Teadusuuringu taotlus

1

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134

Haridus- ja Teadusministeerium

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi uuringud

Kas poliitika kujundamise

uuring (IKS § 6 lg 5) või

JAH

uuring hõlmab eriliigilisi

isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

JAH

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on

määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Mirjam Reinthal

Õigusnõunik-andmekaitsespetsialist Tel: 735 2405

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus? Kooskõlastuse olemasolul lisada see

taotlusele.

EI (puudub valdkondlik eetikakomitee)

Kas osa uuringust toimub

andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada

nõusoleku vorm või selle kavand ning

küsimustik või selle kavand.

EI

1. Vastutava töötleja üldandmed

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Haridus- ja Teadusministeerium

70000740 Munga 18 50088 Tartu Uuringu kontaktisik: Külli All

[email protected] Tel: 735 0249

2

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Vastutav töötleja ei töötle isikuandmeid.

2. Volitatud töötleja üldandmed

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Statistikaamet, 70000332 Tatari 51, Tallinn

Ilona Reiljan Tel 625 9390

[email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Statistikaameti kaugtöökoht teadlaste keskkonnas

2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

SA Kutsekoda, 90006414 Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn

Kontaktisik juhatuse liige Tiia Randma [email protected];

Tel 510 7700

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Statistikaameti kaugtöökoht teadlaste keskkonnas

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

1) Vabariigi Valitsuse seadus § 58 lg 1:

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi hariduspoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt üldkesk- ja

kutsekeskhariduse valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude

koostamine. 2) Eesti Vabariigi haridusseadus § 6 lg 2 p 9: Haridus- ja Teadusministeerium tellib

haridusalaseid uurimistöid. 3) Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus

§ 5 p 6: Ministeeriumi põhiülesanded: poliitika ja õigusaktide mõju hindamine ning selleks

vajalike uuringute ning statistika koostamine. 4) Haridusvaldkonna arengukava 2021-20351

punkt 3.1.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–20352 kolmanda eesmärgi “Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele” üks tegevussuund on “Tööjõu ja oskuste vajaduse

1 Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 11.11.2021 protokollilise otsusega 2 https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2021-11/Haridusvaldkonna%20arengukava%202021-2035.pdf

3

prognoosimise ja seire süsteemi arendamine ja rakendamine”.

Selle tegevussuuna raames on vaja /---/ edasi arendada ja rakendada OSKA tööjõu ja oskuste vajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidesüsteemi, sh suurandmete analüüsi võimekust, ning uuendada metoodikat, et prognoosida saaks eelkõige oskuste, mitte ametite vajadust ning

tulemused oleksid laiemalt kasutatavad/---/3.

Tööjõu ja oskuste vajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidesüsteemi (edaspidi OSKA prognoosisüsteem) on vaja ühiskonna tööjõu nõudluse ja pakkumise ning inimeste oskustega seotud info ja valdkondliku eksperditeadmise koondamiseks, olukorra analüüsimiseks ning

järelduste alusel haridus-, töö- ja töörändepoliitika kujundamiseks. Samuti kasutavad uuringutulemusi kutse- ja kõrgkoolid oma õppekavade arendamiseks. Sel eesmärgil on Haridus- ja

Teadusministeerium halduslepinguga andnud OSKA arendamise ja rakendamise ülesande Kutsekojale.

OSKA prognoosisüsteemi juhtorgan on haridus- ja teadusministri käskkirjaga moodustatav koordinatsioonikogu, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Töötukassa, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu ning Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni ja Eesti Panga esindajad. Muuhulgas

kinnitab koordinatsioonikogu ka iga-aastaselt OSKA uuringute kava.

OSKA prognoosisüsteemi keskne osa on Statistikaameti teadlaste keskkonnas asuv tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoosimudel (edaspidi prognoosimudel). Prognoosimudelis on seotud erinevate registrite, Tööjõu-uuringu 4 andmed ning OSKA ekspertsisend ühtseks andmesüsteemiks, mis

võimaldab hinnata tööjõuvajaduse ja -pakkumise tasakaalu majandusvaldkondades, ametialadel ning õppevaldkondades.

OSKA prognoosisüsteemi põhiväljund on tööjõuvajaduse üldprognoos ning selle

alamuuringud (valdkondlikud või temaatilised), mis kõik põhinevad prognoosimudelil.

OSKA üldprognoos annab majandusvaldkondade üleselt tööjõu- ja oskuste vajaduse ning tööjõu

nõudluse ja pakkumise kohta Eestis ülevaatlikku ja terviklikku teavet. Üldprognoosi eesmärk on hinnata hariduspakkumise ning tööjõu- ja oskuste vajaduse tasakaalu nii tervikuna kui ka OSKA valdkondade, ametialagruppide ja õppekavarühmade kaupa ning tööjõunõudluse ja -pakkumise

komponentide lõikes. Üldprognoos põhineb prognoosimudelil. Prognoosi uuendatakse igal aastal. OSKA valdkondlike tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosiuuringute (edaspidi

valdkonnauuring) eesmärk on analüüsida ja prognoosida, kuidas muutuvad järgmise kümne aasta jooksul valdkonna põhikutsealadel nii hõive kui ka vajalikud oskused ning millised muudatused oleksid sellest lähtudes tööjõupakkumises (sh tööjõu kättesaadavust toetavates meetmetes) ning

väljaõppeõppe mahu ja sisu osas vajalikud. Uuringus tuginetakse prognoosimudelile, avaldatud statistilistele andmetele ning kvalitatiivsele ekspertidelt intervjuudes ja grupiaruteludena kogutud

infole. Igal aastal koostatakse valdkondlik tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosiuuring kuni viies majandusvaldkonnas. Käesolevale taotlusele lisatud OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosi metoodikadokumendi lisas 3 on toodud indikatiivne valdkonnauuringute ajakava. Igaks aastaks

kinnitab täpse kava koordinatsioonikogu. OSKA temaatilised uuringud (nt “Välistööjõu vajadus Eesti tööturul”, “Tehisintellekti mõju

tööturule”) toetavad OSKA eesmärke, täiendades valdkonnauuringuid ja üldprognoosi. Temaatiline uuring võib keskenduda OSKA valdkonnauuringutes kirjeldatud korduvatele kitsaskohtadele, haridus- ja õppe pakkumise ning tööturu uutele tegevusmustritele ning tööjõu- ja

3 Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035, lk 26. 4 https://www.stat.ee/et/toojou-uuring

4

oskuste vajaduse ja pakkumisega seotud teistele arengutele ja probleemide väljaselgitamisele.

OSKA temaatilistes uuringutes tuginetakse prognoosimudelile, avaldatud statistilistele andmetele ning kvalitatiivsele ekspertidelt intervjuudes ja grupiaruteludena kogutud infole.

OSKA prognoosiuuringute metoodika on kirjeldatud dokumendis „OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosi metoodika“ (edaspidi Metoodika, lisatud käesolevale taotlusele ning

kättesaadav veebis5). Alamuuringute käigus viiakse tavaliselt läbi vestlused individuaal- või grupiintervjuudena u 50

uuritava valdkonna eksperdiga, et koguda kvalitatiivset infot valdkonna majanduse, tööturu, õppe ja oskuste vajaduse kohta (vt uurimisküsimused ning intervjuukavad 6). Intervjueeritavateks on

valdkonna erialaliitude, olulisemate ettevõtete ning valdkonna erialasid õpetavate õppeasutuste esindajad. Kontaktandmed saadakse avalikest kanalitest. Intervjueeritavatele selgitatakse kirjalikult OSKA prognoosiuuringute eesmärki ning küsitakse intervjuuks nõusolekut.

Juhul, kui hariduse ja töömaailma vastavuse hindamiseks tehakse intervjuusid ka erialaõppe vilistlastega, küsib kool OSKA nimel osalejatelt nõusolekut ning edastab kontaktandmed (nimi, e-

posti aadress). Intervjueeritavate kontaktandmed kustutatakse üks aasta pärast uuringu lõppu. Intervjueeritavate isikuandmeid prognoosimudelis ei töödelda, vaid neilt saadakse eksperthinnang või -arvamus, mida kasutatakse uuringu kokkuvõttes üldistatult.

Uurimiseesmärgist lähtudes keskendutakse OSKA üldpronoosis ning selle alamuuringutes

läbivalt järgmistele uurimisküsimustele:

1. Milline on majanduse areng (tervikuna/majandusvaldkonniti) lähimal kümnel aastal ning milline on selle mõju tööjõu- ja oskuste vajadusele ja pakkumisele?

2. Milline on (valdkonna) tööhõive praegu ja milline on olnud selle arengudünaamika lähiminevikus?

3. Kui palju vajatakse eri ametialadel tööjõudu lähima kümne aasta vaates? 4. Milliste oskustega töötajaid vajatakse lähima kümne aasta vaates? 5. Milline on praegune tööjõupakkumine?

6. Kuidas vastab prognoositav tööjõuvajadus tööjõupakkumisele? 7. Mida saavad tööturu eri osapooled teha tööjõu- ja oskuste vajaduse paremaks

rahuldamiseks? Juhul, kui alamuuringute käigus on vajalik kasutada käesolevas taotluses märkimata isikuandmeid,

siis taotletakse selle jaoks täiendav Andmekaitse Inspektsiooni nõusolek.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Isikute tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine on vajalik, et saaks ühendada erinevate registrite andmeid omavahel ning näha inimeste tööelu ja omandatud hariduse seoseid ameti ja õppekava tasandil.

Tööjõu-uuringu puhul on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vajalik selleks, et

uuringu erinevate lainete andmeid oleks võimalik isikutasandil seostada (longituudne valim). Samuti on vajalik tööjõu uuringu andmete sidumine taotluse objektiks olevate registriandmetega andmekvaliteedi kontrolli ning metoodika arenduste valideerimise eesmärgil.

5 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2024/04/OSKA-metoodika_4.0_veebi.docx 6 Taotlusele lisatud Metoodika Lisa 5. Intervjuukavade näidised

5

Vt ka põhjendusi punktis 9.1.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

OSKA prognoosisüsteemi kaudu viiakse ellu Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 kolmandat eesmärki “Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele”. OSKA prognoosisüsteemi eesmärk on, et tööturu vajadused jõuaksid õppesse ning tooksid kaasa tegelikke

muutusi. OSKA prognoosisüsteem aitab kujundada tulevikku vaatavat töö-, haridus- ja rändepoliitikat ning aitavad inimestel teha informeeritud karjäärivalikuid.

OSKA prognoosisüsteemist prognoosiuuringute tulemustena avaldatud info, soovitused ja ettepanekud on vajalik sisend strateegilistele partneritele. Haridus- ja Teadusministeerium juhindub OSKA tulemustest kutse- ja kõrgkoolidega õpetatavate erialade ning koolituskohtade

kokkuleppimisel ja täiskasvanute täiendus- ja ümberõppekursuste tellimisel. Töötukassa pakub OSKA tulemustest lähtuvalt toetusi ja meetmeid nii täiendus- kui ka ümberõppeks. Erialaliidud

kasutavad tulemusi oma valdkonna huvide eest seismisel ning karjäärispetsialistid karjääriinfo pakkumisel. Kutse- ja kõrgkoolid ning teised koolitusasutused arendavad OSKA tulemuste põhjal õppekavasid. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kasutab OSKA tulemusi tööpoliitika

kujundamisel.

Aina kahanev tööturule sisenevate inimeste hulk, millega kaasneb surve võõrtööjõu kasutamiseks

ja ümberõppeks, muudab OSKA tulemused väärtuslikuks infoallikaks. OSKA pakub tõenduspõhist vaadet järgmisel 10 aastal tööturul vajalikele ametitele ja oskustele ning teeb ettepanekuid, kuidas õpet muuta, mh korraldada ümberõpet. OSKA selgitab välja erialad, mille lõpetajatest ei piisa

tuleviku töökohtade täitmiseks.

Tööealiste inimeste vähenemine survestab riiki kulusid kokku hoidma. OSKA analüüsidest

nähtuvad kokkuhoiukohad hariduses. OSKA selgitab välja erialad, milles koolitatakse riigi kulul lõpetajaid nii palju, et neile ei jagu tööturul erialast rakendust. Samuti toob OSKA välja õppevaldkonnad, mille lõpetajad oma erialal tööle ei lähe.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu, sest prognoosimudelil põhinevad uuringutes:

- ei panda registriandmete kasutamisega inimesele lisaks vastamiskoormust;

- tulemused avaldatakse anonüümselt, kokkuvõtliku statistikana. Üksikisik ei ole

tulemustes tuvastatav;

- töötlevad analüütikud andmeid pseudonümiseeritud kujul;

- pseudonüümitud andmeid töödeldakse Statistikaameti turvalisel töökohal;

- rakendab Statistikaamet tulemifailidele konfidentsiaalsuse kontrolli;

- pääseb Statistikaameti teadlaste keskkonnas pseudonüümitud andmetele pääseb ligi vaid

piiratud ring volitatud töötleja SA Kutsekoda analüütikuid.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

6

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

1. Isikuandmeid vastutavale töötlejale ei edastata. Vastutav töötleja HTM on sõlminud volitatud töötlejaga (SA Kutsekoda) lepingu uuringute läbiviimiseks. Vastutav töötleja saab

uuringu raportid, milles isikuandmeid (ka mitte pseudonüümitud kujul) ei sisaldu. 2. Volitatud töötleja SA Kutsekoda saadab andmepäringu koos andmekoosseisuga

Statistikaametile.

3. Statistikaameti konfidentsiaalsusnõukogu vaatab taotluse üle ja langetab otsuse. 4. Statistikaameti töötaja teeb väljavõtted vajalikest andmekogudest vastavalt taotluses olnud

nimekirjale või andmed on Statistikaametil juba kogutud riikliku statistika raames. 5. Statistikaamet annab Kutsekoja OSKA analüütikutele pseudonüümitud andmetele ligipääsu

Teadlaste keskkonnas, kus OSKA analüütikud seovad andmed prognoosimudeliga ning

koostavad prognoosimudelist andmete väljavõtete põhjal agregeeritud analüüse. 6. Isikuandmeid hoitakse ainult Statistikaameti serveris (Eestis).

7. Ligipääs toimub turvalise kaugühenduse kaudu.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

OSKA prognoosisüsteem käsitleb kõiki Eesti tööturul ja kutse- ning kõrghariduses osalevaid isikuid. Prognoosimudelis on üheaegselt hõlmatud u 800 000 isikut. Arvestades ka prognoosi mooduleid, mis arvutatakse pikema ajaperioodi andmete pealt (näiteks keskmine tööturult

väljumise vanus), võib hõlmatud isikuid olla kokku u 1,5 mln.

• Eesti Vabariigis tööga hõivatud isikud – Töötamise register; Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon (vorm TSD);

MTA andmed ettevõtluse kohta; Äriregister. Valim on kõikne ja valimis olevate inimeste arv erineb aastati.

• Eesti Vabariigi kutse- ja kõrgkoolide sisseastujad, õppijad, katkestajad ja lõpetajad -

Valim on kõikne ja valimis olevate inimeste arv erineb aastati.

• Kutseregistris kutsetunnistuste7 omajad.Valim on kõikne ja see on muutuv.

• Eesti Vabariigis väljastatavate ETR (Elamislubade ja töölubade register) ja LTR

(Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu) lubade omajad .

Valim on kõikne ja valimis olevate inimeste arv erineb aastati.

• Rahvastiku statistilise registris olevate isikute andmed (ainult nende isikute kohta, kes

kajastuvad ülaltoodud registrites). Valimis olevate inimeste arv erineb aastati.

• Tööjõu uuringus osalevad isikud (ETU)

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 näeb ette prognoosisüsteemi arendamise kuni 2035.

aastani. Taotleme Andmekaitse Inspektsiooni nõusolekut uuringute tegemiseks esialgu kuni 31.12.2030, arvestades, et aja jooksul võib ette tulla muudatusi, mille tõttu prognoosisüsteemi enam taotluses kirjeldatud viisil ei rakendata.

Sõltuvalt kasutatavatest andmetest, on erinevad perioodid, mille kohta andmeid päritakse.

7 Sh osakutsetunnistused ja kompetentsitunnistused

7

• MTA Töötamise register ning Tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonide lisad 1 ja 2 – aastad 2019 – 2030

• MTA andmed ettevõtluse kohta, Äriregister 2019-2030

Põhjendus: Töötamise registri ning TSD andmed on vajalikud tööhõive ning sellega seotud oluliste aspektide (amet, palgatase jms) hindamiseks. Töötamise registris ei kajastu aga kõigi ettevõtjatena tegutsevate inimeste (sh FIEde) info. Ettevõtjana tööga hõivatute määratlemisel on vaja MTA

andmeid ettevõtluse kohta ning Äriregistri andmeid (sh koos tunnustega, mis võimaldavad eristada aktiivseid ettevõtjaid passiivsetest).

Prognoosimudeli arendamiseks (sealhulgas mudeli prognoosivõime hindamiseks ja metoodiliste simulatsioonide tegemiseks) on vajalikud töötamise andmed maksimaalses ajalises ulatuses. Töötamise registris on andmed kättesaadavad alates 2019. aastast. Äriregistri andmed, mis antud

juhul täiendavad töötamise andmeid ja võimaldavad saada tööhõivest terviklikuma pildi, on vajalikud sama perioodi kohta.

• Elamislubade ja töölubade register - aastad 2017-2030

• Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu - aastad – 2017- 2030

• Rahvastikuregister – aastad 2017-2030 Põhjendus: Need andmed on vajalikud selleks, et seostada töötamise andmetega

sotsiaaldemograafilist taustainfot ning hinnata tööjõu piiriülest liikumist. Selleks, et tuvastada tööjõu liikumiste mustreid, on vajalik vaadata rahvastikuregistri ning elamislubade ja töölubade

andmeid vähemalt paar aastat varasemast perioodist kui üldised töötamise andmed (viimaseid päritakse alates 2019). Sellest tulenevalt tehakse päring alates 2017. aastast.

• Eesti Hariduse Infosüsteem - aastad 2006 -2030

• Kutseregister – aastad 2008-2030

Põhjendus: Need andmed seotakse prognoosimudelis juurde töötamise andmetele, selleks, et

analüüsida hariduse ja väljaõppe ning tööalase rakendumise seoseid. Kui töötamise andmeid vaadatakse prognoosimudelis alates 2019. aastast, siis haridus ja kvalifikatsioon võib olla omandatud oluliselt varem ning siin ei ole ajalisi piire. Selleks, et saada võimalikult terviklik

ülevaade inimeste hariduse ja kvalifikatsioonide kohta, on EHISe ja Kutseregistri andmed vajalikud maksimaalses ajalises ulatuses (ehk ajast, kui andmed on neis registrites kättesaadavad).

• Tööjõu-uuring – aastad 2015 – 2030

Põhjendus: Tööjõu-uuring on Euroopa Liidu uuring, mille põhjal koostatakse ühtlustatud

ja võrreldavat tööhõivestatistikat ning uuritakse tööelu ning haridusliku ettevalmistusega

seotud teemasid. Kuna tegemist on valimipõhise uuringuga, on vajalik piisaval isikute

arvul põhinevate keskmiste arvutamiseks pikem periood andmeid.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Vt Lisa 1. Tööjõu-uuringu andmed sisaldavad muu hulgas eriliigilisi isikuandmeid - terviseandmeid (nt

küsimusele töölt lahkumise põhjuste ja tööalase mitteaktiivsuse põhjuste kohta võib olla üheks vastuseks „haigus, töövõimetus või vigastus“. Nende andmete töötlemine on vajalik selleks, et oleks võimalik analüüsida tööturult eemale jäämise põhjuseid, sh erinevate ametialade lõikes.

8

OSKA prognoosimudeli üks oluline komponent on tööjõu asendusvajadus, mille hindamiseks on

tööturult kõrvale jäämise põhjuseid oluline eristada (nt pensionile jäämise mediaanvanuse arvutamiseks ja tööturult kõrvale jäämise tõenäosuse hindamiseks erinevates gruppides).

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

• Maksu- ja Tolliameti töötamise register ja TSD

• Maksu- ja Tolliameti andmed ettevõtluse kohta

• Äriregister

• Ettevõtluskonto andmed

• Eesti Hariduse Infosüsteem

• Rahvastikuregister

• Kutseregister

• Elamislubade ja töölubade register

• Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu

• Tööjõu-uuring

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, konsulteeritud on Statistikaameti ja Kutseregistriga.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Andmed pseudonüümitakse kohe pärast nende laekumist Statistikaametisse. Selle viib läbi

Statistikaameti vastava osakonna töötaja. Ei andmemudelit ette valmistav Statistikaameti töötaja ega SA Kutsekoda analüütik ei näe isikukoodidega või nimedega andmeid.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Kogu andmestik on pseudonümiseeritud kujul, vt lisa 1.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Andmed pseudonüümitakse siis, kui need Statistikaametisse saabuvad. Statistikaameti enda kokku pandud andmed on juba pseudonüümitud. Pseudonüümiseerimise võtit säilitatakse tähtajatult.

Käesoleva uuringu jaoks ei looda uut koodivõtit, vaid kasutatakse olemasolevat.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Prognoosimudeli pseudonümiseeritud andmeid säilitatakse kuni 31.12.2031. Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 näeb ette prognoosisüsteemi arendamise kuni 2035. Taotleme Andmekaitse Inspektsiooni nõusolekut esialgu kuni 31.12.2030, arvestades, et aja jooksul võib ette tulla

9

muudatusi, mille tõttu prognoosisüsteemi enam taotluses kirjeldatud viisil ei rakendata. Juhul, kui

prognoosisüsteemi rakendamine jätkub, taotleme AKI-lt nõusoleku pikendamist või (asjaolude muutumisel) uut nõusolekut. Prognoosimudeli andmete säilitamine aasta jooksul peale nõusoleku kehtivust on vajalik juhuks, kui nõusoleku pikendamise või uue nõusoleku andmise menetlus

kestab veel peale 31.12.2030. Aastane nö puhverperiood on piisav, et vältida väärtuslike andmestike kustutamist olukorras, kus need hiljem uuesti kasutusele võetaks.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Uuringute kohta avaldatakse teade Kutsekoja kodulehel

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage -

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Uuringute kohta avaldatakse teade ja andmekaitsetingimused Kutsekoja kodulehel

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused?

Kutsekoja kodulehel

(https://www.kutsekoda.ee/avalik-teave-ja- dokumendid/) avaldatakse OSKA uuringute

andmekaitsetingimused

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Kristi Vinter-Nemvalts

kantsler

(allkirjastatud digitaalselt)

Taotluse lisad:

Lisa 1: Loetelu töödeldavatest isikuandmetest

Lisa 1A: Tööjõu-uuringu muutujate kirjeldus

Lisa 2: OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosi metoodika

Lisa 3: Andmekaitsealane mõjuhinnang

1

Lisa 1 Andmekoosseis

Maksu- ja Tolliameti töötamise register ja TSD

Andmevälja nimi Tüüp Sisu

SA_ISIK_ID Arv Unikaalne ID

AASTA Arv Andmete kalendriaasta

KVARTAL Arv Andmete kvartal

ISCO_4 Tekst Töötaja ameti klassifikaatori 4. taseme kood

ISCO_5 Tekst Töötaja ametite klassifikaatori 5. taseme kood

KUUPALK Arv

Inimese keskmine kuupalk töötatud perioodil aastas kuu kohta. Arvestatakse samu makseliike, mida Statistikaamet kasutab palkade arvutamiseks

KOORMUS Arv Inimese keskmine kuine töökoormus töötatud perioodil aastas

PK_TUNNUS Arv

Näitab, kas tegemist on inimese põhitöökohaga aasta lõikes: 1 – põhitöökoht, 2 – kõrvaltöökoht. Põhitöökoha kohta leiab lisateavet tabeli all asuvast „Muu“ sektsioonist

PK_TUNNUS_I Arv

Näitab, kas tegemist on inimese põhitöökohaga jaanuari esimese nädala lõikes. 1 – põhitöökoht, 2 – kõrvaltöökoht. Põhitöökoha kohta leiab lisateavet tabeli all asuvast „Muu“ alajaotusest

PK_TUNNUS_II Arv

Näitab, kas tegemist on inimese põhitöökohaga aprilli esimese nädala lõikes. 1 – põhitöökoht, 2 – kõrvaltöökoht. Põhitöökoha kohta leiab lisateavet tabeli all asuvast „Muu“ alajaotusest

PK_TUNNUS_III Arv

Näitab, kas tegemist on inimese põhitöökohaga juuli esimese nädala lõikes. 1 – põhitöökoht, 2 – kõrvaltöökoht. Põhitöökoha kohta leiab lisateavet tabeli all asuvast „Muu“ alajaotusest

PK_TUNNUS_IV Arv

Näitab, kas tegemist on inimese põhitöökohaga oktoobri esimese nädala lõikes. 1 – põhitöökoht, 2 – kõrvaltöökoht. Põhitöökoha kohta leiab lisateavet tabeli all asuvast „Muu“ alajaotusest

TOOTAMISE_LIIK Arv Näitab Maksu- ja Tolliameti töötamise liiki[1].

TOOTAMISE_ALGUS Kuupäev Töösuhte alguse kuupäev

TOOTAMISE_LOPP Kuupäev Töösuhte lõpu kuupäev

TOOKOHA_ASUKOHT Arv Töökoha asukoht Eesti haldus- ja asutusjaotuse klassifikaatori alusel valla täpsusega

TOOKOHA_RIIK Arv Töökoha asukoht riikide ja territooriumide klassifikaatori alusel

EV_ID Arv Ettevõtte/asutuse pseudonüümitud registrikood

EMTAK_3 Tekst Töökoha tööandja tegevusala Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori - 3. taseme alusel

EMTAK_5 Tekst Töökoha tööandja tegevusala Eesti Majandustegevuse Tegevusalade Klassifikaatori - 5. taseme alusel

EMTAK_TEISENE Arv Võimalik lisategevusala

AMET_VABATEKSTINA Tekst Vabatahtlik väli ametinimetuse jaoks

2

AMET_KIRJELDUS Tekst Vabatahtlik väli ametinimetuse jaoks

Muu:

Andmetabelisse on koondatud TÖR-ist töötamise andmed ja TSD-de andmed. Väljad mida pole võimalik täita

jäetakse tühjaks. Iga rida on üks töösuhe. Isikud võivad esineda mitu korda. Andmeväljade

„PK_TUNNUS“ väärtused arvutab OSKA-le Statistikaamet, märkides põhitööks vaatlusaluse aasta kõige

pikema kestusega töösuhte (sh eelistades töölepingu alusel töötamist). Kui isikul on mitu sama kestusega

töösuhet, eelistatakse suurima palgaga/töötasuga töösuhet.

Maksu- ja Tolliameti andmed ettevõtluse kohta

Andmevälja nimi Tüüp Sisu

SA_ISIK_ID Arv Unikaalne ID

AASTA Arv Andmete kalendriaasta

EV_ID Arv Ettevõtte/asutuse pseudonüümitud registrikood

DIVIDENDID Arv Ettevõtja poolt aasta jooksul ettevõttest saadud dividendid

ETTEVOTLUSTULU Arv Aasta jooksul Vorm E deklareeritud ettevõtlustulu

KAPITALITULU Arv Aasta jooksul saadud tulu kapitaliinvesteeringutelt

Äriregistri andmed

Andmevälja nimi Tüüp Sisu

SA_ISIK_ID Arv Unikaalne ID

AASTA Arv Andmete kalendriaasta

EV_ID Arv Ettevõtte/asutuse pseudonüümitud registrikood

ROLL Tekst Isiku roll ettevõtte juures

ALGUSKUUP Kuupäev Rolli alguse kuupäev

LOPUKUUP Kuupäev Rolli lõpu kuupäev

AKTIIVSUS Tekst Kas tegemist on aktiivse ettevõttega

OSALUS Arv Osaluse suurus ettevõttes

ISIKU_TYYP Tekst Ettevõte/FIE

TEGEVUSALAD Tekst Ettevõtte tegevusalad

EV_ALGUS Kuupäev Ettevõtte registreerimise aeg

EV_LOPP Kuupäev Ettevõtte lõppemise aeg

ASUKOHT Tekst Ettevõtte asukoha EHAK kood

OMAKAPITAL Arv Ettevõtte omakapital

Ettevõtluskonto andmed

Andmevälja nimi Tüüp Sisu

SA_ISIK_ID Arv Unikaalne ID

AASTA Arv Andmete kalendriaasta

BRUTO Arv Ettevõtluskonto brutotulu

NETO Arv Ettevõtluskonto netotulu

KUID Arv Ettevõtluskonto tehingute kalendrikuude arv

3

Eesti Hariduse Infosüsteem

Andmevälja nimi Tüüp Sisu

SA_ISIK_ID Arv Unikaalne ID

EHIS_ISIK_ID Arv EHIS-e unikaalne ID

SUGU Tekst Mees/naine (tavaliselt kasutatakse rahvastikuregistri sootunnust)

SYNNIAASTA Arv Tavaliselt kasutatakse vanuse arvutamiseks rahvastikuregistrit

VALIS Arv Välis(üli-)õpilase tunnus (1 – välisõpilane, 0 – Eesti õpilane)

SISSEASTUMISE_AASTA Arv Õppeaasta algusaasta (ainult sisseastumiste failides)

OPPIMISE_AASTA Arv Õppeaasta algusaasta (ainult õppimiste failides)

KATKESTAMISE_AASTA Arv Õppeaasta algusaasta (ainult katkestamiste failides)

LOPETAMISE_AASTA Arv Õppeaasta lõpuaasta (ainult lõpetamiste failides)

OPPEKAVA_KOOD Arv Õppekava unikaalne ID

OPPEKAVA_NIMETUS Tekst Õppekava nimetus

OPPEASUTUS_ID Arv Õppeasutuse unikaalne ID (ei sisalda filiaale)

OPPEASUTUS Tekst Õppeasutuse nimi (ei sisalda filiaale)

OPE Tekst Õppeliik (kood ja nimetus)

OKR_K Arv Õppekavarühma kood (ISCED-F)

OKR_N Tekst Õppekavarühma nimetus (ISCED-F)

OKG Tekst Õppekavagrupp (ainult kutseharidus)

OS_K Arv Õppesuuna kood (ISCED-F)

OS_N Tekst Õppesuuna nimetus (ISCED-F)

OV_K Arv Õppevaldkonna kood (ISCED-F)

OV_N Tekst Õppevaldkonna nimetus (ISCED-F)

Rahvastikuregistri andmed

Andmevälja nimi Tüüp Sisu

SA_ISIK_ID Arv Unikaalne ID

AASTA Arv Andmete kalendriaasta

SYNNIAASTA Arv Isiku sünniaasta

SUGU Arv 1 – mees, 2 – naine

KODAK Arv Kodakondsus riikide ja territooriumide klassifikaatori alusel

KODAK_TEKST Tekst Kodakondsuse andnud riigi nimi riikide ja territooriumide

4

klassifikaatori alusel (kood)

RESIDENTSUS Arv 1– isik on Eesti resident Statistikaameti residentsusindeksi alusel, 2 – isik ei ole Eesti resident

RANNE Arv 1 – registreeritud ränne, 2 – registreerimata ränne, NA – rändesündmust ei olnud (tunnus näitab sisserännet)

HARIDUS Arv Isiku omandatud kõrgeim haridustase omandatud kõrgeima hariduse klassifikaatori alusel

ELUKOHARIIK Arv Elukohariik riikide ja territooriumide klassifikaatori alusel (kood)

ELUKOHARIIK_TEKST Tekst Elukohariigi nimi riikide ja territooriumide klassifikaatori alusel

SYNNIRIIK Arv Sünniriik riikide ja territooriumide klassifikaatori alusel (kood)

SYNNIRIIK_TEKST Tekst Sünniriigi nimi riikide ja territooriumide klassifikaatori alusel

AJUTINE_KAITSE Arv

Ajutise kaitse saanud isiku tunnus: 1 – isikul oli ajutise kaitse staatus vähemalt üks päev kalendriaastas, 0 – isikul puudus ajutine kaitse kalendriaastal (rakendus 2022. aastast)

ETR-LTR lubade andmed (Küsime ainult positiivse otsuse saanud lubasid)

Andmevälja nimi Tüüp Sisu

SA_ISIK_ID Arv Unikaalne ID

AASTA Arv Andmete kalendriaasta

ATABEL Tekst Loa tüüp (ETR, LTR, muu)

SUGU Arv 1 – mees, 2 – naine

SYNNIAASTA Arv Isiku sünniaasta

OTSUS_KPV Kuupäev Otsuse langetamise kuupäev

KEHTIVS_ALGUS Kuupäev Loa kehtivuse algus kuupäev

KEHTIVUS_LOPP Kuupäev Loa kehtivuse lõpp kuupäev

RIIK Arv Riigi kood

RIIK_NIMI Tekst Riigi nimi

KODAKONDSUS Tekst Kodakondsuse andnud riigi nimi

HARIDUS Tekst Taotleja haridustase

ERIALA Tekst Taotleja eriala

AMETIKOHT Tekst Ametikoht kuhu asutakse tööle

ALUS Tekst Loa alus

LIIK Tekst Loa liik

Kutseregistri andmed

Andmevälja nimi Tüüp Sisu SA_ISIK_ID Arv Unikaalne ID, millega Statistikaameti andmeid kokku viia

TYYP Tekst Kutsetunnistuse tüüp

KUTSENIMETUS

Tekst

Kutsenimetus. Selleks on põhikutse nimetus, spetsialiseerumise nimetus (kui spetsialiseerumine muudab kutsenimetust) või osakutse nimetus

STANDARD Tekst Kutsestandardi nimetus

EKRTASE Arv

Kutsestandardi EKR tase. Eesti kvalifikatsiooniraamistiku järgi. Võimalikke kvalifikatsioonitasemeid kokku kaheksa

SPETSIALISEERUMINE Tekst Spetsialiseerumise nimetus

OSAKUTSE Tekst Osakutse nimetus

5

OSAKUTSE_EKRTASE Arv Osakutse EKR tase

KOMPETENTSID Tekst Valitavad kompetentsid

VALDKOND Tekst Valdkond kutsesüsteemi klassifikaatori järgi

KUTSEALA Tekst Kutseala kutsesüsteemi klassifikaatori järgi

VALJASTAJA Tekst

Kutsetunnistuse väljastaja ehk kutsetunnistuse väljaandnud asutuse nimetus

KEHTIBALATES Kuupäev Kutsetunnistuse kehtib alates kuupäev

KEHTIBKUNI Kuupäev

Kutsetunnistuse kehtib kuni kuupäev. NB! Väärtuse puudumisel on tegemist tähtajatu kutsega.

ISCO Arv

4-kohaline ameti kood ja nimetus ISCO ametite klassifikaatori järgi

DUPLIKAAT Jah/ Ei "True" korral on tegemist kutsetunnistuse duplikaadiga

KEHTETU Jah/ Ei

“True" korral on tegemist kehtetuks tunnistatud või ajaliselt kehtetu kutsega

KUSTUTATUD Jah/ Ei “True" korral on tegemist kustutatud tunnistusega

OPPEKAVAKOOD Tekst

Õppekava kood, mille raames eksami tulemuste pealt tunnistus väljastati

OPPEKAVANIMETUS Tekst

Õppekava nimetus, mille raames eksami tulemuste pealt tunnistus väljastati

Tööjõu-uuring Tööjõu-uuringu andmekoosseis on suures osas määratud Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega

2020/2571 (määruse lisa 1).

Euroopa Komisjoni rakendusmääruse 2019/21812 lisa 1 täpsustab määruses 2020/257 toodud muutujate sisu.

Tööjõu-uuringu andmekoosseis (muutujate kirjeldus) sisaldab ülalnimetatud määruste andmekoosseise koos täiendavate riikliku statistikatöö muutujatega (taotluse lisa 1A).

Tööjõu-uuringu andmekoosseis sisaldab lisaks tavalistele isikuandmetele järgmisi eriliigilisi andmeid:

- Põhitöökohalt haigestumise, vigastuse või ajutise töövõimetuse tõttu puudutud päevade arv;

- Üldine terviseseisund oma hinnangul; - Terviseprobleemidest tingitud tegevuspiirangud;

- Ametiühingu liikmesus; - Rahvus;

- Töövõime ulatus; - Puude olemasolu ja raskusaste.

Eriliigilisi isikuandmeid (eelkõige terviseandmeid) võivad sisaldada ka järgmised andmed:

- Peamine põhjus, miks isik terve vaatlusnädala töölt puudus; - Peamine põhjus, miks isik tööd ei otsi või tööle ei asu;

- Peamine põhjus, miks isik ei soovi töötada; - Peamine põhjus, miks isik ei ole valmis otsekohe tööle asuma või rohkem töötama;

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32020R0257 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019R2181

6

- Peamine põhjus, miks põhitöö on ajutine; - Peamine põhjus, miks põhitöö on osaajaline;

- Uue või lisatöö otsimise põhjus; - Peamine põhjus, miks isik lahkus viimaselt töökohalt või viimasest ettevõttest;

- Peamine takistus, mis ei võimalda saada sobivat töökohta; - Sotsiaal-majanduslik seisund (vastavalt isiku enda määratlusele)

- Tööle asumine pärast rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsehoolduspuhkust või ajateenistust; - Elatusallikas.

