Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 31/03/2025

Anonüümseks muudetud versioon

Tõlge C-143/25 – 1

Kohtuasi C-143/25

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

18. veebruar 2025

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

11. veebruar 2025

Kaebaja ja kassaator:

CV

Vastustaja ja vastustaja kassatsioonimenetluses:

Pensionsversicherungsanstalt

[…]

Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus) tegi töö- ja sotsiaalõigusasjade

kassatsioonikohtuna […] sotsiaalõigusasjas, mille pooled on kaebaja CV […]

versus vastustaja Pensionsversicherungsanstalt, […] Viin, […] ja mille ese on

vanaduspension, menetledes kaebaja erakorralist kassatsioonkaebust

Oberlandesgericht Innsbrucki (liidumaa kõrgeim kohus Innsbruckis) kui töö- ja

sotsiaalõigusasjade apellatsioonikohtu 26. septembri 2024. aasta otsuse

25 Rs 32/24b-38 peale, millega jäeti muutmata Landesgericht Innsbrucki

(liidumaa kohus Innsbruckis) kui töö- ja sotsiaalkohtu 10. juuni 2024. aasta otsus

16 Cgs 233/23z-29, kinnisel istungil järgmise

kohtumääruse:

ET

EELOTSUSETAOTLUS 11.2.2025 – KOHTUASI C-143/25

2

Anonüümseks muudetud versioon

I. Euroopa Kohtule esitatakse ELTL artikli 267 alusel järgmine eelotsuse

küsimus:

Kas ELTL artiklit 21 tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse

määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta)

rakendamise kord, artikli 44 lõikes 2 sätestatud tingimus, et isik töötas või tegeles

kõnealuses liikmesriigis ettevõtlusega kuupäevani, mil algas lapse kasvatamise

periood, mida asjaomase lapse puhul arvesse võetakse, ei ole täidetud, on

vanaduspensioni maksma kohustatud liikmesriik kohustatud lapse kasvatamise

perioode arvesse võtma, olgugi et töötamisest tulenevad kindlustusperioodid on

asjaomasel isikul täitunud üksnes enne vanaduspensioni maksma kohustatud

liikmesriigis kogunenud lapse kasvatamise perioode?

II. […] [menetlusõiguslikud märkused]

Põhjendused

I. Menetluse ese ja asjaolud

1 CV on sündinud 1962. aastal. Ajavahemikul 1. augustist 1977 kuni 31. jaanuarini

1988 kogunes tal Austrias 122 kuud kohustusliku pensionikindlustuse staaži

töötamise alusel (kutseõpilane ja töötaja), millele lisandusid asendusperioodid

nelja kuu ulatuses, ühtekokku seega 126 kindlustuskuud.

2 1988. aasta märtsis asus CV elama Itaaliasse, kus ta abiellus ja kus ta praeguseni

elab. 2. mail 1989 sündis CV esimene poeg ja 21. aprillil 1994 teine poeg. Itaalias

CV ei töötanud ega tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana. Laste kasvatamise

perioode Itaalias arvesse ei võetud; ka muul moel ei kogunenud CV-l Itaalias

kindlustusstaaži.

II. Liidu õigusest tulenevad alused

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ)

nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004

(sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (edaspidi

„rakendusmäärus nr 987/2009“):

„Artikkel 44

Lapse kasvatamise aja arvessevõtmine

1. Käesolevas artiklis tähendab „lapse kasvatamise aeg“ perioodi, mis

võetakse arvesse pensioni määramisel liikmesriigi pensioniseaduse alusel või mis

annab lisapensioni sõnaselgelt väljendatud põhjusel, et isik on kasvatanud last,

sõltumata nende perioodide arvutamiseks kasutatavast meetodist ja sellest, kas

need omandatakse lapse kasvatamise ajal või kinnitatakse need tagasiulatuvalt.

PENSIONSVERSICHERUNGSANSTALT

3

Anonüümseks muudetud versioon

2. Kui põhimääruse II jaotise kohaselt pädeva liikmesriigi õigusaktides ei

võeta arvesse lapse kasvatamise perioodi, on selle liikmesriigi asutus, kelle

õigusaktid olid vastavalt põhimääruse II jaotisele kohaldatavad asjaomase isiku

suhtes sel põhjusel, et isik töötas või tegeles ettevõtlusega kuupäevani, mil nende

õigusaktide alusel algas lapse kasvatamise periood, mida asjaomase lapse puhul

arvesse võetakse, jätkuvalt kohustatud arvestama seda perioodi lapse kasvatamise

perioodina tema kohaldatavate õigusaktide kohaselt, nagu oleks selline lapse

kasvatamine toimunud tema territooriumil.

