| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-4/1961-13 |
| Registreeritud | 31.03.2025 |
| Sünkroonitud | 01.04.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-4 Õigusalane kirjavahetus |
| Toimik | 8-4/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Vastutaja | Kaia Läänemets-Ester (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Tsiviilõiguse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Justiits- ja Digiministeerium
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Teie 26.02.2025 nr 8-4/1961-1
Meie 31.03.2025 nr 6-1/796-2
Vastus direktiivi (EL) 2024/2853 ülevõtmise
kohta
Käesolevaga vastame Teie esitatud küsimustele seoses puudusega toodete tõttu tekitatud kahju
hüvitamise ja arendusriskiga seotud vastutuse regulatsiooniga.
1. Täiendavad hüvitusskeemid puudusega toodete tõttu tekitatud kahju hüvitamiseks
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei pea vajalikuks kehtivate hüvitusskeemide
muutmist ega uute skeemide loomist. Kehtivad mehhanismid on piisavad ning täiendavate
skeemide loomine ei ole vajalik ega põhjendatud. Täiendavad hüvitusskeemid toovad kaasa
lisabürokraatia ning riigieelarveliste vahendite kulu. Seda isegi juhul, kui hüvitusskeem oleks
erasektori rahastuse põhine, kuna selle rakendamine eeldaks siiski riiklikku sekkumist. Euroopa
Komisjon on oma ettepanekuga kaasasolevas mõjuanalüüsis välja toonud, et kogu töötlevas
tööstuses on umbes 80% tootjatest kaetud tootjavastutuskindlustusega ning ülejäänud 20%
koosneb peamiselt madalama riskiga toodete tootjatest – st toodete, mille suhtes esitatakse harva
hüvitisnõudeid nagu nt rõivad. Seevastu nende toodete tootjad, mille reguleerimisala laiendatakse
(nt autonoomsed sõidukid, robotid) või mille puhul tõendamiskohustus on praegu keeruline (nt
keerukad tooted nagu ravimid või asjade interneti seadmed), omavad suurema tõenäosusega
vastutuskindlustust, kuna nende toodete suhtes on suurem oht hüvitisnõuete esitamiseks.1
2. Erand arendusriskiga seotud kaitsest
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei pea vajalikuks kehtiva regulatsiooni muutmist
ega rangema tootjavastutuse kehtestamist. Kehtiv õigus tagab piisava tasakaalu tootja vastutuse ja
teadusliku-tehnilise arengu võimalikkuse vahel, soodustades sellega innovatsiooni, ning
ministeeriumile teadaolevalt arendusriskiga seotud erandi kasutamisega praktikas probleeme ei
ole esinenud, mistõttu me ei näe vajadust olemasolevat muuta. Näiteks on Euroopa Komisjon oma
ettepanekuga kaasasolevas mõjuanalüüsis selle kohta märkinud, et praktikas leiab arenguriski
kaitse harva kasutust ning selle edukas rakendamine moodustas 4% tagasi lükatud tarbija nõuetest.
Samuti on leitud, et eri liikmesriikides erandi olemasolu või puudumine ei avaldanud
1 European Commission. (2022, September 28). Commission staff working document: Impact assessment report accompanying the document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on liability for defective products (SWD(2022) 316 final). Brussels. Lk 88.
2 (2)
märkimisväärset mõju selles riigis esitatud tootjavastutusnõuete arvule. Samuti on leitud, et
arendusriskide kaitse on oluline tegur tootjavastutuskindlustuse kulude suhtelise stabiilsuse
tagamisel siseturul, vältides samal ajal kohtuvaidluste taseme olulist tõusu.2
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sandra Särav
majanduse ja innovatsiooni asekantsler
Risto Jõgi
+372 639 7681 [email protected]
2 European Commission. (2022, September 28). Commission staff working document: Impact assessment report accompanying the document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on liability for defective products (SWD(2022) 316 final). Brussels. Lk 21.
|
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Justiits- ja Digiministeerium
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Teie 26.02.2025 nr 8-4/1961-1
Meie 31.03.2025 nr 6-1/796-2
Vastus direktiivi (EL) 2024/2853 ülevõtmise
kohta
Käesolevaga vastame Teie esitatud küsimustele seoses puudusega toodete tõttu tekitatud kahju
hüvitamise ja arendusriskiga seotud vastutuse regulatsiooniga.
1. Täiendavad hüvitusskeemid puudusega toodete tõttu tekitatud kahju hüvitamiseks
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei pea vajalikuks kehtivate hüvitusskeemide
muutmist ega uute skeemide loomist. Kehtivad mehhanismid on piisavad ning täiendavate
skeemide loomine ei ole vajalik ega põhjendatud. Täiendavad hüvitusskeemid toovad kaasa
lisabürokraatia ning riigieelarveliste vahendite kulu. Seda isegi juhul, kui hüvitusskeem oleks
erasektori rahastuse põhine, kuna selle rakendamine eeldaks siiski riiklikku sekkumist. Euroopa
Komisjon on oma ettepanekuga kaasasolevas mõjuanalüüsis välja toonud, et kogu töötlevas
tööstuses on umbes 80% tootjatest kaetud tootjavastutuskindlustusega ning ülejäänud 20%
koosneb peamiselt madalama riskiga toodete tootjatest – st toodete, mille suhtes esitatakse harva
hüvitisnõudeid nagu nt rõivad. Seevastu nende toodete tootjad, mille reguleerimisala laiendatakse
(nt autonoomsed sõidukid, robotid) või mille puhul tõendamiskohustus on praegu keeruline (nt
keerukad tooted nagu ravimid või asjade interneti seadmed), omavad suurema tõenäosusega
vastutuskindlustust, kuna nende toodete suhtes on suurem oht hüvitisnõuete esitamiseks.1
2. Erand arendusriskiga seotud kaitsest
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei pea vajalikuks kehtiva regulatsiooni muutmist
ega rangema tootjavastutuse kehtestamist. Kehtiv õigus tagab piisava tasakaalu tootja vastutuse ja
teadusliku-tehnilise arengu võimalikkuse vahel, soodustades sellega innovatsiooni, ning
ministeeriumile teadaolevalt arendusriskiga seotud erandi kasutamisega praktikas probleeme ei
ole esinenud, mistõttu me ei näe vajadust olemasolevat muuta. Näiteks on Euroopa Komisjon oma
ettepanekuga kaasasolevas mõjuanalüüsis selle kohta märkinud, et praktikas leiab arenguriski
kaitse harva kasutust ning selle edukas rakendamine moodustas 4% tagasi lükatud tarbija nõuetest.
Samuti on leitud, et eri liikmesriikides erandi olemasolu või puudumine ei avaldanud
1 European Commission. (2022, September 28). Commission staff working document: Impact assessment report accompanying the document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on liability for defective products (SWD(2022) 316 final). Brussels. Lk 88.
2 (2)
märkimisväärset mõju selles riigis esitatud tootjavastutusnõuete arvule. Samuti on leitud, et
arendusriskide kaitse on oluline tegur tootjavastutuskindlustuse kulude suhtelise stabiilsuse
tagamisel siseturul, vältides samal ajal kohtuvaidluste taseme olulist tõusu.2
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sandra Särav
majanduse ja innovatsiooni asekantsler
Risto Jõgi
+372 639 7681 [email protected]
2 European Commission. (2022, September 28). Commission staff working document: Impact assessment report accompanying the document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on liability for defective products (SWD(2022) 316 final). Brussels. Lk 21.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|