ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / info@aki.ee / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Lp Arkadi Zakarljuka
Korteriühistu Narva mnt 80
arkadi.zakarljuka@mail.ee
Teie 24.03.2025
Meie 28.03.2025 nr 2.2-9/25/937-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise seoses valvekaameratega, mille on paigaldanud
kolm korteriomanikku iseseisvalt ilma loata. Kirjutate, et see häirib teisi korteriomanikke, kes
peavad seda oma privaatsuse rikkumiseks. Soovite teada saada, kuidas korteriühistu juhatus saab
olukorda lahendada.
Kaamerad kortermajas ühiskasutatavates ruumides või territooriumil on olemuslikult maja
omanike (ühistu liikmete) vaheline kaasomandi valdamise küsimus, mille saab kokku leppida
ühistu siseselt. Kui kortermaja ühiskasutuses olevates ruumides osad liikmed teevad midagi sellist,
mis teisi häirib, tuleb sellest rääkida inimeste endaga või kokku kutsuda ühistu koosolek.
Korteriühistu enda pädevuses on kehtestada ühisala kasutamise ning kodukorra reeglid.
Valvekaamerate kasutamine on isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) järgi isikuandmete
töötlemine, milleks on vajalik seaduslik alus. KÜ võib ühistu territooriumil kaamerate kasutamise
õiguslikkuse tagada kahel erineval viisil.
Esiteks on võimalik kaamerate paigaldamiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe. Kui aga
üksmeelele ei jõuta, siis saab seda teha ühistu üldkoosoleku otsusel häälteenamusega. Vastavalt
Riigikohtu praktikale1 on valvekaamerate paigaldamine kaasomandi osale kaasomandi tavapärane
valitsemine, mille üle korteriomanikud otsustavad häälteenamuse alusel2, kuid kaamerate
paigaldamine võib endast kujutada ka kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmist, mille
jaoks on vaja korteriomanike kokkulepet3.
Korteriomanike kokkulepe võib olla vajalik juhul, kui kaasomandi esemel toimuvat jäädvustanud
videomaterjali kasutamist ei piirata ja see riivab tugevamalt korteriomanike õigust privaatsusele.
Sel juhul peab seaduslikuks valvekaameraga isikuandmete töötlemiseks küsima kõikide
korteriomanike nõusolekut, mis saab väljenduda KrtS § 13 lg 1 kohases korteriomanike
kokkuleppes.
Kui korteriomanikud ei ole valvekaamerate paigaldamiseks kokkulepet sõlminud, saavad
korteriomanikud KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega
paigaldada majja valvekaamerad, tuginedes õigustatud huvile4 (IKÜM art 6 lg 1 punkt f). Sellise
1 Riigikohtu 12.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549, p 11.3 ja järgnevad.
2 KrtS § 35 lg 1: Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad
korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid.
3 KrtS § 38 lg 1: Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse
tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet.
4 Õigustatud huvi juhend, leitav https://www.aki.ee/isikuandmed/juhendid-ja-materjalid/oigustatud-huvi.