3. Lõiget 2 ei kohaldata, kui asjaomase isiku suhtes kohaldatakse või

hakatakse kohaldama mis tahes muu liikmesriigi õigusakte isiku töö või

ettevõtluse tõttu.“

III. Riigisisene õigus

4 1. Üldine pensioniseadus (Allgemeines Pensionsgesetz; edaspidi „APG“):

„Õigus vanaduspensionile

§ 4. (1) Õigus vanaduspensionile on kindlustatul pärast 65. eluaasta

täitumist (korraline pensioniiga), kui pensioni määramise algtähtajaks […] on

käesoleva või mõne muu föderaalseaduse alusel täitunud vähemalt

180 kindlustuskuud, millest vähemalt 84 kuud omandati töötamise või

ettevõtlusega tegelemise tulemusel (minimaalne kindlustusperiood).“

„§ 16 […] (3a)

Paragrahvi 4 lõikes 1 ette nähtud minimaalse kindlustusperioodi hulka

arvestatakse kindlustuskuudena ASVG § 227a […] kohased lapse kasvatamise aja

asendusperioodid, mis täitusid enne 1. jaanuari 2005.

[…]

(6) Erinevalt § 4 lõikes 1 ettenähtust määratakse pensioniiga naissoost

kindlustatu puhul, kellel täitub 60. eluaasta enne 1. jaanuari 2024, ASVG § 253

lõike 1 kohaselt.“

5 2. Üldine sotsiaalkindlustusseadus (Allgemeines Sozialversicherungsgesetz;

edaspidi „ASVG“):

„Kindlustusperioodid

§ 224. Kindlustusperioodid on §-des 225 ja 226 nimetatud sissemakseperioodid ja

§-des 227, 227a, 228, 228a ja 229 nimetatud asendusperioodid.“

„Lapse kasvatamise aja asendusperiood ajavahemikul pärast 31. detsembrit

1955 ja enne 1. jaanuari 2005

EELOTSUSETAOTLUS 11.2.2025 – KOHTUASI C-143/25

4

Anonüümseks muudetud versioon

§ 227a. (1) Lisaks võetakse kindlustatu puhul, kes tegelikult ja valdavalt

kasvatas oma last (lõige 2), asendusperioodina ajavahemikul pärast

31. detsembrit 1955 ja enne 1. jaanuari 2005 kestnud lapse kasvatamise aeg

Austrias arvesse pensionikindlustuse selles sambas, milles sisaldub viimane

eelnev sissemakseperiood või kui selline puudub, siis esimene järgnev

sissemakseperiood, maksimaalselt 48 kalendrikuu ulatuses alates lapse sünnist.

Mitmikute sünni korral pikeneb see tähtaeg 60 kalendrikuuni.

(2) Laps lõike 1 tähenduses on:

1. kindlustatu lapsed;

[…]

(3) Kui järgmine laps sünnib […] enne 48 kalendrikuu […] möödumist, siis

vältab see ajavahemik ainult kuni järgmise lapse sünnini […].“

„Vanaduspension

§ 253 (1) Õigus vanaduspensionile on meessoost kindlustatul pärast

65. eluaasta täitumist (korraline pensioniiga), naissoost kindlustatul pärast

60. eluaasta täitumist (korraline pensioniiga) […].“

I. IV. Poolte väited ja nõuded

6 CV esitas 26. septembril 2022 vastustajast Pensionsversicherungsanstaltile

(pensionikindlustusasutus; edaspidi „PVA“) vanaduspensioni taotluse.

7 PVA jättis taotluse 6. juuli 2023. aasta otsusega rahuldamata, kuna CV-l oli

arvestuse alguse kuupäevaks 1. oktoobriks 2022 kogunenud kindlustusstaaži

ainult 126 kuu ulatuses ja sellega ei täitnud ta minimaalse kindlustusperioodi

(180 kuud) nõuet. Itaalias täitunud laste kasvatamise aja asendusperioode PVA

arvesse ei võtnud.

8 CV esitas selle otsuse peale kaebuse, milles ta palub määrata endale

vanaduspension. Tema väite kohaselt tuleb tema pensioniõiguse hindamisel

asendusperioodidena arvesse võtta Itaalias täitunud 96 kuu (2 x 48 kuud) pikkust

laste kasvatamise aega, millega on minimaalse kindlustusperioodi nõue täidetud.

9 PVA väidab vastu, et rakendusmääruse nr 987/2009 artikli 44 lõike 2 kohaselt ei

ole võimalik välisriigis täitunud lapse kasvatamise perioode arvesse võtta, kuna

1. juunil 1989 ja 1. mail 1994 (need on kuupäevad, mil algas lapse kasvatamise

periood, mida asjaomase lapse puhul arvesse võetakse) CV Austrias ei töötanud

ega tegutsenud seal füüsilisest isikust ettevõtjana. CV ei saa tugineda ka ELTL

artiklile 21, kuna ta töötas Austrias ja tegi sissemakseid Austria

sotsiaalkindlustussüsteemi ainult enne laste kasvatamise aega, kuid mitte pärast

seda.

