Arvamus
| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-4/1961-12 |
| Registreeritud | 31.03.2025 |
| Sünkroonitud | 01.04.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-4 Õigusalane kirjavahetus |
| Toimik | 8-4/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Vastutaja | Kaia Läänemets-Ester (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Tsiviilõiguse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2025-03-28 17:23:13
Justiits- ja Digiministeerium Teie 26.02.2025 nr 8-4/1961-1
[email protected]; Meie 28.03.2025 nr 4/57
[email protected]
Arvamuse esitamine direktiivi
(EL) 2024/2853 ülevõtmise kohta
Lugupeetud Heddi Lutterus!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiits- ja Digiministeeriumit võimaluse eest rääkida kaasa direktiivi (EL) 2024/2853 ülevõtmise kohta. Järgnevalt esitame Kaubanduskoja seisukohad direktiivi ülevõtmise kohta:
1. Täiendavad hüvitusskeemid puudusega toodete tõttu tekitatud kahju hüvitamiseks (artikkel 8 lg 5)
• Kas teie hinnangul tuleks kasutada Eesti õiguses juba kehtivaid riigisiseseid valdkondlikke hüvitusskeeme või luua riigisisese õiguse alusel uusi hüvitusskeeme (mida eelduslikult ei rahastata avaliku sektori tuludest) puudusega toote tõttu kannatanutele tekkinud kahju hüvitamiseks, kui on tegemist olukorraga, kus kannatanu ei saa puudusega toote tõttu tekkinud kahju eest hüvitist seetõttu, et vastutavat isikut ei saa vastutusele võtta, või seetõttu, et vastutavad isikud on maksejõuetud või tegevuse lõpetanud?
• Kui eelistate kehtivate hüvitusskeemide kasutamist, siis palun selgitage, milliseid hüvitusskeeme silmas peate?
• Kui eelistate uue loodava hüvitusskeemi loomist, siis palume ka selgitada ja põhjendada, millist lahendust silmas peate.
• Samuti palume sel juhul selgitada, kuidas tuleks sellist loodavat hüvitusskeemi rahastada – kas avaliku või erasektori tuludest.
Vastus: Kaubanduskoda ei näe vajadust uue hüvitusskeemi loomiseks puudusega toodete tõttu tekitatud kahju hüvitamiseks sõltumata sellest, et direktiiv seda võimaldab. Kaubanduskoja hinnangul tuleks kasutada kehtivaid riigisiseseid hüvitusskeeme, mis võimaldavad nõuda kahju hüvitamist puudustega toodete eest. Leiame, et praegune õigusraamistik pakub juba piisavaid mehhanisme, mille alusel kahju kannatanud saavad hüvitist nõuda ning uue hüvitusskeemi loomine ei ole vajalik.
Soovime juhtida tähelepanu ka asjaolule, et juhul kui soovitakse luua uus hüvitusskeem, mida rahastatakse ettevõtjate/tootjate/importijate poolt, mitte riigi poolt, siis võib see kujutada endast ettevõtetele märkimisväärset finantskoormust. See viiks ettevõtete tegevuskulude suurenemiseni, muutes nende konkurentsivõime või tarbijatele taskukohaste hindade säilitamise keerulisemaks. Lisaks soovime märkida, et juhul kui luuakse uus hüvitussüsteem, siis Kaubanduskoda on seisukohal, et seda tuleks rahastada avalikest vahenditest ehk läbi riigieelarve. Oluline on märkida, et ettevõtteed panustavad igal juhul märkimisväärselt ka juba riigieelarvesse ning seega on ettevõtete panus hüvitussüsteemi igal juhul olemas.
2. Erand arendusriskiga seotud kaitsest (artikkel 18)
• Kas peate vajalikuks kehtestada Eesti õiguses regulatsioon, mille kohaselt vastutab tootja puudusega toote põhjustatud kahju eest isegi siis, kui ta tõendab, et toote turule laskmise või kasutusele võtmise ajal või ajavahemikul, mil toode oli tootja kontrolli all, ei olnud objektiivsete teaduslike ja tehniliste teadmiste tase puuduse avastamiseks piisav?
• Kui peate selliste meetmete kehtestamist vajalikuks, siis millist liiki toodetele tuleks selline regulatsioon kehtestada?
