Pöördumine

Vastuvõtmise kuupäev : 31/03/2025

Anonüümseks muudetud versioon

Tõlge C-142/25 – 1

Kohtuasi C-142/25

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

18. veebruar 2025

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

11. veebruar 2025

Kaebaja ja kassaator:

LF

Vastustaja ja vastustaja kassatsioonimenetluses:

Pensionsversicherungsanstalt

[…]

Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus) tegi töö- ja sotsiaalõigusasjade

kassatsioonikohtuna […] sotsiaalõigusasjas, mille pooled on kaebaja LF […]

versus vastustaja Pensionsversicherungsanstalt, […] Viin, […] ja mille ese on

kindlustusperioodide kindlakstegemine, menetledes kaebaja erakorralist

kassatsioonkaebust Oberlandesgericht Wien’i (liidumaa kõrgeim kohus Viinis)

kui töö- ja sotsiaalõigusasjade apellatsioonikohtu 28. mai 2024. aasta otsuse

7 Rs 109/23k-15 peale, millega muudeti Landesgericht St. Pölteni (liidumaa kohus

St. Pöltenis, Austria) kui töö- ja sotsiaalkohtu 14. septembri 2023. aasta otsust

26 Cgs 93/23i-9, kinnisel istungil järgmise

ET

EELOTSUSETAOTLUS 11.2.2025 – KOHTUASI C-142/25

2

Anonüümseks muudetud versioon

kohtumääruse:

Euroopa Kohtule esitatakse ELTL artikli 267 alusel järgmised eelotsuse

küsimused:

1. Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta

määruse (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004

(sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord,

artikli 44 lõike 2 esimese lause esimest poolt tuleb tõlgendada nii, et

määruse (EÜ) nr 883/2004 II jaotise kohaselt pädev liikmesriik ei võta lapse

kasvatamise perioode oma õigusaktide kohaselt üldse arvesse või jätab need

arvesse võtmata ainult konkreetsel juhul?

2. Kas ELTL artiklit 21 tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui Euroopa Parlamendi

ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 987/2009, milles

sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide

koordineerimise kohta) rakendamise kord, artikli 44 lõikes 2 sätestatud

tingimused – nimelt a. et isik töötas või tegeles kõnealuses liikmesriigis

ettevõtlusega kuupäevani, mil algas lapse kasvatamise periood, mida

asjaomase lapse puhul arvesse võetakse, või b. et määruse (EÜ) nr 883/2004

(sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) II jaotise kohaselt

pädev liikmesriik on jätnud lapse kasvatamise perioodid arvesse võtmata –

ei ole täidetud, kuid asjaomasel isikul on täitunud vanaduspensioni maksma

kohustatud liikmesriigis töötamise alusel kindlustusperioodid nii enne kui ka

pärast lapse kasvatamise perioode, on vanaduspensioni maksma kohustatud

liikmesriik kohustatud lapse kasvatamise perioode arvesse võtma, olenemata

sellest, et pärast lapse kasvatamise perioode kogunes asjaomasel isikul

kindlustusperioode ka kolmandas liikmesriigis töötamise või füüsilisest

isikust ettevõtjana tegutsemise alusel?

II. […] [menetlusõiguslikud märkused]

Põhjendused

I. Menetluse ese ja asjaolud

1 LF on sündinud 1963. aastal. Ajavahemikul 1. novembrist 1980 kuni 31. aprillini

1984 kogunes tal Austrias 30 kuud kohustusliku pensionikindlustuse staaži

töötamise alusel (kutseõpilane ja töötaja) ning seejärel lisandus kuni

30. septembrini 1984 veel 5 kuud asendusperioodidena.

2 LFi esimene poeg sündis Austrias 23. juulil 1984. LF ja tema poeg olid kuni

30. aprillini 1985 registreeritud Austria rahvastikuregistris; sellel ajal pühendus

LF eranditult oma lapse kasvatamisele.

