Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 28.03.2025 Tallinnas

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Merit Ratnik

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24231554454

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx (ik xxx)

1.1 Käesolevas kriminaalasjas esitati xxx 04.11.2024 kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi selles, et tema

03.11.2024 kella 07:25 ajal aadressil xxx tn xxx, Lasnamäe linnaosa, Tallinn asuvas parklas lõi xxx

ühe korra rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha asfaldile. Saadud löögi ja

kukkumise tagajärjel tundis xxx füüsilist valu ning ta sai kehalisi vigastusi.

1.2 Kahtlustatav xxx tunnistas enda süüd ning selgitas, et lõi seda naist ühel korral rusikaga näkku,

mistõttu naine kukkus asfaldile. Sündmuskohal tuvastati kannatanul kuklas hematoom ja paistetus

ning kõrva juures marrastus ja punetus. Haiglas tuvastati tal koljusisene vigastus (põhidiagnoos) ja

pindmised pea hulgivigastused, silmakoopapõhja murd, ülalõuamurd ja alkoholi toksiline toime

(kaasuv haigus). Kriminaalasjas on ülekuulatud kannatanu ja samuti tunnistaja, kes nägi sündmust

pealt. Samuti on prokurör teinud päringu EKEI-le, kes on andnud kannatanu tervisekahjustuse osas

hinnangu, et nende kestus on rohkem kui neli nädalat kuid vähem kui neli kuud. Seega ei ole vaidlust,

et kahtlustatav teo toime pani, kuid kogutud tõendite alusel tuleb tegu ümberkvalifitseerida KarS §-

ks 121 lg 2 p 1.

1.3 Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei

näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib

KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). KrMS

§ 202 kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada olukorras, kus kogutud tõendite põhjal on isiku

hüpoteetiline süü tõendatud. See tähendab, et süüdimõistvat otsust ei tehta, kuid samas ei saa öelda,

et süüstav toime täielikult puuduks (vt. RKKK 03.11.2010 3-1-1-84-10 p 34, EIKo 21.06.2016

Lähteenmäki vs. Eesti p 49). Lõpetamise kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused:

1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) kriminaalmenetluse jätkamiseks

puudub avalik menetlushuvi, 4) isik on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja

on tasunud/tasub kriminaalmenetluse kulud ning 5) kahtlustatava nõusolek.

1.4 KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest

karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega tegemist on teise

astme kuriteoga.

1.5 Avalik menetlushuvi on olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku

karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse

lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo

iseloomust. Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo

toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus

on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt

vastuvõetavad.

1.6 xxx ei ole kriminaalkorras karistatud. Samuti puuduvad tal väärteokaristused. Kannatanule

tekitatud tervisekahjustused on küll keskmisest raskemad, kuid süü suuruse hindamisel tuleb

arvestada ka asjaolu, et xxx tegi kannatanu suhtes vaid ühe löögi. Kahtlustatav on oma ülekuulamisel

avaldanud, et ta kahetseb väga enda tegu, soovib naise ees vabandada ja tunneb oma teo pärast väga

häbi. Samuti oli kahtlustatav kinnipeetud 03.11.24-04.11.24, seega avaldas ka see kindlasti talle

mõju. Seega leiab prokurör, et xxx süü ei ole niivõrd suur, et teda peaks tingimata kriminaalkorras

karistama. Järelikult puudub kriminaalasja menetlemiseks avalik huvi. Seetõttu leiab prokurör, et

hetkel ei ole isiku mõjutamiseks vaja saata tema kriminaalasja kohtusse, vaid piisab talle kohustuste

määramisest, milleks on mh kannatanule teatud summas kahju hüvitamine. Ka kannatanu on ise

avaldanud, et tema soov on, et kahtlustatav hüvitaks talle tekitatud kahju.

1.7 Mis puutub esitatud hagisse, siis märgib prokurör järgmist. Kannatanu xxx on esitanud tsiviilhagi

summas 2650-2799 eurot kahju hüvitamiseks. Nimelt leiab kannatanu, et talle on tekitatud moraalne

kahju 2000 eurot ja varaline kahju 650-799 eurot (nimelt tema nahktagi hinnaks leidis olevat 300-

449 eurot ja telefoni hinnaks 350 eurot).

Prokurör ei nõustu varalise kahju summaga ning leiab, et antud esemete väärtus sündmuse hetkel oli

väiksem, kui hagis esitatud. Telefon oli ostetud kolm aastat tagasi ning käesoleval hetkel müüakse

sellist telefoni uueväärselt hinnaga 249 eurot. Kasutatud mobiiltelefonite hind on keskmiselt 150

eurot. Ka kannatanu jope on ostetud aastaid tagasi ning ka selle väärtus sündmuse hetkel ei ole nii

suur, kui kannatanu enda hagis soovib. Samuti leiab prokurör, et soovitud mittevaraline kahju ei vasta

kohtupraktikale. Lähtudes Riigikohtu praktikast peab mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel

arvestama mõistliku rahasumma väljamõistmisel mh rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning

selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja teisi asjaolusid,

millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise.

Riigikohtu analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.-2022. aastatel“

(https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/Mittevaraline_kahju_2020-2022.pdf) nähtub,

et mittevaralise kahju hüvitised isikuõiguste rikkumiste korral jäid vahemikku 100 – 20 000 eurot,

keskmine hüvitis oli 1502 eurot, mediaan 500 eurot. Kehavigastuste ja tervise kahjustamise puhul oli

kõige suurem välja mõistetud hüvitis 12 000 eurot ning väikseim 100 eurot. Keskmine hüvitis oli

1752 eurot, mediaan 1000 eurot.

KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1 kasutavad mõistet kuriteoga tekitatud kahju, mis võib erineda sellest, mis

on kannatanu tsiviilhagiga esitatud nõue. Seega ei sea KrMS § 202 sõnastus menetluse lõpetamisel

eelduseks, et kannatanu tsiviilhagi peaks saama tervikuna rahuldatud (Harju Maakohtu 17.10.2023

kohtumäärus 1-23-5408). Täitmata nõude osas on võimalik kannatanul kahtlustatava suhtes

tsiviilkohtusse pöörduda. Lähtudes eeltoodust ning kriminaalasja materjalidest leiab prokurör, et

esitatud hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Prokurör peab põhjendatuks, et xxx peab tekitatud kahju

heastamiseks maksma kannatanule kokku 750 eurot. Kui kannatanu selle hinnanguga ei nõustu, on

tal õigus oma nõue esitada tsiviilkohtusse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231554454 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

2.1 hüvitada kuriteoga tekitatud kahju 750 eurot, mis tasuda kannatanu xxx arveldusarvele xxx

(selgituseks: kahju hüvitamine kriminaalasjas 24231554454). Tähtajaks määrata KrMS § 202 lg 3

alusel 28.08.2025. Maksekorraldustest saata koopia meiliaadressile [email protected].

2.2 tegema 80h üldkasulikku tööd Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna ÜKT talituse

juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelvalve all (Pärnu mnt 142, Tallinn;

[email protected]). Tähtajaks määrata 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o

28.09.2025.

2.3 Tasuma menetluskulud summas 389,42 eurot. Tähtajaks määrata 28.09.2025.

3. Tõkendi tühistamine: ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD-plaat jätta kriminaalasja

materjalide juurde.

5. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsjatasu määratud kaitsjale summas 389,42 eurot (määratud

tasumisele p 2.3).

6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: ei kustutata.

7.Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia anda

kahtlustatavale xxx, tema kaitsjale ja saata kannatanule xxx ja teadmiseks Tallinna Vangla

kriminaalhooldusosakonnale.

8. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, siis sellest asjaolust ning

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest teavitatakse Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt

välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja

Ringkonnaprokuratuuris, aadressil Lubja 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti

keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust

arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

10. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.

Merit Ratnik

abiprokurör

Mina olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia, olen kriminaalmenetluse

lõpetamisega ja mulle määratud kohustusega nõus. Kohustuse tasumiseks vajalikud andmed olen

kätte saanud. Mulle on selgitatud, et kriminaalmenetluse toimik jääb Põhja Ringkonnaprokuratuuri

kuni kohustuste täitmiseni. Olen teadlik, et mulle pandud kohustuste täitmata jätmise korral uuendab

prokurör KrMS § 202 lg 6 alusel kriminaalmenetluse.

______________________________________________________________

(nimi, kuupäev ja allkiri)

Ees- ja perekonnanimi xxx

Isikukood xxx

Biomeetria andmete võtmise

kuupäev

DNA Sõrmejäljed Näokujutised

04.11.2024

Kriminaalasja nr, milles biomeetria

hõivati 24231554454