Leping

RAAMLEPING NR 5.2-9/3292-1 Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi tellija), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja Interlex OÜ (edaspidi raamlepingu partner või töövõtja), registrikood 10291783, asukoht Pärnu mnt 31, Tallinn, mida esindab juhatuse liige Inge Rätsep, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid raamlepingu alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Raamleping on sõlmitud riigihanke „Kirjaliku ja suulise tõlketeenuse tellimine erinevatele

riigiasutustele“ viitenumbriga 250150 (edaspidi riigihange) tulemusena riigihanke osas 3.

1.2 Raamlepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), raamlepingu partneri pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning raamlepingu muudatused ja lisad.

1.3 Raamlepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1 lisa 1 – andmetöötluse leping; 1.3.2 lisa 2 – hindamismetoodika; 1.3.3 lisa 3 – pakkumuse maksumus; 1.3.4 lisa 4 - tõlketeenuse hinnakiri.

1.4 Raamlepingu partneritena käsitletakse riigihanke menetluses edukaks tunnistatud pakkujaid, kellega sõlmitakse raamlepingud.

1.5 Raamlepingus ei fikseerita kõiki hankelepingu tingimusi. 1.6 Hankelepingu sõlmimisel lähtuvad pooled raamlepingust tulenevatest tingimustest. Kui

raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu tingimused erinevad raamlepingus sätestatust, peavad hankelepingu tingimused olema tellija jaoks soodsamad, eelkõige võib hankelepingus teenuse maksumus olla madalam raamlepingus sätestatud maksumusest.

2. Raamlepingu eesmärk ja ese 2.1 Raamlepingu eesmärk on määrata kindlaks, kuidas toimub raamlepingu kehtivuse ajal

raamlepingu esemeks olevate tõlketeenuste (edaspidi töö) tellimiseks hankelepingute sõlmimine tellijate ning raamlepingu partnerite vahel.

2.2 Raamlepingu esemeks on vastavalt tellija vajadustele suulise tõlketeenuse osutamine ning tellija igapäevases töös vajaminevate kirjalike materjalide tõlkimine ukraina keeles. Kirjalik tõlketeenus peab sisaldama tõlkimist ja toimetamist, kui ei ole tellimuses kokku lepitud teisiti.

2.3 Töö hõlmab suulist tõlkimist ja tekstide kirjalikku tõlkimist lähtekeelest sihtkeelde, toimetamist, sh sisulist ja erialast toimetamist, korrektuuri ja teksti väljastusülevaatust.

2.4 Tellijal on õigus küsida pakkumust tõlketeenuse osas ka selliste keelte kohta, mida ei ole raamlepingus välja toodud, kuid mille järele on tellijal tekkinud raamlepingu kehtivuse ajal vajadus. Keelesuunad võivad olla, aga ei pea olema nimetatud lepingu lisas 4.

2.5 Töövõtja tagab tellimuste vastuvõtmise üldjuhul tööpäevadel 9.00 – 17.00. 2.6 Raamleping ilma hankelepinguta ei kohusta tellijat raamlepingu partnerilt tõlketeenust

tellima. Raamlepingule allakirjutamisega kinnitab raamlepingu partner, et ta on võimeline täitma raamlepingu alusel sõlmitavaid hankelepinguid tähtaegselt arvestades hanke alusdokumentides määratud teenuse/töö mahtu.

2.7 Teenust tellitakse ja rahastatakse Sotsiaalkindlustusameti eelarvest.Teenuse osutamist

võidakse osaliselt rahastada välisvahenditest.⁠ 3. Hankelepingu sõlmimine raamlepingu alusel

3.1 Hankelepinguna käsitletakse raamlepingu alusel esitatud tellimusi. Hankeleping sõlmitakse kirjalikult juhul, kui see tuleneb asutusesisesest hanke- või lepingute sõlmimise korrast.

3.2 Tellija esitab tellimusi vajaduspõhiselt. Tellimus esitatakse töövõtja volitatud esindaja e- posti aadressil või antakse paberkandjal üle tellija kontaktisikuga eelnevalt kokkulepitud ajal tellija asukohas.

3.3 Hankelepingute sõlmimine raamlepingu alusel toimub lähtudes raamlepingu partnerite poolt riigihankes esitatud pakkumuste paremusjärjestusest vastavalt keelesuunale (v.a minikonkursi korral): 3.3.1 Tellija esitab tellimuse riigihankes parima pakkumuse teinud raamlepingu

partnerile, esitades talle tellitava töö kirjelduse. Kirjaliku tõlketeenuse puhul esitatakse tellimus koos algtekstiga, töö tähtaeg (vajadusel kellaaeg) ja sihtkeel ning vajadusel määrates tähtaja tellimuse kinnitamiseks. Suulise tõlketeenuse puhul teenuse osutamise aeg ja koht. . Tellimuses märgitakse, millist suulise tõlke teenust soovitakse – järel-, sosin- või sünkroontõlget, teema või valdkonna kirjeldus, tõlke aeg ja koht. Kui tellimuse esitamise tähtaeg on lühem kui 3 tööpäeva (kiireloomuliste tõlketööde) tellimuse korral lepitakse mahud, tähtajad ja maksumus kokku iga kord eraldi.

3.3.2 Raamlepingu partner peab tellimuse kinnitama või teavitama loobumisest 3 tunni jooksul tellimuse esitamisest arvates, kui tellimus on esitatud tööajal ja kui ei ole määratud muud tähtaega. Kui tellimus esitatakse töövälisel ajal, siis tuleb tellimus kinnitada või täitmisest loobumisest teavitada 3 tunni jooksul tellimusele järgneva tööpäeva algusest. Tellija võib määrata teistsuguse tähtaja tellimuse kinnitamiseks.

3.3.3 Kui paremusjärjestuses esimene raamlepingu partner tellimust ei kinnita või teatab, et loobub tellimuse täitmisest, esitab tellija tellimuse paremusjärjestuselt järgmise pakkumuse teinud raamlepingu partnerile.