• Kui peate vastavate meetmete kehtestamist vajalikuks, siis palun põhjendage ka meetmete proportsionaalsust ning seda, kuidas need on põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega.
Vastus: Kaubanduskoda ei pea vajalikuks kehtestada Eesti õiguses regulatsiooni, mille kohaselt vastutab tootja puudusega toote põhjustatud kahju eest isegi siis, kui ta tõendab, et toote turule laskmise või kasutusele võtmise ajal või ajavahemikul, mil toode oli tootja kontrolli all, ei olnud objektiivsete teaduslike ja tehniliste teadmiste tase puuduse avastamiseks piisav. Me ei toeta direktiivis jäetud võimalust kehtestada hetkel kehtivast korrast rangemat tootja vastutust, kuna Kaubanduskoja hinnangul on hetkel kehtiv tootja vastutuse põhimõte piisav.Lisaks leiame, et pakutud võimalus ei ole ettevõtjate suhtes proportsionaalne meede, kuna ettevõtjate vastutuse piir muutuks häguseks ning see võib tuua kaasa ka toodetud toodete hinnakasvu, kuna ettevõte ei saa olla kindel, et hiljem ei avastata puudust, mille alusel ta peab ootamatult vastutama ja kandma ka kahju.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Ireen Tarto
[email protected]; +372 604 0072
Justiits- ja Digiministeerium Teie 26.02.2025 nr 8-4/1961-1
[email protected]; Meie 28.03.2025 nr 4/57
[email protected]
Arvamuse esitamine direktiivi
(EL) 2024/2853 ülevõtmise kohta
Lugupeetud Heddi Lutterus!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiits- ja Digiministeeriumit võimaluse eest rääkida kaasa direktiivi (EL) 2024/2853 ülevõtmise kohta. Järgnevalt esitame Kaubanduskoja seisukohad direktiivi ülevõtmise kohta:
1. Täiendavad hüvitusskeemid puudusega toodete tõttu tekitatud kahju hüvitamiseks (artikkel 8 lg 5)
• Kas teie hinnangul tuleks kasutada Eesti õiguses juba kehtivaid riigisiseseid valdkondlikke hüvitusskeeme või luua riigisisese õiguse alusel uusi hüvitusskeeme (mida eelduslikult ei rahastata avaliku sektori tuludest) puudusega toote tõttu kannatanutele tekkinud kahju hüvitamiseks, kui on tegemist olukorraga, kus kannatanu ei saa puudusega toote tõttu tekkinud kahju eest hüvitist seetõttu, et vastutavat isikut ei saa vastutusele võtta, või seetõttu, et vastutavad isikud on maksejõuetud või tegevuse lõpetanud?
• Kui eelistate kehtivate hüvitusskeemide kasutamist, siis palun selgitage, milliseid hüvitusskeeme silmas peate?
• Kui eelistate uue loodava hüvitusskeemi loomist, siis palume ka selgitada ja põhjendada, millist lahendust silmas peate.
• Samuti palume sel juhul selgitada, kuidas tuleks sellist loodavat hüvitusskeemi rahastada – kas avaliku või erasektori tuludest.
Vastus: Kaubanduskoda ei näe vajadust uue hüvitusskeemi loomiseks puudusega toodete tõttu tekitatud kahju hüvitamiseks sõltumata sellest, et direktiiv seda võimaldab. Kaubanduskoja hinnangul tuleks kasutada kehtivaid riigisiseseid hüvitusskeeme, mis võimaldavad nõuda kahju hüvitamist puudustega toodete eest. Leiame, et praegune õigusraamistik pakub juba piisavaid mehhanisme, mille alusel kahju kannatanud saavad hüvitist nõuda ning uue hüvitusskeemi loomine ei ole vajalik.
Soovime juhtida tähelepanu ka asjaolule, et juhul kui soovitakse luua uus hüvitusskeem, mida rahastatakse ettevõtjate/tootjate/importijate poolt, mitte riigi poolt, siis võib see kujutada endast ettevõtetele märkimisväärset finantskoormust. See viiks ettevõtete tegevuskulude suurenemiseni, muutes nende konkurentsivõime või tarbijatele taskukohaste hindade säilitamise keerulisemaks. Lisaks soovime märkida, et juhul kui luuakse uus hüvitussüsteem, siis Kaubanduskoda on seisukohal, et seda tuleks rahastada avalikest vahenditest ehk läbi riigieelarve. Oluline on märkida, et ettevõtteed panustavad igal juhul märkimisväärselt ka juba riigieelarvesse ning seega on ettevõtete panus hüvitussüsteemi igal juhul olemas.
