Arvamus planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõule EIS 25-0248

TARTU LINNAVALITSUS

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Raekoja plats 1a tel 736 1111 www.tartu.ee

50089 TARTU rg-kood 75006546 [email protected]

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika tn 1

10122 TALLINN

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Roosikrantsi 12/1

10119 TALLINN

[email protected]

Arvamus planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku

ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse

muutmise seaduse eelnõule EIS 25-0248

Teie 10.03.2025 nr 2-2/1116-1

Meie 31.03.2025 nr 21.3-1.2/04014

Olete saatnud kooskõlastamisele Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Käesolevaga esitab Tartu linn oma arvamuse.

1. Säte

Muudetakse § 125 lõike 1 punkti 4 ja nähakse ette, et detailplaneeringu koostamine on alati

kohustuslik olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, mistõttu tuleb edaspidi olulise ruumilise

mõjuga ehitisi kavandada detailplaneeringuga.

Lisatakse säte DP algatamise taotluse vormile: Kui taotlus esitatakse olulise ruumilise mõjuga

ehitise kavandamiseks, esitatakse lisaks lõikes 1 loetletud andmetele ruumianalüüs, mis kinnitab,

et taotletud planeeringuala on sobivaim ruumilise mõjuga ehitise kavandamiseks ning

teadaolevate andmete põhjal puuduvad välistavad tegurid ehitise kavandamiseks.

Probleem

Taotlusele lisatav ruumianalüüs peab näitama, et asukoht on sobivaim. Detailplaneering

algatatakse konkreetse maa ala kohta. See ei võimalda teha ORME asukoha valiku kaalumist.

Ettepanek

Palume selgitada seletuskirjas, kas ja kuidas saab toimuda detailplaneeringu puhul asukoha valiku

kaalumine või toimubki kaalumine vaid selles konkreetses asukohas algatamise

/mittealgatamisega. Soovitame asendada sõna "sobivaim" sõnaga "sobiv".

2. Säte

Paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

"(4) Planeerimisel tuleb arvestada kliimamuutustega, võimaluse korral neid ennetades ja

leevendades ning elukeskkonda kliimamuutustele kohandades.";

Seletuskirja kohaselt on kliimakindla majanduse seaduse eelnõu Kliimaministeeriumis

koostamisel. PlanS saab sätestada üksnes kliimamuutustega arvestamise põhimõtte, kuid

täpsemad normistiku keskkonna kujundamisele annab eriseadus (kliimakindla majanduse seadus)

ja selle rakendusaktid.

Probleem

.

Probleem

Teadaolevat ei ole seaduse eelnõu koostamine kulgenud ladusalt ja käesoleval ajal ei ole teada,

mis ajaks ja millisel kujul seadus vastu võetakse. Selline üldsõnaline põhimõte ilma seda

sisustamata tekitab praktikas rakendamisel kohalikule omavalitsusele teadmatust ja probleeme.

Sätte alusel saab igaüks vaidlustada planeeringu tasemel „mina arvan, et ei ole arvestatud

kliimamuutustega, kuna maha võetakse puu/kõvakattega pind võrreldes varasemaga suureneb“.

Ka kohalikul omavalitsusel on vaja võimalikult hästi ette teada, kas ja millist kliimat mõjutavat

ettevõtlust lähikümnendeil lubatakse, kas mõnel suurel tööandjal tuleb tegevus lõpetada või ümber

korraldada ning millised on võimalused linna või valda ettevõtlust tuua. Selgelt sõnastatud

eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud õigused ja kohustused peavad olema kindlaks

määratud seaduses. KOVil on vaja põhimõtte rakendamiseks nö seaduse tasandil tööriistu.

Ettepanek

Teha vastav muudatus läbimõeldult kliimakindla majanduse seaduse vastuvõtmisel, kui põhimõte

on selgelt õigusaktide pinnalt sisustatav.

3. Säte

Paragrahvi 8 täiendatakse teise lausega: Planeerimisel peab arvestama asukoha eripära ja konteksti

ning aitama kaasa funktsionaalse, kvaliteetse ja kestliku keskkonna loomisele.

Probleem

Seletuskirjast ei selgu, milliseid puudujääke tänases planeerimises sätte lisamisega lahendatakse.

