Arvamuse edastamine

Pr Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister Justiits- ja Digiministeerium Teie 07.03.2025 nr 8-1/2321-1 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 31.03.2025 nr 5.1-1/25-1

Arvamus ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

Täname Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) kaasamise eest ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu), millega tagatakse Euroopa Liidu määruse (EL) 2024/1309 (edaspidi: GIA) nõuetekohane ja mõjus täitmine, menetlusse. Täname ka ITL-i varasemate ettepanekute arvestamise eest.

Toetame teie samme selleks, et praegust regulatsiooni muuta, kuna kehtivad sidetaristu ehitamist ja taristu ühiskasutamist puudutavad sätted kehtivas ehitusseadustikus (EhS ptk 61) ei ole praktikas toimima hakanud.

Oleme eelnõud analüüsinud ja esitame selle kohta järgmised seisukohad ja ettepanekud.

I Seisukohad ja ettepanekud eelnõu kohta

1. Ehitusseadustiku 61 ptk kehtetuks tunnistamine ning selle mõju side kaasamisele teiste hoonete ja rajatiste ehitustegevusse

Arvesse võttes eelnõu kohast plaani tunnistada kehtetuks EhS 61 peatükk seoses GIA otse kohaldumisega, peame vajalikuks Eesti ehitusalast tegevust koordineerivate EhS ja selle alla kuuluvate määruste täiendamist sideehitisi puudutavate sätetega. Eelkõige peame mõistlikuks ja vajalikuks täiendada EhS eraldiseisvate sätetega teiste avalik-õiguslike hoonete ja taristu ehitusprotsesse reguleerivate sätete juures, et nende ehitiste projekteerimise käigus mõeldaks läbi kohe ka sidega seotud lahendused. Sealhulgas peame vajalikuks lisada projekteerimisega seotud nõuetesse teiste taristu projekteerimise juurde andmete juurdepääsu tagamise kohustuse sideettevõtetele.

2

Lahendus peab toetama aktiivset sidetaristu kaasamist ehk vähemalt taristute ehitamisel (sideettevõtjatele teise taristu ehitusprojektide või projekteerimistingimuste kavandite arvamuse avaldamiseks saatmist). Vastasel korral on ehitusregister (EHR) liiga andmemahukas, et sealt üles leida konkreetse taristu või hoone ehitust, mille osas sideettevõte võiks ise asjakohase taristu või hoone ehitamise leida ning sinna juurde oma juurdepääsutaotluse esitada (see oleks nagu nõela otsimine heinakuhjast).

2. Väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtmisele esitatavad nõuded

Eelnõu § 1 punktiga 11 loetakse eelnõu § 1 punktiga 10 EhS-i lisatava paragrahvi 821 tekst lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2, mille kohaselt on viide EhS § 62 lõigete 1 ja 2 mittekohaldamise kohta eraldi punktidena. Samas EhS § 62 ongi vaid 2 lõiget ja tegemist on kohaldamisalaga ehk sellega on hõlmatud ka kõik järgnev.

Teeme ettepaneku analüüsida, kas lihtsam ja selgem oleks sätestada, et EhS 821 lg 2 ei kehti eriehitistele käesoleva seaduse § 62 mõistes. Selliselt oleks kaetud kõik eriehitised juba ilma lõikeid eraldi loetlemata), kuigi praktikas ei näe põhjust, miks need ühepereelamud või väiksemad hooned peaks välistama, sest enamasti vajavad sideühendust (optikat) ka need eriehitised ja ka ajutised ehitised (soojakud või moodulmajad).

3. Juurdepääsukohustusest keeldumine

Eelnõu § 1 punkti 12 kohaselt täiendatakse EhS paragrahvi 821 lõigetega 3 ja 4, mille kohaselt on õigus keelduda andmetele juurdepääsukohustusest:

1) EhS § 62 lõigete 1 ja 2 eriehitistele 2) Riigikaitselistele ja julgeolekuasutuste ehitistele ja riigipiiri taristutele.

Teeme ettepaneku eelpool viidatud lihtsama viitamise põhimõtet kohaldada järgmiste ehitiste suhtes:

1) Eriehitised käesoleva seaduse EhS § 62 mõistes (mitte eraldi viide § 62 lõikele 1 ja 2) 2) riigikaitseline ja julgeolekuasutuse ehitis ning riigipiiri taristu käesoleva seaduse 13.ptk

mõistes.

See annab viite, milliseid ehitisi mõeldakse ning sättele viide võimaldab kergesti leida vastava eriregulatsiooni.

4. Juurdepääs riigi või kohaliku omavalitsuse ehitisele

Eelnõu § 1 punktiga 13 antakse sideettevõtjatele õiguse juurdepääsuks riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele üldkasutatava elektroonilise side võrgu juurdepääsupunkti paigaldamiseks. ITL toetab selle sätte eesmärki. Siiski on meil sätte sõnastuse osas järgmised muutmisettepanekud:

1) Mõistmaks üheselt, et antud sättes ei mõelda ainult väikese levialaga traadita juurdepääsupunkte (Small Cell) vaid ka teisi sidevõrgu elemente ja seadmeid, siis teeme ettepaneku hetkel eelnõus juurdepääsupunktina sõnastatu täpsemalt lahti kirjutada.

3

Teeme ettepaneku juurdepääsupunkti asemel kasutada järgmist loetelu: üldkasutatava elektroonilise side võrguelement, tugijaam, antenn, väikese levialaga traadita juurdepääsupunkt (small cell) ja muu vajalikke sideseade (edaspidi „mobiiltelefonivõrgu seade“). Lisaks teeme ettepaneku kirjutada eelnõu seletuskirjas need põhilised kasutusjuhud lahti.

2) EhS § 822 lõikega 2 antakse õiguse saada juurdepääsupunkti ehk meie ettepaneku kohaselt mobiiltelefonivõrgu seadme paigaldamise eest tasu, mis katab riigile või kohalikule omavalitsusüksusele selle paigaldamisega kaasnevad kulud. ITL-i ettepanek on muuta lõiget 2 järgmiselt:

a. sõnastada see säte nii, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus nõuda kulude hüvitamist üksnes juhul, kui mobiiltelefonivõrgu seadme paigaldamisega kaasneb kulu. Reeglina paigaldatakse need seadmed sideettevõtjate enda poolt ning pindadele, millel puudub muu äriline otstarve – katus, hoone sein jne. Tänane praktika näitab, et kuigi seadme paigaldamisega kaasnevad kulud üksnes seadme omanikule, siis tasu küsimise õigus innustab seda alati küsima, isegi siis kui tegelik kulu või põhjendus tasu küsimiseks puudub.

b. lisada seletuskirja lause, et avalikele pindadele paigaldatavate seadmete puhul pole üüri vms kasutustasu küsimine põhjendatud, kuna operaator kannab ise paigaldamise kulud ja hilisem kulupõhine tasu oleks õigustatud üksnes vastavate asutusele kaasnevate kulude korral, sh asutuse poolt vahendatavate tegelike teenuste eest (elektrienergia tarbimise eest, valveteenuse eest vmt).

3) Kuna GIA artikkel 3 (1) sätestab, et „Võrguoperaatorid ja avaliku sektori asutused, kelle omandis või kontrolli all on füüsiline taristu, rahuldavad operaatori kirjaliku taotluse korral kõik põhjendatud taotlused, mis käsitlevad juurdepääsu sellele füüsilisele taristule õiglastel ja mõistlikel tingimustel …“ siis rõhutamaks asjaolu, et kõik põhjendatud taotlused tuleb rahuldada (eelnõu rõhutab liiga palju võimalust keelduda), teeme ettepaneku rõhutada EhS § 822 lõikes 5, et keelduda saab üksnes selles sättes toodud alustel.

