Vastus nõudekirjale

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Kristel Masing

Korruptsioonikuritegude büroo

Politsei- ja Piirivalveamet

[email protected]

Teie 13.03.2025 Meie 28.03.2025 nr 2.3-8/25/807-2

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles küsite seisukohta selles, kas ja kuidas peaks

Politsei-ja Piirivalveamet (PPA) väljastama teabenõude korras teavet arhiivis oleva lõpetatud

kriminaalasja kohta.

1. Kes on kuriteoteate teabevaldaja, kas PPA või kuriteoteate esitanud ametiasutus?

Kuriteoteate puhul on teabevaldajaks Politsei- ja Piirivalveamet riigiasutusena avaliku teabe

seaduse (AvTS) § 5 lg 1 punkti 1 mõttes. Kuriteoteate puhul on teabevaldaja ka kuriteoteate

esitanud ametiasutus sel juhul, kui see asutus on AvTS-i mõistes teabevaldaja. Seega võivad mitu

asutust teabevaldajana omada sama teavet. Teabenõue tuleb täita sellel teabevaldajast asutusel,

kellele see esitati.

2. Kas kuriteoteadet võib üldse avaldada, kas arhiivis olevale kriminaalasjale ei kohaldu KVS

§ 6 lg 2?

Teabele saab seada juurdepääsupiirangu AvTS-i või eriseaduse alusel. Teadmata täpselt, millist

teavet toimiku dokumendid sisaldavad, ei saa AKI selles osas konktreetset vastust anda. Seega ei

ole välistatu

Kui toimukle on määratud juurdepääSelgitame, et juurdepääsu kriminaalmenetluse toimikule, sh

kuriteoteatele, menetluse kestel ja kuni otsuse jõustumiseni koostatud dokumentidele ning

menetluses tehtud otsuse avaldamist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik (KrMS). KrMS ei

reguleeri juurdepääsu toimikule peale menetluse lõppu ja otsuse jõustumist. Peale otsuse

jõustumist reguleerib toimikule juurdepääsu AvTS samadel alustel kui ükskõik mis muule

avalikule teabele. Ehk siis, kui eriseaduses ei ole teabele juurdepääsu erikorda, siis tuleb lähtuda

avaliku teabe seadusest.

Olukorda, mil menetlusseadustik ei reguleeri peale menetluse lõppu toimikule juurdepääsu ning

lähtuda tuleb avaliku teabe seadusest, on korduvalt selgitanud ka kohtud. Nii näiteks on

Riigikohus 16.04.2020 lahendis nr 1-19-8262/17 punktis 43 selgitanud järgmist: „Kuna

kriminaalmenetluse seadustikus pole erikorda kriminaal- ja kohtutoimikuga tutvumiseks pärast

kriminaalmenetluse lõpetamist ja toimiku arhiivimist, tuleb tutvumisloa taotlused lahendada

üldises korras selle seaduse alusel, millel toimikuga tutvuda sooviva isiku taotlus rajaneb. Eeskätt

võib õiguslik alus kriminaal- või kohtutoimikuga tutvumiseks tuleneda isikuandmete kaitse

seadusest, avaliku teabe seadusest või arhiiviseadusest. Kõigi nende seaduste alusel esitatud

2 (2)

tutvumisloa taotlusi menetletakse haldusmenetluse korras (isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 3;

avaliku teabe seaduse (AvTS) § 1 lg 3 ja arhiiviseaduse (ArhS) § 1 lg 2)“.

3. Millises mahus võib/saab kuriteoteates olevat infot avaldada kui kogu info käib mõlema

isiku kohta? Teise isiku nimi ja muud andmed tuleks katta ja muus osas avaldada?

Kuna teabevaldaja peab tagama, et avalikuks ei saaks teave, mis ei tohi avalikuks saada, siis peab

teabevaldaja hindama ka seda, kas teabe avalikustamine võib kahjustada kolmandate isikute õigusi

ja vabadusi. Kui teabevaldaja leiab, et selline põhjendatud oht on olemas, siis tuleb kolmandate

isikute andmetele määrata seadusest tulenev juurdepääsupiirang.

Kui teabenõude korras küsitakse kuriteoteadet, milles sisaldub teabenõudja või kolmandate isikute

juurdepääsupiiranguga isikuandmed, siis käsitletakse seda AvTS § 14 lõike 2 kohase teabe

küsimisena. Sätte kohaselt tuvastab teabevaldaja teabenõudja isiku. Kui isik taotleb

juurdepääsupiiranguga isikuandmeid kolmandate isikute kohta, teatab ta teabevaldajale teabele

juurdepääsu aluse ja eesmärgi, kui neid ei ole eraldi taotletud ning taotlemise alust ja eesmärki

selgitatud.

Kui soovitakse juurdepääsu isikuandmeid sisaldavale teabele, siis AvTS § 39 lõike 1 kohaselt

võimaldab teabevaldaja juurdepääsu tema valduses olevatele isikuandmetele isikuandmete kaitse

üldmääruse (IKÜM) või seaduses sätestatud aluse olemasolul käesolevas seaduses sätestatud

korras. See tähendab, et teabevaldaja peab järgima IKÜM-i nõudeid. IKÜM art 15 lõike 4 kohaselt

peab andmetöötleja tagama, et teabe väljastamisel ei saaks kahjustada teiste isikute õigused ja

vabadused. Seega tuleb isikule väljastada tema kohta käivad andmed ja jätta väljastamata

kolmandate isikute juurdepääsupiiranguga andmeid.

Samalaadsetele küsimustele kiiremate selgituste saamiseks soovitame edaspidi esmalt pöörduda

enda asutuse andmekaitsespetsialisti poole.

Loodan, et saime oma selgitustega Teile abiks olla.

Lugupidamisega

Karin Uuselu

jurist

peadirektori volitusel