Keskmine planeerija ei suuda sellist ilukirjanduslikku põhjendust välja mõelda, seega jääb see

planeeringu koostamise korraldaja õlule. Ka KOVide ametnike pädevus on sõltuvalt omavalitsuse

suurusest ja asukohast väga erinev. Lause kaks poolt on samal ajal vastandlikud-senine asukoha

eripära ja kontekst versus funktsionaalne keskkond. Kas muudatused väljakujunenud keskkonnas

on välistatud ja senise keskkonna säilimine on eesmärk omaette? Tartu linn on seisukohal, et

tegemist on loosunglike ja subjektiivselt sisustatavate mõistetega, mis tekitab asjatuid vaidlusi.

Senised planeerimise põhimõtted §-s 8 ja 12 on piisavad hea ja keskkonnasäästliku lahenduse

leidmiseks. Ka seletuskirjas kirjeldatud Davosi 8 kriteeriumit ei anna selles osas selgust.

Ettepanek

Täiendust mitte lisada või lisamisel täpsemalt selgitada sellise täienduse vajadust, põhjendatust ja

sisu arvestades juba olemasolevaid planeerimise põhimõtteid – kas on midagi sellist, mida seni ei

ole reguleeritud ega arvestatud ehk mida uut see kaasa toob (sh selgitada, milline on kvaliteetne

keskkond ja kuidas tänaste põhimõtete raames ei ole kvaliteeti võimalik tagada).

4. Säte

Paragrahvi 55 lg 2 täiendatakse järgmiselt:

"Kui üldplaneering puudub või kui maakonnaplaneeringust varem kehtestatud üldplaneering ei

kajasta maakonnaplaneeringus sätestatut, on maakonnaplaneering detailplaneeringu koostamise

või projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks.";

Probleem

Täiendus on vastuolus planeeringute hierarhiaga, mille kohaselt ei saa üldisema taseme

planeeringuga muuta alamalseisvat planeeringut. Samamoodi ei saa uus üldplaneering muuta

varem kehtestatud detailplaneeringut, isegi kui nad on omavahel vastuolus. Riigikohus on 3-17-

1930 otsuses öelnud: "Kolleegium nõustub vastustajaga, et detailplaneeringu suurema täpsusastme

tõttu tuleb üldplaneeringu ja detailplaneeringu vastuolu korral üldjuhul lähtuda detailplaneeringust.

Praegusel juhul ei nähtud detailplaneeringus koormusindeksit ette, st detailplaneering oli selles

Praegusel juhul ei nähtud detailplaneeringus koormusindeksit ette, st detailplaneering oli selles

küsimuses neutraalne. Seega tuli lähtuda nii detailplaneeringust kui ka üldplaneeringust." Seega

üldplaneeringu nõudeid saab kohaldada varemkehtestatud detailplaneeringutes juhul, kui antud

tingimust ei ole detailplaneeringus reguleeritud. Juhul, kui aga detailplaneering reguleerib mingit

tingimust teisti kui hilisem üldplaneering, siis tuleb lähtuda täpsemast planeeringust.

Täiendus on ka vastuolus KOV autonoomia põhimõttega, mille kohaselt on rohevõrgustiku

asukoha määramine üldplaneeringu mitte maakonnaplaneeringu ülesanne.

Ettepanek 1

Muuta sõnastust järgmiselt: Kui üldplaneering puudub või kui maakonnaplaneeringust varem

kehtestatud üldplaneering ei reguleeri seaduse § 75 lg 1 kohaseid küsimusi piisavas mahus, on

maakonnaplaneering detailplaneeringu koostamise või projekteerimistingimuste väljaandmise

aluseks.

Ettepanek 2

Kuna seletuskirjas oli välja toodud probleemina, et varasemad üldplaneeringud ei arvesta

maakonnaplaneeringus näidatud rohevõrgustikuga, siis selle probleemi lahendamiseks tuleks

täpsustada ÜP ja MKP ülesandeid nii, et oleks selge, millises osas tuleb rohevõrgustikuga

seonduvat reguleerida MKP-s ja millises osas ÜP-s. Täna kehtiva PlanS-i järgi justkui MKP ei

määraks rohevõrgustiku asukohti, aga tegelikkuses senise praktika kohaselt kajastuvad

maakondliku tasandi rohelise võrgustiku alad maakonnaplaneeringu kaardil. Arusaamatuks jääb

nende staatus, kui seadus ei võimalda asukohti määrata, samuti tekib segadus üldplaneeringute

koostamisel, kui seaduse järgi on asukoha määramine ÜP ülesanne. Loogiline on, et rohevõrgustik

ei saa olla piiritletud ühe KOVi territooriumiga, vaid peaks olema maakondlikul tasandil määratud

KOVide üleselt. KOVidel peaks olema samas võimalus ÜP menetluses asukohti täpsustada ja teha

ettepanekuid MKP muutmiseks. See on ka PlanS § 75 lg 1 p 10 sätestatud: rohevõrgustiku

asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning nendest tekkivate kitsenduste

määramine.