2. Erand arendusriskiga seotud kaitsest (artikkel 18)
• Kas peate vajalikuks kehtestada Eesti õiguses regulatsioon, mille kohaselt vastutab tootja puudusega toote põhjustatud kahju eest isegi siis, kui ta tõendab, et toote turule laskmise või kasutusele võtmise ajal või ajavahemikul, mil toode oli tootja kontrolli all, ei olnud objektiivsete teaduslike ja tehniliste teadmiste tase puuduse avastamiseks piisav?
• Kui peate selliste meetmete kehtestamist vajalikuks, siis millist liiki toodetele tuleks selline regulatsioon kehtestada?
• Kui peate vastavate meetmete kehtestamist vajalikuks, siis palun põhjendage ka meetmete proportsionaalsust ning seda, kuidas need on põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega.
Vastus: Kaubanduskoda ei pea vajalikuks kehtestada Eesti õiguses regulatsiooni, mille kohaselt vastutab tootja puudusega toote põhjustatud kahju eest isegi siis, kui ta tõendab, et toote turule laskmise või kasutusele võtmise ajal või ajavahemikul, mil toode oli tootja kontrolli all, ei olnud objektiivsete teaduslike ja tehniliste teadmiste tase puuduse avastamiseks piisav. Me ei toeta direktiivis jäetud võimalust kehtestada hetkel kehtivast korrast rangemat tootja vastutust, kuna Kaubanduskoja hinnangul on hetkel kehtiv tootja vastutuse põhimõte piisav.Lisaks leiame, et pakutud võimalus ei ole ettevõtjate suhtes proportsionaalne meede, kuna ettevõtjate vastutuse piir muutuks häguseks ning see võib tuua kaasa ka toodetud toodete hinnakasvu, kuna ettevõte ei saa olla kindel, et hiljem ei avastata puudust, mille alusel ta peab ootamatult vastutama ja kandma ka kahju.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Ireen Tarto
[email protected]; +372 604 0072
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Edastan Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arvamuse direktiivi (EL) 2024/2853 ehk tootjavastutuse direktiivi ülevõtmise kohta.
Lugupidamisega
|
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2025-03-28 17:23:13
Justiits- ja Digiministeerium Teie 26.02.2025 nr 8-4/1961-1
[email protected]; Meie 28.03.2025 nr 4/57
[email protected]
Arvamuse esitamine direktiivi
(EL) 2024/2853 ülevõtmise kohta
Lugupeetud Heddi Lutterus!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiits- ja Digiministeeriumit võimaluse eest rääkida kaasa direktiivi (EL) 2024/2853 ülevõtmise kohta. Järgnevalt esitame Kaubanduskoja seisukohad direktiivi ülevõtmise kohta:
1. Täiendavad hüvitusskeemid puudusega toodete tõttu tekitatud kahju hüvitamiseks (artikkel 8 lg 5)
• Kas teie hinnangul tuleks kasutada Eesti õiguses juba kehtivaid riigisiseseid valdkondlikke hüvitusskeeme või luua riigisisese õiguse alusel uusi hüvitusskeeme (mida eelduslikult ei rahastata avaliku sektori tuludest) puudusega toote tõttu kannatanutele tekkinud kahju hüvitamiseks, kui on tegemist olukorraga, kus kannatanu ei saa puudusega toote tõttu tekkinud kahju eest hüvitist seetõttu, et vastutavat isikut ei saa vastutusele võtta, või seetõttu, et vastutavad isikud on maksejõuetud või tegevuse lõpetanud?
• Kui eelistate kehtivate hüvitusskeemide kasutamist, siis palun selgitage, milliseid hüvitusskeeme silmas peate?
• Kui eelistate uue loodava hüvitusskeemi loomist, siis palume ka selgitada ja põhjendada, millist lahendust silmas peate.
• Samuti palume sel juhul selgitada, kuidas tuleks sellist loodavat hüvitusskeemi rahastada – kas avaliku või erasektori tuludest.