3.3.4 Juhul kui tellimuse eeldatav maksumus on vähemalt 30 000 eurot km-ta, viiakse läbi minikonkurss riigihangete registris.

3.4 Lisas 4 toodud keelesuundades lähtutakse tellimuste esitamisel eraldi vastava keelesuuna paremusjärjestusest. Hankelepingute sõlmimine toimub punktides 3.3.1- 3.3.3 ja 3.5. põhimõtete alusel selliselt, et tellija esitab tellimuse hinnakirjas soodsaima maksumuse esitanud raamlepingu partnerile.

3.5 Tellijal on õigus kõrvale kalduda tellimuse esitamise korrast ja pöörduda kohe paremusjärjestuselt teise pakkumuse teinud raamlepingu partneri poole, kui: 3.5.1 esimeses järjekorras raamlepingu partner(id) ei ole varasemate tellimuste alusel

teostanud töid tähtaegselt ja/või kvaliteetselt ning puudusi tööde tähtaegsel teostamisel ja/või tööde kvaliteedis on esinenud kaks või enam korda kalendriaasta jooksul ja puudused on fikseeritud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

3.5.2 esimeses järjekorras raamlepingu partner(id) ei ole teostanud töid vastava keelesuuna osas tähtaegselt ning uute tõlketööde tellimise hetkel on ta viivituses eelmiste tööde teostamisega vastaval keelesuunal;

3.5.3 esimeses järjekorras raamlepingu partner(id) on teavitanud, et täidab teisi tellimusi mahus, mis ei võimalda tal uusi tellimusi töösse võtta. Kirjaliku tõlketeenuse mahu osas tuleb lähtuda lepingu punktist 4.1 sätestatust.

3.6 Tellijal on õigus hankelepingu sõlmimiseks punktis 3.3 sätestatud korra asemel teha pakkumuse esitamise ettepanek kõigile raamlepingu partneritele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis juhul, kui tellimuse eeldatav maksumus on suurem kui 1000 eurot (käibemaksuta), kuid mitte suurem kui 60 000 eurot (käibemaksuta). 3.6.1 Tellija teeb ettepaneku pakkumuse esitamiseks kõigile raamlepingu partneritele,

kes suudavad sellist hankelepingut täita. 3.6.2 Majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hinnatakse pakkumusi

madalaima hinna alusel (kogukulu hankijale). Majanduslikult soodsaima pakkumuse valiku aluseks võivad olla ka teised hindamiskriteeriumid: töö

teostamise tähtaeg ja näidistöö hindamine. Sellisel juhul märgib tellija hindamiskriteeriumite osakaalud tellimuses ja hindamine toimub raamlepingu lisas oleva hindamismetoodika alusel (lisa 2).

3.6.3 Hinnapakkumuses esitatud hind on raamlepingu partnerile siduv (lõplik) ja peab sisaldama kõiki teenuse osutamise kulusid. Seejuures tähemärkide arvu arvestatakse lähtekeelest.

3.6.4 Tellija teavitab edukat pakkujat viivitamatult hankelepingu sõlmimisest. 3.7 Tellija võib sõlmida hankelepingu raamlepingu pooleks oleva vabalt valitud pakkujaga

eeldusel, et nende hankelepingute kogumaksumus ei ületa 20 protsenti kogu raamlepingu maksumusest ja iga sellise hankelepingu maksumus on väiksem kui riigihanke piirmäär.

3.8 Juhul kui ükski töövõtja ei saa soovitud ajal või mahus tööd teha, on tellijal õigus pöörduda pakkumuse saamiseks kolmandate isikute poole.

3.9 Suulise tõlkimisega seotud transpordi vm vajalikud ja põhjendatud täiendavad kulud lepitakse igakordselt eelnevalt eraldi poolte vahel kokku enne tellimuse täitmisele asumist. Täiendavad kulud saavad olla põhjendatud, kui suuline tõlkimine toimub asukohas, mis ei ole tellija puhul tavapärane asukoht või see asukoht väljaspool tõlkija tavapärast tegevuspiirkonda või kui tellija on esitanud tellimuses eritingimusi. Kokkulepitud kulud hüvitatakse arve ja kuludokumentide alusel vastavalt raamlepingu tingimustele.

4. Tellimuse täitmise ja töö teostamise tingimused 4.1 Kirjaliku tõlkimise mahuks on vähemalt 9000 arvestuslikku tähemärki ööpäevas või

lähtuvalt tellija vajadusest ka erandkordadel suuremas mahus lähtudes tellimuse tähtajast, tellimuse esitamisest ja tõlkimiseks vajalike materjalide kättesaamisest.

4.2 Tellijal on õigus tellimus tühistada, tellida teenust esialgu kavandatust väiksemas mahus või teenuse osutamise aega edasi lükata (tellimuse muutmine). Sellisel juhul on tellija kohustatud töövõtjale tasuma tühistamise hetkeks teostatud tõlketööde eest. 4.2.1 Suulise tõlketeenuse puhul tuleb tellimuse muutmisest teavitada ette vähemalt 1

tööpäev enne kokkulepitud teenuse osutamise algust. Lühema etteteatamise puhul tuleb suulise tõlketeenuse osutajale hüvitada mõistlikud ja põhjendatud ettevalmistumiseks tehtud kulutused. Kui tellija on pakkumuse esitamise ettepaneku teinud kõigile raamlepingu partneritele, on tal õigus ette näha tellimuse muutmisest etteteatamiseks pikem tähtaeg ja/või määrata mõistlik tasu, millele töövõtjal on õigus seoses tellimuse muutmisega.

4.3 Tööde teostamise aja suhtes võivad poolte volitatud esindajad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida lepingus toodust pikemates või lühemates tähtaegades.

4.4 Tellimuse (hankelepingu) tähtaja muutmine on lubatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis poolte kokkuleppel.

4.5 Töövõtja kohustub täitma lepingut ja selle alusel esitatud tellimusi tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide, tellimuse ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides ja/või tellimuses määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastavama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab teenuse osutamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka.

4.6 Töövõtja peab tegema töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö tegemisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele.