Täiendada § 56 lg 1 p 9 sõnaga "asukoha": rohevõrgustiku asukoha ja toimimise tagamiseks

üldiste kasutustingimuste määramine.

Juhul kui MKP ülesanne oleks rohevõrgustiku asukoha määramine, siis on ka võimalik selles osas

MKP-st lähtumine.

5. Säte

Paragrahvi 10 lõikest 3 jäetakse välja sõnad "vajaduse korral"

Muudatus näeb ette, et kohaliku planeeringu koostamisel tuleb igal juhul arvestada riiklikke

strateegilisi dokumente.

Probleem

Muudatus läheb vastuollu põhimõttega, et arengukavad jms strateegilised dokumendid ei ole

siduvad õigusaktid. Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu sellele, et arengukava ise ei saa luua

kellelegi ühtki õigust, kohustust ega ootust. Arengukava on mõne valdkonna arengu suunamiseks

koostatud pikaajalise strateegilise juhtimise instrument. Arengukava eraldi võetuna ei taga ühegi

eesmärgi saavutamist. Selle elluviimiseks võib vaja olla investeeringuid, toetusi või muud

mitteregulatiivset tegevust, aga ka isikute õigusi ja kohustusi puudutavate õigusaktide

kehtestamist. On ebareaalne riigipoolne ootus, et kohaliku planeeringu koostamisel suudavad

planeerijad tagada riiklike arengudokumentide elluviimise. Siduvad on kõrgema tasandi

planeeringud ja õigusaktid ja nendest peavad KOVid lähtuma. Sama loogika kehtib ka KOV

arengukavaga - arengukava peab arvestama linna üldplaneeringut (KOKS § 37 lg 4). Seega on

piisav, kui arvestatakse riiklike planeeringutega ja vajaduse korral arengudokumentidega.

Ettepanek

Ettepanek

Mitte sätet muuta.

6. Säte

paragrahvi 131 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Planeeringu koostamise korraldaja on kohustatud oma kulul välja ehitama

detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seotud rajatised,

haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, samuti kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande

täitmiseks vajalikud avalikult kasutatavad hooned, kui planeeringu koostamise korraldaja ja

detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti."

Probleem

Samal ajal ei muudeta § 131 lg 2, mille kohaselt: Planeeringu koostamise korraldaja võib

detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab

kohustuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud detailplaneeringukohaste ja

planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste

väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks.

Esiteks antud lõige räägib vaid rajatistest, mitte hoonetest. Teiseks kui hoone peab olema otseselt

seotud vaid planeeringualast tuleneva vajadusega, siis sisuliselt on võimatu selles osas

halduslepingut sõlmida. Väga keeruline kui mitte võimatu on väita, et konkreetset lasteaeda on

vaja just vaid selle arenduse laste jaoks aga mitte laiemalt kogu piirkonna/linnaosa jaoks.

Ettepanek 1

Palume täpsustada, kas lõikes 1 toodud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmiseks

vajalikud avalikult kasutatavad hooned peavad olema samal ajal ka lõike 2 kohaselt

planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalikud (nii nagu rajatised) või piisab et nad on

planeeringukohased ehk planeeringualale kavandatud? Vastasel juhul on regulatsioon ebaselge.

Ettepanek 2

Muuta lg 2 ja asendada sõna rajatis sõnaga ehitis.

7. Säte

Paragrahvi 128 lõiget 5 täiendatakse punktiga 4, mille kohaselt tuleb detailplaneeringu algatamise

otsuses avaldada otsusega tutvumise aeg ja koht.

Probleem

Tegemist on sisutu ja ebavajaliku täiendusega. Planeeringu algatamise ostuste puhul ei ole erisusi

võrreldes muude õigus/haldusaktidega. KOV õigusaktid/haldusaktid avalikustatakse seaduses

ettenähtud korras. (AvtS: Dokumendiregistris registreeritud ja asutuse dokumendihaldussüsteemis

sisalduvatele elektroonilistele dokumentidele, millele ei ole juurdepääsupiirangut kehtestatud,

tagatakse juurdepääs dokumendiregistri kaudu, välja arvatud dokumentidele, mis avaldatakse

Riigi Teatajas.) Paberkujul ja piiratud ajavahemikul täna sellist tegevust ei toimu, seega on

tegemist ajale jalgu jäänud regulatsiooniga. ÜP puhul oleme seda nõuet täitnud lisades otsuse:

Otsusega saab tutvuda Tartu linna veebilehel www.tartu.ee

Ettepanek

Eemaldada vastav tingimus ka teiste planeeringuliikide (ÜP) puhul.