Vastus: Kaubanduskoda ei näe vajadust uue hüvitusskeemi loomiseks puudusega toodete tõttu tekitatud kahju hüvitamiseks sõltumata sellest, et direktiiv seda võimaldab. Kaubanduskoja hinnangul tuleks kasutada kehtivaid riigisiseseid hüvitusskeeme, mis võimaldavad nõuda kahju hüvitamist puudustega toodete eest. Leiame, et praegune õigusraamistik pakub juba piisavaid mehhanisme, mille alusel kahju kannatanud saavad hüvitist nõuda ning uue hüvitusskeemi loomine ei ole vajalik.
Soovime juhtida tähelepanu ka asjaolule, et juhul kui soovitakse luua uus hüvitusskeem, mida rahastatakse ettevõtjate/tootjate/importijate poolt, mitte riigi poolt, siis võib see kujutada endast ettevõtetele märkimisväärset finantskoormust. See viiks ettevõtete tegevuskulude suurenemiseni, muutes nende konkurentsivõime või tarbijatele taskukohaste hindade säilitamise keerulisemaks. Lisaks soovime märkida, et juhul kui luuakse uus hüvitussüsteem, siis Kaubanduskoda on seisukohal, et seda tuleks rahastada avalikest vahenditest ehk läbi riigieelarve. Oluline on märkida, et ettevõtteed panustavad igal juhul märkimisväärselt ka juba riigieelarvesse ning seega on ettevõtete panus hüvitussüsteemi igal juhul olemas.
2. Erand arendusriskiga seotud kaitsest (artikkel 18)
• Kas peate vajalikuks kehtestada Eesti õiguses regulatsioon, mille kohaselt vastutab tootja puudusega toote põhjustatud kahju eest isegi siis, kui ta tõendab, et toote turule laskmise või kasutusele võtmise ajal või ajavahemikul, mil toode oli tootja kontrolli all, ei olnud objektiivsete teaduslike ja tehniliste teadmiste tase puuduse avastamiseks piisav?
• Kui peate selliste meetmete kehtestamist vajalikuks, siis millist liiki toodetele tuleks selline regulatsioon kehtestada?
• Kui peate vastavate meetmete kehtestamist vajalikuks, siis palun põhjendage ka meetmete proportsionaalsust ning seda, kuidas need on põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega.
Vastus: Kaubanduskoda ei pea vajalikuks kehtestada Eesti õiguses regulatsiooni, mille kohaselt vastutab tootja puudusega toote põhjustatud kahju eest isegi siis, kui ta tõendab, et toote turule laskmise või kasutusele võtmise ajal või ajavahemikul, mil toode oli tootja kontrolli all, ei olnud objektiivsete teaduslike ja tehniliste teadmiste tase puuduse avastamiseks piisav. Me ei toeta direktiivis jäetud võimalust kehtestada hetkel kehtivast korrast rangemat tootja vastutust, kuna Kaubanduskoja hinnangul on hetkel kehtiv tootja vastutuse põhimõte piisav.Lisaks leiame, et pakutud võimalus ei ole ettevõtjate suhtes proportsionaalne meede, kuna ettevõtjate vastutuse piir muutuks häguseks ning see võib tuua kaasa ka toodetud toodete hinnakasvu, kuna ettevõte ei saa olla kindel, et hiljem ei avastata puudust, mille alusel ta peab ootamatult vastutama ja kandma ka kahju.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Ireen Tarto
[email protected]; +372 604 0072
Justiits- ja Digiministeerium Teie 26.02.2025 nr 8-4/1961-1
[email protected]; Meie 28.03.2025 nr 4/57
[email protected]
Arvamuse esitamine direktiivi
(EL) 2024/2853 ülevõtmise kohta
Lugupeetud Heddi Lutterus!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiits- ja Digiministeeriumit võimaluse eest rääkida kaasa direktiivi (EL) 2024/2853 ülevõtmise kohta. Järgnevalt esitame Kaubanduskoja seisukohad direktiivi ülevõtmise kohta:
1. Täiendavad hüvitusskeemid puudusega toodete tõttu tekitatud kahju hüvitamiseks (artikkel 8 lg 5)
• Kas teie hinnangul tuleks kasutada Eesti õiguses juba kehtivaid riigisiseseid valdkondlikke hüvitusskeeme või luua riigisisese õiguse alusel uusi hüvitusskeeme (mida eelduslikult ei rahastata avaliku sektori tuludest) puudusega toote tõttu kannatanutele tekkinud kahju hüvitamiseks, kui on tegemist olukorraga, kus kannatanu ei saa puudusega toote tõttu tekkinud kahju eest hüvitist seetõttu, et vastutavat isikut ei saa vastutusele võtta, või seetõttu, et vastutavad isikud on maksejõuetud või tegevuse lõpetanud?
• Kui eelistate kehtivate hüvitusskeemide kasutamist, siis palun selgitage, milliseid hüvitusskeeme silmas peate?
• Kui eelistate uue loodava hüvitusskeemi loomist, siis palume ka selgitada ja põhjendada, millist lahendust silmas peate.
• Samuti palume sel juhul selgitada, kuidas tuleks sellist loodavat hüvitusskeemi rahastada – kas avaliku või erasektori tuludest.
Vastus: Kaubanduskoda ei näe vajadust uue hüvitusskeemi loomiseks puudusega toodete tõttu tekitatud kahju hüvitamiseks sõltumata sellest, et direktiiv seda võimaldab. Kaubanduskoja hinnangul tuleks kasutada kehtivaid riigisiseseid hüvitusskeeme, mis võimaldavad nõuda kahju hüvitamist puudustega toodete eest. Leiame, et praegune õigusraamistik pakub juba piisavaid mehhanisme, mille alusel kahju kannatanud saavad hüvitist nõuda ning uue hüvitusskeemi loomine ei ole vajalik.
Soovime juhtida tähelepanu ka asjaolule, et juhul kui soovitakse luua uus hüvitusskeem, mida rahastatakse ettevõtjate/tootjate/importijate poolt, mitte riigi poolt, siis võib see kujutada endast ettevõtetele märkimisväärset finantskoormust. See viiks ettevõtete tegevuskulude suurenemiseni, muutes nende konkurentsivõime või tarbijatele taskukohaste hindade säilitamise keerulisemaks. Lisaks soovime märkida, et juhul kui luuakse uus hüvitussüsteem, siis Kaubanduskoda on seisukohal, et seda tuleks rahastada avalikest vahenditest ehk läbi riigieelarve. Oluline on märkida, et ettevõtteed panustavad igal juhul märkimisväärselt ka juba riigieelarvesse ning seega on ettevõtete panus hüvitussüsteemi igal juhul olemas.
2. Erand arendusriskiga seotud kaitsest (artikkel 18)
• Kas peate vajalikuks kehtestada Eesti õiguses regulatsioon, mille kohaselt vastutab tootja puudusega toote põhjustatud kahju eest isegi siis, kui ta tõendab, et toote turule laskmise või kasutusele võtmise ajal või ajavahemikul, mil toode oli tootja kontrolli all, ei olnud objektiivsete teaduslike ja tehniliste teadmiste tase puuduse avastamiseks piisav?
• Kui peate selliste meetmete kehtestamist vajalikuks, siis millist liiki toodetele tuleks selline regulatsioon kehtestada?
• Kui peate vastavate meetmete kehtestamist vajalikuks, siis palun põhjendage ka meetmete proportsionaalsust ning seda, kuidas need on põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega.
Vastus: Kaubanduskoda ei pea vajalikuks kehtestada Eesti õiguses regulatsiooni, mille kohaselt vastutab tootja puudusega toote põhjustatud kahju eest isegi siis, kui ta tõendab, et toote turule laskmise või kasutusele võtmise ajal või ajavahemikul, mil toode oli tootja kontrolli all, ei olnud objektiivsete teaduslike ja tehniliste teadmiste tase puuduse avastamiseks piisav. Me ei toeta direktiivis jäetud võimalust kehtestada hetkel kehtivast korrast rangemat tootja vastutust, kuna Kaubanduskoja hinnangul on hetkel kehtiv tootja vastutuse põhimõte piisav.Lisaks leiame, et pakutud võimalus ei ole ettevõtjate suhtes proportsionaalne meede, kuna ettevõtjate vastutuse piir muutuks häguseks ning see võib tuua kaasa ka toodetud toodete hinnakasvu, kuna ettevõte ei saa olla kindel, et hiljem ei avastata puudust, mille alusel ta peab ootamatult vastutama ja kandma ka kahju.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Ireen Tarto
[email protected]; +372 604 0072
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|