1

OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosi

metoodika

Versioon 4.0

Tallinn 2024

Kutsekoda

Koostaja: SA Kutsekoda

2

Sisukord

Lühendid ...................................................................................................................................... 5

Sissejuhatus ................................................................................................................................. 6

OSKA uuringute metoodika lühiülevaade ....................................................................................... 9

1. Andmemudel ...................................................................................................................... 14

1.1. Andmemudeli struktuur ............................................................................................... 15

1.2. Algandmed ja vahealgandmed (AA ja VAA) .................................................................... 16

1.2.1. Maksu- ja Tolliameti töötamise register ja muud MTA andmestikud .......................... 16

1.2.2. Eesti Hariduse Infosüsteem ..................................................................................... 16

1.2.3. Rahvastikuandmed ................................................................................................. 17

1.2.4. Eesti tööjõu-uuring ................................................................................................. 17

1.2.5. Muud andmestikud ................................................................................................ 17

1.3. Klassifikaatorid (KK) ..................................................................................................... 18

1.4. Mudeli algandmed (MAA) ............................................................................................ 18

1.4.1. Haridusvõti............................................................................................................. 18

1.4.2. Ametialagrupp........................................................................................................ 20

1.5. Mudeli väljundid .......................................................................................................... 21

1.5.1. Üldprognoos .......................................................................................................... 21

1.5.2. Valdkondlikud uuringud .......................................................................................... 22

2. OSKA üldprognoosi metoodika ......................................................................................... 24

2.1. OSKA üldprognoosi eesmärk......................................................................................... 24

2.2. Üldprognoosi sihtrühmad ............................................................................................. 24

2.3. Üldprognoosi väljundid ................................................................................................ 24

2.4. Väljundmaterjalide uuendamise ja avaldamise sagedus ................................................. 25

2.5. Üldprognoosi käsitlemine OSKA koordinatsioonikogus ................................................... 25

2.6. Üldraport .................................................................................................................... 26

2.6.1. Üldraporti peamised osad ....................................................................................... 26

2.6.2. OSKA üldprognoosi koostamise metoodikaalased põhimõtted ja definitsioonid ......... 27

2.6.3. Üldprognoosi koostamisel kasutatavad klassifikaatorid ............................................. 27

2.6.4. Üldprognoosi koostamisel kasutatavad registriandmed ............................................ 27

2.6.5. Definitsioonid ja metoodikaalased põhimõtted ........................................................ 28

3. OSKA valdkonnauuringute metoodika................................................................................... 31

3.1. Uuritavad valdkonnad .................................................................................................. 32

3.1.1. Alavaldkonnad........................................................................................................ 32

3

3.1.2. Kutsealapõhised valdkonnad ................................................................................... 32

3.2. Uurimisküsimused ....................................................................................................... 33

3.3. Uuringuaruande ülesehitus .......................................................................................... 34

3.4. Valdkonnauuringu tööprotsessi kirjeldus ....................................................................... 34

3.4.1. Uuringumeeskond .................................................................................................. 34

3.4.2. Uuringu etapid ....................................................................................................... 35

3.5. Andmekogumise ja -analüüsi meetodid OSKA valdkonnauuringutes................................ 36

3.5.1. Andmeallikad ja andmete kogumine ........................................................................ 37

3.5.2. Andmeanalüüs ....................................................................................................... 40

3.6. Valdkonna eksperdikogu, juhtrühma jt ekspertide kaasamine ........................................ 41

3.7. Valdkonna põhikutsealad ............................................................................................. 43

3.8. Tulevikutrendide mõju hindamine tööjõu- ja oskuste vajadusele .................................... 44

3.9. Valdkonna hõive ja majandusnäitajad ........................................................................... 45

3.9.1. Majandusnäitajad ................................................................................................... 45

3.9.2. Hõive ..................................................................................................................... 46

3.10. Tööjõuvajaduse prognoos ....................................................................................... 47

3.10.1. Tööjõuvajaduse prognoosi tegurid........................................................................... 48

3.10.2. Tööjõuvajaduse prognoosi esitamine valdkonnauuringus.......................................... 49

3.11. Tööjõupakkumine ................................................................................................... 50

3.11.1. Valdkonna koolituspakkumisse arvestatava tasemeõppe määratlemine .................... 51

3.11.2. Valdkonna hariduse ülevaade uuringuaruandes ....................................................... 52

3.11.3. Koolituspakkumise arvutamine................................................................................ 52

3.11.4. Täiendusõpe........................................................................................................... 54

3.12. Oskuste vajadus ja oskuste pakkumine .................................................................... 55

3.12.1. Valdkonna oskuste vajaduse prognoosimine ............................................................ 55

3.13. Tööjõuvajaduse ja -pakkumise võrdlus ..................................................................... 56

3.14. Ettepanekud valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse täitmiseks ................................. 58

3.15. Kitsaskohtade leevendamise seire ........................................................................... 59

4. Temaatilised uuringud ......................................................................................................... 61

5. Uuringutulemuste teavitustegevus ....................................................................................... 62

Lisade loetelu ............................................................................................................................. 63

Lisa 1. OSKA uuringute põhiterminid..................................................................................... 64

Lisa 2. OSKA valdkondade loetelu ......................................................................................... 68

Lisa 3. Valdkonnauuringute ajakava ...................................................................................... 69

Lisa 4. OSKA valdkondades sisalduvad tegevusalad................................................................ 70

Lisa 5. Intervjuukava(de) näidised......................................................................................... 76

4

Lisa 6. Näidistabelid trendide sidumiseks valdkonna mõju kirjeldamisel.................................. 79

Lisa 7. Näidistabel VEK-i oskuste rühmatööks ........................................................................ 80

Lisa 8. Temaatilise uuringu näidisprojekt............................................................................... 81

Lisa 9. Ametialagrupid ......................................................................................................... 85

Lisa 10. Oskuste kirjeldamise süsteem .................................................................................. 86

Lisa 11. OSKA andmemudeli andmestikud............................................................................. 87

5

Lühendid

AK (ISCO) – Eesti ametite klassifikaator, mis põhineb rahvusvahelisel ametite klassifikaatoril

(International Standard Classification of Occupations, ISCO)

BA – bakalaureuseõpe

DOK – doktoriõpe

EHIS – Eesti Hariduse Infosüsteem

EKR – Eesti kvalifikatsiooniraamistik

EMTAK – Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator

ETU – Eesti tööjõu-uuring

ISCED – haridustasemete klassifikaator

ISCED-F – haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus

FIE – füüsilisest isikust ettevõtja

IKT – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

KUT – kutseõpe

MA – magistriõpe

MTA – Maksu- ja Tolliamet

OSKA – tööjõu- ning oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteem

PKA – põhikutseala OSKA valdkonnauuringutes

RAK – rakenduskõrgharidus

RR – rahvastikuregister

TSD – tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon

TÖR – Maksu- ja Tolliameti töötamise register

VEK – OSKA valdkondlik eksperdikogu

ÕKR – õppekavarühm

6

Sissejuhatus 2014. aasta veebruaris kiitis Vabariigi Valitsus heaks tööturu vajaduste ja koolituspakkumise paremaks

ühitamiseks mõeldud tööturu seire ja prognoosi ning oskuste arendamise koordinatsioonisüsteemi

(edaspidi OSKA) kontseptsiooni. OSKA süsteemi loomiseks allkirjastas haridusminister 2015. aasta

aprillis Euroopa Sotsiaalfondi programmi. OSKA tegevusi korraldab ja viib ellu Kutsekoda.

OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi põhieesmärk on prognoosida, kuidas muutub

lähima kümne aasta jooksul majandus-, rände-, poliitikate, digiarengu jm-de protsesside mõjul Eesti

majanduses tööhõive, tööjõuvajadus ja vajatavad oskused, kas praegune haridussüsteem on nii

tasemeõppe kui ka täiendusõppe vallas riigi tööjõu- ja oskuste vajadusega kooskõlas ning millised on

muud võimalikud tööjõuvajaduse katmise allikad. OSKA uuringutes pakutakse nii koolitus- kui ka

tööturu osalistele võimalikke lahendusi, et muutuvatele vajadustele paremini vastata , seiratakse

muutusi ajas ning analüüsitakse tööjõu ja oskuste vajaduse kitsaskohti ja nende leevendamist.

OSKA uuringute tulemusel tehtud ettepanekud ja valminud materjalid jõuavad koolitajate,

koolipidajate, valdkonna ettevõtete, valdkonnaga seotud ministeeriumide, karjäärinõustajate ning

poliitiliste otsuste langetamiseks valitsuseni.

Joonis 1. OSKA juhtimismudel

Valitsuse tasandil vastutab OSKA tulemusliku rakendamise eest haridus- ja teadusminister (vt

joonis 1). Valitsuse otsuse kohaselt viib ta kord aastas valitsuskabinetti OSKA tegevuste ülevaate ja

poliitilist otsustamist vajavad teemad.

OSKA tegemisi juhib 12-liikmeline koordinatsioonikogu, mis hõlmab tööturu-, majandus- ja

hariduspoliitikaga tegelevaid ministeeriume, tööandjate ja töövõtjate esindusorganisatsioone ning

Töötukassat. Koordinatsioonikogusse kuuluvad:

• Haridus- ja Teadusministeerium;

• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (kaks liiget) (edaspidi ka MKM);

Viib koostöös

valdkonnaekspertidega läbi

OSKA tööjõuprognoosi

uuringuid

7

• Sotsiaalministeerium;

• Rahandusministeerium;

• Siseministeerium;

• Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda;

• Eesti Tööandjate Keskliit;

• Eesti Ametiühingute Keskliit;

• Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon;

• Eesti Töötukassa;

• Eesti Pank.

Koordinatsioonikogu peamised ülesanded1 on:

1. koondada ühiskonna tööjõu nõudlus ja pakkumine2 ning inimeste oskustega seotud info ja

valdkondlikud eksperditeadmised;

2. kavandada kutsetegevuse valdkonnas tööjõuvajaduse uuringute ja analüüside tellimist riigi

strateegilistest prioriteetidest lähtudes ning Eesti reaalseid võimalusi ja vajadusi arvestades;

3. kavandada tööturu vajadustega seotud strateegilist teavitustööd;

4. määrata kindlaks kutsetegevuse ja õppevaldkondade olulisus, lähtudes tööturu ja ühiskonna

tasakaalustatud arengu vajadustest, ning teha ettepanekuid tööjõu järelkasvu tagamise

meetmete kavandamisel;

5. teha eri ametkondadele ettepanekuid õppe- ja koolituskohtade loomiseks tasemeõppes ja

täienduskoolituses;

6. nõustada Vabariigi Valitsust inimeste kvalifikatsiooniga seotud otsuste tegemisel, et avaliku

sektori eelarvest tehtavaid hariduskulutusi kasutatakse otstarbekamalt ja tõhusamalt.

Kutsekoda teeb koordinatsioonikogu ülesandel OSKA valdkonna- ja temaatilisi uuringuid ning koostab

valdkondade ülese tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoosi ehk üldprognoosi.

Valdkonnauuringute raames moodustatakse uuringu tegemise toetamiseks valdkonna

eksperdikogud. Need koosnevad valdkonna tööandjatest ning valdkonna erialaõppe, trendide ja

poliitikakujundamise ekspertidest. Koostöös valdkonna ekspertidega analüüsitakse valdkonna

põhikutsealade tööjõu- ja oskuste vajadust lähima kümne aasta vaates ning hinnatakse, milliseid

muudatusi oleks sellest lähtudes vaja teha, et tööjõupakkumine vastaks paremini valdkonna

vajadustele. Vajalikud muudatused võivad puudutada koolituspakkumist (nt lõpetajate arv, õppe sisu),

töötingimusi, põhikutsealade pädevuspiire/vastutusalasid, tööjõustruktuuri, ärimudeleid jms . OSKA

üldprognoosis „Eesti tööturg täna ja homme“ kajastatakse valdkondade üleselt seda, milliseid ameteid

ja oskusi Eesti tööturg vajab ning kuidas vastavad sellele kutse- ja kõrgharidus ning täienduskoolitus.

Üldprognoosi aruandest saab ka ülevaate OSKA valdkonnauuringute tulemuste elluviimisest ja

trendidest, mis Eesti tööturgu tulevikus mõjutavad. OSKA temaatilised uuringud toetavad OSKA

eesmärke, täiendades valdkonnauuringuid ja üldprognoosi.

OSKA süsteemi metoodika- ja arendusalaseks toetamiseks on moodustatud ka OSKA nõunike kogu,

kuhu kuuluvad tööturu-, majandusarengu- ja haridusküsimuste eksperdid haridussüsteemist,

teadusasutustest, mõttekodadest, ettevõtetest, tööandjate esindusorganisatsioonidest,

ministeeriumidest jt avaliku sektori institutsioonidest.

1 Kutseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015261?leiaKehtiv. 2 Seejuures on OSKA prognoosisüsteemi ülesanne tuua poliitikakujundajateni e elkõige tööturuvajadused.

8

Aastatel 2015–2020 tehti OSKA uuringud tihedas koostöös MKM-i kvantitatiivse tööjõuvajaduse

prognoosiga. Kasutati sama algandmestikku ning OSKA valdkonnauuringute tulemuste alusel

täpsustati MKM-i prognoosimudelit ja täiendati seda detailse oskuste teemalise teabega. Koostöös

koostati kord aastas OSKA ülduuringu aruanne. Alates 2021. aastast hakati OSKA uuringuid järk-järgult

üle viima registriandmetele ning osa OSKA tööjõuvajaduse ja -pakkumise kvantitatiivse

mudelprognoosi aluspõhimõtetest võeti üle MKM-i prognoosimudelist.

OSKA metoodikat hakati välja töötama 2014. aastal ja see kestab senini. Tegemist on n-ö kumulatiivse

iseloomuga protsessiga. OSKA piloteerimiseks koostasid 2014. aastal esmase metoodika Riigikantselei

tellimusel CentAR ja InterAct3. OSKA programmi käivitudes valmis 2016. aastal Kutsekoja, CentARi ja

Praxise koostöös paralleelselt esimeste valdkonnauuringute tegemisega detailsem metoodika

alusmaterjal4. Selle edasiarendusversioon 2.15 ilmus 2018. aastal.

2022. aastal ilmunud versioon 3.0 kajastas OSKA edasiarendatud metoodikat, mis lähtus uuest,

registriandmetele üles ehitatud andmemudelist ning uutest võimalustest, mis prognoosiuuringute

tegemisel tänu paranenud andmete kättesaadavuse le töötamise, rände jm kohta avanesid.

OSKA uue prognoosimudeli loomisel olid peamised eeskujumaad Soome ja Kanada. OSKA meeskond

on väga tänulik Soome kolleegidele selgituste eest, sh Ilpo Hanhijokile, kes aitas OSKA meeskonda

haridusvõtme koostamisel. Samuti täname Canadian Occupational Projection System-i (COPS)

meeskonda jagamast Kanada prognoosimudeli koostamise tagamaid.

Siinne dokument on OSKA metoodika 3.0 edasiarenduse tulemusel koostatud versioon 4.0, kuhu on

lõimitud aastate 2021–2023 kogemused ning metoodilised edasiarendused uute andmeallikate

kasutamisel.

Lähikümnendil on plaanis lõimida OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosi-, oskuste ja

kutsesüsteem Kutsekojas ühtseks tervikuks. Oskustepõhisele tööjõuvajaduse analüüsimisele

üleminekul valmisid 2021. aastal oskuste klassifikaatori katseversioon ja selle alusel moodustatava

kompetentside kataloogi aluspõhimõtted. 2023. aastal valmis oskuste register6 ning 2024. aastal

avaldatakse oskuste ja ametite infosüsteem Oskuste Kompass, mida täiendatakse järgnevatel aastatel

mh erinevate e-teenustega.

3 Järve, J., Lepik, K. L., Mägi, A. (2014). Kvantitatiivse tööjõuvajaduse prognoosi andmestiku ja kvalitatiivse tööturu seire ühitamise metoodika väljatöötamine ja piloteerimine. 4 http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/Metoodika-loplik.pdf 5 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2019/02/OSKA-metoodika-2.1-1.pdf 6 https://www.kutsekoda.ee/oskused-2/

9

OSKA uuringute metoodika lühiülevaade

OSKA uuringute laiem eesmärk on anda teadmistepõhist sisendit haridus-, tööturu- ja rändepoliitika

kujundamiseks ning teadlike karjäärivalikute tegemiseks, et eri elualadele jõuaks piisaval arvul

ajakohaste oskustega töötajaid.

Kutsekoda teeb OSKA valdkondlikke ja temaatilisi uuringuid ning koostab valdkondadeüleseid

tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoose ehk üldprognoose.

OSKA tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid tehakse peamiselt majandusvaldkondade

kaupa. Valdkondade jaotus järgib klastriloogikat, rühmitades oskuste, sisu või tarneahela mõttes

tihedalt seotud majandusharusid. Jaotus toetub ka ajavahemikul 2015–2020 tehtud uuringute

valdkondade määratlusele. Valdkondade uurimise järjestuse otsustab OSKA koordinatsioonikogu,

lähtudes ühiskonna arenguks prioriteetsete või kiiremini muutuvate majandusharude ja kutsealade

tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsimisest. Otsuste tegemiseks vajaliku sisendinfo koondab ja esitab

OSKA meeskond koordinatsioonikogule.

OSKA valdkondlike tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringute eesmärk on analüüsida ja prognoosida,

kuidas muutuvad järgmise kümne aasta jooksul valdkonna põhikutsealadel nii hõive kui ka vajalikud

oskused ning millised muudatused oleksid sellest lähtudes tööjõupakkumises (sh tööjõu

kättesaadavust toetavates meetmetes) vajalikud.

OSKA üldprognoos annab valdkondade üleselt tööjõu- ja oskuste vajaduse ning tööjõu nõudluse ja

pakkumise kohta Eestis ülevaatlikku ja terviklikku teavet. Üldprognoosi eesmärk on hinnata tööjõu- ja

oskuste vajaduse ja pakkumise tasakaalu nii tervikuna kui ka OSKA valdkondade, ametialagruppide ja

õppekavarühmade kaupa ning tööjõunõudluse ja -pakkumise komponentide lõikes.

OSKA temaatilised uuringud toetavad OSKA eesmärke , täiendades valdkonnauuringuid ja

üldprognoosi. Temaatiline uuring võib keskenduda OSKA valdkonnauuringutes kirjeldatud

korduvatele kitsaskohtadele, tööturu uutele tegevusmustritele, tööjõu- ja oskuste vajaduse ja

pakkumisega seotud teistele arengutele ja probleemide väljaselgitamisele või muudele

kitsaskohtadele, mille uurimiseks OSKA valdkonnauuringu metoodika või sihtgrupid ei sobi.

OSKA metoodika väljatöötamisega alustati 2014. aastal ja seda uuendatakse pidevalt. OSKA

prognoosisüsteemi jaoks on andmemudel keskse tähtsusega, erinevaid uuringuid omavahel siduv lüli,

mille arendustöö algas 2020. aastal. Andmemudel on administratiivsetel (Eesti Hariduse Infosüsteemi,

Maksu- ja Tolliameti registrite jm) andmetel, riikliku statistika tarbeks kogutud andmestike ning OSKA

valdkondlike uuringute tulemusel põhinev tööjõuprognoosi arvutamise instrument, mis on ühtlasi

erinevate OSKA uuringute alusandmestik. OSKA andmemudeli abil on võimalik valdkondadeüleselt

monitoorida ka tööturu- ja tasemehariduse liikumisi ning koostada eksperditeadmisega rikastatud

minevikutrendide põhjal OSKA üldprognoos järgneva kümne aasta kohta.

Valdkonnauuringud

OSKA valdkonnauuringutes prognoositakse, kuidas muutub kuni järgmise kümne aasta jooksul

valdkonna põhikutsealade hõive, tööjõuvajadus ja vajatavad oskused, ning analüüsitakse, kas

praegune õppest lähtuv koolituspakkumine on valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusega kooskõlas.

Uuringus hinnatakse, kas praegune valdkonna koolituspakkumine on taseme-, täiendus- ja

10

ümberõppe puhul valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusega kooskõlas ning kas valdkonnas viimasel

viiel aastal toimunud muutused on varasemates OSKA uuringutes tehtud prognooside le vastanud.

Valdkonnauuringus seatakse eraldi fookus valdkonna jaoks kriitilise tähtsusega tööjõu ja/või oskuste

vajadusele või muudele valdkonna tööjõudu puudutavatele kriitilistele teemadele. Fookusteema valik

võib tuleneda valdkonda mõjutavatest arengutest, uutest võimalustest või ka valdkonna arengut

takistavatest teguritest.

Uurimiseesmärgist lähtudes keskendutakse järgmistele uurimisküsimustele:

1. Millisena nähakse valdkonna arengut lähimal kümnel aastal ning milline on selle mõju tööjõu-

ja oskuste vajadusele?

2. Milline on valdkonna tööhõive praegu ja milline on olnud selle arengudünaamika lähiminevikus?

3. Kui palju vajatakse põhikutsealadel tööjõudu lähima kümne aasta vaates?

4. Milliste oskustega töötajaid vajatakse lähima kümne aasta vaates?

5. Milline on valdkonna praegune tööjõupakkumine?

6. Kuidas vastab prognoositav tööjõuvajadus tööjõupakkumisele?

7. Mida saavad tööturu eri osapooled teha tööjõu- ja oskuste vajaduse paremaks rahuldamiseks?

OSKA valdkonnauuringu tegemiseks moodustatakse Kutsekoja juurde valdkonna eksperdikogu. See

koosneb 20–30 liikmest, kellest 50% on tööandjate/kutsealade esindajad, 25% avaliku sektori ja 25%

haridussüsteemi esindajad. Eksperdikogu liikmete profiil hõlmab terviklikku valdkonnateadmist,

töökogemust valdkonnaga seotud organisatsioonides ja/või pädevust hariduspoliitika ja valdkonna

regulatsioonide kujundamises.

Eksperdikogu toetab OSKA uuringumeeskonda, hinnates tulevikutrendide ja arengustrateegiate mõju

valdkonna arengule, valideerides uuringu järeldusi ning tuvastades tööjõu- ja oskuste vajadusega

seotud kitsaskohti ja pakkudes lahendusi. Samuti toetab eksperdikogu uuringu tulemuste levitamist.

Sõltuvalt uuringu fookusest soovitatakse kaasata analüüsiprotsessi täiendavalt valdkonna juhtrühm.

See moodustatakse kahest kuni viiest võtmeeksperdist (valdavalt tööandjate/kutsealade

esindajatest). Juhtrühma kaasatakse eksperdid, kelle kogemused, haridus ja muud aspektid teevad

neist uuritavas valdkonnas või uuringu fookusteemas võtmeeksperdid.

Juhtrühma eesmärk on toetada analüüsiprotsessis uuringumeeskonda metoodika ja valdkondlike

teadmistega. Nad annavad sisendit uuringu sihi määratlemisel, nõustavad intervjueeritavate ja

fookusgruppide sihtrühmade valikul, osalevad uuringu vahetulemuste kooskõlastamisel ning aitavad

tulemusi tõlgendada. Juhtrühmas arutatakse analüüsi käigus tekkinud probleeme ja muid olulisi

seisukohti. Rühm valideerib ka uuringu järeldusi ja tutvustab avalikkusele selle tulemusi, tagades

uuringu edukuse ja mõjususe.

11

OSKA uurimiseesmärkidest lähtudes on valdkonnauuringute tegemisel tähtsad nii kvalitatiivsed kui

kvantitatiivsed analüüsimeetodid7. Nende mõlema kombineerimise abil saab eri vaatepunktide

ühendamise8 kaudu uurimisprobleemidele paremini vastata kui mõlema uurimisviisiga eraldi9.

Uuringu koostamisel kasutatakse nii asjakohaseid olemasolevaid andmeallikaid (riiklikku statistikat,

erinevaid registreid (Maksu- ja Tolliamet, Eesti Hariduse Infosüsteem jne), OSKA andmemudelisse

koondatud andmeid, rahvusvahelisi andmebaase jne) kui kogutakse ka uusi andmeid (peamiselt

eksperdiintervjuudest, fookusgrupiaruteludest, eksperdikogust ja juhtrühma aruteludest).

Intervjueeritavate ja fookusgrupis osalejate valikul peetakse silmas, et esindatud oleks teadmus ja

kogemus valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse kohta tööandjate perspektiivist (sh erinevatest

allharudest, piirkondadest ja tööandjate suurusklassidest), valdkonna õppest ning ka üldisest

majandus- ja hariduspoliitilisest kontekstist.

Uuringusse püütakse kaasata võimalikult palju erinevaid ja uuritava valdkonnaga seotud

andmeallikaid, mistõttu põhinevad koostatavad prognoosid ja järeldused mitme andmeallika

koosmõjul. Uuringute andmeallikaid täiendatakse jooksvalt, et kasutada ära registrite edasiarendusi

ja uusi uuringuid.

Olulisemate täiendavate infoallikatena kasutatakse valdkonnauuringutes tööturu globaalsete, riiklike

ja valdkondi mõjutavate trendide teemalisi analüüse, varasemate uuringute aruandeid, strateegilisi

arengudokumente, tööturgu mõjutavaid õigusakte, valdkonna meediamaterjale jm.

Uuringu tegemise protsessi saab töökorralduslikult jaotada ajaliselt kolmeks etapiks (vt joonis 2).

• Esimeses etapis tehakse ettevalmistavaid tegevusi ning kogutakse, töödeldakse ja

struktureeritakse suurem osa andmeid. Analüüsitakse varasema OSKA valdkonnauuringu

tulemusi, et saada sisend uuringu fookuse määramiseks. Moodustatakse valdkonna juhtrühm

ja eksperdikogu ning tehakse intervjuud ja/või fookusgrupi arutelud valdkonna tööandjate ja

poliitikakujundajatega, et määratleda uuringu fookus ning sõnastada tööjõu - ja oskuste

prognoosi koostamise eeldused.

• Teises etapis on põhirõhk andmete analüüsil ja tõlgendamisel. Uurimisküsimusest lähtudes

analüüsitakse nii trendide mõju tööhõivele ja oskuste vajadusele kui ka valdkonna

taustastatistikat. Tehakse intervjuud ja/või fookusgrupi arutelud tööandjate, vilistlaste ja

valdkonna erialasid õpetavate õppeasutustega ning teiste sihtrühmadega. Infot kogutakse,

analüüsitakse ja tõlgendatakse, et koostada prognoosid tööhõive muutuste, tööjõupakkumise

ja oskuste vajaduse kohta.

• Kolmandas etapis keskendutakse peamiselt uuringuaruande koostamisele, sh valdkonna

tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutavate kitsaskohtade, ettepanekute ja tähelepanekute

esitamisele. Koostöös valdkonna ekspertidega arutatakse probleemide prioriteetsuse ja

võimalike lahenduste üle.

7 Kvantitatiivses uurimuses käsitletakse teavet, mida on võimalik väljendada arvude kujul , ning kvalitatiivses teavet, mida on arvuliselt väljendada ebaotstarbekas või võimatu. Tegemist on eelkõige analüüsi, mitte uurimismaterjali omadustega. (Lagerspetz, M. (2017). Ühiskonna uurimise meetodid. TLÜ Kirjastus: Tallinn) 8 Greene, J. C. (2007). Mixed Methods in Social Inquiry. San Francisco, CA: John Wiley & Sons, Inc. 9 Creswell, W., & Plano Clark, V. L. (2011). Designing and conducting mixed methods research (2nd ed.). Thousand Oaks, CA: Sage Publications, Inc.

12

Joonis 2. OSKA valdkonnauuringu etapid.

Valdkonnauuringutes sõnastatud ettepanekute elluviimist seiratakse, eesmärgiga jälgida valdkonnas

toimuvaid olulisi muutusi, saada tagasisidet ettepanekute elluviimist soodustavate ja takistavate

asjaolude kohta jne. Ühtlasi võib saada seireprotsessist teavet temaatiliste analüüside vajaduse kohta.

Uuringu järelduste seirega alustatakse umbes kaks aastat pärast uuringu avalikustamist. Tagasiside

kogumiseks korraldatakse soovituste elluviimise eestvedajatega küsitlus, mille tulemustest lähtudes

analüüsib OSKA uuringumeeskond koos eksperdikogu liikmetega, kas rakendatud tegevused on

valdkonna tööjõu ja oskustega seotud kitsaskohti leevendanud.

Üldprognoos

Üldprognoosi eesmärk on hinnata tööjõu- ja oskuste vajaduse ning pakkumise tasakaalu Eestis nii

tervikuna kui ka OSKA valdkondade, ametialagruppide ja õppekavarühmade kaupa ning

tööjõunõudluse ja -pakkumise komponentide lõikes. Üldprognoos võimaldab välja tuua tööjõu- ja

oskuste vajaduse ning pakkumise suuremad kitsaskohad ja ebakõlad ning teha ettepanekuid nende

leevendamiseks.

OSKA tööjõuvajaduse üldprognoos põhineb OSKA andmemudeli väljundil. Tööjõuvajaduse

üldprognoos koostatakse kümne aasta vaates, võttes arvesse prognoositud töökohtade arvu muutust,

pensionile jääjate asendamise vajadust ning tööjõu voolavusest, tööturult ajutiselt väljumisest ja

rändest tekkivat tööjõuvajadust. Töökohtade arvu muutuse hinnang ja prognoosi täiendav

kvalitatiivne teave pärineb OSKA valdkonnauuringutest. Ülejäänud komponendid arvutatakse eri

registrite andmete põhjal.

Üldprognoosi väljundid on veebilahendus (ametialagruppide, OSKA valdkondade ja õppesuundade

tööjõunõudluse ja -pakkumise näidikulehed; OSKA andmemudelil põhinev tööjõuprognoosi

näidikulaud; oskused seostatuna oskuste registriga) ja väljaanne (nn OSKA üldraport).

Näidikulaual ja näidikulehtedel uuendatakse andmeid üldjuhul kord aastas. Teised ülduuringu

veebimaterjalid vaadatakse samuti üle kord aastas. Valdkonnauuringust ülduuringusse tulevat infot

13

uuendatakse veebilahenduses uuringu valmimise järel jooksvalt. Üldprognoosi analüütiline väljaanne

(üldraport) koostatakse iga kolme aasta tagant.

OSKA üldraportis kirjeldatakse tööjõu- ja oskuste prognoosi, tööjõu nõudluse ja pakkumise tasakaalu

ning nendega seotud kitsaskohti, tuuakse välja võimalusi ja tehakse ettepanekuid tööjõunõudluse

ja -pakkumise ebakõlade leevendamiseks.

OSKA tööjõuprognoosi näidikulehed koondavad kompaktselt ametialagrupi, õppesuuna või

valdkonnaga seotud tööjõudu, palgataset, uue tööjõu nõudlust ja pakkumist ning oskusi kirjeldavaid

näitajaid.

Üldprognoosi näidikulaud annab ülevaate tööjõuprognoosist ning tööjõu nõudlusest ja pakkumisest

nii tervikuna kui ka erinevates vaadetes.

Oskuste plokk loob seosed oskuste registriga, tuues sh välja arendamist vajavaid oskusi, suurema

nõudlusega oskusi, läbivaid oskusi jne .

Temaatilised uuringud

OSKA temaatiline uuring võib keskenduda OSKA valdkonnauuringutes kirjeldatud korduvatele

kitsaskohtadele, tööturu uutele tegevusmustritele, tööjõu- ja oskuste vajaduse ning pakkumisega

seotud teistele arengutele ja probleemide kaardistamisele või muudele kitsaskohtadele, mille

uurimiseks OSKA valdkonnauuringu metoodika või sihtgrupid ei sobi. Üksikute uuringute vajalikkuse

ja uurimisteema kinnitab OSKA koordinatsioonikogu, tuginedes selleks Kutsekoja ettevalmistatud

projektile. Uuringuprojektis kirjeldatakse temaatilise uuringu eesmärk i, uurimisküsimusi,

sihtgruppi/-gruppe, uuringu objekti, metoodikat, väljundit ja ajakava.

Temaatiliste uuringute tööprotsess ehitatakse üles uurimisküsimustest lähtudes. Uuringu metoodika

sõltub sellest, kuidas uurimisprobleeme lahendada ja uuringus seatud eesmärke täita. Paljudel

juhtudel saab kasutada OSKA andmemudeli mooduleid ja OSKA metodoloogilist raamistikku.

Vajaduse korral kaasatakse uuringu tegemisse olulisi koostööpartnereid (ministeeriumid,

haridusasutused, tööandjad, Töötukassa jt).

Olenevalt valdkondade eripäradest võib siiski vaja olla OSKA üldist metodoloogilist raamistikku

kohandada, mistõttu on ootuspärane, et konkreetsetes uuringutes rakendatav metodoloogiline

lähenemine võib valdkonna spetsiifikast tulenevalt varieeruda.

14

1. Andmemudel

OSKA andmemudel (edaspidi andmemudel või mudel) on OSKA andmete n-ö vereringe, mis tagab

alusandmete kättesaadavuse OSKA uuringute jaoks. Andmemudelisse lõimitakse ka uuringute

tulemused, mis omakorda mõjutab teiste uuringute lähteandmeid. Seega toimub OSKA uuringute

vahel pidev andmeringlus. Lisaks uuendatakse alusandmestikku regulaarselt uute registriandmetega.

Andmemudeli peamised eesmärgid on:

1. tagada OSKA uuringutele uued alusandmed;

2. ühtlustada OSKA valdkondlike uuringute tööjõuvajaduse prognoose uuringute üleselt;

3. võimaldada OSKA valdkondlike uuringute üleste väljavõtete tegemist, mis põhinevad

uuringute tulemustel;

4. olla alusandmestik erinevatele OSKA ja oskuste süsteemi väljunditele.

Andmemudeli loomisel on peamised eeskujumaad Soome ja Kanada. Soomest on võetud

haridusvõtme kontseptsioon, mis võimaldab siduda õppekavasid ja ametialagruppe (ameteid), kui

samal ajal ei saa seda veel oskuste ametite ja õppekavade kaudu teha.

Joonis 3. OSKA andmemudeli komponendid, punasega OSKA perioodil 2015–2020 analüüsitud

komponendid

Kanada kogemuse põhjal on loodud andmemudeli üldpõhimõte, st on määratletud, milliseid

komponente tuleks tööjõuvajaduse ning pakkumise võrdlemisel vaadata ja analüüsida. Aastatel 2016–

2020 koostatud OSKA uuringutes on tööjõuvajaduse arvestamisel keskendutud ainult prognoositavale

hõivemuutusele ja asendusvajadusele ning tööjõupakkumine on koostatud koolituspakkumise alusel.

Uus OSKA andmemudel hõlmab rohkem komponente (vt joonis 3).

15

1.1. Andmemudeli struktuur

Andmemudel on loodud Statistikaameti serveris R-tarkvaras. Andmemudel on neljatasandiline ja

modulaarne. Selle koodiosad on jagatud sõltumatuteks tükkideks. Need tükid toimivad nagu

LEGO-klotsid, kus iga klots/r-skript sisaldab kõiki vajalikke osi konkreetse funktsiooni täitmiseks.

Oluline on tagada, et varasema taseme andmefailid oleksid uuendatud. Mudeli algandmete (edaspidi

MAA) klots/r-skript eeldab, et kõige uuemate algandmetega (edaspidi AA) on käivitatud vajalikud

vahealgandmete (edaspidi VAA) klotsid/r-skriptid. Modulaarne lähenemine tagab, et VAA- ja

MAA-taseme klotsi/r-skript tuleb käivitada ainult algandmete uuenemisel ning väljundit saab luua ilma

kogu mudelit läbi jooksutamata.

Joonis 4. OSKA andmemudeli tasandid

Esimesel tasemel on algandmed (AA). Sel tasemel klotsid/r-skriptid puuduvad.

Teisel tasemel on standardiseeritud päistega vahealgandmed (VAA). Kõik teise taseme

klotsid/r-skriptid algavad VAA-ga. Teise taseme skriptid viivad algandmed standardsele kujule.

Kolmandal tasemel on mudeli algandmed (MAA). MAA andmefailide koostamisel lingitakse ja

arvutatakse juurde enamik vajalikke tunnuseid. Näiteks ametialagrupp, pensionile mineku

mediaanvanus, sugu, vanus. Kõik kolmanda taseme klotsid/r-skriptid algavad MAA-ga.

Neljanda taseme väljundi skriptid sisaldavad algustunnust väljundi alusel. Näiteks P-

prognoos, -üldprognoosis võib kasutada sisendina ka teisi väljundeid. Näiteks üldraport ja

näidikulehed kasutavad sisendina prognoosi andmefaile.

Andmemudeli kood salvestatakse nii turvalise töökoha arvuti kettal kui suuremate muutuste tegemise

järel tehakse andmemudeli koodist tagavarakoopia ka Kutsekoja võrgukettale.

AA

• Algandmed (AA)

• Statistikaameti koostatud andmefailid • OSKA sisendandmestikud

VAA

• Vahealgandmed (VAA)

• Standardiseeritud päistega algandmed

MAA

• Mudeli algandmed (MAA)

• Koos lisatunnustega andmefailid

• Andmestikud, mida kasutatakse väljundite arvutamisel

Väljund

• Väljundid

• Prognoos, üldprognoos, näidikulehed jne • OSKA uuringute alusandmestik

16

Suuremad muudatused andmemudelis ja selle komponentides arutatakse läbi OSKA meeskonna või

analüütikutega ning muudatuste otsused võetakse vastu ühiselt.

Põhimõtted

• Puuduolevate ISCO neljanda taseme koodide puhul määratakse väärtuseks 9999.

• Puuduolevate ISCO viienda taseme koodide puhul määratakse väärtuseks XXXX9999 (kus XXXX

on olemasolev ISCO neljanda taseme kood).

• Puuduolevate EMTAK kolmanda taseme koodide puhul määratakse väärtuseks 999.

• Otsuste tegemiseks, mis ei ole ainult andmete põhjal võimalikud, kasutab andmemudel

määratud juhuslikkust. Määratud juhuslikkuse alge10 sisestatakse eelnevalt R-i, mis tagab

sama arvutuskäigu kõigil andmemudeli koodi läbi jooksutades tingimusel, et algandmed ei ole

muutunud.

1.2. Algandmed ja vahealgandmed (AA ja VAA)

Järgnevalt antakse ülevaade andmemudeli algandmete ja vahealgandmete tasandist.

Vahealgandmete eesmärk on standardiseerida algandmed.

1.2.1. Maksu- ja Tolliameti töötamise register ja muud MTA andmestikud

Andmestikud: Maksu- ja Tolliameti (edaspidi ka MTA) töötamise register (edaspidi ka TÖR) ning tulu-

ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon (edaspidi

TSD).

Perioodilisus: iga kvartali teise kuu alguses lisatakse andmemudelisse jooksva kalendriaasta TÖR-i

andmed. Andmeid täiendatakse jooksvalt samasse alusfaili. Varasemates andmetes tehakse

parandusi. Kvartali viimased andmed lisatakse andmefaili andmete kalendriaastale järgneva aasta

veebruaris. Augustis lisatakse samasse faili eelmise kalendriaasta füüsilisest isikust ettevõtjate

(edaspidi FIE) andmed ning tehakse viimased parendused TÖR-i andmetes.

Mudeli alusandmestikuna kasutatakse üldjuhul lõplikke aastaandmeid, mis saabuvad andmeaastale

järgneva aasta augustis. Valdkonnauuringutes kasutatakse vajaduse korral uuemaid andmeid, st

viimase nelja kvartali andmeid.

Andmeväljad:

Vt lisa 11

1.2.2. Eesti Hariduse Infosüsteem

Andmestikud: Eesti Hariduse Infosüsteem (edaspidi ka EHIS)

Perioodilisus: andmeid uuendatakse mudelis kord aastas augusti lõpus eelmise õppeaasta

andmetega.

Andmeväljad:

10 877759

17

Vt lisa 11

1.2.3. Rahvastikuandmed

Andmestikud: rahvastikuregister (edaspidi ka RR), elamislubade ja töölubade register,

residentsusindeks11

Perioodilisus: andmeid uuendatakse mudelis kord aastas augusti lõpus kalendriaasta 1. jaanuari

seisuga.

Andmeväljad:

Vt lisa 11

1.2.4. Eesti tööjõu-uuring

Andmestikud: Eesti tööjõu-uuring (edaspidi ETU)

Perioodilisus: andmed tehakse kättesaadavaks uuringu avaldamiskalendri alusel.

Andmeväljad: kõik ETU-ga kogutavad andmed12.

1.2.5. Muud andmestikud

Rahvaarv ja rahvastikuprognoos

Andmestikud: Statistikaamet RV0212: Rahvastik aasta alguses ja aasta keskmine rahvaarv soo ja

vanuse järgi; RV086: Prognoositav rahvaarv aastani 2080 soo ja vanuse järgi (aluseks 1. Jaanuari 2019

rahvaarv)

Perioodilisus: RV0212 andmeid uuendatakse mudelis kord aastas augusti lõpus ning RV086 andmeid

uue prognoosi valmimise põhjal. Prognoosi ajakohasust kontrollitakse kord aastas augusti lõpus.

Andmeväljad:

Vt lisa 11

Ametialagruppide algandmed

Andmestikud: ametialagruppide alusandmestikud

Perioodilisus: andmeid uuendatakse vajaduse põhjal

Andmeväljad:

Vt lisa 11

Haridusvõtme algandmed

Andmestikud: Haridusvõtme algandmestik

Perioodilisus: andmeid uuendatakse vajaduse põhjal

11 Residentsusindeks on Statistikaameti arvutatud tunnus, mis põhineb erinevate registrite ja andmestike infol

ning aitab hinnata, kas inimene elab alaliselt Eestis ja on seega Eesti resident. 12 https://www.stat.ee/et/esita-andmeid/kusimustikud?combine=eesti+t%C3%B6%C3%B6j%C3%B5u-uuring

18

Andmeväljad:

Vt lisa 11

Hõivemuutuse algandmed

Andmestikud: hõivemuutuse algandmed

Perioodilisus: andmeid uuendatakse valdkondlike uuringute valmimise alusel. Kui mitu uuringut

valmivad lähestikku, uuendatakse andmed kõigi nende uuringute tulemustega koos.