8. Säte

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-dega 309–3011

järgmises sõnastuses:

§ 309 Enne planeeringute andmekogu asutamist kehtestatud planeeringute andmete andmekogusse

kandmine

Planeeringu koostamise korraldaja esitab enne 2022. aasta 1. novembrit kehtestatud planeeringute

Planeeringu koostamise korraldaja esitab enne 2022. aasta 1. novembrit kehtestatud planeeringute

kohta planeerimisseaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse hiljemalt

31.12.2030.

Probleem

Tartu linnal on ilmnenud probleeme planeeringu andmete kandmisega PLANKu

detailplaneeringute osalisel kehtetuks tunnistamisel/muutmisel uue planeeringuga. PLANK

pidajad on seisukohal, justkui sellisel juhul tuleks paralleelselt koostada uus kehtetuks tunnistatav

/muudetav planeeringu tekst. Lähtutakse järgmisest regulatsioonist:

§ 140. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine

(10) Planeeringu koostamise korraldaja esitab käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel muudatuste

detailplaneeringusse kandmisel muudetud detailplaneeringu kohta käesoleva seaduse § 41 lõikes 6

nimetatud muudetud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul muudatuste

kandmisest arvates

Ja § 41 lõikes 6:

(6) Andmekogusse kogutakse järgmised andmed ja dokumendid:

1) planeeringu seletuskiri;

2) planeeringu joonise esituskujud;

3) planeeringu digitaalsed kihid;

4) planeeringu juurde kuuluvad lisad;

5) planeerimismenetluse käigus tehtud otsused.

KOV ei saa neid viidatud andmeid esitada muudetud planeeringu kohta, sest samal ajal kehtetuks

tunnistamisega ei koostata varasemat detailplaneeringut uuesti. Tegemist on täiesti ebamõistliku

lähenemisega. Kehtetuks tunnistamisel piisab, kui varasema planeeringu juures on märge, mis

osas on planeering kehtetu (või uue DP kehtestamisega muutunud). Kehtetu võib olla planeering

kas maa ala osas või mingi ehitusnäitaja osas. Ehitusnäitajad on toodud üldjuhul põhijoonisel. Ei

ole mõeldav tehniliselt, et keegi hakkab muutma varasema planeeringu jooniseid ja neid uuesti

esitama PLANKu. Sealjuures tasub tähele panna, et planeeringuid ei koosta üldjuhul KOV ise

vaid väline planeerija. Hetkel on jäänud alates PLANK kasutusele võtmisest arusaamatuks,

milline on see piisav märge/toiming selleks, et andmeid saaks riiklikku planeeringute registrisse

esitada.

Samal ajal on maakonnaplaneeringu puhul võimalik muudatusi tehnilise võimekuse puudumisel

varasemasse planeeringusse mitte sisse kanda:

(6) Kui üldplaneering sisaldab ettepanekut maakonnaplaneeringu muutmiseks ja Maa- ja

Ruumiamet on tehtud ettepanekuga nõustunud, kantakse muudatus maakonnaplaneeringusse 30

päeva jooksul üldplaneeringu kehtestamisest arvates. Muudatuste sissekandmisel tuleb

maakonnaplaneeringu juures viidata, millises ulatuses on planeeringut muudetud või tehnilise

võimaluse korral kanda üldplaneeringuga kavandatud muudatused maakonnaplaneeringu kaardile

ja seletuskirja.

Ettepanek 1

Lisada planeerimisseaduse § 140 lg 9 „tehnilise võimaluse korral“, sarnaselt teiste

planeeringuliikide juures olevale sättele.

(9) Detailplaneeringu vastavusse viimiseks pärast detailplaneeringu kehtestamist muudetud või

kehtestatud õigusaktidega või jõustunud kohtuotsusega, kannab detailplaneeringu koostamise

korraldaja tehnilise võimaluse korral muudatused planeeringusse toiminguna, ilma avalikku

menetlust läbi viimata. Muudatuste sisseviimisest teavitatakse, lähtudes detailplaneeringu

kehtestamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest.

Lisaks tuleb kõigi planeeringute kandmisel riigi süsteemi täpsustada üle, milline andmekooseis sh

Lisaks tuleb kõigi planeeringute kandmisel riigi süsteemi täpsustada üle, milline andmekooseis sh

millises detailsuses tuleb osaliselt kehtivate (muudetud) planeeringute puhul taasesitada.

Ettepanek 2

Eemaldada § 140 lg 9 teine lause, kuna tegemist on topeltteavituse nõudega. Muudatuste

sisseviimisest ei ole vaja eraldi teavitada, kuna uue kehtestamisest või varasema kehtetuks

tunnistamisest teavitatakse niigi juba.

9. Säte

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine

Paragrahv 3011 näeb ette, et detailplaneeringu nn automaatne kehtetuks muutumine laieneb vaid

neile detailplaneeringutele, mis kehtestatakse pärast eelnõu seadusena jõustumist. Seega ei

puuduta muudatus kehtivaid detailplaneeringuid, kuid nende puhul säilib võimalus need kehtetuks

tunnistada.

Probleem

Arusaamatuks jääb, miks ei rakendata planeeringute kehtivuse aega tänaseks kehtestatud

planeeringutele, kuna vastasel juhul tegelikku probleemi ei lahendata, sest pigem just varasemad,

2000ndate alguses kehtestatud DP-d ei vasta tänastele planeerimise nõuetele (mida ka

seletuskirjas on välja toodud). Samas on võimalik puudujääke korvata ÜP nõuete kaudu (nt

koormusindeks, haljastus, parkimine) ja DP täpsustamisega projekteerimistingimuste menetluses.

Kehtetuks tunnistamine peaks olema pigem erandlik meede, kuna eesmärk peaks olema pigem

juba kehtestatud planeeringute elluviimine, kui nende uuesti menetlemine. Juhul, kui varasemad

planeeringud jääksid tähtajatult kehtima, oleks tegemist ebavõrdne kohtlemisega.

Ettepanek

Varasemalt kehtestatud detailplaneeringute puhul võiks arvestada kehtivuse aega seaduse

muudatuse jõustumisest 7 aastat (+ pikendamise võimalus 7 a).

Täiendavad ettepanekud

10. Säte

§ 138. Detailplaneeringu heakskiitmine

(1) Detailplaneering esitatakse heakskiitmiseks Maa- ja Ruumiametile. Koos detailplaneeringuga

esitatakse avalikul väljapanekul kirjalikud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei

arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukoht nende arvestamata

jätmise kohta.

[RT I, 04.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]

(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui detailplaneering on koostatud kooskõlas

üldplaneeringuga.

Alates 01.01.2025 hakkas kehtima uus PlanS redaktsioon, mille kohaselt ei tule Maa- ja

Ruumiametile heakskiitmiseks esitada üldplaneeringuga kooskõlas olevad detailplaneeringuid.

Samas tuleb konkreetse detailplaneeringu menetlemisel lähtuda selle kohta ette nähtud menetluse

nõuetest. PlanS § 124 lg 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu, mille koostamisel on nõutav

keskkonnamõju strateegiline hindamine, menetlemisel lähtuda üldplaneeringu menetlemisele

ettenähtud nõuetest. See tähendab, et üldplaneeringu menetluse nõuetele vastavalt tuleb sellise

detailplaneeringu menetlus läbi viia algatamisest kuni kehtestamiseni (va koostöö tegijate ja

kaasatavate isikute osa). Kuna PlanS § 90 lg 1 näeb, ette et üldplaneering tuleb esitada Maa- ja

Ruumiametile heakskiitmiseks, siis sama tuleb teha ka detailplaneeringuga, mida menetletakse

üldplaneeringu menetlusega. Seega Maa- ja Ruumiametile tuleb esitada heakskiitmiseks

detailplaneeringud, mis on küll üldplaneeringuga kooskõlas, kuid mille puhul on nõutav KSH

koostamine.

PlanS § 124 lg 7

PlanS § 124 lg 7

(7) Kui detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegiline hindamine,

lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest.

§ 90. Üldplaneeringu heakskiitmine

(1) Üldplaneering esitatakse heakskiitmiseks Maa- ja Ruumiametile. Koos üldplaneeringuga

esitatakse avalikul väljapanekul kirjalikud arvamused.

Probleem

Ei ole põhjendatud, et DP, mille puhul koostatakse KSH, tuleb esitada heakskiitmiseks Maa- ja

Ruumiametile, kuigi see on üldplaneeringuga kooskõlas (esineb § 138 lg 2 välistus).

