Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number 83-25/290732

Otsuse kuupäev 31.03.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus Ühispakkujate Kivirahnu OÜ ja JMV OÜ vaidlustus

Rakvere Vallavalitsuse riigihankes „Tõrma kalmistu

hooldus“ (viitenumber 290732)

Menetlusosalised

Vaidlustaja, Kivirahnu OÜ ja JMV OÜ, esindaja Ilmar

Veiman

Hankija, Rakvere Vallavalitsus

Kolmas isik, FSE CAPITAL OÜ RESOLUTSIOON

RHS1 § 192 lg 3 p-i 7 alusel

Jätta ühispakkujate Kivirahnu OÜ ja JMV OÜ vaidlustus ja kahju hüvitamise taotlus läbi

vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks

tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 11.02.2025 avaldas Rakvere Vallavalitsus (edaspidi Hankija) riigihangete registris lihthankena

läbiviidava riigihanke „Tõrma kalmistu hooldus“ (viitenumber 290732) (edaspidi Riigihange)

hanketeate. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitati kuus pakkumust.

Rakvere Vallavalitsuse 19.03.2025 korraldusega nr 75 (edaspidi Korraldus) võttis Hankija vastu

otsused pakkumuste vastavaks tunnistamiseks, pakkujate kvalifitseerimiseks, ühispakkujate

Kivirahnu OÜ ja JMV OÜ kvalifitseerimata jätmiseks ja kõrvaldamiseks ning FSE

CAPITAL OÜ pakkumuse edukaks tunnistamiseks.

2. 30.03.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

ühispakkujate Kivirahnu OÜ ja JMV OÜ (edaspidi Vaidlustaja):

1) vaidlustus Hankija otsustele jätta Vaidlustaja kvalifitseerimata ja kõrvaldada ning tunnistada

1 Riigihangete seadus

2 (3)

edukaks FSE CAPITAL OÜ pakkumus;

2) taotlus tühistada Riigihange;

3) kahju hüvitamise taotlus.

Vaatamata asjaolule, et vaidlustuses on ka kõrvaldatavaid puudusi, ei tagasta vaidlustuskomisjon

vaidlustust puuduste kõrvaldamiseks, kuna vaidlustuses ja kahju hüvitamise taotluses on

muuhulgas sellised puudused, mille kõrvaldamine ei ole võimalik ja mille tõttu tuleb need jätta

läbi vaatamata.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

3. Vaidlustus Hankija otsustele Korralduses

3.1. RHS § 192 lg 3 p-i 1 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab

selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustus ei ole esitatud tähtaegselt.

RHS § 189 lg 4 kohaselt peab vaidlustus lihthankemenetluses [---] olema laekunud

vaidlustuskomisjonile kolme tööpäeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi

teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu

sõlmimist.

Käesoleval juhul nähtub riigihangete registrist, et Hankija viib Riigihanget läbi

lihthankemenetlusena ja Korraldus on saadetud riigihangete registri kaudu pakkujate, sh ka

Vaidlustajale, 21.03.2025 kell 9.55. Vaidlustuse p-is 1 on Vaidlustaja ka ise kinnitanud

Korraldusest teadasaamist samal päeval: Vaidlustaja sai Korraldusest ja oma õiguste rikkumisest

teada 21.03.2025, tutvudes riigihangete registris vastava hankedokumentatsiooniga. Seega

eeldades, et Hankija viib läbi lihthankemenetlust, oleks pidanud vaidlustus Vaidlustaja

kvalifitseerimata jätmise ja kõrvaldamise ning FSE CAPITAL OÜ pakkumuse edukaks

tunnistamise otsustele laekuma vaidlustuskomisjonile hiljemalt 26.03.2025.

3.2. Vaidlustuskomisjon möönab, et Riigihanke eeldatav maksumus, mida Hankija ei soovinud

avalikustada, aga ka esitatud pakkumuste maksumused 36 kuu kohta, ületavad RHS § 14 lg-s 1

sätestatud lihthanke piirmäära teenuste hankelepingu korral, mis on 30 000 eurot, ega andnud

Hankijale õigust viia Riigihanget läbi lihthankemenetlusena.

Hankemenetluse liigi vale valik võib olla riikliku järelevalve esemeks, mida viib RHS 9. peatükis

sätestatud korras läbi Rahandusministeerium. Vaidlustuskomisjon on teavitanud

Rahandusministeeriumi valest hankemenetluse liigi valikust Riigihankes telefoni teel.

3.3. Isegi kui lähtuda asjaolust, et Hankija on valinud vale hankemenetluse liigi ja jätnud sellega

ebaõige mulje kohaldatavatest menetlusreeglitest, tuleb vaidlustus Hankija otsustele jätta läbi

vaatamata RHS § 192 lg 3 p 7 alusel, kuna Vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus.

3.3.1. RHS § 185 lg-st 1 tulenevalt olema hankija otsuste peale vaidlustuse esitamiseks iga

konkreetse nõude osas täidetud kaks tingimust - vaidlustatav hankija otsus peab olema

õigusvastane ja rikkuma samaaegselt ka vaidlustaja õigusi. Vaidlustuskomisjon ei pea kontrollima

hankija otsuse seaduslikkust ja jätab vaidlustuse RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata, kui

ta jõuab järeldusele, et see ei puuduta vaidlustaja õigusi.

Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-65-11 (p-d 16 ja 17) märkinud, et [---] vaidlustuskomisjonil

tuleb omaalgatuslikult kontrollida, kas vaidlustajal on vaidlustuse esitamise õigus ja [---] kas

vaidlustatav hankija tegevus sai rikkuda vaidlustaja subjektiivseid õigusi. Kohtupraktika kohaselt

on isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk majanduslik huvi sõlmida

hankeleping. Seega tulenevalt RHS § 185 lg-st 1 on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav

õigushüve õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus. Vaidlustuse rahuldamine peab aitama

kaasa Vaidlustaja õiguste kaitsele või rikutud õiguste taastamisele ja vaidlustatavad ei ole need

otsused, mis seda eesmärki ei teeni.

3 (3)

3.3.2. Riigihanke alusdokumentidest nähtuvalt on ainuke hindamiskriteerium pakkumuse

maksumus, vähim on parim. Vaidlustuskomisjon tuvastas Korraldusest, et Vaidlustaja pakkumuse

maksumus oli 140 040 eurot, OÜ HKP pakkumuse maksumus 132 660 eur ja OÜ N-JAAP

pakkumuse maksumus 136 440 eurot, st Vaidlustajal puudub võimalus jõuda hankelepingu

sõlmimiseni Hankijaga isegi juhul, kui tema kvalifitseerimise ja kõrvaldamise ning ka FSE

CAPITAL OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsused on õigusvastased.

OÜ HKP OÜ ja N-JAAP kohta tehtud otsuseid vaidlustatud ei ole (vaidlustusest nähtuvalt ei olnud

need vaidlustuse esemeks) ega ole nende otsustega seotud muid Vaidlustaja eesmärke.

3.3.3. Kuna Vaidlustaja pakkumuse maksumus on selline, et tal ei oleks võimalik jõuda

hankelepingu sõlmimiseni Riigihankes isegi juhul, kui tunnistataks kehtetuks Hankija otsus

Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise ja kõrvaldamise kohta ning FSE CAPITAL OÜ pakkumuse

edukaks tunnistamise kohta, siis Vaidlustajal puudub vaidlustatud otsuste vaidlustamise kaudu

võimalus jõuda Riigihankes hankelepingu sõlmimiseni Hankijaga, st Vaidlustajal puudub

subjektiivne õigus eespool nimetatud otsuse vaidlustamiseks ja vaidlustus tuleb jätta RHS § 192

lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata.

4. RHS § 192 lg 3 p 7 alusel tuleb jätta läbi vaatamata ka vaidlustus osas, milles on esitatud taotlus

tühistada Riigihange tervikuna.

Vaidlustuskomisjoni pädevus on sätestatud RHS-i 8. peatükis ja vaidlustuskomisjon ei menetle

ühelgi juhul taotlust hankemenetluse (tervikuna) kehtetuks tunnistamiseks (tühistamiseks).

Vaidlustuskomisjon märgib, et riiklikku ja haldusjärelevalvet, mille tulemusel võib enne

hankelepingu või raamlepingu sõlmimist teha hankijale ettekirjutuse riigihanke menetluse

kehtetuks tunnistamiseks, viib läbi Rahandusministeerium RHS 9. peatükis sätestatud korras.

5. Kahju hüvitamise taotlus

Vaidlustaja on esitanud vaidlustuses taotluse Kohustada hankijat läbivaatama vaidlustajatele

hankija õigusvastase tegevusega põhjustatud kahju.

RHS § 185 lg 6 kohaselt võib pärast hankelepingu sõlmimist kahju hüvitamise taotluse esitada

vaidlustuskomisjonile ettevõtja, kellega jäi hankeleping sõlmimata hankija õigusvastase otsuse

või riigihanke alusdokumendi tõttu, välja arvatud juhul, kui ta ei ole õigeaegselt hankija otsuseid

või riigihanke alusdokumente vaidlustanud, kuigi tal oli see võimalus olemas.

Seega on esimene eeldus kahju hüvitamise taotluse esitamiseks, et hankeleping Riigihankes on

juba sõlmitud. Antud juhul ei nähtu riigihangete registrist hankelepingu sõlmimise fakti (st

täitmata esimene eeldus), rääkimata sellest, et see oleks tulnud sõlmida Vaidlustajaga (st täitmata

teine eeldus – vt otsuse p 3.3 ja selle alapunktid). Seega ka kahju hüvitamise taotluse esitamiseks

puudub Vaidlustajal õigus ja see tuleb jätta samuti RHS § 192 lg 3 p 7 alusel läbi vaatamata.

6. Elektrooniliselt esitatud vaidlustuse tagastamine ei ole vajalik.

Hankija ei või RHS § 201 lg-st 3 tulenevalt anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne

seitsme päeva möödumist vaidlustuse läbi vaatamata jätmise ja tagastamise otsuse teatavaks

tegemisest.

Kuna vaidlustus jääb läbi vaatamata, on Vaidlustajal õigus nõuda riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p-i 5

alusel vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotlus tuleb

esitada vaidlustuskomisjonile vastavalt riigilõivuseaduse §-le 12.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk