| Dokumendiregister | Harju Maakohus |
| Viit | 6-3/25-82-1 |
| Registreeritud | 28.03.2025 |
| Sünkroonitud | 31.03.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 6 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüsimine (alates 2025) |
| Sari | 6-3 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 6-3/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
| Vastutaja | Estra Lutus (Harju Maakohus, Kohtu esimehe juhtimisvaldkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
17.03.2025
Konkurentsiseaduse täiendamise seadus
Konkurentsiseaduse § 21 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Konkurentsiamet teeb Euroopa Komisjoniga koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2022/2560, mis käsitleb siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume (ELT L 330,
14.12.2022, lk 1–45), artiklis 20 sätestatud koondumise hindamisel.“.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, „.....“....................2025. a
Algatab Vabariigi Valitsus
„.....“.......................2025. a
allkirjastatud digitaalselt
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Kliimaministeerium [email protected] Konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu (välisriigi subsiidiumite määruse rakendamise pädevusnorm) esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Saadame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja asjaomastele organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks konkurentsiseaduse täiendamise eelnõu. Palume esitada oma ettepanekud 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Konkurentsiamet, Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Riigikohus, Eesti Kohtunike Ühing, Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus, Harju Maakohus, Pärnu Maakohus, Viru Maakohus, Tartu Maakohus, Tartu Ülikooli õigusteaduskond, Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjon, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Kaupmeeste Liit, Teenusmajanduse Koda, Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti Otsemüügi Assotsiatsioon, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Tööandjate Keskliit, Eesti Tarbijakaitse Liit. Natalia Mäekivi 58806031 [email protected]
Meie 28.03.2025 nr 8-1/2963-1
1
17.03.2025
Konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2560, mis käsitleb siseturgu moonutavaid
välisriigi subsiidiume (edaspidi välisriigi subsiidiumide määrus või määrus), võimaldab Euroopa
Komisjonil (edaspidi komisjon) uurida rahalisi toetusi, mida kolmandate riikide ametiasutused on
andnud ELis tegutsevatele äriühingutele. Määrusega kehtestati kohustus, et ettevõtjad peavad
komisjonile ette teatama riigihankemenetlusest ja koondumisest, kui asjaomane pakkumus või
tehing sisaldab kolmanda riigi rahastust ning täidetud on määruses sätestatud rahaline künnis.
Välisriigi subsiidiumide määruse põhjenduspunkt 58 sätestab, et liikmesriigid peavad määruse
kohaldamisel tegema komisjoniga tulemuslikku koostööd. Seetõttu palus komisjon pärast määruse
jõustumist liikmesriikidel määrata riiklikud kontaktpunktid, kes osutaksid vajaduse korral
komisjonile määruse rakendamisel abi. Riigihangete valdkonnas määrati Eesti kontaktpunktiks
Rahandusministeerium, koondumiste kontrolli kontaktpunkt on Konkurentsiamet. Kontaktpunktid
peavad määruse artikli 13 lõike 5 kohaselt esitama komisjoni nõudmise korral talle kogu teabe, mis
on vajalik määrusega komisjonile pandud ülesannete täitmiseks. Samuti võidakse
kontaktpunktidelt paluda osutada komisjonile muud määruse rakendamisega seotud abi, näiteks
aidata korraldada asjaomase liikmesriigi territooriumil isikute küsitlemist, kui küsitlust ei tehta
komisjoni ruumides või telefoni teel või muude elektrooniliste vahendite abil (määruse artikli 13
lõike 7 punkt a); samuti osutada komisjonile abi liikmesriigi territooriumil kontrolli tegemisel ning
taotleda vastava kontrolli tegemiseks vajaduse korral abi politseilt (määruse artikli 14 lõige 6) või
teha selline kontroll või muu toiming ise (määruse artikli 14 lõiked 6 ja 7).
Eelnõu eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil teha komisjoniga eelnimetatud koostööd,
kehtestades selleks üldine pädevusnorm.
Kehtivas õiguses asjaomast normi ei ole. Kuigi välisriigi subsiidiumide määrus on otsekohalduv,
peaks riigisisene õigus siiski ette nägema õigusliku aluse, mille alusel võib Konkurentsiamet teha
komisjoniga määruse koondumiste kontrolli osa rakendamisel koostööd.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna
intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse nõunik Natalia Mäekivi (5880 6031;
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiits- ja
Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
2
Eelnõuga muudetakse konkurentsiseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 18.12.2024, 5.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil toetada komisjoni välisriigi subsiidiumide
määruse rakendamisel koondumiste puhul, kus mõni tehingu osapool on saanud välisriigilt rahalise
toetuse.
Välisriigi subsiidiumide määrus võimaldab Euroopa Komisjonil uurida rahalisi toetusi, mida
kolmandate riikide ametiasutused on andnud ELis tegutsevatele äriühingutele. Sisuliselt on
tegemist sarnase regulatsiooniga sellega, mis on seni kehtinud ELi liikmesriikide antava riigiabi
suhtes (n-ö kolmanda riigi abi), kuid erinevalt liikmesriigi antavast riigiabist ei ole välisriigi
subsiidiumid üldiselt keelatud, vaid nende mõju hinnatakse juhtumipõhiselt.
Välisriigi subsiidium tähendab kolmanda riigi otsest või kaudset rahastust, mis piirdub ühe või
enama äriühingu või tööstusharuga ja annab sellele äriühingule ühtsel turul tegutsemisel
põhjendamatu eelise. Välisriigi subsiidiume võidakse anda eri vormis, näiteks võivad selleks olla
intressivabad laenud, piiramatud tagatised, kapitalisüstid, maksusoodustused, maksuvähendused,
toetused jne. Regulatsiooni vajadus oli tingitud sellest, et sarnaselt ELi liikmesriikide antava
riigiabi saajatega võivad ka välisriigi subsiidiumide saajad tõrjuda turult välja subsideerimata
ettevõtjad, kahjustada innovatsiooni ning mõjutada negatiivselt tarbekaupade ja -teenuste kvaliteeti
ning valikut. Sellise olukorra vältimiseks kehtestab määrus komisjoni jaoks järgmised vahendid:
a) ettevõtjate komisjonile ette teatamise kohustus koondumisest, mis hõlmab välisriigi olulist
rahalist toetust ja kui i) omandatava äriühingu käive või ühinevatest äriühingutest vähemalt
ühe osapoole käive või ühisettevõtja käive on ELis vähemalt 500 miljonit eurot ning ii)
summaarne välismaine rahastus on seejuures vähemalt 50 miljonit eurot (määruse 3.
peatükk);
b) ettevõtjate komisjonile ette teatamise kohustus riigihankemenetlustest, kui i) lepingu
maksumus on vähemalt 250 miljonit eurot ja ii) pakkumus sisaldab välismaist rahastust
summas vähemalt 4 miljonit eurot kolmanda riigi kohta (määruse 4. peatükk);
c) komisjoni õigus korraldada uurimine omal algatusel (ex officio), sealhulgas paluda
juhtumipõhiselt teatada ka väiksematest koondumistest ja riigihankemenetlustest (määruse
2. peatükk).
Välisriigi subsiidiumide olemusest, nende hindamise protsessist ja komisjoni menetlustest nii
koondumise kontrolli kui ka riigihangete valdkonnas saab täpsemalt lugeda välisriigi subsiidiumi
määrusest ja selle rakendusmäärusest.
Välisriigi subsiidiumide määruse põhjenduspunkt 58 sätestab, et liikmesriigid peavad määruse
kohaldamisel tegema komisjoniga tulemuslikku koostööd, sealhulgas esitama komisjoni nõudmise
3
korral talle kogu teabe, mis on vajalik määrusega komisjonile pandud ülesannete, samuti osutama
komisjonile muud määruse rakendamisega seotud abi. Riigihangete valdkonnas määrati
komisjoniga koostöö tegemiseks Eesti kontaktpunktiks Rahandusministeerium, koondumiste
kontrolli kontaktpunkt on Konkurentsiamet.
Eelnõu eesmärk on kehtestada Konkurentsiameti volitused määruse rakendamisel. Kohustus teha
komisjoniga viimase nõudmisel asjakohast koostööd on olnud nii Konkurentsiameti jaoks
koondumiste kontrolli puhul kui ka Rahandusministeeriumi jaoks riigihangete valdkonnas alates
nende kontaktpunktideks määramisest otsekohalduv. Kõnesoleva eelnõuga üksnes täpsustatakse
Konkurentsiameti pädevust.
Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne
olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju, vastavalt hea õigusloome ja normitehnika
eeskirja1 (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktile 5.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõuga täiendatakse konkurentsiseaduse § 21 lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Konkurentsiamet teeb Euroopa Komisjoniga koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2022/2560, mis käsitleb siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume (ELT L 330,
14.12.2022, lk 1–45), artiklis 20 sätestatud koondumise hindamisel.“
Tegemist on üldise pädevusnormiga, milles täpsustatakse, et asutus, kes teeb komisjoniga Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2560 artiklis 20 sätestatud koondumise hindamisel
koostööd, on Eestis Konkurentsiamet. Eelkõige tähendab see, et Konkurentsiamet on pädev asutus
esitama komisjonile viimase nõudmise korral kogu teabe, mis on vajalik määrusega komisjonile
pandud koondumiste kontrolli ülesande täitmiseks. Selle kohustuse täitmiseks on
Konkurentsiametil omakorda õigus küsida asjaomast teavet Eesti ettevõtjatelt ja ettevõtjate
ühendustelt ning vajadusel ka teistelt riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt. Kuna teavet
küsitakse komisjoni nõudmisel ja nimel, tuleneb selline kontaktpunkti õigus otse määrusest.
Määruse artikli 13 järgi võib komisjon nõuda kogu vajaliku teabe nii uurimise all oleva ettevõtja
käest kui ka teistelt ettevõtjatelt või ettevõtjate ühendustelt, võttes igakülgselt arvesse
proportsionaalsuse põhimõtet. Teabenõude adressaatidest isikute või ettevõtjate ülesanne on
avaldada täielikult ja täpselt faktid ja asjaolud, mis on asjakohased komisjoni poolt otsuse
tegemiseks koondumise kontrolli menetluses. Teabe esitaja nõusolekul on komisjonil võimalik
kasutada määruse alusel saadud teavet ka muude liidu õigusaktide kohaldamisel.
Samuti võib komisjon uurimiseseme kohta teabe kogumiseks küsitleda füüsilisi ja juriidilisi
isikuid, kes annavad selleks nõusoleku. Kui küsitlust ei tehta komisjoni ruumides või telefoni teel
või muude elektrooniliste vahendite abil, teavitab komisjon enne küsitlust liikmesriiki või saab
nõusoleku kolmandalt riigilt, kelle territooriumil küsitlus toimub. Ka sellises olukorras võib
Konkurentsiamet määruse artiklis 20 sätestatud koondumiste puhul toetada komisjoni Eesti
territooriumil küsitluse tegemisel.
1 Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri, RT I, 29.12.2011, 228.
4
Määruse artikli 14 kohaselt on komisjonil õigus talle kõnesoleva määrusega pandud ülesannete
täitmiseks teha ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste puhul vajalikke kontrolle. Kui komisjoni
volitatud ametnikud või teised kaasasolevad isikud leiavad, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus ei
nõustu kontrolliga, peab liikmesriik, kelle territooriumil kontroll toimub, osutama neile vajalikku
abi ning taotlema kontrolli tegemiseks vajaduse korral abi politseilt või samaväärselt
õiguskaitseasutuselt. Kui abi eeldab riigisiseste õigusnormide kohaselt kohtu luba, tuleb see
taotleda. Samuti võib komisjon taotleda liikmesriigilt oma territooriumil riigisisese õiguse kohase
kontrolli või muu faktide tuvastamise toimingu tegemist, et teha kindlaks, kas tegemist on välisriigi
subsiidiumiga, mis moonutab siseturgu.
4. Seaduse mõjud
Seaduseelnõuga ei kaasne täiendavat mõju, sest välisriigi subsiidiumide määrus on alates 12. juulist
2023 (määruse jõustumise kuupäev) olnud Eestile otsekohalduv, samuti oli Konkurentsiamet
koondumiste kontrolli kontaktpunktiks määratud juba enne eelnõu koostamist. Siiamaani ei ole
Konkurentsiamet pidanud määruse rakendamisel komisjoniga koostööd tegema. Arvestades, et
määruses sätestatud kriteeriumide järgi on ettevõtja käive, mille korral tuleb komisjoni oma
tehingutest teavitada, suhteliselt suur, mõjutab määrus Eesti ettevõtjaid eeldatavasti pigem vähesel
määral – seetõttu pigem ei eeldata ka Konkurentsiameti jaoks määruse rakendamisel suurt
koormust ega märkimisväärseid lisakulusid. Siiski tuleb arvestada, et komisjon võib omal algatusel
sekkuda ka piirmäära alla jäävatesse koondumistesse ja riigihankemenetlustesse, mis hõlmavad
välisriigi toetusi.
5. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras, s.o hakkab kehtima kümnendal päeval pärast kehtivas korras
avaldamist. Hilisema jõustumisaja määramine ei ole vajalik, sest nagu eespool selgitatud, ei too
eelnõuga tehtavad muudatused kaasa muudatusi tegelikus olukorras ning puudutatud isikutel
puudub vajadus kohanduste tegemiseks.
6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele (Kliimaministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium) eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning
arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Kaubandus-
Tööstuskojale, Riigikohtule, Eesti Kohtunike Ühingule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu
Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tartu Maakohtule,
Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjonile, Eesti
Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti
Kaupmeeste Liidule, Teenusmajanduse Kojale, Eesti E-kaubanduse Liidule, Eesti Otsemüügi
Assotsiatsioonile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Tööandjate Keskliidule
ning Eesti Tarbijakaitse Liidule.
From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Friday, March 28, 2025 4:08 PM
To: [email protected]; MTÜ Eesti Kohtunike Ühing <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Kohtute infoteenistus <[email protected]>; Kohtute infoteenistus <[email protected]>; Kohtute infoteenistus <[email protected]>; Kohtute infoteenistus <[email protected]>; Kohtute infoteenistus <[email protected]>; Tartu Ülikooli õigusteaduskond <[email protected]>; [email protected]; Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon <[email protected]>; Eesti Kaupmeeste Liit <[email protected]>; Teenusmajanduse Koda <[email protected]>; Eesti E-kaubanduse Liit <[email protected]>; Eesti Otsemüügi Assotsiatsioon <[email protected]>; Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit <[email protected]>; Eesti Tööandjate Keskliit <[email protected]>; Eesti Tarbijakaitse Liit <[email protected]>
Subject: Konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu (välisriigi subsiidiumite määruse rakendamise pädevusnorm) esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
|
EELNÕU
17.03.2025
Konkurentsiseaduse täiendamise seadus
Konkurentsiseaduse § 21 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Konkurentsiamet teeb Euroopa Komisjoniga koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2022/2560, mis käsitleb siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume (ELT L 330,
14.12.2022, lk 1–45), artiklis 20 sätestatud koondumise hindamisel.“.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, „.....“....................2025. a
Algatab Vabariigi Valitsus
„.....“.......................2025. a
allkirjastatud digitaalselt
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Kliimaministeerium [email protected] Konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu (välisriigi subsiidiumite määruse rakendamise pädevusnorm) esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Saadame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja asjaomastele organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks konkurentsiseaduse täiendamise eelnõu. Palume esitada oma ettepanekud 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Konkurentsiamet, Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Riigikohus, Eesti Kohtunike Ühing, Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus, Harju Maakohus, Pärnu Maakohus, Viru Maakohus, Tartu Maakohus, Tartu Ülikooli õigusteaduskond, Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjon, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Kaupmeeste Liit, Teenusmajanduse Koda, Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti Otsemüügi Assotsiatsioon, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Tööandjate Keskliit, Eesti Tarbijakaitse Liit. Natalia Mäekivi 58806031 [email protected]
Meie 28.03.2025 nr 8-1/2963-1
1
17.03.2025
Konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2560, mis käsitleb siseturgu moonutavaid
välisriigi subsiidiume (edaspidi välisriigi subsiidiumide määrus või määrus), võimaldab Euroopa
Komisjonil (edaspidi komisjon) uurida rahalisi toetusi, mida kolmandate riikide ametiasutused on
andnud ELis tegutsevatele äriühingutele. Määrusega kehtestati kohustus, et ettevõtjad peavad
komisjonile ette teatama riigihankemenetlusest ja koondumisest, kui asjaomane pakkumus või
tehing sisaldab kolmanda riigi rahastust ning täidetud on määruses sätestatud rahaline künnis.
Välisriigi subsiidiumide määruse põhjenduspunkt 58 sätestab, et liikmesriigid peavad määruse
kohaldamisel tegema komisjoniga tulemuslikku koostööd. Seetõttu palus komisjon pärast määruse
jõustumist liikmesriikidel määrata riiklikud kontaktpunktid, kes osutaksid vajaduse korral
komisjonile määruse rakendamisel abi. Riigihangete valdkonnas määrati Eesti kontaktpunktiks
Rahandusministeerium, koondumiste kontrolli kontaktpunkt on Konkurentsiamet. Kontaktpunktid
peavad määruse artikli 13 lõike 5 kohaselt esitama komisjoni nõudmise korral talle kogu teabe, mis
on vajalik määrusega komisjonile pandud ülesannete täitmiseks. Samuti võidakse
kontaktpunktidelt paluda osutada komisjonile muud määruse rakendamisega seotud abi, näiteks
aidata korraldada asjaomase liikmesriigi territooriumil isikute küsitlemist, kui küsitlust ei tehta
komisjoni ruumides või telefoni teel või muude elektrooniliste vahendite abil (määruse artikli 13
lõike 7 punkt a); samuti osutada komisjonile abi liikmesriigi territooriumil kontrolli tegemisel ning
taotleda vastava kontrolli tegemiseks vajaduse korral abi politseilt (määruse artikli 14 lõige 6) või
teha selline kontroll või muu toiming ise (määruse artikli 14 lõiked 6 ja 7).
Eelnõu eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil teha komisjoniga eelnimetatud koostööd,
kehtestades selleks üldine pädevusnorm.
Kehtivas õiguses asjaomast normi ei ole. Kuigi välisriigi subsiidiumide määrus on otsekohalduv,
peaks riigisisene õigus siiski ette nägema õigusliku aluse, mille alusel võib Konkurentsiamet teha
komisjoniga määruse koondumiste kontrolli osa rakendamisel koostööd.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna
intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse nõunik Natalia Mäekivi (5880 6031;
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiits- ja
Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
2
Eelnõuga muudetakse konkurentsiseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 18.12.2024, 5.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil toetada komisjoni välisriigi subsiidiumide
määruse rakendamisel koondumiste puhul, kus mõni tehingu osapool on saanud välisriigilt rahalise
toetuse.
Välisriigi subsiidiumide määrus võimaldab Euroopa Komisjonil uurida rahalisi toetusi, mida
kolmandate riikide ametiasutused on andnud ELis tegutsevatele äriühingutele. Sisuliselt on
tegemist sarnase regulatsiooniga sellega, mis on seni kehtinud ELi liikmesriikide antava riigiabi
suhtes (n-ö kolmanda riigi abi), kuid erinevalt liikmesriigi antavast riigiabist ei ole välisriigi
subsiidiumid üldiselt keelatud, vaid nende mõju hinnatakse juhtumipõhiselt.
Välisriigi subsiidium tähendab kolmanda riigi otsest või kaudset rahastust, mis piirdub ühe või
enama äriühingu või tööstusharuga ja annab sellele äriühingule ühtsel turul tegutsemisel
põhjendamatu eelise. Välisriigi subsiidiume võidakse anda eri vormis, näiteks võivad selleks olla
intressivabad laenud, piiramatud tagatised, kapitalisüstid, maksusoodustused, maksuvähendused,
toetused jne. Regulatsiooni vajadus oli tingitud sellest, et sarnaselt ELi liikmesriikide antava
riigiabi saajatega võivad ka välisriigi subsiidiumide saajad tõrjuda turult välja subsideerimata
ettevõtjad, kahjustada innovatsiooni ning mõjutada negatiivselt tarbekaupade ja -teenuste kvaliteeti
ning valikut. Sellise olukorra vältimiseks kehtestab määrus komisjoni jaoks järgmised vahendid:
a) ettevõtjate komisjonile ette teatamise kohustus koondumisest, mis hõlmab välisriigi olulist
rahalist toetust ja kui i) omandatava äriühingu käive või ühinevatest äriühingutest vähemalt
ühe osapoole käive või ühisettevõtja käive on ELis vähemalt 500 miljonit eurot ning ii)
summaarne välismaine rahastus on seejuures vähemalt 50 miljonit eurot (määruse 3.
peatükk);
b) ettevõtjate komisjonile ette teatamise kohustus riigihankemenetlustest, kui i) lepingu
maksumus on vähemalt 250 miljonit eurot ja ii) pakkumus sisaldab välismaist rahastust
summas vähemalt 4 miljonit eurot kolmanda riigi kohta (määruse 4. peatükk);
c) komisjoni õigus korraldada uurimine omal algatusel (ex officio), sealhulgas paluda
juhtumipõhiselt teatada ka väiksematest koondumistest ja riigihankemenetlustest (määruse
2. peatükk).
Välisriigi subsiidiumide olemusest, nende hindamise protsessist ja komisjoni menetlustest nii
koondumise kontrolli kui ka riigihangete valdkonnas saab täpsemalt lugeda välisriigi subsiidiumi
määrusest ja selle rakendusmäärusest.
Välisriigi subsiidiumide määruse põhjenduspunkt 58 sätestab, et liikmesriigid peavad määruse
kohaldamisel tegema komisjoniga tulemuslikku koostööd, sealhulgas esitama komisjoni nõudmise
3
korral talle kogu teabe, mis on vajalik määrusega komisjonile pandud ülesannete, samuti osutama
komisjonile muud määruse rakendamisega seotud abi. Riigihangete valdkonnas määrati
komisjoniga koostöö tegemiseks Eesti kontaktpunktiks Rahandusministeerium, koondumiste
kontrolli kontaktpunkt on Konkurentsiamet.
Eelnõu eesmärk on kehtestada Konkurentsiameti volitused määruse rakendamisel. Kohustus teha
komisjoniga viimase nõudmisel asjakohast koostööd on olnud nii Konkurentsiameti jaoks
koondumiste kontrolli puhul kui ka Rahandusministeeriumi jaoks riigihangete valdkonnas alates
nende kontaktpunktideks määramisest otsekohalduv. Kõnesoleva eelnõuga üksnes täpsustatakse
Konkurentsiameti pädevust.
Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne
olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju, vastavalt hea õigusloome ja normitehnika
eeskirja1 (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktile 5.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõuga täiendatakse konkurentsiseaduse § 21 lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Konkurentsiamet teeb Euroopa Komisjoniga koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2022/2560, mis käsitleb siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume (ELT L 330,
14.12.2022, lk 1–45), artiklis 20 sätestatud koondumise hindamisel.“
Tegemist on üldise pädevusnormiga, milles täpsustatakse, et asutus, kes teeb komisjoniga Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2560 artiklis 20 sätestatud koondumise hindamisel
koostööd, on Eestis Konkurentsiamet. Eelkõige tähendab see, et Konkurentsiamet on pädev asutus
esitama komisjonile viimase nõudmise korral kogu teabe, mis on vajalik määrusega komisjonile
pandud koondumiste kontrolli ülesande täitmiseks. Selle kohustuse täitmiseks on
Konkurentsiametil omakorda õigus küsida asjaomast teavet Eesti ettevõtjatelt ja ettevõtjate
ühendustelt ning vajadusel ka teistelt riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt. Kuna teavet
küsitakse komisjoni nõudmisel ja nimel, tuleneb selline kontaktpunkti õigus otse määrusest.
Määruse artikli 13 järgi võib komisjon nõuda kogu vajaliku teabe nii uurimise all oleva ettevõtja
käest kui ka teistelt ettevõtjatelt või ettevõtjate ühendustelt, võttes igakülgselt arvesse
proportsionaalsuse põhimõtet. Teabenõude adressaatidest isikute või ettevõtjate ülesanne on
avaldada täielikult ja täpselt faktid ja asjaolud, mis on asjakohased komisjoni poolt otsuse
tegemiseks koondumise kontrolli menetluses. Teabe esitaja nõusolekul on komisjonil võimalik
kasutada määruse alusel saadud teavet ka muude liidu õigusaktide kohaldamisel.
Samuti võib komisjon uurimiseseme kohta teabe kogumiseks küsitleda füüsilisi ja juriidilisi
isikuid, kes annavad selleks nõusoleku. Kui küsitlust ei tehta komisjoni ruumides või telefoni teel
või muude elektrooniliste vahendite abil, teavitab komisjon enne küsitlust liikmesriiki või saab
nõusoleku kolmandalt riigilt, kelle territooriumil küsitlus toimub. Ka sellises olukorras võib
Konkurentsiamet määruse artiklis 20 sätestatud koondumiste puhul toetada komisjoni Eesti
territooriumil küsitluse tegemisel.
1 Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri, RT I, 29.12.2011, 228.
4
Määruse artikli 14 kohaselt on komisjonil õigus talle kõnesoleva määrusega pandud ülesannete
täitmiseks teha ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste puhul vajalikke kontrolle. Kui komisjoni
volitatud ametnikud või teised kaasasolevad isikud leiavad, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus ei
nõustu kontrolliga, peab liikmesriik, kelle territooriumil kontroll toimub, osutama neile vajalikku
abi ning taotlema kontrolli tegemiseks vajaduse korral abi politseilt või samaväärselt
õiguskaitseasutuselt. Kui abi eeldab riigisiseste õigusnormide kohaselt kohtu luba, tuleb see
taotleda. Samuti võib komisjon taotleda liikmesriigilt oma territooriumil riigisisese õiguse kohase
kontrolli või muu faktide tuvastamise toimingu tegemist, et teha kindlaks, kas tegemist on välisriigi
subsiidiumiga, mis moonutab siseturgu.
4. Seaduse mõjud
Seaduseelnõuga ei kaasne täiendavat mõju, sest välisriigi subsiidiumide määrus on alates 12. juulist
2023 (määruse jõustumise kuupäev) olnud Eestile otsekohalduv, samuti oli Konkurentsiamet
koondumiste kontrolli kontaktpunktiks määratud juba enne eelnõu koostamist. Siiamaani ei ole
Konkurentsiamet pidanud määruse rakendamisel komisjoniga koostööd tegema. Arvestades, et
määruses sätestatud kriteeriumide järgi on ettevõtja käive, mille korral tuleb komisjoni oma
tehingutest teavitada, suhteliselt suur, mõjutab määrus Eesti ettevõtjaid eeldatavasti pigem vähesel
määral – seetõttu pigem ei eeldata ka Konkurentsiameti jaoks määruse rakendamisel suurt
koormust ega märkimisväärseid lisakulusid. Siiski tuleb arvestada, et komisjon võib omal algatusel
sekkuda ka piirmäära alla jäävatesse koondumistesse ja riigihankemenetlustesse, mis hõlmavad
välisriigi toetusi.
5. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras, s.o hakkab kehtima kümnendal päeval pärast kehtivas korras
avaldamist. Hilisema jõustumisaja määramine ei ole vajalik, sest nagu eespool selgitatud, ei too
eelnõuga tehtavad muudatused kaasa muudatusi tegelikus olukorras ning puudutatud isikutel
puudub vajadus kohanduste tegemiseks.
6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele (Kliimaministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium) eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning
arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Kaubandus-
Tööstuskojale, Riigikohtule, Eesti Kohtunike Ühingule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu
Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tartu Maakohtule,
Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjonile, Eesti
Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti
Kaupmeeste Liidule, Teenusmajanduse Kojale, Eesti E-kaubanduse Liidule, Eesti Otsemüügi
Assotsiatsioonile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Tööandjate Keskliidule
ning Eesti Tarbijakaitse Liidule.