4.7 Tellija nõudmisel peab töövõtja edastama tööd digitaalselt allkirjastatult ning ID-kaardiga krüpteeritult või paberkandjal töö tegija kinnituse või tõlkija hoiatamise märkega. /Tellijal on õigus töövõtjalt nõuda tõlkija / tõlgi kirjalikku kinnitust esitatud töö (tõlke) kvaliteedile.

4.8 Töövõtja kohustub teenuse osutamise tingimustest informeerima oma töötajaid või koostööpartnereid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud.

4.9 Vajadusel küsib töövõtja selgitusi tõlgitavas tekstis esinevate spetsiifiliste terminite, mõistete ja lühendite kohta. Tellija annab nende kohta enesele teadaolevat informatsiooni poolte vahel kokkulepitud aja jooksul. Spetsiifilisteks terminiteks loetakse termineid, mis lähtekeeles ei ole üldkasutatavad, on erialased või ainult organisatsioonisiseselt kasutatavad. Spetsiifiliste erialakeelendite puhul on töövõtjal õigus taotleda tellijalt tööde tähtaja pikendamist. Juriidiliste tekstide tõlkimisel peab töövõtja terminoloogilise ühtsuse tagamiseks lähtuma Riigi Teatajas avaldatud terminoloogiast. Kui tõlge on seotud välislepinguga või EL õigusaktiga, tuleb lähtuda nende ametlikest tekstidest.

4.10 Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes.

4.11 Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4.11.1 Juhul kui töövõtja ei suuda lepingus sätestatud mahus ja/või ajaks töid teostada,

on töövõtja kohustatud tellijat sellest viivitamatult teavitama ning kui pooled ei suuda omavahel teises tähtajas kokku leppida, jätab tellija endale õiguse pöörduda selliste tööde teostamiseks kolmandate isikute poole. Sellisel juhul on tellijal õigus nõuda töövõtjalt tellitavate tööde eest kolmandale isikule makstud tasu ning töövõtja pakkumuses esitatud tasu vahe hüvitamist.

4.12 Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.

4.13 Kui tõlgi või toimetaja töös esineb sisulisi/olulisi vigu korduvalt, s.t raamlepingu partner ei ole varasemate tellimuste alusel teostanud töid tähtaegselt ja/või kvaliteetselt, ei paranda puudustega tööd ning puudusi tööde tähtaegsel teostamisel ja/või tööde kvaliteedis on esinenud kaks või enam korda kalendriaasta jooksul tõsiseid puudusi ja puudused on fikseeritud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, on tellijal õigus nõuda vastava tõlgi või toimetaja vahetust või lepingu üles öelda vastavalt punktil 11.5.

4.14 Juhul kui teenuse osutamist rahastatakse välisvahenditest, on raamlepingu partner kohustatud teenuse osutamisel järgima töö rahastaja tingimusi (sh vormistamisele ja sümboolikale). Välisvahendite kasutamise ja kohalduvad tingimused esitab tellija tellimuses või pakkumuse esitamise ettepanekus.

4.15 Tõlkemälu kasutamine 4.15.1 Töövõtja peab lepingu täitmisel talletama töö käigus tekkinud tõlkemälu ja

kasutama seda lepingu täitmisel. Tõlkemällu talletamine toimub vastavalt hanke alusdokumentidele.

4.15.2 Lepingu lõppedes on töövõtjal kohustus anda tellijat puudutav tõlkemälu üle tellijale. Tellijal on õigus soovi korral tõlkemälu saada ka lepingu kehtivuse ajal.

4.15.3 Töövõtjale ei maksta täiendavat tasu tellijale tõlkemälu koostamise ega üleandmise eest.

4.15.4 Tõlkemälu üleandmisega annab töövõtja tellijale üle kõik tööga seonduvad varalised autoriõigused ning täieliku litsentsi kõigi autori isiklike õiguste teostamiseks.

4.15.5 Tõlkemälus ei ole lubatud talletada isikuandmeid või juurdepääsupiirangut sisaldavat või konfidentsiaalset teavet.

5. Üleandmine 5.1 Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga või muus kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Akt või kinnitus tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta on aluseks arve esitamiseks.

5.2 Tellija edastab töövõtja volitatud esindaja e-posti aadressile kinnituse töö vastuvõtmise või paranduste ja täienduste tegemise vajaduse kohta 10 (kümne) tööpäeva jooksul töö esitamisest arvates. Põhjendatud vajaduse korral on tellijal õigus pikendada kinnituse või paranduste ja täienduste tegemise aega mõistliku aja võrra arvestades töö mahuga. Tellija määrab paranduse ja täienduste tegemiseks tähtaja.

5.3 Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides, tellimuses ja pakkumuses sätestatule.

5.4 Kui tellimuse täitmise käigus saab töövõtjale teatavaks juurdepääsupiirangut sisaldavat või konfidentsiaalset teavet, siis pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist või vastuvõtmise kinnituse esitamist kohustub töövõtja juurdepääsupiirangut sisaldava või konfidentsiaalse teabe tellijale tagastama või selle kustutama või hävitama vastavalt tellija antud juhistele.

6. Lepingu hind ja tasumise tingimused 6.1 Tellija tasub töövõtjale tehtud töö ja osutatud teenuste eest vastavalt pakkumuses

fikseeritud hindadele. Tööde hinda arvestatakse suulise tõlketeenuse puhul tunni ja kirjaliku tõlketöö puhul tähemärgi kaupa, mille hulka loetakse ka tühikud.

6.2 Pakkumuses fikseeritud hindu ei ole lubatud tõsta. Hinna alandamine on lubatud. 6.3 Lepinguga tellitakse lepinguperioodil teenuseid orienteeruvalt 50 000 euro ulatuses. 6.4 Keelesuundade põhiselt on 1 (ühe) lehekülje (1800 tähemärki) kirjaliku tõlketeenuse

hinnad järgmised: 6.4.1 Kirjalik tavatõlge:

6.4.1.1 keelesuund eesti - ukraina 18 eurot. Hinnale ei lisandu käibemaks; 6.4.1.2 keelesuund ukraina - eesti 18 eurot. Hinnale ei lisandu käibemaks.

