigusaktides

sätestatud alustel nagu Eesti alalisel elanikul.

Tingituna sihtgruppide päritolust, eluoskustest, erivajadustest ja/või läbielatust võib

kaitse saanu vajada tuge, mis toetaks tema iseseisva toimetulekuvõime saavutamist uues

elukeskkonnas Eestis. Sihtgruppidel puudub sageli sotsiaalne võrgustik ning elu

ülesehitamisega alustatakse nullist. Täiendavalt võib esineda väljakutseid vaimse

tervisega tulenevalt päritoluriigis ja/või rändeteekonnal kogetust.

SKA koordineerib tugiisikuteenuse tegevuse korraldust, toetades selle teenuse osutajaid

ning tagades teenuse üle-eestilist ühtlustamist. TATi raames piloteeritakse teenusele

suunamist tuginedes VRKS ja SHS põhimõtetele, see tähendab suunamist KOV-i ja/või

majutuskeskuse poolt. Toetatavate tegevuste kaudu on tagatud nii KOV-i kui ka

majutuskeskusesse elama asuvatele kaitse saanutele personaalne tugi maksimaalselt 12

kuud alates kaitse saamisest.

Projekti raames on plaanitud piloteerida tugiisikuteenuse korraldamiseks järgmisi

lahendusi, mille abil on võimalik tagada üle-eestiline teenuse kättesaadavus, kuna

sihtrühmad võivad asuda väga erinevates Eesti piirkondades:

1) Teenusele suunamine ja teenuse osutamine KOV-i poolt. Suunajaks on KOV-id,

kuhu on elama asunud palju RVK saajaid ning kes on näidanud valmisolekut teenust

korraldada. Sellest lähtuvalt on partneritena kaasatud Tallinna linn, Tartu linn,

Rakvere linn ja Jõhvi vald. Partner KOV-ides on ette nähtud koordinaatori ja/või

tugiisikute töökohtade töötasu katmine.

2) Teenusele suunamine KOV-i poolt, kuid teenust osutab SKA hangitud

teenuseosutaja, kes tagab tugiisikuteenuse nendes KOV-ides, kes ei ole projekti

partneriks. KOV tagab juhtumikorralduse.

3) Teenusele suunamine ja teenuse osutamine majutuskeskuse poolt, sh KOV-i ja

Politsei- ja Piirivalveameti ettepanekul. Seda lahendust piloteeritakse alates 2025.

aastast läbi RVK majutuskeskuse, kus on keskmisest rohkem haavatavas olukorras

RVK taotlejad ja saajad. Sellest lähtuvalt on partnerina kaasatud HKT, kellele on

projektist ette nähtud projektijuhi, koordinaatori ja/või tugiisiku töökohtade töötasu

katmine.

4 (6)

2.1.2 Projekti tulemus

Projekti tulemusena on RVK saanutele üle-eestiliselt tagatud nende vajadustest lähtuv

täiendav tugi, mis toetab nende toimetulekut ja kohanemist uues elukeskkonnas.

2.1.3 Projekti sihtrühm

Projekti sihtrühmad on:

1) RVK saaja (sh ajutise kaitse saaja)

2) RVK saaja kolmanda riigi kodanikust pereliige VRKS ja VMS alusel.

2.1.4 Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.06.2023–30.06.2029.

Projekti elluviija: SKA

Projekti partnerid: Tallinna linn, Rakvere linn, Tartu linn, Jõhvi vald, AS

Hoolekandeteenused.

Kohalikud omavalitsused on tegevustesse kaasatud perioodil 01.11.2023–31.12.2026.

AS Hoolekandeteenused on tegevustesse kaasatud perioodil 01.01.2025–30.06.2029.

Elluviija võib iga partneriga sõlmida kokkuleppe, milles sätestatakse partneri õigused ja

kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.