PENSIONSVERSICHERUNGSANSTALT

5

Anonüümseks muudetud versioon

10 Fiktiivse eelduse korral, et 96 kuud hõlmavat laste kasvatamise perioodi võetakse

arvesse, oleks CV-l õigus igakuisele vanaduspensionile brutosummas

547,78 eurot.

V. Senine menetlus

11 Esimese astme kohus jättis kaebuse rahuldamata. Rakendusmääruse nr 87/2009

artikli 44 lõike 2 tingimused ei ole täidetud, kuna poegade sündimise ajal CV ei

töötanud ega tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana. Kuna CV töötas Austrias ja

tegi sissemakseid Austria sotsiaalkindlustussüsteemi üksnes enne Itaaliasse elama

asumist, on see kooskõlas ka ELTL artikliga 21.

12 Teise astme kohus nõustus selle seisukohaga ja jättis esimese astme kohtu otsuse

muutmata.

13 CV esitas selle otsuse peale Oberter Gerichtshofile (Austria kõrgeim üldkohus)

kassatsioonkaebuse, milles ta palub oma kaebus rahuldada.

14 PVA palub jätta apellatsioonikohtu otsus muutmata.

VI. Eelotsuse küsimuse põhjendused

1. Üldised märkused

15 Rakendusmääruse nr 987/2009 artiklist 97 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

29. aprilli 2004. aasta määruse nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide

koordineerimise kohta (edaspidi „määrus nr 883/2004“) artiklist 91 tuleneb, et

mõlemad määrused olid vaidlustatud PVA otsuse tegemise kuupäeval (6. juuli

2023) juba kehtivad. Oberster Gerichtshofi (Austria kõrgeim üldkohus) hinnangul

on need määrused seega käesolevas asjas ajaliselt kohaldatavad (Euroopa Kohtu

otsus Reichel-Albert, C-522/10, punkt 26 jj).

16 Selleks et rakendusmääruse nr 987/2009 artikli 44 lõike 2 alusel oleks Austria

pädev võtma arvesse CV poegade kasvatamise perioode, mis täitusid tal Itaalias,

peavad Euroopa Kohtu praktika kohaselt olema kumulatiivselt täidetud järgmised

kolm tingimust: esiteks – lapse kasvatamise perioode ei võeta Itaalias kehtivate

õigusaktide kohaselt arvesse; teiseks – Austria õigusaktid olid CV suhtes varem

kohaldatavad põhjusel, et CV töötas Austrias või tegutses seal füüsilisest isikust

ettevõtjana, ning kolmandaks – sellest tegevusest tulenevalt olid Austria

õigusaktid CV suhtes jätkuvalt kohaldatavad kuupäeval, mil algas lapse

kasvatamise periood, mida Austria õigusaktide kohaselt asjaomase lapse puhul

arvesse võetakse (hiljuti Euroopa Kohtu otsus Deutsche Rentenversicherung

Bund, C-283/21, punkt 34).

EELOTSUSETAOTLUS 11.2.2025 – KOHTUASI C-143/25

6

Anonüümseks muudetud versioon

17 Menetluses ei ole vaidlust selle üle, et kolmas tingimus ei olnud CV puhul

täidetud. Seega ei tugine CV kaebus ka vahetult rakendusmääruse nr 987/2009

artikli 44 lõikele 2.

2. Eelotsuse küsimus

18 Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei reguleeri rakendusmääruse nr 987/2009

artikkel 44 välisriigis täitunud lapse kasvatamise perioodide arvesse võtmist

lõplikult, mistõttu võib selliste perioodide arvesse võtmise kohustus tuleneda ka

ELTL artiklist 21 või kohtuotsustes Elsen (C-135/99), Kauer (C-28/00) ja

Reichel-Albert (C-522/10) välja töötatud „piisava seose“ kriteeriumist (Euroopa

Kohtu otsus Deutsche Rentenversicherung Bund, C-283/21, punkt 44; Euroopa

Kohtu otsus Pensionsversicherungsanstalt, C-576/20, punkt 62). Sellest tulenevalt

seab ELTL artikkel 21 liikmesriigile (A) kohustuse võtta arvesse asjaomasel isikul

teises liikmesriigis (B) täitunud lapse kasvatamise perioode, kui on tuvastatud, et

nende lapse kasvatamise perioodide ja sellel isikul esimeses liikmesriigis (A)

kutsealase tegevuse tõttu täitunud kindlustusperioodide vahel on „piisav seos“

(Euroopa Kohtu otsus Deutsche Rentenversicherung Bund, C-283/21, punkt 46).

Seejuures ei ole määrav see, kus on laps sündinud. „Piisav seos“ võib esineda ka

siis, kui laps sündis alles pärast teise liikmesriiki (B) elama asumist (vt Euroopa

Kohtu otsus Reichel-Albert, C-522/10, punkt 16; Euroopa Kohtu otsus

Pensionsversicherungsanstalt, C-576/20, punkt 19; Euroopa Kohtu otsus Deutsche

Rentenversicherung Bund, C-283/21, punktid 19 ja 20).

19 Kohtuotsuse Deutsche Rentenversicherung Bund (C-283/21) ja kohtuotsuse

Pensionsversicherungsanstalt (C-576/20) kohaselt on „piisav seos“ alati olemas

siis, kui asjaomane isik on töötanud ja teinud sissemakseid ainult ühes

liikmesriigis (A) või kui asjaomasel isikul on täitunud koolitus- või

töötamisperioodide alusel kindlustusperioodid üksnes selles liikmesriigis, ja seda

nii enne kui ka pärast elukoha üleviimist teise liikmesriiki (B), kus täitusid lapse

kasvatamise perioodid. Ka kohtuotsustes Elsen (C-135/99, punkt 26), Kauer

(C-28/00, punktid 28 ja 32), ja Reichel-Albert (C-522/10, punkt 35) on rõhutatud,

et asjaomased isikud olid töötanud või teinud sissemakseid üksnes (algselt

pädevas) liikmesriigis (A). Nagu rõhutab kohtujurist Emiliou oma ettepanekus

kohtuasjas C-283/21 (EU:C:2023:736, punkt 53), ei osutunud see tegur aga üheski

kohtuotsuses ainumääravaks.

20 Kui lähtuda sellest, et Euroopa Kohus peab oluliseks seda, kas lapse kasvatamise

perioode oleks algselt pädevas liikmesriigis (A) arvesse võetud, kui elukohta ei

oleks teise liikmesriiki (B) üle viidud (Euroopa Kohtu otsus Deutsche

Rentenversicherung Bund, C-283/21, punkt 64; Euroopa Kohtu otsus

Pensionsversicherungsanstalt, C-576/20, punkt 64; Euroopa Kohtu otsus Reichel-

Albert, C-522/10, punktid 41 ja 42), siis on ELTL artikliga 21 vastuolus eeldada

arvesse võtmise kohustust vaid juhul, kui asjaomasel isikul on täitunud algselt

pädevas liikmesriigis (A) kindlustusperioodid ka pärast lapse kasvatamist. Seda

seetõttu, et sellega koheldakse asjaomast isikut liikmesriigis (A), mille

kodakondsus tal on, vähem soodsalt üksnes põhjusel, et ta on kasutanud oma

PENSIONSVERSICHERUNGSANSTALT

7

Anonüümseks muudetud versioon

õigust vabalt liikuda ja viinud oma elukoha perekondlikel põhjustel üle teise

liikmesriigi (B) territooriumile (vt ka Spiegel, Zeiten der Kindererziehung in

einem anderen Mitgliedstaat – eine Herausforderung für die Praxis, DRdA 2023/2

[punkt 4.1.]).

21 Seda tagajärge oleks võimalik vältida näiteks siis, kui „piisava seose“ tõendamisel

lähtutaks määrava kriteeriumina üksnes kindlustusperioodide täitumisest

liikmesriigis (A) enne lapse kasvatamist teises liikmesriigis (B). Tõsiasi, et pärast

lapse kasvatamise aega teises liikmesriigis (B) asub asjaomane isik taas tööle või

tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjana või omandab kindlustusperioode algselt

pädevas liikmesriigis (A), oleks sellisel juhul vaid kaudne tõend „piisavast

seosest“, aga mitte selle eeldamise tingimus (vt kohtujurist Emiliou ettepanek,

EU:C:2023:736, punktid 68 ja 69). See on asjakohane ka seetõttu, et välisriigis

täitunud lapse kasvatamise perioodide arvesse võtmine võib eelkõige naiste puhul

olla pensioniõiguse omandamise ja penisoni suuruse seisukohast sageli määrav (vt

Windisch- Graetz, Anmerkungen zu EuGH C-28/00, Kauer, ZESAR 2003, 327

[333]).

22 Sellest lähtudes ei oleks asjaolu, et pärast laste kasvatamise aega ei kogunenud

CV-l enam Austrias täiendavat kindlustusstaaži, määrav, et tõendada „piisavat

seost“ Austrias varem täitunud kindlustusperioodidega.

VII. Menetluse peatamine

23 […] [riigisisene õiguslik alus]

[…]

Viin, 11. veebruar 2025

[…]