Arvestades ülaltoodut, on ITL-i ettepanek sõnastada eelnõu § 1 punktiga 13 EhS-i lisatava § 822 lõiked 1-5 järgmiselt:

„§ 822 (1) Sideettevõtjal on õigus esitada elektrooniliselt ehitisregistri kaudu taotlus riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele selleks, et saada õigus juurdepääsuks riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele üldkasutatava elektroonilise side võrguelemendi, tugijaama, antenni, väikese levialaga traadita juurdepääsupunkti (small cell) ja muude vajalikke sideseadmete (edaspidi „mobiiltelefonivõrgu seade“) paigaldamiseks.

(2) Riigil või kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus nõuda mobiiltelefonivõrgu seadme paigaldamise eest kulude hüvitamist üksnes siis, kui riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kaasnevad mobiiltelefonivõrgu seadme paigaldamisega kulud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus peab sisaldama järgmist:

1) sideettevõtja kontaktandmed;

4

2) mobiiltelefonivõrgu seadme paigaldamise asukoht, sealhulgas koordinaadid;

3) mobiiltelefonivõrgu seadme paigaldamise tehniline joonis.

(4) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus otsustab mobiiltelefonivõrgu seadme paigaldamise õiguse andmise kahe kuu jooksul sellekohase taotluse saamisest arvates. Otsused tehakse taotluste esitamise järjekorras.

(5) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib keelduda mobiiltelefonivõrgu seadme paigaldamise õiguse andmisest üksnes siis, kui:

1) ehitis ei sobi tehniliselt või arhitektuurilt mobiiltelefonivõrgu seadme paigaldamiseks;

2) see ohustab inimese elu või tervist;

3) tegemist on käesoleva seadustiku § 62 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hoonega;

4) see ohustab riigi julgeolekut.“

II Ettepanekud eelnõu täiendamiseks ehk täiendavaks EhS muutmiseks

1. Mõistete subjektidele arusaadavalt lahti kirjutamine

Teeme ettepaneku täiendada kõigile GIA subjektidele määruses sätestatu arusaadavuse ja selgus tagamiseks GIA artikkel 2 lõike 1 punktis b toodud võrguoperaatorite loeteluga või lisada vastav näidisloetelu seletuskirja.

2. Riigiteede projekteerimise ja ehitamise andmed

Teeme ettepaneku tagada eelnõuga, et riigiteede projekteerimise ja ehitamise andmed peavad (mitte võivad) olema nähtavad ehitusregistris kuna see on ühtne teabepunkt gigabititaristu määruse kohaselt.

Käesoleva eelnõuga samaaegselt menetletakse Kliimaministeeriumis ka ehitusseadustiku muutmise eelnõud (ehituseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus), mille § 1 punkti 73 kohaselt kavandatakse järgmist muudatust: EhS paragrahv 91 lõikes 2 asendatakse tekstiosa "ei kohaldata" tekstiosaga "võib kohaldada". EhS § 91 lg 2 sätestab täna järgmist: „Tee ehitamisele, projekteerimisele, korrashoiule ja nendega seotud tegevustele ei kohaldata ehitisregistri kohta sätestatut.“

Seega, teede osas see teave võib, aga ei ole EHR kaudu kättesaadav, nagu eelnõu seletuskirjast nähtub:

„Kehtiva EhS-i § 616 lõike 3 kohaselt teeb võrguvaldaja miinimumteabe kättesaadavaks kahe nädala jooksul taotluse esitamisest arvates. Gigabititaristu määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt tehakse taotletud teave proportsionaalsetel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel tingimustel kättesaadavaks kümne tööpäeva jooksul alates teabele juurdepääsu taotluse kättesaamise kuupäevast.

5

Määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt tehakse miinimumteave füüsilise taristuga seoses kavandatavate ehitustööde kohta ühtse teabepunkti kaudu kättesaadavaks niipea, kui teave järgmise kuue kuu jooksul kavandatavate ehitustööde kohta on võrguoperaatorile kättesaadav ning igal juhul ja loa vajalikkuse korral hiljemalt kaks kuud enne loataotluse esmakordset esitamist pädevatele asutustele. Nimetatud miinimumteave hõlmab vähemalt järgmist:

• tööde geoviidetega asukoht ja liik;

• asjaomase füüsilise taristu elemendid;

• tööde eeldatav alguskuupäev ja kestus;

• prognoositav kuupäev lõpliku projekti esitamiseks loa andmisega tegelevatele pädevatele asutustele, kui see on asjakohane;

• kontaktpunkt.“

Seega, kui tee ehitamisele EhS sätteid ei kohaldata ja menetlust viiakse läbi eraldiseisvalt, ei ole täidetud ka GIA nõuded, mis puudutavad teabe kättesaadavust side ehitamiseks.

3. Muud EhS ja planeerimiseaduse muudatused seoses sidetaristu ehitamisega

Side ehitamist lihtsustamist ja kiirendamist võimaldava EhS ptk 61 kehtetuks tunnistamisest ja EL-i gigabititaristu määruse otsekohaldumisest on teadlikud ja huvitatud üksnes sideettevõtjad ise, mitte teiste taristute ehitajad või omajad.

Seetõttu on äärmiselt oluline, et gigabititaristu määruse eesmärkide täitmiseks Eestis arvestatakse ka ITL-i ettepanekuid, mille esitasime 28.02.2025 kirjaga nr 5.1-1/11-1 Kiimaministeeriumile ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta, ja mille esitame peagi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile planeerimisseaduse kooskõlastamisel oleva planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.

Meie ettepanekud toetavad teiste ehitiste ehitamisel side lahenduste peale mõtlemist, arvestamist ja ühist ehitamist (GIA eesmärk) ning kaitsevööndite võimalikult suures ulatuses kattumist (EhS § 70 lg 6).

Põhjendus: praktikas ei ole sideehitisi käsitletud ei teede ega hoonete ehitusprotsessis ega nõuetes, mistõttu saab praktikas olema väga raske tagada, et kohalikud ehitajad, kes ehitavad teid või hooneid, oleksid kursis GIA otsekohaldumisest ning sätetest. Kohalikud õigusaktid ei nõua sidega arvestamist projekteerimisel ega ehitusloa, kasutusloa menetluses. Hoone on võimalik projekteerida, ehitada ja kasutusluba saada ilma väga suure läbilaskevõimega sidevõrguta. Sama kehtib ka kõigi riigi ja KOV halduses olevate teede / transpordikoridoride kohta.

Kindlasti on ka väga oluline GIA rakendamiseks arvestada ITL-i ettepanekuid ehitusseadustiku rakendusaktide kohta, mille esitasime samuti ülal viidatud kirjaga Kliimaministeeriumile. Peame väga oluliseks, et koos ehitusseadustiku muutmisega algatatakse ka vastavate määruste muutmise menetlus.

6

Loodame, et leiate võimaluse ITL-i ettepanekuid arvestada. Oleme valmis neid ka täiendavalt selgitama.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/

Doris Põld Tegevjuht Lisa: ITL-i 28.02.2025 kiri nr 5.1-1/11-1 Kiimaministeeriumile ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Keilin Tammepärg, [email protected]

Hr Vladimir Svet Taristuminister Kliimaministeerium Teie 31.01.2025 nr 1-4/25/511 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 28.02.2025 nr 5.1-1/11-1

Arvamus ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Täname Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) kaasamise eest ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi: eelnõu) menetlusse. Oleme eelnõud analüüsinud ja esitame selle kohta järgmised seisukohad ja ettepanekud.

I Seisukohad ja ettepanekud eelnõu kohta

1. Projekteerimistingimustega seotud vastuolu kõrvaldamine

Toetame eelnõu § 1 punktiga 31 ehitusseadustiku (EhS) § 26 lõikes 1 tehtavat muudatust, millega lisatakse sellesse sättesse täiendus „või kui seaduses ei ole sätestatud teisiti“. Selle muudatusega saab lahendatud EhS § 26 vastuolu EhS § 83 lõikega 1, mis sätestab millal on projekteerimistingimused paigaldise ja sideehituse puhul. See muudatus võimaldab liinirajatiste puhul jätkuvalt projekteerimistingimuste taotlusi esitada EhS § 83 lg 1 alusel.

