Nõudekiri

Tere,

pöördume Teie poole Tallinna Erihoolekande- ja Rehabilitatsiooniteenuste Keskuse (edaspidi TERK) palvel, et selgitada välja seisukoht kaamerate paigutamise kohta asutuse erihoolekandeteenuse osutamise ruumidesse ja üldaladele, sealhulgas välisterritooriumile.

TERK on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti  hallatav asutus, mille tegevuse üheks eesmärgiks on  psüühilise erivajadusega inimestele suunatud sotsiaalteenuste korraldamine ja arendamine. Erihoolekandeteenuste osutamist reguleerib sotsiaalhoolekande seadus. Erihoolekandeteenused on mõeldud inimestele, kes vajavad oma psüühikahäire tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet ning kellele ei ole võimalik pakkuda vajalikku abi teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega.

Tallinna Linnavaraameti juhtimisel on alanud TERK-i Kadaka tee 153 teenuskoha juurdeehituse projekteerimine eesmärgiga luua TERK-ile kaasaaegsed võimalused erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks. Juurdeehitusse on planeeritud 6  erihoolekandeteenuse rühmaruumi maksimaalselt 36 teenusekasutajale ja ruumid rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks. Teenuse osutamine erihoolekandeteenuse rühmaruumides hakkab toimuma igapäevaselt ja ööpäevaringselt. Sellega seoses on tõstatunud vajadus kaaluda videovalve paigaldamist erihoolekandeteenuse osutamise ruumidesse (6 rühmaruumi) ja üldaladele.

Videovalve siseruumides

Kadaka tee 153 juurdeehituse rühmaruumides hakkab TERK osutama teenust raske ja sügava psüühikahäirega inimestele, kellel võib esineda äärmuslikku kahjustavat käitumist. Äärmuslik kahjustav käitumine tähendab karjumist, röökimist, enese vigastamist, asjade sh mööbli lõhkumist, teiste ründamist, aga ka äärmuslikku endasse sulgumist, mille käigus kaob kontakt välismaailmaga. Selline käitumine võib ohustada nii teenusekasutajate kui ka teiste ruumis viibivate inimeste, sealhulgas töötajate tervist. Videovalve eesmärk on analüüsida ja ennetada teenusekasutajate võimalikku kahjustavat käitumist ning kaitsta asutuse ja teenusekasutajate vara. Arvestades teenusekasutajate piiratud võimet oma käitumist mõista ja seda ennetada, on vajalik pidev olukorra jälgimine. Teenuseosutamise ruumides võivad lisaks teenusekasutajatele ja töötajatele viibida teenusekasutajate lähedased ja teised spetsialistid, kes on kaasatud teenusekasutaja toetamiseks (rehabilitatsioonispetsialistid, perearst, pereõde jt).

Siseruumides plaanitakse paigaldada kaamerad liikumisaladele ja rühmaruumidesse (joonis manuses). Rühmaruumides, sh magamisruumides, on videovalve vajalik, et tuvastada keskkonnategurid (heli, ootamatu liikumine), mis võivad esile kutsuda kahjustavat käitumist. Pidev olukorra jälgimine ja analüüs aitavad tagada töötajate ja teenusekasutajate  turvalisust.

TERK-i teenusekasutajatega viibib alati samas ruumis vähemalt üks töötaja 4-6 teenusekasutaja kohta. Ohtliku olukorra tekkides keskendub töötaja selle lahendamisele ega pruugi märgata kõiki tekkinud olukorra mõjutajaid. Suurem töötajate arv ei pruugi alati lahendusi pakkuda, sest kriitilises olukorras on vaja täielikku tähelepanu ja mõnikord ka politsei või kiirabi kaasamist. Raskemate juhtumite tagajärjel on esinenud luumurde, hammaste vigastusi, verevalumeid ja muid tõsiseid tervisekahjustusi.

Rühmaruumid koos magamistubadega on teenusekasutajate eluruumid, kus nad viibivad kogu ööpäeva. Eraldumist võimaldavaid ruume on vähe ning ka neis võivad viibida mitmed teenusekasutajad. Eriti suur risk on õhtul ja öösel, kui töötajate arv kogu hoones võib olla väiksem.

Videovalve eesmärk on lisaks turvalisuse tagamisele ka teenusekasutajate käitumise analüüs, et mõista juhtumite tagamaid ja ennetada kahjustavat käitumist tulevikus. Juhtumite analüüs aitab tagada teenusekasutajatele ja töötajatele turvalisema keskkonna.

Seetõttu soovime täpsustada:

·       Millises mahus on lubatud videovalve ja audio salvestamine teenusekasutajate eluruumides?

·       Kuidas on reguleeritud videovalve kasutamine hoone üldaladel, nt fuajees?

·       Kellel on õigus ligi pääseda salvestistele?

·       Kuidas tuleb korraldada korrektne salvestiste hoiustamine ja hävitamine?

·       Kui kaua tohib salvestisi säilitada?

·       Millised nõusolekud on vajalikud ja kellelt need tuleb saada videovalve rakendamiseks?

Videovalve välisterritooriumil

Välisterritooriumil, sealhulgas sissepääsude juures, kavandatakse videovalvet ulatuses, mis tagab turvalisuse aladel, kuhu pääsevad lisaks teenusekasutajatele ja töötajatele ka külalised ning kõrvalised isikud. TERK soovib omada ülevaadet inimeste ja sõidukite liikumisest TERK-i kinnistul.

TERK-i soov on, et videovalve ei oleks ainult reaalajas jälgitav, vaid ka salvestatav. Sellega seoses soovime täpsustada:

·       Millised õigused või load on vajalikud videovalve kasutamiseks?

·       Kui kaua on lubatud salvestisi säilitada ja millised tingimused peavad olema täidetud nende hoiustamisel?

·       Kuidas on korrektne teavitada inimesi videovalvest meie territooriumil?

TERK-i territooriumile võivad sattuda lisaks teenusekasutajatele ka erinevad teenust/kaupade tarnijad, transport, külalised ning kogukonna liikmed, kuna hoov on täna avatud ja  ligipääsetav.

Ootame Teie seisukohti ja täpsustavaid juhiseid, et tagada õigusaktidele vastav ja kõiki osapooli arvestav lahendus.

Tervitades,

Bert Blös

andmekaitsekonsultant

Tallinn Strateegiakeskus

Andmekaitsebüroo

e-post: bert.blos@tallinnlv.ee

tel: +372 6 404 267