Projekti abikõlblikud kulud:

- personalikulud (nt projektijuhtimisega seotud tööjõukulu, partneri tööjõukulud

jne.);

- teenuste pakkumise kulud (koordinaatorid, tugiisikud, hankekorras valmisolekutasu

jne);

- lähetustes, seminaridel, konverentsidel, kohtumistel ja koolitustel osalemise kulud

(sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides

toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse

õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus

esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne koolituse,

seminari või konverentsi toimumist;

- koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide

koostamine);

- pakutavatele teenustele, kommunikatsioonitegevustele ja teavitamisele, koolitustele

ja koolitusmaterjalidele ligipääsetavuse tagamise kulud.

- seadmete soetamine/rent (nt IKT-vahendid);

- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.“.

1.4. Muudan käskkirja punkti 4.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„4.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide

näitajate algtase on 0.

5 (6)

1.5. Täiendan käskkirja punktiga 4.3. ja sõnastan selle järgmiselt:

„4.3. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad.

Kõikide näitajate algtase on 0.

1.6. Täiendan käskkirja punkti 8.6. lausega: „Kui makse tõendamise aluseks olevates

dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet,

võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või

teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat.“.

1.7. Täiendan käskkirja punkti 8.7. lausega: „SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate

dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste

maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh

aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse

kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.“.

1.8. Muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.2 Elluviija ja partner peavad täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele

ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi.“.

1.9. Muudan käskkirja punkti 9.3.4. ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi dokumendihaldussüsteemi kaudu SiMi

väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest;“.

1.10. Muudan käskkirja punkti 9.3.7. ja sõnastan selle järgmiselt:

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Tugiisikuteenu

s

rahvusvahelise

kaitse saajatele

AMIF O.2.3.3

Toetatud osalejate

arv, sh *personaalset

kutsenõustamist

saanud osalejate

arv

arv 140 490 Osaleja on füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja

kolmanda riigi kodanik, sh

rahvusvahelise kaitse saaja, kes

saab tegevustes osalemise kaudu

tuge ja nõustamist ühiskondliku

aktiivsuse tõstmiseks, paremaks

kohanemiseks jms.

Koguda tuleb osaleja nimi,

isikukood või muu number, e-posti

aadress, sugu ja vanus (<18, 18–60,

>60).

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2029

Selgitav teave

Tugiisikuteenu

s

rahvusvahelise

kaitse saajatele

AMIF R.2.9 Nende

osalejate arv, kes

teatasid, et tegevus

aitas nende

integreerumisele

kaasa

arv 289 Osaleja on füüsiline isik, kes saab otseselt kasu.

Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja

kolmanda riigi kodanik, sh rahvusvahelise

kaitse saaja, kes osaleb projekti tegevuses, mis

aitab kaasa tema integreerumisele.

Selleks et teha kindlaks, kas tegevus aitas

osaleja integreerumisele kaasa, tuleb igalt

osalejalt küsida tema arvamust peale iga

tegevuse lõppu. Tagasisidelehed on isikustatud.

6 (6)

„9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid

koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama

korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse

esitamise ajaks;“.

1.11. Muudan käskkirja punkti 11.2. ja sõnastan selle järgmiselt:

„11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või

abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi

TATi muutmise taotlus) dokumendihaldussüsteemi kaudu esindusõigusliku isiku poolt

digitaalselt allkirjastatuna.“.

1.12. Muudan käskkirja punkti 12.2. ja sõnastan selle järgmiselt:

„12.2. Kui tehakse finantskorrektsioon, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4

väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.“.

1.13. Asendan TAT lisa „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga

arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga 2.

2. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2025.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa1. Seletuskiri

Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht

Lisa 2_Seletuskiri TAT muutmisele_eelnou.pdf

EELNÕU

Siseministri käskkirjaga

„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

meetme 2.3 "Tugiisikuteenus rahvusvahelise

kaitse saajatele" toetuse andmise tingimused“

LISA 1

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-,

Rände, ja Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse

saajatele“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT). Muutmine on tingitud elluviija

ettepanekust lisada TATi alusel toetatava tegevuse elluviimisse partnerina AS

Hoolekandeteenused ning täpsustada tegevuse elluviimise käigus selgunud vajadustest

tulenevalt TAT-i punktis 2 kirjeldatud tegevuse sisu. Ühtlasi tehakse TAT-i erinevatesse

punktidesse tehnilisi täpsustusi lähtuvalt elluviimise käigus selgunud vajadustest ja

õigusaktides sätestatud põhimõtetest. Eelnõu ja selle seletuskirja on koostanud

Siseministeeriumi nõunik Ave Osman ([email protected]) koostöös

Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi elluviija) asjaomaste teenistujatega. Eelnõu ja selle

seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik

Heli Simson ([email protected]).