2. Projekteerimistingimuste mittenõudmine

Eelnõu § 1 punktiga 70 muudetakse EhS § 83 lõiget 2. ITL ei toeta seda muudatust eelnõus toodud kujul, kuna kohalike omavalitsuste ametnikel on sageli keeruline teha vahet, mis on liin ja mis on liinirajatis. EhS-is olev täpsustus (projekteerimistingimused on nõutavad liini ja elektripaigaldise ehitamiseks) aitab neil seda vahet teha.

Samas leiame, et EhS § 83 lg 2 on siiski vajalik muuta tulenevalt praktikast ja kohtu seisukohtadest (elektripaigaldisega seotud Riigikohtu 30.12.2024 lahendi nr 3-20-2291 punktist 16 tulenevalt).

Tänane EhS § 83 lg 2 sätestab järgmist: „(2) Projekteerimistingimused ei ole nõutavad liini ja elektripaigaldise ehitamiseks või kui nende ehitamise näeb ette detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering.“

2

See lause lõpp (peale esimest „või“) on üleliigne, kuna see alternatiiv tühistab kohtu arvates esimese poole (muudab sisutühjaks). Pealegi, praktikas ei esine kunagi olukorda, kus liini või elektripaigaldise asukoht oleks detailplaneeringuga või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus ette nähtud. Seega on see alternatiivne olukord ka sisuliselt ebavajalik täiendus. Isegi liinirajatisi nähakse harva planeeringutes ette, rääkimata siis väiksematest ehitistest nagu liinid või elektripaigaldised.

Seetõttu on see lause lõpp praktikas mittekasutatav, ebavajalik ja segadust tekitav. Samal ajal, kui lause esimene pool on vajalik menetlemiseks pädeva asutuse jaoks, kes juhindub sellest sättest.

ITL-i teeb ettepaneku muuta eelnõuga EhS § 83 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„(2) Projekteerimistingimused ei ole nõutavad liini ja elektripaigaldise ehitamiseks.“

3. Tee mõiste täiendamine

Teeme ettepaneku lisada eelnõusse EhS § 92 lõike 1 täiendamine järgmiselt:

„Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks ja ohutuse tagamiseks vajalikud rajatised (liinirajatised ja elektripaigaldised).“

Peame vajalikuks tee mõiste muutmist, et see arvestaks ka tee toimimiseks ja ohutuse tagamiseks vajalike rajatistega, mille hulka kuuluvad ka liinirajatised ning elektripaigaldised.

4. Teedega seonduva kajastamine ehitusregistris

Eelnõu § 1 punktiga 73 muudetakse EhS § 91 lõiget 2 sätestades, et tee ehitamisele, projekteerimisele, korrashoiule ja nendega seotud tegevustele võib kohaldada ehitisregistri kohta sätestatut. Kehtivas EhS-i kohaselt seda ei kohaldata.

ITL-ile jääb arusaamatuks, miks tee ehitamisel ja projekteerimisel ehitusregistrit ei kasutata. Üks põhjendus, mis välja tuuakse, on see, et tee on joonehitis, kuid side- ja elektrirajatised võivad olla ka joonehitised. Meie hinnangul peaksid seaduses olema kirjas konkreetsed õigused ja kohustused, mitte võimalused. Kuna tee kaitsevööndiga seotud regulatsioon on EhS-is, siis peab see meie hinnangul olema ka menetletud ja nähtav ühisest registrist.

Seetõttu teeme ettepaneku asendada EhS 91 lõikes 1 sõna „võib“ sõnaga „peab“ selliselt, et see kehtiks just teede ehitamisele ja projekteerimisele. Muud nimetatud sättes sisalduvad tegevused (nagu korrashoid) ei pea olema ehitusregistris.

Lisame, et meile teadaolevalt menetlevad kohalikud omavalitsused teede ehitamist ehitusregistris, kuid Transpordiamet mitte. Selline erisus jääb arusaamatuks.

5. Tee projekteerimistingimuste kooskõlastamine tehnovõrkude omanikega

Teeme ettepaneku lisada eelnõusse EhS § 99 (Ehitusprojekt ja projekteerimistingimused) täiendamine uue lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Tee projekteerimisel tuleb tee omanikul kooskõlastada projekteerimistingimused elutähtsat teenust pakkuvate tehnovõrkude omanikega tehniliste tingimuste saamiseks.“

3

Teeme ettepaneku põhjendada seda muudatust eelnõu seletuskirjas järgmiselt: Kvaliteetse ruumi põhimõtteid arvestades on mõistlik tee projekteerimise ja ehitamise käigus näha tee projekteerimisel ette asukoht ka maa-alustele ja maapealsetele tehnorajatistele (eelkõige side, elekter), mis on vaja tee teenindamiseks kvaliteetse mobiilsidelevi ja ITS lahendustega, nn „tark tee“.

II Ettepanekud EhS rakendusaktide kohta

Eelnõu seletuskirja lisana olete esitanud määruste kavandid. ITL teeb ettepaneku lisada muudetavate rakendusaktide loetelu ka järgmised rakendusaktid ning teha neis järgmised muudatused.

1. Muuta EhS § 3 lõige 5 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrust nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ järgmiselt:

a. Täiendada määruse § 2 (Ehitise tehnilised andmed) lõikes 2 sisalduvat loetelu sidevarustuse liigiga;

b. Täiendada määruse § 3 (Eluruumi tehnilised andmed) loetelu „väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu olemasoluga“;

c. Täiendada määruse § 4 (Mitteeluruumi tehnilised andmed) loetelu „väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu olemasoluga“. Põhjusel, et mitteeluruume kasutatakse ka väga mitmel otstarbel, sh äritegevuseks.

d. Sarnaselt teiste taristute liikidega (nt § 9 elektrisüsteemi liigid) tuua eraldi välja järgmised sidelahenduse liigid:

i. valguskaabli tehnoloogial põhinev võrk;

ii. vaskkaabli tehnoloogial põhinev võrk;

iii. mobiilside tehnoloogial põhinev lahendus;

iv. lokaalne muu lahendus.

Põhjendus: need muudatused toetavad siderajatistega arvestamist ehitusprotsessis. Nimelt kavandatakse koostamisel oleva planeerimisseaduse muutmise eelnõuga lisada tehnorajatiste mõiste alla sidetaristu, mis tähendab, et sidetaristust saab oluline aspekt, mis läbi mõelda ehitisi planeerides.

EL-i otsekohalduva gigabititaristu määrusega 2024/1309 muutub alates 12. veebruar 2026 kohustuslik varustada kõik uued hooned ja oluliselt rekonstrueeritavad hooned, valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu ja hoonesisese valguskaabliga. Seda peavad toetama ka EhS alusel kehtestatud rakendusaktid.

2. Muuta EhS § 13 lg 3 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 17.07.2025 määrust nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ järgmiselt:

a. Üldnõuete osas täiendada määruse § 2 (Üldnõuded ehitusprojektile ja ehitusprojekti koostamine) põhimõttega, et ehitusprojekti ja selle osade terviklikkuse tagamiseks peavad ehitusprojekti osad olema ehitusprojekti realiseerimisel sihtotstarbeliselt kasutatavad;

4

b. Täiendada määruse § 4 lg 1 sisalduvat loetelu lisades ehitusprojekti osade hulka ka

sidevarustuse (eelkõige väga suure läbilaskevõimega sidevõrguga), sest muud sarnased tehnosüsteemid on seal kirjas.

c. Seletuskirja nõuete osas lisada § 4 uus lõige 6 järgmises sõnastuses: „Ehitusprojekti seletuskirjas peab sisalduma teave ehitusprojekti ja selle osade ehitamise järjekorra kohta, kui tehnosüsteemide hoonevälise osa ehitamisega on ratsionaalne alustada enne hoone ehitamisega alustamist“;

d. Täiendada ehitusprojekti osade loetelu määruse § 14 lõikes 2 sideehitiste (väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu) osaga;

e. Ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti osadesse § 14 lisada uus lõige 4 järgmises sõnastuses: „kaitsevööndiga ehitisena käsitletavate ehitusprojekti osade, mille ehitamisega on mõistlik ehitusprojekti seletuskirja kohaselt alustada esimeses järjekorras, ehitusteatis esitatakse menetlemiseks pädevale isikule eelisjärjekorras“.