Andmeväljad:

Vt lisa 11

1.3. Klassifikaatorid (KK)

Klassifikaator OSKA andmemudelis on andmefail, mida kasutatakse erinevate tunnuste lisamiseks

põhiandmestikele. Kõik klassifikaatorid asuvad samas kataloogis.

Asukoht: T/Projektid/KK_OSKA/YHIS/OSKA_MUDEL/ANDMED/KLASSIFIKAATORID

Andmeväljad:

Vt lisa 11

1.4. Mudeli algandmed (MAA)

1.4.1. Haridusvõti

Haridusvõti on OSKA andmemudeli osa, mis näitab teoreetilist seost omandatud hariduse ja töökoha

vahel. Haridusvõtme abil saab hinnata ametialagruppide13 hariduspakkumist14. OSKA sai haridusvõtme

loomise idee Soomest, kus kasutatakse seda tööjõu vajaduse ja hariduspakkumise prognoosimisel.

Metoodika

Alusandmed:

Haridusvõtme moodustamise alus on OSKA meeskonna eksperditeadmised, EHIS-e, TÖR-i ja muud

MTA andmed.

OSKA meeskonna eksperditeadmised tuginevad varasemates uuringutes kogutud teadmistele.

Nende uuringute käigus on kogutud teadmisi nii tööandjaid kui ka koolide esindajaid intervjueerides

ning arutletud, kus ja millised oskused on erinevates ametites vajalikud ning millistel õppekavadel neid

oskusi omandada saab.

Eesti Hariduse Infosüsteemis on koolilõpetajate andmed alates 2006. aastast. Haridusvõtmes

arvestatakse isiku viimati omandatud tasemeharidust.

Töötamise registrit ja muid Maksu- ja Tolliameti andmeid kasutatakse isikute töökoha määramiseks.

Isiku töökoht määratakse viimase kalendriaasta põhitöö alusel, mis on defineeritud kui püsivaim

13 Ametialagrupp koondab sarnaste oskustega ameteid üle majanduse. Defineeritakse ISCO 4. ja 5. taseme

kaudu. 14 Prognoositav lõpetajate arv õppekavarühmade kaupa.

19

töösuhe. Kui püsivuse näitaja on mitmel ametikohal võrdne, kasutatakse eristamiseks kõrgeima

palgaga töökohta.

Arvutamine:

Hõivatud jaotatakse ametialagruppidesse põhitöökoha ametiala ja tegevusala järgi, lähtudes Ametite

Klassifikaatorist (edaspidi AK) ning Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatorist (edaspidi EMTAK).

Selle eesmärk on koondada sarnaseid oskusi nõudvad ametid suurematesse rühmadesse.

Isiku tasandil seotakse tema ametialagrupp tema viimase omandatud haridusega EHIS-e järgi. EHIS

sisaldab hariduse omandamise andmeid alates 2006. aastat. Need, kes on omandanud oma viimase

hariduse enne 2006. aastat või kutse- või kõrghariduse pärast 2006. aastat välismaal, jäetakse EHIS-e

andmebaasis olevate andmete puudumise tõttu haridusvõtme moodustamisest välja.

Haridusvõtme moodustamisel oli võimalik kasutada kas viimast või kõrgeimat omandatud haridust.

OSKA meeskonna otsuse põhjal on kasutatud viimast omandatud haridust, sest elukestev õpe soosib

pidevat enesetäiendamist, mis võib toimuda ka madalamatel haridustasemetel kui omandatud

kõrgeim haridus.

Inimese viimase omandatud hariduse ja põhitöökoha ameti ühendamisel tekib maatriks, kus ühel teljel

on õppekavarühmad ja teisel ametialagrupid. Haridusvõtmes moodustati eraldi neli maatriksit –

kutsehariduse, kõrghariduse I astme, kõrghariduse II astme ja kõrghariduse III astme jaoks.

Maatriksi pealt arvutatakse välja osakaal, mitu protsenti õppekavarühma lõpetanutest töötab

ametialagrupis. Edaspidi hinnatakse maatriksis, mitu protsenti õppekavarühma lõpetanutest peaks

katma ametialagruppide tööjõuvajaduse.

Kasutades OSKA meeskonna kogutud eksperditeadmisi, määrab OSKA meeskond kõigis neljas

maatriksis15 õppekavarühma ja ametialagrupi vahelisele seosele tugevuse:

Seos puudub tähendab, et seos õppekavarühma õppekavadel omandatavate oskuste ja

teadmiste ning ametialagrupis olevate ametite vahel on väga nõrk. Olemasolev empiiriline seos

nullitakse ning sellest õppekavarühmast lõpetajaid, kes ametialagrupi tööjõuvajadust täidaks, ei

prognoosita.

Nõrk seos tähendab, et seos õppekavarühma õppekavadel omandatavate oskuste ja

teadmiste ning ametialagrupis olevate ametite vahel on nõrk. Olemasolevat empiirilist seost

vähendatakse poole võrra, st sellest õppekavarühmast prognoositakse tulevikus osakaaluna poole

vähem lõpetajaid, kui seni on olnud, et ametialagrupi tööjõuvajadust täita.

Keskmine seos tähendab, et seos õppekavarühma õppekavadel omandatavate oskuste ja

teadmiste ning ametialagrupis olevate ametite vahel on keskmine. Olemasolevat empiirilist seost ei

muudeta ning sellest õppekavarühmast prognoositakse tulevikus osakaaluna sama palju lõpetajaid,

kui seni on empiiriliselt olnud, et ametialagrupi tööjõuvajadust täita.

Tugev seos tähendab, et seos õppekavarühma õppekavadel omandatavate oskuste ja

teadmiste ning ametialagrupis olevate ametite vahel on tugev. Olemasolevat empiirilist seost

suurendatakse proportsionaalselt puuduva seose ja nõrga seosega ametialagruppide arvelt. Sellest

15 Kutseharidus, kõrghariduse I aste, kõrghariduse II aste ja kõrghariduse III aste.

20

õppekavarühmast prognoositakse tulevikus osakaaluna rohkem lõpetajaid , kui seni on empiiriliselt

olnud, et ametialagrupi tööjõuvajadust täita.

Näited

Inimene õppis aednikuks, kuid töötab kokana. Kuigi kokal võib oma töös olla kasu teadmistest, mis

puudutavad erinevaid söödavaid taimi, on oskuste ja teadmiste vaheline seos piisavalt kauge, et

kokkade koolitustellimust täites ei peaks koolitama aednikke. Haridusvõtmes sellisel juhul seos

puudub.

Inimene õppis aednikuks, kuid töötab loodusmeditsiini spetsialistina. Loodusmeditsiini spetsialistide

koolitustellimuse täitmiseks ei peaks koolitama aednikke, kuid osad spetsialistid võiksid omandada

aedniku oskusi, et laiendada oma ametis pakutavate teenuste baasi. Haridusvõtmes vähendatakse

seose tugevust poole võrra, sest tegemist on nõrga seosega.

Inimene õppis aednikuks, kuid töötab müügispetsialistina. Registri andmete põhjal ei saa kindlalt väita,

et inimene müüb aiandusega seotud tooteid, kuid Eestis leidub piisavalt müügispetsialisti töökohti, kus

müüakse aiandussaadusi või -tarbeid. Seetõttu ei suurendata ega vähendata nende inimeste osakaalu,

kes omandavad aianduse eriala ja töötavad müügispetsialistidena tulevikus. Haridusvõtmes jäetakse

seos samaks, sest tegemist on keskmise seosega.

Inimene õppis aednikuks ning töötab põllumajanduses aedniku või põllumehena. Omandatud oskuste

ja ametikoha vaheline seos on tugev ning mistõttu võib haridusvõtmes nõrga ja puuduliku seose arvelt

tugevat seost suurendada.

Maatriksis olevate õppekavarühma ja ametialagrupi vaheliste seoste tugevusele toetudes arvutatakse

empiirilise alusandmestiku pealt välja teoreetiline seos ehk haridusvõti. Haridusvõtmes eemaldatakse

seosed õppekavarühmade ja ametialagruppide vahel, kus oskuste ja ametialade vahel seos puudub,

vähendatakse neid, kus seos on nõrk, ning proportsionaalselt suurendatakse neid, kus seos on tugev.

Haridusvõtmes annavad ühe õppekavarühma seosed kõikide ametialagruppide lõikes kokku 100%.

Edasine kasutamine OSKA mudelis

Prognoositud õppekavarühma lõpetajate arv korrutatakse läbi haridusvõtme abil määratletud

õppekavarühmade ja ametialagruppide seostega. See jaotab prognoositud lõpetajad eri

ametialagruppide vahel. Seejärel saab valdkonna uuringutes ja üldprognoosis hinnata, kas piisavalt

lõpetajaid, et ametialagrupi tööjõuvajadus katta, teoreetiliselt on.

Uuendamine

Haridusvõtit uuendatakse vähemalt kord aastas, kasutades selleks uusimaid andmeid. Haridusvõtme

seoste tugevusi muudetakse jooksvalt, lähtudes uuematest eksperditeadmistest ja õppekavade

muutustest. Seetõttu võib aasta jooksul olla haridusvõtme l mitu versiooni. Muudatused eri

versioonide vahel tõenäoliselt väga suured ei ole.

1.4.2. Ametialagrupp

Ametialagrupp on andmemudeli põhiline analüüsiühik, mis koondab sarnaste oskustega ameteid üle

majanduse. Ametialagrupp on ISCO neljanda ja viienda taseme ametialade kogum. Aastatel 2016–

2020 tehtud OSKA uuringute käigus saadud kogemuse ja teadmise ning töötamise registri andmete

21

põhjal jagas OSKA meeskond hõivatud isikud ISCO-koodide ja tööandja EMTAK-i sektorite alusel 7116

ametialagruppi. Nende arv võib ajas muutuda, kohandudes vastavalt tööturu ametite muutustele

tööturul ja prognooside vajadustele. OSKA meeskond on ametialagruppide muutmisel võimalikult

konservatiivne.

Põhimõtted

• Ametialagrupp määratakse kõikidele isiku põhi- ja kõrvaltöökohtadele.

• Üldjuhul ISCO 4. ja 5. taseme koodi alla kuuluvaid töötajaid ametialagruppidesse ei jagata.

o Piiratud juhtudel kasutatakse ka sektorit (EMTAK), et määramata isikule

ametialagruppi?

o Piiratud juhtudel, kus üks ISCO sisaldab ameteid, mis kuuluvad kahte või enamasse

ametialagruppi, jagatakse ISCO 4. või 5. taseme koodiga isikud ametialagruppidesse

juhuslikkuse alusel.

Kitsaskohad

• Väga paljudel töötajatel on ametikohad teadmata või sisestamata või ei pea töövormi (nt

käsunduslepingu) puhul ametiala märkima.

Alusandmestikud: VAA_TOOTAMINE_20XX

Metoodika

Vanus: AASTA – SYNNIAASTA

AMETIALAGRUPP: inimesele määratakse ametialagrupp tema töökoha ISCO ja EMTAK-i koodide

alusel. Juhul kui sobivaid ametialagruppe on rohkem kui üks, määratakse ametialagrupp juhuslikult,

lähtudes ametialagrupi osakaalust.

PK_TUNNUS_KESKMINE-_POHITÖÖ: arvutatakse, mitmes kvartalis on inimese töösuhe põhitöö aasta

keskmisena. Kui töösuhe on olemas kõigis neljas kvartalis, on tulemus 1 ehk 100%. Kui töösuhe on

olemas kolmes kvartalis, on tulemus 0,75 ehk 75% jne.

PENSIONI_PROGNOOS: isik läheb prognoosi kohaselt pensionile järgmise kümne aasta jooksul, kui

VANUS + 10 > = MEDIAANVANUS

Andmeväljad:

Vt lisa 11

1.5. Mudeli väljundid

1.5.1. Üldprognoos

OSKA üldprognoos genereeritakse OSKA andmemudelilt, kuhu on lõimitud OSKA valdkonnauuringute

tulemused. Lähemalt kajastab üldprognoosi metoodikat 2. peatükk.

16 Lisa 1 sisaldab ametiala gruppide täisnimekirja. Ametialagruppide nimed on tööversioonid ega ole veel

ühtlustatud.

22

1.5.2. Valdkondlikud uuringud

OSKA andmemudelist genereeritakse alusandmed (nt hõivatute arv, ametialad, vanusjaotus, sooline

ja haridusjaotus) OSKA valdkonnauuringutele. Valdkonnuuringu käigus leitud põhikutsealade kasvu-

/kahanemisprognoosile läheb omakorda sisendiks andmemudelisse.

Uuringumeeskonnad saavad andmestikud andmeanalüütikult

Töötajate kõik omandatud haridused

Andmetes kajastuvad uuringumeeskonna määratletud põhikutsealadel töötavate inimeste kõik

omandatud haridused. Iga rida on ühe töösuhte ja ühe hariduse kombinatsioon. Kui inimesel on mitu

haridust, kuvatakse tema töösuhe andmetes nii mitu korda, kui palju haridusi ta omandanud on.

Näiteks kui inimene töötab täiskoormusega Kutsekojas ja on perioodil 2006–2020 omandanud kolm

tasemeharidust, kajastub tema töösuhe Kutsekojaga tabelis kolm korda. Juhul kui inimesel on lisaks

põhitööle Kutsekojas kaks kõrvaltööd, esitatakse tema kõik omandatud haridused tabelis kolm korda

– üks kord iga töösuhte kohta. Iga omandatud haridus põhitöö puhul on tabelis esitatud ühe korra.

Metoodika:

Lõpetamise periood: 2006–2020

Põhiandmestikud: TÖR, EHIS, RR

Töötajate viimane omandatud haridus

Andmetes on kajastatud uuringumeeskonna määratletud põhikutsealadel töötavate inimeste

viimasena omandatud haridus. Iga rida on ühe töösuhte ja viimati omandatud hariduse

kombinatsioon. Andmetes esitatakse töösuhted alati ühe korra, kuid haridused võivad esineda mitu

korda, kui inimesel on kõrvaltöid. Näiteks kui inimene lõpetas 2019. aastal eriala „IT

mitteinformaatikutele“ ja töötas 2020. aastal põhitöökohal Kutsekojas, olles kõrvaltööna lisaks

huviringi juhendaja, on tema omandatud haridus seotud mõlemaga, st ühe korra Kutsekoja tööga ja

teise korra huviringi juhendaja tööga. Vaadates ainult põhitööd, on haridus sellega seotud ühe korra.

Metoodika:

Lõpetamise periood: 2006–2020

Põhiandmestikud: TÖR, EHIS, RR

Töötajate hetkeõpingud

Andmetes on kajastatud uuringumeeskonna määratletud põhikutsealadel töötavate inimeste

hetkeõpinguid. Iga rida on üks õping või õpingu puudumine. Mitme poolelioleva õpinguga töösuhted

on mitmel real.

Metoodika:

Uuringu põhikutsealadel töötavate inimeste hetkeõpingud

Põhiandmestikud: TÖR, EHIS, RR

Regionaalne hõive ja palk

Põhikutseala kvartali hõivatute arv ja keskmine palk NUTS-3 järgi.

Hõivatud: TÖR, põhitöökoht (kvartalite hõive)

23

Keskmine palk: Täiskoormusega töötavate inimeste kuupalk. Iga ametialagrupi puhul on välja jäetud

2,5% äärmuslikke näitajaid. Kui ametialagrupis on vähem kui 20 inimest, siis keskmist palka ei esitata.

Valdkonna töötajate voolavus

Fail näitab voolavust põhikutsealadel erinevatel aastatel alates 2019.

Metoodika: valdkonna analüütiku kirjeldatud piiride alusel on voolavuse failist välja filtreeritud

inimesed, kes tööta 2019 aastal või hilisematel aastatel aasta põhitöökoha järgi mõnel valdkonna

põhikutsealal.

Üks rida on üks inimene.

Lõpetajate töökohad õppekavade järgi

Valdkonna põhiõppeklavade lõpetajate töökohad viimase andmeaasta järgi.

Metoodika: Fail sisaldab nii põhi- kui ka kõrvaltöökohti. Töösuhte puudumine näitab, et puudub kanne

töötamise registris, FIE-na või ettevõtjana.

Üks rida on üks töösuhe või lõpetamine, kui töösuhted puuduvad.

Sugu, vanus, haridustase põhitööl

Valdkonna põhikutsealal olevate töötajate kvartalihõive järgi arvutatud sooline, hariduslik ja

vanuseline jaotus.

Hõiveprognoos ja asendusvajadus

Valdkonna põhikutsalade viimane mudelist tulev hõiveprognoos ning asendusvajadus.

Metoodika: Hõiveprognoos on mudeli viimane hõiveprognoos. Asendusvajadus on ETU pealt

arvutatud pensionile jäämise mediaanvanus AK_1 ja EMTAK_1 lõikes.

Valitud õppekavade lõpetajate osakaal valdkonda (X)

Arvutab mitu % valitud õppekavade lõpetajatest arvestada valdkonda tööle. Valitud õppekavad on

õppekavad, kus uuringu meeskonna hinnangul lõpetajad võiksid suunduda tööle mõnele uuringu

põhikutsealale.

Metoodika: Arvestab empiirilist liikumist ning modifitseerib seda teoreetiliselt läbi haridusvõtme.

Tulem on mitu protsenti lõpetajatest võiks teoreetiliselt valdkonna põhikutsealadele tööle minna (X=

empiirika + teoreetiline modifikatsioon). Lihtsuse mõttes arvestab mudel kõik valitud õppekava

seosed tugevaks seoseks, isegi kui haridusvõtme järgi pole seos tugev. See tähendab, et toimub

valdkondade vahel väike teoreetiline lõpetajate topelt arvestus.

Mitte-valitud õppekavade lõpetajate osakaal valdkonda (Y)

Arvutab mitu % nende õppekavade lõpetajatest, mis pole valitud õppekavad võiks lisaks arvestada

koolituspakkumisse. Valitud õppekavad on õppekavad, kus uuringu meeskonna hinnangul lõpetajad

võiksid suunduda tööle mõnele uuringu põhikutsealale.

Metoodika: Arvestab empiirilist liikumist ning modifitseerib seda teoreetiliselt läbi haridusvõtme.

Tulem on mitu protsenti lõpetajatest võiks lisaks valitud õppekavadele arvestada koolituspakkumisse

õppekavarühmast (Y= empiirika + teoreetiline modifikatsioon-valitudõppekavad).

24

2. OSKA üldprognoosi metoodika OSKA üldprognoosi eesmärk

OSKA üldprognoos annab ülevaatlikku ja terviklikku teavet tööjõu- ja oskuste vajaduse ning tööjõu

nõudluse ja pakkumise kohta Eestis. Üldprognoosi eesmärk on hinnata tööjõu- ja oskuste vajaduse

ning pakkumise tasakaalu Eestis nii tervikuna kui ka OSKA valdkondade, ametialagruppide,

õppekavarühmade ning tööjõunõudluse ja -pakkumise komponentide lõikes. Üldprognoos

võimaldab välja tuua tööjõu- ja oskuste vajaduse ning pakkumise suuremad kitsaskohad ja ebakõlad

ning teha ettepanekuid nende leevendamiseks (nt tasemeõppe, tööturukoolituse, töörände kaudu).

2.2. Üldprognoosi sihtrühmad

Üldprognoosi peamised sihtrühmad on:

• ametnikud, poliitikakujundajad (Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium j t);

• analüütikud;

• Töötukassa;

• karjäärivaldkonna spetsialistid.

2.3. Üldprognoosi väljundid

Väljundid jagunevad suures plaanis kaheks: veebilahendus/-materjalid ja väljaanne (nn OSKA

üldraport) (vt tabel 1). Eri tüüpi väljundite abil saab pakkuda tööjõuprognoosi teavet nii hõlpsasti

haaratava visualiseeringu (arvud, joonised jm) kui ka tekstiliste selgituste ja analüütilise käsitlusena.

Veebilahenduste andmeid saab alla laadida.

Tabel 1. Üldprognoosi väljundid

Veebilahendus (uueneb jooksvalt / igal aastal)

Analüütiline väljaanne (uueneb iga kolme aasta

tagant)

Ametialagruppide, OSKA valdkondade ja

õppesuundade tööjõunõudluse ja -pakkumise

näidikulehed (nn onepager’id)

OSKA üldraport

OSKA andmemudelil põhinev tööjõuprognoosi

näidikulaud

Lisamaterjalid:

- OSKA koondtabelid partneritele

- olulisemate tööjõu nõudluse ja

pakkumise kitsaskohtade seire

Oskused – seostatuna oskuste registriga

25

OSKA üldraport on analüütiline väljaanne, kus kirjeldatakse tööjõu- ja oskuste prognoosi, tööjõu

nõudluse ja pakkumise tasakaalu, nendega seotud kitsaskohti, tuuakse välja võimalusi ning tehakse

ettepanekuid tööjõunõudluse ja -pakkumise ebakõlade leevendamiseks.

OSKA tööjõuprognoosi näidikulehed17 koondavad kompaktselt ametialagrupi, õppesuuna või

valdkonnaga seotud tööjõudu, palgataset, uue tööjõu nõudlust ja pakkumist ning oskusi kirjeldavaid

näitajaid. 2022. aastal arendati näidikulehed välja graafikute kogumikena, kuid edaspidi on võimalik

lisada ka tekstilist taustainfot tööjõunõudluse ja -pakkumise kohta.

Üldprognoosi näidikulaud on plaanis välja arendada lähiaastatel. See võimaldab saada ülevaate

tööjõuprognoosist ning tööjõu nõudlusest ja pakkumisest nii tervikuna kui ka erinevates vaadetes

(valdkond, ametialagrupp, õppekavarühm). Erinevalt tööjõuprognoosi näidikulehtedest võimaldab

näidikulaud kasutajal ise erineval tasemel lõikeid, mille kohta prognoosiandmeid kuvada, valida.

OSKA valdkonnauuringutel ja andmemudelil põhinevad koondtabelid koostatakse erinevate OSKA

partnerite vajadusi arvestades. Koostatud on terviktabel kõikide põhikutsealade tööjõuvajaduse

prognoosi ning tööjõunõudluse ja -pakkumise tasakaalu kohta18. Tulevikus saab tabeleid lisada

lähtudes tööjõuprognoosi andmete tarbijate vajadustest.

Olulisemate tööjõu nõudluse ja pakkumise kitsaskohtade seire tabel võimaldab kajastada igal aastal

või paariaastase intervalliga tööjõupuuduse sõlmküsimuste käekäiku ja arengut nende leevendamisel.

Väljundit arendatakse välja.

Oskuste vajadus eri valdkondades ja kutsealadel – sellekohane teave on alates 2024. aasta

keskpaigast kättesaadav Kutsekoja Oskuste Kompassi veebilehel. Edaspidi on oskuste registri ja OSKA

valdkonnauuringute seostamisel võimalik eraldi välja tuua ka arendamist vajavaid, suurema

nõudlusega, läbivaid oskusi jm. Samuti saab tulevikus väljundi linkida ka enesehindamise

veebivõimalustega, võimaldada näidikulaual teha ametialade ja nõudluse-pakkumisega seostatud

otsingut oskuste järgi jne.

2.4. Väljundmaterjalide uuendamise ja avaldamise sagedus

Näidikulaual ja näidikulehtedel uuendatakse andmeid üldjuhul kord aastas. Teisi ülduuringu

veebimaterjale vaadatakse samuti üle kord aastas. Valdkonnauuringust ülduuringusse tulev info

uuendatakse veebilahenduses uuringu valmimise järel jooksvalt. Materjalide uuendamise kuupäevad

kajastuvad logis. Üldprognoosi analüütiline väljaanne (üldraport) koostatakse iga kolme aasta tagant.

Uue prognoosi valmides jäetakse üldraporti ja näidikulaua varasemad versioonid samuti

kättesaadavaks.

2.5. Üldprognoosi käsitlemine OSKA koordinatsioonikogus

Tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoos ning nõudluse ja pakkumise tasakaal Eesti kohta tervikuna koos

suuremate kitsaskohtadega esitatakse OSKA koordinatsioonikogule aruteluks kord aastas.

17 OSKA tööjõuprognoosi näidikulehed: https://oska.kutsekoda.ee/naidikulehed/. 18 OSKA põhikutsealade tööjõuvajaduse prognoos ning hinnang nõudluse ja pakkumise tasakaalule : https://oska.kutsekoda.ee/oskast/prognooside-koondvaade/.

26

OSKA üldraport koostatakse iga kolme aasta tagant ning sellega kaasneb põhjalikum arutelu

koordinatsioonikogus. Koordinatsioonikogule esitletakse olulisemaid tööjõu- ja oskuste vajadust

puudutavaid aspekte, suurema puudu- ja ülejäägiga kutse- ja tegevusalasid ning võimalikke lahendusi.

Koordinatsioonikogult eeldatakse mh rolli lahendusvõimaluste prioriseerimisel.

Võimalikud on lähenemisviisid, kus:

1. osapooled kujundavad enne koordinatsioonikogu koosolekut seisukohad, kuidas

tööjõunõudluse ja pakkumise ebakõlasid leevendada;

2. koordinatsioonikogu koosolekul tutvustatakse tööjõunõudluse ja -pakkumise ebakõlasid ning

võimalikke leevendusi, mille kohta saab koordinatsioonikogu seisukohti väljendada. Järgneb

aruteluprotsess ministeeriumide jt osapooltega, mis lõpeb kokkulepetega, kuidas

tööjõuvajaduse ja -pakkumise ebakõlasid leevendada (nt kuidas koolituskohti muuta,

soovitada muutusi rändepoliitikas);

3. koordinatsioonikogu koosolekul arutletakse ja kaalutakse OSKA ettevalmistatud võimalikke

leevendusteid tööjõunõudluse ja -pakkumise ebakõladele, antakse neile hinnang ja seatakse

prioriteedid.

2.6. Üldraport

2.6.1. Üldraporti peamised osad

Eesmärk on hoida üldraporti maht suhteliselt kompaktne (50–70 lk). Seetõttu käsitletakse väljaandes

tööjõuvajadust ning tööjõunõudlust ja -pakkumist üldisemal tasandil (üldosas EMTAK-i jao, ametiala

pearühma ja õppevaldkonna tasemel) kui OSKA valdkonnauuringutes. Detailsemad vaated

tööjõuvajaduse ning nõudluse ja pakkumise kohta on kättesaadavad tööjõuprognoosi näidikulehtedel

ja -laual.

Tööjõuvajaduse ja -pakkumise kitsaskohtade ja leevendusvõimaluste analüüsimisel käsitletakse

ametialasid detailsemalt.

• Ülevaade majanduse ja tööturu arengusuundadest.

• Tööjõuvajaduse prognoos. Tööjõuvajaduse prognoos kümne aasta vaates nii tervikuna kui ka

komponentidena (hõive kasv, tööturult väljujate asendusvajadus, voolavus jne) ning

erinevates vaadetes (tegevus- ja ametialati, haridustasemeti, õppevaldkonniti jne).

• Tööjõuvajaduse ja -pakkumise võrdlus. Tööjõuvajaduse ja -pakkumise tasakaalu prognoos

kümne aasta vaates nii tervikuna kui ka erinevates vaadetes (tegevusalati, haridustasemeti,

ametialati, õppevaldkonniti jne).

• Tööjõuvajaduse ja -pakkumise ebakõlad ning leevendusvõimalused. Tuuakse välja

olulisemad tööjõunõudluse ja -pakkumise kitsaskohad ning võimalused olukorra

leevendamiseks.

• Muutused tööjõunõudluse ja pakkumise tasakaalus19. Üldisel tasandil seire, kuidas tööjõu

nõudluse ja pakkumise tasakaal on viimastel aastatel muutunud (kas ja kus liigub paremuse

poole, kus mitte; mida osapooled on teinud probleemide leevendamiseks jne).

19 2022. aasta üldraportis sisaldus see osa 4. peatükis.

27

• Oskuste vajadus tööturul. Tervikkäsitlus oskuste nõudlusest (ja pakkumisest) tööturul, sh

läbivad ja kriitilised oskused. See osa arendatakse välja 2025. aasta üldraportis koostöös

oskuste süsteemiga.

• Muutuv fookusteema. Ühekordne teema, mida käsitletakse üldprognoosi väljaandes

põhjalikuma sissevaatena. Üldjuhul analüüsid, mida tehakse OSKA andmemudeli pealt,

käsitledes vajaduse korral juurde lisaandmeid.

2.6.2. OSKA üldprognoosi koostamise metoodikaalased põhimõtted ja definitsioonid

OSKA tööjõuvajaduse üldprognoos põhineb OSKA andmemudeli väljundil. OSKA andmemudel

koosneb eri registrite põhjal loodud ühisandmestikust, mida täiendatakse pidevalt OSKA valdkondlike

uuringute tulemuste ja uuringute käigus kogutud kvalitatiivse teabega. OSKA andmemudelit ja

valdkonnauuringute metoodikat on lähemalt kirjeldatud 1. ja 3. ptk-s.

Tööjõuvajaduse prognoos koostatakse kümne aasta vaates, võttes arvesse prognoositud töökohtade

arvu muutust, pensionile jääjate asendamise vajadust ning tööjõu voolavusest, tööturult ajutiselt

väljumisest ja rändest tekkivat tööjõuvajadust. Töökohtade arvu muutuse hinnang ja prognoosi

täiendav kvalitatiivne teave pärineb OSKA valdkonnauuringutest. Ülejäänud komponendid

arvutatakse eri registrite andmete põhjal (vt lähemalt allpool). Tööjõu pakkumise prognoosimisel

võetakse arvesse prognoositud tasemeõppe lõpetajate arvu ning tööjõu voolavusest, tööturule

sisenemisest ja rändest tulenevat tööjõupakkumist. Ametialad on vastava haridusega seostatud OSKA

haridusvõtme20 abil.

2.6.3. Üldprognoosi koostamisel kasutatavad klassifikaatorid

Üldprognoosi koostamisel kasutatakse järgmisi klassifikaatoreid:

• ametite klassifikaator AK;

• Eesti kvalifikatsiooniraamistik EKR;

• Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator EMTAK;

• riiklik ühtne hariduse liigitus RÜHL;

• haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus ISCED-F.

2.6.4. Üldprognoosi koostamisel kasutatavad registriandmed

Järgnevalt on välja toodud kasutatud registrid, üldised põhimõtted ja kasutatud alusandmete

ajaperiood.

Maksu- ja Tolliameti töötamise register. Tööga hõivatute andmed põhinevad MTA töötamise registril,

millele on lisatud FIE-de andmed.

Mudel sisaldab andmeid alates 2019. aastast. Prognoosimudeli väljundi loomisel kasutatakse

viimaseid kättesaadavaid andmeid. Erinevatel komponentidel võib andmete alusperiood erineda.

Voolavus arvutatakse kahe viimase aasta andmete põhjal. TÖR-i andmeid on täiendatud Maksu- ja

Tolliameti FIE-de ja palkade andmestikega. Mudeli väljundis on määratletud iga inimese põhitöökoht

uuritaval aastal, kus aluseks on lepingu tüüp (sh eelistatakse töölepingu alusel töötamist muude

20 https://oska.kutsekoda.ee/oskast/oska-metoodika/

28

töösuhte aluste ees), töötamise kestus ning võrdsete tingimuste puhul suurem töötasu. Hõivenäitajad

arvutatakse nelja kvartali keskmisena, et olla ETU metoodika ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO

välja töötatud tööhõivedefinitsiooniga võimalikult sarnane. Arvesse läheb inimese iga kvartali esimese

nädala põhitöökoht. Tööga hõivatute arv on kalibreeritud ETU hõivatute arvuga.

Eesti Hariduse Infosüsteem. EHIS-est pärinevad detailsed andmed töötajate omandatud hariduse

kohta. Mudel sisaldab andmeid alates 2006. aastast. Väljundi loomiseks kasutatakse viimase kuue

õppeaasta lõpetajate andmeid. See võimaldab aastate lõikes ühtlustada kõikumisi, kuid tagab

prognoosi kujundamisel piisavalt uued andmed.

Rahvastikuandmestiku koostab Statistikaamet OSKA andmemudeli tarbeks eri registrite (sh

rahvastikuregistri, elamis- ja töölubade registri) tunnustest. See sisaldab tausttunnuseid inimese,

soo, vanuse, kõrgeima haridustaseme, kodakondsuse, välisrände, residentsuse jm kohta.

2.6.5. Definitsioonid ja metoodikaalased põhimõtted

Ametiala pearühm on ametite klassifikaatori liigituse 1. tase.

AG ehk ametialagrupp on OSKA andmemudeli ühik, mis koondab ametialad 70 grupiks, kasutades

ametite klassifikaatorit ja Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit.

Tegevusala on tegevusalade jaotus, mis on koondatud EMTAK-i esimese taseme jaotuse põhjal, vt

tabel 2.

Tabel 2. OSKA üldprognoosi tegevusalade jaotus

Tegevusala EMTAK-i jagu

Põllumajandus, metsandus ja kalapüük A

Töötlev tööstus, mäetööstus B, C

Energeetika, vee- ja jäätmemajandus D, E

Ehitus F

Hulgi- ja jaekaubandus G

Veondus ja laondus H

Majutus ja toitlustus I

Info ja side J

Finants- ja kindlustustegevus K

Kinnisvara, haldus- ja abitegevused L, N

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus M

Avalik haldus ja riigikaitse O

Haridus P

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Q

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg R

Muud teenindavad tegevusalad S, T, U

EMTAK puudub EMTAK-i kood alusandmestikus puudub

Välistööjõud on MTA töötamise registrisse kantud töötajad, kes on Statistikaameti andmetel

sisserände tunnusega (registreeritud ja registreerimata ränne või hinnang residentsusindeksi alusel).

29

See ei kajasta välispäritolu töötajaid, kes on Eestisse lähetatud välisriigi ettevõtte kaudu, sest nende

kohta Eestis andmed ei ole.

Tööjõuvajadus (kitsas vaade) on hõivemuutuse ja asendusvajaduse summa, st lisanduvate ja

kaduvate töökohtade arvule liidetakse prognoosiperioodil pensionile minevate inimeste arv. Välja

jäetakse voolavusest ja tööturult väljumisest (v.a pensionile jäämisest) tingitud uue tööjõu vajadus.

Tööjõuvajadus (lai vaade) võtab arvesse lisanduvaid ja kaduvaid töökohti, prognoosiperioodil

pensionile minevate inimeste asendamise vajadust ning voolavusest ja tööturult väljumisest (v.a

pensionile jäämisest) tingitud uue tööjõu vajadust.

Lisanduvad/kaduvad töökohad ehk töökohtade arvu muutus prognoosiperioodil lähtub OSKA

valdkonnauuringute prognoosidest, mida on laiendatud kümnele aastale ja puuduvatele AK/EMTAK-i

rühmadele.

Pensionile minejad ehk pensionile jääjate asendusvajadus tähendab prognoositud pensionile jäämist

senise tööturult väljumise vanuse põhjal, arvestades pensioniea tõusu. Näitaja arvutatakse mudelis

ETU ja TÖR-i andmete põhjal. Aluseks on ETU viimase kuue aasta andmed, mille põhjal arvutatakse

pensionil olevate inimeste vanus pensionile minemise aastal, võttes arvesse sugu, viimast töökohta

AK 1. tasemel ning tegevusala EMTAK-i tähtkoodi tasemel. Pensionile minemise vanust korrigeeritakse

inimese pensionile minemise aastal kehtinud vanaduspensioniea põhjal. Selle tulemusena arvutatakse

välja AK ja EMTAK-i 1. taseme lõigetes pensionile minemise mediaanvanus. Saadud mediaanvanusele

liidetakse juurde üks aasta, et kompenseerida vanaduspensioniea tõusu järgmise kümne aasta jooksul.

Pensionile minemise mediaanvanus kantakse TÖR-i andmestikule ning kõik inimesed, kelle vanus

ületab pensionile minemise mediaanvanust, loetakse prognoosiperioodil pensionile minejaks.

Voolavus ehk teise ametigruppi siirdujad/sisenejad tähendab inimeste põhitöökoha vahetumist kahe

järjestikuse kalendriaasta võrdluses. Tervikvaate puhul on see inimese põhitöökoha ametialagrupi

muutumine AG tasemel (TÖR-i andmete järgi). Ametiala vaates viitab see inimese põhitöö ametiala

muutumisele AK 1. tasemel ning tegevusala vaates inimese põhitöö tegevusala muutumisele

EMTAK-i 1. tasemel põhineva jaotuse alusel.

Tööturult lahkujad / hõivesse sisenejad on tööga hõivatud, kellel prognoosi alusaastal oli hõive TÖR-is

registreeritud, aga sellele eelneval aastal ei olnud (välismaal, töötu või mitteaktiivne) või vastupidi;

koolilõpetajad ja pensionile siirdujad on sealt maha arvestatud.

Koolitusvajadus on tööjõuvajadus kutse- ja kõrgharidusega uue tööjõu järele, mis on osa kogu

tööjõuvajadusest. Kutse- ja kõrgharidusega tööjõuvajadust arvutatakse hõive AK 1. taseme järgi.

Arvesse on võetud ka tööga hõivatute aktiivsusmäära, st kogu potentsiaalne tööjõud ei ole tööturul

kunagi ühel ajal aktiivne. ETU andmete baasil on keskmiseks aktiivsusmääraks arvestatud 90%.

Prognoositud uue tööjõu vajaduse hindamisel haridustasemete kaupa kasutatakse järgmist

metoodikat, mis lähtub AK 1. tasemest ja töötajate senisest haridusjaotusest (vt tabel 3).

Tööjõupakkumine (kitsas vaates) ehk tasemeõppe lõpetajate arv ning koolituspakkumine on

prognoositud tasemeõppe lõpetajate arv järgmise kümne aasta jooksul. Prognoosi aluseks on viimase

kuue õppeaasta lõpetamissündmused õppekavarühma, haridustasemete (kutseharidus, kõrghariduse

I, II ja III aste) ja viieaastaste vanuserühmade järgi ning Statistikaameti vastava perioodi rahvaarv

1. jaanuari seisuga ja rahvastikuprognoosi põhistsenaarium järgnevateks aastateks. Mudel arvutab,

mitu lõpetamissündmust õppekavarühma ja haridustaseme kohta vanusegrupis viimase kuue

30

õppeaasta jooksul keskmiselt aastas toimub. Lõpetajate arvu prognoosimiseks korrigeeritakse seda

prognoositud rahvastikumuutustega, kasutades rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi. Lõpetajate

arv kajastab kõikide lõpetamissündmuste prognoosi. Koolituspakkumise prognoosis võetakse

kõikidest lõpetamissündmustest maha topeltarvestus, st enne osakaalude arvutamist jäetakse iga

inimese kohta alles tema kõrgeim viimati omandatud haridus samas õppesuunas. Ühte inimest võib

olla arvestatud mitu korda, kui tal on EHIS-es mitu lõpetamist eri õppesuundades.

Tabel 3. Uue tööjõu vajaduse haridustasemeti hindamise alusvalemid

AK pearühm

Haridustase Valem

AK 1, 3, 4 ja 7

kõrgharidus (0,5 * keskharidus + põhiharidus) * (kõrgharidus / (kõrgharidus + kutseharidus)) + kõrgharidus

kutseharidus (0,5 * keskharidus + põhiharidus) * (kutseharidus / (kõrgharidus + kutseharidus)) + kutseharidus

üldkeskharidus 0,5 * üldharidus ehk pool senisest mahust

põhiharidus 0 AK 2 kõrgharidus (keskharidus + põhiharidus) * (kõrgharidus / (kõrgharidus +

kutseharidus)) + kõrgharidus

kutseharidus (keskharidus + põhiharidus) * (kutseharidus / (kõrgharidus + kutseharidus)) + kutseharidus

üldkeskharidus 0

põhiharidus 0 AK 5 prognoos ei muuda alusaasta hõivatute haridusjaotust

AK 6, 8, 99 (AK kood puudub)

kõrgharidus 0,5 * (keskharidus + põhiharidus) * (kõrgharidus / (kõrgharidus + kutseharidus)) + kõrgharidus

kutseharidus 0,5 * (keskharidus + põhiharidus) * (kutseharidus / (kõrgharidus + kutseharidus)) + kutseharidus

üldkeskharidus 0,5 * üldharidus ehk pool senisest mahust põhiharidus 0,5 * põhiharidus ehk pool senisest mahust

AK 9 prognoos ei muuda alusaasta hõivatute haridusjaotust21

21 Võimalik teisendus edaspidiseks: kõrgharidusega töötajate vajadus asendada üldharidusega, kutsehariduse vajadus 50% ulatuses üldharidusega.

