Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise toetus

1

21.03.2025

Majandus- ja tööstusministri määruse „Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse

edendamise toetus“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kasutab strateegilist partnerlust kui

koostöövormi vabaühendustega, mis toetavad ministeeriumi valitsemisala eesmärkide

saavutamist ning panustavad poliitika elluviimisse ja kujundamisse. Määrusega kehtestatakse

tingimused ja kord, mille alusel antakse strateegilise partnerluse vormis toetust võrdsete

võimaluste ja soolise võrdsuse poliitika kujundamiseks ja elluviimiseks.

1.2. Määruse ettevalmistajad

Määruse eelnõu koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika

osakonna soolise võrdsuse poliitika juht Lee Maripuu ([email protected]), võrdsuspoliitika

osakonna võrdsete võimaluste poliitika juht Käthlin Sander ([email protected]),

strateegiaosakonna nõunik Pille Penk ([email protected]). Määruse ja seletuskirja juriidilist

kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna nõunik

Gerly Lootus ([email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Justiits- ja Digiministeeriumi

õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).

1.3. Märkused

Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

2. Määruse eesmärk ja seos arengukavaga

Määruse eesmärk on kehtestada tingimused ja kord toetuse andmiseks võrdsete võimaluste ja

soolise võrdsuse edendamise eesmärgil tegutsevatele vabaühendustele, et tagada nende

tegutsemisvõime ja soodustada nende osalemist võrdsuspoliitika kujundamisel ja elluviimisel.

Strateegilise partnerluse lepingutega antakse avatud taotlusvooru kaudu soolise võrdsuse ja

võrdsete võimaluste edendamise valdkonnas tegutsevatele huvikaitseorganisatsioonidele jt

vabaühendustele kolmeaastane toetus. Valdkondlike vabaühenduste ja huvikaitse toetamine

strateegilise partnerluse kaudu on üks „Heaolu arengukava 2023–2030“ ning soolise võrdsuse

ja võrdse kohtlemise programmi prioriteete. Strateegilise partnerluse kaudu aitavad

vabaühendused ellu viia arengukava eesmärke, toetades ja võimendades oma tegevusega riigi

soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste poliitika elluviimist.

Strateegiline partnerlus toetab valdkondlike vabaühenduste jätkusuutlikkust ja

tegutsemisvõimet ning riigi ja kodanikuühiskonna koostööd võrdsuspoliitika väljatöötamisel ja

elluviimisel.

Seos arengukavaga

Strateegilisele partnerile toetuse andmine soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste

edendamiseks on seotud Vabariigi Valitsuse poolt 23. veebruaril 2023. aastal kinnitatud

2

„Heaolu arengukava 2023–2030“ viienda alaeesmärgiga – sooline võrdõiguslikkus ja võrdne

kohtlemine –, mis seab eesmärgi, et Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu

valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on

tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks.

Arengukava tegevussuunad, millesse võrdsete võimaluste eesmärgil tegutsev strateegiline

partner oma tegevustega eelkõige panustab, on järgmised: valdkondliku õiguskaitse

tõhustamine, võrdset kohtlemist toetavate võrgustike, ühenduste ja organisatsioonide koostöö

tihendamine ning hästi toimiva huvikaitse tagamine, vähemusrühmade olukorra ja vajaduste

kohta regulaarsete ja kvaliteetsete andmete tagamine ning teadlike ja oskustega

poliitikakujundajate, tööandjate, haridustöötajate ja teiste ühiskonnaliikmete toetamine.

Arengukava tegevussuunad, millesse soolise võrdsuse eesmärgil tegutsev strateegiline partner

oma tegevusega eelkõige panustab, on järgmised: valdkondliku õiguskaitse tõhustamine, soolist

võrdsust toetavate võrgustike, ühenduste ja organisatsioonide koostöö tihendamine ning hästi

toimiva huvikaitse tagamine, ühiskondlike hoiakute muutmine soolist võrdsust väärtustavaks

ja toetavaks, naiste ja meeste majandusliku võrdsuse suurendamine, naiste ja meeste

tasakaalustatud osalemine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel, institutsionaalse suutlikkuse

suurendamine soolise võrdsuse edendamiseks ja soolõimeks kõigis tegevus- ja

poliitikavaldkondades.

Ülal loetletud tegevussuunad on põhjalikumalt lahti kirjutatud „Heaolu arengukavas 2023–

2030“ (lk 27–29).

Strateegilise partnerluse projektiga toetatakse kindlaks määratud ajaperioodi jooksul

elluviidavaid tegevusi, millel on kindel tegevusplaan ja eesmärk, samuti strateegilise partneri

organisatsioonilist arengut ja tegutsemissuutlikkust.

3. Määruse sisu

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel, mille kohaselt kehtestab minister

määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisiseste

toetatavate tegevuste elluviimiseks, toetatavate tegevuste vahendite saamiseks ning saadud

vahendite kasutamiseks.

Määrus on jaotatud üheksaks peatükiks ja 34 paragrahviks.

1. Üldsätted;

2. Toetuse andmise eesmärgid ja toetatavad tegevused;

3. Toetuse suurus ja osakaal, kulude abikõlblikkus ja projekti elluviimise periood;

4. Riigiabi;

5. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele;

6. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine;

7. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

8. Toetuse maksmine ja aruannete esitamine;

9. Toetuse saaja, partneri ning RTK õigused ja kohustused.

1. peatükk. Üldsätted

Määruse §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala.

3

Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse e-toetuse keskkonna

kaudu. Toetuse andmise sihtpiirkond on Eesti.

Määruse §-s 2 sätestatakse määruses kasutatavad olulisemad terminid.

Määruse §-s 3 sätestatakse toetuse rakendamise kord.

Kui määruse kohaselt ei ole tegevus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses,

siis menetleb toetuse taotluseid, taotluste rahuldamise, rahuldamata jätmise ning muutmise

otsuseid, teeb toetuse makseid, kontrollib toetuse kasutamist ning teeb toetuse tagasinõudmise

otsuseid RTK.

Määruse §-s 4 sätestatakse vaide esitamise kord.

Vaideid menetleb RTK.

2. peatükk. Toetuse andmise eesmärgid ja toetatavad tegevused

Määruse §-s 5 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid.

Võrdsete võimaluste edendamise eesmärk on toetada Eestis vähemusgruppide võrdsete

võimaluste loomist väärtustavaid ja toetavaid ühiskondlikke hoiakuid, suurendada ühiskonna

teadlikkust võrdsest kohtlemisest ja võrdsete võimaluste edendamisest ning võimestada

strateegilist partnerit mitmekesisuse ja vähemusgruppide võrdsete võimaluste edendamiseks.

Soolise võrdsuse edendamise eesmärk on toetada Eestis soolist võrdsust väärtustavaid ja

toetavaid ühiskondlikke hoiakuid, suurendada teadlikkust soolisest võrdsusest ning võimestada

strateegilist partnerit soolise võrdsuse edendamiseks.

Määruse §-s 6 sätestatakse toetatavad tegevused võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi

saavutamiseks.

Paragrahv 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud strateegiline hagelemine tähendab ühiskondlikult

oluliste juhtumite lahendamist kohtu- või kohtuväliste menetluste kaudu tsiviil-, kriminaal- ja

haldusasjades. Tegemist on huvikaitse meetodiga, mille eesmärk on hoolikalt valitud

üksikjuhtumite kaudu mõjutada seaduste ja seaduste elluviimispraktika kvaliteeti.

Toetuse saaja võib võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks taotleda toetust ka

välisprojekti (edaspidi välisprojekt) ja muu projekti (edaspidi muu projekt), näiteks siseriiklik

projekt, omafinantseeringuks, et kaasata lisaraha toetatavate tegevuste eesmärkide täitmiseks.

Määruse §-s 7 sätestatakse toetatavad tegevused soolise võrdsuse edendamise eesmärgi

saavutamiseks.

Toetuse saaja võib soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks taotleda toetust ka

välisprojekti ja muu projekti, näiteks siseriiklik projekt, omafinantseeringuks, et kaasata

lisaraha toetatavate tegevuste eesmärkide täitmiseks.

4

3. peatükk. Toetuse suurus ja osakaal, kulude abikõlblikkus ja projekti elluviimise

periood

Määruse §-s 8 sätestatakse toetuse osakaal ja suurus.

Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi projekti toetus on maksimaalselt 522 905 eurot.

Soolise võrdsuse edendamise eesmärgi projekti toetus on maksimaalselt 784 357 eurot.

Toetus ja omafinantseering moodustavad kokku 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

Toetus võib moodustada maksimaalselt 99 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

Omafinantseering peab olema vähemalt üks protsent projekti abikõlblikest kuludest, kuid

taotleja võib alati panustada rohkem. Omafinantseering võib olla vaid rahaline.

Välisprojekti ja/või muu projekti omafinantseeringuks taotletav summa peab olema võrdne

välisprojektis ja/või muus projektis planeeritava omafinantseeringu summaga või sellest

väiksem. Välisprojekt ja/või muu projekt, mille omafinantseeringu katmiseks toetust

taotletakse, võib olla alanud enne projekti elluviimise perioodi. Välisprojekt ja/või muu projekt

peaks lõppema selliselt, et koos projekti lõpparuandega oleks võimalik esitada ka välisprojekti

ja/või muu projekti raames esitatud ja kinnitatud lõpparuanne. Kui välisprojekt ja/või muu

projekt kestab kauem kui projekti periood, tuleb projekti lõpparuandega esitada projekti lõpuks

saavutatud välisprojekti ja/või muu projekti seni saavutatud tulemusi tõendavad dokumendid

(näiteks vahearuanne, saavutatud näitajate sihttase). Üldjuhul ei ole riigisiseselt kehtestatud

toetuse andmise tingimustes lubatud projekti omafinantseeringut katta avalikest vahenditest

(Euroopa Liidu vahendid, teised välisvahendid, riigisisesed vahendid). Omafinantseeringut

võib toetustest katta vaid juhul, kui see on toetusmeetmes lubatud.

Välisprojektile antav omafinantseering võib moodustada projekti abikõlblikust maksumusest

kuni 20 protsenti. Muu projektile antav omafinantseering võib moodustada projekti

abikõlblikust maksumusest kuni 20 protsenti. Kui taotletakse nii välisprojekti kui ka muu

projekti omafinantseeringu katmist võivad need kokku moodustada projekti abikõlblikust

maksumusest kuni 20 protsenti.

Projektis planeeritavate uuringute ja analüüside maksumus kokku võib moodustada projekti

abikõlblikust maksumusest kuni 20 protsenti.

Määruse §-s 9 sätestatakse toetuse abikõlblikud kulud ja §-s 10 abikõlbmatud kulud.

Paragrahvdes 9 ja 10 välja toodud kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted ja abikõlbmatud kulud

on taotlejatele abiks projekti kulude eelarvestamisel.

Projekti eelarves näidatud kulud on abikõlblikud, kui need on põhjendatud ja tekivad projekti

elluviimise perioodil. Kulud loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus projekti

tulemuse saavutamiseks.

Projektis on lubatud arvestada kaudseid kulusid haldus- ja administreerimiskuludeks kuni

kümme protsenti tegevuste otsestest abikõlblikest kuludest. Toetuse saaja kaudseid kulusid

tõendama ei pea.

Halduskulude all mõistetakse näiteks:

1) kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud;

2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postiteenused;

5

3) infotehnoloogia kulud, tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite,

võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud;

4) kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud;

5) ruumide rendikulud;

6) valveteenuse kulud;

7) pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu.

Administreerimiskulude all mõistetakse näiteks:

1) raamatupidamine;

2) sekretäri- ja personalitöö;

3) juriidiline nõustamine;

4) riigihanke ja ostumenetluse korraldamine;

5) vara haldamine;

6) infotehnoloogiline tugitegevus.

Kogu projekti eelarve peab jagunema vastavalt planeeritud tegevustele üheks taotluse

rahuldamise otsuses määratud makseks. Sellise makse raames võib teha mitut tegevust, mis on

tervikuna teostatavad. Taotleja peab taotluse esitamisel arusaadavalt põhjendama ja tõendama,

kuidas eeldatavate kulude eelarve kujuneb ning kuidas makse aluseks olevat tulemust hiljem

tõendatakse ehk mis on tõendamise alus. Taotleja peab eelarvestamisel lähtuma kulude

abikõlblikkuse nõuetest, sealhulgas parimast hinna ja kvaliteedi suhtest. Eelarvestamise

tõendusmaterjaliks sobivad näiteks pakkumused võimalikelt teenuse või kauba pakkujatelt,

hinnapäringud või avalike hinnakirjade puhul viited veebilehtedele või kuvaprindid

veebilehtedelt. Tulemuste määramiseks ei ole soovitatav kasutada kindlaarvulisi

tulemusnäitajaid (nt koolitatud on sada inimest või välja on töötatud kolm arengukava), vaid

eelistada tuleks minimaalseid näitajaid (nt koolitatud on vähemalt üheksakümmend inimest või

välja on töötatud vähemalt kaks arengukava).

Määruse §-s 11 sätestatakse projekti elluviimise periood.

Projekti elluviimise periood ei või alata varem kui 1. jaanuaril 2025. a, kuid võib alata ka

taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast alates. Projekti elluviimise periood peab kestma kuni

31. detsembrini 2027. a. Projektis tuleb planeerida tegevused kogu projekti elluviimise perioodi

ulatuses, samas kõik projektis planeeritud tegevused ei pea kestma kogu projekti elluviimise

perioodi.

Projekti elluviimise perioodi võib projekti elluviimise ajal pikendada kokku kuni kuus kuud,

kui projekti elluviimisel on tegutsetud hoolsalt ning pikendamise vajadus tuleneb toetuse saajast

ja partnerist sõltumatutest asjaoludest. RTK kooskõlastab projekti pikendamise Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kontaktisikuga, kes hindab vajadust projekti elluviimise

perioodi pikendada.

4. peatükk. Riigiabi

Määruse §-des 12 ja 13 sisaldab riigiabi sätteid.

RTK kontrollib toetust andes, kas toetust antakse riigiabina või komisjoni määruse (EL)

nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831) (edaspidi VTA määrus), alusel

antava vähese tähtsusega abina.

6

RTK menetleb taotlusi juhtumipõhiselt ning analüüsitakse, kas tegemist on turupõhise

majandustegevuse toetamisega või mitte. Juhul kui on, hinnatakse ka seda, kas tegemist on

majandusliku eelise ja konkurentsi moonutamisega. Avalikestressurssidest raha pärinemise

kriteerium on täidetud. Kui kõik riigiabi hindamise kriteeriumid on täidetud, on tegemist vähese

tähtsusega abiga, kui ei ületata vähese tähtsusega abi piirmäära. Kui riigiabina antav summa

ületab vähese tähtsusega abi piirmäära, on tegemist üldise riigiabiga.

Kui toetus on riigiabi, siis tuleb Euroopa Komisjonile konkurentsiseaduse § 341 lõike 1 kohaselt

tuleb esitada riigiabi teatis. Vastavad toimingud teeb RTK.

Kui toetus on vähese tähtsusega abi VTA määruse alusel, siis Euroopa Komisjonile

konkurentsiseaduse § 33 lõike 2 kohaselt taotlust esitada ei tule, kuid antud abi tuleb kanda

riigiabi registrisse riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri põhimääruses sätestatud nõuete järgi.

5. peatükk. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

Määruse §-s 14 sätestatakse nõuded taotlejale ja partnerile.

Toetuse taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus. Taotleja

võib kaasata partnereid. Partner osaleb iseseisvalt projekti tegevuste elluviimises ja tal tekivad

selle käigus kulud. Kui teine isik osaleb projekti tegevuste elluviimises teenusepakkujana, ei

ole ta käsitatav projekti partnerina.

Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi täitmiseks taotlust esitades peab taotlejal olema

vähemalt kolmeaastane tõendatav huvikaitse kogemus võrdsete võimaluste edendamisel ning

partneril vähemalt üheaastane tõendatav asjakohaste siht- ja sidusrühmadega tegutsemise

kogemus võrdsete võimaluste edendamise valdkonnas.

Soolise võrdsuse edendamise eesmärgi täitmiseks taotlust esitades peab taotlejal olema

vähemalt kolmeaastane tõendatav huvikaitse kogemus soolise võrdsuse edendamisel ning

partneril vähemalt üheaastane tõendatav asjakohaste siht- ja sidusrühmadega tegutsemise

kogemus soolise võrdsuse valdkonnas.