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas TAT-i

punktiga 11.1. ning lähtudes Sotsiaalkindlustusameti 17. jaanuari 2025. a kirjast nr 2-13/1751-

1. Toetatava tegevuse eelarvega seonduv teave on leitav Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja selle algses seletuskirjas.

II Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs

Muudatusi tehakse TAT-i järgnevates punktides:

Käskkirja punktiga 1.1. lisatakse TAT-i partnerite loetelusse Aktsiaselts

Hoolekandeteenused (edaspidi HTK). TAT-i projekti rakendamise käigus viis elluviija 2024.

aastal läbi teenusedisaini, mille tulemusena järeldati, et rahvusvahelise kaitse (edaspidi RVK)

saanute tugiisikuteenuse kliendikeskseks üle-eestiliseks osutamiseks ning kulude

optimeerimiseks on vajalik teenust edasi arendada. Sellest tulenevalt soovib elluviija kaasata

projekti partnerina rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse (edaspidi majutuskeskus)

praeguse teenusepakkuja, kes osutab RVK tugiisiku teenust üle-eestiliselt. Majutuskeskuse

teenust osutab elluviijale HKT riigihanke nr 245046 alusel sõlmitud halduslepingu nr 5.2-

9/2514-1 raames. Haldusleping kestab kuni 21. aprillini 2026. a. Tugiisikuteenuse osutamine

läbi majutuskeskuse on planeeritud kuni 30. juunini 2029. a. Kui majutuskeskuse

teenuseosutaja peaks vahepealsel perioodil muutuma, taotleb elluviija uuesti TATi muutmist.

Elluviija kinnitusel on HKT-l vajalik kvalifikatsioon, kogemus ning õiguslikud,

organisatsioonilised ja tehnilised eeldused nende vastutusel olevate tegevuste elluviimiseks

kavandatud viisil.

Käskkirja punktiga 1.2 lisatakse TAT-i punktis 1.1.9 esitatud lühendite loetelusse lühendid

„HKT Aktsiaselts Hoolekandeteenused“ ja „SHS Sotsiaalhoolekande seadus“ ning lühendi

„RVK“ nimetusena sätestatakse „rahvusvaheline kaitse“.

2 (4)

Käskkirja punktiga 1.3 sõnastatakse TAT-i punkt 2 tervikuna uues redaktsioonis, kuna

lausete kaupa sõnastuslike täpsustuste tegemine, mis on tulenenud elluviimise käigus

selginenud praktikast, muudaks tervikteksti raskesti loetavaks.

TAT-i punktis 2.1.1 täpsustatakse toetatava tegevuse eesmärki. Tegevuse eesmärgiks on

tugiisikuteenuse kättesaadavuse tagamine kolmel viisil: a) KOV kui teenuseosutaja, b)

eraldiseiseva hankekorras leitud teenuseosutaja (kelle teenuseid kasutati hanke alusel kuni

31.12.2024) ning c) RVK majutuskeskuse teenuseosutaja abil. Täpsustatakse ka seda, et

tugiisikuteenus seisneb RVK saaja informeerimises teadlike otsuste langetamiseks ning

suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamiseks.