31

3. OSKA valdkonnauuringute metoodika

OSKA valdkondlike tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringute eesmärk on analüüsida ja prognoosida,

kuidas muutuvad valdkonna põhikutsealadel järgmise kümne aasta jooksul hõive ja vajalikud oskused

ning millised muudatused oleksid sellest tulenevalt tööjõupakkumises (sh tööjõu kättesaadavust

toetavates meetmetes) vajalikud. Uuringus hinnatakse, kas praegune valdkonna koolituspakkumine

on taseme-, täiendus- ja ümberõppe puhul valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusega kooskõlas ning

kas valdkonnas viimasel viiel aastal toimunud muutused on vastanud varasemates OSKA uuringutes

tehtud prognoosidele. Uuringus seatakse eraldi fookus valdkonna jaoks kriitilise tähtsusega tööjõu

ja/või oskuste vajadusele või muudele valdkonna tööjõudu puudutavatele kriitilistele teemadele.

Uuringus esitatakse hõiveprognoos kõikidele põhikutsealadele, sh lihttööle, kuid kõik kutsealad

põhjalikku analüüsi ei vaja.

Fookusteema valik võib tuleneda valdkonda mõjutavatest arengutest, uutest võimalustest või ka

valdkonna arengut takistavatest teguritest. Näiteks OSKA info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

(edaspidi ka IKT) valdkonna teises uuringus 2021. aastal oli keskmes IKT-spetsialistide tööjõuvajadus

mitte-IT ettevõtetes, samas kui sotsiaaltöö uuringus keskenduti muudele võimalikele tööjõuvajaduse

katmise allikatele. Fookusteema võib selguda varasemate OSKA valdkonna uuringute

seirearuteludest, kus osalevad eksperdikogu või juhtrühma liikmed. Fookusteema valiku põhjuseks

võivad olla kiired muutused trendides, nagu demograafilised muutused ja rohepööre, või seotud

tehnoloogilised arengud, näiteks tehisintellekti rakendamine. Mõne teema uurimise vajadus võib tulla

sisendina ka mõnelt teiselt organisatsioonilt; näiteks sotsiaaltöö uuringus soovis tellija analüüsida

sotsiaaltöötajate töömotivatsiooni, koostööd riigiga ning esitada ettepanekuid valdkonna teenuste

arendamiseks.

Uuringumeeskond täpsustab uurimise eesmärgi ja uurimisküsimused, lähtudes uuringu fookusest.

Ülevaade võimalikest uurimisküsimustest on esitatud alapeatükis 6.2. Uurimisküsimused võivad

erineda mõnevõrra varasemate OSKA valdkonnapõhiste uuringute küsimuste st. Näiteks ei ole

vajadust eraldi keskenduda valdkonna põhikutsealade väljaselgitamisele, vaid võib tugineda eelmises

OSKA uuringus kirjeldatud põhikutsealadele ning nende ajakohasuse hindamisele ekspertide poolt.

Samas võivad uurimisküsimused suuresti kattuda varasemate valdkondlike uuringute küsimustega,

arvestades uuringu eesmärki.

Uurimise eesmärgist ja uurimisküsimustest lähtudes valib uuringumeeskond sobiva uuringu- ja

analüüsimetoodika. Näiteks OSKA IKT (2021) uuringus, mille eesmärk oli välja selgitada iga elu- ja

majandusvaldkonna vajadus IKT-spetsialistide järele, oli fookuses fookusgrupi arutelud eri

majandusvaldkondade juhtidega. Seda seetõttu, et igas valdkonnas tegutsevate organisatsioonide

juhtidel on täpne ülevaade oma valdkonna IKT arendusvajadustest.

Uuringumeeskonda toetab valdkonna haridus- ja töömaailma esindajatest koosnev eksperdikogu

(edaspidi valdkonna eksperdikogu või VEK, ingl sectoral skills council), kes osaleb eksperdihinnangute

andmisel, vahetulemuste valideerimisel ning empiiriliselt kogutud materjali tõlgendamisel. Sõltuvalt

uuringu eesmärgist võib eksperdikogule lisaks kaasata analüüsiprotsessi valdkonna juhtrühma, kuhu

kaasatakse valdkonna võtmeekspertide kõrval näiteks fookusteema eksperdid. Kuna IKT-uuringu

eesmärk oli välja selgitada kõigi majandussektorite IKT-spetsialistide vajadus, toetas

analüüsiprotsessis uuringumeeskonda metoodiliselt eri majandussektorite esindajatest koosnev

juhtrühm. Selle roll oli kaasa aidata uuringu sihiseadele, analüüsiprotsessi me toodika valikule,

32

põhikutsealade määratlemisele, intervjueeritavate ja fookusgruppide sihtrühmade valikule,

vahetulemuste kooskõlastamisele ja tõlgendamisele, tööjõuvajaduse rahuldamise võimalustele,

uuringu peamiste järelduste ja ettepanekute sõnastamisele, uuringu tulemuste esitlemise

planeerimisele jne.

Valdkondlike uuringute peamised andmeallikad on eksperdiintervjuud, tööturu- ja haridusstatistika,

varasemad uuringud ja arengukavad, globaalsed tulevikutrendide analüüsid ja teised asjakohased

dokumendid. Samas võib sõltuvalt uurimisküsimusest kaaluda ka teisi andmete kogumise meetodeid,

nagu ankeetküsitlused või intervjuud vilistlastega.

Lähtudes valdkondade eripäradest võivad uuringulahendused detailides erineda.

3.1. Uuritavad valdkonnad

OSKA tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoose (edaspidi uuringud) tehakse kas majandus- või

kutsealapõhiste valdkondade kaupa (sagedamini majandusvaldkondade kaupa22). Valdkonnauuringud

ja OSKA andmemudel katavad kokku kõik majandustegevusalad. Valdkondade uurimise järjestuse ja

ajakava kinnitab koordinatsioonikogu, lähtudes valdkondades toimuvate tööturuprotsesside

aktuaalsusest, sisendivajadusest erinevatesse poliitikatesse, ühiskonna arenguks esmatähtsate või

kiiremini muutuvate majandusharude ja kutsealade tööjõu ja oskuste vajaduse analüüsimise

prioriseerimisest jne.

Uuritavate valdkondade jaotus on sarnane EMTAK-i struktuuriga tähtkoodi tasemel, kuid seda

üks-ühele ei järgi. Võrreldes EMTAK-iga järgib OSKA valdkondade jaotus enam majandusharude

klastrilisust, grupeerides oskuste, sisu või tarneahela mõttes tihedalt seotud, kuid erinevas

klassifikaatori jaos paiknevad majandusharud. Selline lähenemine on OSKA valdkonnauuringutes

optimaalsem, sest võimaldab sarnaste globaaltrendide mõjuväljas olevaid või sarnaseid teadmisi-

oskusi eeldavaid majandusharusid koos käsitleda.

Tehniliselt on OSKA valdkonnad kirjeldatud majandustegevusalade klassifikaatori ja ametite

klassifikaatori koodide kombinatsioonidena. Valdkondade omavahelist kattuvust välditakse. Lisaks

EMTAK-ile ja AK-le on OSKA valdkondade jaotus seostatav ka haridus- ja koolitusvaldkondade

liigitusega ISCED-F (s.o valdkonna majandustegevusaladel hõivatud töötajate hariduslik taust).

3.1.1. Alavaldkonnad

Kuna OSKA uuringuvaldkonnad on üsna suured, saab need majandusharude sisemise loogika alusel

jagada alavaldkondadeks. Alavaldkonna tasandi kasutamine võimaldab analüüsi paremini

struktureerida. Alavaldkondade moodustamisel lähtutakse nii EMTAK-i jaotustest kui ka sisemise

homogeensuse põhimõtetest – selleks, et alavaldkonna tööjõuvajaduse kohta ekspertidelt sisukaid

hinnanguid saada, peab ühes grupis käsitletavatel tegevus- ja kutsealadel olema piisav ühisosa.

3.1.2. Kutsealapõhised valdkonnad

OSKA valdkonnad on peamiselt moodustatud majandustegevusalade järgi (nn vertikaalsest loogikast

lähtudes) ning sarnased ettevõtted (või organisatsioonid) koonduvad majandustegevusalade lõikes

22 Juhul, kui valdkonnauuringus keskendutakse kitsamale fookusteemale või alavaldkonnale, koostatakse hõiveprognoos kogu valdkonna ulatuses.

33

analüüsitavaks tervikuks. Samas on kutsealasid, mis esinevad läbivalt kõigis sektorites (nt

finantsarvestus, administreerimine, personalitöö). Nende tööjõuvajadust on parem defineerida

eelkõige kutseala-, mitte majandustegevusala põhjal, st nende piiritlemisel on lähtutud ametite

klassifikaatorist. Sellised n-ö horisontaalselt üle majanduse esinevad ehk kutsealapõhised OSKA

valdkonnad on näiteks arvestusala ning ärinõustamine või personali- ja administratiivtöö.

Sageli on OSKA uuringuvaldkonnad n-ö segatüüpi, st koosnevad vastavast majandussektorist ja

valdkonnale tüüpilistest kutsealadest teistes sektorites. Tüüpiline näide on IKT valdkond, sisaldades

nii IKT-sektorit (EMTAK-i järgi) kui ka IKT-kutsealasid väljaspool sektorit. Kuna reaalsuses sisaldab

enamik kutsealasid IKT-oskuseid, lähtutakse hinnangulisest põhimõttest, liigitades IKT-kutsealade alla

ametid, kus hakkamasaamiseks on vaja vähemalt 2/3 IT-kompetentse ja kuni 1/3 valdkonnapõhiseid

oskusi. Segavaldkonna näitena võib tuua ka õigusvaldkonna, mis hõlmab lisaks õigusbüroodes,

kohtutes, prokuratuuris, notaribüroodes jm hõivatutele juriste ja teisi lähedasi kutsealasid muudest

valdkondadest.

Otsustamisel, kas käsitleda mõnda kutseala horisontaalselt üle sektorite või iga valdkonna juures

eraldi, võetakse arvesse kutseala töötajate haridustausta homogeensust ( st kas selle kutseala eri

sektorites töötavad esindajad on sarnase haridusliku taustaga) ja töös edukaks toimetulekuks vajalike

teadmiste-oskuste universaalsust (st kas näiteks ühes sektoris töötanud müügijuht saab hõlpsasti

liikuda sarnasele ametikohale teises sektoris).

Iga uuring sisaldab avaliku halduse tegevusalalt nendegi ametialade töötajad, kelle amet eeldab selle

valdkonna erialaharidust. Lähtutakse printsiibist, et ühe valdkonna erialaharidusega seotud aspektid

on mõistlik läbi analüüsida ühe uuringu raames.

3.2. Uurimisküsimused

OSKA valdkondlike tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringute eesmärk on analüüsida ja prognoosida,

kuidas muutuvad lähima kümne aasta jooksul valdkonna põhikutsealadel hõive ja vajatavad oskused

ning milliseid muudatusi oleks sellest tulenevalt vaja teha, et tööjõupakkumine vastaks paremini

valdkonna vajadustele. Vajalikud muudatused võivad puudutada koolituspakkumist (nt lõpetajate arv,

õppe sisu), töötingimusi, põhikutsealade pädevuspiire/vastutusalasid, tööjõustruktuuri, ärimudeleid

jms.

Uurimiseesmärgist lähtudes püstitatakse järgmised uurimisküsimused.

1. Millisena nähakse valdkonna arengut lähimal kümnel aastal ja milline on selle mõju tööjõu- ja

oskuste vajadusele?

2. Milline on valdkonna tööhõive praegu ja milline on olnud selle arengudünaamika

lähiminevikus?

3. Kui palju tööjõudu lähima kümne aasta vaates põhikutsealadel vajatakse?

4. Milliste oskustega töötajaid lähima kümne aasta vaates vajatakse?

5. Milline on valdkonna praegune tööjõupakkumine?

6. Kuidas vastab prognoositav tööjõuvajadus tööjõupakkumisele?

7. Mida saavad tööturu eri osapooled teha, et tööjõu- ja oskuste vajadusi paremini rahuldada?

• Millised on uuringu peamised järeldused, sh ettepanekud tööjõu- ja oskuste vajaduse ning

koolitus- ja tööjõupakkumise kitsaskohtade lahendamiseks?

34

• Kuidas muuta taseme-, täiendus- ja ümberõppe süsteemi, et prognoositavale tööjõu- ja

oskuste vajadusele paremini vastata?

• Kuidas muuta tööturu- ja rändepoliitikat?

3.3. Uuringuaruande ülesehitus

Uuringuaruande keskne fookus on tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoos, tööjõuvajaduse

ja -pakkumise võrdlus ning eelnevast tulenevad järeldused ja ettepanekud.

Valdkonnauuringu aruande struktuur varieerub sõltuvalt valitud fookusteemast. Aruande maht ilma

lisadeta on üldjuhul 50–100 lehekülge.

Minimaalselt sisaldab uuringuaruanne järgmisi osi:

• lühikokkuvõte;

• sissejuhatus;

• valdkond/uurimisala ja põhikutsealad;

• valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutavad trendid ja arengudokumendid;

• hõive ja tööjõuvajaduse prognoos;

• oskuste vajadus;

• õppimisvõimalused, tööjõu koolitamine;

• tööjõuvajaduse ja -pakkumise võrdlus;

• järeldused ja ettepanekud;

• metoodika;

• kasutatud allikad;

• lühendid;

• lisad.

3.4. Valdkonnauuringu tööprotsessi kirjeldus

Valdkonnauuringu tööprotsess ehitatakse üles uurimisküsimustest lähtudes ja neile etapiti

vastamiseks.

3.4.1. Uuringumeeskond

Uuringu teeb 2-liikmeline meeskond, kuhu kuuluvad uuringujuht ja analüütik. Uuringumeeskonda

toetavad organisatsiooni sees OSKA peaanalüütik, andmeanalüütik ja seirespetsialist. Vajaduse korral

saadakse tuge OSKA teistelt uuringumeeskondadelt.

Uuringujuhi vastutusalasse kuuluvad peamiselt uuringuetapid, mis nõuavad enam kvalitatiivset

analüüsi, ning organisatoorsed küsimused ja infovahetus ekspertidega. Analüütiku vastutusalasse

kuuluvad eelkõige kvantitatiivne andmeanalüüs ning osaliselt ka kvalitatiivne analüüs, näiteks

tööjõuvajaduse prognoosimise analüüs. Intervjuud (sh fookusgrupi arutelud 23) ja eksperdikogude

koosolekud (sh juhtrühma arutelud) korraldab ja uuringuaruande koostab meeskond ühiselt.

23 Vaata täpsemalt ptk 3.5 „Andmekogumise ja -analüüsi meetodid OSKA valdkonnauuringutes“.

35

3.4.2. Uuringu etapid

Uuringu tegemise protsessi saab töökorralduslikult jaotada ajalisest kolmeks etapiks (vt joonis 5).

• Esimeses etapis tehakse ettevalmistavaid tegevusi ning kogutakse, töödeldakse ja

struktureeritakse suurem osa andmeid. Analüüsitakse varasema OSKA valdkonnauuringu

tulemusi, et saada sisend uuringu fookuse määramiseks24. Koondatakse eelnevad uuringud,

visioonidokumendid, statistika ja teave valdkonna hõivet ja oskusi mõjutavate trendide kohta.

Moodustatakse valdkonna juhtrühm ja eksperdikogu ning tehakse intervjuud ja/või

fookusgrupi arutelud valdkonna tööandjate ja poliitikakujundajatega, et määratleda uuringu

fookus ning sõnastada tööjõu- ja oskuste prognoosi koostamise eeldused.

• Teises etapis on põhirõhk andmete analüüsil ja tõlgendamisel. Uurimisküsimusest lähtudes

analüüsitakse nii trendide mõju tööhõivele ja oskuste vajadusele kui ka valdkonna

taustastatistikat. Tehakse intervjuud ja/või fookusgrupi arutelud valdkonna erialasid

õpetavate olulisemate õppeasutustega, vajaduse korral jätkatakse arutelusid tööandjate,

vilistlaste ja teiste sihtrühmadega. Infot kogutakse, analüüsitakse ja tõlgendatakse, et

koostada prognoosid tööhõive muutuste, tööjõupakkumise ja oskuste vajaduse kohta.

• Kolmandas etapis keskendutakse peamiselt uuringuaruande koostamisele, sh kitsaskohtade,

ettepanekute ja tähelepanekute esitamisele . Esmalt koondatakse valdkonna tööjõu- ja

oskuste vajadust mõjutavad kitsaskohad ning koostöös valdkonna ekspertidega arutatakse

probleemide prioriteetsuse ja võimalike lahenduste üle. Vajaduse korral kaasatakse

probleemsete kohtade (dilemmade) lahendamisse OSKA koordinatsioonikogu.

Joonis 5. OSKA valdkonnauuringu etapid.

Erinevate uuringuetappide raames toimuvad uuringumeeskonna arutelud valdkonna juhtrühma,

eksperdikogu liikmete ja eri osapooltega (nt tööandjate, nende esindusorganisatsioonide,

haridusmaailma esindajate, vilistlaste, poliitikakujundajatega). Valdkonna juhtrühma kohtumised

24 Vaata täpsemalt ptk 3.15 „Kitsaskohtade leevendamise seire“.

36

võivad toimuda erinevatel eesmärkidel, näiteks valitakse sobiv metoodika uurimisküsimuste alusel,

määratakse valdkonna eksperdikogu liikmed, tõlgendatakse uuringu algseid vahe-eesmärke või

koostatakse uuringu tulemuste avalikustamise teavituskava. Valdkonna eksperdikogu kohtumised

keskenduvad tavaliselt uuringu vahetulemuste või seire tulemuste valideerimisele ning lõplike

tulemuste sõnastamisele, sh peamiste kitsaskohtade ja ettepanekute arutamisele. Uuringu

kitsaskohad ja ettepanekud arutatakse läbi OSKA meeskonnaliikmetega.

Uuringumeeskond otsustab ekspertide kaasamise vormi ja mahu (sh juhtrühma ja eksperdikogu

koosolekute ajastuse, kirjaliku tagasiside küsimise, intervjuude ja fookusgrupi arutelude ülesehituse

ja arvu) üle, tuginedes püstitatud uurimisküsimustele, OSKA varasematele uuringutele ja valdkonna

eripärale (alavaldkondade hulk, põhikutsealade arv, koolituspakkujate hulk jm).

Uuringumeeskond koostab uuringuprotsessi lõpus terviktekstina uuringuaruande, mis läbib

retsenseerimise ja saab tagasisidet OSKA meeskonnalt. Vajaduse korral peab uurimismeeskond

eksperdihinnangute põhjal uuringuaruannet täiendama. Uuringuaruandes tehtud ettepanekuid

arutatakse enne nende elluviimisega tegelevate organisatsioonidega.

Uuringuaruande kinnitab OSKA koordinatsioonikogu. Pärast seda uuringut tutvustavad materjalid

toimetatakse ja kujundatakse ning avalikustatakse OSKA kodulehel. Uuringu tulemusi tutvustatakse

karjäärinõustajatele, poliitikakujundajatele, koolidele, ettevõtetele ja teistele huvilistele.

Uuringu valmimisele järgnevatel aastatel jälgitakse muutusi, mis on seotud uuringus sõnastatud

kitsaskohtadega25.

Sõltuvalt valdkonna eripäradest või uuringu fookusest võib mõnede uuringute põhiprotsess varem

kirjeldatust veidi erineda.

3.5. Andmekogumise ja -analüüsi meetodid OSKA valdkonnauuringutes

OSKA uurimiseesmärkidest lähtudes on valdkonnauuringute tegemisel tähtsad nii kvalitatiivsed kui ka

kvantitatiivsed analüüsimeetodid26. Nende mõlema kombineerimise abil saab eri vaatepunktide

ühendamise27 kaudu uurimisprobleemidele paremini vastata kui mõlema uurimisviisiga eraldi28.

Uuringutes on erinevad analüüsietapid omavahel põimunud ja vastastikuses sõltuvuses, mis eeldab

paindlikku spiraalikujulist analüüsistrateegiat (vt lähemalt Laherand, 200829; Flick, 200630; Hirsjärvi

et al., 200531), sh korduvaid üleminekuid kvantitatiivse ja kvalitatiivse analüüsietapi vahel (vt nt

25 Vaata täpsemalt peatükki 3.15 „Kitsaskohtade leevendamise seire“. 26 Kvantitatiivses uurimuses käsitletakse teavet, mida on võimalik väljendada arvude kujul , ning kvalitatiivses teavet, mida on arvuliselt väljendada ebaotstarbekas või võimatu. Tegemist on eelkõige analüüsi, mitte

uurimismaterjali omadustega. (Lagerspetz, M. (2017). Ühiskonna uurimise meetodid. TLÜ Kirjastus: Tallinn) 27 Greene. J. C (2007). Mixed Methods in Social Inquiry. San Francisco, CA: John Wiley & Sons, Inc. 28 Creswell, W., & Plano Clark, V. L. (2011). Designing and conducting mixed methods research (2nd ed.). Thousand Oaks, CA: Sage Publications, Inc. 29 Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: Infotrükk. 30 Flick, U. (2006). An Introduction to Qualitative Research. London: Sage. 31 Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.

37

Lagerspetz 201732; Creswell ja Plano Clark 201133). Kvantitatiivsetel andmetel põhineva analüüsi

tulemused võivad olla sisend kvalitatiivsetel andmetel põhinevatele uurimisetappidele ja vastupidi.

Uuringumeeskonnal peab olema ka ad hoc võimekus ja valmisolek disainida paindlikke

analüüsimustreid uuringufookuse ja analüüsitava valdkonna spetsiifika alusel ning lähtudes

kogemusest eelnenud uuringutega.

3.5.1. Andmeallikad ja andmete kogumine

Uuringu koostamisel kasutatakse nii asjakohaseid olemasolevaid andmeallikaid kui kogutakse ka uusi

andmeid. Peamised andmeallikad on:

• erinevate registrite (MTA, sh TÖR-i, EHIS-e, elamislubade registri jm) andmed, mis on

koondatud OSKA andmemudelisse34;

• muud registrid ja statistika;

• rahvusvahelised andmebaasid;

• eksperdiintervjuud;

• fookusgrupid ja VEK-i arutelud;

• kirjalikud andmeallikad: tööturu globaalsete, riiklike ja valdkondi mõjutavate trendide

teemalised analüüsid, varasemate uuringute aruanded, strateegilised arengudokumendid,

tööturgu mõjutavad õigusaktid, valdkonna meediamaterjalid jne.

Uuringute käigus püütakse uuritavast valdkonnast lähtudes kaasata võimalikult erinevaid

andmeallikaid, nii et uuringu käigus koostatav prognoos ja tehtavad järeldused lähtuvad mitme

andmeallika koosmõjust. Uuringute andmeallikaid täiendatakse pidevalt, et registrite arengut ja uusi

uuringuid ära kasutada.

Uuringutes kasutatavaid andmed võib jaotada nende päritolu järgi kaheks:

1. primaarsed andmeallikad35 – andmed on tekkinud ja kogutud OSKA uurimiseesmärkidest

lähtudes, näiteks eksperdiintervjuudest, fookusgruppidest;

2. sekundaarsed andmeallikad – andmed on kogutud muul otstarbel, näiteks riikliku statistika

tegemiseks, varasemate uuringute, analüüside ja prognooside tarbeks või administratiivsetest

vajadustest lähtudes (EHIS, TÖR). Sellisel juhul tehakse uuringutes andmete teisest analüüsi

(ehk andmeid taaskasutatakse).

OSKA valdkonnauuringutes kasutatakse kesksete alusandmetena spetsiaalselt tööjõuvajaduse

ja -pakkumise prognoosimiseks koondatud andmestikku, mis tugineb erinevate registri andmetele ja

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetele (vt ptk 4 OSKA andmemudeli ülesehituse kohta).

Valdkonnauuringute tegemisel on võimalik kasutada nii agregeeritud vahetulemusi standardjaotuste

alusel kui vajaduse korral ka detailseid mikroandmeid, et teha lisaanalüüse.

32 Lagerspetz, M. (2017). Ühiskonna uurimise meetodid. Tallinn: TLÜ Kirjastus. 33 Creswell, J.W., Plano Clark, V. L. (2011) Designing and conducting mixed methods research. Los Angeles:

Sage. 34 Vaata peatükki 4 „Temaatilised uuringud“. 35 Täpsem ülevaade seda tüüpi andmete kogumisest ja töötlemisest on antud järgnevates peatükkides.

38

Poolstruktureeritud eksperdiintervjuud

Poolstruktureeritud eksperdiintervjuude puhul ei esita intervjueerija täpselt kindlaks määratud

küsimusi (ega ka vastusevariante). Vestluseks on ette valmistatud hulk üldisemaid teemasid (ehk

intervjuukava), mida intervjuul käsitletakse. Algset kava täiendatakse vajaduse korral lisaküsimustega,

teemade käsitlemise järjekord on paindlik (Lagerspetz, 2017)36, näiteks võetakse arvesse konkreetse

eksperdi tausta ja kogemusi (tipp- ja arendusjuhtide puhul on suurem rõhk tööjõuvajadust

mõjutavatel tulevikutrendidel, personalijuhtide puhul oskustel, värbamisel jms). Intervjuu kaval on

suunav funktsioon eeskätt ebaproduktiivsete teemade välistamisel (Laherand, 2008) 37.

Intervjuu käigus kasutatakse tavaliselt nelja tüüpi küsimusi: temaatilisi, täpsustavaid, otseseid ja

tõlgendavaid (Lagerspetz, 2017; Esaiasson et al., 2003)38. Esimesed sisaldavad kogu teemaderingi,

mida intervjuu käigus on plaanis käsitleda. Teisi küsimusetüüpe kasutatakse vastavalt vajadusele ja

intervjuu arengule (Lagerspetz, 2017).

Kvalitatiivseid intervjuusid puudutavas kirjanduses on n-ö kvaliteedimärgina välja toodud teatavat

laadi asümmeetriat intervjueerija ja intervjueeritava kõnevoorude pikkuse vahel, st olukorda, kus

esitatakse pigem lühikesi, konkreetseid küsimusi ja antakse pikki, detailseid vastuseid (Kvale ja

Brinkmann, 2008)39.

Poolstruktureeritud eksperdiintervjuude ettevalmistamisel ja tegemisel peetakse võimalikult

kvaliteetse tulemuse saavutamiseks silmas järgmisi põhimõtteid.

• Võimalikult suur refleksiivsus intervjueeritavate valikul. Uurijad peavad eelkõige endale

teadvustama, miks valida just see kindel intervjueeritav, mida loodetakse tema kaasamisega

saavutada jne. See eeldab eksperdi kohta võimalikult põhjalikku taustauuringut (varasem

kogemus, millistes (ala)valdkondades, millise suurusega ettevõttes on ta töötanud jne).

Soovitatav oleks eelistada pigem laiema ja mitmekesisema valdkondliku kogemusepagasiga

asjatundjaid. Samas, kui tegemist on valdkonna jaoks olulise tööandjaga, võib piisata ka ühe

ettevõtte kesksest vaatest.

• Teavitada ootustest konkreetsele intervjueeritavale võimalikult täpselt. Selgitada enne

intervjuu algust välja, kuidas eksperdi/ettevõtte kogemus seostub OSKA detailsemate

uurimiseesmärkidega – miks valiti just see intervjueeritav, miks ja kuidas on just tema

esindatava ettevõtte/ettevõtete perspektiiv relevantne ja konkreetse valdkonna uuringu

kontekstis oluline.

• Intervjuu käigu ennetav suunamine . Selgitada intervjuu sissejuhatavas osas lühidalt, mida

soovitakse konkreetse intervjuu abil saavutada, ning tutvustada intervjuu teemasid, kuvades

need võimalusel kompaktsel kujul seinale (või printida A4-paberil välja).

Fookusgrupi intervjuud ekspertidega (rühmaarutelud)

Eksperdigrupiga tehtav fookusgrupi intervjuu on kvalitatiivsesse uurimistraditsiooni kuuluv meetod,

milles uurija võib andmekogumise üles ehitada grupiliikmete vahelise vabavestlusena ja ka

36 Lagerspetz, M. (2017). Ühiskonna uurimise meetodid. Tallinn: TLÜ Kirjastus. 37 Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: Infotrükk. 38 Esaiasson, P., Gilljam, M., Oscarsson, H., Wängnerud, L. (2003). Metodpraktikan; Konsten att studera

samhälle, indiviid och marknad. Andra upplagan. Stockholm: Norstedts Juridik. 39 Kvale, S., Brinkmann, S. (2008). InterViews: Learning the Craft of Qualitative Research Interviewing. Los Angeles: Sage.

39

poolstruktureeritud küsimuste alusel kavandatud vestlusena. Grupiintervjuu ülesehitus ja osalejate

valik sõltub konkreetsetest uurimisülesannetest, kuid oluline on, et arutelu keskmes (ehk fookuses)

on korraga üks täpselt piiritletud ja selgelt hoomatav teema. Fookusgrupp võimaldab määratleda

sihtgrupi esindajate suhtumist ja hoiakut uuritava(te) teema(de) suhtes ning avatud diskussiooni

tekitamise kaudu mõista ka kujunenud arvamuse tagamaid. Grupitöö eesmärkide kohta antakse enne

osalejatele teavet.

OSKA metodoloogilises raamistikus käsitletakse fookusgruppi kui üht keskset andmekogumise viisi,

mis võib aset leida nii valdkonna eksperdikogu kohtumise raames (väiksemas ringis arutelud

alavaldkonniti, sarnase taustaga ekspertide osalusel) kui ka väljaspool VEK-i (nt kui mõne kindla teema

avamiseks kutsutakse kokku asjassepuutuvate ekspertide laiendatud rühm). Kogu rühmale tuttavatel

teemadel ühiselt arutledes on võimalik faktiteabe kvaliteeti parandada (Lagerspetz, 2017)40.

Fookusgrupi diskussiooni võib käsitleda ka kui ühiste huvide ja ühiste probleemidega inimeste

omavahelist ajurünnakut, mille vahendusel võib välja tulla selliseid seisukohti ja argumente, mida

osalejad üksinda ei oskaks võib-olla formuleerida või mille kohta uurija ei oskaks küsimusi esitada.

Fookusgrupp on ka hea viis saada uurimistulemuste kohta tagasisidet „uurimisobjektide“ käest:

moderaator tutvustab osalejatele teiste meetodite (nt statistilise analüüsi, eksperdiintervjuude

analüüsi) abil saadud esialgseid tulemusi ning palub osalejatel kommenteerida, seni kogutud teavet

tõlgendada. Sel juhul on teatud mõttes tegemist uurimisprojekti kvaliteedikontrolliga (Lagerspetz,

2017)41.

Kirjalik andmekorje

Lisaks intervjuudele ja grupiaruteludele võib info kogumiseks sobida kasutada ka kirjalikku

andmekorjet – näiteks ankeetküsitlust või e-kirjaga saadetud küsimusi. Kirjalik andmekorje sobib

pigem väiksemale arvule konkreetsematele küsimustele vastuse saamiseks ning juhul, kui soovitakse

kaasata rohkem vastajaid, kui intervjueerida jõuaks või ajaliselt mõttekas oleks. Samuti sobib see

meetod faktilise info kogumiseks, kus vastajal on vaja info otsimiseks aega. Kirjaliku küsitlusega võib

pöörduda näiteks koolide ja vilistlaste poole. Samuti võib küsitleda tööandjaid (nt hinnangu saamiseks

valdkonna tööhõivet mõjutavate trendide kohta).

Transkriptsioonid

Üldjuhul eelkirjeldatud fookusgrupi arutelud ja poolstruktureeritud eksperdiintervjuud lindistatakse

ja transkribeeritakse. Lindistamiseks on vaja intervjueeritavate nõusolekut. Kehtib reegel, et järgitakse

konfidentsiaalsuse põhimõtet, st kogutud teavet kasutatakse rangelt ainult uurimistöö otstarbel,

hinnanguid ja arvamusi konkreetsete inimestega ega ettevõttetega ei seostata, kui selleks ei ole neilt

enne nõusolekut küsitud. Intervjueeritavalt küsitakse nõusolekut nime avalikustamiseks

uuringuaruande intervjueeritavate nimekirjas.

Intervjueeritavate valiku põhimõtted

Uuringutes kasutatakse üldjuhul n-ö eesmärgile vastavat valimit (ingl purposive sample42), mille puhul

ei ole respondentide proportsionaalne esindatus mingi kindla tunnuse järgi (sugu, vanus vm) oluline.

40 Lagerspetz, M. (2017). Ühiskonna uurimise meetodid. Tallinn: TLÜ Kirjastus. 41 Ibid. 42 Crossmann, A. (2017). Understanding purposive sampling. https://www.thoughtco.com/purposive-sampling- 3026727 [28.09.2017].

40

Intervjueeritavate valikul lähtutakse uurimiseesmärkidest ja jälgitakse, et kõik uuritavad

alavaldkonnad ja põhikutsealad saaksid intervjuudega kaetud. Võimaluse korral ning sõltuvalt uuritava

valdkonna eripärast jälgitakse ka regionaalset esindatust. Tulenevalt uuringu fookusest küsitletakse

lisaks suurettevõtetele ka väiksemaid ettevõtteid, sest nende ootused võivad töötaja oskusprofiilile

erinevad olla. Sama kehtib traditsioonilisemate vs. innovatiivsete nišiettevõtete puhul.

Andmekogumise eesmärk on saada paikapidavat teavet kõige sobivamatelt isikutelt, st peab selgelt

teadma, mida on vaja küsida ja kes on isikud, kes võivad uuritavates küsimustes anda kõige

usaldusväärsemat ja valiidsemat teavet (Ghauri ja Gronhaug, 2004; Bukley, 1983).43

3.5.2. Andmeanalüüs

Kvalitatiivsete andmete analüüs

Kvalitatiivset uurimisviisi iseloomustab üldjuhul tõlgenduslik lähenemine maailmale. Uurimisfookuses

olevaid teemasid püütakse avada, mõtestada ja tõlgendada tähenduste kaudu, mida inimesed neile

annavad.44 Teisisõnu on uurimistegevuse eesmärk „maailma nähtavaks muuta“45 pigem sõnaliste

andmete kui mõõtmiste abil. Sõltumata analüüsi eesmärkidest võib kvalitatiivset tekstianalüüsi

iseloomustada kui teksti süstematiseerimist. Teksti sisu ja selle loomisel kasutatud arutlusviisid

tehakse nähtavaks ja tihendatakse (kondenseeritakse) ning seotakse uurimisprobleemi seisukohast

tähtsate mõistetega (Lagerspetz, 201646).

Analüüsiprotsess, mis hõlmab andmete sorteerimist, organiseerimist ja kategooriate vahel

jaotamist47, võib tänu kvalitatiivuuringutele omasele metodoloogilisele paindlikkusele (tavapärane on

erinevate uuringuetappide vahel liikumine) alata juba andmete kogumise käigus. Andmekogumise ja

-analüüsi üheaegsus tähendab, et analüüsi esialgsed tulemused suunavad edasist andmekogumist, nii

et see keskenduks rohkem analüüsi käigus selgunud teemadele ja küsimustele. 48 Analüüsitava

andmemahu moodustab kogu lindistatud ja transkribeeritud tekstiline materjal – eksperdiintervjuud

(nii grupis kui ka individuaalselt tehtud) ja valdkonna eksperdikogude koosolekutel toimunud arutelud

(nii kogu koosseisuga kui ka alavaldkonniti, nt mõttevahetused grupitööde taustal).

Uuringute käigus kvalitatiivsel viisil kogutud andmete analüüsimisel kasutatakse valdavalt

temaatilisele analüüsile49 omaseid põhimõtteid ja töövõtteid. Temaatiline analüüs võimaldab

identifitseerida ja välja tuua andmetes sisalduvaid korduvaid mustreid, teemasid ja tähendusi.

Tegemist on üsna paindliku ja universaalse „töövahendiga“, mida on võimalik rakendada erinevate

kvalitatiivsete uurimismeetodite juures. Lähtudes siinse uurimuse eesmärkidest kasutatakse andmete

analüüsil peamiselt deduktiivset ehk teoreetilist ( ingl top down) kodeerimistehnikat. Sellisel juhul

kasutatakse kodeerimisvõtteid, mis lähtuvad otseselt varasematest teadmistest uurimisvaldkonna

kohta, et leida vastuseid juba varases uurimisfaasis konkreetselt ja spetsiifiliselt püstitatud

43 Ghauri, P., Grønhaug, K. (2004). Äriuuringute meetodid: praktilisi näpunäiteid. Tallinn: Külim.; Buckley, P. J. (1983). The Growth of International Businesses. London: Allen and Unwin. 44 Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: Infotrükk. 45 Denzin, N., Lincoln. Y. (2005). The Sage handbook of qualitative research. Third edition. Thousand Oaks: Sage. 46 Lagerspetz, M. (2017). Ühiskonna uurimise meetodid. Tallinn: TLÜ Kirjastus. 47 Mason, J. (1996). Qualitative Research. London: Sage. 48 Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: Infotrükk. 49 Braun, V., Clarke, V. (2006). Using thematic analysis in psychology. Qualitative Research in Psychology, 3: 77– 101.

41

uurimisküsimustele (nt otsitakse intervjuudest kirjeldusi konkreetsete põhikutsealade esindajate

puuduvate oskuste kohta).

Analüüsi etapid on üldjoontes järgmised:

I etapp teksti transkribeerimine, üldülevaate saamine

II etapp esialgsete kategooriate loomine, tekstist tähendust omava info välja valimine ja rühmitamine erinevate kategooriate alla (tekstis sisalduva info süstematiseerimine)

III etapp kategooriate temaatiline struktureerimine, omavaheline suhestamine

IV etapp analüüsi tulemuste raporteerimine

Andmete analüüsimise ja tõlgendamise protseduur lõpeb punktis, kus on saavutatud teoreetiline

saturatsioon50, st kus edasine kategooriate rikastamine enam uut teadmist ei anna.

Tekstiliste andmete kategoriseerimise ja analüüsimise abivahendina kasutatakse programmi QDA

Miner Lite.

Kvantitatiivsete andmete analüüs

OSKA valdkonnauuringutes kasutatakse kvantitatiivseid andmestikke, mis on juba enne agregeeritud,

nt AK ametiala või õppekava tasemel EHIS-e andmetes. Peamiselt rakendatakse kirjeldavat statistilist

analüüsi, st uuritavaid tunnuseid iseloomustatakse sagedusjaotuste, keskväärtuste j m kaudu.