Lisaks on lõpetatud heakskiitmise menetluses osapoolte ärakuulamine. Jääb küsimus, mis on

sellisel puhul heakskiitmise menetluse eesmärk.

Lisaks ei ole tegemist niivõrd mahuka materjaliga nagu ÜP puhul, et oleks põhjendatud nii pikk

heakskiitmise menetluse aeg nagu on ÜP puhul. Eesmärk on menetlust kiirendada, mitte

"karistada" KSH koostamisel arendajat tarbetute menetlusetappidega.

Ettepanek 1

Jätta heakskiitmine menetluse kohustus ära DP puhul, mis on ÜPga kooskõlas, aga millele

koostatakse KSH.

Ettepanek 2

Lühendada DP puhul heakskiitmise tähtaega § 90 lg 2 60-lt päevalt 30-le päevale, pikendatud

tähtaega 90-lt päevalt 60-le päevale.

11. Säte

§ 137. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine

(2) Kui detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitati detailplaneeringu kohta kirjalikke

arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta 30

päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates valla- või linnalehes või linnaosadega

linnade puhul linnaosa lehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille

kohaliku omavalitsuse üksus on määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks.

Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või informatsiooni avaldamine ei

ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse

informatsioon märgitud tähtajal planeeringuala maakonnalehes.

Probleem

Sättel puudub praktiline väärtus. Praktikas on tegemist ühelauselise teatega (kuna iga tähemärk on

reaalne kulu), mis ütleb üldsõnaliselt, mille kohta ettepanekuid esitati ja teavitab järgmisest

menetlustoimingust (DP puhul kehtestamine, kuna heakskiitmise menetlust enam ei ole). Rahalise

kulu tõttu, ei saa avalikkus sellest teatest vajalikku infot kätte. Pigem on praktikas probleemiks

mõnede KOVide praktika, kus avalikkus ei näegi esitatud arvamusi ja nende osas võetud

seisukohti ühtses koondatud dokumendis, kuna otseselt sellist nõuet seaduses ei ole, et KOV peab

oma seisukohad avalikustama. Paljud KOVid ei võta seisukohti haldusaktiga nagu nt Tartu linnas,

mistõttu saavad tagasisidet vaid konkreetsed arvamuse teinud isikud.

Ettepanek

Muuta antud lõiget nii, et KOV peab avalikustama oma veebilehel arvamused koos

seisukohtadega (so väljapaneku ja arutelu tulemused) ja jätta ajalehe teade ära.

12. Säte

12. Säte

Looduskaitseseadus

EKV vähendamiseks on LKS kohaselt vajalik DP või ÜP koostamine. See on ehitiste puhul, mis

ei eelda DP koostamist ülemäärane ja ebamõistlik nõue. Näiteks oli hiljuti Tartu linnas soov

ehitada laudteed Supilinna tiigi EKVsse ja Keskkonnaamet nõuab selleks detailplaneeringu

koostamist, kuna ÜP menetluses ei ole tiigi EKV-d vähendatud.

Kliimaministeeriumi poolt on hetkel plaanis muuta LKS eraldi PlanSist järgmiselt:

LKS paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

"(51) Väljaspool kaitseala, hoiuala või püsielupaika linnas kui asustusüksuses, alevis, alevikus või

nende asustusüksuste Keskkonnaameti nõusolekul käesoleva seaduse § 41 lõike 2 alusel

laiendatud tiheasustusalal võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada kohaliku

omavalitsuse nõusolekul, kes hindab vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule.";

See ei ole piisav, kuna samal ajal jääb § 40 muus osas muutmata, mis näeb ette EKV vähendamise

ainult kas ÜP või DP menetluses.

Ettepanek

Muuta LKS § 40 lg 4 järgmiselt:

(4) Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse.

Planeerimisseaduse kohaselt vastuvõetud üld- või detailplaneering esitatakse vaid juhul, kui EKV

vähendamine toimub ÜP või DP koostamise käigus.

Muudatuse tegemine PlanSi muutmise käigus aitab kiiremini saavutada soovitud eesmärki

kiirendada menetlust ja vähendada bürokraatiat.

Täname võimaluse eest esitada Tartu linnal omapoolse arvamuse antud eelnõule. Oleme valmis

vajadusel selgitama oma seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jüri Mölder

linnasekretär

Marili Jõesuu

736 1460 [email protected]