Konkursi „Eesti elanikkonna usuline identiteet“ läbiviimiseks komisjoni koosseisu ja konkursidokumentide kinnitamine

OTSUS

31.03.2025 nr 1-24/151

Konkursi „Eesti elanikkonna usuline

identiteet“ läbiviimiseks komisjoni

koosseisu ja konkursidokumentide

kinnitamine

Kantsleri 11. juuli 2022. a käskkirja nr 1-5/62 „Volituste andmine varade valdkonna eest

vastutavale asekantslerile“ punkti 1 ja kantsleri 30. märtsi 2021. a käskkirja nr 1-5/29

„Siseministeeriumi riigihangete läbiviimise kord“ punktide 6.2. ja 9.3. alusel ja kooskõlas

riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punktiga 19

ning tagamaks religioonisotsioloogilise uurimistöö tellimine ja teadus- ja arendusteenuse

valdkonna erandmenetluses konkursi (edaspidi konkurss) läbiviimine, sealhulgas konkursiga

seotud otsuste tegemine.

1. Moodustan konkursikomisjoni (edaspidi komisjon) koosseisus:

Komisjoni esimees:

Martin Tulit Siseministeeriumi usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna

juhataja

Komisjoni liikmed:

Ringo Ringvee Siseministeeriumi usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna nõunik

Ilmo Au Siseministeeriumi usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna nõunik

2. Komisjoni esimeest asendab tema äraolekul komisjoni liige Ringo Ringvee.

3. Komisjoni esimehel on õigus kaasata komisjoni töösse täiendavaid spetsialiste ja eksperte.

4. Määran konkursi, tehnilise kirjelduse ja töövõtulepingu täitmise eest vastutavaks isikuks

komisjoni liikme Ringo Ringvee.

5. Kinnitan konkursi lähteülesande ja tehnilise kirjelduse.

6. Volitan käskkirja punktis 5 nimetatud dokumentide muutmise õiguse komisjonile.

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Aas

varade asekantsler

Lisa: Konkursi lähteülesanne ja tehniline kirjeldus

1

Siseministeeriumi tellitava teadusuuringu „Eesti elanikkonna usuline identiteet„

konkursitingimused

1. Uuringu taust

Eesti elanikkonna religiooniga seotud hoiakuid on regulaarselt kaardistatud iga viie aasta

tagant alates 1995. aastast. Senised religioonisotsioloogilised uuringud on peegeldanud Eesti

elanikkonna usulist enesemääratlust, usuliste praktikatega seotut, samuti hoiakuid erinevates

ühiskondlikes ning moraali puudutavates küsimustes.

2. Lahendatavad probleemid

Eesti ühiskonnas toimuvad rahvastiku- ja ühiskondlikud muutused, sealhulgas viimaste

aastate kriisid alates COVID-19 pandeemiast, peegelduvad muuhulgas religioonivaldkonnas.

Ühiskondliku mitmekesisusega on eelduslikult kaasnenud ka religioosne mitmekesisus.

Puudub terviklik arusaam nende protsesside mõjust Eesit elanike väärtushinnangutele,

arusaamale religioonist, vaimsusest ja moraalist, mõjust (kogukondlikule) sidususele ning

religioossete institutsioonide rollile ühiskonnas. Uuring keskendub teemadele ja

valdkondadele, mis aitavad paremini mõista religioonisotsioloogilisi muutusi ühiskonnas ja

võimaldavad kujundada asjakohaseid poliitikaid, kogukondlikke sekkumisi, strateegiaid või

programme.

Religiooniga seotud hoiakute analüüs on sisend nii religiooniga haakuvate poliitikate

kujundamisel, samuti erinevate arengukavade eesmärkide saavutamisel. Otseselt puudutab

see Sidusa Eesti arengukava tegevussuunda 3.5: usuliste ühenduste rolli suurendamine

kogukonnatöös sotsiaalsete probleemide ennetamisel ja lahendamisel. Samuti annab uuring

sisendi Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 alaeesmärgi 4.1. Ennetava ja turvalise

elukeskkonna kujundamise täitmiseks. See puudutab mh rändetaustaga usukogukondade

lõimumist usuäärmusluse levikut ennetava ja tõkestava meetmena (4.1.2.). Uuringu raames

eraldi analüüsitav rändetaustaga elanikkonna religiooniga seonduvad hoiakud on seni

süsteemselt kaardistamata.

3. Tellitava töö eesmärk ja uurimisküsimused

Uurimistöö eesmärk on analüüsida Eesti elanikkonna usulist ja maailmavaatelist

identiteeti ning nendega seotud muutusi ajas. Eraldi on analüüsi fookuses erineva

rändetaustaga elanikkonna religioosne identiteet ja hoiakud. Uurimistöö peab pöörama

rõhku pikaajalistele trendidele ning tulemused peavad olema võrreldavad Eestis varasemalt

samal teemal läbiviidud elanikkonna küsitlusuuringutega.

Seetõttu tuleb uurimisküsimustena hõlmata religioonisotsioloogilistes uuringutes kasutatud

põhinäitajaid, mis puudutavad inimeste usulist enesemääratlust, usulist aktiivsust, hoiakuid

moraaliküsimustes, eluvaldkondade tähtsust jne. Varasemalt kasutusel olnud küsitlusankeete

tuleb täiendada aktuaalsete lisaküsimustega või küsimustega, mida on oluline edaspidi

järjepidevalt uurida. Uuringu valimina tuleb kaasata ka vähemalt kolm erineva rändetaustaga

elanikkonnarühma ning metoodika peab võimaldama võrrelda omavahel sihtrühmi

põhikarakteristikute ja järelduste lõikes.

Taotleja esitab oma nägemuse uurimisülesande lahendusest, pakub taotluses ise välja

detailsemad uurimisküsimused ja vajadusel lisasihtrühmad.

4. Eeldatav metoodika ja andmeallikad

2

Projekti taotleja poolt pakutud metoodika peab võimaldama täita uurimiseesmärki ja

ammendavalt vastata püstitatud uurimisküsimustele. Tellija eeldab, et kasutatakse nii

kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid allikaid ja analüüsimeetodeid. Projektitaotluses peab olema

näidatud ning põhjendatud, millistele uurimisküsimustele, milliste uurimismeetoditega

vastuseid otsitakse. Uurimismetoodika peab lisaks uurimismeetodite valikule kirjeldama ka

valimite moodustamist ja andmeanalüüsi meetodeid.

Teadusuuringu tulemus/väljundid

Projekti tulemuseks on uurimisraport (lõpparuanne).

Töö tulemusel antakse tellijale üle järgmised väljundid:

 vahearuanne või -aruanded, milles esitatakse ülevaade tehtust, kasutatud metoodikate

kirjeldus ning esmased uurimistulemused;

 lõpparuanne (hiljemalt 31.03.2026) koondab terviklikult kõiki teadustöö nõuetele vastavalt

läbiviidud analüüse ja tulemusi, mis katavad kõik uurimis- ja arendusülesanded ning

uurimisküsimused.

Uurimistöö läbiviimise võib planeerida etappidena. Iga etapi lõpus esitatakse vahearuanne,

mille heakskiitmine tellija poolt on aluseks väljamaksete tegemisel. Uurimisetappide

tegevuskava, tähtajad ja eelarve tuleb esitada pakkumises. Tellija ootus on, et uurimisprojekti

jooksul esitatakse vähemalt üks vahearuanne hiljemalt 19.12 2025.

Lisaks aruannetele tuleb töö teostajal:

 esitada eraldi dokumentidena lõpptulemuste visualiseeritud lühikokkuvõtted (nn

ükslehed) eesti ja inglise keeles;

 tutvustada uuringu tulemusi. Tulemuste tutvustamine toimub kuni kahel tellija poolt välja

pakutud üritusel, millest üks toimub vahetult peale uuringu valmimist ning teine kuni kahe

kuu jooksul pärast lõpparuande esitamist.