Ühtlasi täpsustatakse elluviija rolli tugiisikuteenuse korraldamisel. SKA koordineerib

tugiisikuteenuse tegevuse korraldust, toetades selle teenuse osutajaid ning tagades teenuse üle-

eestilist ühtlustamist. TATi alusel toetatava tegevuse raames katsetab elluviija tugiisikuteenuse

korraldamiseks järgmisi lahendusi, mille abil on võimalik tagada üle-eestiline teenuse

kättesaadavus:

1) Teenusele suunamine ja teenuse osutamine KOV-i poolt. Suunajaks on KOV-id, kuhu on

elama asunud palju RVK saajaid ning kes on näidanud valmisolekut teenust korraldada. Sellest

lähtuvalt on partneritena kaasatud Tallinna linn, Tartu linn, Rakvere linn ja Jõhvi vald.

Partneriteks olevates KOV-ides on ette nähtud koordinaatori ja/või tugiisikute töökohtade

töötasu katmine.

2) Teenusele suunamine KOV-i poolt, kuid teenust osutab SKA hangitud teenuseosutaja, kes

tagab tugiisikuteenuse nendes KOV-ides, kes ei ole projekti partneriks. KOV tagab

juhtumikorralduse.

3) Teenusele suunamine ja teenuse osutamine majutuskeskuse poolt, sh KOV-i ja Politsei- ja

Piirivalveameti ettepanekul. Seda lahendust piloteeritakse alates 2025. aastast läbi RVK

majutuskeskuse, kus on keskmisest rohkem haavatavas olukorras RVK taotlejad ja saajad.

Sellest lähtuvalt on partnerina kaasatud HKT, kellele on projektist ette nähtud projektijuhi,

koordinaatori ja/või tugiisiku töökohtade töötasu katmine.

TATi raames on katsetatud RVK tugiisikuteenuse osutamist KOV-ide poolt. Selleks on kaasatud

partner KOVid, kelle kogemusi on võimalik jagada teistele KOVidele. Täiendavalt

piloteeritakse tugiisikuteenuse osutamist RVK majutuskeskuse teenusepakkuja najal.

RVK majutuskeskuses viibivad Politsei- ja Piirivalveameti poolt suunatuna ennekõike kõige

haavatavamad RVK taotlejad, kellel võib lisaks piiratud rahalistele vahenditele olla teisigi

märkimisväärseid raskusi uues elukohas kohanemisega. Majutuskeskuses alustatakse sinna

jõudnud inimestega koostööd juba RVK menetluse ajal. Keskuses viibitud ajal tekib

majutuskeskuses inimese kohta olulist infot, mis on vajalik tema edasiseks suunamiseks ja

aitamiseks ning iseseisva elu alustamiseks mõnes KOVis. Elukohajärgse KOVi ning

majutuskeskuse tihe koostöö lihtsustab inimese kohanemise ja iseseisva toimetuleku toetamist.

TAT-i punktis 2.1.4 täpsustatakse projekti partnerite tegevuse kestust. Kohalikud

omavalitsused on projekti elluviimisesse kaasatud perioodil 01.11.2023–31.12.2026. AS

Hoolekandeteenused on planeeritud kaasata toetatava tegevuse elluviimisesse perioodil

01.01.2025–30.06.2029.

3 (4)

Käskkirja punktiga 1.4 tehakse tehnilised parandused TAT-i punktis 4.2 esitatud

väljundnäitaja koodi ja nimetusse ning selgitavasse teabesse.

Käskkirja punktiga 1.5 lisatakse TAT-i punkt 4.3, millega sätestatakse tegevuste seireks

kasutatav tulemusnäitaja „AMIF R.2.9 Nende osalejate arv, kes teatasid, et tegevus aitas nende

integreerumisele kaasa“. Näitaja sihttase aastaks 2029 on 289 isikut. Antud tulemusnäitaja on

projektis juba kasutusel ja e-toetuses seadistatud ning elluviija on vastava näitajaga kursis,

seega elluviijale täiendavat koormust sellega ei lisandu.

Käskkirja punktiga 1.6 täiendatakse TAT-i punkti 8.6 põhimõttega, et SiM-il on õigus

pikendada makse aluseks olevate dokumentide menetlusaega, kui esitatud dokumentides on

puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet.

Käskkirja punktiga 1.7 tuuakse TAT-i punktis 8.7 välja Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) §-is 33 sätestatud võimalus makse menetlemise peatamiseks kulude osas, mille

abikõlblikkuses ei ole võimalik toodud alustel veenduda.

Käskkirja punktiga 1.8 eemaldatakse TAT-i punkti 9.2 sõnastusest lauseosa „sh järgima

ostumenetluse läbiviimise nõudeid“. Ühendmääruse § 11 lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja

ostu maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse lähtuvalt lõigetest 4–10 ning

toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetest, kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete

seadust ja asja, teenuse või ehitustöö (edaspidi ost) abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on

võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. Käesolevas TAT-is nimetatud elluviija ja partnerid on

kohustatud järgima riigihangete seadust. Kehtiva TAT-i punkti 9.2 kohaselt järgivad elluviija ja

partner ostumenetluse läbiviimise reegleid, kui selline kohustus tuleneb ühendmäärusest. Seega

toetuse saaja ja partneri kohustused ei muutu, lauseosa eemaldatakse, et vältida

mitmetimõistetavusi elluviijale ja partneritele kohalduvate kohustuste osas.

Käskkirja punktiga 1.9 täpsustatakse TAT-i punktis 9.3.4 asjaolu, et elluviija peab maksete

prognoosi esitama dokumendihaldussüsteemi kaudu.

Käskkirja punktiga 1.10 täpsustatakse TAT-i punkti 9.3.7, et elluviijal on kohustus tagada

projekti väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisega seotud info e-toetuse keskkonnas hiljemalt

maksetaotluse esitamise ajaks.

Käskkirja punktiga 1.11 täpsustatakse TAT-i punkti 11.2 sellega, et elluviija peab TAT-i

muutmise taotluse esitama Siseministeeriumile dokumendihaldussüsteemi kaudu

esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. Punktist jäetakse välja nõue, et TAT-i

muutmise taotlus peab olema partneritega kooskõlastatud, kuna partnerite tegevuse eest

vastutab elluviija ja TATi eesmärk ei ole reguleerida elluviija ja partnerite vahelist suhet. TAT-

i punkti 2.1.4 kohaselt võivad elluviija ja partnerid omavahel sõlmida kokkuleppeid kohustuste

ja õiguste kohta, sh TAT-i muutmise kooskõlastamise kohta.

Käskkirja punktiga 1.12 täpsustatakse TAT-i punkti 12.2 ühendmääruses sätestatud

põhimõttega, et projekti abikõlblike kulude eelarve väheneb finantskorrektsiooni otsuses

nimetatud ulatuses.

Käskkirja punktiga 1.13 asendatakse TAT-i lisa „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste

õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ uue kontroll-lehega.

4 (4)

Kuna ühtekuuluvusfondide huvigrupid palusid täiendada „Põhiõiguste hartaga ja puuetega

inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-lehte“ ÜRO puuetega inimeste õiguste

konventsiooni ja keskkonnakaitse osas ning võttes arvesse, et eeltingimustega seonduv peab

olema riigis kontrollitud ühtemoodi, on kontroll-lehte täiendatud.

Käskkirjaga tehtud muudatused ei muuda toetatava tegevuse riigiabi andmise analüüsi aluseid,

st eraldatav toetus ei ole riigiabi. Toetatav tegevus, sealhulgas elluviija ja partnerite tegevus, ei

ole majandustegevus, kuna tegemist on avaliku võimu teostamisega, mis tugineb välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 75 lõikele 1. Toetatava tegevuse elluviimine on

korraldatud mitteärilisel moel, on sihtrühmale tasuta ning täidab sotsiaalset eesmärki.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147.

IV Käskkirja mõjud

Eelnõuga tehtavad muudatused tuginevad projekti elluviimise käigus selgunud vajadustel ja

välja kujunenud toimeviisidel ning võimaldavad seeläbi seatud eesmärkide saavutamist tõhusal

viisil, jäädes seejuures kavandatud ajaraami ja eelarve piiresse.

Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja nr 1-3/37 alusel otsustati Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine

algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et AMIFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga

tegevusi. AMIFi rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju

keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus.