Nimetatud kogemusnõuded on vajalikud, kuna tegemist on pikaajalise toetusega (3 aastat),

mistõttu on oluline, et nii taotleja kui partner oleksid organisatsioonina juba tõestanud oma

institutsionaalset tegutsemisvõimekust, valdkondlikku pädevust ja usaldusväärsust ning

omandanud (nt partneri puhul) piisava siht- ja sidusrühmadega koostöö kogemuse. Partnerile

on kehtestatud leebemad nõuded, et ka lühemat aega tegutsenud organisatsioonid saaksid

strateegiliste partnerluse toetustest osa, võimaldades samas projektidesse tuua spetsiifiliste siht-

ja sidusrühmadega (nt tööandjad) tegutsemise kogemuse.

Määruse §-s 15 sätestatakse nõuded taotlusele.

Taotluses tuleb muu hulgas nimetada projekti tegevuste väljundnäitaja(d) ja sihttase(med) koos

tõendamise alustega. Näiteks kui projekti tegevuseks on koolituse väljatöötamine ja

korraldamine, on väljunditeks koolituse programm, õppematerjalid, koolitusel osalejate arv

jms. Tulemusnäitajate ja muude projektispetsiifiliste näitajate ja nende sihttasemete lisamine

toimub taotlusepõhiselt. Tulemusnäitajaks võib olla eelnenud näite puhul uusi teadmisi saanud,

7

oskusi omandanud ja väljaõppinud ning saadud teadmisi rakendada suutvate ja kasutama

asuvate inimeste arv.

Määruse §-s 16 sätestatakse täiendavad nõuded võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil

esitatud taotlusele.

Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgiga projektide tegevustest kasusaajad on § 2 punktis

7 sätestatud tunnuste põhjal vähemusgruppidesse kuuluvad inimesed, tööandjad,

haridustöötajad, riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi poliitikakujundajad, riigi ja kohaliku

omavalitsuse tasandi poliitika rakendajad ning riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi otsustajad.

Otsustajatena käsitletakse näiteks Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmeid, ministeeriumide

kantslereid, asekantslereid ja osakonna vm eraldiseisva üksuse juhte, allasutuste erineva tasandi

juhte, kohaliku omavalitsuse tasandil linna- ja vallavolikogu ning linna- ja vallavalitsuse

liikmeid, samuti kohaliku tasandi asutuste ja üksuste juhte. Toetuse saaja võib kasusaajate

sihtrühmi täpsustada või kaasata teisi olulisi sihtrühmi, kuid nendele suunatud tegevuste sisu ja

eesmärgid peab taotluses põhjendama. Projekti taotlus peab sisaldama võrdse kohtlemise või

võrdsete võimaluste alast huvikaitsetegevust ning vähemalt kolmele määruses nimetatud

erinevale kasusaajate sihtrühmale suunatud tegevusi võrdsete võimaluste edendamiseks.

Määruse §-s 17 sätestatakse täiendavad nõuded soolise võrdsuse edendamise eesmärgil

esitatud taotlusele.

Soolise võrdsuse edendamise eesmärgiga projektide tegevustest kasusaajad on laiem avalikkus,

noored, tööealised inimesed, vanemaealised inimesed, tööandjad, haridustöötajad, riigi ja

kohaliku omavalitsuse tasandi poliitikakujundajad, riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi

poliitika rakendajad ning riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi otsustajad. Otsustajatena

käsitletakse näiteks Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmeid, ministeeriumide kantslereid,

asekantslereid ja osakonna vm eraldiseisva üksuse juhte, allasutuste erineva tasandi juhte,

kohaliku omavalitsuse tasandil linna- ja vallavolikogu ning linna- ja vallavalitsuse liikmeid,

samuti kohaliku tasandi asutuste ja üksuste juhte. Toetuse saaja võib kasusaajate sihtrühmi

täpsustada või kaasata teisi olulisi sihtrühmi, kuid nende kaasamise vajalikkuse ning nendele

suunatud tegevuste sisu ja eesmärgid peab taotluses põhjendama. Projekti taotlus peab

sisaldama soolise võrdsuse alast huvikaitsetegevust ning vähemalt kolmele erinevale

kasusaajate sihtrühmale suunatud tegevusi soolise võrdsuse edendamiseks.

6. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

Määruse §-s 18 sätestatakse toetuse taotlemine voorupõhiselt ja taotlusvooru avatuse periood.

Taotlused esitatakse e-toetuse keskkonnas etoetus.rtk.ee. E-toetus on Riigi Tugiteenuste

Keskuse hallatav elektrooniline keskkond toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teabe ja

dokumentide esitamiseks ja menetlemiseks. Taotlus peab sisaldama vähemalt § 15 loetletud

andmeid, kinnitusi ja dokumente.

Võib esitada ühe projekti nii võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi tegevuste elluviimiseks

kui ka soolise võrdsuse edendamise eesmärgi tegevuste elluviimiseks. Sellisel juhul tuleb

esitada kummalegi suunale eraldi taotlus.

Määruse §-s 19 sätestatakse taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine.

8

Taotlusi menetleb RTK. Esimese etapina kontrollitakse toetuse taotleja, partneri ja taotluse

nõuetele vastavust. Puuduste korral annab RTK taotlejale võimaluse puudused kõrvaldada.

Nõuetele vastavuse kontrollis antakse parandada ainult need osad, mis ei muuda tegevuste sisu.

Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlustest teavitab RTK Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumit, et toetuse andmist korraldav komisjon saaks anda taotlustele

oma hinnangu või alustada taotlejatega läbirääkimisi taotluste muutmiseks.

Määruse §-s 20 sätestatakse toetuse andmist korraldava komisjoni töökorraldus.

Komisjoni rolliks on vaadata taotlused üle selles vaates, kas toetuse andmise eesmärgi

saavutamine on kavandatavat projekti arvestades realistlik ning kui mitte, peab komisjon

taotlejaga läbirääkimisi. Kui komisjon tuvastab vajaduse taotluse sisu või eelarvet (toetuse

makse suurust) muuta, sealhulgas teha ettepanek liita sisult kattuvad või teineteist täiendavad

taotlused üheks, teeb komisjon pärast läbirääkimisi ettepaneku taotlused hindamisele saata või

rahuldamata jätta.

Kui taotleja ei esita läbirääkimiste järel kokkuleppe kohaselt muudetud taotlust või kokkulepet

ei saavutatagi, teeb komisjon RTK-le ettepaneku jätta taotlus sisulist hindamist läbi viimata

rahuldamata.

Määruse §-s 21 sätestatakse kriteeriumid, mille alusel taotlusi hinnatakse.

Taotlusi hinnatakse hindamisjuhendi alusel. Hindamisjuhend on määruse lisa.

Määruse §-s 22 sätestatakse taotluste hindamise protsess.

RTK saadab hindamisele komisjonilt positiivse hinnangu saanud taotlused. Hindamisele

saadetud taotlusi hinnatakse määruse lisas sätestatud hindamiskriteeriumide ja -skaala järgi, et

oleks tagatud projektide valiku läbipaistvus. Taotlusi hindavad Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi teenistujad. Hindajana võib kaasata väliseksperdi. Hindajad

nimetatakse majandus- ja tööstusministri käskkirjaga. Igat projekti hindab vähemalt kaks

hindajat, kes esitavad individuaalse hinnangu. Kui ühte projekti hindab mitu hindajat, siis

leitakse hindamiskriteeriumite alusel punktide aritmeetiline keskmine.

Hindamise tulemusena tekib pingerida, mille RTK vormistab hindajate antud

hindamistulemuste järgi.

Määruse §-s 23 sätestatakse hindamise läbinud taotluse rahuldamata jätmise asjaolud.

Määruse §-s 24 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse tegemise alused ja otsuse miinimum

sisu.

Hindamise tulemusena tekkinud pingerea alusel teeb RTK taotluse rahuldamise otsuse.

Taotluse rahuldamise otsus avalikustatakse RTK dokumendiregistris eeldusel, et see ei sisalda

juurdepääsupiiranguga andmeid.

7. peatükk. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Määruse §-s 25 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused.

9

Projekti ja toetuse makse aluseks olevates tegevustes ja nende tulemustes, sealhulgas

väljundites ja nende sihttasemes (kui need on), võib teha muudatusi ainult põhjendatud juhtudel

ja RTK nõusolekul, näiteks juhul, kui projekti elluviimise käigus peaks selguma, et toetuse

makse aluseks olev tegevus või selle osa ei ole enam asjakohane või vajalik ning eesmärke

arvestades on mõistlikum ja kuluefektiivsem see asendada muu tegevusega. Muudatuse

eelarveline ulatus ei tohi olla suurem kui projekti toetuse summa.

Põhjendatud juhuks ei loeta olukorda, kus toetuse saajal ei ole võimalik kokkulepitud tulemust

saavutada või tõendada.

Määruse §-s 26 sätestatakse asjaolud, mil taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks.

8. peatükk. Toetuse maksmine ja aruannete esitamine

Peatükis sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja toetuse kasutamisega seotud aruannete

esitamise kord.

Määruse §-s 27 sätestatakse toetuse maksmise, maksete peatamise ja toetuse tõendamise

alused.

Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus. RTK maksab toetuse välja

ettemaksena toetuse saaja poolt esitatud ettemaksetaotluse alusel. Esimene ettemakse, üks

kolmandik kogu toetuse summast, tehakse kümne tööpäeva jooksul toetuse saaja poolt

ettemaksetaotluse esitamisest. Teine ettemakse, üks kolmandik toetuse summast, tehakse

2026. aasta jaanuaris. Kolmas ettemakse, üks kolmandik toetuse summast, tehakse 2027. aasta

jaanuaris.

Toetuse tõendamine toimub kindlasummalise maksena. Toetuse kulud loetakse tekkinuks, kui

projekti tulemus on täielikult saavutatud. Erandkorras võidakse tekkinuks lugeda ka osaliselt

saavutatud tulemus. Selleks peab toetuse saaja esitama Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ja RTK-le kirjaliku põhjenduse. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium hindab põhjenduse alusel, kas tulemuse osaline saavutamine

on toetuse maksmiseks põhjendatud või mitte. Põhjendatuse korral loetakse projekti tulemus

saavutatuks ja tõendatuks. Kui tulemuse osalist saavutamist ei peeta toetuse maksmiseks

põhjendatuks, teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium RTK-le mittesiduva

ettepaneku toetuse maksmisest keeldumiseks. Toetust tegelike kulude alusel ei hüvitata, mis

tähendab, et RTK-le ei pea esitama kuludokumente ja nende aluseks olevaid ostumenetlusi ja

hankeid. Seega keskendutakse kulude asemel rohkem protsessile ja tulemustele. Seda põhjusel,

et tegelike kulude alusel abikõlblike kulude hindamine võib olla keeruline ja ajamahukas ning

sisaldab palju eksimisvõimalusi, mis võib kaasa tuua tagasinõuded. Seega väheneb osapoolte

halduskoormus, olgugi et mõningane kulude üle- või alahüvitamine on paratamatu.

Määruse §-s 28 sätestatakse aruannete esitamise ja kontrollimise kord.

Toetuse saaja peab tõendama tulemuse saavutamise aruande raames. Projekti vahearuanded ja

lõpparuanne esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu, lähtudes e-toetuse keskkonna

andmeväljadest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja kooskõlastab

projektide vahe- ja lõpparuanded, sealhulgas projektitulemuse saavutamise.

10

9. peatükk. Toetuse saaja, partneri ning RTK õigused ja kohustused

Peatükis sätestatakse toetuse saaja, partneri ning RTK õigused ja kohustused.

Määruse §-s 29 sätestatakse toetuse saaja ja partneri kohustused.

Toetuse saaja ja partner peavad projekti ellu viima taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud

tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning järgima määruses nimetatud kohustusi.

Toetuse saaja ja partner peavad projekte ellu viies tagama, et tegevused ei suurendaks

negatiivseid keskkonnamõjusid. Näiteks teavitusi ja uuringuid tehes tuleks keskkonnamõjude

minimeerimiseks tähelepanu pöörata eelkõige materjalide säästlikule kasutamisele ja

taaskasutamisele. Üritusi (seminare, messe, ümarlaudu jms) korraldades tuleks järgida

keskkonnasõbraliku sündmuse põhimõtteid1, mis peaksid laienema üldjuhul ka muudele

tegevustele või toetuse saaja ja partneri enda igapäevastele toimingutele. Hankeid tehes tuleb

järgida keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid, mille järgi on nii hangitavate toodete või

teenuste tootmine, kasutamine kui ka kasutusest kõrvaldamine võimalikult väikese või

neutraalse keskkonnamõjuga. Mööblit, kontori IT-seadmeid, puhastustooteid ja -teenuseid ning

koopia- ja joonestuspaberit soetades tuleb lähtuda keskkonnaministri 29. juuni 2021. a

määruses nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud

kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ ja selle

lisades2 sätestatud põhimõtetest. Kui toetuse saaja on riigihankekohuslane, on viimati

nimetatud määrusest lähtumine riigihangete seaduse järgi kohustuslik.

Keskkonnahoidlik riigihange tähendab minimaalse negatiivse keskkonnamõjuga toodete või

teenuste hankimist. Keskkonnahoidlik riigihange on defineeritud menetlusena, mille abil

riigiasutused hangivad kaupu, teenuseid ja ehitustöid, mille olelusring ehk nii tootmine,

kasutamine kui ka kasutusest kõrvaldamine on väiksema negatiivse keskkonnamõjuga

võrreldes muul juhul hangitavate sama esmaülesandega kaupade, teenuste ja ehitustöödega.

Tegemist ei ole riigihanke eritüübiga, vaid see on tavapärane hange, mille puhul võetakse

arvesse peale muude nõuete ka keskkonnanõudeid. Ei ole vahet, kas tegu on avatud, piiratud,

lihtsustatud vms hankemenetlusega – keskkonnanõudeid saab kõigi puhul kasutada.

Määruse §-s 30 sätestatakse hankimise ja ostumenetlusega seotud kohustused.

Kuludokumente ja nende aluseks olevaid hanke- või ostumenetlusi ei kontrollita, kuid toetuse

mõistliku kasutuse eesmärgil peab toetuse saaja hankimisega seotud kohustusi järgima. Toetuse

saaja, kes on riigihangete seaduse tähenduses hankekohuslane, peab järgima riigihangete

seadust olenemata sellest, et määruse põhjal makstakse toetust tulemuste järgi. Sätte eesmärk

on kasutada avalikku raha läbipaistvalt.

Määruse § 30 lõike 4 punktis 4 on tehingupartneri all mõeldud ennekõike töövõtjat ja tarnijat

ning seotuse põhjustena näiteks sugulust ja hõimlust või seotust juriidiliste isikute kaudu.

Määruse §-s 31 sätestatakse, et toetuse saajal ja projekti partneril on õigus saada infot seotult

määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja ja projekti partneri kohustustega.

Määruse §-s 32 sätestatakse RTK kohustused.

1 https://kliimaministeerium.ee/media/9111/download. 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/102072021013.

11

Määruse §-s 33 sätestatakse RTK õigused.

Määruse §-s 34 sätestatakse toetuse tagasi nõudmise alused ja tagasimaksmise kord.

RTK nõuab toetuse tagasi kaalutlusõiguse alusel. Toetuse saaja peab maksma

tagasinõudeotsuses nimetatud summa tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima

hakkamise päevast arvates.

RTK võib toetuse tagasimaksmist toetuse saaja taotlusel ajatada. Oluline on, et kui toetuse saaja

ajatamise graafikust kinni ei pea, võib RTK tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse

kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30 kalendripäeva jooksul ajatamise

otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. Toetuse

tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saajale viimase makse tegemisest

arvates. Kui on tuvastatud, et raha on väärkasutatud või antud riigiabi ühisturuga

kokkusobimatu, võib tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale

viimase makse tegemist lähtudes konkurentsiseaduse §-st 42.

Tagasinõudmise otsust ei tehta, kui: tagasinõutav summa on alla 100 euro; samuti, kui toetuse

saaja kõrvaldab puuduse ja täidab oma kohustuse ettenähtud tähtajaks ning kui toetuse saaja

avastab ise alusetult saadud toetuse põhjuse ja maksab selle tagasi või toetuse saajast

sõltumatute erakordsete või ettenägematute asjaolude tõttu.

3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruses on arvestatud Euroopa Liidu riigiabi reeglitega juhuks, kui toetuse andmine on

käsitatav vähese tähtsusega abina.

4. Määruse mõjud

Määrusel on positiivne sotsiaalne mõju, kuna määruse kaudu on võimalik toetada võrdse

kohtlemise ja võrdsete võimaluste ning soolise võrdsuse poliitikavaldkondade sihtrühmi,

edendades soolist võrdsust ja võrdseid võimalusi. Määrusega toetatavad tegevused aitavad

peale nende otsese positiivse mõju ka tugevdada valdkondlikku huvikaitset ja võimestada

huvikaitseorganisatsioone, panustades positiivse mõju kestlikkusse.

Määrusel on positiivne mõju ka riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse töökorraldusele ja

kuludele, kuna toetatavate tegevuste hulgas on näiteks vähemusgruppi kuuluvate inimeste

nõustamine. Näiteks vähendab huvikaitseorganisatsioonide kaudu psühholoogilise või

juriidilise nõustamise pakkumine potentsiaalselt töökoormust ja kulusid kohalikul

omavalitsusel, kelle ülesanne oleks muul juhul sellist nõustamist pakkuda.

Samuti on riigitasandi ja kohaliku omavalitsuse tasandi poliitikakujundajad, -rakendajad ja

otsustajad ise toetatavate tegevuste sihtrühmaks.

Teatav positiivne mõju võib kaasneda ka regionaalarengule, kuna huvikaitseorganisatsioonide

võimestamine aitab parandada kohaliku tasandi positsiooni ja osalust poliitikakujundamise

protsessis.

12

Määrusel puudub oluline keskkonnamõju, mõju majandusele ning riigi julgeolekule ja

rahvusvahelistele suhetele.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

Projektitaotluste esitamise faasis küsitakse projektiga seotud isikute curriculum vitae’sid, mida

kasutatakse projektitaotluste hindamisel, lähtudes kinnitatud hindamiskriteeriumidest.

Juba rahastuse saanud projektide kulude abikõlblikkuse kontroll hõlmab ka projektist töötasu

saavate ekspertide lepingulise suhte ja töötasu maksmise kontrollimist. Samuti kontrollitakse

projekti raames korraldatud üritustel osalemist, mida tõendatakse üritusel osalejate nimekirjade,

fotode, kuvatõmmiste, registreerunute, sh sotsiaalmeedia ürituste osalejate nimekirjade abil.

Andmekaitsealane mõjuhinnang ei ole praegusel juhul asjakohane, sest see on nõutav eelkõige

juhul, kui tegemist on delikaatsete andmete töötlemisega või automatiseeritud isikuandmete

töötlemisega või kui isikuandmete töötlemine toob isiku õigustes ja vabadustes kaasa suuri

muudatusi.

Andmeid töödeldakse struktuuritoetuste registris ja see vastab andmetöötlemise põhimõtetele.

Taotlusvooru puhul ei ole tegemist isikuandmete töötlemisega ulatuses, mis mõjutaks õigusi

või kohustusi või väljuks õigusaktides sätestatud piiridest. Isikute kvalifikatsiooni hindamine

curriculum vitae’de põhjal on õigustatud, et sõeluda välja parimad projektid ja parimad

projektide elluviijad. Nii hindajatele kui ka abikõlblikkust kontrollivatele ekspertidele kohaldub

konfidentsiaalsuskohustus oma töö piires. Töötasude ja üritusel osalejate nimekirjade puhul

annab toetuse saaja nõusoleku projektis osaleda ning sellega kaasnevaid tingimusi täita

(lepingut täita ja töö tegemiseks projekti raames või projekti kaudu rahastatavat teenust saada).

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest. Eelnõuga riigieelarvele lisakulutusi ei teki.

Vahenditega on riigieelarves juba arvestatud.

Strateegilise partnerluse rahastamise vahendid eraldatakse 2025. aasta kevadel avatava avatud

taotlusvooru raames. Taotlusvooru toetuse eelarve on 1 307 262 eurot, sellest 522 905 eurot on

ette nähtud võrdsete võimaluste ja 784 357 eurot soolise võrdsuse edendamise eesmärgi

täitmiseks.

Toetuse saajatele kaasneb määruse rakendamisega omafinantseeringu kohustus 1% ulatuses

projekti abikõlblikest kuludest. Taotluses võib ette näha suurema omafinantseeringu määra.

Määruse rakendamisega tulusid ette näha ei ole.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, pärast seda on kavandatud

toetatavate tegevuste rakendamisega seotud ülesannete üleminek RTK-le.

13

7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemis (EIS) Rahandusministeeriumiga ja e-posti teel

Riigi Tugiteenuste Keskusega. E-posti teel paluti arvamust avaldada SA-l Eesti Inimõiguste

Keskus, MTÜ-l Eesti LGBT Ühing, MTÜ-l Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, MTÜ-l

Vabaühenduste Liit, MTÜ-l Eesti Transinimeste Ühing, MTÜ-l Q-Space, MTÜ-l

Feministeerium, SA-l Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ja SA-l Mõttekoda Praxis. Arvamust

avaldasid MTÜ Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, MTÜ Vabaühenduste Liit, MTÜ Eesti

Transinimeste Ühing, MTÜ Feministeerium ja MTÜ Soouuringute Keskus Dike.

Kooskõlastusel esitatud märkuste ja arvamustega arvestamise tabel on lisatud määruse

seletuskirjale.

Majandus- ja tööstusministri

....03.2025 määrus

nr … „Võrdsete võimaluste ja soolise

võrdsuse edendamise toetamine”

Lisa

Hindamisjuhend

Nõuetele vastavat taotlust hinnatakse alljärgnevate hindamiskriteeriumite järgi.

1. Projekti vajalikkuse põhjendatus ja vastavus sihtrühma vajadustele – null kuni viis punkti.

Hindamisel lähtutakse taotluse osa „Sisu“ punktis „Olemasolev olukord ja ülevaade projekti

vajalikkusest“ välja toodud andmetest.

Hinnatakse, kas projekti vajalikkust sihtrühma probleemi lahendamisel on põhjalikult

analüüsitud ning kas analüüs toetub konkreetsetele dokumentidele ning muudele materjalidele

(uuringud, arengukavad, analüüsid, küsitlused jms).

Null punkti – sihtrühma ei ole kirjeldatud ja/või projekti vajalikkus ja vastavus sihtrühma

vajadustele ei ole tõendatud.

Kolm punkti – sihtrühma on osaliselt kirjeldatud ja/või projekti vajalikkus ja vastavus

sihtrühma vajadustele on osaliselt tõendatud.

Viis punkti – sihtrühma on selgelt kirjeldatud ning projekti vajalikkus ja vastavus sihtrühma

vajadustele on tõendatud.

2. Projekti eesmärgipärasus – null kuni kuus punkti.

Hindamisel lähtutakse taotluse osa „Sisu“ punktis „Projekti eesmärk ja tulemused“ välja toodud

andmetest.

Hinnatakse projekti mõju olukorrale, kas välja toodud tulemused on projekti eesmärgi

saavutamiseks vajalikud ning kas projekt on kooskõlas Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valdkonna arengukavade ja programmide tegevuste ja

teenustega ning toetab neis seatud eesmärkide täitmist.

Hinnatakse järgmisi kriteeriumeid:

1) kas projekti tulemused (oodatav mõju) on esitatud uue kvaliteedi, olukorra, taseme või

seisundina ning on spetsiifilised, mõõdetavad, ajastatud (saavutatavad projekti lõpuks),

realistlikud ja täpsed;

2) kas tulemused aitavad kaasa projekti eesmärgi saavutamisele;

3) kas sihtrühm saab projekti elluviimisest kasu;

4) kas projekti eesmärk on sõnastatud saavutatava tulemuse, seisundi või olukorrana, vastab

taotlusvoorus kirjeldatud eesmärkidele ja on seostatud valdkonna arengukavade ja

programmide kohustuste täitmisega.

Null punkti – vähemalt ühe loetletud kriteeriumi puhul on tingimused täitmata.

Kaks punkti – ükski kriteerium ei ole täitmata, kuid puudujääke on kahe või enama kriteeriumi

puhul.

Neli punkti – ükski kriteerium ei ole täitmata, kuid puudujääke on ühe kriteeriumi puhul.

Kuus punkti – kõigi kriteeriumite puhul on tingimused täidetud.

2

3. Projekti tegevuste, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ja põhjendatus ning nende

omavaheline loogiline seos – null kuni viis punkti.

Hindamisel lähtutakse taotluse osades „Näitajad“ ja „Tegevused“ välja toodud andmetest.

Hinnatakse, kas see, mida taotleja lubab konkreetselt projekti jooksul ära teha (väljund), on

tulemuste saavutamiseks vajalik, realistlik, konkreetne ja mõõdetav.

Null punkti – tegevuste ülevaade ei ole ammendav või tegevustega ei ole realistlik kavandatud

tulemisi saavutada, tegevuste mõõdetavaid tulemusi (näitajaid) ei ole märgitud.

Kolm punkti – tegevustega on võimalik kavandatud tulemusi saavutada, kuid esineb

puudujääke tegevuste kirjelduses, põhjendatuses või planeeritud ajakava teostatavuses.

Mõõdetavad tulemused on esitatud, kuid nende objektiivne hindamine võib olla raske.

Viis punkti – tegevustega on võimalik kavandatud tulemusi saavutada, tegevuste omavahelistes

seostes puudujääke ei esine, planeeritud ajakava on teostatav, riskide korral on need selgelt

välja toodud ja nende maandamise meetmed on lisatud. Mõõdetavad tulemused on esitatud ja

nende objektiivne hindamine on võimalik.

4. Tegevuste mõju kestlikkus – null kuni viis punkti.

Hindamisel lähtutakse taotluse osa „Sisu“ punktis „Projekti tegevuste mõju kestlikkus“ välja

toodud andmetest.

Hinnatakse, kas saavutatakse lähteolukorra kestev muutus, kas positiivne mõju sihtrühmale

jätkub ka pärast projekti lõppu ning kas vajalikud tegevused on planeeritud.

Null punkti – algne olukord taastub pärast projekti lõppu. Projekti positiivne mõju ei kesta

pärast projekti lõppu või ei ole mõju jätkumine arusaadav. Jätkutegevusi ei ole planeeritud.

Kolm punkti – algne olukord ei taastu pärast projekti lõppu, kuid positiivne mõju kestab vähest

aega ning tegevuste planeerimises on puudusi.

Viis punkti – algne olukord ei taastu pärast projekti lõppu. Projekti positiivne mõju kestab ka

pärast projekti lõppu. Vajalikud tegevused on planeeritud.

5. Taotleja ja partneri teadmiste, oskuste ja kogemuste piisavus kavandatud tulemuse

saavutamiseks – null kuni neli punkti.

Hindamisel lähtutakse taotluse osa „Sisu“ punktides „Projekti taotleja“ ja „Projekti partner“

välja toodud andmetest.

Hinnatakse projekti elluviija, s.o toetuse taotleja ja partneri olemasolu korral tema partneri

teadmiste, oskuste ja kogemuste piisavust kavandatud tulemuse saavutamiseks.

Null punkti – elluviija kogemusi, projektijuhi rolli ja meeskonna moodustamise aluseid ei ole

kirjeldatud ammendavalt ja/või taotlejal puuduvad teadmised, oskused ja kogemused projekti

elluviimiseks või seda ei ole võimalik tuvastada.

Kaks punkti – elluviijal on suurem osa vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi ning meeskond

projekti elluviimiseks olemas, kuid nende osaline puudumine võib takistada kavandatud

tulemuse saavutamist või projekti ei ole kaasatud partnereid või ei ole partneri roll põhjendatud

ja arusaadav.

3

Neli punkti – elluviijal on vajalikud teadmised, oskused ja kogemused ning meeskond projekti

kavandatud tulemuse saavutamiseks, projekti ettevalmistamisse ja elluviimisse on kaasatud

partner(id), kelle roll on põhjendatud ja arusaadav.

6. Eelarve põhjendatus, realistlikkus ja säästlikkus – null kuni viis punkti.

Hindamisel lähtutakse taotluse osas „Eelarve“ välja toodud andmetest.

Hinnatakse, kas kindlasummalise makse eelarve kujunemine on põhjalikult lahti kirjutatud ning

kas planeeritud kulud on kavandatud kindlasummalise makse tulemuse saavutamiseks

abikõlblikud.

Null punkti – kindlasummalise makse eelarve ei ole tegevuste kaupa lahti kirjutatud

Kindlasummalise makse eelarvestamise aluseks olevad kulud ei ole põhjendatud ega

realistlikud.

Kolm punkti – kindlasummalise makse eelarve on osaliselt tegevuste kaupa esitatud ning

kulude sisu ja vajadus on osaliselt lahti kirjutatud. Kindlasummalise makse eelarvestamise

aluseks olevad kulud on osaliselt põhjendatud ja osaliselt realistlikud.

Viis punkti – kindlasummalise makse eelarve on tegevuste kaupa esitatud ning kulude sisu ja

vajadus on selgelt lahti kirjutatud. Kindlasummalise makse eelarvestamise aluseks olevad kulud

on põhjendatud ja realistlikud.

„Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise toetamine“ määruse eelnõu

eelnõu seletuskirja lisa

KOOSKÕLASTUSTABEL

Ettepanek/märkus Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

kommentaar

Rahandusministeerium kooskõlastas vaikimisi.

Eelnõu § 29 lg 1 p-s 12 sätestatud

keskkonnahoidlike kriteeriumite

arvestamise nõuded ostudes või hankimisel

sobituks paremini §-i 30 „Toetuse saaja ja

partneri kohustused seoses hankimise ja

ostumenetlusega“.

Arvestatud.

Eelnõu § 30 lg 5 p-s 4 soovitame selguse

huvides sarnaselt ülejäänud punktidele

kasutada mõistet „riigihangete register“.

Hetkel kasutusel „ostukeskkond“.

Arvestatud.

Ja kui saaks seletuskirja 5 peatükki (5.

Määruse rakendamisega seotud tegevused,

vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud) juurde selgituse, et

eelnõuga riigieelarvele lisakulutusi ei teki

ja vahenditega on arvestatud juba

riigieelarves, siis ei hakkaks ametlikku

kooskõlastus saatma.

Arvestatud. Selgitus lisatud.

Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas eelnõu märkustega arvestamisel.

Eelnõu § 8 lõigetes 3 ja 4 on korrektne

"omafinantseering võib moodustada …

projekti abikõlblikust maksumusest kokku

20 protsenti", sest projekti kogumaksumuse

all mõeldakse abikõlblikud ja abikõlbmatud

kulud kokku, omafinantseering moodustub

siiski projekti abikõlblikust maksumusest.

Ühtlasi palume kasutada kindlat kõneviisi,

ehk “ omafinantseering on”.

Arvestatud.

Eelnõu § 8 lõige 4 " tehtavate uuringute või

analüüside maksumus võib moodustada

projekti kogumaksumusest 20 protsenti".

Palun kasutada kindlat kõneviisi ja

korrigeerida lauset. Arvatavasti siin on

samuti mõeldud omafinantseeringut (mitte

ainult uuringute ja analüüside maksumuse

ulatust projekti kogumaksumusest).

Mittearvestatud. Selgitame, et § 8 lõikes 4 on

ette nähtud uuringute eelarve osakaal kogu

projekti abikõlblikust maksumusest (s.t.

toetusest).

Eelnõu § 8 lõigete 3 ja 4 ja seletuskirja lk 3

on omavahel vastuolus. Eelnõus räägitakse

„kokku“ ja seletuskirjas „kuni“ 20%. Palun

kontrollida ja ühtlustada.

Arvestatud.

Eelnõu § 10 punkt 4 ütleb, et remondikulu

on abikõlbmatu. Samas § 9 lõige 5 punkt 1

Arvestatud. § 10 punkti 4 täiendatud sõnaga

“kinnisvara”. § 9 lõiked 5 ja 6 eelnõust

2

ja 3 lubavad osasid remondikulusid. Palun

kontrollida ja ühtlustada.

kustutatud, loetelu viidud näidetena

seletuskirja.

Eelnõu § 14 lõike 4 punktid 2 ja 3

soovitame tõsta lõike 3 alla. Lõige 4

sätestab nõuded vaid taotlejale, kuid

punktid 2 ja 3 sisaldavad nõudeid ka

partnerile.

Arvestatud. §14 lõiked 3 ja 4 ühendatud.

Eelnõu § 14 lõige 3 punkt 3 palun

täpsustada, milliseid varasemaid toetusi on

silmas peetud, mille kohta on tähtaegse

tasumise nõue.

§ 14 lg 3 punkt 3 kustutatud.

Eelnõu § 15 punktid 1, 2, 3 (osaliselt) ja 5-

need andmed on vaikimisi e-toetuses

olemas.

Teadmiseks võetud.

Eelnõu § 15 punkt 9- taotlust esitades (st

toetust küsides) antakse kinnitus viia

tegevused ellu vastavalt projekti taotlusele

(sisu, ajakava jne). Kas tegevuste ajakavast

ei piisa selle nõude täitmiseks? Samuti

kõiki teostatavaid tegevusi ei tehta ju alati

kogu projekti vältel.

Arvestatud. § 15 punkt 9 kustutatud, piisab

ajakavast.

Eelnõu § 16 ja § 17 lõigete 3 lõppu

soovitame lisada täiendavalt „kuid neid ei

arvestata lõikes 1 nõutud 3 sihtrühmade

hulka“. RTK ei peaks taotluste

vastavuskontrollis hindama lõike 3 alusel

lisatud sihtrühmade sobivust.

Selgitame. § 16 lõige 1 viitab, et kolme

sihtrühma hulka kuuluvad vaid lõikes 2

nimetatud sihtrühmad. § 17 lõike 1 sõnastust

täiendatud sarnaselt.

Eelnõu § 18 lõige 4 näeb ette, et mõlemal

suunal saab esitada eraldi taotluse üks kord.

Palun sellest tulenevalt muuta

hindamisjuhendi esimest punkti (Taotlust,

milles on taotletud toetust mitmel

taotlusvooru eesmärgil, hinnatakse

tervikuna, kuid igast eesmärgist lähtuvalt.)

Arvestatud, hindamisjuhendi p 1 kustutatud.

Eelnõu § 19 lõikesse 3 soovitame lisada

sõna „vaid“ järele „juhul,“ („… muuta vaid

juhul, kui …“).

Arvestatud.

Soovitame lisada määrusesse tagasi lõike

sõnastuses „Taotlejal on õigus esitatud

taotlust muuta vaid RTK osutatud puuduste

kõrvaldamiseks.“ Kui see määrusest välja

jätta, on § 19 lõike 4 punkt 3 sisutühi. Palun

kontrollida ja teha vajalikud muudatused.

Arvestatud.

Eelnõu § 19 lg 4 p 4 alusel tehakse taotluse

rahuldamata jätmise otsus kui partner ei

vasta määruses sätestatud nõuetele. Samas

on partneri kaasamine valikuline. Kui ainus

rahuldamata jätmise alus on partneri

mittevastavus, kas siis tuleks anda taotlejale

Arvestatud, lisatud uus § 19 lõige 2 partneri

nõuetele mittevastavuse korral toimimiseks.

3

võimalus puudused kõrvaldada, st partner

välja jätta?

Toetuse saaja selguse huvides soovitame

lisada määrusesse tagasi lõike eelarve

ületamise kohta. „Kui lävendit ületavate

taotluste summa on suurem kui

taotlusvooru eelarve, rahuldatakse taotlusi

seni, kuni eelarve võimaldab.“. Soovitame

vähemalt lisada selline viide § 22 lõike 11

lõppu, nt sõnastuses „Taotlused

rahuldatakse hindamisel tekkinud pingerea

alusel eelarve ulatuses“.

Arvestatud.

Eelnõu § 23 lõige 1 punkti 1 kohaselt ei

jõua taotlus hindamisele, seega tuleb välja

jätta. Sama sõnastusega säte on vastavus

kontrollide juures § 19 lg 4 p 4. Palun

kontrollida ja teha vajalikud parandused.

Arvestatud. § 23 lg 1 punkt 1 kustutatud.

Eelnõu § 24. Otsustesse RTK ei ole

tavaliselt partneri andmeid lisanud. Otsus ju

tehakse toetuse saajale. Kas see on projekti

seisukohast oluline info? Kas lõike 2

punktis 2 projekti eesmärk ja tulemused

asemel võiks olla "toetuse kasutamise

eesmärk" saaks teha standardotsused, muud

andmed on SFOS-s olemas.

Arvestatud.

Eelnõu § 25 lõike 5 järgi peab väheolulisest

muudatusest kirjalikult teavitama, lõike 7

järgi esitama vahearuandes. Palun

täpsustada, kas muudatusest peab teavitama

kahel korral? Soovitame mõelda lõike 5

sõnastust, ehk võiks olla, et toetuse saaja

peab enne muudatust teavitama? Kas lõike

5 alusel teavitamisel põhjendusi esitama ei

pea (lõikes 7 on välja toodud ka

põhjendamise kohustus)?

Arvestatud osaliselt. § 25 lõige 5 kustutatud.

Eelnõu § 26 lg 1 p 4 – meetme määruse §

25 ei sätesta RTK või MKM ettepanekut

projekti muutmiseks, seega on nimetatud

säte sisutühi. Palun kustutada.

Arvestatud, punkt kustutatud.

Saame aru, et toetust makstakse

ettemaksena ja tõendatakse

kindlasummalise maksena projekti lõpus.

Seetõttu § 27 lõige 1 ei ole korrektne, palun

muuta. Kogu toetus makstakse välja

ettemaksetena nagu on toodud lõikes 4,

punktides 1, 2 ja 3.

Arvestatud.

Eelnõu § 27 lg 3 – „Kui tulemuse osalist

saavutamist ei peeta toetuse maksmiseks

põhjendatuks, teeb Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium RTK-le

Arvestatud, sõnastusi (ja sätete järjekorda)

korrigeeritud.

4

ettepaneku toetuse maksmisest

keeldumiseks.“ Juhime tähelepanu, et

toetus makstakse ettemaksetena. Palun

täpsustada, millise makse tegemise

keeldumiseks ettepanek tehakse.

Eelnõu § 27 lõige 5 punktis 1 vahearuande

osa on asjakohane, aga lõpparuanne enam

mitte, sest kui käes on aeg esitada

lõpparuanne on kõik maksed juba tehtud.

Arvestatud, viide lõpparuandele kustutatud.

Eelnõu § 27 lg 6 – millist osa ei maksta?

Järgmist ettemakset? Sõnastust tuleks

täpsustada.

Arvestatud, sõnastust täpsustatud.

Eelnõu § 27 lg 6 p 3 – jätta välja sõna

„oluliselt“, sest keeruline tõendada. Piisab

sellest, kui ei võimalda kontrollida.

Arvestatud.

Ettepanek üle vaadata eelnõu § 30 lõige 5

punkt 9 ja parandada viiteviga. Ilmselt

peaks olema viide lõike 6 punktile 5.

Arvestatud.

Eelnõu § 34 lisada toetuse tagasinõudmise

alusena toetuse saaja toetusest loobumise

avalduse esitamine, sest § 26 lg 1 p 5 alusel

on võimalik tunnistada loobumisel TRO

kehtetuks.

Arvestatud

Seletuskirja lk 5 on selgitatud, et varem

antud toetuse kasutamise aruanne peab

olema esitatud. Palun kõik nõuded

sätestada õigusaktis.

Arvestatud. Seletuskirjast välja võetud. See

tööprotsess on MKM strateegiaosakonna ja

võrdsuspoliitika osakonna tööülesanne ja ei ole

seotud käesoleva määrusega. Tegemist on

31.12.24 lõppenud projektide menetlemisega.

Lõpparuanded on strateegiliste partnerite poolt

esitatud ja menetlemise lõppjärgus.

Seletuskirjas on lk-l 8 § 30 kohta öeldud,

et „… kuid toetuse mõistliku kasutuse

eesmärgil on soovituslik toetuse saajatel

neid järgida“. Eelnõu kohaselt on tegemist

kohustuse, mitte soovitusega. Palun

seletuskirja selles tulenevalt ümber

sõnastada.

Arvestatud.

Palun dokumendid üle vaadata välistamaks

keelelisi eksimusi.

Arvestatud.

SA Eesti Inimõiguste Keskus arvamust ei avaldanud.

MTÜ Eesti LGBT Ühing arvamust ei avaldanud.

MTÜ Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus

Vabaühendused, kui eri ministeeriumite

strateegilised partnerid, kes lähtuvad

vabaühenduste eetikakoodeksist, on

endiselt nõrgemal positsioonil

riigiasutusest, mis puudutab

kommunikatsiooni, tagasisidet ning

reageerimist erinevatele määrustele ning

eelnõudele: 5 tööpäeva reageerimaks

Teadmiseks võetud.

5

määrusele, mis mõjutab vabaühenduse

tegevust järgmise kolme aasta jooksul on

ilmselgelt vähe, seda enam, et enamasti

vabaühendustel ei ole juristi, kes suudaks

hinnata määrusi ja eelnõusid juriidilisest

aspektist nii lühikese aja jooksul.

Kui on soovitav võrgustiku koostöö

tihendamine, siis võiks

hindamiskriteeriumides partnerite

olemasolu olla lisaväärtusena arvestatud.

Teadmiseks võetud.

Saame aru, et strateegilise partnerluse

raames on oluline, et taotleja e.

strateegiline partner omab teatud kogemust

ja ekspertiisi valdkonnas, kuid leiame, et

partneriteks võiks ka kaasata uusi või

valdkonnas mitte nii pikalt (vähemalt 3

aastat) tegutsenud organisatsioone, et

laiendada võrdsete võimaluste ja soolise

võrdõiguslikkuse teemadega tegelevate

organisatsioonide ning ideede ringi.

Selgitame. Partnerilt ongi vastav §14 lõike 3

punktidele 6-7 nõutud vaid vähemalt

üheaastast kogemust.

Mida peetakse silmas muude projektide

all? Kuna taotlus peab sisaldama kõiki

tegevusi ja kõiki kulusid s.h. muu

(välis)projekti omapanust, siis peaksid

need projektid olema teada juba sel aastal

ja ei võimalda taotlusse kirjutada järgmisel

aastal taotletavaid muid projekte.

Kas välisprojektide toetus võiks olla

kolmanda kategooriana eraldi võrdsete

võimaluste edendamise ja soolise võrdsuse

edendamise toetuste kõrval, kuna siiani

puudus selline toetusmeede ning mitmetes

välisprojektides osalemine on jäänud

puuduoleva omafinantseeringu taha. Kuna

on tõenäoline, et 2,5-3-aastased

tegevusprojektid hõlmavad kogu

toetusvooru eelarve, siis jälle ei saa

vähemalt järgmise kahe aasta jooksul

välisprojekte algatada, kuna tavaliselt

nõutav 20% omafinantseering käib

vabaühendustele selgelt üle jõu.

Mitte arvestatud. Kuna rahastamisotsus

tehakse konkreetse summa peale, muu

projekti omafinantseering võib moodustada

kuni 20% kogutoetusest ning võimalike

tulevikus avanevate, omafinantseeringut

vajavate projektivõimaluste maht on

teadmata, ei ole võimalik teha nii suures

mahus konkreetsete tegevusplaanideta

rahastamisotsust.

Taotluse esitamine ja aruandlus RTK

süsteemis on tehniliselt arusaadav.

Süsteemis on mugavam ja otstarbekam

taotlust esitada, kuna andmed on kõik

koos, samuti jooksevad arvandmed

automaatselt vahearuandeid pidi, mis

vähendab inimliku eksimise võimalusi.

Hea on, et ei pea esitama kuludokumente

Teadmiseks võetud.

6

ja nende aluseks olevaid ostumenetlusi ja

hankeid, kuigi loomulikult peavad need

dokumendid kõik vastavalt nõuetele

olemas olema.

MTÜ Vabaühenduste Liit

Vabaühenduste Liit on tutvunud

määrusega, millega uuendatakse võrdsete

võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise

valdkonna strateegiliste partnerite

toetamise korda. Üldise tõdemusena on

tervitatav, et valdkonna

toetustingimustesse tekib kolme aasta

pikkune kindlustunne, mis võimaldab

ühingutel paremini tegevusi planeerida.

Järgnevalt edastame tagasiside

konkreetsete määruse sätete kohta.

Teadmiseks võetud.

§ 8 lg 1 võiks sisaldada täpsustust, kas

toetuse suurim summa 522 905 ja 784 357

eurot on aasta kohta või kogu partnerluse

perioodi kohta.

Selgitame. § 8 lõike 1 sõnastus väljendab

selgelt, et viidatud summad on maksimaalne

toetus.

§ 9 lg 4 sätestab kaudsete kulude määraks

seitse protsenti otsestest kuludest. Kuigi on

tõenäoline, et ministeerium on määruse

eelnõud koostades vastava määra puhul

saanud inspiratsiooni mõnest muust juba

kehtivast õigusaktist, tekib paratamatult

küsimus, kas nii spetsiifiliste tingimuste

seadmine aitab antud määrusega seotud

eesmärki tõhusalt saavutada.

Vabaühenduste Liidu varasem soovitus

strateegiliste partnerite toetamise korra

väljatöötamisel on usaldada taotletavaid

ühinguid rohkem ning lasta neil endil

koostada tegevusplaan ja eelarve selliselt,

mis annaks ammendava ülevaate

kavandatavatest tegevustest ja sellega

kaasnevatest kuludest, aga mitte loetlema

ette, kui suure osakaalu võivad mingid

kuluartiklid moodustada. Piltlikult öeldes

võib antud juhul tekkida olukord, kus

ühing esitab sisuliselt kvaliteetse ja hea

taotluse, kuid sisaldab nt 9% mahus

kaudseid kulusid, misjärel taotlus ei

vastaks enam määruse tingimustele.

Samuti tekitab halduskulude loetelu

küsimusi, mis aruandluse etapis võib

ühingutele tekitada ebamõistlikult suure

selgitamiskohustuse: nt kas koolituse

tarbeks soetatud kontoritarbed on

halduskulud või otsesed kulud?

Arvestatud osaliselt. Kaudsete kulude piir

määruses alles jäetud, kuid tõstetud 10%-ni.

Määrusest välja jäetud kaudsete kulude

detailne loetelu, kuna toetuse

rahastamisskeemi puhul ei toimu kaudsete

kulude detailset kontrolli. Loetelu viidud

näidetena seletuskirja.

7

Eelnev arutluskäik kehtib ka § 8 lg 4

kohta, mis sätestab, et uuringute ja

analüüside maksumus võib moodustada

projekti kogumaksumusest 20 protsenti.

Oleks võrdlemisi kahetsusväärne, kui

valdkonnale olulise ja põhjendatud uuringu

maksumus oleks projekti

kogumaksumusest nt 23% ja see oleks

ainus põhjus, miks seda läbi viia ei oleks

võimalik. On arusaadav, et ministeerium

soovib eraldatavate toetuste võimalikult

sihipärast kasutamist, kuid loodavad

piirangud tekitavad riski, et ühingud

esitavad taotlusi, mis küll vastavad

määruse tingimustele, kuid on samal ajal

teadlikud, et alternatiivsete viisidega

annaks veel paremaid tulemusi saavutada.

Mittearvestatud. Soov on, et toetusest viidaks

ellu mitmekesiseid tegevusi. Peame uuringute

ja analüüside läbiviimist vajalikuks, kuid

eelkõige projekti muid tegevusi toetavana.

§ 10 lg 4 loeb abikõlbmatuks kuluks

remondikulu. Palume täpsustada, mida

antud juhul remondikulu tähendab, st et

kas määrus näeb ette kontoritooli

purunemise korral selle asendamise

remontimise asemel ka juhul, kui

remontimine oleks asendamisest odavam

ja keskkonnasõbralikum.

Arvestatud. § 10 punktis 4 lisatud täpsustus

“kinnisvara” remondikulu ette. Kontoritooli

vms purunemisel võib remondikulu katta

kaudsete kulude all halduskulude raames.

Tunnustame, et § 14 lg 4 p-d 2 ja 3 seavad

partnerile tingimusena vähemalt

kolmeaastase huvikaitse kogemuse. See

aitab tagada partnerite usaldusväärsuse,

samas hoiab avatud võimaluse teistele

ühingutele kandideerida järgmisel

partnerite valimise perioodil.

Teadmiseks võetud.

§ 14 lg 1 sätestab, et taotlejaks on

vabaühendus. Vabaühendus on kahtlemata

õige kirjeldus potentsiaalsete partnerite

kirjeldamiseks, kuid juriidilises mõttes on

vabaühenduse termin sisustamata.

Selgitame. Vabaühenduste terminiga

viidatakse tekstis lühidalt Eestis registreeritud

mittetulundusühingutele ja sihtasutustele (vt §

5 p 1).

§ 15 p 6 viitab, et taotlus peab sisaldama

taotleja elluviijate elulookirjeldusi ja rolle

tegevuste läbiviimisel. Leiame, et määruse

eelnõu praegusel kujul pisendab

põhimõtet, et strateegiliseks partneriks

valitakse võimalikult legitiimne

vabaühendus, kellel on toetus, pädevus ja

saavutused. Kuidas ühing oma legitiimsust

tõendab, peaks olema ühingu enda

sisustada.

Veel enam: võib olla tõenäoline, et

taotluse esitamise hetkel ei ole meeskonda

värvatud kõiki tegevuste elluviimisega

Arvestatud osaliselt. § 15 täiendatud punkte 2

ja 3 nõudega esitada kirjeldus ka taotleja ja

partneri organisatsiooni kogemuse kohta.

Samal ajal peame oluliseks, et taotlejal oleks

ka piisav ja võimekas tiim tegevuste

elluviimiseks. § 15 punkti 6 sõnastust

muudetud, sh lisades täienduse, et vajalik on

esitada vaid tegevuste peamiste elluviijate

elulookirjeldus ja roll.

8

seotud isikuid, mistõttu ei ole võimalik

esitada nende isikute kohta ka

elulookirjeldusi. Küll aga on võimalik

kirjeldada ühingu enda kogemust ja

kompetentse selles valdkonnas, samuti

plaane, kuidas kavatsetakse tagada, et

ühing on suuteline vastavaid tegevusi ellu

viia.

§ 18 lg 3 sätestab, et taotlusvoor on avatud

vähemalt 30 kalendripäeva. Kui kõik

menetlemisega seotud tähtajad kokku liita,

võtab nende tähtaegade täitumisel taotluse

esitamisest rahastamiseni aega ca kaks ja

pool kuud. Kuivõrd on tegemist suhteliselt

pika perioodiga, on mõistlik leida

võimalusi menetlemise aega vähendada.

Seega teeme ettepaneku muuta vastavat

sätet selliselt, et taotlusvoor oleks avatud

vähemalt 21 kalendripäeva. Samuti

,,vähemalt X päeva” viitab asjaolule, et

voor võib teoreetiliselt olla avatud ka 60

või 100 päeva. Seega tuleks kaaluda, et

taotlusvoorul oleks ka maksimaalne

kestuse pikkus.

Arvestatud, taotlusvooru pikkuseks määratud

21 kalendripäeva.

Määruses muutub strateegiliste partnerite

tegevuste toetamine ühel momendil

projekti toetamiseks, eriti teravalt paistab

see silma §-s 21. Teeme ettepaneku

läbivalt määruses kasutada projektitoetuste

asemel taotleja tegevuste toetamine, nt §

21 p 1 olukorras „tegevuste vajalikkuse

põhjendatus ja vastavus sihtrühma

vajadustele”.

Mittearvestatud. Taotlejad esitavad

projektitaotluse, § 21 käsitleb projektitaotluse

hindamist.

§ 28 lg 1 sätestab, et toetuse saaja peab

kaks korda aastas esitama vahearuandeid.

Soovime täpsustada, kas poolaasta

vahearuanne on mahult sama suur, kui

aastaaruanne. Nimelt seisneb kahe aruande

esitamises igal aastal oht suureks

halduskoormuseks ning võtab ühingute

fookuse ära sisuliste tegevuste

elluviimiselt aruannete koostamisele.

Soovitame kaaluda, kas kahe aruande

esitamine aasta kohta on reaalselt vajalik

ning kui siiski on, siis peaks poolaasta

aruande maht olema aastaaruande mahust

oluliselt väiksem.

Selgitame. Eelnõus on ette nähtud iga poole

aasta tagant vahearuande esitamine, mitte

poolaasta- ja aastaaruande esitamine. Igas

vahearuandes antakse ülevaade viimase poole

aasta tegevustest.

§ 29 lg 1 p 12 on Vabaühenduste Liidu

hinnangul ebavajalik ja ülereguleeriv säte.

Arvestades, et enamus ühinguid ei ole

Mitte arvestatud, arvamuse andmiseks

esitatud eelnõus puudus § 29 lg 1 p 12,

9

hanke läbiviimise kohustuslased, siis ei ole

mõistlik rakendada nende ühingute peal

hankelepingutele seatavaid tingimusi. §- s

29 lg 1 p 11 on mõistlikult sõnastatud

ootused, mida on ühingutel võimalik ka

reaalselt täita.

mistõttu ei ole võimalik aru saada, millist

sätet märkus kritiseerib.

§ 30 näol on tegemist sättega, mille

vajalikkust senises mahus tuleks oluliselt

kaaluda. Nimelt ei ole Vabaühenduste Liit

kohanud veel teistes ministeeriumides

sellise mahuga partnerite tingimuste

seadmist seoses ostumenetluste ja

hankimisega. Antud määruse eelnõu ei

võta arvesse tõsiasja, et vabaühendused ei

ole üldjuhul hankijad riigihangete seaduse

mõttes, mistõttu ei tohiks neile laiendada

vastavaid kohustusi ka siis, kui

ministeerium ise vastavaid sätteid järgib.

Ülemäärane halduskoormus piirab

vabaühenduste tõhusust. Nõue järgida

keerukat ostumenetlust paneb

vabaühendustele ebaproportsionaalselt

suure halduskoormuse. See on eriti

problemaatiline väiksemate ühenduste

jaoks, kellel puuduvad eraldi

administratiivsed ressursid, et läbi viia

formaalseid ja ajamahukaid menetlusi.

Mittearvestatud. Leiame, et ostumenetlus ei

ole tegelikult keerukas ning ei sea liigset

halduskoormust vabaühendustele, kelle

poolne riigilt saadud raha kasutus peab samuti

olema läbipaistev. Sarnane regulatsioon on

sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste

toetamise määruses.

§ 33 annab RTK-le täiendavad õigused

erinevate kontrollide läbiviimiseks.

Üldiselt on sätte eesmärk arusaadav, kuid

säte võiks täpsustada, et antud õigus

kontrollida peab olema proportsioonis

tekkinud kahtluse või probleemiga, et

vältida olukordi, kus amet teostab

kontrolle mahus, mis hakkab segama

sisuliste tegevuste ja eesmärkide

saavutamist.

Mittearvestatud. Tegemist on standardse

kontrolli õigusega, mis on kasutusel ka nt

SoM strateegilise partnerluse määruses ning

RTK õigus vajadusel dokumente, kulude

põhjendatust vm kontrollida on vajalik toetuse

eesmärgipärase kasutamise tagamiseks.

Haldusmenetluse seaduse § 3 lõike 2 kohaselt

peab halduse toiming olema kohane, vajalik

ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.

Hindamisjuhend 2.4 Tegevuste mõju kestlikkus

Teoorias on täiesti arusaadav, et

ministeeriumi soov on välja valida ja

kõrgemalt hinnata neid taotlejate tegevusi,

mille mõju on kõige kauakestvam. Siiski

tekivad säärase hindamiskriteeriumiga

mõningad probleemid, mis vooru

üldeesmärki silmas pidades võivad lõpuks

vooru pakutavaid tegevusi pärssida, mitte

edasi arendada. Mõne projekti puhul võib mõju kestlikkus

olla oluliselt keerulisem tagada, näiteks kui

Selgitame. Hindamiskriteeriumi puhul

vaadatakse kõigi projekti tegevuste

kogumõju. Kestlikkus tähendab projekti

tegevuste (positiivse) mõju kestvust ka pärast

projekti lõppu. Sellist mõju on võimalik

saavutada ka innovaatilisi meetodeid

kasutades ja tegevusi ellu viies.

10

tegemist on innovaatilise või

eksperimentaalse algatusega. Samas on

aga valdkonna arendamiseks just väga

vajalik, et lisaks koolitustele jms viiakse

läbi ka arendustegevusi. Samuti võib mõne

projekti puhul mõju olla kaudne või nähtav

alles pikema aja jooksul, mida võib olla

keeruline hindamise hetkel objektiivselt

hinnata.

Projekti kestlikkus ei sõltu alati ainult

planeerimisest ja tegevustest, vaid ka

välistest faktoritest, nagu

majanduskeskkond, seadusandlikud

muudatused või sihtrühma ootamatu

käitumine. Hindamiskriteerium ei näi neid

aspekte arvesse võtvat. Kui projektid,

mille kestlikkus pole täielikult tagatud,

saavad madalama hinde, võib see pärssida

riskantsemate ja innovaatilisemate

algatuste rahastamist. Sageli vajavad just

uudsed algatused rohkem paindlikkust ja

järeltoetust.

Hindamisjuhend

2.5 Taotleja ja partneri teadmiste, oskuste

ja kogemuste piisavus kavandatud

tulemuse saavutamiseks Selle hindamiskriteeriumi probleemi

olemust on kirjeldatud § 15 p 6 tagasisides.

Eelpool selgitatud põhjusel teeme

ettepaneku muuta ka taotluse hindamisega

seonduvat kriteeriumit. Taaskord

rõhutame, et taotluse hindamisel tuleks

lähtuda eelkõige ühingu võimekuse

hindamisest, mitte üksikute

meeskonnaliikmete pädevuse hindamisest.

On tõenäoline, et sellise taotlusvooru

puhul on komisjonil keeruline objektiivselt

hinnata kõikide meeskonnaliikmete

pädevusi, kuivõrd see võtaks menetlusest

ebaproportsionaalselt suure osa.

Arvestatud osaliselt. § 15 on punktides 2 ja 3

ette nähtud, et taotleja ja partneri kohta peab

taotluses esitama kirjelduse ka nende

kogemusnõuete täitmise kohta. Samal ajal

peame oluliseks, et taotlejal oleks ka piisav ja

võimekas tiim tegevuste elluviimiseks. § 15

punkti 6 sõnastust muudetud, sh lisades

täienduse, et vajalik on esitada (st ka

hindamisel arvestatakse) vaid tegevuste

peamiste elluviijate elulookirjeldus ja roll.

Kokkuvõtvalt peab Vabaühenduste Liit

määruse eesmärki oluliseks, samuti

vajadust see kiiresti rakendada. Oleme

valmis panustama ka määruse rakendamise

järgselt selle võimalike kitsaskohtade

analüüsimisse ja parandusettepanekute

tegemisse, et toetamise tingimused

vastaksid nii sihtrühma, tegelike taotlejate

kui ministeeriumi vajadustele. Loodame, et

tulevaste taotlusvoorude ettevalmistamine

Teadmiseks võetud.

11

toimub aegsasti, võimaldades ühingutel

planeerida oma tegevusi ning saada

rahastamisotsustest teadlikuks aasta

alguses, et tagada stabiilsus ja sujuv

üleminek partnerlusperioodide vahel.

MTÜ Eesti Transinimeste Ühing

Teeme ettepaneku muuta määruse eelnõu §

14 lõike 4 punkte 2 ja 3 järgmiselt

(muudatus allajoonitult):

(4) Taotleja peab vastama järgmistele

nõuetele: 2) võrdsete võimaluste edendamise

eesmärgi saavutamiseks esitatud taotluse

puhul peab olema vähemalt kolmeaastane

tõendatav huvikaitse kogemus võrdsete

võimaluste edendamisel ning partneril

vähemalt üheaastane tõendatav asjakohaste

siht- ja sidusrühmadega tegutsemise

kogemus võrdse kohtlemise edendamise

valdkonnas. Taotleja ja partner tõendavad

nõutud kogemust vabaühenduse läbiviidud

projektide või vähemalt ühe juhatuse

liikme või töölepingu alusel töötava

töötaja töökogemuse või läbiviidud

projektide kaudu, mis peavad olema

kestnud kokku nõutud arv aastaid.;

3) soolise võrdsuse edendamise eesmärgi

saavutamiseks esitatud taotluse puhul peab

olema vähemalt kolmeaastane tõendatav

huvikaitse kogemus soolise võrdsuse

edendamisel ning partneril vähemalt

üheaastane tõendatav asjakohaste siht- ja

sidusrühmadega tegutsemise kogemus

soolise võrdsuse valdkonnas. Taotleja ja

partner tõendavad nõutud kogemust

vabaühenduse läbiviidud projektide või

vähemalt ühe juhatuse liikme või

töölepingu alusel töötava töötaja

töökogemuse või läbiviidud projektide

kaudu, mis peavad olema kestnud kokku

nõutud arv aastaid. SELGITUS: Leiame, et eelnõus pakutud

tingimused taotlejale ja partnerile on liialt

piiravad ning ei saavuta määruse

eesmärke. § 14 lg 4 eesmärk on tagada, et

MKM-i strateegiline partnerlus sõlmitakse

vabaühendustega, kelle põhikirja

eesmärgid ja tegelik tegevus toetavad

MKM-i valitsemisala eesmärkide

saavutamist ning panustavad poliitika

Mittearvestatud. Kuna tegemist on

kolmeaastaste, s.t. pikaajaliste toetustega, on

oluline, et nii taotleja kui partner oleksid

organisatsioonina juba tõestanud oma

institutsionaalset tegutsemisvõimekust ja

usaldusväärsust.

12

elluviimisse ja kujundamisse võrdsete

võimaluste ja soolise võrdsuse valdkonnas.

Samuti peavad vabaühenduste nimel

tegutsevatel inimestel olema vajalikud

oskused ja teadmised, et soolist võrdsust ja

võrdseid võimalusi edendada. MKM-i

pakutud sõnastuse korral võiks toetust

saada vabaühendus, mis on küll tegutsenud

valdkonnas kolm või ühe aasta, kuid kelle

juhtorganites ega töötajaskonnas ei ole

enam ühtegi inimest, kes on valdkonnas

tegutsenud nõutud arv aastaid. Kõrvale

jääks aga need vabaühendused, kes on äsja

loodud, aga kelle juhatuses või töötajate

hulgas on pikalt soolise võrdsuse või

võrdsete võimaluste valdkonnas

tegutsevad eksperdid. Meie pakutud

sõnastus võimaldaks rahastajal sisuliselt

hinnata, kas taotleja või partner on

vabaühendus, kus on piisav kompetents, et

toetada MKM-i soolise võrdsuse ja

võrdsete võimaluste poliitika kujundamisel

ja ellu viimisel.

Eesti Transinimeste Ühing on Eestis

ainuke transinimeste juhitud vabaühendus,

mille eesmärk on transinimeste huvikaitse

ja õiguste edendamine. Ehkki oleme

tegutsenud lühikest aega, on meie

tegevusel suur mõju. Oleme tõstnud

teadlikkust transinimeste murekohtadest

ministeeriumide tasemel ning osalenud

mitme eelnõu tagasisidestamises.

Panustame jätkuvalt transinimeste

meediakuvandi parandamisse olles teinud

üle kahekümne meediaesinemise ja

populariseerinud meie loodud

stiilijuhendit, eesmärgiga mõjutada

ühiskonna suhtumist transinimestesse.

Seejuures võimestame jätkuvalt

transinimeste kogukonda läbi neile

suunatud regulaarsete tugigruppide ja

infovahetuse.

Eesti Transinimeste Ühing (ETÜ) on

antud taotlusvoorus ainulaadses

olukorras – meie organisatsioon

tegutseb nii soolise võrdõiguslikkuse kui

võrdsete võimaluste valdkonnas.

Seetõttu soovime saada täiendavat infot,

kas võime kandideerida taotleja

partnerina mõlemas taotlusvoorus.

Selgitame. Eelnõu ei piira sama

organisatsiooni partnerina osalemist mõlema

eesmärgi taotlusvoorus, kui partner vastab

määruses partnerile esitatud nõuetele ning

tegevused vastavad eesmärgile ja on

põhjendatud. Erinevate taotlusvoorude raames

ei saa siiski rahastust samadele tegevustele

(s.t. ei anta topeltrahastust).

13

Toome allpool välja argumendid, mis

toetavad seda, et taotleja või partnerina

oleks transinimeste

huvikaitseorganisatsioonil võimalik

kandideerida korraga nii võrdsete

võimaluste kui soolise võrdsuse voorus.

ETÜ on Eestis ainuke transinimeste

juhitud vabaühendus, mille eesmärk on

transinimeste huvikaitse ja õiguste

edendamine. Ehkki oleme tegutsenud

lühikest aega, on meie tegevusel suur

mõju.

Oleme tõstnud teadlikkust transinimeste

murekohtadest ministeeriumide tasemel

ning osalenud mitmete eelnõude

tagasisidestamises. Panustame jätkuvalt

transinimeste meediakuvandi

parandamisse, olles teinud üle kahekümne

meediaesinemise ja populariseerinud meie

loodud stiilijuhendit, eesmärgiga mõjutada

ühiskonna suhtumist transinimestesse. Seejuures võimestame jätkuvalt transinimeste kogukonda läbi neile

suunatud regulaarsete tugigruppide ja

infovahetuse.

Argumendid kandideerimiseks mõlemas

voorus

Transsoolised naised ja transfeminiinsed

inimesed kogevad ebavõrdsust, mis on

sarnane paiksooliste (cis-sooliste) naiste

kogetule - seda nii tööturul, samuti mis

puudutab lähisuhtevägivalda, seksismi

avalikus ruumis ja meedias jms. Laiemalt,

transsooliste inimeste õigusetu ja

ebavõrdne olukord on tingitud piiravatest

soonormidest, st see on soolise võrdsuse

teema.

Kuna käesolevas määruses on soolise

võrdõiguslikkuse valdkonnas toetatud

heaolu arengukava 2023-2030 sisule, mis

omakorda on ka seotud soolise

võrdõiguslikkuse seadusega, siis selle

käsitluse järgi on transinimeste huvide eest

seisev organisatsioon võrdõiguslikkust

toetav organisatsioon.

14

Lisaks saame soolise võrdõiguslikkuse

transsoolisusega siduda toetudes soolise

võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud

väljaandele, vt 5.1. Määratledes mõistet

“sugu”, on Euroopa Kohus vastavate

Euroopa õiguse allikate tõlgendamisel

kohaldanud laia “soo” mõistet, võttes

lisaks bioloogilistele erinevustele arvesse

sotsiaalseid, psühholoogilisi ja

kultuurilisi aspekte, mis mõjutavad

isiku kuulumist ühte või teise

sugupoolde. Selle tulemusena on kohus

leidnud, et ka transsoolisusest tingitud

ebasoodsama kohtlemise puhul on

tegemist soolise diskrimineerimisega.

Vastav põhimõte on sõnaselgelt välja

toodud direktiivi 2006/54 põhjendustes

ning seda on kohaldanud ka soolise

võrdõiguslikkuse volinik (Direktiivi

2006/54 3. põhjendus; soolise

võrdõiguslikkuse voliniku 11.09.2008. a

arvamus nr 11).

Teisalt on transinimesed üks

soovähemustest, kelle ebavõrdsuse ja

diskrimineerimise teemaga tegeleb

LGBTQI võrdsuse poliitika. See tähendab,

et transinimeste suhtes kehtib

diskrimineerimise keeld, kuid neid ei

puuduta nt soolise võrdsuse seaduse sätted,

mis puudutavad soolise võrdsuse

edendamist, nt soolist tasakaalu

töökollektiivis või juhtimisel (nt

paragrahvid 9 ja 11: "Riigi- ja kohalike

omavalitsusüksuste asutuste poolt

moodustatud komisjonides, nõukogudes ja

teistes kollegiaalsetes kogudes peavad

võimaluse korral olema esindatud

mõlemad sugupooled." ja .."võtma

erinevatele ametikohtadele võimalikult

võrdsel määral naisi ja mehi ning tagama

neile edutamisel võrdse kohtlemise;").

Sellest lähtuvalt on meie arvamusel

õigustatud ETÜ-l kandideerida nii soolise

võrdsuse kui võrdsete võimaluste voorus.

Kui meie juuresolevast selgitusest ilmneb,

et oleks vaja täiendust määrusesse või selle

seletuskirja, siis palume teil seda

võimaluse korral teha.

15

MTÜ Q-Space arvamust ei avaldanud.

MTÜ Feministeerium

Seletuskirja punktis 4. Määruse mõjud

sätestab, et projekti raames korraldatud

üritustel osalemist tõendatakse üritusel

osalejate nimekirjade abil.

Leiame, et sõltuvalt ürituste korraldusest ja

iseloomust ei pruugi selline nimekirjade

kogumine olla võimalik. Teeme

ettepaneku laiendada tõendamisvõimalusi,

lisades osalemist tõendavate dokumentide

hulka näiteks fotod, kuvatõmmised,

registreerunute, sh sotsiaalmeedia ürituste

osalejate nimekirjad.

Arvestatud, seletuskirja täiendatud.

Kas ja millal on võimalik taotluse ja

aruannete vormidega tutvuda?

Selgitame. Vorme tutvustame infopäeva(de)l.

SA Eesti Naisteühenduste Ümarlaud arvamust ei avaldanud.

SA Mõttekoda Praxis arvamust ei avaldanud.

MTÜ Soouuringute Keskus Dike

Teeme ettepaneku muuta määruse eelnõu §

14 lõike 4 punkte 2 ja 3 järgmiselt

(muudatus allajoonitult):

(4) Taotleja peab vastama järgmistele

nõuetele:

2) võrdsete võimaluste edendamise

eesmärgi saavutamiseks esitatud taotluse

puhul peab olema vähemalt kolmeaastane

tõendatav huvikaitse kogemus võrdsete

võimaluste edendamisel ning partneril

vähemalt üheaastane tõendatav asjakohaste

siht- ja sidusrühmadega tegutsemise

kogemus võrdse kohtlemise edendamise

valdkonnas. Taotleja ja partner tõendavad

nõutud kogemust vabaühenduse läbiviidud

projektide või vähemalt ühe juhatuse

liikme või töölepingu alusel töötava

töötaja töökogemuse või läbiviidud

projektide kaudu, mis peavad olema

kestnud kokku nõutud arv aastaid.; 3) soolise võrdsuse edendamise eesmärgi

saavutamiseks esitatud taotluse puhul peab

olema vähemalt kolmeaastane tõendatav

huvikaitse kogemus soolise võrdsuse

edendamisel ning partneril vähemalt

üheaastane tõendatav asjakohaste siht- ja

sidusrühmadega tegutsemise kogemus

soolise võrdsuse valdkonnas. Taotleja ja

partner tõendavad nõutud kogemust

vabaühenduse läbiviidud projektide või

Mittearvestatud. Kuna tegemist on

kolmeaastaste, s.t. pikaajaliste toetustega, on

oluline, et nii taotleja kui partner oleksid

organisatsioonina juba tõestanud oma

institutsionaalset tegutsemisvõimekust ja

usaldusväärsust.

16

vähemalt ühe juhatuse liikme või

töölepingu alusel töötava töötaja

töökogemuse või läbiviidud projektide

kaudu, mis peavad olema kestnud kokku

nõutud arv aastaid.

SELGITUS: Leiame, et eelnõus pakutud

tingimused taotlejale ja partnerile on liialt

piiravad ning ei aita kaasa määruse

eesmärkide saavutamisele. § 14 lg 4

eesmärk on tagada, et MKM-i strateegiline

partnerlus sõlmitakse vabaühendustega,

kelle põhikirja eesmärgid ja tegelik

tegevus toetavad MKM-i valitsemisala

eesmärkide saavutamist ning panustavad

poliitika elluviimisse ja kujundamisse

võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse

valdkonnas. Samuti peavad eelduslikult

vabaühenduste nimel tegutsevatel

inimestel olema vajalikud oskused ja

teadmised, et soolist võrdsust ja võrdseid

võimalusi edendada.

MKM-i pakutud sõnastuse korral võiks

toetust saada vabaühendus, mis on küll

tegutsenud valdkonnas kolm või ühe aasta,

kuid kelle juhtorganites ega töötajaskonnas

ei ole kaadrivoolavuse tõttu enam ühtegi

inimest, kes on valdkonnas tegutsenud

nõutud arv aastaid. Kõrvale jääks aga need

vabaühendused, kes on äsja loodud, aga

kelle juhatuses või töötajate hulgas on

pikalt soolise võrdsuse või võrdsete

võimaluste valdkonnas tegutsevad

eksperdid.

Käesoleval aastal loodud MTÜ

Soouuringute keskus Dike põhikirja järgi

on keskuse tegevuse eesmärgiks teha

kvaliteetseid teaduspõhiseid uuringuid,

analüüse ning teavitustegevusi

inimõiguste, soolise võrdsuse, võrdse

kohtlemise, LGBTQI+ inimeste õiguste

teemadel. Oma tõenduspõhise tegevusega

soovime toetada demokraatia ja õigusriigi

põhimõtteid austavaid Eesti ja Euroopa

vabaühendusi ja avaliku sektori

poliitikakujundajaid saavutamaks

ühiskond, kus:

17

- kõigil inimestel sõltumata nende soost,

soolisest identiteedist, seksuaalsest

identiteedist või sootunnustest on võrdsed

õigused ja võimalused rääkida kaasa

ühiskonna kujundamisel ning teostada end

igakülgselt kartmata diskrimineerimist,

vägivalda või vaenu;

- inimõigusi arendataks viisil, mis toetab

vähemalt seniste inimõigusstandardite

säilimist ja kõigi inimeste inimväärikust.

Soouuringute keskuse lõid kaks

tunnustatud ja pikaaegselt valdkonnas

tegutsenud eksperti (Sara Barbo (end.

Arumetsa) ja allakirjutanu). Soovime anda

oma panuse võrdsete võimaluste ja soolise

võrdsuse poliitika kujundamisse ja

elluviimisse.

Meie pakutud määruse § 14 lõike 4

punktide 2 ja 3 sõnastus võimaldaks

rahastajal sisuliselt hinnata, kas taotleja või

partner on vabaühendus, kus on piisav

kompetents, et toetada MKM-i soolise

võrdsuse ja võrdsete võimaluste poliitika

kujundamisel ja ellu viimisel.

MÄÄRUS

27.03.2025 nr 6

Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise

toetus

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse poliitika kujundamises ja

elluviimises osalemiseks toetuse andmise, kasutamise ning tagasinõudmise ja -maksmise

tingimused ja kord.

(2) Toetuse taotlemise, määramise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse

§ 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu, kui määrusest

ei tulene teisiti. Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastavat liiki dokumendi esitamist ette nähtud,

esitatakse digitaalselt allkirjastatud dokument elektrooniliselt. Kui e-toetuse keskkonnas esineb

tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, pikendatakse taotlemise tähtaega vea

likvideerimisele kulunud päevade arvu võrra.

§ 2. Terminid

Määruse tähenduses:

1) omafinantseering – abikõlblik kulu, mida toetusest ei hüvitata ja mille tasub toetuse saaja või

partner;

2) sooline võrdsus – naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus,

hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel, nende võrdne

ühiskondlik staatus ja sooline tasakaal otsuste langetamisel;

3) strateegiline partner – toetuse saaja ja partneri kaasamise korral partner, kes oma tegevusega

aitab saavutada toetuse andmise eesmärke ning panustab võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse

valdkondades poliitika kujundamisse ja elluviimisse;

4) tulemus – projekti tegevustest kasusaajatele avalduv väljundite lühiajaline mõju, mida

soovitakse saavutada;

5) välisprojekt – väljaspool Eestit registreeritud asutuse või organisatsiooni rahastatav projekt;

2

6) väljund – projekti raames loodud mõõdetav tulem, toode või osutatud teenus, mis on vajalik

tulemuse saavutamiseks ning on otseselt seostatav elluviidud tegevuse ja selleks tehtud kuludega;

7) võrdsed võimalused – nahavärvil, rahvusel, etnilisel kuuluvusel, vanusel, usulistel või muudel

veendumustel, puudel või terviseseisundil, seksuaalsel sättumusel, sootunnustel, soolisel

identiteedil või eneseväljendusel põhinevate ning nendega seotud ühiskondlikest hoiakutest ja

eelarvamustest tulenevate takistuste puudumine võimaldamaks vähemusrühma kuuluvatel

inimestel teistega võrdselt oma õigusi teostada, ennast teostada ja osaleda kõigis ühiskonnaelu

valdkondades.

§ 3. Toetuse rakendamine

Toetuse taotlusi menetleb, taotluste rahuldamise, rahuldamata jätmise ning muutmise otsuseid ja

toetuse makseid teeb, toetuse kasutamist kontrollib ning toetuse tagasinõudmise otsuseid teeb Riigi

Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK), kui määruse kohaselt ei ole nimetatud tegevus Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses.

§ 4. Vaidemenetlus

RTK otsuse või toimingu peale võib esitada enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaide RTK-le

30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest või toimingust teada sai või

oleks pidanud teada saama.

2. peatükk

Toetuse andmise eesmärgid ja toetatavad tegevused

§ 5. Toetuse andmise eesmärgid

Toetuse andmise eesmärgid:

1) tagada vähemusgruppide võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil tegutsevate Eestis

registreeritud mittetulundusühingute ja sihtasutuste (edaspidi vabaühendus) võime toetada oma

tegevusega Vabariigi Valitsuse 23. veebruaril 2023. aastal kinnitatud „Heaolu arengukava 2023–

2030“ (edaspidi „Heaolu arengukava 2023–2030“) viienda alaeesmärgi elluviimist, toetada Eestis

vähemusgruppide võrdsete võimaluste loomist väärtustavaid ja toetavaid ühiskondlikke hoiakuid,

suurendada ühiskonna teadlikkust võrdsest kohtlemisest ja võrdsete võimaluste edendamisest ning

võimestada strateegilist partnerit mitmekesisuse ja vähemusgruppide võrdsete võimaluste

edendamiseks (edaspidi võrdsete võimaluste edendamise eesmärk);

2) tagada soolise võrdsuse edendamise eesmärgil tegutsevate vabaühenduste võime toetada oma

tegevusega „Heaolu arengukava 2023–2030“ viienda alaeesmärgi elluviimist, toetada Eestis

soolist võrdsust väärtustavaid ja toetavaid ühiskondlikke hoiakuid, suurendada teadlikkust

soolisest võrdsusest ning võimestada strateegilist partnerit soolise võrdsuse edendamiseks

(edaspidi soolise võrdsuse edendamise eesmärk).

§ 6. Toetatavad tegevused võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks

(1) Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks antakse toetust:

1) võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil tegutseva vabaühenduse arendamiseks ja

tegutsemisvõime tagamiseks;

2) võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste edendamise alaseks huvikaitsetegevuseks ja

koordineerimiseks ning osalemiseks poliitikakujundamises;

3) uuringu ja analüüsi tegemiseks, algatamaks ja toetamaks teadmispõhist arutelu

vähemusgruppide olukorra, probleemide ja nende lahendamise võimaluste teemal;

3

4) võrdse kohtlemise ja vähemusgruppide võrdsete võimaluste ning nende edendamise teemalise

ühiskondliku või sihtrühmapõhise arutelu algatamiseks ja korraldamiseks ning arutelus

osalemiseks;

5) võrdse kohtlemise ja vähemusgruppide võrdsete võimaluste teemalise võrgustiku- ja

teabeürituse, konverentsi, seminari või ürituste sarja korraldamiseks;

6) vähemusgruppi kuuluvate inimeste juriidiliseks, psühholoogiliseks või kogemusnõustamiseks

või muuks nõustamistegevuseks;

7) võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste ning nende edendamise teemaliseks

koolitustegevuseks;

8) võrdsete võimaluste edendamiseks strateegilise kommunikatsiooni või hagelemise kaudu;

9) mitmekesisuse edendamise toetamiseks;

10) muu võrdse kohtlemise tagamist ning võrdsete võimaluste edendamist toetavaks tegevuseks,

mille vajalikkus ja eesmärk on taotluses põhjendatud;

11) välisprojekti, mille taotleja ellu viib, omafinantseeringuks;

12) taotleja poolt muu võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks elluviidava

projekti omafinantseeringuks.

(2) Mitmekesisuse edendamine hõlmab tegevusi, mis aitavad tööandjatel suurendada inimeste

hoiakuid, käitumist ja otsuste tegemist mõjutavatel nähtavatel ja nähtamatutel eripäradel põhinevat

mitmekesisust töötajaskonnas ning luua töötajate eripärasid ja nendega seotud erinevaid vajadusi

arvestava, turvalise, toetava ja kaasava töökeskkonna ja tingimused kõigi töötajate panuse

tunnustamiseks ja potentsiaali rakendamiseks.

§ 7. Toetatavad tegevused soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks

Soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks antakse toetust:

1) soolise võrdsuse edendamise eesmärgil tegutseva vabaühenduse arendamiseks ja

tegutsemisvõime tagamiseks;

2) soolise võrdsuse alaseks huvikaitsetegevuseks ja selle koordineerimiseks ning osalemiseks

poliitikakujundamises;

3) uuringu ja analüüsi tegemiseks, algatamaks ja toetamaks teadmispõhist arutelu soolise

ebavõrdsuse ilmingute, nendega kaasnevate probleemide ja nende lahendamise võimaluste teemal;

4) soolise võrdsuse teemaliste ühiskondlike või sihtrühmapõhiste arutelude algatamiseks ja

korraldamiseks ning arutelus osalemiseks;

5) soolise võrdsuse teemalise võrgustiku- ja teabeürituse, sealhulgas konverentsi, seminari või

üritusesarja korraldamiseks;

6) soolise võrdsuse teemaliseks koolitus- ja nõustamistegevuseks;

7) soolise võrdsuse edendamiseks strateegilise kommunikatsiooni kaudu;

8) muu soolise võrdsuse edendamise tegevuseks, mille vajalikkus ja eesmärk on taotluses

põhjendatud;

9) välisprojekti, mille taotleja ellu viib, omafinantseeringuks;

10) taotleja poolt muu soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks elluviidava projekti

omafinantseeringuks.

3. peatükk

Toetuse suurus ja osakaal, kulude abikõlblikkus ja projekti elluviimise periood

§ 8. Toetuse osakaal ja suurus

(1) Toetuse suurim summa võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks esitatud

projekti puhul on 522 905 eurot ja soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks esitatud

projekti puhul on 784 357 eurot.

4

(2) Omafinantseeringu minimaalne määr on üks protsent projekti abikõlblikest kuludest.

(3) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 11 ja 12 ning § 7 punktides 9 ja 10 nimetatud omafinantseering

kokku võib moodustada käesoleva määruse alusel esitatud projekti abikõlblikust maksumusest

kuni 20 protsenti.

(4) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 3 ja § 7 punktis 3 sätestatud tegevuse raames tehtavate uuringute

ja analüüside maksumus kokku võib moodustada projekti abikõlblikust maksumusest kuni 20

protsenti.

§ 9. Abikõlblikud kulud

(1) Projekti otsene kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, dokumentaalselt tõendatud ja

tekkinud projekti elluviimise perioodil tehtud toetatava tegevuse käigus.

(2) Projekti otsene kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus projekti tulemuse

saavutamiseks.

(3) Projekti kaudsed kulud on projekti elluviimisega seotud halduskulud ja administreerimise

kulud.

(4) Projekti kaudsed kulud võivad moodustada otsestest kuludest kümme protsenti.

§ 10. Abikõlbmatud kulud

Abikõlbmatud kulud on:

1) investeering kinnisvarasse ja taristusse;

2) kapitalirent;

3) vara amortisatsiooni kulu;

4) kinnisvara remondikulu;

5) mootorsõiduki, maastiku- ja veesõiduki ning drooni soetamis-, rendi- ja ülalpidamiskulu, välja

arvatud sõiduki kasutusrendi- ja kütusekulu lähetuskulu osana ja isikliku sõiduauto kasutamise

hüvitis maksuvaba piirmäära ulatuses;

6) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikutelt kauba ja teenuse ostmise kulu;

7) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse täitmata jätmise korral makstav leppetrahv ja viivis ning

vaide- ja kohtumenetluse menetluskulu;

8) intress laenult ja võlalt ning laenu ja võla teenindamise tasu ja viivis;

9) kulu, mille katteks on juba toetust eraldatud või makstud välistoetuse, riigieelarve või muudest

avaliku sektori vahenditest;

10) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav.

§ 11. Projekti elluviimise periood

(1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal

tehakse projekti tegevused ja tekivad projekti elluviimisega kaasnevad kulud.

(2) Projekti elluviimise periood võib alata 1. jaanuaril 2025. aastal või hiljem. Projekti elluviimise

periood peab kestma kuni 31. detsembrini 2027. aastal.

(3) Projekti elluviimise perioodi võib põhjendatud juhul pikendada kokku kuni kuus kuud.

5

(4) Pikendamise taotlus esitatakse mitte hiljem kui 30 päeva enne projekti elluviimise perioodi

lõppkuupäeva. RTK kooskõlastab pikendamise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

4. peatükk

Riigiabi

§ 12. Riigiabi

(1) Kui toetust antakse riigiabina, on see riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või

vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses.

(2) Toetust ei anta taotlejale, kes on jätnud talle Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega

abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või ühisturuga kokkusobimatuks, esitatud abi tagasimaksmise

korralduse täitmata.

§ 13. Vähese tähtsusega abi

(1) Kui toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL)

2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist

vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus) ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(2) Vähese tähtsusega abi ei anta VTA määruse artikli 1 punktis 1 sätestatud juhtudel.

(3) Määruse alusel antav ja eelneval kolmel aastal antud abi ühele ettevõtjale ei tohi majandusaasta

jooksul ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 nimetatud summat.

(4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on

omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(5) VTA määruse kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis

5 sätestatud kumuleerimisreegleid.

5. peatükk

Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 14. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Taotleja on vabaühendus.

(2) Taotleja võib toetatavate tegevuste elluviimisse kaasata partnereid. Partner on Eestis

registreeritud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või asutus või

rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb toetatavates tegevustes ja kellel tekivad selle käigus

kulud ning kelle osalemine projektis on vajalik soovitud tulemuse saavutamiseks.

(3) Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele:

1) maksu- ja maksevõlg riigile koos intressiga on väiksem kui 100 eurot või see on ajatatud ning

maksed peavad olema tehtud ajakava kohaselt;

2) ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning nende suhtes ei ole algatatud

pankrotimenetlust;

6

3) juhtorgani liikmetel puudub karistus karistusseadustiku §-des 151– 1531, 199–218, 2901–3001,

333–349 ja 372–4024 sätestatud süüteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist

kustutatud;

4) nõuetekohaselt on täidetud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide ja

registrile, kus nad on registreeritud, majandusaasta aruannete esitamise kohustus, kui see on

nõutav;

5) omab oma tegevust eesti keeles tutvustavat avalikkusele kättesaadavat veebilehte või

sotsiaalmeediakanalit;

6) võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks esitatud taotluse puhul peab taotlejal

olema vähemalt kolmeaastane tõendatav huvikaitse kogemus võrdsete võimaluste edendamisel

ning partneril vähemalt üheaastane tõendatav asjakohaste siht- ja sidusrühmadega tegutsemise

kogemus võrdsete võimaluste edendamise valdkonnas;

7) soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks esitatud taotluse puhul peab taotlejal

olema vähemalt kolmeaastane tõendatav huvikaitse kogemus soolise võrdsuse edendamisel ning

partneril vähemalt üheaastane tõendatav asjakohaste siht- ja sidusrühmadega tegutsemise kogemus

soolise võrdsuse valdkonnas.

§ 15. Nõuded taotlusele

Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente:

1) teave, kas toetust taotletakse võrdsete võimaluste edendamise või soolise võrdsuse edendamise

eesmärgi saavutamiseks;

2) taotleja nimi, registrikood, aadress, e-posti aadress, § 14 lõike 3 punktides 6 või 7 nimetatud

kogemuse kirjeldus;

3) partneri kaasamisel partneri nimi, registrikood, aadress ja e-posti aadress, § 14 lõike 3 punktides

6 või 7 nimetatud kogemuse kirjeldus, kaasamise vajaduse põhjendus ja partneri elluviidavad

tegevused;

4) partneri kinnituskiri projektis osalemiseks;

5) projekti eesmärk, selle saavutamise tähtaeg, elluviidavad tegevused, nende väljund ja tulemus

ning tulemuse tõendamine;

6) projektijuhi ning taotleja ja partneri tegevuste peamiste elluviijate elulookirjeldus ning rollide

kirjeldus projektis;

7) tegevuste ajakava;

8) tegevuste kaupa lahti kirjutatud eelarve;

9) toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest;

10) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 11 ja 12 ning § 7 punktides 9 ja 10 nimetatud omafinantseeringu

toetuse taotlemisel kirjeldus käesoleva määruse alusel toetatavatest tegevustest, mille

elluviimiseks omafinantseeringuks taotletud summat kasutatakse juhul, kui omafinantseeringut

eeldava projekti taotlust ei rahuldata;

11) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 11 või 12 või § 7 punktides 9 või 10 nimetatud

omafinantseeringuks toetuse taotlemisel omafinantseeringut eeldava projekti konkursi või

taotlusvooru väljakuulutamise teade koos selle raames kavandatava tegevuse kirjelduse ja

omafinantseeringut sisaldava planeeritava eelarvega;

12) taotluse on allkirjastanud allkirjaõiguslik isik;

13) volikiri, kui taotluse allkirjastanud isik tegutseb volituse alusel.

§ 16. Täiendavad nõuded võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil esitatud taotlusele

(1) Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil esitatud taotlus peab sisaldama võrdse kohtlemise

või võrdsete võimaluste alast huvikaitsetegevust ning vähemalt kolmele erinevale lõikes 2

nimetatud kasusaajate sihtrühmale suunatud tegevusi võrdsete võimaluste edendamiseks.

7

(2) Kasusaajate sihtrühmad on:

1) paragrahvi 2 punktis 7 sätestatud tunnuste põhjal vähemusgruppidesse kuuluvad inimesed;

2) tööandjad;

3) haridustöötajad;

4) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tasandi poliitikakujundajad;

5) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tasandi poliitikarakendajad;

6) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tasandi otsustajad.

(3) Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks võib taotleja lõikes 2 sätestatud

sihtrühmi täpsustada ning esitada lisaks teisi olulisi sihtrühmi, kellele suunatud tegevuste sisu ja

eesmärgid on taotluses põhjendatud.

§ 17. Täiendavad nõuded soolise võrdsuse edendamise eesmärgil esitatud taotlusele

(1) Soolise võrdsuse edendamise eesmärgil esitatud taotlus peab sisaldama soolise võrdsuse alast

huvikaitsetegevust ning vähemalt kolmele erinevale lõikes 2 nimetatud kasusaajate sihtrühmale

suunatud tegevusi soolise võrdsuse edendamiseks.

(2) Kasusaajate sihtrühmad on:

1) avalikkus;

2) noored;

3) tööealised inimesed;

4) vanemaealised inimesed;

5) paragrahvi 16 lõike 2 punktides 2–6 nimetatud sihtrühmad.

(3) Soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks võib taotleja lõikes 2 nimetatud

sihtrühmi täpsustada, samuti esitada veel olulisi sihtrühmi, kellele suunatud tegevuste sisu ja

eesmärgid on taotluses põhjendatud.

6. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

§ 18. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse vooruliselt. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastab RTK-le

taotlusvooru ajakava.

(2) RTK teavitab oma veebilehel taotlusvooru avamise ja sulgumise kuupäevast ning toetuste

eelarvest vähemalt kümme tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

(3) Taotlusvoor on avatud 21 kalendripäeva. Kui vooru tähtpäev langeb nädalavahetusele või

riigipühale, siis taotlusvoor suletakse järgneval tööpäeval.

(4) Sama taotleja võib toetust taotleda § 5 punktis 1 ja punktis 2 nimetatud eesmärgil ühe korra.

Igaks toetuse andmise eesmärgiks esitatakse eraldi taotlus.

(5) Kui taotlust ei esitata taotlusvooru tähtajaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

§ 19. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) RTK kontrollib taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust kümne tööpäeva jooksul

taotluste esitamise tähtpäevast arvates.

8

(2) Kui partneri nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse partneri nõuetele mittevastavus,

teavitatakse sellest esimesel võimalusel taotlejat ja tehakse ettepanek viie tööpäeva jooksul

asendada partner nõuetele vastava partneriga või muuta taotlust nii, et partnerit ei kaasata. Antud

tähtaja võrra pikeneb lõikes 1 sätestatud tähtaeg.

(3) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse taotluses puudusi, teavitatakse

sellest esimesel võimalusel taotlejat ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg kuni viis

tööpäeva, mille võrra pikeneb lõikes 1 sätestatud tähtaeg.

(4) Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid RTK osutatud puuduste kõrvaldamiseks.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlust sisuliselt hindamata, kui esineb vähemalt

üks järgmistest asjaoludest:

1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;

2) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud;

3) taotlust on lubamatult muudetud;

4) taotleja, partner või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele ning

mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada;

5) taotleja või partner ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust või mõjutab

õigusvastasel viisil taotluse menetlemist.

(6) RTK teavitab § 20 lõikes 1 sätestatud komisjoni taotlustest, mille osas vastavad nõuetele

taotleja, partner ja taotlus, kahe tööpäeva jooksul taotluse läbivaatamisest arvates.

§ 20. Taotluste menetlemine toetuse andmist korraldavas komisjonis

(1) Kui taotleja, partner ja taotlus vastavad nõuetele, hindab toetuse andmist korraldav komisjon

(edaspidi komisjon), kas taotluses kirjeldatud tegevused on põhjendatud ja tõhusad toetuse

andmise eesmärgi täitmiseks ja kavandatud tulemuse saavutamiseks.

(2) Komisjoni liikmed nimetab käskkirjaga majandus- ja tööstusminister.

(3) Kui komisjoni hinnangul ei vasta taotluses kirjeldatud tegevused lõikes 1 sätestatule, peab

komisjon taotlejaga läbirääkimisi taotluse sisu või eelarve muutmiseks. Komisjoni nimel peab

taotlejaga läbirääkimisi komisjoni määratud esindaja (edaspidi läbirääkija).

(4) Komisjon määrab taotlejaga läbirääkimiste pidamiseks tähtaja, mille võrra pikeneb kõigi

taotluste menetlemise aeg. Komisjon teavitab taotlejaid nimetatud tähtajast.

(5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab RTK-d läbirääkimiste algatamisest,

tähtajast ja sisust.

(6) Läbirääkimiste tulemusena kokkuleppele jõudmise korral teavitab taotleja RTK-d soovist

muuta taotlust. RTK saadab taotlejale taotluse muutmiseks tagasi.

(7) Kui läbirääkimiste tulemusel on taotleja taotlust muutnud, teavitab RTK sellest läbirääkijat

kahe tööpäeva jooksul.

(8) Komisjoni ettepanekud taotlused hindamisele saata või rahuldamata jätta vormistatakse

protokollina ja edastatakse e-kirjaga RTK-le hiljemalt allkirjastamisele järgneval tööpäeval.

9

(9) Komisjon teeb läbirääkimiste tulemusel RTK-le ettepaneku taotlus sisulist hindamist läbi

viimata rahuldamata jätta, kui:

1) taotlejaga peetud läbirääkimistel ei saavutatud kokkulepet taotluse sisu või eelarve muutmiseks;

2) taotleja ei esita läbirääkimiste järel RTK-le komisjoni määratud tähtajaks muudetud taotlust;

3) läbirääkimiste järel esitatud taotlus ei vasta saavutatud kokkuleppele.

§ 21. Hindamiskriteeriumid

Nõuetele vastava ja komisjonilt positiivse hinnangu saanud taotluses kirjeldatud projekti hindavad

hindajad hindamisjuhendi (lisatud) alusel, mis põhineb hindamiskriteeriumitel:

1) projekti vajalikkuse põhjendatus ja vastavus sihtrühma vajadustele – null kuni viis punkti;

2) projekti eesmärgipärasus – null kuni kuus punkti;

3) projekti tegevuste, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ja põhjendatus ning nende

omavaheline loogiline seos – null kuni viis punkti;

4) tegevuste mõju kestlikkus – null kuni viis punkti;

5) taotleja ja partneri teadmiste, oskuste ja kogemuste piisavus kavandatud tulemuste

saavutamiseks – null kuni neli punkti;

6) eelarve põhjendatus, realistlikkus ja säästlikkus – null kuni viis punkti.

§ 22. Taotluste hindamine

(1) Hindajad nimetab käskkirjaga majandus- ja tööstusminister. Hindajana võib kaasata

väliseksperdi.

(2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab hindajatest RTK-d, kes võimaldab

hindajatele ligipääsu e-toetuse keskkonnas taotlustele ja nendega seotud materjalidele.

(3) Hindajad peavad enne taotluste hindamist esitama MKM-le kirjaliku kinnituse oma

sõltumatusest ja erapooletusest taotluste hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud

info konfidentsiaalsena hoidmisest.

(4) Kui hindaja on seotud taotluse ettevalmistamisega või taotleja või partneriga, kohustub ta

viivitamata teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit ja RTK-d huvide konfliktist

ning taandama ennast taotluse hindamisest.

(5) Hindaja hindab taotlusi seitsme tööpäeva jooksul taotluste saamisest arvates. Iga taotlust

hindab vähemalt kaks hindajat, kes esitavad individuaalse hinnangu. Hindamiskriteeriumite alusel

leitakse punktide aritmeetiline keskmine.