3 1985. aasta mais kolis LF koos oma pojaga oma abikaasa juurde Belgia

Kuningriiki (edaspidi „Belgia“), kus 15. märtsil 1986 sündis tema teine poeg.

PENSIONSVERSICHERUNGSANSTALT

3

Anonüümseks muudetud versioon

Belgias LF ei töötanud ja pühendus kuni 1993. aastani üksnes laste kasvatamisele.

Sellel ajal ei lisandunud tema (sotsiaal)kindlustusele kindlustusperioode ning ta ei

saanud hüvitisi laste kasvatamise või hooldamise eest. Kuigi Belgias võib

vanaduspensioni arvutamisel lapse kasvatamise perioode üldiselt arvesse võtta,

siis LFi puhul neid arvesse ei võetud.

4 LF asus 1993. aastal (piiriala töötajana) tööle Saksamaal, kus ta töötas kuni

2013. aastani ja omandas seal töötamise alusel ühtekokku 240 kuud Saksa

kohustusliku pensionikindlustuse staaži.

5 Alates 2013. aasta aprillist elab LF taas Austrias ja kuni 1. maini 2023 kogunes tal

veel 120 kuud kohustusliku pensionikindlustuse staaži.

II. Liidu õigusest tulenevad alused

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ)

nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004

(sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (edaspidi

„rakendusmäärus nr 987/2009“):

„Artikkel 44

Lapse kasvatamise aja arvessevõtmine

1. Käesolevas artiklis tähendab „lapse kasvatamise aeg“ perioodi, mis

võetakse arvesse pensioni määramisel liikmesriigi pensioniseaduse alusel või mis

annab lisapensioni sõnaselgelt väljendatud põhjusel, et isik on kasvatanud last,

sõltumata nende perioodide arvutamiseks kasutatavast meetodist ja sellest, kas

need omandatakse lapse kasvatamise ajal või kinnitatakse need tagasiulatuvalt.

2. Kui põhimääruse II jaotise kohaselt pädeva liikmesriigi õigusaktides ei

võeta arvesse lapse kasvatamise perioodi, on selle liikmesriigi asutus, kelle

õigusaktid olid vastavalt põhimääruse II jaotisele kohaldatavad asjaomase isiku

suhtes sel põhjusel, et isik töötas või tegeles ettevõtlusega kuupäevani, mil nende

õigusaktide alusel algas lapse kasvatamise periood, mida asjaomase lapse puhul

arvesse võetakse, jätkuvalt kohustatud arvestama seda perioodi lapse kasvatamise

perioodina tema kohaldatavate õigusaktide kohaselt, nagu oleks selline lapse

kasvatamine toimunud tema territooriumil.

3. Lõiget 2 ei kohaldata, kui asjaomase isiku suhtes kohaldatakse või

hakatakse kohaldama mis tahes muu liikmesriigi õigusakte isiku töö või

ettevõtluse tõttu.“

III. Riigisisene õigus

7 1. Üldine pensioniseadus (Allgemeines Pensionsgesetz; edaspidi „APG“):

EELOTSUSETAOTLUS 11.2.2025 – KOHTUASI C-142/25

4

Anonüümseks muudetud versioon

„Õigus vanaduspensionile

§ 4. (1) Õigus vanaduspensionile on kindlustatul pärast 65. eluaasta

täitumist (korraline pensioniiga), kui pensioni määramise algtähtajaks […] on

käesoleva või mõne muu föderaalseaduse alusel täitunud vähemalt

180 kindlustuskuud, millest vähemalt 84 kuud omandati töötamise või

ettevõtlusega tegelemise tulemusel (minimaalne kindlustusperiood).“

„§ 16 […] (3a)

Paragrahvi 4 lõikes 1 ette nähtud minimaalse kindlustusperioodi hulka

arvestatakse kindlustuskuudena ASVG § 227a […] kohased lapse kasvatamise aja

asendusperioodid, mis täitusid enne 1. jaanuari 2005.