5. Tellitava töö kestus ja eelarve

Uurimisprojekti läbiviimiseks on aega kokku eelduslikult 11 kuud alates rahastuslepingu

sõlmimise kuupäevast. Lõplik detailne ja nädala täpsusega kirjeldatud ajakava jäetakse

uuringurühma pakkuda ning kinnitatakse projekti avakoosolekul.

Projekti eeldatav maksumus on 45 000 eurot, millele lisandub käibemaks, kui läbiviija on

käibemaksukohuslane. Uuringut rahastatakse Siseministeeriumi (tellija) eelarvest. Tegemist

on riigihangete seaduse (RHS) § 11 lg 1 p-s 19 nimetatud erandi alusel tellitava teadus- ja

arendusteenusega.

Makseid tehakse peale (vahe)aruannete heaks kiitmist. Väljamaksete etapid ja suurused

lepitakse kokku rahastaja ja taotleja vahel lähtudes taotleja poolt tehtud ettepanekust.

6. Tehnilised nõuded

Projekti edukaks läbiviimiseks tuleb taotlejal luua uurimisrühm, mis ühendab endas nii

vajalikku teaduslikku kui praktilist valdkondlikku kompetentsi.

Uurimisrühm peab minimaalselt koosnema 3 isikust:

 vastutav täitja (projektijuht), kellel on doktorikraad uuringu teemaga seotud

valdkonnas (sotsioloogia, teoloogia) ja sarnaste teadusprojektide juhtimise kogemus;

3

 kaks põhitäitjat, kellel on vähemalt magistrikraad uuringu teemaga seotud valdkonnas

(ETISe klassifikaatorid 2.11 sotsiaalteadused, 2.2 teoloogia), teadusprojektide täitmise

kogemus ning avaldatud uuringu teemaga seotud teaduspublikatsioone.

Üks uurimisrühma liige võib katta mitut pädevust/kogemust. Uurimisrühma liikmete

pädevust ja/või kogemust tuleb taotluses kirjeldada ja tõendada. Kui üks uurimisrühma liige

täidab mitme pädevuse nõuet, peab ta vastama mõlemale rollile pandud nõuetele. Taotleja

esitab uurimisrühma liikmete pädevused, kogemused ja rollide kirjeldused. Taotlusele

lisatakse uurimisrühma liikmete CV-d või link ETIS-es asuvale CV-le.

6.1. Taotlemine ja nõuded projektitaotlusele

Projektikonkursi taotlus esitatakse e-kirja teel aadressile [email protected].

Projektitaotluses tuleb esitada:

1) kavandatava uurimiskontseptsiooni kirjeldus ja põhjendatus (eesmärk,

uurimisküsimused, metoodika);

2) uurimistöö läbiviimise tegevus- ja ajakava etappide lõikes;

3) uurimistöö eelarve koos põhjendusega;

4) uuringumeeskonna kirjeldus koos CV-dega, mis annab ülevaate uurimismeeskonna

põhikoosseisust ja rollide jaotusest, uurimismeeskonna põhiliikmete senise uurimistöö

teaduslikust tasemest.

6.2. Taotluste hindamine ja täitja väljaselgitamine

Taotlusi hindab tellija hindamiskomisjon, vajadusel kaasates väliseid eksperte. Hindamiskomisjon hindab taotlusi ning koostab igale taotlusele koondhinnangu ja -hinde, võttes arvesse järgnevaid kriteeriume:

Kriteerium Skaala

1. Taotleja arusaam uurimisprobleemist, sh eesmärkide, uurimisküsimuste

selgus ja asjakohasus

1-5

2. Kavandatava uuringu metoodika, teaduslik tase ja põhjendatus 1-5

3. Uurimistöö teostatavus, sh eelarve ja planeeritud tegevuste vastavus ning

põhjendatus

1-5

4. Riskide maandamise kava 1-5

5. Vastutava täitja ja uurimisrühma võimekus kavandatavat projekti ellu viia,

nende eelnev kogemus ja senine tegevus valdkonnas

1-5

Hindamiskriteerium Selgitus Skaala

1. Taotleja arusaam uurimisprobleemist, sh eesmärkide, uurimisküsimuste selgus ja asjakohasus

Hinnatakse pakkuja sisulist arusaama lahendatavast probleemist ning seda, mida probleemi lahendamiseks teha tuleb, sh: - kui hästi taotleja on mõistnud probleemi ja selle olemust? - kui hästi on taotleja mõistnud projekti eesmärke ja selle saavutamiseks vajalikke uurimisküsimusi/ülesandeid?

1 kuni 5

4

2. Kavandatava uuringu metoodika, teaduslik tase ja põhjendatus

Hinnatakse pakutud metoodilise lähenemise sobivust, sh: - kui sobivad ja põhjendatud on kavandatud uurimismeetodid? - kuivõrd on võimalik metoodika ülevaatest saada aru, kuidas ja milliste meetoditega saavad vastatud uurimisküsimused? - kui hästi on teadvustatud võimalikke metodoloogilisi probleeme ning kirjeldatud riskide maandamise meetmeid ja varuplaani?

1 kuni 5

3. Uurimistöö teostatavus, sh eelarve ja planeeritud tegevuste vastavus ning põhjendatus

Hinnatakse kogu uurimisprojekti teostatavust, sh: - kui selgelt ja põhjalikult on projekti tööplaan läbi mõeldud? - kuivõrd on planeeritud töömahud ja eelarve omavahel vastavuses? - kuivõrd on eelarve põhjendatud?

1 kuni 5

4. Riskide maandamise kava

Hinnatakse projekti elluviimisega seotud riskide kaardistust ja nende maandamismeetmeid, sh: - kuivõrd adekvaatne on riskide kaardistus ja realistlikud nende maandamismeetmed?

1 kuni 5

5. Vastutava täitja ja uurimisrühma võimekus kavandatavat projekti ellu viia, nende eelnev kogemus ja senine tegevus valdkonnas

Hinnatakse uurimisrühma kompetentsust, sh: - kuivõrd omab väljapakutud uurimisrühm tervikuna piisavat kompetentsi väljapakutud projekti teostamiseks? - kuivõrd on esindatud erinevad vajalikud kompetentsid töö eesmärgi saavutamiseks? - kuivõrd selge on eri täitjate tööjaotus?

1 kuni 5

Taotlust hinnatakse valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Kriteeriumite piires võib hindeid anda sammuga 1 punkti. Numbrilise skaala väärtushinnangud on järgmised:

 suurepärane (5);

 väga hea (4);

 hea (3);

 rahuldav (2);

 mitterahuldav (1). Hinnete tõlgendused on järgmised:

 mitterahuldav (1) – taotluses on hindamiskriteeriumide mitmeid aspekte käsitletud ebapiisavalt ja/või selles on arvukalt nõrkusi.

 rahuldav (2) – taotluses on hindamiskriteeriumide enamik aspekte käsitletud väga üldiselt või arusaamatult ning selles esineb märkimisväärseid nõrkusi.

 hea (3) – taotluses on hindamiskriteeriumide enamik olulisi aspekte käsitletud hästi, ent esineb mitmeid puudusi. Mitmed olulised aspektid vajanuks põhjalikumat ja/või selgemat käsitlemist.

 väga hea (4) – taotluses on hindamiskriteeriumide enamik olulisi aspekte käsitletud väga hästi ning võib esineda vaid üksikuid väiksemaid puudusi või küsitavusi.

 suurepärane (5) – taotlus on silmapaistvalt hästi koostatud ning vastab hindamiskriteeriumis kirjeldatule parimal võimalikul moel.

Hinnatavate kriteeriumite osakaalud on võrdsed.

5

Hindamiskomisjon koostab koondhinnangute ja -hinnete alusel projektitaotluste paremusjärjestuse. Rahastatakse kõrgeima punktisumma saanud projekti, tingimusel, et iga kriteeriumit on hinnatud koondhindega vähemalt 3. Võrdse hinnangu korral eelistatakse hindamiskriteeriumites 2 ja 3 kõrgema hinde saanud projekti.