Vajaduse korral tehakse andmestikesse andmeteisendusi51, st luuakse olemasolevate andmete põhjal

uusi tunnuseid aritmeetiliste tehete kaudu. Lisaks tuginetakse uuritavate valdkondade majandusliku

seisundi ja arengudünaamika iseloomustamiseks Maksu- ja Tolliameti, Statistikaameti või

rahvusvaheliste andmebaaside agregeeritud andmetele või üksikandmetele ettevõtete arvu ja

suuruse, müügitulu, ekspordinäitajate, lisandväärtuse ja tootlikkuse jms kohta, tööjõu -uuringu ja

töötasu struktuuriuuringu andmetele, Töötukassa andmetele töötute kohta ning teistele

asjakohastele andmestikele. Kasutatakse majanduse käekäiku ja tulevikuväljavaateid hindavaid

baromeetreid, et saada rahvusvaheline võrdlus, ning rahvusvahelisi andmebaase, et hinnata

globaalseid väljavaateid. Valdkonnauuringus võidakse vajaduse korral teha ka kvantitatiivsetele

andmetele tuginevaid täiendavaid analüüse, et täpsustada uuringu käigus esile kerkinud küsimusi ja

kitsaskohti, kasutades selleks sh OSKA alusandmestikus sisalduvaid mikroandmeid. Olenevalt

täpsustamist vajavate küsimuste iseloomust on sel juhul võimalik rakendada ka järeldava statistika

meetodeid (nt korrelatsioon- või regressioonanalüüsi, leida seoskordajaid jne).

3.6. Valdkonna eksperdikogu, juhtrühma jt ekspertide kaasamine

OSKA valdkonnauuringu tegemiseks moodustatakse valdkonna eksperdikogu, mille koostamise

põhimõtted on määratletud koordinatsioonikogu kinnitatud dokumendina52. Sõltuvalt uuringu

fookusest soovitatakse eksperdikogule täiendavalt kaasata analüüsiprotsessi valdkonna juhtrühm

(ingl steering group of OSKA sectoral study).

Valdkonna eksperdikogu

Valdkonna eksperdikogu on ekspertidest moodustatud komisjon, mille ülesanne on selgitada OSKA

valdkonnas välja tööturu koolitusvajadus ja seirata selle täitmist. VEK võib oma töö paremaks

50 Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: Infotrükk. 51 Tooding, L.-M. (2015). Andmete analüüs ja tõlgendamine sotsiaalteadustes. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 52 Valdkonna eksperdikogu nimetused ja moodustamise põhimõtted.

42

korraldamiseks (nt alavaldkonna koolitusvajaduse tuvastamiseks) luua töörühmi, kaasates neisse ka

VEK-i väliseid liikmeid.

Eksperdikogu toetab uuringumeeskonda peamiselt järgmistes ülesannetes:

• nõustab OSKA uuringutiimi VEK-i väliste ekspertide kaasamisel ja retsensentide nimetamisel;

• annab sisendit uuringumeeskonnale, hinnates, kuidas globaalsed tulevikutrendid ja Eesti

arengustrateegiad mõjutavad valdkonna võimalikke arenguid ning tööjõu- ja oskuste vajadust

prognoosiperioodi vältel;

• annab oma hinnangu ning valideerib uuringu järeldusi tööjõu ja oskuste vajaduse ning

koolituspakkumise kohta valdkonnas;

• aitab uuringumeeskonnal leida üles kitsaskohad tööjõu- ja oskuste vajaduse täitmisel ning

koolituspakkumises;

• pakub lahendusi kitsaskohtadele;

• osaleb võimaluse korral uuringu tulemuste tutvustamise kavandamisel ja teavitustegevustes.

Uuringusse kaasatava eksperdikogu liikmel on:

• tervikvaade uuritavast valdkonnast ja/või ametialadest (valdkonna erinevad kutsetegevused,

nt erialaorganisatsioonid);

• töökogemus valdkonnaga seotud organisatsioonides (tööandjad/töökohtade loojad, sh

erinevatest regioonidest ning võimaluse korral erinevate riikide tööturgudel);

• pädevus hariduspoliitika kujundamise l (hariduspoliitika ja riiklik koolitustellimus ning avaliku

raha kasutamine täiendus- ja ümberõppes (nt Haridus- ja Teadusministeerium, Töötukassa);

• pädevus õppekavade arenduses (valdkonna kutse-, kõrgharidus- ja täiendusõppe pakkujad);

• pädevus uuritava valdkonna poliitika ja regulatsioonide kujundamises (nt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium).

Eksperdikogu koosneb soovitatavalt 20–30 inimesest, kellest umbes 50% on tööandjate/kutsealade

esindajad, 25% avaliku sektori ja 25% kutse- ja/või kõrgkoolide esindajad. Oluline on võimaluse korral

tagada selline haridusekspertide valik, mis on proportsionaalne valdkonna erialasid õpetavate

koolidega. Ettevõtluse taustaga ekspertide valikul on soovitatav jälgida, et objektiivselt saaksid

peegeldatud valdkonna hõivestruktuuri suurusgrupid (ettevõtete tüübid, erineva suurusega

ettevõtted, peamised tegevusvaldkonnad ja alavaldkonnad).

VEK-i liikmetest ja täiendavalt kaasatud ekspertidest moodustatakse vajaduse korral alavaldkonna ja

temaatilisi töörühmi, sest VEK tervikuna ei pruugi detailsemates küsimustes sisulise arutelu

pidamiseks piisavalt homogeenne olla53. Töörühmade kaasabil saadud uuringu vaheetapi tulemusi

analüüsitakse triangulatsiooni põhimõttel.

Valdkonna juhtrühm

Sõltuvalt uuringu eesmärgist võib eksperdikogule lisaks kaasata analüüsiprotsessi valdkonna

juhtrühma. See koosneb kahest kuni viiest võtmeeksperdist (valdavalt tööandjate/kutsealade

esindajatest). Lisaks nendele kaasatakse juhtrühma uuringu fookusteema eksperdid. Juhtrühma

53 Näiteks OSKA transpordi alavaldkond võib esialgu tunduda küll homogeenne, kuid kutsetegevuse põh jal tegevusi analüüsides on mere-, maismaa- ja raudteetranspordil üsna vähe ühist. Liiklusvahendid ja nende juhtimiseks vajalikud oskused on suuresti erinevad.

43

eesmärk on toetada uuringumeeskonda analüüsiprotsessis metoodika ja valdkondlike teadmistega.

Samuti arutatakse juhtrühmas analüüsi käigus tekkinud probleeme ja muid olulisi aspekte.

Valdkonna juhtrühm toetab uuringumeeskonda peamiselt järgmistes ülesannetes:

• annab sisendit uuringumeeskonnale uuringu sihiseade määratlemisel;

• nõustab OSKA uuringumeeskonda uuringu metoodika kujundamisel;

• nõustab OSKA uuringumeeskonda põhikutsealade määratlemisel;

• annab uuringu meeskonnale sisendit intervjueeritavate ja fookusarutelu sihtrühmade

valimisel;

• osaleb vahetulemuste kooskõlastamisel ja tõlgendamisel;

• annab oma hinnangu ning valideerib tööjõuvajaduse rahuldamise võimalusi;

• annab oma hinnangu uuringu peamiste järelduste ja ettepanekute sõnastamisel;

• osaleb uuringu tulemuste tutvustamise kavandamisel ja teavitustegevustes.

Juhtrühma kaasatakse eksperdid lähtudes kogemustest, haridusest ja muudest aspektidest, mis

muudavad nad uuritavas valdkonnas (fookusvaldkonnas) võtmeekspertideks. Uuringusse kaasatava

juhtrühma liikmel on:

• tervikvaade uuritavast valdkonnast või fookusteemast;

• erialane pädevus (haridus, kvalifikatsioon) uuritavas valdkonnas;

• töökogemus valdkonnaga/fookusvaldkonnaga seotud organisatsioonides;

• teadmised uuringu tegemise põhimõtetest.

Valdkonna analüüsi käigus peetakse silmas kõikide võimalike huvipoolte arvamuse esindatust

andmekorjes. Lisaks juhtrühma ja VEK-i liikmetele kaasatakse täiendavaid eksperte kvalitatiivsete

andmete kogumiseks (individuaalintervjuudeks, fookusgrupi aruteludeks) ja retsensentidena.

3.7. Valdkonna põhikutsealad

OSKA valdkonnauuringutes on tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsimise peamine ühik põhikutseala

(edaspidi ka PKA). Põhikutseala on valdkonna toimimiseks olulise tähtsusega sarnaseid

valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldav ja lähedasi töörolle koondav ametialade rühm. Ühte

põhikutsealasse koondatakse ametialad, mis eeldavad üldjuhul väljaõpet samal haridustasemel ja

sarnastel erialadel ning kus ka töö sisu ja tööülesannete täitmiseks vajalikud oskused on sarnased.

Kuna kõigis valdkondades on aastatel 2015–2020 OSKA tööjõuvajaduse uuring juba tehtud, võetakse

alates 2021. aastast tehtavates valdkonnauuringutes lähtekohaks eelmise uuringu PKA-de jaotus.

PKA-de loomise üldloogika kohaselt valitakse koostöös ekspertidega kogu valdkonna hõivestatistikast

välja valdkonnaspetsiifilisi oskusi nõudvad AK ametialad (AK 4./5. tase) ning grupeeritakse need

kvalifikatsioonitaseme, ettevalmistuse ja töö sisu sarnasuse alusel. Erinevalt aastate 2015–2020 OSKA

uuringutest käsitletakse lühidalt ka valdkonna lihttöötajaid. Valdkonnauuringus keskendutakse just

nendele PKA-dele, mis eeldavad uuritavale valdkonnale omaseid kompetentse, sest neid kutsealasid,

mille esindajad töötavad erinevates majandussektorites, ei ole mõistlik igas sektoris eraldi käsitleda.

Sealjuures eeldatakse, et tugitegevused ühe valdkonna vaatepunktist (nt raamatupidamine,

personalitöö, logistika vms) on mõne teise valdkonna jaoks käsitletavad keskse funktsioonina.

Kutsealapõhise valdkonna (st esineb läbivalt kõigis sektorites, nt majandusarvestus, personalitöö,

õigus) puhul hõlmatakse PKA-de moodustamisel AK ametialal hõivatud analüüsi terviklikult (n-ö

44

horisontaalselt). Ka tegevusalapõhistes valdkondades võib üle sektorite ettevalmistuselt

homogeenset ametiala (nt krohvijad, veoautojuhid) käsitleda valdkonnauuringus terviklikult.

Juhul, kui valdkonnauuringus võetakse fookus vaid teatud PKA-dele, käsitletakse ülejäänud PKA-sid

põgusalt, andes miinimumina iga PKA hõivemuutuse prognoosi

Alates 2021. aastast tehtud valdkonnauuringute tarbeks võetakse PKA-de moodustamise lähtealuseks

eelmise korra valdkonnauuringute PKA-de struktuur ning ametialagruppide jaotus, mis sisaldub OSKA

alusandmestikus (vt ptk 1). Oluline on, et PKA-de piirid oleksid ühismõõdulised ametite klassifikaatori

4. või 5. taseme ning vähemalt EMTAK-i 3. taseme jaotusega. Eelnimetatud jaotuste järgimine on

vajalik nii selleks, et uuringu tegemiseks oleksid tagatud vajalikud sisendandmed, kui ka seetõttu, et

valdkonnauuringu tulemused oleksid omavahel kõrvutatavad ja kasutatavad OSKA valdkondade

üleses prognoosis (ehk üldprognoosis). Kuna OSKA 2021. aasta uuringutest alates on PKA-de

määratlemise aluseks olev andmestik varasemaga võrreldes detailsem ning võimaldab rohkem

seoseid välja tuua (nt õpitavate erialade ja ametialade vahel, ametialade vahelised tööjõuliikumised),

võib selline lisateave anda alust piiritleda PKA-sid varasemast erinevalt.

Uuringus püütakse määratleda ka tulevikuameteid. Tulevikuamet on ametiala või nende rühm, mille

esindajaid praegu tööturul veel (arvestatavas koguses) ei ole, kuid mis on märgatavalt kasvamas;

samuti ametialad, mille puhul on ette näha olulisi muudatusi töö sisus või ametialale esitatavates

nõuetes (nt muutused kutsestandardites, regulatsioonides). Tulevikuametite puhul võib olla hõivatute

arvu keeruline hinnata ja prognoosida, kuid uuringu eesmärgi seisukohalt on oluline kirjeldada

muutusi oskuste vajaduses.

3.8. Tulevikutrendide mõju hindamine tööjõu- ja oskuste vajadusele

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadus sõltub olulisel määral sellest, millises suunas Eesti majandus ja

selle erinevad valdkonnad arenevad. Mistahes tegevusvaldkonna arengud Eestis on tihedalt seotud

valdkonna arengutega meie lähiümbruses, Euroopas ja maailmas, aga ka üldisemate üleilmsete,

Euroopa ja Eesti arengutrendidega. Tulevikutrendide mõju tööjõu- ja oskuste vajadusele tuleb hinnata

selleks, et oleviku lihtsa ekstrapoleerimise asemel arvestada võimalike kvalitatiivsete muudatustega,

näiteks uute ametite tekkimisega või uute oskuste arendamise vajadusega.

Tulevikutrendide mõju käsitletakse nii valdkonna arengut mõjutavate trendide ja arengukavade

peatükis (maksimaalselt 3–5 lehekülge) kui ka lõimituna tööjõu- ja oskuste prognoosi peatükkides.

OSKA valdkonna analüüsi kontekstis otsitakse tulevikuvaatest vastuseid kolmele küsimusele .

• Millised on peamised mõjurid, mis määravad valdkonna arenguid maailmas, Euroopas ja

Eestis lähikümnendil?

• Milline on nende arengute mõju valdkonna töökohtadele?

• Milline on nende arengute mõju valdkonna PKA-de oskustele?

Valdkonna tulevikutrendide analüüsil võetakse arvesse rahvusvaheliste tuleviku -uuringutele

keskenduvate organisatsioonide analüüse, tulevikutrendide ülevaates „OSKA trendikaardid“54

kajastatud arenguid, valdkonna rahvusvaheliste katusorganisatsioonide analüüse, Euroopa Komisjoni

tellitud analüüse, näiteks maailmamajanduse trendidest aastani 2030, jt materjale (sh varasemad

54 Tilk, R., Piirisild, A., Kaelep, T., Leemet, A. (2021). OSKA trendikaardid. Tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutavad tulevikutrendid 2030. SA Kutsekoda.

45

valdkonna uuringud, valdkonnaga seotud riiklikud ja Euroopa Liidu arengukavad, PKA-de

kvalifikatsiooninõudeid reguleerivad õigusaktid jm).

Valdkonna arengut, sh tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutavate tulevikutrendide määratlemisel

lähtutakse Eesti kontekstiga seotud üleilmsetest mõjuritest, tuginedes üldjuhul OSKA trendikaartidele

ja varasema(te)le OSKA uuringu(te)le ning seostatakse need ekspertide abiga valdkonnaga, esitades

peamiste trendide kohta järgmised küsimused.

• Kas valdkonna jaoks varem prognoositud olulised muutused on toimunud ja millised tegurid

on seda protsessi mõjutanud?

• Kas ja kuidas mõjutab trend valdkonna arengut Eestis (sh tööprotsesse)?

• Milline on trendi mõju tööjõuvajadusele (sh PKA-de vaates)?

• Milline on trendi mõju oskuste vajadusele (sh PKA-de vaates)?

Valitud trende ja nende mõju valideeritakse grupiarutelu vormis. Uuringumeeskond hindab

grupiarutelude tulemusi, kõrvutades neid ka muude andmeallikatega.

Tulevikutrendide mõju analüüs võimaldab ekspertidel ja uuringumeeskonnal anda tööjõu- ja oskuste

vajadusele argumenteeritud hinnanguid ning seostada analüüsitavat materjali teiste valdkonna- või

tööjõuteemaliste uuringutega.

3.9. Valdkonna hõive ja majandusnäitajad

3.9.1. Majandusnäitajad

Tööjõuvajaduse prognoosimisel tuleb kasuks valdkonna majandusnäitajate analüüs55, sest

tööjõuvajadus on tuletatud nõudlus, st vajadus tööjõu järele tekib tootmise või teenuse pakkumise

mahu ja tööjõu kasutamise tõhususe kombinatsioonist. Valdkonna tööjõuvajadust mõjutavate

näitajate analüüs võimaldab asetada tööjõuvajaduse hinnangud valdkonna arengu konteksti.

Valdkonna majandusnäitajate analüüs aitab kirjeldada valdkonna hetkeseisundit ja lähimineviku

arengudünaamikat, mis on üks sisend valdkonna arengu prognoosimisel lähitulevikus.

Majandusnäitajad võimaldavad hinnata valdkonna kaalu ja positsiooni Eesti majanduses (nt

lisandväärtusesse või käibesse panustamise seisukohalt), rahvusvahelist konkurentsivõimet ja

globaalseid väljavaateid, valdkonna võimalikke kitsaskohti ning arenguvõimalusi (nt tööjõukulude ja

tootlikkuse näitajate kaudu).

Valdkonna majandusliku seisundi analüüsis tuginetakse Statistikaamet i ja Maksu- ja Tolliameti

andmetele ja teistele asjakohastele andmestikele. Valdkondade puhul, mis on suuresti väljaspool

ettevõtlussektorit, kasutatakse valdkonna arengu kuvamiseks alternatiivseid allikaid ja näitajaid (nt

Tervise Arengu Instituudi, Eesti Hariduse Infosüsteemi, Rahandusministeeriumi andmeid).

Rahvusvaheliseks võrdluseks ja globaalsete näitajate hindamiseks kasutatakse Eurostati, OECD jm

andmebaase.

Sagedamini kasutatavad statistilised näitajad on järgmised:

55 Majandusnäitajate analüüs on relevantne eelkõige ettevõtlusega seotud valdkondade uurimisel. Ülejäänud juhtudel (puudutab nt avalikku haldust, osaliselt ka haridust, tervishoidu, sotsiaaltööd, õigust) antakse statistiline ülevaade muude kättesaadavate näitajate põhjal, mis peegeldavad suundumusi antud valdkonnas.

46

• ettevõtete arv ja struktuur;

• hõivatute arv;

• müügitulu;

• eksport;

• lisandväärtus;

• tootlikkus;

• investeeringud;

• palk.

Vajaduse korral ja valdkonnast sõltuvalt vaadatakse ka teisi valdkonda iseloomustavaid näitajaid ja

võrdlusandmeid, mida võib kasutada nii ekspertidega aruteludel kui ka uuringuaruandes. Olenevalt

valdkonnast võib relevantseid näitajaid ja andmeallikaid olla väga palju.

3.9.2. Hõive

Valdkonnauuringus antakse ülevaade valdkonnas ja alavaldkondades hõivatute arvust, PKA-del

hõivatute hariduslikust, regionaalsest, soolisest ja vanuselisest jaotusest, palgatasemest , tööjõu

voolavusest ning välistööjõu kasutamisest. Hõivatute vanuseline struktuur võimaldab hinnata, kui

palju oleks vanuse tõttu ametist lahkuvaid töötajaid vaja järgneva kümne aasta jooksul uue tööjõuga

asendada. Hariduslik taust annab ülevaate, milline on olnud haridussüsteemi senine panus töötajate

ettevalmistusse. Tööjõu regionaalne jaotus aitab anda hinnangut, millistes Eesti piirkondades on

tööjõuvajadus suurem. Välistööjõu arvestatav kaasamine viitab, kuivõrd on õnnestunud vajalikku

tööjõudu Eestis leida. Hõivatute arvu järgi saab hinnata valdkonna osakaalu tööjõuturul ka

alavaldkondade proportsioone. Viimase kümnendi hõivatute arvu muutus on üks sisend

tööjõuvajaduse muutuse hindamisel.

Tööhõive andmeallikana PKA-del kasutatakse viimaseid kättesaadavaid hõiveandmeid OSKA

alusandmestiku põhjal, mis tugineb MTA TÖR-il ja MTA teistel andmestikel56 (vt lähemalt ptk 1). Alates

2022. aastast kasutatakse üldjuhul nelja kvartali keskmist põhitööl hõivatute arvu. Kui valdkonna hõive

on väga sesoonse iseloomuga, võidakse hõivatute arvust adekvaatsema pildi saamiseks kasutada

mõne kindla kvartali andmeid. Sesoonse iseloomuga valdkondades võib kõrg- ja madalhooaja kvartali

hõive olla ka kasulik lisanäitaja. Kui valdkonna kutsealade hõive kajastub piisava detailsusega mõnes

registris, eelistatakse registriandmeid.

Võrdluseks saab vajaduse korral kasutada ettevõtlusstatistikast, ETU-st, MTA andmetest ja muudest

andmeallikatest pärinevaid hõiveandmeid. Seejuures kasutatakse valdkonna ja alavaldkondade

hõivatute arvu aegrea esitamisel (üldjuhul viimased kümme aastat) enamasti EKOMAR-i või ETU57

andmeid.

OSKA alusandmestik võimaldab lisaks inimeste põhitööle kajastada kõrvaltöid. Sellele pööratakse

eelkõige tähelepanu valdkondades ja kutsealadel, kus on kõrvaltöö osakaal oluline.

56 Sisaldab TÖRi kantud töötajaid, FIEsid, välistööjõudu (v.a lähetatud töötajad), tulevikuarendusena ka ettevõtjate andmeid. 57 Statistikaameti avaliku andmebaasi sotsiaalelu valdkonna rubriik „Tööturg“, tabel TT0200.

47

Tööjõu voolavus

Tööjõu voolavust on oluline analüüsida selleks, et hinnata valdkonna ja selle ettevõtete

konkurentsivõimet, määratleda tööjõuvajadust, hinnata tööjõuvajaduse ja -pakkumise tasakaalu ning

töötada tööjõuvajaduse rahuldamiseks välja soovitusi. Töötajate liikumine erinevate sektorite ja

ametialade vahel võimaldab kaudselt hinnata tööandjate konkurentsivõimet tööturul, anda

indikatsiooni ja taustainfot töö- ja palgatingimuste, karjääriteede ja turutõrgete kohta. Tööjõu

voolavus on oluline komponent nii tööjõuvajaduse kui ka tööjõupakkumise arvestamisel –

valdkondades, kust lahkutakse, tekitab see juurde tööjõuvajadust ning vastupidi, valdkondades, kuhu

siirdutakse, tööjõupakkumist.

OSKA alusandmestikule tuginedes saab ka välja tuua, milline oli valdkonda/PKA -le sisenejate eelnev

ametiala ning valdkonnast/PKA-lt väljujate järgmine ametiala. See võimaldab heita valgust

karjääriteedele ning tööjõu voolavuse tõmbe- ja tõuketeguritele.

Tööjõuvajaduse alusinfona kasutatakse detailsemat ülevaadet voolavusest PKA-de tasemel, tuginedes

OSKA alusandmestikule. Töötajad, kes on vahetanud tööandjat, kuid rakendunud samal PKA-l,

tööjõuvajaduse prognoosimudeli tööjõu voolavuse arvestuses ei kajastu.

Tööjõu voolavust hinnatakse laiemate majandustegevusalade tasemel, tuuakse välja töötajate

osakaal, kes on kahe järjestikuse aasta jooksul püsinud sama tööandja juures, vahetanud tegevusala

sees tööandjat, tegevusalalt lahkunud või Eestist välja rännanud.

Üldjuhul hinnatakse voolavust kahe järjestikuse aasta võrdluses. Andmeallikas on MTA töötamise

register.

Välistööjõud

OSKA alusandmestikus kajastuvad välistööjõuna nii pika- kui ka lühiajalise tööloa alusel töötavad

välisriikide kodanikud. Välistööjõuks loetakse MTA töötamise registrisse kantud töötajad, kes on

Statistikaameti andmetel sisserände tunnusega (registreeritud ja registreerimata ränne või hinnang

residentsusindeksi alusel). Andmetest jäävad välja need välismaalt pärit töötajad, kes on siia lähetatud

välisriigi ettevõtte kaudu, sest nende kohta Eestis andmeid ei ole.

Tööhõive regionaalne jaotus

OSKA andmemudelis kajastub tööhõive regionaalne jaotus NUTS III tasemel58, st viie regioonina:

Põhja-, Kirde-, Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Eestis. Andmed töökoha asukoha kohta pärinevad MTA

töötamise registrist. Uuringus antakse ülevaade valdkonna/alavaldkondade tööjõu regionaalsest

jaotusest. See võimaldab vajaduse korral teha ka regionaalseid tööjõuprognoose ning kõrvutada

tööjõuvajadust pakkumisega samas piirkonnas.

3.10. Tööjõuvajaduse prognoos

PKA-de tööjõuvajaduse prognoosimisel antakse hinnang sellele, milline on järgmiste aastate vajadus

uute töötajate järele PKA-del (st kui palju ja millise ettevalmistusega uusi töötajaid on vaja). Kuna OSKA

ülesanne on koostada keskpikk tööjõuprognoos, on prognoosihorisont kümme aastat (arvestatuna

58 Vt maakondade jagunemist viie regiooni vahel: https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/api/records/%7B4585BF4A -4B36-436C-848B- 7BD3DD38DBDA%7D.

48

aastast, mille kohta on prognoosi alusandmed). Üldjuhul koostatakse uus valdkonnauuring siiski

varem, keskmiselt iga viie kuni seitsme aasta tagant. Juhul kui koostatud prognoosi aluseeldused on

olulisel määral muutunud, võidakse tööjõuvajaduse prognoosi korrigeerida valdkonnauuringu seire

käigus varemgi.

3.10.1. Tööjõuvajaduse prognoosi tegurid

Valdkonna tööjõuvajaduse hindamiseks kasutatakse OSKA prognoosis kolme tegurit:

kasvu-/kahanemisvajadust, asendusvajadust ja tööjõu voolavust. Tööjõuvajaduse prognoos

koostatakse PKA kaupa, hinnates eraldi vajadust kutse- ja kõrgharidusega tööjõu järele (ning

arvestades, et osa tööjõudu ei vaja tasemeõpet, vaid piisab üldharidusest ja lühemast väljaõppest).

Kasvu-/kahanemisvajadusega hinnatakse, kas kutsealal hõivatute koguarv prognoosiperioodil

suureneb või väheneb. See mõjutab asendusvajadusest ja tööjõu voolavusest tulenevat uue tööjõu

vajadust (st kui kutseala on kasvav, on vaja igal aastal rohkem uut tööjõudu, kui pensionile siirdub või

PKA-lt lahkub ning vastupidi). Kasvu-/kahanemisvajaduse hindamisel kasutatakse triangulatsiooni59

põhimõtte järgi intervjuudest, fookusgrupi aruteludest ja VEK-ist pärinevaid eksperdihinnanguid ja

argumente, valdkonna arenguperspektiive, arengutrende ja statistilisi trende. Igas uuringuaruandes

selgitatakse, millistele eeldustele valdkonna hõiveprognoos tugineb.

Asendusvajadus kajastab uue tööjõu hulka, mida vajatakse vanuse tõttu tööturult lahkuvate töötajate

asendamiseks. Tööturult lahkuvate inimeste asendusvajaduse hindamise alus on hõivatute sooline ja

vanuseline struktuur ning ETU andmetele tuginevad elanike majandusliku aktiivsuse näitajad soo,

vanuserühma ja ametiala pearühma lõikes tegevusalati. Mineviku andmetele tuginedes on hinnatud,

kui palju suureneb koos vanusega püsivalt tööturult eemal olemise tõenäosus. Selleks vaadatakse, kui

suur osa inimesi igas vanusegrupis soo, ametiala pearühma ja tegevusala lõikes on tööhõivest

pensionile lahkunud. Samuti võetakse asendusvajaduse arvutamisel arvesse, kuidas muutub riigis

kokkulepitu põhjal tulevikus pensioniiga – arvestatud on pensioniea tõstmisega60. Asendusvajaduse

arvestamise põhimõtted toetuvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis välja töötatud

mudelile.

Igale inimesele arvutatakse eeltoodud põhimõtete alusel välja prognoositav pensionile jäämise

mediaanvanus. Tööjõuvajaduse prognoosis võrdub asendusvajadus nende hõivatute arvuga PKA-l, kes

ületavad prognoosiperioodil pensionilemineku mediaanvajaduse.

Asendusvajaduse arvutamises võib olla vajalik teha korrektuure juhtudel, kus valdkonnauuringu

hõivenäitajate arvestamise aluseks ei ole võetud tavapärast OSKA alusandmestikku, vaid muid

registriandmeid.61

Tööjõu voolavuse komponent kajastab laiemalt uue tööjõu vajadust seoses töötajate liikumisega

majandussektorite ja ametialade vahel, tööturustaatuse muutusega (töötuks või mitteaktiivseks

jäämisega) või sisse- või väljarändega. Tööjõu voolavust arvestatakse PKA tasemel, st juhtudel, kui

59 Triangulatsioon ehk kolmikallika meetod on sotsiaalteadustes kasutatav kogemuslik meetod, mis nõuab põhimõtteliselt alati vähemalt kolme eri andmeallika kasutamist, et saada situatsiooni ja tulevikuväljavaadete hindamiseks enam-vähem usaldusväärseid hinnanguid. Vt ka nt

https://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/Kasvatusfilosoofilised_paradigmad/triangulatsioonist.html 60 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioni-taotle mine/pensioniiga 61 Näiteks siseturvalisuse ja õiguse valdkonnas.

49

töökohavahetusega muutus küll tööandja, aga mitte PKA, see voolavusena ei kajastu (seetõttu on iga

üksiku tööandja tunnetatud värbamisvajadus veelgi suurem). Tööjõu voolavuse arvutamisel

tuginetakse MTA töötamise registri andmetele, milles jälgitakse järjestikustel aastatel toimunud

liikumisi tööturul ning tuuakse välja nende töötajate osakaal, kes on põhikutsealalt lahkunud.

Oluline on silmas pidada, et valdkonnauuringus käsitletakse voolavusena liikumist valdkonna PKA-delt

välja. See tähendab kas tööleasumist teistes valdkondades või mitteaktiivsust tööturul.

Ametikohavahetust PKA-de vahel või samal PKA-l voolavusena ei arvestata.

3.10.2. Tööjõuvajaduse prognoosi esitamine valdkonnauuringus

Tööjõuvajaduse prognoosi põhjal saab öelda, kui palju on prognoosiperioodi jooksul või igal aastal

valdkonna PKA-dele tööjõudu vaja. Töökohtade arvu muutus prognoosiperioodil ehk hõiveprognoos

(mis lähtub kasvu-/kahanemisvajadusest) on seega üks osa tööjõuvajaduse koguprognoosist.

Tööjõuvajaduse prognoosi saab koostada kitsamas ja laiemas vaates, sõltuvalt sellest, kas arvesse

võetakse ka tööjõu voolavusest tingitud uue tööjõu vajadust.

Joonis 6. OSKA tööjõuvajaduse prognoosi komponendid ja vaated

Tööjõuvajaduse prognoosi kitsamas vaates hinnatakse laias laastus vajadust tasemeharidusega uue

tööjõu järele62. Arvesse võetakse kahte tööjõuvajadust tingivat tegurit: kasvu-/kahanemisvajadust ja

asendusvajadust. Uue tööjõu vajaduse prognoos annab aluse hinnata, kui palju oleks majanduse

terviktasandil vaja juurde tööjõudu vastavate erialade tasemeõppe koolilõpetajatena. Töökohtade

arvu muutuse prognoosile on komponendina lisatud töötajate pensionile jäämisest tingitud

asendusvajadus. Hilisemas hinnangus tööjõuvajaduse ja koolituspakkumise tasakaalule on arvestatud

sedagi, et osadel PKA-del võiks tööjõuvajadust katta ka täiendusõppega. Nendel PKA-del, kus on suur

välistööjõu osatähtsus, on vajadus tasemeõppe lõpetajate järele samuti mõnevõrra väiksem.

OSKA uuringud lähtuvad siiani peamiselt tööjõuvajaduse prognoosi kitsamast vaatest, sest tööjõu

voolavuse kohta seni piisavalt head alusandmestikku ei ole63. Siiski töötatakse metoodika arenduses

selle nimel, et hinnata ka tööjõu voolavusest tekkivat tööjõuvajadust.

62 Võttes siiski arvesse, et kõik kutsealad ei eelda erialast tasemeõpet või vähemalt ei eeldata seda kõigilt uutelt töötajatelt. 63 MTA töötamise register võimaldab küll piisava detailsusega tööjõu voolavust hinnata, kuidas seni kättesaadavad andmed lähtuvad tugevate erakorraliste mõjudega perioodist (COVID-19, Vene-Ukraina konflikt jne), mille põhjal on raske tavaolukorra tööjõu voolavust modelleerida.

KASVU-/KAHANEMISVAJADUS

ASENDUSVAJADUS

TÖÖJÕU VOOLAVUS

Tööjõuvajaduse kitsas vaade Tööjõuvajaduse lai vaade

50

Tööjõuvajaduse laiem vaade ehk kogu uue tööjõu vajadus (nii tasemeõppest kui ka lühemate

koolituste/väljaõppega) hõlmab lisaks prognoositud töökohtade arvu muutusele ja pensionile jääjate

asendamise vajadusele ka tööjõu voolavusest tingitud uue tööjõu vajadust. Seda saab nimetada ka

tööandjate tunnetatud tööjõupuuduseks, sest makrotasandil on vastava kompetentsiga tööjõud küll

olemas, kuid ei ole rakendunud vastavas valdkonnas/PKA-l. Siin on arvestatud komponentidena

hõiveprognoosi, asendusvajadust ning tööjõu voolavust. Koolituspakkumise ja tööjõuvajaduse

võrdlusanalüüsis ei ole eeldatud, et tunnetatud tööjõupuudust peaksid katma ainuüksi valdkonna

tasemeõppe lõpetajad, vaid eelkõige kas juba tööturul teistes valdkondades töötavad, töötud,

mitteaktiivsed inimesed või ka välistööjõud. Eelkõige tähendab tööjõu voolavusest tingitud uue tööjõu

vajadus vajadust kohapealse väljaõppe ja täiendkoolituste, mitte niivõrd tasemeõppe järele.

Erinevaid tegureid arvesse võttes esitatakse PKA-ti argumenteeritud tööjõuvajaduse prognoosi

hinnang hõive muutuse suunana ning arvuliselt prognoosiperioodiks. Arvust olulisem ja kvalitatiivse-

kvantitatiivse segameetodi puhul põhjendatum on hõive muutuse trend ja seda mõjutavad tegurid.

OSKA töökohtade arvu muutuse ehk hõivemuutuse prognoos kasutab üldjuhul nn noolte skaalat, mis

on järgmine.

↑↑↑↑↑ – ülisuur kasv (üle 100% 10 aasta jooksul)

↑↑↑↑ – hüppeline kasv (kuni 100% 10 aasta jooksul)

↑↑↑ – intensiivne kasv (kuni 70% 10 aasta jooksul)

↑↑ – suur kasv (kuni 40% 10 aasta jooksul)

↑ – keskmine kasv (kuni 20% 10 aasta jooksul)

↗ – väike kasv (kuni 10% 10 aasta jooksul)

→ – püsib stabiilsena (kuni ±5% 10 aasta jooksul)

↘ – väike kahanemine (kuni –10% 10 aasta jooksul)

↓ – keskmine kahanemine (kuni –20% 10 aasta jooksul)

↓↓ – suur kahanemine (kuni –40% 10 aasta jooksul)

↓↓↓ – intensiivne kahanemine (kuni –70% 10 aasta jooksul)

↓↓↓↓ – hüppeline kahanemine (kuni –100% 10 aasta jooksul)

↓↓↓↓↓ – ülisuur kahanemine (üle –100% 10 aasta jooksul)

3.11. Tööjõupakkumine

PKA-de tööjõupakkumise prognoosimise etapis antakse hinnang potentsiaalsele uue tööjõu

pakkumisele, mida järgnevas analüüsifaasis kõrvutatakse prognoositava tööjõuvajadusega.

Tööjõupakkumist käsitletakse mitmekihilisena, vaatluse alla võetakse peamised uute töötajate

valdkonda jõudmise viisid: tasemehariduse lõpetamine, valdkondade ja PKA-de vahelised

tööjõuliikumised, sisseränne, noorte ja mitteaktiivsete inimeste tööturule sisenemine. Arvestatakse

ka demograafiliste muutuste komponenti, näiteks noorte arvu muutust.

Tööjõupakkumise prognoosimisel tuginetakse OSKA alusandmestikule, mis koondab eri allikatest

(TÖR-ist, EHIS-est, ETU-st jm) pärineva andmestiku ning võimaldab välja tuua empiirilised seosed PKA-

51

de ja erinevate tööjõupakkumise komponentide vahel. Valdkonnauuringus kirjeldatakse

tööjõupakkumise prognoosimiseks kasutatavate tööjõu voolavuse, sisserände ja tööturule sisenemise

näitajate detailseid määratlusi ja nende arvestamise viise OSKA alusandmestikku puudutavas

metoodikadokumendi osas. Üldjuhul võetakse need näitajad standardsel kujul üle alusandmestikust.

Järgnevalt on põhjalikumalt kirjeldatud ühte tööjõupakkumise kesksetest komponentidest –

koolituspakkumist, mis võib eeldada teatud määral n-ö tailor-made lähenemist igas

valdkonnauuringus.

3.11.1. Valdkonna koolituspakkumisse arvestatava tasemeõppe määratlemine

Koolituspakkumise ehk tasemeõppe lõpetajate baasilt tekkiva tööjõu pakkumise arvulise hindamise

aluseks võetakse kutse- ja kõrgkoolide tasemehariduse lõpetajad. Vajalikud oskused ja kvalifikatsiooni

võib omandada ka täiendusõppe teel, kuid selle kohta piisav andmestik puudub. Koolituspakkumise

hindamine algab õpiteede kaardistamisest ja valdkonna erialase õppe määratlemisest. Õpiteede

kaardistamine on nii iseseisev uurimisülesanne kui ka koolituspakkumise analüüsi esimene etapp,

mille käigus määratletakse õppekavad, mis valmistavad ette PKA-de töötajaid. Õpiteede kaardistamise

ülesanne on laiem kui ainult õppekavadest ülevaate saamine – lisaks õppekavadele kirjeldatakse

enamlevinud formaalseid ja mitteformaalseid (nt töökogemuse kaudu) oskuste omandamise teid, mis

võimaldavad töötajal saada ühe või teise PKA esindajaks. Töötajate kvalifikatsiooni tõstmise

võimaluste kohta annab teavet pakutavate täienduskoolituste analüüs.

Valdkonna erialase õppena käsitletakse neid õppekavasid64, mille lõpetajad sobivad töötama

valdkonna PKA-del. Õppekavade ja PKA-de sidumisel tuginetakse kahele peamisele teadmiste allikale.

• Eksperditeadmine – valdkonna töö- ja haridusmaailma ekspertidelt saadud teave ning EHIS-es

registreeritud õppekavade ja nende õpiväljundite analüüs.

• Empiiriline teadmine – selle kohaselt lähenetakse õppekavade ja PKA-de vahel seoste

loomisele empiiriliselt, vaadates andmete põhjal, millise õppekavarühma/õppekavade

lõpetajad liiguvad kutsealale.

Eksperditeadmise põhine teave koondatakse eelkõige EHIS-e õppekavade ja nende õpiväljundite

analüüsimisel. Empiiriline teadmine põhineb TÖR-i ja EHIS-e ühendatud andmetel OSKA

alusandmestikus, kus on võimalik vaadata PKA-de töötajate haridustausta õppekavade tasemel.

Seejuures tuleb arvestada, et OSKA alusandmed kajastavad juba tööturule siirdunud inimestega

seotud trende. Seega on empiiriliselt näha õppekavarühmade ja ametialagruppide seoseid, mis olid

valdkonnale iseloomulikud viimastel aastatel.