Pettuseriski ja topeltfinantseerimise risk on madal: rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase

sisuga EL ja siseriiklikke toetusmeetmeid, kuid elluviija on riigiasutus ja raamatupidamine

toimub tsentraalselt (Riigi Tugiteenuste Keskuses). Elluviijal on tagatud asutusesisesed

täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas.

V Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud

Eelnõus sätestatud tegevusi rahastatakse AMIF-i perioodi 2021–2027 ja Eesti riigi vahenditest

TAT-i abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele

täiendavaid kulusid. Käskkirja rakendamisega tulu ei teenita.

VI Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2025.

VII Käskkirja kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidega, kes

nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja

aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale (Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning

Kliimaministeerium).

Käskkirja eelnõu kooskõlastati EIS-i eelselt mitteametlikus vormis elluviijaga.

Lisa 3_Pohioiguste harta kontroll-leht.xlsx

Lisa 4_Meetme 2.3 TAT_terviktekst.pdf

KÄSKKIRI

06.09. 2023 nr 1-3/105

muudetud järgmiste käskkirjadega:

xx.yy.2025 nr 1-3/nn

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

meetme 2.3 "Tugiisikuteenus

rahvusvahelise kaitse saajatele" toetuse

andmise tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.06.2023–30.06.2029

Elluviija

Sotsiaalkindlustusamet

Partnerid

Tallinna Linnavalitsus

Rakvere Linnavalitsus

Tartu Linnavalitsus

Jõhvi Vallavalitsus

Aktsiaselts Hoolekandeteenused

(muudetud siseministri xx.yy.2025 käskkirjaga nr 1-3/nn)

Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus

Siseministeerium

2 (11)

1. Reguleerimisala ja seos Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96

kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021-2027 rahastamiskava meetme

nr 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ tulemuste saavutamiseks toetuse

andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

1.1. Seosed Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonfondi (edaspidi AMIF) ning Eesti riigi

eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/11471 (edaspidi AMIFi määrus) poliitikaeesmärgiga „aidata kaasa

rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika

rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning

järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad

rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on ning erieesmärgiga nr 1 „tugevdada

ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle

välismõõdet“.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada

meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks

ja töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud, kõigi inimeste vajadustega arvestav,

turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. Üleilmsete arengusuundade ja Eesti olukorra

analüüsi järgi on vaja pea kõigis eluvaldkondades astuda olulisi samme uussisserändajate,

sh kolmandatest riikidest pärit isikute vastuvõtusüsteemi parendamiseks või selleks

loodud võimaluste kasutamiseks. TATi tegevused on otseselt seotud Eesti pikaajalise

strateegia „Eesti 2035“ arenguvajadustega 1 „Rahvastik“, 3 „Ühiskond ja võimalused“,

8 „Julgeolek ja turvalisus“. Planeeritud projektidega parandatakse ning edendatakse

rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtusüsteemi Eestis ning tõstetakse Eesti võimekust

toetada suurenenud abivajadusega ja ebasoodsas olukorras olevaid uussisserändajaid.

Selle kaudu edendatakse riigi rahvusvahelist positsiooni ning teenuste vastavust EL

õigusele ja rahvusvahelistele standarditele. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“

näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal, usaldus riigi

institutsioonide vastu, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, soolise võrdõiguslikkuse

indeks ja ligipääsetavuse näitaja. Projekti elluviija vastutab, et projektide tegevused

aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi.

1.1.3. TAT toetatavad tegevused aitavad kaasa Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 (STAK)

alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“

saavutamisele. Vastavalt alaeesmärgile on Eesti kodakondsus-, rände- ja

identiteedihalduspoliitika usaldusväärne, innovaatiline ja inimkeskne, toetades Eesti

arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisuse. STAKis

prognoositakse, et rahvusvahelise kaitse taotlejate arv Eestis pigem kasvab, sh kasvab

haavatavasse gruppi kuuluvate inimeste arv. Seega kasvab ka personaalse rahvusvahelise

kaitse saanute tugiisikuteenuse vajadus, et toetada kõrgendatud abivajadusega kaitse

saajat ja tema pereliikmeid Eestis kohanemisel ja iseseisvumisel KOV tasandil.

