Pöördumine

Sotsiaalministeerium Meie: 28.03.2025 nr 24

[email protected]

Pöördumine seoses töötamise toetamise teenuse tulevikuga

Eesti Puuetega Inimeste Koja(EPIKoja) ja EPIKoja võrgustikuni, Erihoolekandeteenuste

Pakkujate Liiduni ja Eesti Tegevusjuhendate Liiduni on jõudnud murettekitavad teated seoses

töötamise toetamise teenuse tulevikuga. Mõistame, et riigil on vajadus ja kohustus leida

kärpekohti ning panustada rohkem kaitse- ja julgeolekukuludesse, kuid erihoolekandeteenuste

aastatepikkune alarahastatus (rahastus katab 64% teenuse hinnast - Sotsiaalministeeriumi

arvutused) ei võimalda enam teenustele täiendavaid kärpeid teha.

Toetatud teenuste disanimise protsessi kaudu on pöördumise autorid saanud signaali, et

esimesena võib saada löögi just töötamise toetamise teenus, mis väidetavalt juba sisaldub oma

olemuselt igapäevaelu toetamise teenuse tegevustes. Selle teenuse muutmine ja kaotamine tooks

kaasa suure kahju nii teenusesaajatele, teenusepakkujatele, tervishoiuteenustele, kohalikele

omavalitsustele kui ka Sotsiaalministeeriumile. Kõnealune valdkond on pikalt olnud tugeva

alarahastuse all: teenusepakkujate edasine toimimine on juba praegu keeruline ning

igasugune lisakoormus või täiendav rahastuse vähendamine võib viia teenuskohtade

sulgemiseni.

Toome esile 2024. aastal tehtud otsuse lõpetada pikaajalise kaitstud töötamise teenuse

rahastamine, mis võttis paljudelt inimestelt turvalise ja toetava töökeskkonna. See otsus oli

suur tagasilöök nii teenusekasutajate ühiskonda kaasamisel kui ka nende iseseisvumisel.

Projekti toel loodi üle Eesti erinevaid töökeskusi, kes pakkusid ja pakuvad tänaseni tööalast

toetust ja tegevust, kuid ebapiisava rahastuse tõttu on keskustel küsitav edaspidine teenuse

pakkumine.

Töötamise toetamise teenus, sh kaitstud töötamine töökeskustes, on paljudele erivajadustega

(puuetega) inimestele ainus võimalus ennast teostada, olla iseseisvam ning osaleda

ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. Selle teenuse katkemine tähendab paratamatult seda,

et paljud inimesed jäävad taas koju, isoleerituks ja ilma päevasest tegevusest. Sellega kaasnevad

nii vaimse tervise raskuste sagenemine kui ka täiendav koormus meditsiini- ja sotsiaalsüsteemile.

Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti esindajad rõhutavad vajadust üles ehitada

inimesekeskse lähenemisega teenuseid. Selline kriteerium on kirja pandud ka teenuste

kvaliteedinõuetes. Psüühilise erivajadusega inimeste areng ei ole mõõdetav aastatega ning

sisaldab ka tagasilangusi. See on pikk ja pidev protsess, et inimene tunneks ennast enesekindlalt

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

ja teistega samaväärselt. Psüühilise erivajadusega inimest ei saa võrdsustada säilinud töövõimega

inimese eeldatava arengutempoga. Täna kehtiv töötamise toetamise teenus just seda eeldab, et

psüühilise erivajadusega inimene peab saama ühe aasta jooksul lepingulise töökohale.

Tagasisidest avatud tööturul tööd pakkuvatelt tööandjatelt saame selget tagasisidet erivajadusega

inimese ja tööandjate toetamise vajadusest ka siis, kui ta on juba tööle saanud. Töötamise

toetamise teenuse muutmine disainitava uue toetatud teenuse osaks, kus on plaanitud veelgi

vähendada töötamise toetamise osakaalu, peletab eemale ka need vähesed tööandjad, kes

võimaldavad erivajadustega inimestel avatud tööturul teenuse toel töötada.

Samuti rõhutavad pöördumise autorid, et intellektipuudega ja psüühikahäirega inimesed on

sihtgrupp, kellel on pikaajaline toetusvajadus ning kelle tööturule kaasamine eeldab järjepidevat

abi. Eesti on Euroopa Liidu toel loobunud suurtest institutsioonidest ning kolinud

intellektipuudega ja psüühikahäirega inimesed elama väiksematesse kodudesse tõmbekeskustes,

et võimaldada neile väärikamat, iseseisvamat elu. Ilma võimaluseta osaleda töötegevustes ning

tunda end ühiskonna osana, ei täida tehtud pingutused ja investeeringud oma eesmärki.

Oluline on mõista, et riik ei saa oodata, et kaitstud töötamine muutub kasumlikuks

ettevõtmiseks. Enamus inimesed selles sihtgrupis vajavad puuduva või piiratud töövõime

tõttu püsivat toetust, et töötada jõukohases tempos. Riigi osalus töötamise toetamise teenuse

jätkusuutlikkuse tagamisel on hädavajalik. Paljuski tänu töötamise toetamise teenusele on

deinstitutsionaliseerimine edukalt käivitunud ning pakkunud paljudele inimestele reaalset

väljundit ühiskonnas osalemiseks.

Pöördumise autorite seisukoht on, et Sotsiaalministeerium peab poliitikate planeerimisel olema

järjepidev ja inimesekeskne. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 27 kohustab

riike tunnustama puuetega inimeste õigust tööle teistega võrdsetel alustel. Paraku ei ole kõik

puuetega inimesed võimelised töötama avatud tööturu tingimustes või vajavad selleks pikaajalist

tuge. Seega tuleb riigil tagada teenused, mis võimaldavad tööelus osalemist just neile, kes

töötamisel seda kõige enam vajavad.

Kokkuvõtvalt palume, et Sotsiaalministeerium:

1. Tagaks, et töötamise toetamise teenuse rahastuse puhul ei rakendataks kärpeid, mis viiksid

teenuskohtade sulgemiseni ja võtaksid puuetega inimestelt võimaluse osaleda töötegevustes.

2. Jätkaks ja arendaks töötamise toetamise teenust, mis on end tõestanud kui tõhus meede

inimeste iseseisvuse ja ühiskonda kaasatuse toetamisel.

3. Lõpetaks töötamise toetamise teenuse kaotamise või rahastuse kärpimise, mis mõjutab

deinstitutsionaliseerimise lõpptulemust väga negatiivselt. Inimesed jäävad ilma aktiivse

mõtestatud tegevuseta linnadesse/alevitesse, tekitades kogukondades ebasõbralikku või

vaenulikku suhtumist psüühilise erivajadusega inimestesse.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

4. Jälgiks järjepidevalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevate kohustuste

täitmist, võimaldades puuetega inimestele tööelus osalemise õiguslikku ja praktilist tuge.

Jääme lootma, et meie pöördumist võetakse tõsiselt ning palume teil võimalike otsuste tegemisel

arvestada töötamise toetamise teenuse olulise rolliga inimeste elukvaliteedi, väärikuse ja

ühiskonna sidususe tagamisel. Omalt poolt oleme valmis osalema töötamise toetamise

teemalistel aruteludel, referentsgruppide töökoosolekutel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sama: Sotsiaalkindlustusamet

Eesti Puuetega Inimeste Koda, [email protected]

Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit, [email protected]

Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liit, [email protected]

Eesti Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, [email protected]

Eesti Tegevusjuhendajate Liit, [email protected]

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Agne Raudmees

Juhatuse esimees

Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit

Helle Känd

Joris Geurden

Liina Lanno

Tatiana Panichkina

Triinu Õispuu

Indrek Linnuste

Juhatuse liikmed

Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit

Lenne Lillepuu

Juhatuse esimees

Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste

Huvikaitse Liit

Piret Pent-Miiling

Evelyn Eichhorst

Joris Geurden

Juhatuse liikmed

Eesti Tegevusjuhendajate Liit

Saatja: Eesti Puuetega Inimeste Koda <[email protected]>

Saadetud: 31.03.2025 16:40

Adressaat: <[email protected]>

Koopia: <[email protected]>

Teema: Ühispöördumine seoses töötamise toetamise teenuse tulevikuga

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja

korral palume linke ja faile mitte avada.Tähelepanu! Tegemist on

välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja korral palume linke ja

faile mitte avada.Tere

Edastan Eesti Puuetega Inimeste Koja, Erihoolekande Pakkujate Liidu ja

Eesti Tegevusjuhendajate Liidu ühispöördumise.

Lugupidamisega

Kristi Kähär

Toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik | Eesti Puuetega Inimeste

Koda

Policy officer of benefits and services | Estonian Chamber of People with

Disabilities

&#43;372 5401 0462