3. Muuta EhS § 13 lg 3 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 09.01.2020 määrust nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ järgmiselt:

a. sõnastada määruse § 1 lõige 1 ilma tehnovõrgu osa välistamiseta („välja arvatud tehnovõrgu, ehitusprojekti dokumentatsioonile“). Uus sõnastus: „(1) Määrus sätestab nõuded avalikult kasutatava tee ja avalikkusele ligipääsetava eratee (edaspidi üheskoos tee) ehitusprojekti dokumentatsioonile.“

b. lisada § 1 uus lõige 3: „(3) Maanteede ehitusprojekti koostamisel lähtutakse lisaks käesolevas määruses sätestatule majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrusest nr 106 „Tee projekteerimise normid”.

c. täiendada määruse projektlahenduse ja põhiprojekti graafilises osas toodud tehnovõrkude alapeatükke järgmiselt (täiendused allajoonituna): „§ 20. Projektlahenduse osa seletuskirjas /---/ (13) Tehnovõrkude alapeatükis esitatakse:

1)Tehnovõrkude tehniline lahendus ja nõuded koos tehnovõrkudega kavandatud töödega; 2) tänavavalgustuse tehniline lahendus koos põhjendustega; 3) intelligentse transpordi süsteemi kasutuselevõtu tagamiseks vajaliku sidevõrgustiku ja energiavarustuse tehniline lahendus koos põhjendustega.“

d. Määruse §-i 29 Tehnovõrgud lisada uus lõige 3 järgmises sõnastuses: „Tee ehitusprojekti graafiline osa peab sisaldama ülevaadet tee koosseisus olevate sideehitiste ja energiavarustuse lahenduste kohta.“

4. Muuta EhS § 99 lg 4 alusel kehtestatud kliimaministri 17.11.2023 määrust nr 71 „Tee projekteerimise normid“:

Tänane regulatsioon ei toeta sidetaristu planeerimist ja projekteerimist teede koosseisus ning seetõttu on sidetaristu ehitamine transpordikoridoridesse äärmiselt keeruline ja sageli isegi võimatu, sh sidemastide ja sidetrassi jaoks ei ole asukohta hetkel ette nähtud ning tee omanikul/valdajal on õigus keelduda sidetaristu teemaale ehitamiseks nõusoleku andmisest.

5

Leiame, et avalikult kasutatava tee koosseisus tuleb ette näha sidemastide paiknemiskohad arvestusega, et oleks tagatud 5G võimekuse loomine iga projekteeritava tee transpordikoridoris.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku „Tee projekteerimise normid“ muutmiseks, et see toetaks tee koosseisus selliste joonehitistest tehnovõrkude, nagu side ja elekter, ehitamist.

ITL-i ettepanekud on järgmised:

a. Lisada uus lõige 8 määruse §-i 11 Asulavälise teega külgnev vaba ruum: „(8) 5G võimekust ja intelligentseid transpordisüsteeme toetavaid sideehitisi võib asulavälisel teel paigutada teega külgnevasse vabasse ruumi, kui need vastavad tootjatehase poolt kehtestatud ohutusnõuetele ning see ei takista oluliselt liiklusnähtavust.“

b. Lisada uued punktid 4 ja 5 määruse § 20 Puhkekohad, teenindusjaamad ja parklad lõikesse 1:

„4) mobiilsidelevi ja 5G võimekuse tagamiseks vajalikku tugijaama või masti asukohta.“

„5) elektrienergia lahendusi ja liitumisvõimalusi arvestades tarbimisvajadusi projekteeritavas kohas,“

c. Lisada uus lõige 5 määruse §-i 46 Kergliiklustee ja jalgrattaraja üldnõuded:

„(5) Kergliiklustee koosseisus peavad sisalduma sideehitiste paiknemiskohad vastavalt Tehnovõrkude peatükis ette nähtule.“

d. Muuta määruse § 53 Bussipeatuse elemendid lõiget 1 järgmiselt:

„(1) Bussipeatus peab olema varustatud vähemalt ootealaga. Ooteplatvormi, ootekoja, istepingi, prügikasti, valgustuse, side tugijaama, busside liiklusinfo ja muude bussipeatuse elementide vajalikkuse üle otsustatakse lähtudes bussipeatuse kasutajate arvust ning busside liiklussagedusest.“

e. Peame väga oluliseks, et mastide teemaale rajamine oleks lubatud, kui nende ehitamisel ja ekspluatatsioonil järgitakse nii masti tootja kui ka riigi poolt kehtestatud ohutus- ja paigaldusnõudeid. Teeomanik ei tohiks seada ülemääraseid piiranguid ega keelduda masti paigaldamise lubamisest, kui kõik riigi poolt kehtestatud nõuded on täidetud. Seoses sellega teeme ettepaneku muuta määruse § 63 järgmiselt:

„ (1) Tee kohal kulgeva õhuliini kõrgus määratakse standardi EVS-EN 50341-2-20 järgi. Sideõhuliinide puhul võetakse aluseks ühe kilovolti elektriliini kohta esitatud nõuded standardi EVS-EN 50341-2-20 järgi.

(2) Elektripostide ja -mastide kaugus teekatte servast peab olema vähemalt võrdne selle posti või masti kõrgusega. Seejuures, kui kõrgepingeliini postid kulgevad teega paralleelselt, peab posti kaugusele teekatte servast lisama veel viis meetrit.

(3) Lõikes 2 esitatud nõuet ei kohaldata elektrituulikutele, valgustipostidele kõrgusega kuni 30 m või sidemastidele kõrgusega kuni 60 m ning teega seotud seadmeid ja liikluskorraldusvahendeid kandvatele tugikonstruktsioonidele.

6

(4) Valgustipostidele kõrgusega kuni 30 m või sidemastidele kõrgusega kuni 60 m, teega seotud seadmetele ja liikluskorraldusvahendeid kandvatele tugikonstruktsioonidele kohaldatakse § 11 lõikes 4, 6, 7 ja 8 esitatud nõuet.

Põhjendus: 60 meetrine mast on maanteede ääres minimaalne kõrgus, mis tagaks mõistliku arvu mastide ehitamise tee äärde (mitte ei oleks sama tihedalt kui tänavavalgustuspostid). Sidemastide ehitamine tee vahetusse lähedusse võimaldab kasutada neid eesmärgil, et transpordikoridorid oleks kaetud 5G leviga. Riigimetsa sisse või eramaadele ja teest kaugemale ehitatud mastidest ei ole kasu transpordikoridorides kvaliteetse 5G levi tekitamiseks.

Leiame, et avalikult kasutatava tee äärde sidemastide asukoha projekteerimisel tuleb lähtuda masti kui ka sideehitise ohutuskaugusest. See on majandus- ja taristuministri 25.06.2015 kehtestatud määruse nr 73 § 14 punkt 1 kohaselt 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast. Mitte aga masti kõrgusega võrdsest kaugusest (60 m masti puhul 60 meetri kaugusel teest). Antud nõue ei ole kuidagi põhjendatud ka ohutuse vaatest, sest mastide ümberkukkumine ei ole tavapärane nähtus, samuti ei piira üks vabalt seisev mast oluliselt liiklejate nähtavust. Samuti ei kuku vabaltseisva masti küljest jääpurikaid teele.

Mõistlik kaugus sidemastile tee välisservast võiks jääda 2,5m ja 10 meetri vahele.

Tulenevalt sellest, et käesolevas osas esitatud muudatusettepanekud puudutavad EhS alusel kehtestatud määrusi, palume koos ehitusseadustiku eelnõuga esitada ka vastavate määruste muutmise kavandid.

Loodame, et leiate võimaluse ITL-i ettepanekuid arvestada. Oleme valmis neid ka täiendavalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/

Doris Põld Tegevjuht

Keilin Tammepärg, [email protected]

Pr Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister Justiits- ja Digiministeerium Teie 07.03.2025 nr 8-1/2321-1 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 31.03.2025 nr 5.1-1/25-1

Arvamus ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

Täname Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) kaasamise eest ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu), millega tagatakse Euroopa Liidu määruse (EL) 2024/1309 (edaspidi: GIA) nõuetekohane ja mõjus täitmine, menetlusse. Täname ka ITL-i varasemate ettepanekute arvestamise eest.

Toetame teie samme selleks, et praegust regulatsiooni muuta, kuna kehtivad sidetaristu ehitamist ja taristu ühiskasutamist puudutavad sätted kehtivas ehitusseadustikus (EhS ptk 61) ei ole praktikas toimima hakanud.

Oleme eelnõud analüüsinud ja esitame selle kohta järgmised seisukohad ja ettepanekud.

I Seisukohad ja ettepanekud eelnõu kohta

1. Ehitusseadustiku 61 ptk kehtetuks tunnistamine ning selle mõju side kaasamisele teiste hoonete ja rajatiste ehitustegevusse

Arvesse võttes eelnõu kohast plaani tunnistada kehtetuks EhS 61 peatükk seoses GIA otse kohaldumisega, peame vajalikuks Eesti ehitusalast tegevust koordineerivate EhS ja selle alla kuuluvate määruste täiendamist sideehitisi puudutavate sätetega. Eelkõige peame mõistlikuks ja vajalikuks täiendada EhS eraldiseisvate sätetega teiste avalik-õiguslike hoonete ja taristu ehitusprotsesse reguleerivate sätete juures, et nende ehitiste projekteerimise käigus mõeldaks läbi kohe ka sidega seotud lahendused. Sealhulgas peame vajalikuks lisada projekteerimisega seotud nõuetesse teiste taristu projekteerimise juurde andmete juurdepääsu tagamise kohustuse sideettevõtetele.

2

Lahendus peab toetama aktiivset sidetaristu kaasamist ehk vähemalt taristute ehitamisel (sideettevõtjatele teise taristu ehitusprojektide või projekteerimistingimuste kavandite arvamuse avaldamiseks saatmist). Vastasel korral on ehitusregister (EHR) liiga andmemahukas, et sealt üles leida konkreetse taristu või hoone ehitust, mille osas sideettevõte võiks ise asjakohase taristu või hoone ehitamise leida ning sinna juurde oma juurdepääsutaotluse esitada (see oleks nagu nõela otsimine heinakuhjast).

2. Väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtmisele esitatavad nõuded

Eelnõu § 1 punktiga 11 loetakse eelnõu § 1 punktiga 10 EhS-i lisatava paragrahvi 821 tekst lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2, mille kohaselt on viide EhS § 62 lõigete 1 ja 2 mittekohaldamise kohta eraldi punktidena. Samas EhS § 62 ongi vaid 2 lõiget ja tegemist on kohaldamisalaga ehk sellega on hõlmatud ka kõik järgnev.

Teeme ettepaneku analüüsida, kas lihtsam ja selgem oleks sätestada, et EhS 821 lg 2 ei kehti eriehitistele käesoleva seaduse § 62 mõistes. Selliselt oleks kaetud kõik eriehitised juba ilma lõikeid eraldi loetlemata), kuigi praktikas ei näe põhjust, miks need ühepereelamud või väiksemad hooned peaks välistama, sest enamasti vajavad sideühendust (optikat) ka need eriehitised ja ka ajutised ehitised (soojakud või moodulmajad).

3. Juurdepääsukohustusest keeldumine

Eelnõu § 1 punkti 12 kohaselt täiendatakse EhS paragrahvi 821 lõigetega 3 ja 4, mille kohaselt on õigus keelduda andmetele juurdepääsukohustusest:

1) EhS § 62 lõigete 1 ja 2 eriehitistele 2) Riigikaitselistele ja julgeolekuasutuste ehitistele ja riigipiiri taristutele.

Teeme ettepaneku eelpool viidatud lihtsama viitamise põhimõtet kohaldada järgmiste ehitiste suhtes:

1) Eriehitised käesoleva seaduse EhS § 62 mõistes (mitte eraldi viide § 62 lõikele 1 ja 2) 2) riigikaitseline ja julgeolekuasutuse ehitis ning riigipiiri taristu käesoleva seaduse 13.ptk

mõistes.

See annab viite, milliseid ehitisi mõeldakse ning sättele viide võimaldab kergesti leida vastava eriregulatsiooni.

4. Juurdepääs riigi või kohaliku omavalitsuse ehitisele

Eelnõu § 1 punktiga 13 antakse sideettevõtjatele õiguse juurdepääsuks riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele üldkasutatava elektroonilise side võrgu juurdepääsupunkti paigaldamiseks. ITL toetab selle sätte eesmärki. Siiski on meil sätte sõnastuse osas järgmised muutmisettepanekud:

1) Mõistmaks üheselt, et antud sättes ei mõelda ainult väikese levialaga traadita juurdepääsupunkte (Small Cell) vaid ka teisi sidevõrgu elemente ja seadmeid, siis teeme ettepaneku hetkel eelnõus juurdepääsupunktina sõnastatu täpsemalt lahti kirjutada.

3

Teeme ettepaneku juurdepääsupunkti asemel kasutada järgmist loetelu: üldkasutatava elektroonilise side võrguelement, tugijaam, antenn, väikese levialaga traadita juurdepääsupunkt (small cell) ja muu vajalikke sideseade (edaspidi „mobiiltelefonivõrgu seade“). Lisaks teeme ettepaneku kirjutada eelnõu seletuskirjas need põhilised kasutusjuhud lahti.

2) EhS § 822 lõikega 2 antakse õiguse saada juurdepääsupunkti ehk meie ettepaneku kohaselt mobiiltelefonivõrgu seadme paigaldamise eest tasu, mis katab riigile või kohalikule omavalitsusüksusele selle paigaldamisega kaasnevad kulud. ITL-i ettepanek on muuta lõiget 2 järgmiselt:

a. sõnastada see säte nii, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus nõuda kulude hüvitamist üksnes juhul, kui mobiiltelefonivõrgu seadme paigaldamisega kaasneb kulu. Reeglina paigaldatakse need seadmed sideettevõtjate enda poolt ning pindadele, millel puudub muu äriline otstarve – katus, hoone sein jne. Tänane praktika näitab, et kuigi seadme paigaldamisega kaasnevad kulud üksnes seadme omanikule, siis tasu küsimise õigus innustab seda alati küsima, isegi siis kui tegelik kulu või põhjendus tasu küsimiseks puudub.

b. lisada seletuskirja lause, et avalikele pindadele paigaldatavate seadmete puhul pole üüri vms kasutustasu küsimine põhjendatud, kuna operaator kannab ise paigaldamise kulud ja hilisem kulupõhine tasu oleks õigustatud üksnes vastavate asutusele kaasnevate kulude korral, sh asutuse poolt vahendatavate tegelike teenuste eest (elektrienergia tarbimise eest, valveteenuse eest vmt).

3) Kuna GIA artikkel 3 (1) sätestab, et „Võrguoperaatorid ja avaliku sektori asutused, kelle omandis või kontrolli all on füüsiline taristu, rahuldavad operaatori kirjaliku taotluse korral kõik põhjendatud taotlused, mis käsitlevad juurdepääsu sellele füüsilisele taristule õiglastel ja mõistlikel tingimustel …“ siis rõhutamaks asjaolu, et kõik põhjendatud taotlused tuleb rahuldada (eelnõu rõhutab liiga palju võimalust keelduda), teeme ettepaneku rõhutada EhS § 822 lõikes 5, et keelduda saab üksnes selles sättes toodud alustel.