Lisaks erialaste õppekavade lõpetanutele töötab valdkonnas inimesi, kes on õppinud õppekavadel,

mille üks rakendusvõimalus on analüüsitava valdkonna PKA. Need õppekavad arvestatakse

koolituspakkumisse kui valdkonnale lähedased õppekavad. Valdkonnale lähedaste õppekavade

määratlemise alus on OSKA haridusvõti, mis tähendab, et määratlemine toimub õppekavarühma

tasandil. Haridusvõti kirjeldab üldisemaid eeldatavaid seosed ametialagruppide ja õppekavarühmade

tasemel ning aitab koolituspakkumise määratlemisel luua seoseid OSKA varasemates uuringutes

kogunenud eksperditeadmise ja OSKA alusandmestikus peituva empiirilise teadmise vahel.

Haridusvõti koostatakse eraldi kutseharidusele ja kõrghariduse astmetele. Valdkonnauuringu

64 Õppekava all on mõistetud EHIS-es unikaalse õppekava koodiga õppekavasid, mille kool on koostanud riiklike õppekavade alusel või tööandjate soovil.

52

koolituspakkumise (täpsemalt valdkonnale lähedaste õppekavade) määratlemisel tuleb vajaduse

korral neid seoseid täpsustada.

3.11.2. Valdkonna hariduse ülevaade uuringuaruandes

Valdkonnaga seotud hariduse ülevaates uuringuaruandes tuuakse välja valdkonna

tasemeõppevõimalused kutse- ja kõrghariduse tasemel ning kirjeldatakse mitteformaalseid

õppimisvõimalusi. Kui see on valdkonna murekoht, puudutatakse ka hariduse kvaliteediga seonduvat.

Tasemeõppe analüüsis tuuakse välja, mis tasemel ja mis koolides on võimalik valdkonna PKA-dele

sisenemiseks ettevalmistust saada. Hariduspakkumise mahulisi trende kirjeldades võidakse käsitleda

sisseastumise, katkestamise ja lõpetajate dünaamikat.

Koolituspakkumise analüüsil kasutatakse kõrg- ja kutsekoolidesse vastuvõtu, õppijate, katkestajate

ning lõpetajate puhul nii EHIS-e andmestikku kui ka teavet haridusekspertidega tehtud intervjuudest.

Koolituspakkumise arvutamisel lähtutakse üldjuhul õppekava tasemel andmetest, eristades vajaduse

korral spetsialiseerumisi.

3.11.3. Koolituspakkumise arvutamine

Koolituspakkumist arvutatakse etapiti, võttes arvesse mitmeid tegureid. Järgnevalt kirjeldatakse

komponente ja etappe, mida koolituspakkumise arvutamisel läbitakse.

Õppekavad on koolituspakkumise arvutustes kahte tüüpi: valdkonnaga otseselt seotud õppekavad ja

valdkonnale lähedased õppekavad (vt ka ptk 6.11.1). Valdkonnaga otseselt seotud õppekavade alusel

arvutatakse lähiaastatel PKA-dega seotud õppekavade eeldatav lõpetajate arv, mille aluseks

võetakse üldjuhul kolme-nelja viimase õppeaasta lõpetajate keskmine arv. Seejuures arvestatakse

kuue viimase aasta sisseastujate arvust ja selle muutusest tuleneva lõpetajate arvu muutusega,

eeldades, et katkestamise määr ei muutu. Trendi pikendamiseks kümnele aastale korrutatakse

lähiaastate lõpetajate prognoos kümnega. Võimalik uus tööjõud on vaid teatud osa lõpetajatest, sest

kõik lõpetajaid valdkonna PKA-del tööle ei asu – seepärast arvestatakse lõpetajate rakendumist PKA-

del senise lõpetajate valdkonda rakendumise koefitsiendi põh jal65.

Lisaks valdkonnaga otseselt seotud õppekavade lõpetajatele töötab valdkonnas inimesi, kes on

õppinud muul lähedasel õppekaval, mille üks rakendusvõimalus on valdkonna PKA. Need lõpetajad on

koolituspakkumisse arvestatud kui teistelt lähedastelt erialadelt tulevad lõpetajad.

Koolituspakkumises ei võeta uue tööjõuna arvesse õpingute katkestajaid, kuigi teatud juhtudel võivad

nad sobida PKA-l töötama, kui on õppe piisavas mahus läbinud. Sellisel juhul arvestatakse seda asjaolu

tööjõuvajaduse ja koolituspakkumise tasakaalule kvalitatiivse hinnangu andmisel.

Välismaalastest lõpetajate puhul kaalutakse iga kord eraldi, kas neid koolituspakkumisse arvestada.

Kui on teada, et konkreetse õppekava lõpetajad Eestis pigem tööle ei asu, jäetakse välisüliõpilased

koolituspakkumisest pigem välja.

Selleks, et vältida edasiõppimisest tulenevat topeltarvestust kutse- ja kõrghariduses, on

koolituspakkumise arvutamisel lisaks arvestatud võimalikku liikumist õppeastmete vahel66 (nt

65 Põhineb EHIS-e ja TÖR-i andmetel. 66 Õpingute jätkamine kõrgemal haridusastmel kuni nelja aasta jooksul pärast lõpetamist.

53

magistriõppe lõpetajad on varem omandanud kõrghariduse esimese astme hariduse, kutsehariduse

lõpetaja jätkab õpinguid kõrghariduse esimesel astmel).

Lisaks rakendatakse koolituspakkumise arvutamisel valdkonnaga seonduvate õppekavade lõpetajate

arvule tööjõus osalemise määra (st hõivatute või töötute osakaalu tööealisest rahvastikust), sest ei

saa eeldada, et potentsiaalselt kõik lõpetanud tööhõives osaleksid. Erinevatel põhjustel on teatud osa

lõpetanutest tööturul igal ajahetkel mitteaktiivne. Tööjõus osalemise määr on tööjõu-uuringu alusel

vanusegrupis 25–49 sõltuvalt valdkonnast 85–95%. Lihtsuse huvides kasutatakse tööjõuvajaduse

prognoosimisel arvestuslikku keskmist tööjõus osalemise määra, st 90%.

Juba valdkonnas töötavate õppijate ning noorte ja täiskasvanute käsitlemine koolituspakkumises

Üha raskem on eristada tasemeõppes õppijate seast neid, kes ei ole n-ö uus tööjõud, vaid kasutavad

tasemeõpet selleks, et oma kvalifikatsiooni tõsta, st asuvad täiendusõppesse või õppima siis, kui nad

juba erialal töötavad.

Kui erialahariduse omandajad on valdkonnas töötanud üsna lühikest aega (paar aastat), on asjakohane

käsitleda neid uue tööjõuna. Tööjõunõudluse rahuldamise pikemas vaates ei ole tähtis, kas kutsealal

töötavad inimesed asuvad erialal tööle enne või pärast erialahariduse omandamist.

Koolituspakkumises on põhjendatud välja tuua vaid need erialahariduse omandajad, kes on PKA-l

töötanud pikalt (pigem kümme ja rohkem aastat), neil on enamasti varasem erialane haridus

(tavaliselt madalamal tasemel) ning osalevad erialaõppes kvalifikatsiooni tõstmise eesmärgil või

muutunud nõuete tõttu õigusaktides (vt joonis 7).

Joonis 7. Valdkonnas töötavate tasemehariduse lõpetajate tööjõupakkumises arvestamise skeem

Noorte ja täiskasvanud ning juba valdkonna PKA-del rakenduvate lõpetajate eristamine

koolituspakkumises annab täiendavat teavet, võimaldades nüansseeritumalt tõlgendada

kvantitatiivsel mudelil põhinevat tööjõuvajaduse ja -pakkumise võrdlust. Ühtlasi võimaldab see

täpsemalt määratleda koolitusvajadust ehk seda, kui suur osa valdkonna PKA-de jaoks uuest tööjõust

vajab ettevalmistust tasemeharidusest.

54

3.11.4. Täiendusõpe

Täiendusõppel on tähtis roll ühiskonna muutustest ja tehnoloogia arengust tingitud uute teadmiste,

oskuste ja hoiakute kujundamisel. Üleilmsete trendide mõjust lähtudes töökeskkond ja töö sisu

pidevalt muutuvad ning elukestvas õppes osalemine on oluline iga valdkonna PKA-de esindajatele.

Elukestev õppimine tähendab pidevat eneseharimist ja muutustega kohandumist, et püsida (tööturul)

konkurentsis. Täiendusõppe vajaduse kirjeldamine OSKA uuringutes on oluline teave, mida

kasutavad erinevad osapooled, näiteks Haridus- ja Teadusministeerium ja Töötukassa, et

täienduskoolitusvõimaluste pakkumist täpsemini sihtida.

Täiskasvanute täiendusõpe67 võimaldab omandada või täiendada erialaseid teadmisi ja oskusi või

omandada uusi oskusi. Õppe läbimist tõendab tunnistus68 või tõend. Ümberõpe on pigem suunatud

karjääritee alustamisele uues valdkonnas, sh erialase kvalifikatsiooni omandamisele.

Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise hindamisel on lisaks tasemeõppe koolituspakkumisele üha tähtsam

arvestada võimaluse korral täiendus- ja ümberõppe vajadusega. Täiendusõppe analüüs aitab hinnata,

millistest koolitustest tuntakse puudust, millist koolitust vajaksid teistest sektoritest valdkonda

sisenejad, millele õppes rohkem tähelepanu pöörata või milliseid õppevorme võiks eelistada.

Täiendusõppe analüüsi käigus kogutud teave on alus uuringus koolituspakkumisele arvulise hinnangu

andmisel.

Täiendusõpe on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud

õppetegevus, mille peamine kriteerium on väljundipõhise õppekava olemasolu. Paljudel juhtudel on

võimalik mitteformaalse69 õppe abil siseneda uuele kutsealale. Uuringus käsitletakse ümberõpet nii

tasemeõppe kui ka täiendusõppe segmentides ning uuringu tulemuste alusel võib otsustada, kas

pühendada ümberõppele terve eraldi alapeatükk.

Valdkonna PKA-ga seonduvate täienduskoolituste kohta kogutakse teavet eksperditeadmiste ning

PKA-le ettevalmistavate õppekavarühmadega seonduvate täienduskoolituste andmete põhjal.

Täiendus- ja ümberõpe toimub kas inimese enda initsiatiivil või tööandja või Eesti Töötukassa

suunamisel. Täienduskoolitusi korraldavad täienduskoolitusasutused, kelleks võivad olla eraõiguslikud

või avalik-õiguslikud juriidilised isikud, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused või füüsilised isikud, kes

on taotlenud täienduskoolituse korraldamiseks tegevusloa või on esitanud selleks tegevuseks

majandustegevusteate70.

Täiendusõppe vormid ja võimalused on töötajate ja ettevõtjate jaoks erinevad.

• Avatud koolitused, sh Töötukassa suunamisel toimuvad täiendus- ja ümberõppekursused, mida

tuntakse ka kui tööturukoolitusi71. Teavet avatud koolituste kohta leiab täiendus- ja ümberõppe

pakkujate veebisaitidelt, kus on esitatud kursuste toimumise ajad, koolituse sisu ja õpiväljundid.

67 Täiskasvanute koolituse seadus § 1 lg 4 märgib, et täiendusõpe on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus (https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019093) 68 Tunnistus antakse, kui õppekava läbimisel kontrollitakse õpiväljundi(te) saavutamist ning õppija on täitnud õppekava läbimiseks vajalikud tingimused. 69 Mitteformaalne õppimine toimub väljaspool formaalharidussüsteemi ja see on õpitegevus, mis on ette võetud teadlikult, eesmärgiga end arendada, hankida uusi oskusi, teadmisi ja kogemusi väljaspool

traditsiooniliselt mõistetavat kooliharidust. 70 Täiskasvanute koolituse seadus § 1 lg-d 4 ja 5 (https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019093). 71 https://www.tootukassa.ee/et/teenused/karjaar-ja-koolitamine/koolitused.

55

Lisaks kontaktõppele võib võimalusel uurida ka valdkonnaga seotud veebipõhiseid koolitusi, sh

rahvusvahelisi veebikoolitusi. Erialaste teadmiste täiendamiseks ja uute oskuste omandamiseks

tuleb analüüsida ka kõrgkoolide pakutavaid mikrokraadiprogramme , mis sobivad nii töötaja

konkurentsivõime parandamiseks tööturul kui ka karjäärimuutuste tegemiseks .

• Tellimuskoolitused on konkreetse õppekavaga tellitud koolitused. Need on spetsiaalselt

organisatsioonidele kohandatud koolitusprogrammid, mis vastavad nende konkreetsetele

vajadustele ja eesmärkidele. Tellimuskoolitusi teevad sageli välised koolituspakkujad või

spetsialistid ning need võivad hõlmata spetsiifilisi teemasid, oskuste arendamist või kohanemist

muutuva töökeskkonnaga. Need koolitused võimaldavad ettevõtetel täpselt määratleda

õppekava, ajakava ja koolituse sisu oma töötajate vajaduste kohaselt, aidates seeläbi tõhusalt

suurendada oskuste taset ja töötajate professionaalset arengut.

• Juhendatud õppimine töökohal sobib näiteks nii uute töötajate sisseelamiskoolituseks kui ka

tööülesannetega seotud spetsiifiliste teadmiste ja oskuste omandamiseks. Samuti on see

oluline muutuste või uuenduste rakendamisel ettevõttes, kus töötajatel tuleb kiiresti kohaneda

uute tehnoloogiate, süsteemide või protsessidega. Sageli kasutatakse juhendatud õppimist

töökohal siis, kui tööandja sobivate oskustega töötajaid tööturult ei leia ning vajalike oskuste

omandamiseks on kõige sobivam, kui töökogemusega töötaja juhendab kohapeal.

Eelnev jaotus on tinglik ning tegelikkuses võivad erinevad õppevormid osaliselt kattuda. Näiteks võib

konkreetse õppekavaga tellitud koolitus toimuda ettevõtte enda töötaja juhendamisel.

Täienduskoolitusi korraldavate asutuste andmed on alates 2016. aastast kättesaadavad EHIS-es72.

Kättesaadavad on vaid andmed Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Töötukassa tellitud koolitustel

osalejate kohta, kuid nende puhul puudub ülevaade, kui paljud täienduskoolitustel osalenutest on

ümberõppijad.

3.12. Oskuste vajadus ja oskuste pakkumine

3.12.1. Valdkonna oskuste vajaduse prognoosimine

Peatükis keskendutakse PKA-de kõige olulisematele, kasvava vajadusega arendamist vajavatele

oskustele, mitte ei kirjeldata kogu vajaminevat oskuste paletti (st ei koostata PKA-dele

kutsestandardeid ega koostata kompetentsi/oskuste profiili).

Analüüsi käigus hinnatakse prognoositavaid muutusi vajalikes teadmistes ja oskustes ning

selgitatakse välja valdkonna arenguks vajalikud teadmiste, oskuste ja hoiakute puudujäägid.

Prognoos põhineb valdkonda mõjutavate suundumuste ja ekspertidega tehtud intervjuude analüüsil.

Vastuseid otsitakse järgmistele küsimustele .

• Millised oskused on PKA-del töötamiseks nüüd ja lähitulevikus kasvava tähtsusega, kuid

praegusel töötajaskonnal ebapiisavad?

• Millised on nn tulevikuoskused, mille vajaduse tingivad valdkonna arengut mõjutavad

trendid?

72 01.07.2015 jõustunud täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt esitavad täiendkoolitusasutused alates 2016. aasta keskpaigast majandustegevuseteate EHIS-esse.

56

Vastuste leidmiseks analüüsitakse oskuste vaates olulisemaid põhitegevusi ja koostatakse neist

loetelu, millele peaks oskuste vaates taseme ja/või täiendusõppes rohkem tähelepanu pöörama.

Peatükis võrreldakse valdkonna tööjõu oluliste arendamist vajavate oskuste vajadust ja

koolituspakkumist.

Teavet oskuste vajaduse kohta kogutakse ekspertidelt intervjuude ja grupiarutelude käigus.

Ekspertidel palutakse esitada oma hinnang oskuste, teadmiste ja hoiakute vajaduse muutumisele

argumenteeritult, näiteks seostatult valdkonna töö sisu muutvate (tuleviku)trendidega. Oskuste

analüüsil on põhirõhk kasvava tähtsusega arendamist vajavate oskuste väljaselgitamisel ning

hinnatakse nii erialaste kui ka üldoskuste/isikuomaduste vajadust73. Üldoskuste vajaduse kirjeldamisel

seatakse fookus kuni viiele valdkonna kõige olulisemale arendamist vajavale oskusele. Oskuste

vajadusi kirjeldatakse funktsiooni põhjal.

Lisaks eksperdihinnangutele (intervjuud tööandjatega, vilistlastega, haridusasutuste, sh

täienduskoolituse pakkujate esindajatega) kasutatakse oskuste vajaduse prognoosimisel toetava

materjalina varem ilmunud temaatilisi uuringuid (sh kutse- ja kõrgkoolide vilistlaste uuringuid)74,

ajakohaseid Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri tehtud temaatiliste, kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi

hindamiste ja institutsionaalsete akrediteerimiste aruandeid75, õppekavasid, üld-, kutse- ja

kõrghariduse välishindamise ülevaateid76, vastavasisulisi bakalaureuse-, magistri- või doktoritöid (nt

vilistlaste rahulolu õpingutega, vilistlaste töölerakendumine, valdkonnas töötamiseks vajalikud

kompetentsid ja oskused), erinevaid valdkondlikke (sh rahvusvahelisi) analüüse , kutseeksamite

sooritamise statistikat, töökuulutustes olevat teavet jt materjale. Tehniliste võimaluste avardudes ja

sõltuvalt valdkonnast võib infot koguda ka küsitluse vormis, analüüsida töökuulutusi jt allikaid.

Peatükis tuuakse välja peamised oskuste pakkumisega seotud kitsaskohad erinevatel teemadel,

näiteks õppebaaside arendamisvajadused, õppejõudude/õpetajate ettevalmistus, praktikakorraldus,

õppevormid ja õppetöö paindlikkus, täiendusõppe pakkumine jm.

Lähtudes valdkonna eripärast (hariduspakkujate ja õppekavade hulgast, alavaldkondade arvust,

peamiste ametiala gruppide hõlmatusest) võib hariduspakkumise oskuste vajadusele vastavuse

kitsaskohtade analüüsi struktureerida näiteks erialaste ja üldiste oskuste ning tasemehariduse ja

täiendusõppe pakkumise, õppetasemete, uuringusse hõlmatud alavaldkondade , PKA rühmade või

peamiste hariduspakkujate vaates.

Täiendavate taustaandmete kasutamise, lisaintervjuude vajaduse ja peatüki ülesehituse otsustab

OSKA uuringumeeskond, tuginedes varasematele OSKA uuringutele, seire tulemustele ja analüüsi

käigus ilmnevatele valdkonna hariduspakkumise kitsaskohtadele.

3.13. Tööjõuvajaduse ja -pakkumise võrdlus

Uuringu üks peamine eesmärk on võrrelda OSKA valdkonna tööjõuvajadust tööjõupakkumisega ning

anda hinnang selle piisavusele.

73 Võimaluse korral lähtutakse klassifikaatoris kasutatavatest terminitest. 74 https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja-statistika-0 . 75 Kvaliteedi hindamises osalevad sõltumatud eksperdid, sh valdkonna tööandjad, kõrghariduses ka

väliseksperdid ja üliõpilased. Hindamisaruanded ja täiendava info hindamise korralduse kohta leiab Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri kodulehelt www.haka.ee. 76 https://www.hm.ee/et/valishindamine.

57

Kvantitatiivsel mudelil põhinevad arvutused moodustavad küll uuringu n-ö selgroo, kuid tulemuste

tõlgendamiseks ja otsuste tegemiseks ei saa kasutada neid ilma kontekstita, kuhu kvantitatiivne tulem

paigutub. Valdkonna arengu seisukohalt ei ole oluline ainult see, kas koolituspakkumine vastab

arvuliselt tööjõuvajadusele, vaid sama oluline on õppe sisu ja töötajatele vajalikke oskusi puudutav.

Tööjõuvajaduse prognoosi koostamisel on arvestatud pensionile jääjate asendusvajaduse, tööjõu

voolavuse ning valdkonna tööhõiveprognoosiga. Lähiaastatel, kui tekib piisavalt kvaliteetne

alusandmestik tööjõu voolavuse prognoosimiseks, võetakse arvesse ka voolavuse komponenti.

Asendusvajadus arvestab demograafilisi arenguid ning annab arvulise hinnangu sellele, kui palju on

vaja juurde töötajaid, et asendada tööturult vanuse tõttu lahkujaid. Tööhõiveprognoosi ehk

kasvu-/kahanemisvajaduse komponendi puhul on fookuses see, kas valdkonna hõive PKA-ti

lähitulevikus kahaneb või kasvab. Tööjõu voolavus toob esile uute töötajate vajaduse seoses

töökohavahetustega PKA-de vahel või Eestist väljarändega (vt ptk 3.9).

Tööjõupakkumise (vt ptk 3.10) prognoosimisel arvestatakse lähiaastate koolituspakkumist ning lisaks

eeldatakse, et välistööjõudu saab prognoosiperioodil kasutada senisega vähemalt samas mahus.

Seega PKA-del, kus on suur välistööjõu osatähtsus, on vajadus tasemeõppe lõpetajate järele

mõnevõrra väiksem.

Tööjõu väljavoolu tasakaalustab töötajate sissevool teistest valdkondadest ja kutsealadelt.

Voolavusest tingitud tööjõuvajaduse puhul on üldjuhul eeldatud, et tööjõuvajadust ei pea katma

valdkonna tasemeõppe lõpetajad, sest tööturul on vastavate oskustega tööjõud olemas.

Prognoositud tööjõupakkumist ja tööjõuvajaduse tasakaalu võrreldakse arvuliselt ning see on üks

komponent lõpliku kvalitatiivse hinnangu andmisel tööjõupakkumise piisavusele. Kvalitatiivses

lõpphinnangus on koos VEK-i ekspertidega tõlgendatud arvulist tulemust ning selgitatud muid

asjaolusid, mis mõjutavad tööjõupakkumise ja -vajaduse tasakaalu. Näiteks võib kvantitatiivne arvutus

näidata lõpetajate olulist ülepakkumist tasemeõppes, kuid valdkonna eksperdid toovad sellest

hoolimata välja tööjõu nappust. Seega saab esile tuua nimetatud turutõrke põhjused,

toimemehhanismi ja avada probleemi olemuse. See võib eeldada ka lisaanalüüse, mis jäävad OSKA

uuringu fookusest välja. Kvantitatiivse mudeli piirangud muudavad tulemuste täiendava analüüsi

veelgi olulisemaks, sest ka keerukaim kvantitatiivne mudel ei suuda hõlmata ja statistiliselt ära

kirjeldada tööjõuvajaduse ja -pakkumise vaheliste seoste kogu komplekssust. Alati leidub

valdkonnaspetsiifilisi nüansse, mida standardsetes mudelarvutustes ei ole võimalik arvestada. Seega

on kokkuvõttes kvalitatiivne hinnang tööjõupakkumise piisavusele kvantitatiivsest tulemusest

olulisem.

Tööjõuvajaduse ja -pakkumise võrdlus ning selle sisuline analüüs on oluline sisend, et muuta

tasemeõppe ja täiendkoolituste pakkumist, ühildada paremini töö- ja haridusmaailma vajadusi ning

leida laiemalt lahendusi, et tuleviku tööjõuvajadusele paremini vastata. Võttes uuringutulemused

aluseks koolituskohtade planeerimisel, tuleb arvestada metoodikast tulenevate piirangutega, sh võtta

arvesse, et tegelik koolitustellimus peab arvestama ka katkestajatega, mitteerialase rakendumisega,

tööjõu voolavusega jne, st koolitustellimus peab olema „ülekattega“. Samuti tuleb silmas pidada, et

tööjõupuuduse leevendamise võimalusi peaks käsitlema avaramalt, mitte ainult läbi

koolituspakkumise prisma.

Tööjõuvajaduse ja -pakkumise võrdluse tulemused on üks sisend uuringu olulisemate kitsaskohtade

määratlemisele ja võimalike lahendusteede ehk ettepanekute sõnastamisele (vt ptk 3.14).

58

3.14. Ettepanekud valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse täitmiseks

Analüüsi tulemusena sõnastatakse uuringuaruande viimases peatükis valdkonna peamised

kitsaskohad piisava arvu ja oskustega töötajate leidmisel või muud valdkonna tööjõudu puudutavad

ebakõlad koos nende leevendamise ettepanekute ning muude soovituste ja tähelepanekutega.

Võimalike probleemidena tuuakse välja nii tööjõu nõudluse kvantitatiivsete (koolituspakkumise

arvulise mittevastavuse) kui ka kvalitatiivsete aspektidega (nt oskustega) seotud kitsaskohad.

Analüüsist võivad välja kooruda laiemadki hariduspoliitilised või muude poliitikatega seotud, samuti

valdkondadeülesed probleemkohad, ettepanekud ja tähelepanekud.

Uuringu eesmärgist lähtudes võivad ettepanekud olla seotud:

• koolitusvajaduse (sh nii tasemeõpe kui ka mitteformaalhariduse) täitmisega;

• vajalike muudatustega õppe sisu, mahu, korralduse jm osas;

• oskuste kvaliteediga;

• tööjõu voolavuse vähendamisega;

• töötingimustega;

• õigusaktide ja regulatsioonidega;

• kutsestandarditega;

• välistööjõu ja rändepoliitikaga vms.

Ettepanekud ja neid täiendavad muud soovitused ja tähelepanekud puudutavad õppeasutusi,

erinevaid hariduse valdkonnas tegutsevaid organisatsioone, erialaliite, õppijaid, valdkonna

poliitikakujundajaid, erialaliite jt.

Teemade ammendavat loetelu, milles ettepanekuid, soovitusi ja tähelepanekuid tehakse, ei ole

võimalik anda. Mõned näited võimalikest teemadest on järgmised:

• suureneva osatähtsusega oskused, millele peaks õppekava arenduses tähelepanu pöörama

(nii tasemeõppes kui ka täienduskoolituses);

• vajalikud erialad või kompetentsid, mille õppimisvõimalused (Eestis) puuduvad;

• erialade disproportsioon;

• praktika või praktilisema õppe võimalused kutse- või kõrghariduses;

• õppetegevuse ja -korralduse asjakohasus ja tõhusus;

• valdkonna kutsestandardite loomise ja/või täiendamise vajadused;

• valdkonna populariseerimise vajadus;

• koolide, erialaliitude ja ettevõtete omavaheline koostöö;

• õpetajate ja õppejõudude järelkasv;

• õpetajate ja õppejõudude enesetäiendamise ja stažeerimise võimalused;

• õppematerjalide olemasolu ja/või kättesaadavus ja koostöö nende väljatöötamisel või

uuendamisel;

• valdkondlike täienduskoolituste ja/või ümberõppe vajadused.

Kitsaskohtade osa esitatakse uuringuaruande viimases peatükis järgmise struktuuriga:

• lühikokkuvõte kitsaskohtadest (sh antakse edasi nende kõige olulisem taustateave) ja

vajaduse korral fokuseeritud eesmärgiseade nende lahendamiseks;

• kitsaskohast ja eesmärgiseadest lähtuvad ettepanekud kitsaskohtade leevendamiseks (koos

eestvedaja(te)ga, kelle pädevusse ettepaneku elluviimine kuulub);

59

• kitsaskohtadega seonduvad muud soovitused ja tähelepanekud.

Ettepanekuks sõnastatakse uuringumeeskonna ja ekspertide hinnangul kitsaskohtade leevendamiseks

kõige mõjusamad tegevused, mille elluviimist on võimalik hiljem mõõdetavas vormis seirata. Muude

soovituste ja tähelepanekute kohta konkreetseid tegevusettepanekuid ei sõnastata. Sellest olenemata

annavad need teema kohta täiendavat teavet ja/või esitavad soovitusi lisategevusteks kitsaskohtade

leevendamisel, mis on valdkonna jätkusuutlikkuseks ja arenguks olulised. Kitsaskohtade ja

ettepanekute sõnastus arutatakse läbi ka OSKA meeskonnaga, et tagada ettepanekute ühtlus OSKA

uuringute vahel.

Eelistatult on ettepanekute eestvedajad ja koostöö osapooled kaasatud ja/või teavitatud uuringu

käigus ning ettepanekute tegemise protsessis. OSKA ettepanekute eduka rakendamise eeldus on

valdkonna analüüsi tulemuste võimalikult konkreetne ja selge sõnastus. Kõiki ettepanekute

eestvedajaid ning koostööpartnereid teavitatakse uuringu avaldamise järel ka kirjalikult e-posti teel.

Üldiste, näiteks kõigile üldhariduskoolidele suunatud ettepanekute kohta edastatakse teavitused

vastavate erialaühingute kaudu. Samuti on mõistlik koondada OSKA valdkondades sarnased üldised

ettepanekud ning teha ühine teavitus.

3.15. Kitsaskohtade leevendamise seire

Valdkonnauuringutes sõnastatud kitsaskohtade lahendamise/leevendamise ja ettepanekute

elluviimise seire eesmärgid on järgmised:

• luua valdkonna ekspertide ja ettepanekute elluviimise eest vastutavate organisatsioonide

ühine inforuum, et arendada jätkuvalt koostööd ning lahendada/leevendada uuringus välja

toodud kitsaskohti;

• koguda teavet, milliseid kitsaskohtade ja ettepanekutega seotud tegevusi rakendatakse;

• analüüsida, millised on ettepanekute elluviimisega seotud takistused;

• koguda infot ettepanekute toel toimunud muutuste kohta valdkonnas;

• koguda sisendit OSKA valdkonna ja/või temaatilisteks analüüsideks.

Seire toimub kahes etapis, millel on erinevad alaeesmärgid ja tegevused.

I etapp viiakse läbi kaks-kolm aastat pärast OSKA analüüsi avaldamist. Uuringutest selgunud

kitsaskohtade leevendamiseks püstitatud eesmärkide saavutamise seiret alustatakse ettepanekute

teostatavuse ja rakendamise tagasiside kogumisega ehk protsessi seirega. Protsessi seire näitab, kas

ja milliseid ettepanekutega seotud tegevusi rakendatakse, millised on lisategevused valdkonna

kitsaskohtade leevendamiseks ning ettepanekute elluviimisega seotud takistused.

Esimeses etapis saadetakse varem informeeritud ettepanekute rakendamise eestvedajatele

võimalikult personaalne veebipõhine küsimustik. Selle eesmärk on koguda tagasisidet ettepanekute

kaupa kitsaskoha leevendamisega seotud tegevuste kohta koos täiendavate tegevustega, mis on

aidanud kitsaskohta leevendada, ning saada tagasisidet võimalikult paljudelt seotud osapooltelt.

Võtmetähtsusega on tagasiside organisatsioonidelt, kellele suunatud ettepanekud on suure kaaluga

ja mõjutavad kitsaskohtade lahendamist oluliselt.

Küsitluse tulemuste alusel analüüsib OSKA uuringumeeskond (vajaduse korral koos valdkonna

võtmeekspertidega) tagasisides esitatud tegevuste piisavust ning hindab, kas need viivad soovitud

60

eesmärkide saavutamiseks vajalike muutusteni. Täiendavalt analüüsitakse valdkonna taustanäitajaid

(nt majandus-, hõive-, haridusstatistikat).

Kui valdkonnas on toimunud muutused, näiteks on esile kerkinud aktuaalsed probleemid, uued

arengud või sõlmprobleemid ning on vaja on prognoosi korrigeerida või ettepanekuid muuta,

analüüsitakse tulemusi ekspertide ja ettepanekute elluviijatega seireseminaril.

Analüüsi ja seireseminari tulemused koondatakse seirearuandeks, mis avaldatakse OSKA veebilehel

ning mida jagatakse vastutavate osapoolte ja valdkonna eksperdikogu liikmetega. Laiemat sekkumist

vajavad kriitilise tähtsusega teemad edastatakse OSKA koordinatsioonikogule.

II etapp tehakse enne järgmist valdkonnauuringut. II etapis keskendutakse valdkonnauuringust ja seire

I etapist selgunud kitsaskohtade aktuaalsusele ning kogutakse sisendit uu(t)eks OSKA analüüsi(de)ks.

OSKA uuringumeeskond koos valdkonna ekspertidega analüüsib ettepanekute rakendamise

tervikpilti, vaatab üle kitsaskohtade, püstitatud eesmärkide ja ettepanekute aja- ja asjakohasuse.

Vajaduse korral analüüsitakse valdkonna taustanäitajaid (nt majandus-, hõive-, haridusstatistikat) ja

kogutakse tagasisidet ettepanekute rakendamise eestvedajatelt. Kriitilise tähtsusega ettepanekute

puhul lepitakse kokku järgnevad sammud vajalike muutuste elluviimiseks ja OSKA uue

valdkonnauuringu kavandamiseks.

61

4. Temaatilised uuringud

OSKA temaatilised uuringud toetavad OSKA eesmärke , täiendades valdkonnauuringuid ja

üldprognoosi. Temaatilised uuringud on rakendusuuringud, mille tulemuste kasutajad on näiteks

tööturu- ja hariduspoliitika kujundajad ja rakendajad, haridusasutused, tööandjad ning haridusvalikuid

tegevad noored ja täiskasvanud.

Uuringutes on võimalik keskenduda:

• korduvatele kitsaskohtadele OSKA valdkonnauuringutes, mis vajavad valdkondade ülest

täiendavat analüüsi (nt madala rakendumisega erialad ning digipädevused, juhtimisstiilid ja

juhtimisoskused);

• uutele mustritele tööturul (nt duaalne karjäär, erinevad karjäärimudelid, tüpoloogiad);

• korduvatele kitsaskohtadele OSKA ettepanekute elluviimisel (seire tulemuste analüüs);

• valdkonnakesksetele kitsaskohtadele, mille analüüsimiseks ei ole valdkonnauuringu raames

piisavalt aega;

• kitsaskohtadele, mille uurimiseks OSKA valdkonnauuringu metoodika või sihtgrupid ei sobi (nt

teaduse- ja arendustegevuse töötajad ettevõtetes, tehisintellekti mõjud, õpitud erialale tööle

mitteasumise põhjused);

• teistele tööjõu ja oskuste vajaduse ning pakkumisega seotud arengute väljaselgitamisele ja

probleemidele (nt trendid, roheoskused; COVID-i mõjud, välistööjõu problemaatika).

Üksikute uuringute vajalikkuse ja uurimisteema kinnitab OSKA koordinatsioonikogu, tuginedes selleks

Kutsekoja ettevalmistatud projektile. Uuringuprojektis kirjeldatakse temaatilise uuringu eesmärki,

uurimisküsimusi, sihtgruppi/-gruppe, uuringu objekti, metoodikat, väljundit ja ajakava (vt nt lisa 8,

COVID-19 eriuuringu projekt).

Temaatiliste uuringute tööprotsess ehitatakse üles uurimisküsimustest lähtudes. Uuringu metoodika

sõltub sellest, kuidas uurimisprobleeme lahendada ja uuringus seatud eesmärke täita. Paljudel

juhtudel saab kasutada OSKA andmemudeli mooduleid ja OSKA metodoloogilist raamistikku.

Vajaduse korral kaasatakse uuringu tegemisse olulisi koostööpartnereid (ministeeriume,

haridusasutusi, tööandjaid, Töötukassat jt).

Uuringu väljund võib olla näiteks:

• OSKA valdkonnaspetsiifiline või valdkondade ülene tööjõuvajaduse ja hariduspakkumisega

seotud kitsaskohtade analüüs;

• ettepanekud ja soovitused haridusasutustele ja erinevatele tööturu osapooltele ning

valdkonnaga seotud poliitikakujundajatele;

• ajakohane tööjõu ja oskuste vaatega seotud teave.

Temaatiliste uuringute tulemused avaldatakse sõltuvalt uuringust eraldi uuringuaruandena, OSKA

valdkonnauuringu või üldraporti lisana.

62

5. Uuringutulemuste teavitustegevus

Uuringu valmimise järel tutvustatakse uuringu tulemusi erinevatele sihtgruppidele.

OSKA peamised sihtgrupid on:

• poliitikakujundajad ja -rakendajad (nt ministeeriumid, Töötukassa);

• õppeasutused ja koolitajad (nt kutse- ja kõrgkoolid, täienduskoolituste pakkujad);

• karjäärispetsialistid;

• kutse- ja erialaliidud;

• õpetajad ja noorsootöötajad;

• rahvusvahelised koostööpartnerid.

OSKA kaudsed sihtgrupid on igas vanuses karjäärivalikute tegijad ning lapsevanemad. Karjäärivalikute

tegijateni jõutakse eelkõige karjäärispetsialistide ning õpetajate ja noorsootöötajate kaudu.

Lapsevanemateni ja avalikkuseni jõuab OSKA info eelkõige meedia ning tulevikus ka oskuste süsteemi

kaudu.

2024. aastal valmib oskuste süsteemi veebikeskkond, kus on ametiprofiilide koostamisel ja

ametikirjelduste loomisel mh arvesse võetud OSKA uuringute tulemusi. Loodav oskuste süsteem on

tööriist nii karjääri- ja õpivalikute tegijatele kui ka nende nõustajatele. Seni täidab sama eesmärki

veebileht haridusportaal.edu.ee/karjäär.

Uuringu tulemuste tutvustamiseks:

• korraldatakse veebiüleseid infotunde, kohapeal toimuvaid infoseminare jm sündmusi ning

esinetakse sihtgruppidele korraldatud üritustel;

• tehakse uuringuaruanded täies mahus kättesaadavaks veebides (põhiline veebileht on

oska.kutsekoda.ee);

• koostatakse iga valdkonna- ja temaatilise uuringu ning OSKA üldprognoosi kohta ülevaatlikud

teemalehed ja lühivideod;

• avaldatakse OSKA prognoositulemused andmetena OSKA veebis tööturu näidikulehtedel ning

tulevikus detailsemat ja interaktiivset töötlust võimaldaval näidikulaual;

• levitatakse uuringutulemusi Kutsekoja ja koostööpartnerite kanalites – veebides,

uudiskirjades, sotsiaalmeedias;

• teavitatakse avalikkust meedia kaudu;

• kaasatakse teavitustegevusse võimaluse korral ka eksperdikogu liikmeid (nt avaldatakse

ühised artiklid, esinetakse meedias ja infotundides);

• koondatakse valdkonnauuringute tulemused OSKA andmete kasutajate tarbeks ühtsete

koondtabelite vormi ning koostatakse koostööpartneritele spetsiifilisi andmeväljavõtteid;

• tõlgitakse uuringute kokkuvõtted vene ja inglise keelde ning tehakse veebis kättesaadavaks.

Vajaduse korral koostab OSKA teisigi materjale (nt esitlused, näidikulehed).

Lisaks proaktiivsele OSKA tulemustest meedias teavitamisele on OSKA kui tööturu ja oskuste tuleviku

alase teadmuse valdaja sageli kaasatud raadiosse, televisiooni, konverentsidele, ajakirjandusse jm.

Lisaks osaleb OSKA aktiivselt ka rahvusvahelises tööjõuvajaduse prognoositegevuses. Nii Eestis kui ka

rahvusvaheliselt korraldatakse OSKA metoodikaalaseid seminare ja õppepäevi.