(6) RTK reastab hindamise tulemusel taotlused paremusjärjestuse saamiseks § 5 punktides 1 ja 2

nimetatud eesmärkide kaupa eraldi pingeritta alates suurima punktisumma saanud taotlusest.

(7) Pingeritta reastatakse taotlused, mis on hindamise tulemusel saanud koondhindeks vähemalt

16 punkti ega ole üheski §-s 21 sätestatud hindamiskriteeriumis saanud null punkti.

(8) Kui taotluseid hinnati võrdse punktisummaga, saab pingereas kõrgema koha taotlus, mille § 21

punktides 1 ja 2 nimetatud hindamiskriteeriumite liidetud punktisumma on suurem.

(9) Kui lõikes 8 toodud punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha taotlus, mille §

21 punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumi punktisumma on suurem.

10

(10) Kui lõikes 9 toodud punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha ajaliselt varem

esitatud taotlus.

(11) Taotlused rahuldatakse hindamisel tekkinud pingerea alusel eelarve ulatuses.

§ 23. Taotluse rahuldamata jätmine

(1) Hindamise läbinud taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest

asjaoludest:

1) hindamise tulemusena on taotluse koondhinne alla 16 punkti või taotlust on vähemalt ühes §-s

21 sätestatud hindamiskriteeriumis hinnatud null punktiga;

2) taotlusvooru eelarvet ja taotluste pingerida arvestades ei ole võimalik taotlust rahuldada;

3) taotleja või partner mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist.

(2) Taotlejale tehakse otsus teatavaks kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 24. Taotluse rahuldamise otsuse tegemine

(1) Taotluse rahuldamise otsused tehakse kümne tööpäeva jooksul § 22 lõikes 11 nimetatud

pingerea koostamisest arvates.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses määratakse vähemalt:

1) toetuse saaja nimi, registrikood;

2) toetuse kasutamise eesmärk;

3) toetatavad tegevused;

4) tegevuste elluviimise periood;

5) toetuse maksmise ja projekti tulemuste tõendamise kord;

6) aruannete esitamise kord.

7. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 25. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Põhjendatud juhtudel võib toetuse saaja taotleda toetatavate tegevuste, väljundi ja tulemuste

muutmist, esitades RTK-le vastava taotluse.

(2) RTK kooskõlastab lõikes 1 nimetatud muudatused enne muutmisotsuse tegemist Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga.

(3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab muudatuse või keeldub sellest 20

tööpäeva jooksul puudusteta taotluse saamisest arvates. Muudatus jäetakse kooskõlastamata juhul,

kui see seab kahtluse alla projekti eesmärgi, oodatava väljundi või tulemuse saavutamise või

projekti tegevuste lõpetamise projekti elluviimise perioodil.

(4) RTK koostab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse, kui on saanud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumilt kooskõlastuse. Kooskõlastamisest keeldumisel taotluse

rahuldamise otsust ei muudeta.

(5) Väheoluliseks muudatuseks loetakse:

1) projekti tegevuse ajakava muutmine tingimusel, et tegevuse ja projekti lõpptähtaeg ei muutu;

11

2) projekti tegevuse muutmine tingimusel, et sellega ei muutu oluliselt tegevuse sisu ega väljund

või tulemus ja selle sihttase.

(6) Väheolulise muudatuse puhul ei taotleta taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Sellise

muudatuse põhjendused esitatakse projekti vahe- ja lõpparuandes.

§ 26. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud;

2) taotleja, toetuse saaja või partner on esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on

jäetud esitamata;

3) toetuse saaja või partner rikub taotluse rahuldamise otsuses nimetatud kohustust;

4) toetuse saaja loobub toetusest.

(2) Toetuse saaja tagastab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral saadud

toetuse vastavalt tagasinõudmise otsusele.

(3) RTK teavitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit taotluse rahuldamise otsuse

kehtetuks tunnistamisest viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

8. peatükk

Toetuse maksmine ja aruannete esitamine

§ 27. Kindlasummalise makse alusel kulude hüvitamine

(1) Toetust makstakse ettemaksena toetuse saaja taotluse alusel järgmiselt:

1) esimene ettemakse, üks kolmandik toetuse summast, kümne tööpäeva jooksul pärast

ettemaksetaotluse esitamist;

2) teine ettemakse, üks kolmandik toetuse summast, 2026. aasta jaanuaris;

3) kolmas ettemakse, üks kolmandik toetuse summast 2027. aasta jaanuaris.

(2) Toetuse maksed võib osaliselt või täielikult peatada, kui:

1) vahearuandes esineb puudusi;

2) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;

3) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja või partner ei suuda ettenähtud ajaks

kavandatud tulemusi saavutada;

4) toetuse võimaliku tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa ei ole

lõplikult tagasi makstud;

5) toetuse saajale või partnerile või tema juhtorgani liikmele on esitatud kahtlustus § 14 lõike 3

punktis 3 nimetatud asjaolude suhtes.

(3) Ettemakset või selle osa ei maksta, kui:

1) toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti

elluviimine on ohustatud ja RTK tunnistab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks;

2) toetuse saaja või partner ei võimalda või takistab kontrolli toetuse kasutamise üle;

3) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumiseks.

(4) Toetust tõendatakse kindlasummalise maksena, kui toetuse saaja on taotluse rahuldamise

otsuses määratud projekti tulemuse osaliselt või täielikult saavutanud ja tõendanud.

12

(5) Projekti tulemuse osalise saavutamise korral esitab toetuse saaja selgituse RTK-le ja Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

(6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium hindab, kas tulemuse osaline saavutamine on

põhjendatud. Kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on tulemuse osaline

saavutamine põhjendatud, loeb RTK toetuse tõendatuks. Kui Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ei pea tulemuse osalist saavutamist põhjendatuks, teeb RTK

saavutamata tulemuse osas tagasinõude otsuse.

§ 28. Aruannete esitamine ja kontrollimine

(1) Toetuse saaja esitab projekti elluviimise kohta vahearuaruande kaks korda aastas taotluse

rahuldamise otsuses märgitud tähtpäevadeks. Kui taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva ja

vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui kuus kuud, siis vahearuannet ei esitata.

(2) Toetuse saaja esitab lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul projekti elluviimise perioodi

lõppkuupäevast arvates.

(3) Aruannetes esitatakse tegevuste elluviimise, väljundite ja tulemuste näitajad ja saavutatud

sihttasemed ning saavutamise info aruande andmeväljades nõutu kohaselt.

(4) Kui toetust eraldati § 6 lõike 1 punktides 11 või 12 või § 7 punktides 9 või 10 nimetatud

omafinantseeringuks, esitab toetuse saaja projekti lõpparuandega ka toetatud omafinantseeringuga

projekti raames esitatud ja kinnitatud lõpparuande, või kui see ei ole lõpparuande esitamiseks

võimalik, siis seniste tulemuste saavutamist tõendavad dokumendid.

(5) RTK kontrollib aruannet 20 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. Puuduste korral antakse

toetuse saajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mille võrra pikeneb aruande kontrollimise aeg.

(6) RTK edastab aruande enne selle kinnitamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

kooskõlastamiseks.

(7) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaatab aruande läbi kümne tööpäeva jooksul

selle saamisest. Kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab aruande, kinnitab

RTK selle viie tööpäeva jooksul kooskõlastuse saamisest arvates.

9. peatükk

Toetuse saaja, partneri ning RTK õigused ja kohustused

§ 29. Toetuse saaja ja partneri kohustused

(1) Toetuse saaja ja partner on kohustatud:

1) kasutama toetust sihipäraselt ja otstarbekalt taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade

ja tingimuste kohaselt;

2) teavitama RTK-d viivitamatult, kui ilmnevad tegevuse elluviimist raskendavad või takistavad

asjaolud;

3) edastama RTK-le nõutud teabe, dokumendid ja muu küsitu kümne tööpäeva jooksul, välja

arvatud juhul, kui asjaoludest tulenevalt on antud sellest erinev tähtaeg;

4) võimaldama RTK-l ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kontrollida toetuse

kasutamise sihipärasust ja aruannete õigsust ning esitama selleks määratud tähtajaks nõutud

andmed, dokumendid ja selgitused ning lubama kontrolli teostamiseks viibida oma ning partneri

ruumides ja territooriumil;

13

5) maksma tagasinõutud toetuse nõuetekohaselt tagasi;

6) säilitama taotlemise, toetuse saamise ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni

kolm aastat pärast projekti elluviimise perioodi lõppu ning riigiabi ja vähese tähtsusega abi

saamisega seotud dokumente kümme aastat määruse alusel viimase abi andmisest arvates;

7) esitama projekti raames valminud trükise, koolitusmaterjali, andmekogu, uuringu aruande või

muu sellise tulemuse koos aruandega ühes eksemplaris elektrooniliselt;

8) nimetama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit kirjeldatud tegevuse toetajana

vastavates trükistes, reklaamides ja avalikel esinemistel, kasutades võimaluse korral Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi

stiilijuhistele;

9) avalikustama oma veebilehel ja sotsiaalmeedia kanalis toetatud projekti nime, tulemused, kogu-

ja toetussumma ning info olulisemate tegevuste ja tulemuste kohta;

10) lõpetama RTK või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõudel Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi sümboolika kasutamise;

11) tagama tegevuste elluviimisel minimaalse ökoloogilise jalajälje, lähtuma keskkonnasõbraliku

sündmuse põhimõtetest ürituste korraldamisel, vähendama märkimisväärselt ühekordsete toodete

ja pakendite kasutamist, digiprügi ja paberdokumentide hulka ning trükiste tellimist, tegelema

transpordi tõhusama planeerimisega, tagades võimaluse korral osalemise distantsilt.

(2) Kui toetust anti § 6 lõike 1 punktides 11 ja 12 ning § 7 punktides 9 ja 10 nimetatud

omafinantseeringu hüvitamiseks, kohaldatakse käesoleva paragrahvi tingimusi niivõrd, kuivõrd

need ei lähe vastuollu viidatud sätetes nimetatud projektile kohalduvate nõuetega.

§ 30. Toetuse saaja ja partneri kohustused seoses hankimise ja ostumenetlusega

(1) Toetuse saaja ja partner on kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija

riigihangete seaduse tähenduses.

(2) Kui toetuse saaja või partner ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ning asja või

teenuse (edaspidi ost) abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 100 000 euroga või

sellest suurem, peab ta korraldama ostumenetluse riigihangete registris lähtudes lõigetes 4–5

sätestatud nõuetest.

(3) Kui toetuse saaja või partner ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ning asja või

teenuse abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 20 000–99 999,99 eurot, peab ta korraldama

ostumenetluse lähtudes lõigetes 4 ja 6 sätestatud nõuetest.

(4) Ostumenetlust korraldades järgitakse järgmisi põhimõtteid:

1) ostumenetluses koheldakse isikuid võrdselt ja ühetaoliselt;

2) ostumenetlus korraldatakse läbipaistvalt ja kontrollitavalt;

3) ostu kirjeldus tagab turuosaliste võrdse ligipääsu ostumenetlusele;

4) välditakse olukorda, kus tehingupartnerit võib pidada suguluse, hõimluse, juriidiliste isikutega

seotuse või muul viisil seotuks toetuse saaja või tema projektiga seotud ametiisikuga, ja sellise

olukorra ilmnedes teavitatakse sellest viivitamata RTK-d;

5) funktsionaalselt koos toimivat või samaliigilist ostu ei ole kunstlikult jagatud osadeks

eesmärgiga vältida lõikes 2 nimetatud kohustust;

6) ostu tegemise kohta avaldatud teates või hinnapäringus kirjeldatakse läbirääkimiste korda juhul,

kui pärast pakkumuse esitamist peetakse pakkujaga läbirääkimisi.

(5) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab lisaks lõikes 4 nimetatule vastama

järgmistele nõuetele:

14

1) ostumenetluseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis arvestavad ostu

eeldatavat mahtu ja maksumust;

2) nimetatud on ostu tunnused, tehnilised andmed või muud ostu iseloomustavad andmed, millele

pakkumus peab vastama;

3) määratud on pakkumuse esitamise tähtaeg, mis on ostu olemust arvestades proportsionaalne;

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus toetuse saaja ja pakkuja vahel, sealhulgas juurdepääsu

võimaldamine ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele, ning pakkumuste ja selgituste

esitamine toimub riigihangete registris;

5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) RTK esindaja lisatakse riigihangete registris ostu juurde kui vaatleja;

7) punktis 1 nimetatud tingimusi ei või muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ega kalduda

neist kõrvale parimat pakkumust valides;

8) teade ostumenetluse kohta on avalik;

9) ostumenetlus vastab lõike 6 punktis 5 nimetatud nõudele.

(6) Ostumenetlus, mida ei korraldata riigihangete registris, peab lisaks lõikes 3 nimetatule vastama

järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse korraldamiseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis

arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust;

2) hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

3) hinnapäring esitatakse vähemalt kahele üksteisest sõltumatule ettevõtjale, välja arvatud juhul,

kui kavandatava ostu turul puudub konkurents, mille puudumist peab toetuse saaja põhjendama;

4) ostumenetlust puudutavat dokumentatsiooni, sealhulgas elektrooniliselt või paberkandjal

toimunud kirjavahetust pakkuja ja toetuse saaja vahel ning teisi ostumenetluse tõendeid,

säilitatakse dokumentide säilitamistähtaja lõpuni;

5) ostumenetluse tulemusel sõlmitakse leping hinnapäringus ja pakkumuses nimetatud

tingimustel.

(7) Toetuse saaja ja partner peavad teenuste ja toodete, sealhulgas mööbli, puhastustoodete,

kontoritarvete ja IT-seadmete, hankimisel lähtuma keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määrusest

nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja

nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused”.

§ 31. Toetuse saaja ja partneri õigused

Toetuse saajal ja partneril on õigus saada RTK-lt infot, mis on seotud määruses sätestatud nõuete

ning toetuse saaja ja partneri kohustustega.

§ 32. RTK kohustused

RTK on kohustatud:

1) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi käsitlevaid andmeid kümne aasta jooksul taotluse

rahuldamise otsuse tegemisest arvates;

2) kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud riigiabi ja vähese tähtsusega

abi kohta;

3) edastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile § 29 lõike 1 punktis 7 nimetatud

materjalid.

§ 33. RTK õigused

RTK-l on õigus:

1) teha toetuse saaja ja partneri juures projekti tegevuste elluviimise kontrolli;

15

2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega;

3) nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist taotluses sisalduva kindlasummalise makse

tegevuste, eesmärkide ja tulemuste kohta, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ning

toetuse saaja ja partneri kohustuste nõuetekohast täitmist.

§ 34. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

(1) RTK teeb toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse kaalutlusõiguse alusel järgmistel

juhtudel:

1) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata määruses või taotluse rahuldamise otsuses

nimetatud kohustuse või nõude;

2) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlus või

kuulutatud välja pankrot;

3) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

4) toetuse saaja on esitanud toetusest loobumise avalduse;

5) paragrahvi 27 lõikes 6 sätestatud juhul.

(2) Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse

kehtima hakkamise päevast arvates.

(3) RTK võib toetuse tagasimaksmist toetuse saaja taotlusel ajatada.

(4) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja taotluse, milles on märgitud ajatamise

vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamiskava. Toetuse saaja esitab RTK nõudmisel enda

majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid.

(5) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb RTK otsuse kümne

tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise

tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

(6) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada 12 kalendrikuuni ajatamise taotluse rahuldamise otsuse

päevast arvates. Põhjendatud vajaduse korral võib RTK kooskõlastatult Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga määrata pikema tagasimaksmise aja.

(7) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse

tagasinõudmise otsusega.

(8) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib RTK tunnistada toetuse

tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30

kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

(9) Toetuse tagasinõudmise ja ajatamise taotluse rahuldamise ning kehtetuks tunnistamise otsus

edastatakse toetuse saajale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates haldusmenetluse

seaduse §-des 26–29 sätestatud viisil.

(10) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse

täitmise lõppemisest arvates.

(11) Ebaseaduslik ja väärkasutatud riigiabi nõutakse tagasi konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatud

alustel ja korras.

(12) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui:

16

1) tagasinõutav summa on väiksem kui 100 eurot;

2) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse ettenähtud tähtajaks;

3) toetuse saaja avastas ja teatas RTK-le esimesel võimalusel, et talle on toetust makstud alusetult,

ning tagastas selle;

4) kohustust või nõuet ei täideta toetuse saajast sõltumatute erakordsete või ettenägematute

asjaolude tõttu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Lisa Hindamisjuhend