Arvestades ülaltoodut, on ITL-i ettepanek sõnastada eelnõu § 1 punktiga 13 EhS-i lisatava § 822 lõiked 1-5 järgmiselt:

„§ 822 (1) Sideettevõtjal on õigus esitada elektrooniliselt ehitisregistri kaudu taotlus riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele selleks, et saada õigus juurdepääsuks riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele üldkasutatava elektroonilise side võrguelemendi, tugijaama, antenni, väikese levialaga traadita juurdepääsupunkti (small cell) ja muude vajalikke sideseadmete (edaspidi „mobiiltelefonivõrgu seade“) paigaldamiseks.

(2) Riigil või kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus nõuda mobiiltelefonivõrgu seadme paigaldamise eest kulude hüvitamist üksnes siis, kui riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kaasnevad mobiiltelefonivõrgu seadme paigaldamisega kulud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus peab sisaldama järgmist:

1) sideettevõtja kontaktandmed;

4

2) mobiiltelefonivõrgu seadme paigaldamise asukoht, sealhulgas koordinaadid;

3) mobiiltelefonivõrgu seadme paigaldamise tehniline joonis.

(4) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus otsustab mobiiltelefonivõrgu seadme paigaldamise õiguse andmise kahe kuu jooksul sellekohase taotluse saamisest arvates. Otsused tehakse taotluste esitamise järjekorras.

(5) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib keelduda mobiiltelefonivõrgu seadme paigaldamise õiguse andmisest üksnes siis, kui:

1) ehitis ei sobi tehniliselt või arhitektuurilt mobiiltelefonivõrgu seadme paigaldamiseks;

2) see ohustab inimese elu või tervist;

3) tegemist on käesoleva seadustiku § 62 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hoonega;

4) see ohustab riigi julgeolekut.“

II Ettepanekud eelnõu täiendamiseks ehk täiendavaks EhS muutmiseks

1. Mõistete subjektidele arusaadavalt lahti kirjutamine

Teeme ettepaneku täiendada kõigile GIA subjektidele määruses sätestatu arusaadavuse ja selgus tagamiseks GIA artikkel 2 lõike 1 punktis b toodud võrguoperaatorite loeteluga või lisada vastav näidisloetelu seletuskirja.

2. Riigiteede projekteerimise ja ehitamise andmed

Teeme ettepaneku tagada eelnõuga, et riigiteede projekteerimise ja ehitamise andmed peavad (mitte võivad) olema nähtavad ehitusregistris kuna see on ühtne teabepunkt gigabititaristu määruse kohaselt.

Käesoleva eelnõuga samaaegselt menetletakse Kliimaministeeriumis ka ehitusseadustiku muutmise eelnõud (ehituseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus), mille § 1 punkti 73 kohaselt kavandatakse järgmist muudatust: EhS paragrahv 91 lõikes 2 asendatakse tekstiosa "ei kohaldata" tekstiosaga "võib kohaldada". EhS § 91 lg 2 sätestab täna järgmist: „Tee ehitamisele, projekteerimisele, korrashoiule ja nendega seotud tegevustele ei kohaldata ehitisregistri kohta sätestatut.“

Seega, teede osas see teave võib, aga ei ole EHR kaudu kättesaadav, nagu eelnõu seletuskirjast nähtub:

„Kehtiva EhS-i § 616 lõike 3 kohaselt teeb võrguvaldaja miinimumteabe kättesaadavaks kahe nädala jooksul taotluse esitamisest arvates. Gigabititaristu määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt tehakse taotletud teave proportsionaalsetel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel tingimustel kättesaadavaks kümne tööpäeva jooksul alates teabele juurdepääsu taotluse kättesaamise kuupäevast.

5

Määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt tehakse miinimumteave füüsilise taristuga seoses kavandatavate ehitustööde kohta ühtse teabepunkti kaudu kättesaadavaks niipea, kui teave järgmise kuue kuu jooksul kavandatavate ehitustööde kohta on võrguoperaatorile kättesaadav ning igal juhul ja loa vajalikkuse korral hiljemalt kaks kuud enne loataotluse esmakordset esitamist pädevatele asutustele. Nimetatud miinimumteave hõlmab vähemalt järgmist:

• tööde geoviidetega asukoht ja liik;

• asjaomase füüsilise taristu elemendid;

• tööde eeldatav alguskuupäev ja kestus;

• prognoositav kuupäev lõpliku projekti esitamiseks loa andmisega tegelevatele pädevatele asutustele, kui see on asjakohane;

• kontaktpunkt.“

Seega, kui tee ehitamisele EhS sätteid ei kohaldata ja menetlust viiakse läbi eraldiseisvalt, ei ole täidetud ka GIA nõuded, mis puudutavad teabe kättesaadavust side ehitamiseks.

3. Muud EhS ja planeerimiseaduse muudatused seoses sidetaristu ehitamisega

Side ehitamist lihtsustamist ja kiirendamist võimaldava EhS ptk 61 kehtetuks tunnistamisest ja EL-i gigabititaristu määruse otsekohaldumisest on teadlikud ja huvitatud üksnes sideettevõtjad ise, mitte teiste taristute ehitajad või omajad.

Seetõttu on äärmiselt oluline, et gigabititaristu määruse eesmärkide täitmiseks Eestis arvestatakse ka ITL-i ettepanekuid, mille esitasime 28.02.2025 kirjaga nr 5.1-1/11-1 Kiimaministeeriumile ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta, ja mille esitame peagi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile planeerimisseaduse kooskõlastamisel oleva planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.

Meie ettepanekud toetavad teiste ehitiste ehitamisel side lahenduste peale mõtlemist, arvestamist ja ühist ehitamist (GIA eesmärk) ning kaitsevööndite võimalikult suures ulatuses kattumist (EhS § 70 lg 6).

Põhjendus: praktikas ei ole sideehitisi käsitletud ei teede ega hoonete ehitusprotsessis ega nõuetes, mistõttu saab praktikas olema väga raske tagada, et kohalikud ehitajad, kes ehitavad teid või hooneid, oleksid kursis GIA otsekohaldumisest ning sätetest. Kohalikud õigusaktid ei nõua sidega arvestamist projekteerimisel ega ehitusloa, kasutusloa menetluses. Hoone on võimalik projekteerida, ehitada ja kasutusluba saada ilma väga suure läbilaskevõimega sidevõrguta. Sama kehtib ka kõigi riigi ja KOV halduses olevate teede / transpordikoridoride kohta.

Kindlasti on ka väga oluline GIA rakendamiseks arvestada ITL-i ettepanekuid ehitusseadustiku rakendusaktide kohta, mille esitasime samuti ülal viidatud kirjaga Kliimaministeeriumile. Peame väga oluliseks, et koos ehitusseadustiku muutmisega algatatakse ka vastavate määruste muutmise menetlus.

6

Loodame, et leiate võimaluse ITL-i ettepanekuid arvestada. Oleme valmis neid ka täiendavalt selgitama.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/

Doris Põld Tegevjuht Lisa: ITL-i 28.02.2025 kiri nr 5.1-1/11-1 Kiimaministeeriumile ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Keilin Tammepärg, [email protected]

Hr Vladimir Svet Taristuminister Kliimaministeerium Teie 31.01.2025 nr 1-4/25/511 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 28.02.2025 nr 5.1-1/11-1

Arvamus ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Täname Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) kaasamise eest ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi: eelnõu) menetlusse. Oleme eelnõud analüüsinud ja esitame selle kohta järgmised seisukohad ja ettepanekud.

I Seisukohad ja ettepanekud eelnõu kohta

1. Projekteerimistingimustega seotud vastuolu kõrvaldamine

Toetame eelnõu § 1 punktiga 31 ehitusseadustiku (EhS) § 26 lõikes 1 tehtavat muudatust, millega lisatakse sellesse sättesse täiendus „või kui seaduses ei ole sätestatud teisiti“. Selle muudatusega saab lahendatud EhS § 26 vastuolu EhS § 83 lõikega 1, mis sätestab millal on projekteerimistingimused paigaldise ja sideehituse puhul. See muudatus võimaldab liinirajatiste puhul jätkuvalt projekteerimistingimuste taotlusi esitada EhS § 83 lg 1 alusel.

2. Projekteerimistingimuste mittenõudmine

Eelnõu § 1 punktiga 70 muudetakse EhS § 83 lõiget 2. ITL ei toeta seda muudatust eelnõus toodud kujul, kuna kohalike omavalitsuste ametnikel on sageli keeruline teha vahet, mis on liin ja mis on liinirajatis. EhS-is olev täpsustus (projekteerimistingimused on nõutavad liini ja elektripaigaldise ehitamiseks) aitab neil seda vahet teha.

Samas leiame, et EhS § 83 lg 2 on siiski vajalik muuta tulenevalt praktikast ja kohtu seisukohtadest (elektripaigaldisega seotud Riigikohtu 30.12.2024 lahendi nr 3-20-2291 punktist 16 tulenevalt).

Tänane EhS § 83 lg 2 sätestab järgmist: „(2) Projekteerimistingimused ei ole nõutavad liini ja elektripaigaldise ehitamiseks või kui nende ehitamise näeb ette detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering.“

2

See lause lõpp (peale esimest „või“) on üleliigne, kuna see alternatiiv tühistab kohtu arvates esimese poole (muudab sisutühjaks). Pealegi, praktikas ei esine kunagi olukorda, kus liini või elektripaigaldise asukoht oleks detailplaneeringuga või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus ette nähtud. Seega on see alternatiivne olukord ka sisuliselt ebavajalik täiendus. Isegi liinirajatisi nähakse harva planeeringutes ette, rääkimata siis väiksematest ehitistest nagu liinid või elektripaigaldised.

Seetõttu on see lause lõpp praktikas mittekasutatav, ebavajalik ja segadust tekitav. Samal ajal, kui lause esimene pool on vajalik menetlemiseks pädeva asutuse jaoks, kes juhindub sellest sättest.

ITL-i teeb ettepaneku muuta eelnõuga EhS § 83 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„(2) Projekteerimistingimused ei ole nõutavad liini ja elektripaigaldise ehitamiseks.“

3. Tee mõiste täiendamine

Teeme ettepaneku lisada eelnõusse EhS § 92 lõike 1 täiendamine järgmiselt:

„Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks ja ohutuse tagamiseks vajalikud rajatised (liinirajatised ja elektripaigaldised).“

Peame vajalikuks tee mõiste muutmist, et see arvestaks ka tee toimimiseks ja ohutuse tagamiseks vajalike rajatistega, mille hulka kuuluvad ka liinirajatised ning elektripaigaldised.

4. Teedega seonduva kajastamine ehitusregistris

Eelnõu § 1 punktiga 73 muudetakse EhS § 91 lõiget 2 sätestades, et tee ehitamisele, projekteerimisele, korrashoiule ja nendega seotud tegevustele võib kohaldada ehitisregistri kohta sätestatut. Kehtivas EhS-i kohaselt seda ei kohaldata.

ITL-ile jääb arusaamatuks, miks tee ehitamisel ja projekteerimisel ehitusregistrit ei kasutata. Üks põhjendus, mis välja tuuakse, on see, et tee on joonehitis, kuid side- ja elektrirajatised võivad olla ka joonehitised. Meie hinnangul peaksid seaduses olema kirjas konkreetsed õigused ja kohustused, mitte võimalused. Kuna tee kaitsevööndiga seotud regulatsioon on EhS-is, siis peab see meie hinnangul olema ka menetletud ja nähtav ühisest registrist.

Seetõttu teeme ettepaneku asendada EhS 91 lõikes 1 sõna „võib“ sõnaga „peab“ selliselt, et see kehtiks just teede ehitamisele ja projekteerimisele. Muud nimetatud sättes sisalduvad tegevused (nagu korrashoid) ei pea olema ehitusregistris.

Lisame, et meile teadaolevalt menetlevad kohalikud omavalitsused teede ehitamist ehitusregistris, kuid Transpordiamet mitte. Selline erisus jääb arusaamatuks.

5. Tee projekteerimistingimuste kooskõlastamine tehnovõrkude omanikega

Teeme ettepaneku lisada eelnõusse EhS § 99 (Ehitusprojekt ja projekteerimistingimused) täiendamine uue lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Tee projekteerimisel tuleb tee omanikul kooskõlastada projekteerimistingimused elutähtsat teenust pakkuvate tehnovõrkude omanikega tehniliste tingimuste saamiseks.“

3

Teeme ettepaneku põhjendada seda muudatust eelnõu seletuskirjas järgmiselt: Kvaliteetse ruumi põhimõtteid arvestades on mõistlik tee projekteerimise ja ehitamise käigus näha tee projekteerimisel ette asukoht ka maa-alustele ja maapealsetele tehnorajatistele (eelkõige side, elekter), mis on vaja tee teenindamiseks kvaliteetse mobiilsidelevi ja ITS lahendustega, nn „tark tee“.

II Ettepanekud EhS rakendusaktide kohta

Eelnõu seletuskirja lisana olete esitanud määruste kavandid. ITL teeb ettepaneku lisada muudetavate rakendusaktide loetelu ka järgmised rakendusaktid ning teha neis järgmised muudatused.

1. Muuta EhS § 3 lõige 5 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrust nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ järgmiselt:

a. Täiendada määruse § 2 (Ehitise tehnilised andmed) lõikes 2 sisalduvat loetelu sidevarustuse liigiga;

b. Täiendada määruse § 3 (Eluruumi tehnilised andmed) loetelu „väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu olemasoluga“;

c. Täiendada määruse § 4 (Mitteeluruumi tehnilised andmed) loetelu „väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu olemasoluga“. Põhjusel, et mitteeluruume kasutatakse ka väga mitmel otstarbel, sh äritegevuseks.

d. Sarnaselt teiste taristute liikidega (nt § 9 elektrisüsteemi liigid) tuua eraldi välja järgmised sidelahenduse liigid:

i. valguskaabli tehnoloogial põhinev võrk;

ii. vaskkaabli tehnoloogial põhinev võrk;

iii. mobiilside tehnoloogial põhinev lahendus;

iv. lokaalne muu lahendus.

Põhjendus: need muudatused toetavad siderajatistega arvestamist ehitusprotsessis. Nimelt kavandatakse koostamisel oleva planeerimisseaduse muutmise eelnõuga lisada tehnorajatiste mõiste alla sidetaristu, mis tähendab, et sidetaristust saab oluline aspekt, mis läbi mõelda ehitisi planeerides.

EL-i otsekohalduva gigabititaristu määrusega 2024/1309 muutub alates 12. veebruar 2026 kohustuslik varustada kõik uued hooned ja oluliselt rekonstrueeritavad hooned, valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu ja hoonesisese valguskaabliga. Seda peavad toetama ka EhS alusel kehtestatud rakendusaktid.

2. Muuta EhS § 13 lg 3 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 17.07.2025 määrust nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ järgmiselt:

a. Üldnõuete osas täiendada määruse § 2 (Üldnõuded ehitusprojektile ja ehitusprojekti koostamine) põhimõttega, et ehitusprojekti ja selle osade terviklikkuse tagamiseks peavad ehitusprojekti osad olema ehitusprojekti realiseerimisel sihtotstarbeliselt kasutatavad;

4

b. Täiendada määruse § 4 lg 1 sisalduvat loetelu lisades ehitusprojekti osade hulka ka

sidevarustuse (eelkõige väga suure läbilaskevõimega sidevõrguga), sest muud sarnased tehnosüsteemid on seal kirjas.

c. Seletuskirja nõuete osas lisada § 4 uus lõige 6 järgmises sõnastuses: „Ehitusprojekti seletuskirjas peab sisalduma teave ehitusprojekti ja selle osade ehitamise järjekorra kohta, kui tehnosüsteemide hoonevälise osa ehitamisega on ratsionaalne alustada enne hoone ehitamisega alustamist“;

d. Täiendada ehitusprojekti osade loetelu määruse § 14 lõikes 2 sideehitiste (väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu) osaga;

e. Ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti osadesse § 14 lisada uus lõige 4 järgmises sõnastuses: „kaitsevööndiga ehitisena käsitletavate ehitusprojekti osade, mille ehitamisega on mõistlik ehitusprojekti seletuskirja kohaselt alustada esimeses järjekorras, ehitusteatis esitatakse menetlemiseks pädevale isikule eelisjärjekorras“.