1.1.4. TAT toetab ka Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SoM) pädevusse kuuluvate erinevate

poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamist, mille keskmes on inimene, tema heaolu ja

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifond.

3 (11)

tervis. Ennekõike toetab TAT Heaolu arengukava 2023-2030 alaeesmärki 4: Eesti

sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu

elluviimist. Eri ühiskonnagruppide ühiskonna- ja tööelus osalemise võimaluste

parandamiseks ja võrdse kohtlemise tagamiseks tõhustatakse põhiõiguste kaitset ning

mittediskrimineerimise põhimõtte järgimist.

1.1.5. TAT toetab „Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“ seatud eesmärki muuta Eesti järgmisel

kümnendil senisest sidusamaks ja kaasavamaks ühiskonnaks. Ennekõike toetab TAT

arengukava alaeesmärki „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“ ning alaeesmärki

„Nutikas rahvastiku arvestus“, mis tagab inimestele lihtsama asjaajamise KOV tasandil.

1.1.6. TAT toetatavad tegevused aitavad kaasa ka Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035

üldeesmärgi saavutamisele: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis

võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu

edendamist ja üleilmset säästvat arengut.

1.1.7. Riigikaitse arengukava 2017–2026 eesmärkidest panustavad TAT tegevused eelkõige

Eesti ühiskonna sidususe suurendamisse.

1.1.8. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi AMIFi

vahendite kasutamiseks.

1.1.9. Kasutatud lühendid:

IKT Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

HKT Aktsiaselts Hoolekandeteenused

KOV Kohaliku omavalitsuse üksus

KuM Kultuuriministeerium

RR Rahvastikuregister

RVK Rahvusvaheline kaitse

SiM Siseministeerium

SHS Sotsiaalhoolekande seadus

SKA Sotsiaalkindlustusamet

SoM Sotsiaalministeerium

TO Teenuse osutajaVRKS Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus

VMS Välismaalaste seadus

(muudetud siseministri xx.yy.2025 käskkirjaga nr 1-3/nn)

2. Toetatavad projektid ja eesmärgid

Sotsiaalhoolekandes on abi korraldamine terviklik protsess, mis algab abi vajava inimese

märkamisest ja abivajaduse hindamisest. Sotsiaalkaitsesüsteemi tugevdamisel peame

silmas pidama ka uussisserändajate toimetuleku ja võimalikult kiire kohanemise ning

iseseisvumise toetamist. Eestis on tekkinud eelnevalt nii kohanemis- kui ka

toimetulekuraskused järgmistel sihtgruppidel:

1) RVK saaja (sh ajutise kaitse saaja)

2) RVK saaja kolmanda riigi kodanikest pereliikmed VRKS ja VMS alusel.

TATi toetatava tegevuse eesmärgiks on tugiisikuteenuse kättesaadavuse tagamine

kvalifitseeruvatele sihtgruppidele. Teenusega toetatakse KOV haldusterritooriumile

4 (11)

elama asuvaid ja kaitse saanuid, et inimesed tuleksid toime uues elukeskkonnas ning

saaksid iseseisvalt osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus.

TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel,

mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse projekte, mis:

- aitavad kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 1 täitmisele;

- on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste

valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10602 artiklis 9 sätestatud

horisontaalseid põhimõtteid, ning lähtuvad põhiõiguste hartast ja arvestavad võrdsete

võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskrimineerimist ja tagatakse ligipääsetavus.

Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE 2035) sihtide

saavutamist soolist võrdõiguslikkust,.võrdseid. võimalusi ja ligipääsetavust toetaval

moel mõõdetakse järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks",

millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise ja soolõime

tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse

kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja diskrimineerimise ennetamise tegevustega

ning „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele

ligipääsetavuse tagamisega füüsilises keskkonnas ning avalikkusele suunatud infos ja

kommunikatsioonis;

- on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr

2020/8523 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud

keskkonnaeesmärgile;

- on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

2.1. Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele

2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu