Distsiplinaarkarsituse määramine

KÄSKKIRI

28.03.2025 nr 2.1-8/25-027/38-1

Distsiplinaarkaristuse määramine (E. Rahamägi)

Avaliku teenistuse seaduse § 69, § 70 lõike 2, § 74 lõigete 1, 2, 3 ja 6, § 75 lõigete 1 ja 2, § 76

lõike1 1, § 77 lõike 1 ja § 79 lõike 1, haldusmenetluse seaduse § 57 lõike 1, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 5 lõike 1 ja § 6 punkti

5 alusel ning võttes arvesse Erki Rahamägi suhtes läbiviidud distsiplinaarmenetluse 25.03.2025

kokkuvõtet nr 2.1-8/25-027/37-1,

1. Asjaolud ja menetluse käik

1.1. Maanteeameti peadirektor Priit Sauk nimetas 04.09.2017 a. käskkirjaga nr 0171-K Erki

Rahamägi Maanteeameti eksamiosakonna eksamikeskuse Tallinna eksamineerija ametikohale,

asukohaga Tallinn, Saue, Rapla, Paide alates 25.09.2017 määramata ajaks.

1.2. Sõidueksamite üksuse juhataja Risto Kasemäe esitas 15.01.2025 sisekontrolörile taotluse E.

Rahamägi suhtes vajadusel distsiplinaarmenetluse algatamiseks. E. Rahamägi oli esitanud

ajavahemikus november 2024 kuni jaanuar 2025 ebaõigeid andmeid töötatud ületundide kohta

ja seda vaatamata eksamineerijatele saadetud e-kirjale, kus selgitatakse ületundide tekkimise

ja tööaja arvestuse põhimõtteid. Probleemsed ületunnid olid 04.11.2024, 05.11.2024,

13.11.2024, 20.11.2024, 19.12.2024, 20.12.2024, 09.01.2025, 15.01.2025, 16.01.2025, ehk siis

kokku üheksa tööpäeva ületunnid.

1.3. Transpordiameti peadirektor algatas 18.02.2025 käskkirjaga nr 2.1-8/25-027/34-1

distsiplinaarmenetluse R. Kasemäe taotluses mainitud asjaolude väljaselgitamiseks.

1.4. Menetleja edastas 19.02.2025 tulenevalt avaliku teenistuse seaduse § 73 lõikest 3 E.

Rahamägi’le võimaluse esitada kirjalik selgitus temale etteheidetavatel kuupäevadel esitatud

ületundide tekkimise osas.

1.5. E. Rahamägi vastas menetleja küsimustele kirjalikult 27.02.2025 (lisa 3) ning lisaks väljendas

enda nõusolekut menetluse kokkuvõte edastamisega aadressile

[email protected].

1.6. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte lõplik versioon edastati E. Rahamägi’ le e-kirja teel

arvamuse avaldamiseks 19.03.2025 ning E. Rahamägi andis kinnituse menetluse kokkuvõttega

tutvumise osas e-kirja teel 24.03.2025 aastal.

2

2. Asjassepuutuvad seletused ja E. Rahamägi iseloomustus

2.1 Sõidueksamite üksuse juhataja Risto Kasemäe

2.1.1 Kontrollides jaanuaris 2025 eelmise kuu ületunde ilmnes, et eksamineerijad on tööaega

arvestanud ja ületunde tõlgendanud erinevalt, ning pigem ametnike kasuks. R. Kasemäe saatis

15.01.2025 eksamineerijatele e-kirjaga juhised/meeldetuletuse ületundide arvestamise osas. R.

Kasemäe rõhutas, et eksamineerija tööaeg on 08:45-17:15, so 40 tundi nädalas ja kaheksa tundi

päevas; ületunnid tekivad, kui töötatud aeg ületab kaheksat tundi tööpäeva kohta ehk siis ületunde

ei saa tekkida olukorras, kus hommikul alustatakse tööd küll enne töökorralduse reeglites

nimetatud tööaja algust aga töö lõpp on samuti enne ette nähtud tööaja lõppu. Ületunde

arvestatakse poole tunni kaupa, alates 30 minutist ning ületunnid esitatakse nende tekkimisele

järgneva kuu 10-ks kuupäevaks. Samuti teavitas ta eksamineerijaid sellest, et plaanib edaspidi

igakuiselt jätkata pisteliste kontrollidega. Pärast e-kirja saamist esitas mitu eksamineerijat 20.

jaanuari lõunaks parandatud ületunnid, kuid E. Rahamägi varem esitatud andmeid ei muutnud ning

esitas ka jaanuari eest ületunnid arvestamata vahetu juhi 15.01.2025.a e-kirjas toodud juhistega.

2.1.2. R. Kasemäe alustas ületundide kontrolli Navirec-ist ja seal tuvastatud varajase tööpäeva

lõppemise kohta esitas E. Rahamägi’le küsimuse e-posti teel. Vastuseks teatas E. Rahamägi, et ta

töötas peale ametiauto seiskumist kontoris. Arvuti logid kinnitasid seda osaliselt, st peale autost

väljumist oli E. Rahamägi arvutisse sisse loginud, arvutist ca poole tunni möödudes välja loginud,

mis toimus mitu tundi enne ametliku tööpäeva lõppu.

2.1.3. R. Kasemäe sõnul on eksamineerijate töörütm järgmine: eksamineerijate e-postile

saadetakse teavitus selle kohta, kus linnas nad lähiajal töötavad ning ühtlasi ka info võimalikest

tekkivatest ületundidest. Eksamineerijal on õigus saata logistikule vastuskiri, kus nad loobuvad,

ehk nad siis ei saa või ei soovi teises linnas tööd teha. Juhul kui eksamineerijal lõpeb tööpäev

ettenähtust varem (peamised põhjused on eksamineeritava mitte ilmumine, täitmata eksamiaeg või

varajases staadiumis katkestatud/lõpetatud eksam), siis eksamineerija ei pea kontorisse tagasi

tulema ja ametliku tööpäeva lõpuni seal viibima. Aeg-ajalt hoiab logistik viimase võimaluseni

eksamiaegu lahti, ent mingil mõistlikul hetkel sulgeb selleks päevaks registreerumise ja annab

eksamineerijale teada, et tühjad ajad ei täitu.

2.2. Sõidueksamite üksuse peaspetsialist Pille Poks

Eksamid toimusid E. Rahamägi poolt viidatud asukohtades, kuid eksamineerijal ei ole mingit

õigust nende päevade eest saada tasu ületundide eest, sest neid lihtsalt ei tekkinud. E. Rahamägi

poolt üheksal tööpäeval vastu võetud eksamid toimusid alljärgnevalt:

09.01.25 Sikupilli 30 min (E. Rahamägi märgitud ületund), kell 09:01 oli esimene eksam juba

sooritatud ning viimane eksam lõppes kl 12:47;

15.01.25 Paldiski 1 h (E. Rahamägi märgitud ületund), esimese eksami algus kl 08:54 ja viimase

eksami lõpp kl 11:11;

16.01.25 Männiku 30 min (E. Rahamägi märgitud ületund), esimese eksami algus kl 09:00 ja

viimase eksami lõpp kl 14:02;

19.12.24 Männiku 40 min (E. Rahamägi märgitud ületund), esimese eksami algus kl 09:00 ja

viimase eksami lõpp kl 12:43;

20.12.24 Tapa 1h 40 min (E. Rahamägi märgitud ületund), esimese eksami algus kl 09:00 ja

viimase eksami lõpp kl 11:03;

04.11.24 Paldiski 1 h (E. Rahamägi märgitud ületund), esimese eksami algus kl 09:00 ja viimase

eksami lõpp kl 14:17;

05.11.24 Paldiski 1 h (E. Rahamägi märgitud ületund), esimese eksami algus kl 09:00 ja viimase

eksami lõpp kl 14:09;

3

13.11.24 Kadaka 20 min (E. Rahamägi märgitud ületund), esimese eksami algus kl 09:00 ja

viimase eksami lõpp kl 12:12,

20.11.24 Kadaka 20 min (E. Rahamägi märgitud ületund), esimese eksami algus kl 09:00 ja

viimase eksami lõpp kl 13:35.

2.3. Tallinna eksamineerija Raivo Orunurm

Ületunniarvestust esitab R. Orunurm tekkepõhiselt, st kui on eksamitele välja sõitnud enne

tööpäeva algust ja naasnud peale tööpäeva lõppu. Ületunde arvestatakse 15-minutilise sammuga

ehk siis, kui tööpäev algab 08:45 ja välja peab sõitma kell 08:15 ning ta saabub peale tööpäeva

lõppu kell 17:15, nt 17:20, siis esitab tema 0,5h ületundi. Ületunni arevestust on eksamineerijad

esitanud ligikaudu 3 aastat. Ületunnid esitatakse järgneva kuu 10. kuupäevaks.

2.4. Põhja regiooni vanemeksamineerija Riho Tänak

R. Tänak’ u sõnul algas ületundide arvestus uuesti kindlasti mõned aastad enne COVID puhangut,

eesmärgiks eksamineerijate motivatsioon ning on toimunud kogu aeg ühtemoodi. Eksamineerija

tööaeg on 08:45-17:15, so kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas; enne ja pärast märgitud aega

on ületunnid, kui need ületavad kaheksat tundi tööpäeva kohta; ületunde arvestatakse poole tunni

kaupa, alates 30 minutist ümardamine on omal vastutusel; ületunnid esitatakse järgmise kuu

alguses juhatajale ja alates 2024 sügisest ka paralleelselt personalitöötajale. Seda korda on

korduvalt üle selgitanud juhataja ja ka R. Tänak, kui keegi on küsinud.

Sõidueksamite määramine eksamineerijale: kui eksamineerijal on näiteks kuus rasketehnika

eksamit ja ta on need juba vastu võtnud, ei ole võimalik, et talle määratakse lühikese etteteatamise

ajaga B-kategooria lisaeksamid. Kui eksamid toimuvad erinevates sõidukikategooriates, siis on

see üldjuhul juba hommikul graafikut avades näha, et pool päeva on ühtmoodi ja teine pool

teisiti.

R. Tänak’ u sõnul eksamineerijatel nn telefonivalvet ei ole ja kogu aeg on kehtinud kirjutamata

reegel, et enne kella 16:00 töö juurest ei ole kombeks ära minna. Üldjuhul hakkab viimane

sõidueksam kell 15:30 või 15:45. Kui selleks ajaks eksamineeritavat kohal ei ole, katkestatakse

eksam viis minutit peale kohustuslikku ilmumisaega

2.5. Eksamineerija Erki Rahamägi

2.5.1. E. Rahamägi sõnul ei näita arvuti kasutamine tööaega, sest arvuti ei ole töövahend, vaid

abivahend (e-kirjade lugemine/vastamine, seal täidetakse tööauto sõiduaruanded ja laetakse üles

eksamisõitude videod). Arvuteid on kuus ja eksamineerijaid viisteist ning see tähendab, et terve

päev arvuti kasutamisele kulutada ei ole võimalik. Kuigi tööpäev algab kl 08:45 on E. Rahamägi

enda sõnul pea igapäevaselt tööarvutis kell 07:00-08:00, mõnikord ka varem. Selle aja eest, mil ta

varem tööle tuleb, ei ole ta ületunde küsinud kuna see on tema isiklik tahe tulla varem tööle, teha

arvutis vajalikud tööülesanded ära ning võimaldada teistel hiljem arvuti kasutamist. Esineb ka

päevi, mil ta ei kasuta arvutit üldse, kuid see ei tähenda, et tööd poleks tehtud.

2.5.2. Ületunde arvestab E. Rahamägi enda sõnul nagu ka teised eksamineerijad: aeg võtmete

toomiseks, vajadusel auto puhastamine/ soojendamine, aeg kontorist objektile sõitmiseks,

eksamiplatsi ülespanek/kontroll ja ajaarvestus läheb lukku kl 08:45 eksamineerijate tööpäeva

algusega, mis lõpeb kl 17:15. Tema sõnul varem kontorisse tagasijõudmine ei tähenda tööpäeva

lõppu, vaid hommikul määratud töökohustuse täitmise lõpetamist. Peale seda on ta tööandjale

kättesaadav ainult mobiiltelefoni teel ja valmis korraldusi täitma kuni kl 17:15-ni. Päevadel, mil

E. Rahamägi võtab vastu rasketehnika eksameid, ta lõunat ei pea, sest enamasti on

eksamineeritavad kohal ja ootavad juba eksamit. Menetleja poolt küsitud kuupäevade ja ületundide

4

osas ei mäleta ta mida ja kuidas tegi. Samas märgib, et 19.12.2024 ja 20.12.2024 peale kontorist

lahkumist ei läinud ta kohe koju, vaid ajas kolleegidega territooriumil juttu.

2.5.3. E. Rahamägi ei suutnud juhenditest ega ka eksamineerija ametijuhendist leida eksamineerija

kohustust esitada tööandjale enda tööajaarvestust. Ta asub seisukohale, et nõrgema poolena võtab

kõik omaks, jätab tööaja arvestuse tarkvarale ning ei esita enam tulevikus ületunde eeldades, et

nende tekkimisel makstakse need ikkagi välja vastavalt ettenähtud korrale. Välistamaks

võimalikke probleeme tööaja fikseerimisega, teeb E. Rahamägi tööandjale ettepaneku panna

teenistujale kohustus tööpäeva algus ja lõpp registreerida kaardiga tööaja arvestuse tarkvaras.

2.6. Erki Rahamägi iseloomustus

Tööülesannete täitmisel on E. Rahamägi mõnevõrra ebastabiilne, st periooditi töö sujub ja seejärel

kvaliteet langeb. Tema tööstiili eripäraks on negatiivne mõttekonstruktsioon ehk pigem leida

põhjusi, miks midagi mitte teha selmet otsida võimalusi kuidas midagi teha. Eksamite läbiviimise

juriidiline pool on tema puhul reeglina korrektne, kõik iga-aastased kvalifikatsioonikontrollid on

läbitud üsna kõrge hindega. Samas jätab klientidesse suhtumine soovida ning aastate lõikes on E.

Rahamägi klientide tagasiside osas viimaste hulgas, tihtipeale kõige madalama soovitusindeksiga.

Probleemile tähelepanu juhtimisel tekib mõne kuu pikkune tõus, mis aga taas languseks pöördub.

Peale 2023 aasta lõpu distsiplinaarkaristust tõusis E. Rahamägi soovitusindeks isikliku tippmargini

ja püsis seal enneolematult kaua. E. Rahamägi’ l esineb tõsiseid probleeme tagasisidele

reageerimisel. Ka neutraalseid soovitusi tajub ta karmi ja ebaõiglase kriitikana ning reageerib

dramaatiliselt. Kriitilistes situatsioonides rõhub E. Rahamägi enda õigustele ja tööandja

kohustustele. Ta on kahel korral distsiplinaarkorras karistatud: esimesel korral kiusliku suhtumise

eest juhikandidaati ja teisel korral hooletuse eest.

3. Õiguslik alus

3.1. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 51 lõige 1 ütleb, et ametnik peab oma teenistusülesandeid

täitma ausalt, asjatundlikult ja hoolikalt. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et ametnik peab

juhinduma vahetu ja kõrgemalseisva juhi seadusega kooskõlas olevatest teenistusalastest

juhistest ja korraldustest, samuti ametijuhendist.

3.2.ATS § 39 lg 1 kohaselt võib ametiasutus ametnikult nõuda teenistusülesannete täitmist

väljaspool tööaega, kui teenistusülesanded tulenevad erakorralistest asjaoludest ja tuleb täita

viivitamata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on muul juhul ületunnitöö kohaldamiseks

vajalik ametniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolek.

3.3.Tulenevalt ATS § 74 lõikest 1 vastutab ametnik distsiplinaarsüüteo eest üksnes süü olemasolu

korral ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt arvestatakse süü hindamisel ametniku haridust,

töökogemust, teadmisi ja oskusi.

3.4. Transpordiameti töökorralduse reeglite, kinnitatud peadirektori 06.10.2023 käskkirjaga nr 1.1-

1/23/190, lisa 1 (TT_09_K1_Lisa 1_r3) punkti 3.1 kohaselt on sõidukite juhtimisõiguse

osakonna teenistujate tööaeg kl 08:45-17:15. Punkt 3.2 täpsustab, et sõidukite juhtimisõiguse

osakonna teenistujate tööaja hulka mittearvestatav vaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks on

kestusega 30 minutit. Teenistuja võib kasutada vaheaega ajavahemiku 11:30–14:30 jooksul

vastavalt võimalustele.

5

4. Järeldused

4.1. Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud selgitusest nähtub, et E. Rahamägi nõustus tekkivate

ületundidega ning esitas konkreetsete tööpäevade osas arvestuslikult tekkinud ületunnid, mis

tööandja poolt üldjuhul ka välja maksti. Menetluse eesmärk oli välja selgitada, kas E.

Rahamägi poolt esitatud ületunnid üheksa tööpäeva osas ka tegelikult tekkisid. Analüüsides

arvutilogisid ja eksamite toimumise aegasid, saab järeldada, et eksamineerija tööpäev kulges

järgmiselt: eksamineerija saabus hommikul kontorisse Heli tn 6, logis tööarvutisse sisse ja

välja, võttis ametisõiduki ning sõitis eksamite, mis üldjuhul algasid kl 09:00, toimumise

asukohta. Päeva eksamid lõppevad peale keskpäeva, pärast mida sõidab eksamineerija tagasi

kontorisse Heli tn 6, logib tööarvutisse sisse ning hiljem logib viimast korda selle päeva

jooksul välja. Eksamineerija ei ole kohustatud peale selle päeva eksamite vormistamisega

seotud toimingute lõpetamist tööarvutis viibima kontoris, vaid tal on lubatud tööandjapoolse

vastutulekuna ära minna, ning mida ta tõenäoliselt ka tegi. E. Rahamägi lahkumist Tallinna

teenindusbüroost Heli tn 6 kontrolliti videosalvestistest.

4.2. Seitsmel juhul üheksast ei ole videosalvestise abil ega muul viisil võimalik tõendada, et E.

Rahamägi lahkus peale tööpäeval viimast arvutist väljalogimist Heli tn 6 kontorist. 19.12.2024

on ta märkinud Männikul toimunud eksamitega seoses üle normi töötatud ajaks 40 min ja

20.12.2024 Tapa eksamitega 1 h 40 min. On aru saadav, et ületunnina märgitud aeg on reaalselt

eksamite toimumise kohta sõitmiseks kulunud aeg enne ametlikku tööaja algust kl 08:45.

Samas on tagasisõit ja viimane arvutikasutamine toimunud mitu tundi enne ametliku tööpäeva

lõppu kl 17:15. Videosalvestise järgi lahkub E. Rahamägi 19.12.2024 Heli tn 6 peaukse kaudu

töölt kl 13:31 ning 20.12.2024 kl 13:15. Heli tn 6 välised kaamerad ei tõenda E. Rahamägi

väidet, et ta vestles pärast kontorist lahkumist territooriumil kolleegidega. Tööarvutisse

esimese sisselogimise ja Heli tn 6 kontorist lahkumise vahemik 19.12.2024 on 6 h 42 min;

20.12.2024 on see vahemik 6 h 43 min, mis tähendab, et nendel kahel kuupäeval töötas E.

Rahamägi reaalselt kokku alla kaheksa tunni ning tal ei ole õigust ületundide eest tasu küsida

ega saada.

4.3. Kuigi E. Rahamägi on vaadeldavate kuupäevade osas esitanud ületunnid, ütleb ta, et ei mäleta

mida ja kuidas ta konkreetsetel päevadel tegi. Selleks, et eksami toimumise kohta sõit ja

tagasisõit läheks kirja ületunnina peab päeva töötundide arv kokku ületama 8 tundi ning juhiste

kohaselt toimub arvestus 30 min kaupa. E. Rahamägi väidab, et juhul kui ta lahkub enne

ametliku tööpäeva lõppu kontorist, on ta tööandjale kättesaadav ainult mobiiltelefoni teel ja

valmis korraldusi täitma kuni kl 17:15-ni. Töökorralduse reeglitest ei nähtu, et

eksamineerijatele rakendataks mingilgi kujul valveaega. Töötajale on võimaldatud enne

ametliku tööaja lõppu töölt lahkuda ja sel ajal tegeleda isiklike asjadega, vajadusel

töötelefonile vastamist ei saa automaatselt lugeda nö tööl olemiseks. Tööaja arvestus hakkaks

peale siis, kui eksamineerija tõe poolest erandkorras tööle tagasi kutsutaks, kuid seda ei

toimunud.

4.4. Tulenevalt ATS § 74 lõikest 1 vastutab ametnik distsiplinaarsüüteo eest üksnes süü olemasolu

korral ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt arvestatakse süü hindamisel ametniku haridust,

töökogemust, teadmisi ja oskusi. Erki Rahamägi’ le selgitati, kuidas toimub ületundide

arvestamine ning anti võimalus esitatud ebatäpseid andmeid korrigeerida, mida teised

eksamineerijad ka tegid, kuid E. Rahamägi mitte. On selge, et E. Rahamägi eesmärk oli saada

avalike vahendite arvelt tulu selleks õiguslikku alust omamata. Enda tegevusega näitas tema

antud juhul üles tahtlust, esitades teadvalt valeandmeid ületundide eest, mida tegelikkuses ei

tekkinud. E. Rahamägi sellist käitumist tuleb hinnata aususkohustuse, kui riigiametniku ühe

6

olulisima väärtuse, eriti küünilise rikkumisena. Lisaks on süüd raskendavaks asjaoluks kehtiv

distsiplinaarkaristus, mis määrati temale Transpordiameti peadirektori 11.12.2024 käskkirjaga

nr 2.1-8/24-017/26-1. Kergendavaks asjaoluks saab lugeda E. Rahamägi poolt süü omaksvõttu.

Võttes arvesse distsiplinaarsüüteo asjaolusid, distsiplinaarmenetluse käigus kogutud

materjale, sealhulgas E. Rahamägi iseloomustust:

1. karistan liiklusteenistuse sõidukite juhtimisõiguse osakonna sõidueksamite üksuse Tallinna

eksamineerija Erki Rahamägi` t avaliku teenistuse seaduse § 70 punkti 2 alusel põhipalga

vähendamisega kakskümmend viis protsenti kolmeks kuuks;

2. käskkiri avaldada täitmiseks personaliosakonnale ja teadmiseks Erki Rahamägi’ le.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul alates teatavakstegemisest esitades kaebuse

Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

peadirektor