3. Muuta EhS § 13 lg 3 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 09.01.2020 määrust nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ järgmiselt:

a. sõnastada määruse § 1 lõige 1 ilma tehnovõrgu osa välistamiseta („välja arvatud tehnovõrgu, ehitusprojekti dokumentatsioonile“). Uus sõnastus: „(1) Määrus sätestab nõuded avalikult kasutatava tee ja avalikkusele ligipääsetava eratee (edaspidi üheskoos tee) ehitusprojekti dokumentatsioonile.“

b. lisada § 1 uus lõige 3: „(3) Maanteede ehitusprojekti koostamisel lähtutakse lisaks käesolevas määruses sätestatule majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrusest nr 106 „Tee projekteerimise normid”.

c. täiendada määruse projektlahenduse ja põhiprojekti graafilises osas toodud tehnovõrkude alapeatükke järgmiselt (täiendused allajoonituna): „§ 20. Projektlahenduse osa seletuskirjas /---/ (13) Tehnovõrkude alapeatükis esitatakse:

1)Tehnovõrkude tehniline lahendus ja nõuded koos tehnovõrkudega kavandatud töödega; 2) tänavavalgustuse tehniline lahendus koos põhjendustega; 3) intelligentse transpordi süsteemi kasutuselevõtu tagamiseks vajaliku sidevõrgustiku ja energiavarustuse tehniline lahendus koos põhjendustega.“

d. Määruse §-i 29 Tehnovõrgud lisada uus lõige 3 järgmises sõnastuses: „Tee ehitusprojekti graafiline osa peab sisaldama ülevaadet tee koosseisus olevate sideehitiste ja energiavarustuse lahenduste kohta.“

4. Muuta EhS § 99 lg 4 alusel kehtestatud kliimaministri 17.11.2023 määrust nr 71 „Tee projekteerimise normid“:

Tänane regulatsioon ei toeta sidetaristu planeerimist ja projekteerimist teede koosseisus ning seetõttu on sidetaristu ehitamine transpordikoridoridesse äärmiselt keeruline ja sageli isegi võimatu, sh sidemastide ja sidetrassi jaoks ei ole asukohta hetkel ette nähtud ning tee omanikul/valdajal on õigus keelduda sidetaristu teemaale ehitamiseks nõusoleku andmisest.

5

Leiame, et avalikult kasutatava tee koosseisus tuleb ette näha sidemastide paiknemiskohad arvestusega, et oleks tagatud 5G võimekuse loomine iga projekteeritava tee transpordikoridoris.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku „Tee projekteerimise normid“ muutmiseks, et see toetaks tee koosseisus selliste joonehitistest tehnovõrkude, nagu side ja elekter, ehitamist.

ITL-i ettepanekud on järgmised:

a. Lisada uus lõige 8 määruse §-i 11 Asulavälise teega külgnev vaba ruum: „(8) 5G võimekust ja intelligentseid transpordisüsteeme toetavaid sideehitisi võib asulavälisel teel paigutada teega külgnevasse vabasse ruumi, kui need vastavad tootjatehase poolt kehtestatud ohutusnõuetele ning see ei takista oluliselt liiklusnähtavust.“

b. Lisada uued punktid 4 ja 5 määruse § 20 Puhkekohad, teenindusjaamad ja parklad lõikesse 1:

„4) mobiilsidelevi ja 5G võimekuse tagamiseks vajalikku tugijaama või masti asukohta.“

„5) elektrienergia lahendusi ja liitumisvõimalusi arvestades tarbimisvajadusi projekteeritavas kohas,“

c. Lisada uus lõige 5 määruse §-i 46 Kergliiklustee ja jalgrattaraja üldnõuded:

„(5) Kergliiklustee koosseisus peavad sisalduma sideehitiste paiknemiskohad vastavalt Tehnovõrkude peatükis ette nähtule.“

d. Muuta määruse § 53 Bussipeatuse elemendid lõiget 1 järgmiselt:

„(1) Bussipeatus peab olema varustatud vähemalt ootealaga. Ooteplatvormi, ootekoja, istepingi, prügikasti, valgustuse, side tugijaama, busside liiklusinfo ja muude bussipeatuse elementide vajalikkuse üle otsustatakse lähtudes bussipeatuse kasutajate arvust ning busside liiklussagedusest.“

e. Peame väga oluliseks, et mastide teemaale rajamine oleks lubatud, kui nende ehitamisel ja ekspluatatsioonil järgitakse nii masti tootja kui ka riigi poolt kehtestatud ohutus- ja paigaldusnõudeid. Teeomanik ei tohiks seada ülemääraseid piiranguid ega keelduda masti paigaldamise lubamisest, kui kõik riigi poolt kehtestatud nõuded on täidetud. Seoses sellega teeme ettepaneku muuta määruse § 63 järgmiselt:

„ (1) Tee kohal kulgeva õhuliini kõrgus määratakse standardi EVS-EN 50341-2-20 järgi. Sideõhuliinide puhul võetakse aluseks ühe kilovolti elektriliini kohta esitatud nõuded standardi EVS-EN 50341-2-20 järgi.

(2) Elektripostide ja -mastide kaugus teekatte servast peab olema vähemalt võrdne selle posti või masti kõrgusega. Seejuures, kui kõrgepingeliini postid kulgevad teega paralleelselt, peab posti kaugusele teekatte servast lisama veel viis meetrit.

(3) Lõikes 2 esitatud nõuet ei kohaldata elektrituulikutele, valgustipostidele kõrgusega kuni 30 m või sidemastidele kõrgusega kuni 60 m ning teega seotud seadmeid ja liikluskorraldusvahendeid kandvatele tugikonstruktsioonidele.

6

(4) Valgustipostidele kõrgusega kuni 30 m või sidemastidele kõrgusega kuni 60 m, teega seotud seadmetele ja liikluskorraldusvahendeid kandvatele tugikonstruktsioonidele kohaldatakse § 11 lõikes 4, 6, 7 ja 8 esitatud nõuet.

Põhjendus: 60 meetrine mast on maanteede ääres minimaalne kõrgus, mis tagaks mõistliku arvu mastide ehitamise tee äärde (mitte ei oleks sama tihedalt kui tänavavalgustuspostid). Sidemastide ehitamine tee vahetusse lähedusse võimaldab kasutada neid eesmärgil, et transpordikoridorid oleks kaetud 5G leviga. Riigimetsa sisse või eramaadele ja teest kaugemale ehitatud mastidest ei ole kasu transpordikoridorides kvaliteetse 5G levi tekitamiseks.

Leiame, et avalikult kasutatava tee äärde sidemastide asukoha projekteerimisel tuleb lähtuda masti kui ka sideehitise ohutuskaugusest. See on majandus- ja taristuministri 25.06.2015 kehtestatud määruse nr 73 § 14 punkt 1 kohaselt 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast. Mitte aga masti kõrgusega võrdsest kaugusest (60 m masti puhul 60 meetri kaugusel teest). Antud nõue ei ole kuidagi põhjendatud ka ohutuse vaatest, sest mastide ümberkukkumine ei ole tavapärane nähtus, samuti ei piira üks vabalt seisev mast oluliselt liiklejate nähtavust. Samuti ei kuku vabaltseisva masti küljest jääpurikaid teele.

Mõistlik kaugus sidemastile tee välisservast võiks jääda 2,5m ja 10 meetri vahele.

Tulenevalt sellest, et käesolevas osas esitatud muudatusettepanekud puudutavad EhS alusel kehtestatud määrusi, palume koos ehitusseadustiku eelnõuga esitada ka vastavate määruste muutmise kavandid.

Loodame, et leiate võimaluse ITL-i ettepanekuid arvestada. Oleme valmis neid ka täiendavalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/

Doris Põld Tegevjuht

Keilin Tammepärg, [email protected]