6.4.2 Kirjalik kiirtõlkimine: 6.4.2.1 keelesuund eesti - ukraina 20 eurot. Hinnale ei lisandu käibemaks; 6.4.2.2 keelesuund ukraina - eesti 20 eurot. Hinnale ei lisandu käibemaks.

6.4.3 Kiireloomulise teabe tõlkimine: 6.4.3.1 keelesuund eesti - ukraina 17 eurot. Hinnale ei lisandu käibemaks; 6.4.3.2 keelesuund ukraina - eesti 17 eurot. Hinnale ei lisandu käibemaks.

6.5 Keelesuundade põhiselt on 1 (ühe) tunni suulise tõlketeenuse hinnad järgmised: 6.5.1 keelesuund eesti - ukraina- eesti 70 eurot. Hinnale ei lisandu käibemaks.

6.6 Lepingus nimetamata keelesuundade tõlketeenuse hinnastamisel lähtutakse lisas 4 toodud hinnakirjast.

6.7 Tasu arvutatakse 2 (kahe) komakohalise täpsusega järgmiselt: 6.7.1 kirjaliku tõlke puhul tähemärgi täpsusega, võttes aluseks, et lehekülg sisaldab

1800 (üks tuhat kaheksasada) tähemärki koos tühikutega (tõlgitud lehekülgede arv = tõlgitud tähemärgid koos tühikutega : 1800);

6.7.2 kui kirjaliku tõlketöö tähemärkide arv jääb alla 900 (üheksasaja) tähemärgi, arvestatakse lehekülje maksumuseks 0,5 (null koma viis) lehekülge;

6.7.3 tähemärkide arvu arvestatakse lähtekeelest; 6.7.4 suulise tõlketeenuse puhul 30 (kolmekümne) minuti täpsusega.

6.8 Tellimuse maksumus on kirjaliku tõlke puhul tellimuses esitatud töö mahu ja tähemärgi maksumuse korrutis, suulise tõlke puhul tõlketeenuse osutamise aja ja tunnihinna korrutis.

6.9 Lepingus sätestatud hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest.

6.10 Tellija tasub teenuste eest pärast aruande kinnitamist ja selle alusel esitatud arve saamist üks kord kuus. Aruandel olema välja toodud faili nimi mida tõlgiti, töötaja nimi kes tõlke tellis, tõlketöö maht ja maksumus. Aruanne esitatakse töödeldava failina (nt .xls).

6.11 Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 250150 ja lepingu nr 5.2-9/3292-1.

6.12 Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 71 on e-arve operaatoriks masintöödeldava algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge tellija andmetes juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris.

6.13 E-arve saatmise võimalused on: 6.13.1 kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete

operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani;

6.13.2 e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks;

6.13.3 e-arve võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks.

6.14 Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle-Euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF- vormingus Ostja volitatud esindaja e-posti aadressile.

6.15 Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest.

7. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 7.1 Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele

poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud lepingu hinnaga, välja arvatud juhul, kui lepingurikkumine oli tahtlik.

7.2 Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamine ja leppetrahvi nõudmine ning selle ulatus oleneb rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude esitamisel järgib tellija võlaõigusseaduse VÕS sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni.

7.3 Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% tellimuse maksumusest iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele.

7.4 Lepingus sätestatud töö teostamise tähtaegadest, tellimuses määratud tähtajast või lepingu alusel määratud puuduste kõrvaldamise tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,5% tellimuse maksumusest iga viivitatud päeva eest.

7.5 Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning tellimuse maksumuse vahe hüvitamist töövõtja poolt.

7.6 Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% tellimuse maksumusest.

7.7 Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis 10.4. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10 000 eurot ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.

7.8 Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.

7.9 Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

7.10 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad

pooled VÕS § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistavad vääramatu jõuna.

8. Autoriõigused 8.1 Kui töö teostamise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad

selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks. Materjalide üleandmisest annab töövõtja tellijale autori isiklike õiguste (olemuselt ei ole üleantavad) osas tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva lihtlitsentsi ja õiguse anda all- litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud litsents).

8.2 Tellijal on pärast materjalide vastuvõtmist muuhulgas õigus omal äranägemisel otsustada materjalide kasutamisega seonduvad asjaolud, sh otsustada materjalide avaldamise viis, materjalide kasutamise algusaeg ja tingimused, teha muudatusi, täiendusi ja parandusi materjalides, nende pealkirjades või autorinime tähistuses, lisada materjalidele teiste isikute teoseid ja õigus vaidlustada materjalides, nende pealkirjades ja autorinime tähistuses tehtavaid moonutusi ning nende kohta antud kahjustavaid hinnanguid, ning nõuda materjalide kasutamise lõpetamist.

8.3 Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas litsents anda.

8.4 Töövõtja kohustub talle teenuse eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele teenuse osutamisega seotud autoritasud.

9. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 9.1 Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul

kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte raamlepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt raamlepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

9.2 Raamlepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele raamlepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele raamlepingus märgitud kontaktandmetel.

9.3 Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.

9.4 Poolte volitatud esindajad on: 9.4.1 Tellija volitatud esindaja Kristin Rammus, telefon 5555 4540, e-post

[email protected]. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.

9.4.2 Raamlepingu partneri volitatud esindaja on Egle Pääslane, telefon 736 6472, e- post [email protected].

9.4.3 Pooled võivad nimetada rohkem esindajaid, kellel on õigus esitada tellimusi ja töövõtja poolt üleantud töid vastu võtta, edastades esindajate kontaktandmed poole esindaja e-posti aadressile.

10. Konfidentsiaalsus 10.1 Raamlepingu partner kohustub lepingu raamkehtivuse ajal ning pärast raamlepingu

lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses

raamlepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi.

10.2 Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Raamlepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele käsundisaaja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

10.3 Raamlepingu partner kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

10.4 Raamlepingu partner kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas raamlepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

10.5 Raamlepingu partner kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

11. Raamlepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 11.1 Raamleping jõustub allkirjastamisest ja kehtib kuni 31.03.2025. Raamlepingu lõppemine

ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

11.2 Kui raamlepingu lõppemise ajaks ei ole uue riigihanke tulemusel lepingut sõlmitud, on tellijal raamlepingu partneri nõusolekul õigus pikendada raamlepingut kuni 3 kuud.

11.3 Pooled ei tohi raamlepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

11.4 Pooled võivad raamlepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 11.5 Raamlepingu korralise ülesütlemise õigus on ainult raamlepingu tellijal. Tellija võib

raamlepingu mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, teatades raamlepingu partnerile sellest 30 kalendripäeva ette. Raamlepingu lõpetamine ei muuda kehtetuks raamlepingu alusel sõlmitud hankelepinguid.

11.6 Tellijal on õigus raamleping ette teatamata ühepoolselt lõpetada, kui: 11.6.1 raamlepingu partneri suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 11.6.2 raamlepingu partneril on maksuvõlg riigihangete seaduse § 95 lg 1 punkti 4

tähenduses ning raamlepingu partner ei ole maksuvõlga likvideerinud mõistliku aja jooksul pärast tellija vastavasisulist teadet;

11.6.3 raamlepingu partner on oluliselt rikkunud raamlepingut või tellijaga sõlmitud hankelepingut. Raamlepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult: 11.6.3.1 teadlikku valeandmete või valeinfo esitamist raamlepingu partneri

poolt hanke- või raamlepingu täitmise käigus; 11.6.3.2 korduvat samalaadse raamlepingu või selle alusel sõlmitud

hankelepingu tingimuse rikkumist või kui hankelepingu alusel osutatud teenuse/ teostatud töö kvaliteedis on olulisi puudusi ja lepingu rikkumise asjaolud annavad tellijale mõistliku põhjuse eeldada, et raamlepingu partner ei täida lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ka edaspidi;

11.6.3.3 kui raamlepingu partner võtab tellijast mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse korduvalt tagasi (ei sõlmi korduvalt hankelepingut aastas vähemalt kahel korral). Sellisel juhul rakendab tellija lisaks võlaõigusseadusele ka riigihangete seaduse § 119 lg 3 toodud õigusi.

11.7 Raamlepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta raamlepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistavad vääramatu jõuna.

12. Lõppsätted 12.1 Pooled juhinduvad raamlepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 12.2 Raamlepingu partner on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses

avalik. 12.3 Juhul kui raamlepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate

õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 12.4 Raamlepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel

lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. 12.5 Raamleping on allkirjastatud digitaalselt. Tellija Raamlepingu partner/töövõtja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Inge Rätsep peadirektor juhatuse liige Sotsiaalkindlustusamet Interlex OÜ

1

Raamlepingu Lisa 1 ANDMETÖÖTLUSE LEPING nr 5.2-9/3292-1 Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke „Kirjaliku ja suulise tõlketeenuse tellimine erinevatele riigiasutustele“ viitenumbriga 250150 tulemusena sõlmitud raamlepingust (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi: vastutav töötleja) ja Interlex OÜ (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus). 1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja antud juhised on välja toodud lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vajadusel võib vastutav töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud juhiseid. 1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu reguleeriva asutuse poolt ja seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel töödeldakse. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; 2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu; 2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega. 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele, juhenditele ja lepingule (sh vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel:

3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele.

3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest. 3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel. 3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava

2

nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks.

3.5.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus sätestatuga vähemalt samaväärsed. 3.5.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.

3.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet. 3.7. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas:

3.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 3.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.7.3. ära hoidma isikuandmete omavolilist töötlemist; 3.7.4. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi; 3.7.5. tagama, et igal isikuandmete töötlejal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud andmetele ja temale lubatud andmetöötluseks.

3.8. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. 3.9. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.10. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et:

3.10.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud; 3.10.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist; 3.10.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena.

3.11. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. 4. Isikuandmete edastamine kolmandale riigile ja rahvusvahelisele organisatsioonile 4.1. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda toimuvas isikuandmete edastamises või töötlemises, välja arvatud juhud, kus volitatud töötleja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama volitatud töötleja suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja sellise õigusliku aluse olemasolust enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud. 5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab

3

teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud. 5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui 5 tööpäeva pärast esialgsete andmetega vormi esitamist. 5.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. 5.4. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest. 6. Vastutus 6.1. Lisaks lepingus sätestatud vastutusele: 6.1.1. vastutab volitatud töötleja kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele käesoleva lisa alusel üle antud isikuandmete töötlemise tagajärjel, mida on tehtud käesolevas lisas, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja dokumenteeritud juhiseid rikkudes. 6.1.2. kohustub volitatud töötleja, kui ta on käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud. 6.1.3. kui volitatud töötleja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid, muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide sätteid isikuandmete kaitse valdkonnas, on vastutaval töötlejal õigus leping ette teatamata üles öelda. Oluline lepingurikkumine on eelkõige, kui:

6.1.3.1 isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliv järelevalveasutus või kohtu lõppotsus näitab, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid; 6.1.3.2 vastutav töötleja leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad käesolevast lisast või kohaldatavatest õigusnormidest.

7. Muud sätted 7.1. Volitatud töötleja kohustub peale tellitud töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist või vastuvõtmise kinnituse esitamist tagastama vastutava töötlejale kõik andmesubjektide isikuandmed või kustutama või hävitama isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed tagastada või hävitada või kustutada mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul peale tellitud töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist või vastuvõtmise kinnituse esitamist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise või hävitamise kulud kannab volitatud töötleja. 7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema teised käesoleva lepingu raames kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelnevas punktis nimetatud toimingud. 7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. Vastutav töötleja Volitatud töötleja

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

4

Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: _________________________________________________________________________________ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Lõplik teavitus

☐ Varasema teavituse täiendamine

3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________

☐ Toimus ühekordne rikkumine

☐ Rikkumine jätkuvalt toimub

4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud

☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda

☐ Isikuandmete loata avaldamine

☐ Isikuandmeid nägi vale isik

☐ Isikuandmed edastati valele isikule

☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või

õngitsusrünne)

☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega

☐ Muud (palun täpsusta):

_________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine

☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav

koolitus)

☐ Inimlik viga

☐ Tehniline viga

Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):___________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________

☐ Asjaolud pole veel teada

5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000 – 9999

☐ 10000 ja rohkem

5

Kui on teada, sisesta täpne arv:______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Ees-, perenimi

☐ Sünniaeg

☐ Isikukood

☐ E-post

☐ Telefoni nr

☐ Postiandmed või elukoha aadress

☐ Kasutajanimed, salasõnad

☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)

☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed,

maksevõime hindamine)

☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)

☐ Geolokatsiooni andmed

☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)

☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta

☐ Lapsendamissaladuse andmed

☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta

☐ Rassiline või etniline päritolu

☐ Poliitilised vaated

☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused

☐ Ametiühingusse kuulumine

☐ Geneetilised andmed

☐ Biomeetrilised andmed

☐ Terviseandmed

☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)

☐ Jah

☐ Ei

6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000-9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:_______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Töötajad

☐ Kliendid

☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).

☐ Patsiendid

☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed

6

Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek

☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga

☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud

teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)

☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle

☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)

☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)

☐ Diskrimineerimine

☐ Identiteedivargus

☐ Pettus

☐ Rahaline kahju

☐ Kahju tervisele

☐ Risk elule

☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine

☐ Mainekahju

☐ Usalduse kadu

☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):

☐ E-kirjaga

☐ Lühisõnumiga (SMS)

☐ Helistamisega

☐ Meedias sh sotsiaalmeedias

☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________

☐ Pole selge kas on vaja teavitada

7

☐ Ei ole vajalik teavitada

Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:

☐ Ei

☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud

isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): _________________________________________________________________________________

Raamlepingu lisa 2

Hindamismetoodika Pakkumuste võrdlemisel ja hindamisel kasutatakse majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel väärtuspunktide süsteemi. Pakkumuste hindamisel antakse pakkumustele väärtuspunkte järgnevalt:

Hindamiskriteerium Maksimaalsed väärtuspunktid

Näidistöö 30 (kuni 60)

Tõlketöö tähtaeg 10

Tõlketöö maksumus (30 kuni) 60

KOKKU 100

Näidistöö Näidistööd hinnatakse tellija poolt nimetatud sõltumatute hindajate poolt kollektiivselt järgmiste alamkriteeriumide ja punktide alusel skaalal 1-… sammuga 0,5 punkti.

Näidistööle

antakse_____väärtuspunkti,

kui:

Näidistööle

antakse_____väärtuspunkti,

kui:

Näidistööle

antakse_____väärtuspunkti,

kui:

Keelekasutus on sujuv ning tekst on väga ladus ning lihtsasti loetav; Sõnavara arvestab täielikult valdkonna spetsiifikat; Töös ei esine ühtegi keelelist ega grammatilist viga; Originaalteksti sõnum on

edasi antud täpselt ja õigesti

arusaadavalt.

Keelekasutus on suuremas osas sujuv ja tekst ladus ning loetav, esineb mõni vähem ladus lause või lõik; Sõnavara arvestab olulisemas osas valdkonna spetsiifikat; Töös võib esineda kuni 2 väiksemat keelelist või grammatilist viga; Originaalteksti sõnumi edasiandmisel esinevad väiksemad tõlgenduse erinevused, kuid põhisõnum on korrektne.

Keelekasutus ei ole kuigi sujuv, ladus ega lihtsasti loetav, esineb mitmeid vähem ladusaid lauseid või lõike; Sõnavara ei ole valdkonna spetsiifikat arvestades sobivaim; Töös võib esineda 3-5 väiksemat keelelist või grammatilist viga; Originaalteksti sõnumi

edasiandmisel esinevad

märkimisväärsed

erinevused, kuid põhisõnum

on suuremas jaos korrektne.

Maksimaalsed väärtuspunktid saab kvaliteetseima näidistööga (suurim alamkriteeriumi hinne)

pakkumus. Teised saavad võimalikust punktist sama suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra

nende pakkumusele antud hinne oli kvaliteetseima näidistöö pakkumusest nõrgem.

Väärtuspunktid arvutatakse valemi järgi:

“punktimäär” = “hinnatava pakkumuse hinne“ / „kvaliteetseima proovitöö pakkumuse hinne“ x

(maksimaalsed punktid).

Nt. Kui hinnatava pakkumuse näidistöö hinne on 3,5, jagatakse see kvaliteetseima näidistöö pakkumuse hindega (5) ja korrutatakse maksimaalsete väärtuspunktidega (nt 25ga). Seega väärtuspunktide arv oleks 17,5. Tõlketöö tähtaeg Maksimaalsed punktid omistatakse lühema töö tähtajaga pakkumusele. Teised pakkumused saavad proportsionaalselt vähem punkte. Tõlketöö maksumus Maksimaalsed punktid omistatakse madalaima maksumusega pakkumusele. Teised pakkumused saavad proportsionaalselt vähem punkte.

Interlex OÜ üldine hinnakiri

keelesund hind €/lk ilma km eesti keelest Balti keeltesse ja vastupidi 16,00 eesti keelest Skandinaavia keeltesse ja vastupidi 19,00 eesti keelest teistesse Euroopa keeltesse ja vastupidi 19,00

Interlex OÜ üldine hinnakiri

SUULINE TÕLGE keelesund hind €/tund ilma km eesti keelest Balti keeltesse ja vastupidi 60,00 eesti keelest Skandinaavia keeltesse ja vastupidi 70,00 eesti keelest teistesse Euroopa keeltesse ja vastupidi 80,00

Koostatud 10.11.2022 08:11:25 1 / 7 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 4524288/general-info

PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD

Viitenumber: 250150 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340) Hange: Kirjaliku ja suulise tõlketeenuse tellimine erinevatele riigiasutustele Pakkumus: 400973 Ettevõtja: Interlex OÜ (10291783), roll: peapakkuja

OSA 1 – KIRJALIK TÕLKETEENUS

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta

1. Kirjalik tavatõlge Hindamise aluseks on nelja keelepaari maksumus kokku. Tavatõlkimine on tõlge, mille ühe tööpäeva töö maht on kuni 5 tõlkelehekülge (1 tõlkelehekülg sisaldab keskmiselt 1800 tähemärki koos tühikutega). Maksumus peab sisaldama tekstide kirjalikku tõlkimist lähtekeelest sihtkeelde, toimetamist, sh sisulist ja erialast toimetamist, korrektuuri ja teksti väljastusülevaatust.

Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim

Osakaal: 70%

Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal".

a. Keelesuund eesti - inglise 1 lehekülg (1800 tähemärki tühikutega)

Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused

lk 11,000 11,000 20 13,200

b. Keelesuund inglise - eesti 1 lehekülg (1800 tähemärki tühikutega)

Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused

lk 11,000 11,000 20 13,200

c. Keelesuund eesti - vene 1 lehekülg (1800 tähemärki tühikutega)

Koostatud 10.11.2022 08:11:25 2 / 7 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 4524288/general-info

Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused

lk 11,000 11,000 20 13,200

d. Keelesuund vene - eesti 1 lehekülg (1800 tähemärki tühikutega)

Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused

lk 11,000 11,000 20 13,200

2. Kirjalik kiirtõlkimine Hindamise aluseks on nelja keelepaari maksumus kokku.

Kiirtõlkimine on tõlge, mille ühe tööpäeva töö maht on suurem kui 5 tõlkelehekülge (1 tõlkelehekülg sisaldab keskmiselt 1800 tähemärki koos tühikutega). Maksumus peab sisaldama tekstide kirjalikku tõlkimist lähtekeelest sihtkeelde, toimetamist, sh sisulist ja erialast toimetamist, korrektuuri ja teksti väljastusülevaatust.

Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim

Osakaal: 15%

Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal".

a. Keelesuund eesti - inglise 1 lehekülg (1800 tähemärki tühikutega)

Väärtus Ühik Märkused

11,000 lk

b. Keelesuund inglise - eesti 1 lehekülg (1800 tähemärki tühikutega)

Väärtus Ühik Märkused

11,000 lk

c. Keelesuund eesti - vene 1 lehekülg (1800 tähemärki tühikutega)

Väärtus Ühik Märkused

11,000 lk

d. Keelesuund vene - eesti 1 lehekülg (1800 tähemärki tühikutega)

Koostatud 10.11.2022 08:11:25 3 / 7 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 4524288/general-info

Väärtus Ühik Märkused

11,000 lk

3. Kiireloomulise teabe tõlkimine Hindamise aluseks on nelja keelepaari maksumus kokku. Kiireloomulise teabe tõlkimine, nt pressiteade (maksimaalselt 1800 tähemärki koos tühikutega ehk üks standardlehekülg) tuleb teostada ja esitada samal tööpäeval, kui tõlketöö tellimus on esitatud enne kella 13:00 ning järgneval tööpäeval hiljemalt kella 12:00-ks kui tõlketöö tellimus on esitatud pärast kella 13:00. Maksumus peab sisaldama tekstide kirjalikku tõlkimist lähtekeelest sihtkeelde, toimetamist, sh sisulist ja erialast toimetamist, korrektuuri ja teksti väljastusülevaatust.

Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim

Osakaal: 15%

Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal".

a. Keelesuund eesti - inglise 1 lehekülg (1800 tähemärki tühikutega)

Väärtus Ühik Märkused

11,000 lk

b. Keelesuund inglise - eesti 1 lehekülg (1800 tähemärki tühikutega)

Väärtus Ühik Märkused

11,000 lk

c. Keelesuund eesti - vene 1 lehekülg (1800 tähemärki tühikutega)

Väärtus Ühik Märkused

11,000 lk

d. Keelesuund vene - eesti 1 lehekülg (1800 tähemärki tühikutega)

Väärtus Ühik Märkused

11,000 lk

Osa maksumus kokku KM-ta: 44,000

Osa maksumus kokku KM-ga: 52,800

Koostatud 10.11.2022 08:11:25 4 / 7 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 4524288/general-info

OSA 2 – SUULINE TÕLKETEENUS

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta

1. Suuline tõlketeenus Hindamise aluseks on keelepaaride maksumused kokku. Maksumus sisaldab 1 tunni suulise tõlketeenuse maksumust. Pakkumuse maksumuse hulka ei arvestata transpordi vm vajalikke ja põhjendatud täiendavaid kulusid, kui suuline tõlkimine ei toimu tellija tavapärases asukohas või mis on tõlkija tavapärane tegevuspiirkond. Täiendavad kulud lepitakse igakordselt eelnevalt eraldi poolte vahel kokku enne tellimuse täitmisele asumist. Vt ka suulise tõlketeenusega seotud täiendavate kulude hüvitamise kohta raamlepingu punkt 3.9.

Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim

Osakaal: 100%

Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal".

a. Keelesuund eesti - vene- eesti

Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused

tund (h) 70,000 70,000 20 84,000

b. Keelesuund eesti - inglise- eesti

Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused

tund (h) 70,000 70,000 20 84,000

Osa maksumus kokku KM-ta: 140,000

Osa maksumus kokku KM-ga: 168,000

OSA 3 – UKRAINA KEELE SUULINE JA KIRJALIK TÕLKETEENUS

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Koos maksudega

1. Kirjalik tavatõlge Hindamise aluseks on kahe keelepaari maksumus kokku. Tavatõlkimine on tõlge, mille ühe tööpäeva töö maht on kuni 5 tõlkelehekülge (1 tõlkelehekülg sisaldab keskmiselt 1800 tähemärki koos tühikutega). Maksumus peab sisaldama tekstide kirjalikku tõlkimist lähtekeelest sihtkeelde, toimetamist, sh sisulist ja erialast toimetamist, korrektuuri ja teksti väljastusülevaatust.

Koostatud 10.11.2022 08:11:25 5 / 7 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 4524288/general-info

Hankija hindab pakkumuse maksumust koos kaasnevate maksude ja maksetega. Füüsilise isiku puhul peab pakkumuse maksumus sisaldama kõiki seaduses ettenähtud makse (sh hankija kui tööandja poolt tasutavad sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse, kogumispensioni makse). Juriidiliselt isikust pakkujal pakkuda maksumus koos käibemaksuga. Juhul, kui pakkuja ei ole käibemaksukohuslane, siis tuleb pakkujal arvestada, et lepingu täitmise käigus võib tekkida kohustus registreeruda käibemaksukohuslaseks (lisateabe punkt 6.5).

Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim

Osakaal: 50%

Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal".

a. Keelesuund eesti - ukraina 1 lehekülg (1800 tähemärki tühikutega)

Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused

lk 15,000 15,000 20 18,000

b. Keelesuund ukraina - eesti 1 lehekülg (1800 tähemärki tühikutega)

Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused

lk 15,000 15,000 20 18,000

2. Kirjalik kiirtõlkimine Hindamise aluseks on kahe keelepaari maksumus kokku.

Kiirtõlkimine on tõlge, mille ühe tööpäeva töö maht on suurem kui 5 tõlkelehekülge (1 tõlkelehekülg sisaldab keskmiselt 1800 tähemärki koos tühikutega). Maksumus peab sisaldama tekstide kirjalikku tõlkimist lähtekeelest sihtkeelde, toimetamist, sh sisulist ja erialast toimetamist, korrektuuri ja teksti väljastusülevaatust.

Hankija hindab pakkumuse maksumust koos kaasnevate maksude ja maksetega. Füüsilise isiku puhul peab pakkumuse maksumus sisaldama kõiki seaduses ettenähtud makse (sh hankija kui tööandja poolt tasutavad sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse, kogumispensioni makse). Juriidiliselt isikust pakkujal pakkuda maksumus koos käibemaksuga. Juhul, kui pakkuja ei ole käibemaksukohuslane, siis tuleb pakkujal arvestada, et lepingu täitmise käigus võib tekkida kohustus registreeruda käibemaksukohuslaseks (lisateabe punkt 6.5).

Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim

Osakaal: 10%

Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal".

Koostatud 10.11.2022 08:11:25 6 / 7 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 4524288/general-info

a. Keelesuund eesti - ukraina 1 lehekülg (1800 tähemärki tühikutega)

Väärtus Ühik Märkused

20,000 lk

b. Keelesuund ukraina - eesti 1 lehekülg (1800 tähemärki tühikutega)

Väärtus Ühik Märkused

20,000 lk

3. Kiireloomulise teabe tõlkimine Hindamise aluseks on kahe keelepaari maksumus kokku. Kiireloomulise teabe tõlkimine, nt pressiteade (maksimaalselt 1800 tähemärki koos tühikutega ehk üks standardlehekülg) tuleb teostada ja esitada samal tööpäeval, kui tõlketöö tellimus on esitatud enne kella 13:00 ning järgneval tööpäeval hiljemalt kella 12:00-ks kui tõlketöö tellimus on esitatud pärast kella 13:00. Maksumus peab sisaldama tekstide kirjalikku tõlkimist lähtekeelest sihtkeelde, toimetamist, sh sisulist ja erialast toimetamist, korrektuuri ja teksti väljastusülevaatust.

Hankija hindab pakkumuse maksumust koos kaasnevate maksude ja maksetega. Füüsilise isiku puhul peab pakkumuse maksumus sisaldama kõiki seaduses ettenähtud makse (sh hankija kui tööandja poolt tasutavad sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse, kogumispensioni makse). Juriidiliselt isikust pakkujal pakkuda maksumus koos käibemaksuga. Juhul, kui pakkuja ei ole käibemaksukohuslane, siis tuleb pakkujal arvestada, et lepingu täitmise käigus võib tekkida kohustus registreeruda käibemaksukohuslaseks (lisateabe punkt 6.5).

Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim

Osakaal: 10%

Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal".

a. Keelesuund eesti - ukraina 1 lehekülg (1800 tähemärki tühikutega)

Väärtus Ühik Märkused

17,000 lk

b. Keelesuund ukraina - inglise 1 lehekülg (1800 tähemärki tühikutega)

Väärtus Ühik Märkused

17,000 lk

Koostatud 10.11.2022 08:11:25 7 / 7 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 4524288/general-info

4. Suuline tõlketeenus Maksumus sisaldab 1 tunni suulise tõlketeenuse maksumust. Pakkumuse maksumuse hulka ei arvestata transpordi vm vajalikke ja põhjendatud täiendavaid kulusid, kui suuline tõlkimine ei toimu tellija tavapärases asukohas või mis on tõlkija tavapärane tegevuspiirkond. Täiendavad kulud lepitakse igakordselt eelnevalt eraldi poolte vahel kokku enne tellimuse täitmisele asumist. Vt ka suulise tõlketeenusega seotud täiendavate kulude hüvitamise kohta raamlepingu punkt 3.9. Hankija hindab pakkumuse maksumust koos kaasnevate maksude ja maksetega. Füüsilise isiku puhul peab pakkumuse maksumus sisaldama kõiki seaduses ettenähtud makse (sh hankija kui tööandja poolt tasutavad sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse, kogumispensioni makse). Juriidiliselt isikust pakkujal pakkuda maksumus koos käibemaksuga. Juhul, kui pakkuja ei ole käibemaksukohuslane, siis tuleb pakkujal arvestada, et lepingu täitmise käigus võib tekkida kohustus registreeruda käibemaksukohuslaseks (lisateabe punkt 6.5).

Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim

Osakaal: 30%

Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal".

a. Keelesuund eesti - ukraina - eesti

Väärtus Ühik Märkused

70,000 tund (h)

Osa maksumus kokku KM-ta: 30,000

Osa maksumus kokku KM-ga: 36,000

Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 214,000

Maksumus kokku KM-ga: 256,800