[…]

(6) Erinevalt § 4 lõikes 1 ettenähtust määratakse pensioniiga naissoost

kindlustatu puhul, kellel täitub 60. eluaasta enne 1. jaanuari 2024, ASVG § 253

lõike 1 kohaselt.“

8 2. Üldine sotsiaalkindlustusseadus (Allgemeines Sozialversicherungsgesetz;

edaspidi „ASVG“):

„Kindlustusperioodid

§ 224. Kindlustusperioodid on §-des 225 ja 226 nimetatud sissemakseperioodid ja

§-des 227, 227a, 228, 228a ja 229 nimetatud asendusperioodid.“

Lapse kasvatamise aja asendusperiood ajavahemikul pärast 31. detsembrit 1955

ja enne 1. jaanuari 2005

§ 227a. (1) Lisaks võetakse kindlustatu puhul, kes tegelikult ja valdavalt

kasvatas oma last (lõige 2), asendusperioodina ajavahemikul pärast

31. detsembrit 1955 ja enne 1. jaanuari 2005 kestnud lapse kasvatamise aeg

Austrias arvesse pensionikindlustuse selles sambas, milles sisaldub viimane

eelnev sissemakseperiood või kui selline puudub, siis esimene järgnev

sissemakseperiood, maksimaalselt 48 kalendrikuu ulatuses alates lapse sünnist.

Mitmike sünni korral pikeneb see tähtaeg 60 kalendrikuuni.

(2) Laps lõike 1 tähenduses on:

1. kindlustatu lapsed;

[…]

(3) Kui järgmine laps sünnib […] enne 48 kalendrikuu […] möödumist, siis

vältab see ajavahemik ainult kuni järgmise lapse sünnini […].“

„Kindlustusperioodide ja tervist kahjustava töö perioodide kindlaksmääramine

PENSIONSVERSICHERUNGSANSTALT

5

Anonüümseks muudetud versioon

§ 247 (1) Pensioni maksma kohustatud pensionikindlustusasutus määrab

kindlaks Austria õigusaktide alusel arvesse võetavad kindlustusperioodid, kui

kindlustatu seda taotleb. Hüvitiste taotlemise ja pensioni maksmise kohustuse

kindlaksmääramise suhtes kohaldatakse mutatis mutandis § 223 lõiget 2.“

„Vanaduspension

§ 253 (1) Õigus vanaduspensionile on meessoost kindlustatul pärast

65. eluaasta täitumist (korraline pensioniiga), naissoost kindlustatul pärast

60. eluaasta täitumist (korraline pensioniiga).“

IV. Poolte väited ja nõuded

9 LF esitas vastustajaks olevale Pensionsversicherungsanstaltile (pensioniamet;

edaspidi „PVA“) taotluse määrata ASVG § 247 lõike 1 alusel kindlaks tema

pensionikindlustusstaaž.

10 PVA tuvastas 15. mai 2023. aasta otsusega, et arvestuse alguse kuupäevaks

(1. mai 2023) oli kaebajal Austria õigusaktide kohaselt kogunenud ühtekokku

162 kuud kindlustusstaaži (sealhulgas 115 sissemaksekuud töötamise alusel).

Laste kasvatamise aja asendusperioodidena sisalduvad selles ainult kuud

1984. aasta oktoobrist kuni 1985. aasta aprillini.

11 LF esitas selle otsuse peale kaebuse, millega ta palub määrata laste kasvatamise

aja asendusperioodidena kindlaks ka kuud 1985. aasta maist kuni 1990. aasta

märtsini.

12 PVA väidab vastu, et rakendusmääruse nr 987/2009 artikli 44 lõike 2 kohaselt ei

ole võimalik välisriigis täitunud lapse kasvatamise perioode arvesse võtta, kuna

last kasvatati alates 1985. aasta maist Belgias ja seega liikmesriigis, kus on lapse

kasvatamise perioodide arvessevõtmine põhimõtteliselt ette nähtud. Lapse

kasvatamise perioode ei saa arvesse võtta ka ELTL artikli 21 alusel, kuna

tulenevalt LFi aastatepikkusest töötamisest Saksamaal ei ole LFil (enam) piisavat

seost Austriaga.

V. Senine menetlus

13 Esimese astme kohus rahuldas kaebuse. Rakendusmääruse nr 987/2009 artikli 44

lõike 2 tingimused on täidetud, sest Belgia ei võtnud lapse kasvatamise perioode

(konkreetsel juhul) arvesse. Arvessevõtmisest keeldumine rikub ka ELTL

artiklit 21, kuna juhul, kui elukohta ei oleks Belgiasse üle viidud, oleks kõiki lapse

kasvatamise perioode Austria õigusaktide kohaselt arvesse võetud.

14 Teise astme kohus jättis kaebuse seevastu rahuldamata. Esimese poja Belgias

kasvatamise aega ei saa arvesse võtta seetõttu, et Belgias on lapse kasvatamise

perioodide arvessevõtmine põhimõtteliselt ette nähtud. Teise poja kasvatamise

EELOTSUSETAOTLUS 11.2.2025 – KOHTUASI C-142/25

6

Anonüümseks muudetud versioon

aega ei saa arvesse võtta seetõttu, et poeg ei ole sündinud Austrias. LF ei saa

tugineda ka ELTL artiklile 21, kuna ta ei töötanud üksnes Austrias.

15 LF esitas selle otsuse peale Oberter Gerichtshofile (Austria kõrgeim üldkohus)

kassatsioonkaebuse, milles ta palub oma kaebus rahuldada.

16 PVA palub jätta apellatsioonikohtu otsus muutmata.

VI. Eelotsuse küsimuste põhjendused

1. Üldised märkused

17 Rakendusmääruse nr 987/2009 artiklist 97 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

29. aprilli 2004. aasta määruse nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide

koordineerimise kohta (edaspidi „määrus nr 883/2004“) artiklist 91 tuleneb, et

mõlemad määrused olid vaidlustatud PVA otsuse tegemise kuupäeval (15. mai

2023) juba kehtivad. Oberster Gerichtshofi (Austria kõrgeim üldkohus) hinnangul

on need määrused seega käesolevas asjas ajaliselt kohaldatavad (Euroopa Kohtu

otsus Reichel-Albert, C-522/10, punkt 26 jj).

18 Menetluses ei ole vaidlust ka selle üle, et rakendusmääruse nr 987/2009 artikli 44

lõike 3 tingimus ei ole täidetud, kuna LF ei ole kunagi töötanud ega tegutsenud

füüsilisest isikust ettevõtjana Belgias, st liikmesriigis, kus ta oma lapsi kasvatas

(vt Panhölzl teoses Mosler/Müller/Pfeil, SV-Komm § 227a ASVG punkt 54).

2. Esimene küsimus

19 Selleks et rakendusmääruse nr 987/2009 artikli 44 lõike 2 alusel oleks Austria

pädev võtma käesolevas asjas arvesse LFi esimese poja kasvatamise perioode, mis

täitusid LFil Belgias, peavad Euroopa Kohtu praktika kohaselt olema

kumulatiivselt täidetud järgmised kolm tingimust: esiteks – lapse kasvatamise

perioode ei võeta Belgias kehtivate õigusaktide kohaselt arvesse; teiseks – Austria

õigusaktid olid LFi suhtes varem kohaldatavad põhjusel, et LF töötas selles

liikmesriigis või tegutses seal füüsilisest isikust ettevõtjana, ning kolmandaks –

Austria õigusaktid olid LFi suhtes jätkuvalt kohaldatavad põhjusel, et LF töötas

või tegutses seal füüsilisest isikust ettevõtjana kuupäeval, mil algas lapse

kasvatamise periood, mida Austria õigusaktide kohaselt asjaomase lapse puhul

arvesse võetakse (hiljuti Euroopa Kohtu otsus Deutsche Rentenversicherung

Bund, C-283/21, punkt 34).

20 Teine ja kolmas tingimus on käesolevas asjas täidetud, kuna LF oli Austrias

palgatöötaja ja tegi tööd ka ajal, mil algas tema esimese poja kasvatamise periood,

mida Austria õigusaktide kohaselt selle lapse puhul arvesse võetakse (1984. aasta

juuli) (vt määruse nr 883/2004 artikli 11 lõige 2) (vt Euroopa Kohtu otsus

Deutsche Rentenversicherung Bund, C-283/21, punkt 36).

PENSIONSVERSICHERUNGSANSTALT

7

Anonüümseks muudetud versioon

21 Ebaselge on seevastu eespool nimetatud esimese tingimuse täidetus. Oberster

Gerichtshofil (Austria kõrgeim üldkohus) on seejuures tekkinud küsimus, mida

tähendab rakendusmääruse artikli 44 lõike 2 esimese lause esimeses pooles

sisalduv säte, et määruse nr 883/2004 II jaotise alusel pädeva liikmesriigi

õigusaktide kohaselt „ei võeta arvesse“ lapse kasvatamise perioodi. Nimelt võib

see tähendada ühelt poolt seda, et selliseid perioode ei võeta selles liikmesriigis

põhimõtteliselt arvesse, kuna selle liikmesriigi õigusaktid ei näe lapse kasvatamise

perioodide arvesse võtmist ette, või teiselt poolt seda, et neid perioode ei võeta

selles liikmesriigis konkreetsel juhul arvesse, kuna asjaomane isik ei vasta selle

liikmesriigi õigusaktide kohaselt sellise arvesse võtmise suhtes kehtivatele

tingimustele (vt kohtujurist Jääskineni ettepanek, EU:C:2012:114, punkt 67, ja

kohtujuristi Emiliou ettepanek, EU:C:2022:75, punkt 83 jj).

3. Teine küsimus

22 Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei reguleeri rakendusmääruse nr 987/2009

artikkel 44 välisriigis täitunud lapse kasvatamise perioodide arvesse võtmist

lõplikult, mistõttu võib selliste perioodide arvesse võtmise kohustus tuleneda ka

ELTL artiklist 21 või kohtuotsustes Elsen (C-135/99), Kauer (C-28/00) ja

Reichel-Albert (C-522/10) välja töötatud „piisava seose“ kriteeriumist (Euroopa

Kohtu otsus Deutsche Rentenversicherung Bund, C-283/21, punkt 44; Euroopa

Kohtu otsus Pensionsversicherungsanstalt, C-576/20, punkt 62). Sellest tulenevalt

seab ELTL artikkel 21 liikmesriigile (A) kohustuse võtta arvesse asjaomasel isikul

teises liikmesriigis (B) täitunud lapse kasvatamise perioode, kui on tuvastatud, et

nende lapse kasvatamise perioodide ja sellel isikul esimeses liikmesriigis (A)

kutsealase tegevuse tõttu täitunud kindlustusperioodide vahel on „piisav seos“

(Euroopa Kohtu otsus Deutsche Rentenversicherung Bund, C-283/21, punkt 46).

23 Kohtuotsuse Deutsche Rentenversicherung Bund (C-283/21) ja kohtuotsuse

Pensionsversicherungsanstalt (C-576/20) kohaselt on „piisav seos“ alati olemas

siis, kui asjaomane isik on töötanud ja teinud sissemakseid ainult ühes

liikmesriigis (A) või kui asjaomasel isikul on täitunud koolitus- või

töötamisperioodide alusel kindlustusperioodid üksnes selles liikmesriigis, ja seda

nii enne kui ka pärast elukoha üleviimist teise liikmesriiki (B), kus täitusid lapse

kasvatamise perioodid. Ka kohtuotsustes Elsen (C-135/99, punkt 26), Kauer

(C-28/00, punktid 28 ja 32), ja Reichel-Albert (C-522/10, punkt 35) on rõhutatud,

et asjaomased isikud olid töötanud või teinud sissemakseid üksnes (algselt

pädevas) liikmesriigis (A). Nagu rõhutab kohtujurist Emiliou oma ettepanekus

kohtuasjas C-283/21 (EU:C:2023:736, punkt 53), ei osutunud see tegur aga üheski

kohtuotsuses ainumääravaks.

24 Üksnes sellele keskendumine näib olevat vastuolus ka ELTL artikliga 21, sest

asjaomane isik, kes viib oma elukoha ühest liikmesriigist (A) üle teise liikmesriiki

(B) ja pühendub seal üksnes laste kasvatamisele, ei saaks hiljem asuda tööle või

tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana kolmandas liikmesriigis (C), vaid ainult

algselt pädevas liikmesriigis (A), et saavutada lapse kasvatamise perioodide

arvesse võtmine selle riigi õigusaktide kohaselt. Oberster Gerichtshofi (Austria

EELOTSUSETAOTLUS 11.2.2025 – KOHTUASI C-142/25

8

Anonüümseks muudetud versioon

kõrgeim üldkohus) hinnangul võib see kahjustada õigust vabalt liikuda, kuna

sellega võidakse asjaomasel isikul takistada selle õiguse kasutamist.

25 Seda tagajärge oleks võimalik vältida näiteks siis, kui „piisava seose“ tõendamisel

lähtutaks määrava kriteeriumina üksnes kindlustusperioodide täitumisest

liikmesriigis (A) enne lapse kasvatamist teises liikmesriigis (B). Tõsiasi, et pärast

lapse kasvatamise aega teises liikmesriigis (B) asub asjaomane isik taas tööle või

tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjana või omandab kindlustusperioode algselt

pädevas liikmesriigis (A), oleks sellisel juhul vaid kaudne tõend „piisavast

seosest“, aga mitte selle eeldamise tingimus (vt kohtujurist Emiliou ettepanek,

EU:C:2023:736, punktid 68 ja 69). Sellest lähtudes ei oleks asjaolu, et pärast laste

kasvatamist Belgias töötas LF ligikaudu 20 aastat Saksamaal ja pöördus alles

seejärel tagasi Austriasse, määrav, et tõendada „piisavat seost“ Austrias täitunud

kindlustusperioodidega.

26 Kui aga seevastu pidada LFi töötamist kolmandas liikmesriigis (C), käesoleval

juhul Saksamaal, asjaoluks, mis arvesse võtmist põhimõtteliselt takistab, siis tekib

küsimus, kui kaua peab olema seal töötatud või tegutsetud füüsilisest isikust

ettevõtjana, et „piisav seos“ liikmesriigiga (A), käesoleval juhul Austriaga,

katkeks (selle ja muude probleemsete valdkondade kohta Spiegel, Zeiten der

Kindererziehung in einem anderen Mitgliedstaat – eine Herausforderung für die

Praxis, DRdA 2023/2 [punkt 4.1.]).

27 Kuna „piisavast seosest“ tulenev arvessevõtmise kohustus võib kehtida ka siis, kui

laps sündis pärast teise liikmesriiki elama asumist (vt Euroopa Kohtu otsus

Reichel-Albert, C-522/10, punkt 16; Euroopa Kohtu otsus

Pensionsversicherungsanstalt, C-576/20, punkt 19; Euroopa Kohtu otsus Deutsche

Rentenversicherung Bund, C-283/21, punktid 19 ja 20), tekib küsimus, kuidas

tõlgendada ELTL artiklit 21 nii LFi (Belgias sündinud) teise poja (variant a) kui

ka – sõltuvalt esimesele küsimusele antavast vastusest – esimese poja puhul

(variant b).

VII. Menetluse peatamine

28 […] [riigisisene õiguslik alus]

[…]

Viin, 11. veebruar 2025

[…]