63

Lisade loetelu

1. OSKA uuringute põhiterminid

2. OSKA valdkondade loetelu

3. Valdkonnauuringute ajakava

4. OSKA valdkondades sisalduvad tegevusalad

5. Intervjuukava(de) näidised

6. Näidistabelid trendide sidumiseks valdkonna mõju kirjeldamisel

7. Näidistabel VEK-i oskuste rühmatööks

8. Temaatilise uuringu näidisprojekt

9. Ametialagrupid

10. Oskuste kirjeldamise süsteem

11. OSKA andmemudeli andmestikud

64

Lisa 1. OSKA uuringute põhiterminid

OSKA süsteemis kasutatavad terminid on pärit:

1. kehtivatest õigusaktidest (nt kutseseadusest);

2. rahvusvahelistest kokkulepetest (nt klassifikaatoritest);

3. oskuste rakkerühma eestvedamisel ekspertide (sh Emakeele Seltsi keeletoimkonna)

ühistööna sõnastatud kokkulepetest;

4. OSKA nõunike kogus sõnastatud kokkulepetest.

AK (ingl ISCO) – ametite klassifikaator. OSKA uuringutes kasutatakse klassifikaatori 2008. aasta

versiooni, mida Statistikaamet jooksvalt täiendab.77

Amet, ametikoht (ingl occupation, job) – tööülesannete kogum, mida isik oma töökohal täidab ja mille

eest saab ta tasu. Ameti- ja kutsenimetused võivad kokku langeda (AK-s tähistab seda 8-kohaline

kood).

Ametiala (ingl occupation) – sarnaste ametite kogum.

Ametialagrupp – OSKA andmemudeli ühik, mis koondab ametialad 70 grupiks, kasutades ametite

klassifikaatorit ja Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatorit.

Ametirühm (ingl group of occupations) – sarnaste ametialade kogum ametite klassifikaatoris (AK-s

tähistab seda 4-kohaline kood).

EHIS – Eesti Hariduse Infosüsteem.

EKR – Eesti kvalifikatsiooniraamistik.78

EMTAK (ingl NACE) – Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator. OSKA uuringutes kasutatakse

klassifikaatori 2008. aasta versiooni.79

Eriala (ingl speciality) – teaduse, tehnika, kunsti vms kitsam, suhteliselt kindlalt piiritletud ala;

spetsiaalala. Eriala seostub eelkõige õppimise ja õppekavaga, vahel spetsialiseerumisalaga õppekavas.

Eriala nimetusena kasutatakse tegevusala nimetust (mitte tegijanime, nagu kutse puhul).

Erioskused (ingl field-specific skills) – konkreetse vaimse, materiaalse, sotsiaalse, tehnilise või

korraldusliku ülesande lahendamiseks vajalikud oskused.

Hariduskvalifikatsioon (ingl educational qualification) – õppeasutuse antud diplom, tunnistus või

kraad, millega tõendatakse (või mis kinnitab) õppekavaga kehtestatud õpiväljundite saavutamist.

Hariduskvalifikatsioonid jagunevad üldharidus-, kutseharidus- ja kõrghariduskvalifikatsiooniks.

Haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus (ingl ISCED-F) – Eesti versioon Euroopas kehtivast ühtsest

kutse- ja erialade liigitusest. OSKA uuringutes kasutatakse uuringu tegemise ajal kehtivat

klassifikaatori versiooni.80

77 https://klassifikaatorid.stat.ee/item/stat.ee/b8fdb2b9-8269-41ca-b29e-5454df555147/12 78 https://www.kutsekoda.ee/kvalifikatsiooniraamistiku-tasemekirjeldused/ 79 https://www.rik.ee/et/ettevotjaportaal/e mtak-tegevusalad 80 https://klassifikaatorid.stat.ee/item/stat.ee/9e306226-7150-4b9f-a4d9-5d5dc0ee81ac/7

65

Haridusvõti (ingl occupation-education correspondence key) – OSKA andmemudeli osa, mis näitab

seost ja selle tugevust omandatud hariduse ja töökoha vahel. Haridusvõti põhineb omandatud

hariduse ja ametialade empiirilistel seostel, mida on kohandatud eksperditeadmise põhjal.

(Tööga) hõivatu ehk töötaja (ingl employed person) – isik, kes töötas ja sai selle eest tasu palgatöötaja,

ettevõtja või vabakutselisena või viibis ajutiselt töölt eemal. OSKA tööjõu ja oskuste vajaduse

uuringutes tuginetakse tööhõive määratlemisel üldjuhul MTA töötamise registri andmetele. Arvesse

võetakse isiku põhitöökohta (st töökohta, kus isik töötas uuritaval aastal kõige pikema perioodi).

Kompetents (ingl competency) – tegevuses väljenduv teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis on

eeldus teatava tööosa täitmisel.

Kompetentsistandard (ingl competency standard) – kutsestandard, mis sisaldab ühte kompetentsi.

Kompetentsus (ingl competence) – edukaks kutsetegevuseks vajalike kompetentside kogum

(asjatundlikkus).

Koolituspakkumine (ingl new labour supply from education system) – prognoositud tasemeõppe

lõpetajate arv järgmise kümne aasta jooksul.

Kutseala (ingl profession) – samalaadset kompetentsust eeldav tegevusvaldkond kutsesüsteemis81 või

sarnastel tegevustel põhinev eri tasemel kompetentse eeldavate kutsete kogum (näited: 1. kutseala –

toitlustus- ja majutusteenindus; kutsed – abikokk, kokk, meisterkokk; 2. kutseala – müürsepatöö;

kutsed – müürsepp, tase 3, müürsepp, tase 4).

Kutsekvalifikatsioon (ingl occupational qualification) – kvalifikatsioon, mis saadakse kutseeksami

sooritamisel ja mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis.

Kutsestandard (ingl occupational standard) – dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ja

kutsealaseid kompetentsusnõudeid.

Kutseõppeasutus ehk kutsekool (ingl vocational educational institution) – kool, kus on võimalik

omandada kutseharidus.

Kvalifikatsioon (ingl qualification) – hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus.

Kvalifikatsioonid jagunevad hariduslikeks (ingl educational qualifications) ja kutsekvalifikatsioonideks

(ingl occupational qualifications).

Kõrgkool (ingl institution of higher education) – kool, kus on võimalik omandada kõrgharidus (ülikool,

rakenduskõrgkool jm).

OSKA (ingl system for monitoring and anticipating labour market training needs ) – Eesti tööjõu- ja

oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteem.

OSKA andmemudel (ingl OSKA forecast model) – OSKA tööjõuprognooside koostamiseks loodud

andmestik, mis ühendab tööturu-, haridus- ja rahvastiku andmeid eri registrite ja OSKA

valdkonnauuringute põhjal.

81 https://www.kutsekoda.ee/kutsesusteem/

66

OSKA koordinatsioonikogu (ingl OSKA Coordination Council) – OSKA juhtorgan, mille põhiülesanne on

juhtida tööturu koolitustellimuse formeerimise protsessi ja leida kutsetegevuse valdkondade

vajaduste vahel tasakaal. Koordinatsioonikogu moodustab vastutav minister seaduse alusel.82

OSKA valdkond (ingl sector for labour market training needs monitoring and forecasting ) – sarnaste

majandustegevus- või kutsealade kogum, mille ulatuses koostatakse valdkonna tööturu

koolitusvajadus ja tegutseb eksperdikogu.

Oskus (ingl skill) – võime sihipärast tegevust planeerida ja ellu viia.

Oskuste vajadus (ingl skills anticipation) – teave valdkonnas edukaks hakkamasaamiseks vajalikest

olulistest kompetentsidest ja nende puudujääkidest töötajatel, kahaneva ja kasvava vajadusega

kompetentsidest, tulevikuoskustest ning kompetentsiprofiilide kirjeldamise vajadusest (ka

kutsestandardite olemasolust).

(Valdkonna) põhikutseala (ingl main professions of a sector) – sarnaseid (sh valdkondlikus osas)

tööülesandeid täitvate, valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldavate ja sarnase haridusteega

ametirühmade kogum.

Riiklik ühtne hariduse liigitus (RÜHL, ingl ISCED) – Eesti versioon Euroopas kehtivast ühtsest

haridustasemete ja -tüüpide liigitusest. OSKA uuringutes kasutatakse uuringu tegemise ajal kehtivat

klassifikaatori versiooni.83

Turutõrge ehk varjatud takistus tööjõu järelkasvu tagamisel (ingl market failure in the context of

OSKA) – olukord, kus vaatamata sellele, et koolituskohad on olemas ja koolitustegevus vastab näiliselt

koolitusvajadusele, on valdkonnas tööjõu- ja/või vajalike kompetentside puudus.

Tööelu üldoskused (ingl transversal skills) – töömaailma erioskuste kasutamiseks vajalikud

eeldusoskused, mida saab üle kanda töömaailma kõikidele valdkondadele.

Tööjõud (ingl labour force) – tööga hõivatud ja töötud. Töötuks loetakse isik, kes ei tööta, otsib

aktiivselt tööd ning on valmis töö leidmisel tööle asuma.

Tööjõuvajaduse prognoos (ingl labour demand forecast) – võimalikke tööturu arengusuundi arvestav

ja töötajate vajadust kirjeldav arvuline hinnang selle kohta, kui palju võiks olla vaja uusi töötajaid OSKA

valdkondades, ametirühmades ja haridustasemetel.

Tööturu koolitusvajadus (ingl labour market training needs and the number of commissioned study

places) – tööjõuvajaduse prognoosist ja oskuste vajadusest lähtuv OSKA valdkondade põhine

ettepanekute ja soovituste kogum koolituskohtade planeerimiseks ja õppesisu arendamiseks

haridusliikide ja -tasemete ning õppevaldkondade kaupa.

Valdkonna eksperdikogu (ingl sectoral expert panel) – ekspertidest moodustatud koostöökogu, mis

selgitab OSKA valdkonnas välja tööturu koolitusvajaduse ja seirab täitmist. Valdkonna eksperdikogu

82 Koordinatsioonikogusse kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO, Eesti

Ametiühingute Keskliidu, Töötukassa ja Eesti Panga esindajad. Haridus- ja teadusministri korralduse alusel on koordinatsioonikogu esimees Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler. 83 https://klassifikaatorid.stat.ee/item/stat.ee/4d70e9d0-6fb2-42d4-aad1-d636fc685993/10

67

võib oma töö paremaks korraldamiseks (nt alavaldkonna koolitusvajaduse väljaselgitamiseks)

moodustada töörühmi, kaasates sinna ka eksperdikogu väliseid liikmeid.

Valdkonna juhtrühm (ingl steering group of OSKA sectoral study) – võtmeekspertidest moodustatud

eksperdirühm, mille eesmärk on toetada analüüsiprotsessis uuringumeeskonda metoodika ja

valdkondlike teadmistega. Juhtrühmas arutatakse analüüsi käigus tekkinud probleeme, olulisi aspekte,

saadakse ülevaade tegevustest, jagatakse infot jne.

Õppekavarühm (ÕKR, ingl detailed field of education) – haridus- ja koolitusvaldkondade liigituse

(ISCED-F) kõige detailsem tase.

68

Lisa 2. OSKA valdkondade loetelu

OSKA valdkondade jaotus, mis on alus valdkonnauuringute piiritlemiseks, on indikatiivne. See võib ajas

paindlikult muutuda, sõltuvalt valdkonna vajadustest jm teguritest uuringu tegemise perioodil.

Nr Valdkond Märkus

1 Põllumajandus ja toiduainetööstus sidusvaldkonnad

2 Metsandus ja puidutööstus

3 Tööstus: masinatööstus, metallitööstus; elektroonikatööstus; masinate ja seadmete remont ja paigaldus

4 Tööstus: plastitööstus; kummitööstus; trükitööstus

5 Tööstus: ehitusmaterjali tootmine; keemiatööstus; farmaatsiatööstus

6 Tööstus: rõivatööstus; tekstiilitööstus; nahktoodete tootmine

7 Energeetika, mäetööstus

8 Vee- ja jäätmemajandus ning keskkond

9 Ehitus sidusvaldkonnad: uuringud järjestikku või paralleelselt

10 Kinnisvara

11 Kaubandus, müük ja turundus

12 Transport sidusvaldkonnad: uuringud järjestikku või paralleelselt

13 Logistika

14 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

15 Majutus, toitlustus, turism ja isikuteenused

16 Finantsvaldkond

17 Arvestusala, administratiiv- ja personalitöö

18 Siseturvalisus sidusvaldkonnad: uuringud järjestikku või paralleelselt

19 Õigus

20 Haridus ja teadus sidusvaldkonnad: uuringud järjestikku või paralleelselt

21 Koolitus ja sport

22 Tervishoid

23 Sotsiaaltöö

24 Kultuur ja loometegevus I (etenduskunstid, audiovisuaalvaldkond, muusika, kultuurikorraldus)

sidusvaldkonnad: uuringud järjestikku või paralleelselt

25 Kultuur ja loometegevus II (raamatukogud, muuseumid, keel ja kirjandus)

26 Kultuur ja loometegevus III (kunst, disain, käsitöö)

27 Avalik haldus valdkondadeülene, metaanalüüs

69

Lisa 3. Valdkonnauuringute ajakava

2021 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

2021 Sotsiaaltöö

2022 Metsandus ja puidutööstus

2022 Põllumajandus ja toiduainetööstus 2022 Masinatööstus; metallitööstus; elektroonikatööstus; masinate ja seadmete

remont ja paigaldus84 2023– 2025

Transport

Logistika

Arvestusala ja ärinõustamine Tervishoid

Energeetika, mäetööstus Vee- ja jäätmemajandus ning keskkond

Tööstus: ehitusmaterjali tootmine; keemiatööstus; farmaatsiatööstus Tööstus: plastitööstus; kummitööstus; trükitööstus

2025– 2029

Tööstus: rõivatööstus; tekstiilitööstus; nahktoodete tootmine

Ehitus

Kinnisvara Haridus ja teadus

Koolitus ja sport Kultuur ja loometegevus I

Kultuur ja loometegevus II

Kultuur ja loometegevus III Finantsvaldkond

Avalik haldus Kaubandus, müük ja turundus

Siseturvalisus Õigus

Majutus, toitlustus, turism ja isikuteenused

84 Avaldatud 2023. aastal.

70

Lisa 4. OSKA valdkondades sisalduvad tegevusalad85

85 Uuringu tegemise käigus uuringu skoop täpsustub.

OSKA valdkond EMTAK-i rühm

Põllumajandus ja

toiduainetööstus

A01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

A03 Kalapüük ja vesiviljelus

C10 Toiduainete tootmine

C11 Joogitootmine

C12 Tubakatoodete tootmine

M75 Veterinaaria

Metsandus, puidutööstus

A02 Metsamajandus ja metsavarumine

C16 Puidutöötlemine, puit- ja korktoodete, punutiste tootmine, v.a

mööbel

C17 Paberi ja pabertoodete tootmine

C31 Mööblitootmine

Energeetika, kaevandamine

B5-9 Mäetööstus

D35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

F4222 Elektri- ja sidevõrkude ehitus

F4321 Elektriinstallatsioon

C19 Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine

Veevarustus, keskkond

E Veevarustus; kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitlus

F4221 Vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus

R91042 Kaitsealade tegevus

S94996 Keskkonna- ja looduskaitseühendused

Keskkonnakorraldusega seotud ametialad kõigil tegevusaladel

Tekstiili- ja rõivatööstus

C13 Tekstiilitootmine

C14 Rõivatootmine

C15 Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine

71

Masinatööstus,

metallitööstus;

elektroonikatööstus; masinate

ja seadmete remont ja

paigaldus

C24 Metallitootmine

C25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed

C26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine

C27 Elektriseadmete tootmine

C28 Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine

C29 Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine

C30 Muude transpordivahendite tootmine

C325 Meditsiini- ja hambaraviinstrumentide ning materjalide tootmine

C33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus

G452 Mootorsõidukite hooldus ja remont

G454 Mootorrataste, nende osade ja lisaseadmete müük, hooldus ja

remont

M71201 Autode tehniline ülevaatus

S951 Arvutite ja sideseadmete parandus

Plastitööstus; kummitööstus;

trükitööstus

C22 Kummi- ja plasttoodete tootmine

C18 Trükindus ja salvestiste paljundus

Ehitusmaterjali tootmine;

keemiatööstus;

farmaatsiatööstus

C20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine

C21 Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine

C23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine

Ehitus

F41 Hoonete ehitus

F42 Rajatiste ehitus (v.a F422 Tehnovõrgutrasside ehitus)

F43 Eriehitustööd (v.a F4321 Elektriinstallatsioon)

M711 Arhitekti- ja inseneritegevused

Kaubandus, müük ja turundus

451 Mootorsõidukite müük

453 Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete müük

454 Mootorrataste, nende osade ja lisaseadmete müük, hooldus ja

remont

G46 Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad

G47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad

N77 Rentimine ja kasutusrent

S952 Tarbeesemete ja kodutarvete parandus

Müügi ja turundusega seotud ametialad kõigil tegevusaladel

Transport H49 Maismaaveondus ja torutransport

72

H50 Veetransport

H51 Õhutransport

Logistika H52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad

H53 Posti- ja kulleriteenistus

Majutus, toitlustus, turism ja

isikuteenused

I55 Majutus

I56 Toidu ja joogi serveerimine

N79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine jms

tegevus

N823 Nõupidamiste ja messide korraldamine

S9601 Tekstiil- ja karusnahatoodete pesu ja keemiline puhastus

S9602 Juuksuri- ja muu iluteenindus

S9603 Matuseteenindus

S9604 Füüsilise heaoluga seotud teenindus

S9609 Muu mujal liigitamata teenindus

Pangandus- ja

kindlustustegevus

K64 Finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid

K65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid

K66 Finantsteenuste ja kindlustustegevuse abitegevusalad

Kinnisvaraalane tegevus L68 Kinnisvaraalane tegevus

N81 Hoonete ja maastike hooldus

Avalik haldus

O8411 Üldine avalik haldus

O8421 Välissuhted

O843 Kohustuslik sotsiaalkindlustus

S94 Organisatsioonide tegevus

Haridus ja teadus P85 Haridus (v.a 855 Muu koolitus)

M72 Teadus- ja arendustegevus

Koolitus ja sport 855 Muu koolitus

R931 Sporditegevus

Tervishoid

Q86 Tervishoid

G4646 Farmaatsiatoodete hulgimüük

G4773 Apteekide tegevus

Sotsiaaltöö Sotsiaaltööga seotud ametialad kõigil tegevusaladel

73

Kultuur ja loometegevus I

(etenduskunstid,

audiovisuaalvaldkond,

muusika, kultuurikorraldus)

R90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus

R92 Hasartmängude ja kihlvedude korraldamine

R932 Lõbustus- ja vaba aja tegevused

J59 Kino-, videofilmide, telesaadete tootmine; helisalvestiste, muusika

kirjastamine

J60 Programmid ja ringhääling

Kultuur ja loometegevus II

(raamatukogud, muuseumid,

keel ja kirjandus)

R91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste

tegevus

J581 Raamatu-, perioodika- jm kirjastamine

J639 Muu infoalane tegevus

M7021 Suhtekorraldus ja teabevahetus

Kultuur ja loometegevus III

(kunst, disain, käsitöö)

M73 Reklaamindus ja turu-uuringud

M74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

Info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia

J61 Telekommunikatsioon

J62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused

J631 Andmetöötlus, veebi-hosting jms tegevused; veebiportaalide

tegevus

J582 Tarkvara kirjastamine

S951 Arvutite ja sideseadmete parandus

IKT-ametialad teistes sektorites, sh:

1330 Juhid info- ja kommunikatsioonitehnoloogias

2153 Telekommunikatsiooniinsenerid

2356 Infotehnoloogia õpetajad ja koolitajad

2434 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia müügi tippspetsialistid

2511 Süsteemianalüütikud

2512 Tarkvara arendajad

2513 Veebi- ja multimeediaarendajad

2514 Rakenduste programmeerijad

2519 Tarkvara ja rakenduste mujal liigitamata arendajad ning

analüütikud

2521 Andmebaaside kujundajad ja haldajad

2522 Süsteemiadministraatorid

2523 Arvutivõrkude tippspetsialistid

74

2529 Mujal liigitamata tippspetsialistid, kes tegelevad andmebaaside ja

arvutivõrkudega

3511 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia operatsioonitehnikud

3512 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutajatoe tehnikud

3513 Arvutivõrkude ja süsteemide tehnikud

3514 Veebitehnikud

3522 Telekommunikatsiooni tehnikud

7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad

7422 Info- ja kommunikatsiooniseadmete paigaldajad ja hooldajad

Õigus

M691 Juriidilised toimingud

O84231 Kohtute tegevus ja haldus

O84239 Muud õiguskaitse ja kohtutega seotud tegevused, prokuratuuri

tegevus

Õigusvaldkonna ametid teistes sektorites, sh:

2611 Advokaadid, prokurörid ja haldusjuristid

2612 Kohtunikud

2619 Mujal õigusvaldkonnas liigitamata tippspetsialistid

3411 Õigusvaldkonna keskastme spetsialistid

3342 Asjaajajad õigusküsimustes

Siseturvalisus

N80 Turvatöö ja juurdlus

O8422 Riigikaitse

O84232 Vanglate ja parandusasutuste haldus

O8424 Avalikud korrakaitse- ja julgeolekuteenistused

O8425 Tuletõrje- ja päästeteenistus

Arvestusala, administratiiv- ja

personalitöö, ärinõustamine

Personalitöö,

administreerimine, karjääri- ja

ärinõustamine

M692 Raamatupidamine ja auditeerimine; maksualane nõustamine

M7022 Äri- ja muu juhtimisalane nõustamine

N78 Tööhõive

N821 Büroohaldus ja selle abitegevused

N822 Kõnekeskuste tegevus

N829 Mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused

Sh valdkonna ametialad sõltumata tegevusalast:

1211 Juhid finantsalal

2411 Raamatupidajad

75

3313 Raamatupidamise keskastme spetsialistid

4311 Arve- ja raamatupidamisametnikud

4313 Palgaarvestajad

1212 Juhid tööhõive alal

2423 Personali- ja karjääri tippspetsialistid

2424 Töötajate koolitus- ja täiendõppe tippspetsialistid

3333 Töövahendajad

3341 Juhtivametnikud

334 Sekretärid-asjaajajad jms sekretärid

412 Üldsekretärid

76

Lisa 5. Intervjuukava(de) näidised

Intervjuukava sõltub eelkõige uurimiseesmärgist ja -küsimustest.

Intervjuukava – tööandjad

Tulevikutrendid, mis mõjutavad töötajate arvu ja oskuste vajadusi (u kümne aasta vaates):

• Millisena näete valdkonna arengut lähimal kümnel aastal? Kirjeldage peamisi

muutusi/arengusuundi oma valdkonnas viimastel aastatel, mis võiksid mõjutada töötajate

arvu ja oskuste vajadust tulevikus.

• Milliseid muutusi olete täheldanud viimaste aastate jooksul? / Millised on olnud olulised

muudatused (nt juhtimises / töökorralduses / personalipoliitikas / oskuste vajaduses)

viimastel aastatel?

• Millised on valdkonna arengut enim mõjutavad (globaal)trendid (lisada loetelu) ja kuidas need

on võrreldes eelmise OSKA uuringu tegemise ajaga muutunud (millised suundumused on

realiseerunud/realiseerumas, millised mitte, mis on põhjused)?

• Kas jälgite ka ise teatud näitajaid ja statistikat oma valdkonna käekäigu ja

tulevikuperspektiivide hindamiseks? Milliseid?

• Kuidas mõjutavad järgnevalt nimetatud tulevikutrendid valdkonna ettevõtteid ning milline on

nende arengute mõju valdkonna töötajate arvule ja oskuste vajadusele? Milline trendidest

võib hakata mõjutama valdkonna arengut Eestis enim?

Põhikutsealad (ametigrupid)

• Kas loetelu teie valdkonna põhikutsealadest (vt eelmise uuringulaine põhjal või näidet

intervjuukava lisas 1) ja nimetused on asjakohased? Kas mõni oluline kutseala on puudu või

üle? Kui sooviksime põhikutsealasid ühendada, siis millised oleksid loogilised ühenduskohad?

• Millised kutsealad on teie hinnangul lähiajal kasvutrendis? Mille tõttu (seos trendidega)?

• Millised on teie valdkonna n-ö tulevikuametid? (olulisuse kasv; võimaldavad suuremat

lisandväärtust luua vms; ametid, mida praegu veel ei ole või on veel vähesel määral vms)

• Millised kutsealade järele vajadus väheneb? Mille tõttu (seos trendidega)?

• Millised on teie hinnangul valdkonna jaoks kõige olulisemad ametid/võtmeametid (kutsealad)

(alustame kõige prioriteetsematest – olulisus lähtudes sellest, mis võimaldab ettevõtetel

edukalt toimida/konkureerida (nt tõhusus?) – ettevalmistusaja pikkus)? Milliste

tööprotsessidega on need kutsealad seotud (milline roll erinevates protsessiosades)?

Tööjõu kättesaadavus

• Kuidas teie ettevõte tööjõudu leiab? Kas ja mil määral kasutate välistööjõudu? 86

Renditööjõudu? Kuidas tööjõudu värvatakse (sh geograafiliselt – ettevõtte vahetust

lähedusest, kaugemalt)?

• Kas erinevatele (sh kasvavatele) kutsealadele on töötajaid piisavalt leida? Milliste

ametialadele on kerge/raske töötajaid leida? Millised on peamised probleemid, juhul kui ei

86 Eelmises uuringus oli ettepanek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile arvestada poliitika kujundamisel masina- ja metallitööstuse sektori vajadust värvata oskustöötajaid renditööjõuna nn projektipõhise tootmise vajaduste katteks, kehtestades välistööjõu puhul kohustuslikuks miinimumpalgaks valdkonna keskmise töötasu värvataval ametialal. Praeguseks on välismaalaste seaduses asendatud 1,24-

77

ole piisavalt tööjõudu leida? Kas on mõni teine sektor, millega valdkond tööjõu pärast

konkureerib?

• Kas tööjõu voolavus, sh väljaränne, on probleem? Millistel ametikohtadel? Milliseid lahendusi

kasutate, et voolavust vähendada?

• Kas ja mil määral kasutab teie ettevõte partnerite teenuseid (nt tööstusmasinate, seadmete

hooldus teenusena maaletoojalt)?

• Kas töötajate vanusstruktuur võib saada takistuseks ettevõtte/valdkonna arengule?

Põhikutsealade oskuste vajadus (teadmised, hoiakud, eriala- ja üldoskused)

• Millised on valdkonna põhikutsealadel edukaks hakkamasaamiseks suureneva tähtsusega

oskused (arvestades tulevikutrende)? Kui võimalik, siis eristada üld- ja erialased oskused.

• Kas arengud on praeguseks kaasa toonud uute oskuste või nende uuendamise vajaduse,

võrreldes viie aasta taguse ajaga? (Kasutada abimaterjalina ülevaadet eelmises uuringulaines

välja toodud kasvava vajadusega oskustest, vt näidet intervjuukava lisas 3.)

• Puuduvad / arendamist vajavad oskused – milliseid oskusi praegustel töötajatel napib (kui

võimalik, siis eristada hiljutised koolilõpetajad)? Kus ja kuidas neid oskusi võiks omandada

(taseme-/täiendõppes, ettevõttes kohapeal)?

Töötajate ettevalmistus, õpe (kutseharidus, rakenduskõrgharidus, bakalaureus, magister, doktor,

täiendus- ja ümberõpe)

• Milline on põhikutsealal töötamiseks vajalik ettevalmistus (eriala, haridustase, töökogemus)?

• Mis koolidest/erialadelt enamasti põhikutsealale tööle tullakse?

• Kui teie ettevõttel on kokkupuuteid hiljuti kooli lõpetanutega, siis kuidas olete rahul? Kui

pakutavas hariduses ja ettevalmistuses on puudusi, siis palun kirjeldage. (Millised

valdkondlikud õppekavad (koolid) tagavad / ei taga piisavalt kvaliteetset ettevalmistust?)

Täiendus- ja ümberõpe

• Kas teie ettevõte tegeleb oma töötajate täienduskoolitamisega?

• Kas valdkonnas on mõni koolitaja, kellega koostööd teete? Mis selle raames toimunud on? Kui

tulemuslikuks te seda hindate ja miks?

• Kas on koolitusteemasid, mida Eestis (piisavalt kvaliteetselt) ei pakuta, aga võiks pakkuda?

• Mil määral võiks ümberõpe olla lahenduseks uute inimeste värbamisel? Millistel kutsealadel

on võimalik rakendada ümberõpet (asutusepõhine, Töötukassa pakutavad kursused jne) ja

millisest sektorist/kutsealalt?

o Milliste valdkondade/erialade lõpetajaid eelistada ümberõppes?

Valdkonna suurimad kitsaskohad, millele sooviks lahendust?

kordne palgatasu nõue Eesti keskmise palgatasu nõudega (kui valdkonna keskmine palgatase on suurem kui Eesti keskmine, siis vastab uus olukord suures osas ettepaneku sisule).

78

• Millele peaks esmajoones keskenduma, et tööjõu- ja oskuste vajadust täita?

• Milliseid muudatusi oleks vaja teha haridussüsteemis, et lõpetajate oskused vastaksid

paremini tööandjate vajadustele?

Täiendavad teemad (vajaduse korral)

Kas soovite mõnda teemat täiendada (mida ei ole seni nt käsitletud, kuid mis on oluline välja tuua)?

Positiivseid näiteid, mida soovite esile tuua (nt koolituses, koostöös koolidega või teiste ettevõtetega,

eriala populariseerimine, ametialal töötamise plussid).

Küsisime intervjuu lõpus nõusolekut esitada vajaduse korral täiendavaid/täpsustavaid küsimusi (nt

telefoni, e-kirja teel).

79

Lisa 6. Näidistabelid trendide sidumiseks valdkonna mõju kirjeldamisel

Mis muutub valdkonnas Eesti kontekstis üleilmsete trendide mõjul kümne aasta vaates, st kuni

aastani 20XX?

Mõju Üleilmne

muutus, trend

Mõju valdkonnale üldiselt (sh

tööprotsessidele)

Mõju tööjõu vajadusele (sh põhikutsealade

vaates)

Mõju oskuste

vajadusele (sh

põhikutsealade

vaates)

Vajalikud muutused

haridussüsteemis (trendiga kohanemiseks)

(MEGA)TREND X:

a) b) c)

jne

(MEGA)TREND Y:

a) b) c)

jne

JNE

80

Lisa 7. Näidistabel VEK-i oskuste rühmatööks

Tabel II VEKi töörühmale oskuste aruteluks. Eeltäidetud tuginedes intervjuude märkmete eel-analüüsile. Metalli- ja masinatööstuse põhikutsealad

Ametigrupp Põhikutsealad Haridus-

tasemed? Erialased Üldised

Kus omandatakse

(soovitatavalt)?

Puuduvad või arendamist

vajavad Kasvava tähtsusega oskused

Kahaneva

tähtsusega oskused

Müügi- ja turundusjuhid

Erialaste IKT lahenduste tundmine Otsustusvõime, ettevõtlikus

Strateegiline mõtlemine

Toimetulek pingega

Ei pea olema, aga võiks olla

tehniline baasharidus

Protsesside, ressursside

ja riskide juhtimise oskus

Protsesside, ressursside ja

riskide juhtimise oskus

Toote- ja tarnealajuhid

Erialaste IKT lahenduste tundmine Otsustusvõime, ettevõtlikus,

Koordineerimisoskus,

ratsionaalne mõtlemine,

toimetulek pingega

Võiks olla tehniline või

logistika alane baasharidus

Lisaks nt juhtimiskoolitus või

majandusõpe (ärijuhtimine)

Protsesside, ressursside,

riskide ja inimeste

juhtimise oskus

Protsesside, ressursside, riskide

ja inimeste juhtimise oskus

Tootmis-, tsehhi-, kvaliteedi- ja

tehnikajuhid

Erialaste IKT lahenduste tundmine Otsustusvõime, strateegiline

mõtlemine, toimetulek

pingega

Keelteoskus

Võiks olla tehniline

baasharidus

Lisaks nt juhtimiskoolitus või

majandusõpe (ärijuhtimine)

Protsesside, ressursside,

riskide ja inimeste

juhtimise oskus

Protsesside, ressursside, riskide

ja inimeste juhtimise oskus

INSENERID:

tehnoloogia; tootmis-

süsteemide, CAD/CAMi,

tootearenduse, mehhatroonika,

mehaanika-, hooldus-, laeva-,

keevitus-, prototüüpimis-,

kvaliteedi, tootmise, jne.

6-7-8

(Rak.kõrg;

baka,

mag, PhD)

Erialaste IKT lahenduste tundmie

Joonestusprogrammide tundmine

Loovus, analüüsioskus,

sutlemisoskus

Õpitahe

Keelteoskus

Laiapõhjaline tehniline

haridus

Nn ettevõtja/juhi vaade

oma töö tulemustele /

tagajärgedele;

Kvaliteedistandardite

lugemise oskus;

Protsesside planeerimise

oskus

Meeskonnatöö oskus,

kontseptuaalne

mõtlemisoskus,

suhtlemisoskus,

Dokumentide (nt

tootmisjuhendid) koostamise

oskus

Meistrid ja töödejuhatajad

5-6

(kutsehar.

, rak.kõrg,

baka)

Erialaste IKT lahenduste tundmine Otsustusvõime, strateegiline

mõtlemine, toimetulek

pingega

Keelteoskus

Töökogemus (reeglina

kasvavad välja oskustööliste

grupist)

Personali planeerimine

Tootmiskulude

mõistmine

Meeskonnatöö oskus

Personali planeerimine

Tootmiskulude mõistmine

Töö sisu on muutunud,

ei ole enam tööde

kättejagaja/kontrollija;

ootused laiemad.

Hooldustehnikud ja

mehhatroonikud

5-6

(kutsehar.

, rak.kõrg,

baka)

Laiapõhjaline tehniline

haridus (soovitavalt

mehhatroonik)

Robotite seadistamine ja

hooldus?

Töö liigub ettevõtetest

välja, võtakse sisse

teenusena.

Masinate mehaanikud ja

lukksepad

3-4 (kutse-

haridus)

Laiapõhjaline tehniline

haridus (soovitavalt

mehhatroonik)

Robotite seadistamine ja

hooldus?

Töö liigub ettevõtetest

välja, võtakse sisse

teenusena.

Keevitajad 3-4 (kutse-

haridus)

Jooniste lugemine

Montaaži oskus

Oskus koolitada uusi

töötajaid?

Erialane haridus peab olema Jooniste lugemine

Montaaži oskus

Oskus ruumiliselt

mõelda

Robotite seadistamine ja

opereerimine?

Tervikpildi nägemise oksus

(suured konstruktsioonid)

Oskus teha kõrgema

kvaliteediga keevisõmbluseid.

Uus trend -

oskustöötajal on tarvis

olla ka meeskonnajuht.

Metalltoodete ja -

konstruktsioonide valmistajad

3-4 (kutse-

haridus)

Jooniste lugemine

Montaaži oskus

Oskus koolitada uusi

töötajaid?

Mehhaanika alane

ettevalmistus

Lihtsamate toodete puhul -

koolitatakse ettevõttes

Jooniste lugemine

Montaaži oskus

Tööohutusnõuete mõistmine

Pinkide seadistajad ja

operaatorid

3-4 (kutse-

haridus)

Seadistajatel

programmeerimiskeelte õppimise

kogemus

Rutiini taluvus

Oskus koolitada uusi

töötajaid?

Seadistajal peab olema

erialane haridus.

Lihtsamate pinkide

operaatorid - koolitatakse

ettevõttes

Robotite seadistamine ja

opereerimine?

Tööohutusnõuete mõistmine

Uus trend -

oskustöötajal on tarvis

olla ka meeskonnajuht.

Viimistlejad 3-4 (kutse-

haridus)

Oskus koolitada uusi

töötajaid?

Koolitatakse ettevõttes Tööohutusnõuete mõistmine

Seadmete koostajad ja

koostelukksepad

3-4 (kutse-

haridus)

Jooniste/skeemide lugemine

Montaaži oskus

Oskus koolitada uusi

töötajaid?

Mehhaanika alane

ettevalmistus

Lihtsamate tööde puhul -

koolitatakse ettevõttes

Jooniste lugemine

Montaaži oskus

Robotite opereerimine?

Tööohutusnõuete mõistmine

Oskus-töötajad

OSKUSED

Kommentaarid

Juhid

6-7

(Rak.kõrg;

baka ja

mag)

Tipp-

spetsialistid ja

keskastme

spetsialistid

81

Lisa 8. Temaatilise uuringu näidisprojekt

Teadus- ja arendustöötajate oskuste uuringu lähteülesanne

Uuringu vajadus

Teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) kaudu saavad ettevõtjad oma äri arendada – luua ja

arendada uusi tooteid ja teenuseid ning selle abil saavutada konkurentsieelist. Seni on aga

ettevõtluses TA-ga tagasihoidlikult tegeletud. Eesti erasektori investeeringute protsent SKP-st on

madal (2019. aastal oli see 0,86, EL28 keskmine oli 1,4187), mis näitab, et erasektori TA-alane suutlikkus

on madal. Selle hoogustamiseks, ühiskonna ja majanduse teadmusmahukuse suurendamiseks ning

ettevõtluses TA vastuvõtuvõime suurendamiseks on sinna vaja senisest rohkem TA oskuste ja

kogemustega inimesi. Eestis on TA kogemuste ja teadmistega töötajate88 hulk väljaspool

kõrgharidussektorit väike – Eesti on OECD riikide hulgas ettevõtluses töötavate teadlaste arvu poolest

1000 töötaja kohta mahajääjate hulgas. Ühe põhjusena võib välja tuua TA töötajate oskuste (sh

milliste oskuste ja teadmistega valmistavad TA töötajaid ette kõrgharidusasutused) ja e rasektori

tööjõuturu nõudluse mittevastavuse. OSKA aruannetes on välja toodud, et kõrgkoolilõpetajatel on

vähe oskusi omandatud teadmisi ettevõtluses rakendada. Samas ettevõtjad aga väärtustavad just

töötaja loodud lisandväärtust ning kui TA töötajate oskused seda ei paku, on ka nõudlus nende järgi

ettevõtluses väike89. Seega vajab oskuste puhul ootuste ja praegu pakutava vaheline mittevastavus

riiklikku sekkumist, et struktuurse muutuse esilekutsumisele kaasa aidata. Sekkumise kujundamiseks

on vaja teada, milline peab olema lühema (viie aasta) ja pikema (15 aasta) perspektiivi TA töötajate

oskuste profiil.

TAIE arengukava (eelnõu) seab eesmärgiks suurendada 15 aasta jooksul teadlaste ja inseneride arvu

ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris 3,4 korda90. Lisaks on ettevõtluse ja teaduse

koostööd soodustavate meetmete91 toel ning rohe- ja digipöördega seoses oodata ka

ettevõtlussektoris töötavate TA töötajate arvu kasvu. Vaja on tõenduspõhist teavet, milline on

nõudlus TA töötajate järgi ettevõtlussektoris (st sektorid, kus on eraettevõtlusel domineeriv roll;

valdkonnad, mille ettevõtetes on riigi osalus väga suur, jäävad uuringu skoobist välja, nt haridus- ja

meditsiinisektor), millise oskuste profiiliga TA töötajaid ettevõtlus vajab, et ellu viia struktuurseid

87 Eurostat 88 TA töötajad on kõrgharidusega töötajad (vt TA töötajate definitsiooni ka Frascati käsiraamatust ptk 5 https://www.oecd.org/sti/frascati-manual-2015-9789264239012-en.htm), kes tegelevad teadus- ja arendustegevusega ehk loova süstemaatilise tööga, mille eesmärk on uute teadmiste saamine. Selle alla

kuuluvad teoreetilised või eksperimentaalsed uuringud uute teadmiste saamiseks, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste kohest rakendamist (alusuuringud), uuringud uute teadmiste saamiseks esmase eesmärgiga rakendada neid teadmisi kindlas valdkonnas (rakendusuuringud) ja süstemaatiline töö, mis põhineb uurimistegevuse tulemusena saadud teadmistel ja praktilisel kogemusel ning loob uut teadmist eesmärgiga

valmistada uusi tooteid, võtta kasutusele uusi protsesse või täiustada olemasolevaid tooteid ja protsesse (eksperimentaalarendus). TA alla kuuluvad uuringud, mis jäävad tehnoloogia valmiduse tasemetele (ingl technology readiness levels) 1–7 (vt https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2019/01/Tehnoloogilise-

valmiduse-tasemed.pdf). TA ei ole uue toote turule viimise üldine protsess (tootearendus). Kui tööst kaob uudsus, loomingulisus, ettemääramatus, süsteemsus ja korratavus ning muutub tavapäraseks arenduseks, siis ei ole tegemist teadus- ja arendusprojektiga. 89 Vt lähemalt Pihor, K., Tammsaar, H. 2018. Eesti teadus- ja kõrgharidussüsteemi konkurentsivõime ja

arengupotentsiaal. Hinnang olukorrale ja ettepanekud edasisteks tegevusteks. 90 Sihttase 2035. aastaks on 1000 elaniku kohta 4,53, baastase 2018. aastal oli 1,33. 91 Nt ettevõtete rakendusuuringuid toetavad meetmed, nagu NUTIKAS, RUP, SEKMO.

82

nihkeid sektoris teadmistepõhise majanduse suunas ning milline on TA töötajate ettevalmistuse

kooskõla tööturu ootustega väljaspool kõrgharidussektorit.

Uuringu eesmärk ja uurimisküsimused

Uuringu üldeesmärk on välja selgitada, millise oskuste profiiliga TA töötajaid vajab ettevõtlussektor

lühema ja pikema perioodi vältel. Uuringust saadav teave on vajalik selleks, et kujundada sekkumised,

mille tulemusel jõuaks ettevõtlussektorisse tulevikus rohkem ettevõtluse vajadusele vastavaid TA

töötajaid, et Eesti saaks tulemuslikumalt liikuda teadmistepõhise majanduse poole.

Peamised uurimisküsimused:

1. Millised on valdkonnad, kus teadmusmahukuse kasvatamine Eestis, sh TA töötajate arvu

suurendamine, tooks kaasa potentsiaalselt kõige suurema arenguhüppe kõrgema

lisandväärtuse suunas? Ehk tuua välja valdkonnad, kus madal TA mahukus on kõige ilmsem

piirang lisandväärtuse kasvule.

2. Milliste oskuste profiiliga TA töötajaid on nendesse valdkondadesse ettevõtetel vaja, et

suurendada ettevõtete arengut kõrgema lisandväärtuse suunas?

3. Kui palju on Eestis eri valdkondades TA töötajaid ning milline on nende arvuline nõudlus

tulevikus, arvestades majandust eesootavaid struktuurseid muutusi?

Uuring koosneb kahest osast

1. Ülevaade TA töötajatest tegevusalade ja andmete olemasolul ametialade lõikes Eestis – võimaluse

korral siduda andmed teadusvaldkondadega ja lisada arvuliselt kasvuvajaduse hinnang. TA

töötajate määratlemisel lähtuda TAIE arengukava mõõdiku definitsioonist92, viies selle kooskõlla

ametite klassifikaatoritega ning luues võrdluse TÖR-i andmetega.

1.1. Eesti ja Euroopa innovatsiooniliidrite võrdlus (määratletud Euroopa Innovatsiooni

tulemustabelis) – milline on nendes riikides TA töötajate arv (1000 töötaja kohta) ning TA

tööjõu trendid.

1.2. Hõivatute, TA töötajate ja lisandväärtuse proportsioonide rahvusvaheline võrdlus

tegevusalade tasemel – milline on Eestis TA töötajate rakendatus ja selle seos tegevusala

lisandväärtusega hõivatu kohta võrreldes Euroopa innovatsiooniliidritega ja Euroopa

keskmisega.

Eelneva analüüsi alusel anda ülevaade tegevusaladest, kus on Eestis kõige suurem vahe TA töötajate

arvu ja tegevusala lisandväärtusel töötaja kohta võrreldes Euroopa innovatsiooniliidrite ja Euroopa

keskmisega. Selleks on vaja võrrelda TA töötajate arvu tegevusaladel erinevates riikides ja kõrvutada

seda lisandväärtusega töötaja kohta nendes riikides. Analüüsi käigus tuleb välja selgitada, kas suurem

TA töötajate (suht)arv teatud sektoris tähendab ka suuremat osatähtsust, mida sektor majanduses

loob, ja kõrgemat lisandväärtust hõivatu kohta. Nendel tegevusaladel, kus see seos on ilmne, on

92 TAIE arengukavas on mõõdikuna teadlased ja insenerid (põhineb Statistikaameti määratlusel): - teadlased ja insenerid — kõik teaduskraadiga või kõrgharidusdiplomiga isikud, kes tegelevad professionaalidena alus- ja rakendusuuringutega või teevad katse- ja arendustöid uute teadmiste, toodete, protsesside, meetodite ja süsteemide loomiseks; kõik TA-ga seotud õppejõud, samuti teadusasutuste ja nende

allüksuste juhid, kes kavandavad või korraldavad teaduslik-tehnilisi projekte; algupäraste uuringutega tegelevad doktorandid ja magistrandid. Siia ei kuulu teaduri või inseneri ametikohal töötavad kõrghar iduseta isikud, rutiinsete analüüside tegijad, bibliograafid, programmeerijad jt, keda liigitatakse tehnikuteks.

83

tõenäoliselt vaja struktuurset nihet, et liikuda teadmistepõhise majanduse poole ning kasvatada

lisandväärtust. Seejuures tuleb silmas pidada ka globaalseid arengutrende seoses rohe - ja

digipöördega: millised tegevusalad muutuvad teadmusmahukamaks või milliste teadmusmahukate

tegevusalade osatähtsus majanduses kasvab.

2. Selgitada välja, milliste oskuste profiiliga TA töötajaid on eelnevast analüüsist väljajoonistunud

tegevusaladesse vaja, et ettevõtete teadmusmahukust kasvatada. Võimaluse korral rühmitada

tegevusalad TAIE arengukava fookusvaldkondade lõikes. Oskuste puhul tuleks käsitleda nii

valdkonnaspetsiifilisi oskusi kui ka võtme- ja üldoskusi (nt kriitiline mõtlemine, inimeste ja

protsesside juhtimine, ettevõtlikkus, enesejuhtimine), mis moodustaksid koos TA töötajate

oskuste profiili. Selleks on vajalik välja selgitada, milliseid tööülesandeid TA töötajad praegu

ettevõtetes täidavad ja milliseid oskusi nad selleks vajavad. Analüüsi tuleks teha vähemalt kahes

lõikes: a) ettevõtete juhtide hinnang TA töötajate vajadustele ja oskuste profiilile , arvestades

globaalseid arengutrende; b) praeguste TA töötajate endi hinnang, millised on oskused, mida neil

on TA tööks ettevõtluses vaja läinud. Samuti tuleks uurida, kas tööandjatele vajalikud oskused ja

ettevõtete TA töötajate väljatoodud oskused on praegu kraadiõppe jooksul omandatavad ning

kuivõrd kattuvad õppekavade õpiväljundid (mis lähtuvad omakorda kõrgharidusõppe vastava

taseme õpiväljunditest) tööandjate ootustega TA töötajate oskustele (võimaluse korral teha

õpiväljundite vastavuses koostööd Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuriga).

Arvestades majanduse struktuurse nihke vajadusega tuleb uuringu puhul silmas pidada mitte praegust

TA nõudluse struktuuri, vaid võimalikku tulevikustruktuuri. Seetõttu on oluline kaasata uuringusse

eelkõige tugeva visiooniga ja ambitsioonikad ettevõtted (võimaluse korral teha nende ettevõtete

väljaselgitamisel koostööd Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja erialaliitude arendusnõunikega), kellel on

kogemus TA tegevusega ning kes suudavad hinnata võimalikke tehnoloogia- ja turuarenguid piisavalt

pika ajahorisondiga.

Uuringu väljund

1. Ülevaade Eestis praegu TA-ga hõivatud töötajatest.

2. Ülevaade, milliste oskuste profiiliga TA töötajaid on Eestis tulevikus ettevõtlussektoris valitud

valdkondades vaja, koos kasvuvajaduse hinnanguga tegevusalade lõikes.

3. Hinnang valdkondadele, kus TA mahukuse kasvatamine annaks kõige suurema mõju

lisandväärtuse kasvule, arvestades nii Euroopa Liidu innovatsiooniliidrite kogemust kui ka

majanduse tulevikuperspektiivi.

4. Ettepanekud Haridus- ja Teadusministeeriumile riiklike sekkumiste kujundamiseks, et tagada TA

töötajate oskuste profiili vastavus erasektori tööjõuturu ootustele, vastavalt eelnevast

analüüsist väljajoonistunud valdkondades.

5. Ettepanekud kõrgkoolidele, et valmistada tööturu ootustele vastavate oskustega TA töötajaid

paremini ette.

6. Ettepanekud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Haridus- ja

Teadusministeeriumile ettevõtluse ja teaduse koostööd soodustavate meetmete disainimiseks,

et ettevõtlussektorisse jõuaks rohkem TA töötajaid.

Üldine soovitus: jälgida regulaarselt muutusi – kas korrata uuringut kolme- kuni nelja-aastase

intervalliga või lõimida see OSKA valdkondlikesse uuringutesse.

84

Ajakava

Algus 2022. aasta II poolel, lõpp 2023. aasta II poolel.

Võimalikud andmeallikad

Statistikaameti uuring „Teadus- ja arendustegevus (TA töötajad)“, „Ettevõtete innovatsiooniuuring“

ning majandusnäitajate statistika (hõivatud, lisandväärtus), analoogsed andmed Eurostatist, OECD-st

või teiste riikide andmebaasidest.

Maksu- ja Tolliameti töötamise register seotuna palga- ja haridusandmestikega.

Võimalik metoodika

Plaanitav uuring liigituks OSKA temaatiliste uuringute gruppi. Selliste uuringute jaoks koostatakse

uurimismetoodika uurimisülesande alusel, kasutades võimaluse korral elemente OSKA tavapärasest

metoodikast.

Siinse uurimisülesande lahendamiseks on vaja kasutada nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid

andmeallikaid ja uurimismeetodeid. Üldplaanis koosneks uuringuprotsess kolmest osast.

1. Kirjanduse analüüs.

2. Kvantitatiivne andmeanalüüs: töö statistiliste andmestikega, et koostada ülevaade TA -ga

hõivatud töötajatest, majandusvaldkondade TA-mahukuse võrdlus ning rahvusvaheline võrdlus.

3. Kvalitatiivne andmekogumine ja analüüs: intervjuud ja/või fookusgrupid ettevõtete, töötajate

ja vilistlastega, et selgitada välja TA töötajate vajalikud oskuste profiilid ning tööjõuvajadus.

Võimalik on väiksemamahulise küsitluse tegemine, et saada sisendinfot laiemalt hulgalt TA-ga

tegelevatelt ettevõtetelt.

Tellijad

• Katrin Pihor, Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja

• Kristi Raudmäe, Haridus- ja Teadmusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert

• Sigrid Rajalo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna

arendusvaldkonna juht

• Andri Haran, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna

tööstusvaldkonna juht

85

Lisa 9. Ametialagrupid

Ametialagrupp

Hõivatud

2021 Ametialagrupp

Hõivatud

2021

Administratiivtöö lihtametnikud 12097 Muud haridusspetsialistid 11570

Administratiivtöö spetsialistid 18896 Muud lihttöötajad 7647

Ajakirjanikud 1616 Muud tervishoiuteenuste spetsialistid 13449

Arhitektuuri ja planeerimise spetsialistid 1839 Muud tööstusoperaatorid 6021

Arstid jm tervishoiuteenuste tippspetsialistid 18797 Mäetööstuse spetsialistid 523

Avalikud teenistujad 3841 Müügijuhid ja -spetsialistid 22636

Disainerid 2004 Müüjad-klienditeenindajad 54612

Ehitajad 39078 Personali- ja karjäärispetsialistid 3931

Ehitusinsenerid jm ehitustehnikud 12576 Plasti- ja kummitoodete tootjad 2316

Erinevate valdkondade juhid 16457 Puittoodete ja konstruktsioonide valmistajad 13375

Eripedagoogid ja psühholoogid 2284 Raamatukogu-, arhiivi- ja muuseumispetsialistid 2379

Finantsnõustajad ja -analüütikud 6029 Raamatupidajad 18290

Finantsvaldkonna kontoritöötajad 2696 Raudtee veeremi töötajad 832

Humanitaarvaldkonna teadlased ja tippspetsialistid 1298 Religioonispetsialistid 295

IKT süsteemihalduse spetsialistid 8364 Siseturvalisuse ja turvatöötajad 7163

Iluteenindajad 4302 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 6280

Insenerid tööstuses 7054 Sõidukijuhid 25541

Isikuteenindajad 848 Sõidukite tehnikud ja mehaanikud 12705

Juhtimisnõustajad ja -analüütikud 6367 Taime, looma ja kalakasvatajad 15138

Kaevurid ja mäemasinate operaatorid 1465 Tarkvaraarenduse spetsialistid 13366

Keemiatööstuse operaatorid 3005 Tekstiilide, rõivaste ja jalatsite tootjad 8790

Keskkonna ja metsanduse spetsialistid 1547 Toidu ja jookide tootjad 7846

Kinnisvarateenuste spetsialistid ja juhid 5545 Toitlustuse teenindajad ja lihttöötajad 21584

Kokad 11075 Tootmise ja kaubanduse lihttöötajad 16629

Korrashoiu jm puhastuse töötajad 35813 Treenerid ja muud spordivaldkonna spetsialistid 2982

Kultuuri ja loometegevuse spetsialistid 5956 Trükitöötajad 1983

Käsitöölised 1734 Turismitöötajad ja teenindajad 3814

Laevapere liikmed 1638 Turundus- ja kommunikatsioonispetsialistid 5539

Lennunduse spetsialistid 781 TÖÖKOHT TEADMATA 95803

Logistikaspetsialistid 14798 Töömasinate ja tõsteseadmete operaatorid 6458

Loodusteaduste tippspetsialistid 3489 Tööstuse töödejuhatajad 3789

Loomaarstid, hooldajad jne 954 Tööstusjuhid 4491 Majutuse, toitlustuse ja turismi spetsialistid ja

juhid 1881 Veevärgi ja hoone tehnosüsteemide lukksepad 4717

Masinate ja seadmete tehnikud, mehhatroonikud ja elektrikud 17973 Õigusvaldkonna tipp- ja keskastmespetsialistid 4658

Metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajad 20519 Õpetajad ja õppejõud 29634

Metsanduse oskustöötajad 3986

86

Lisa 10. Oskuste kirjeldamise süsteem

Oskuste registri loomise põhjendus tuleneb üldisest vajadusest minna töö- ja haridusmaailmas üle

oskuspõhisele lähenemisele, mistõttu on kerkinud üles ka vajadus töömaailma oskusi paremini

kirjeldada, prognoosida ja hinnata. Selle vajaduse tarbeks on kutsesüsteem käivitanud Eesti oskuste

süsteemi väljaarendamise. Oskuste süsteemi osad on omavahel seotud kolmes funktsioonis: oskuste

kirjeldamine (register), oskustega seotud teenused (mh oskusprofiilide koostamine ehk oskuste

komplekteerimine) ning oskuste analüüs (andmete süntees, ülevaated, modelleerimine jm ).

Eesti oskuste süsteemi 1. etapi keskmes on oskuste kirjeldamine – oskuste registri loomine. Oskuste

register kujutab endast alusandmestikku, ilma milleta ei ole võimalik süsteemi ükski muu funktsioon.

See on tööelu oskuste täisnimekiri koos vajalike kirjeldustega. Oskused on registris jaotatud kahte

ossa: üldiseid ja tegevusvaldkondade vahel ülekantavaid oskusi kirjeldav oskuste klassifikaator ning

kontekstualiseeritud ehk tegevusvaldkondade põhjal oskusi kirjeldav oskuste kataloog. Lisaks

klassifikaatorile ja kataloogile on oskuste registris esitatud ametite nimistu, mis on oskustega

seostatud. Iga oskuse juures on nimetatud amet(id), kus seda rakendatakse, ning iga ameti juures saab

näha sellega seonduvate oskuste nimistut.

87

Lisa 11. OSKA andmemudeli andmestikud Maksu- ja Tolliameti töötamise register ja muud MTA andmestikud

Andmevälja nimi Tüüp Sisu

SA_ISIK_ID Arv Unikaalne ID

AASTA Arv Andmete kalendriaasta

ISCO_4 Arv Ametite klassifikaatori 4. taseme kood

ISCO_5 Arv Ametite klassifikaatori 5. taseme kood

KUUPALK Arv

Inimese keskmine kuupalk töötatud perioodil aastas kuu kohta. Arvestatakse samu makseliike, mida Statistikaamet kasutab palkade arvutamiseks

KOORMUS Arv Inimese keskmine kuine töökoormus töötatud perioodil aastas

PK_TUNNUS Arv

Näitab, kas tegemist on inimese põhitöökohaga aasta lõikes: 1 – põhitöökoht, 2 – kõrvaltöökoht. Põhitöökoha kohta leiab lisateavet tabeli all asuvast „Muu“ sektsioonist

PK_TUNNUS_I Arv

Näitab, kas tegemist on inimese põhitöökohaga jaanuari esimese nädala lõikes. 1 – põhitöökoht, 2 – kõrvaltöökoht. Põhitöökoha kohta leiab lisateavet tabeli all asuvast „Muu“ alajaotusest

PK_TUNNUS_II Arv

Näitab, kas tegemist on inimese põhitöökohaga aprilli esimese nädala lõikes. 1 – põhitöökoht, 2 – kõrvaltöökoht. Põhitöökoha kohta leiab lisateavet tabeli all asuvast „Muu“ alajaotusest

PK_TUNNUS_III Arv

Näitab, kas tegemist on inimese põhitöökohaga juuli esimese nädala lõikes. 1 – põhitöökoht, 2 – kõrvaltöökoht. Põhitöökoha kohta leiab lisateavet tabeli all asuvast „Muu“ alajaotusest

PK_TUNNUS_IV Arv

Näitab, kas tegemist on inimese põhitöökohaga oktoobri esimese nädala lõikes. 1 – põhitöökoht, 2 – kõrvaltöökoht. Põhitöökoha kohta leiab lisateavet tabeli all asuvast „Muu“ alajaotusest

TOOTAMISE_LIIK Arv

Näitab Maksu- ja Tolliameti töötamise liiki93. Lisatud on 2 klassifikaatori välist tunnust: 911 – FIE-d, 995 – välismaal töötamine (2020. aasta andmetes ka FIE-d)

TOOTAMISE_ALGUS Kuupäev Töösuhte alguse kuupäev

TOOTAMISE_LOPP Kuupäev Töösuhte lõpu kuupäev

TOOKOHA_ASUKOHT Arv Töökoha asukoht Eesti haldus- ja asutusjaotuse klassifikaatori alusel valla täpsusega

TOOKOHA_RIIK Arv Töökoha asukoht riikide ja territooriumide klassifikaatori alusel

EMTAK_3 Arv Töökoha tööandja tegevusala Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (2008) 3. taseme alusel

EMTAK_5 Arv Töökoha tööandja tegevusala Eesti Majandustegevuse Tegevusalade Klassifikaatori (2008) 5. taseme alusel

AMET_VABATEKSTINA Tekst Vabatahtlik väli ametinimetuse jaoks

AMET_KIRJELDUS Tekst Vabatahtlik väli ametinimetuse jaoks

93 https://www.emta.ee/ariklient/registreerimine-ettevotlus/tootamise-register/tootamise-liigid-ja-koodid

88

Muu:

Andmeväljade „PK_TUNNUS“ väärtused arvutab OSKA-le Statistikaamet, märkides põhitööks

vaatlusaluse aasta kõige pikema kestusega töösuhte (sh eelistades töölepingu alusel töötamist). Kui

isikul on mitu sama kestusega töösuhet, eelistatakse suurima palgaga/töötasuga töösuhet.

Ettevõtjate määratlemiseks kasutab Statistikaamet metoodikat, mille alusel peab isikul olema

vähemalt 50% osalus ettevõttes ning ta on võtnud välja dividende summas, mis tagavad äraelamise.

Eesti Hariduse Infosüsteem

Andmevälja nimi Tüüp Sisu

SA_ISIK_ID Arv Unikaalne ID

EHIS_ISIK_ID Arv EHIS-e unikaalne ID

SUGU Tekst Mees/naine (tavaliselt kasutatakse rahvastikuregistri sootunnust)

SYNNIAEG Kuupäev Tavaliselt kasutatakse vanuse arvutamiseks rahvastikuregistrit

VALIS Arv Välis(üli-)õpilase tunnus (1 – välisõpilane, 0 – Eesti õpilane)

SISSEASTUMISE_AAST A Arv Õppeaasta algusaasta (ainult sisseastumiste failides)

OPPIMISE_AASTA Arv Õppeaasta algusaasta (ainult õppimiste failides)

KATKESTAMISE_AASTA Arv Õppeaasta algusaasta (ainult katkestamiste failides)

LOPETAMISE_AASTA Arv Õppeaasta lõpuaasta (ainult lõpetamiste failides)

OPPEKAVA_KOOD Arv Õppekava unikaalne ID

OPPEKAVA_NIMETUS Tekst Õppekava nimetus

OPPEASUTUS_ID Arv Õppeasutuse unikaalne ID (ei sisalda filiaale)

OPPEASUTUS Tekst Õppeasutuse nimi (ei sisalda filiaale)

OPE Tekst Õppeliik (kood ja nimetus)

OKR_K Arv Õppekavarühma kood (ISCED-F)

OKR_N Tekst Õppekavarühma nimetus (ISCED-F)

OKG Tekst Õppekavagrupp (ainult kutseharidus)

OS_K Arv Õppesuuna kood (ISCED-F)

OS_N Tekst Õppesuuna nimetus (ISCED-F)

OV_K Arv Õppevaldkonna kood (ISCED-F)

OV_N Tekst Õppevaldkonna nimetus (ISCED-F)

89

Muu:

Andmed tulevad kaheksa erineva failina. Eraldi failides on sisseastumise, õppimise, katkestamise,

lõpetamise ning kutse- ja kõrghariduse andmed.

Kõik OSKA andmemudelis kasutatud definitsioonid on võimalikult sarnased EHIS-e definitsioonidega.

Siiski esineb üksikuid juhtumeid, kus OSKA mudeli andmestik erineb vähesel määral EHIS -e

avaandmetest.

Rahvastikuandmed

Andmevälja nimi Tüüp Sisu

SA_ISIK_ID Arv Unikaalne ID

AASTA Arv Andmete kalendriaasta

SYNNIAASTA Kuupäev Isiku sünniaasta

SUGU Arv 1 – mees, 2 – naine

KODAK Arv Kodakondsus riikide ja territooriumide klassifikaatori alusel

KODAK_TEKST Tekst Kodakondsuse andnud riigi nimi riikide ja territooriumide klassifikaatori alusel (kood)

RESIDENTSUS Arv 1– isik on Eesti resident Statistikaameti residentsusindeksi alusel, 2 – isik ei ole Eesti resident

RANNE Arv 1 – registreeritud ränne, 2 – registreerimata ränne, NA – rändesündmust ei olnud (tunnus näitab sisserännet)

HARIDUS Arv Isiku omandatud kõrgeim haridustase omandatud kõrgeima hariduse klassifikaatori alusel

ELUKOHARIIK Arv Elukohariik riikide ja territooriumide klassifikaatori alusel (kood)

ELUKOHARIIK_TEKST Tekst Elukohariigi nimi riikide ja territooriumide klassifikaatori alusel

SYNNIRIIK Arv Sünniriik riikide ja territooriumide klassifikaatori alusel (kood)

SYNNIRIIK_TEKST Tekst Sünniriigi nimi riikide ja territooriumide klassifikaatori alusel

AJUTINE_KAITSE Arv

Ajutise kaitse saanud isiku tunnus: 1 – isikul oli ajutise kaitse staatus vähemalt üks päev kalendriaastas, 0 – isikul puudus ajutine kaitse kalendriaastal (rakendus 2022. aastast)

Rahvaarv ja rahvastikuprognoos

Rahvaarv

Andmevälja nimi Tüüp Sisu

AASTA Arv Andmete kalendriaasta

VANUS Tekst Alates 2012: 0–99, 100 ja vanemad, kokku; kuni 2011: 0–84, 85 ja vanemad, kokku

SUGU Tekst Mehed; naised; mehed ja naised

NAITAJA Tekst Rahvaarv, 1. jaanuar; aasta keskmine rahvaarv

ARV Arv Rahvaarv

90

Prognoos

Andmevälja nimi Tüüp Sisu VANUS Tekst 0–99, 100 ja vanemad, kokku

AASTA Arv Aasta, mille kohta on rahvaarv prognoositud

SUGU Tekst Mehed; naised; mehed ja naised

STSENAARIUM Tekst

Stsenaarium 1 (põhistsenaarium); stsenaarium 2 (kõrgem sündimus, kõrgem rändesaldo); stsenaarium 3 (madalam sündimus, madalam suremus, ränne tasakaalus); stsenaarium 4 (sündimus taastetasemel)

ARV Arv Prognoositud rahvaarv

Asukoht ja nimi: T/Projektid/KK_OSKA/YHIS/OSKA_MUDEL/ANDMED/RAHVASTIK.xlsx

Muu: andmed paneb mudeli kettale andmeanalüütik, seda andmestikku Statistikaamet ei anna

Ametialagruppide algandmed

Ametialagrupid

Andmevälja nimi Tüüp Sisu

ISCO_4 Arv Ametite klassifikaatori 4. taseme kood

ISCO_5 Arv Ametite klassifikaatori 5. taseme kood

ISCO_5_T Tekst Ametite klassifikaatori 5. taseme nimetus

AMETIALAGRUPP Tekst Ametialagruppide nimetused

TUNNUS Arv 1 – üle tegevusalade toimiv ametialagrupp; 2 – jagatakse EMTAK-ide järgi ametialagruppide vahel

OSAKAAL Arv Väärtused 0–1: näitab, mitu % ISCO*EMTAK-i hõivest jääb ametialagruppi

Andmevälja nimi Tüüp Sisu EMTAK_3 Arv Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori 3. taseme kood

AMETIALAGRUPP Tekst Ametialagruppide nimetused

Asukoht ja nimi: T/Projektid/KK_OSKA/YHIS/OSKA_MUDEL/ANDMED/Ametialagrupid.xlsx

T/Projektid/KK_OSKA/YHIS/OSKA_MUDEL/ANDMED/Ametialagrupid horisontaalselt jagatavad.xlsx

Muu: andmeid haldab mudeli kettal andmeanalüütik

Haridusvõtme algandmed

Andmestikus on neli tabelit järgnevate haridustasemete alusel: K B (kutseharidus), IA B

(kõrghariduse I aste), IIA B (kõrghariduse II aste), IIIA B (kõrghariduse III aste).

Andmevälja nimi Tüüp Sisu

AMETIALAGRUPP Tekst Ametialagruppide nimetused

Väljad 2 kuni n (vastaval haridustasemel esinevad õppekavarühmad) Arv

50 – tugev seos; 48 – nõrk seos; 46 – seos puudub; endine kood 29 – keskmine seos

Asukoht ja nimi: T/Projektid/KK_OSKA/YHIS/OSKA_MUDEL/ANDMED/HARIDUSVOTI.xlsx

91

Muu: andmeid haldab mudeli kettal andmeanalüütik

Hõivemuutuse algandmed

Andmevälja nimi Tüüp Sisu

ISCO_4 Arv Ametite klassifikaatori 4. taseme kood

ISCO_5 Arv Ametite klassifikaatori 5. taseme kood

ISCO_GRUPP Tekst A – 1-, 2- ja 3-ga algavad koodid; B – 4- ja 5-ga algavad koodid; C – 6-, 7- ja 8-ga algavad koodid; D – 9-ga algavad koodid

Väljad 4 kuni n EMTAK_3 koodid) Arv Sisestatud uuringu hõiveprognoos

Asukoht ja nimi: T/Projektid/KK_OSKA/YHIS/OSKA_MUDEL/ANDMED/HOIVEMUUTUS_ALG.xlsx

Muu: andmeid haldab mudeli kettal andmeanalüütik

KK_AMETIALAGRUPID

Andmevälja nimi Tüüp Sisu LINK Arv Linkimistunnus (rudiment)

AMETIALAGRUPP Tekst Ametialagruppide nimetused

ISCO_4 Arv Ametite klassifikaatori 4. taseme kood

ISCO_5 Arv Ametite klassifikaatori 5. taseme kood

ISCO_5_T Tekst Ametite klassifikaatori 5. taseme nimetus

AMETIALAGRUPP Tekst Ametialagruppide nimetused

TUNNUS Arv 1 – tavaline ametialagrupp; 2 – jagatakse EMTAK-ide järgi ametialagruppide vahel (rudiment)

OSAKAAL Arv Väärtused 0–1. Näitab, mitu % ISCO*EMTAK-i hõivest jääb ametialagruppi

KK_ASUKOHT

Andmevälja nimi Tüüp Sisu

TOOKOHA_ASUKOH T Arv Kohaliku omavalitsuse kood klassifikaatoris

KOV Tekst Kohalik omavalitsus

MAAKOND Tekst Maakond

NUTS_3 Tekst Regioon NUTS-i järgi

92

KK_EMTAK

Andmevälja nimi Tüüp Sisu EMTAK_1 Tekst Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori 1. taseme kood

EMTAK_2 Arv Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori 2. taseme kood

EMTAK_3 Arv Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori 3. taseme kood

EMTAK_4 Arv Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori 4. taseme kood

EMTAK_5 Arv Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori 5. taseme kood

EMTAK_1_T Tekst Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori 1. taseme nimetus

EMTAK_2_T Tekst

Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori 2. taseme nimetus

EMTAK_3_T Tekst

Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori 3. taseme nimetus

EMTAK_4_T Tekst

Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori 4. taseme nimetus

EMTAK_5_T Tekst

Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori 5. taseme nimetus

TEADUS_UURINGU_EM TAK Tekst Jaotus teadusuuringu jaoks

EMTAK_3_SEKTORIT Tekst Kolme sektori jaotus

EMTAK_YR Tekst Üldraportis kasutatav sektorite jaotus

KK_HARIDUS

Andmevälja nimi Tüüp Sisu

HARIDUS Arv Inimese kõrgeim omandatud haridus klassifikaatori koodi järgi HARIDUS_TEKST

Tekst Inimese kõrgeim omandatud haridus klassifikaatori nimetuse järgi

HARIDUS_YLDINE Tekst Agregeerimise tunnus: põhiharidus või madalam, kutseharidus, üldkeskharidus, bakalaureus ja rakenduskõrgharidus, magister, doktor, alla 15-aastane isik, teadmata

HARIDUS_ONEPAGER Tekst Näidikulehtede arvutamiseks kasutatav agregeeritud tunnus

HARIDUS_HV Tekst Haridusvõtme arvutamiseks kasutatav agregeeritud tunnus

HARIDUS_YMBERARVU TUS Tekst VAJADUS VAJAB TÄPSUSTAMIST

KK_ISCED_F

Andmevälja nimi Tüüp Sisu

OKR_K Arv Õppekavarühma kood

OKR_N Tekst Õppekavarühma nimetus

OS_K Arv Õppesuuna kood

OS_N Tekst Õppesuuna nimetus

OV_K Arv Õppevaldkonna kood

OV_N Tekst Õppevaldkonna nimetus

93

KK_ISCO

Andmevälja nimi Tüüp Sisu ISCO_1 Tekst Ametite klassifikaatori 1. taseme kood

ISCO_2 Arv Ametite klassifikaatori 2. taseme kood

ISCO_3 Arv Ametite klassifikaatori 3. taseme kood

ISCO_4 Arv Ametite klassifikaatori 4. taseme kood

ISCO_5 Arv Ametite klassifikaatori 5. taseme kood

ISCO_1_T Tekst Ametite klassifikaatori 1. taseme nimetus

ISCO_2_T Tekst Ametite klassifikaatori 2. taseme nimetus

ISCO_3_T Tekst Ametite klassifikaatori 3. taseme nimetus

ISCO_4_T Tekst Ametite klassifikaatori 4. taseme nimetus

ISCO_5_T Tekst Ametite klassifikaatori 5. taseme nimetus

ISCO_GRUPP Tekst VAJADUS VAJAB TÄPSUSTAMIST

ISCO_1_NL Tekst Näidikulehtede jaoks tehtud jaotus (spetsialistid, oskustöötajad, lihttöötajad, muu (sõjaväelased))

KK_OPE_TASE

Andmevälja nimi Tüüp Sisu

OPE Tekst EHIS-e õppe tunnus

EKR Arv Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tase

HARIDUSTASE Tekst Agregeeritud tunnus: kutseharidus, rakenduskõrgharidus, bakalaureuseõpe, magistriõpe, doktoriõpe

HARIDUSTASE_YLD Tekst Agregeeritud tunnus: kõrg, kutse

HARIDUSTASE_HV Tekst Agregeeritud tunnus haridusvõtme arvutamiseks

HARIDUSTASE_ONEPAG ER Tekst Agregeeritud tunnus näidikulehtede arvutamiseks

KK_TOOTAMISE_LIIK

Andmevälja nimi Tüüp Sisu

TOOTAMISE_LIIK Arv Töötamise liigi klassifikaatori kood

TOOTAMISE_LIIK_NIMI Tekst Töötamise liigi klassifikaatori nimetus

TOOTAMISE_LIIK_YLDIN E

Tekst Agregeeritud tunnus

KK_VANUSGRUPID

Andmevälja nimi Tüüp Sisu

VANUS Arv Vanus 0–110, lisaks 111 = 100 ja vanemad, 112 = 85 ja vanemad. Vajalik lihtsustamiseks

VANUS_TEKST Tekst 0–110, lisaks 100 ja vanemad ning 85 ja vanemad

VANUSGRUPP Tekst Agregeeritud tunnus: alla 25; 25–34; 35–44; 45–54; 55–64; 65 ja vanemad

VANUSGRUPP_DETAILN E

Tekst Agregeeritud tunnus: viieaastased vanusgrupid alates „Alla 15“, 15–19, kuni 70–74 ning 75 ja vanemad

94

AMETIALAGRUPP

Andmevälja nimi Tüüp Sisu

SA_ISIK_ID Arv Unikaalne ID

AASTA Arv Andmete kalendriaasta

SUGU Arv 1 – mees, 2 – naine

SYNNIAASTA Kuupäev Isiku sünniaasta

HARIDUS Arv Inimese omandatud kõrgeim haridus omandatud kõrgeima hariduse klassifikaatori alusel

AJUTINE_KAITSE Arv

Ajutise kaitse saanud inimeste tunnus: 1 – inimesel oli ajutise kaitse staatus vähemalt üks päev kalendriaastas, 0 – puudus ajutine kaitse kalendriaastal (alates 2022)

ISCO_4 Arv Ametite klassifikaatori 4. taseme kood

ISCO_5 Arv Ametite klassifikaatori 5. taseme kood

EMTAK_3 Arv Töökoha tööandja tegevusala Eesti Majandustegevuse Tegevusalade Klassifikaatori (2008) 3. taseme alusel

EMTAK_5 Arv Töökoha tööandja tegevusala Eesti Majandustegevuse Tegevusalade Klassifikaatori (2008) 5. taseme alusel

AMETIALAGRUPP Tekst Ametialagrupp

KOORMUS Arv Inimese keskmine kuine töökoormus uuritaval aastal, arvestades töötatud perioodi keskmist

PK_TUNNUS Arv Näitab, kas tegemist on inimese põhitöökohaga aasta lõikes. 1 – põhitöökoht, 2 – kõrvaltöökoht

PK_TUNNUS_KESKMI NE-_POHITÖÖ Arv Näitab kvartalite keskmist hõivet põhitööl

PK_TUNNUS_I Arv Näitab, kas tegemist on inimese põhitöökohaga jaanuari esimese nädala lõikes. 1 – põhitöökoht, 2 – kõrvaltöökoht

PK_TUNNUS_II Arv Näitab, kas tegemist on inimese põhitöökohaga aprilli esimese nädala lõikes. 1 – põhitöökoht, 2 – kõrvaltöökoht

PK_TUNNUS_III Arv Näitab, kas tegemist on inimese põhitöökohaga juuli esimese nädala lõikes. 1 – põhitöökoht, 2 – kõrvaltöökoht

PK_TUNNUS_IV Arv Näitab, kas tegemist on inimese põhitöökohaga oktoobri esimese nädala lõikes. 1 – põhitöökoht, 2 – kõrvaltöökoht

KUUPALK Arv

Inimese keskmine kuupalk töötatud perioodil aastas kuu kohta. Arvestatakse samu makseliike, mida Statistikaamet kasutab palkade arvutamiseks

KOORMUS Arv Inimese keskmine kuine töökoormus uuritaval aastal, arvestades töötatud perioodi keskmist

TOOTAMISE_LIIK Arv

Näitab MTA töötamise liiki. Lisatud on 2 klassifikaatorivälist tunnust: 911 – FIE-d, 995 – välismaal töötamine (2020. aasta andmetes ka FIE-d, XXX – ettevõtjad)

TOOTAMISE_ALGUS Kuupäev Töösuhte alguse kuupäev

TOOTAMISE_LOPP Kuupäev Töösuhte lõpu kuupäev

TOOKOHA_ASUKOHT Arv Töökoha asukoht Eesti haldus- ja asutusjaotuse klassifikaatori alusel valla täpsusega

TOOKOHA_RIIK Arv Töökoha asukoht riikide ja territooriumide klassifikaatori alusel

AMET_VABATEKSTINA Tekst Vabatahtlik lahter ametinimetuse jaoks

AMET_KIRJELDUS Tekst Vabatahtlik lahter ameti kirjelduse jaoks

95

OKR_K_VIIMANE Arv Viimati omandatud hariduse õppekavarühma kood

OPE_VIIMANE Tekst Viimati omandatud hariduse õpe

VIIMANE_HARIDUS Arv 1 – viimati omandatud haridus, 0 – viimati omandatud haridus puudub

OKR_K_KORGEIM Arv Kõrgeima omandatud hariduse õppekavarühma kood

OPE_KORGEIM Tekst Kõrgeima omandatud hariduse õpe

KORGEIM_HARIDUS Arv 1 – kõrgeim omandatud haridus, 0 – kõrgeim omandatud haridus puudub

MEDIAAN_VANUS Arv Ametil pensionile minemise prognoosi mediaanvanus

PENSIONI_PROGNOO S

Arv 1 – prognoosi järgi läheb järgmise 10 aasta jooksul pensionile; 0 – prognoosi järgi ei lähe järgmise 10 aasta jooksul pensionile

1

OSKA prognoosimudeli andmekaitsealane mõjuhinnang

Haridus- ja Teadusministeerium

Märts 2025

2

Kokkuvõte

Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 eesmärgi “Õpivõimalused vastavad

ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele” tegevussuuna “Tööjõu ja oskuste vajaduse

prognoosimise ja seire süsteemi arendamine ja rakendamine” elluviimiseks loodud OSKA

prognoosimudeli koostamiseks on vaja töödelda erinevate riiklike andmekogude

isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid.

Käesolev andmekaitsealane mõjuhinnang (edaspidi mõjuhinnang) on koostatud, tuginedes

Isikuandmete üldmääruse (IKÜM) art. 35 nõuetele.

Mõjuhinnangust järeldub, et selles toodud tingimustel on isikuandmete töötlemine

proportsionaalne ning võimalikud riskid leevendatud, seega puudub suur oht isikute

õigustele ning vabadustele.

Mõjuhinnangu koostamisel on konsulteeritud SA-ga Kutsekoda, Statistikaametiga ning

HTMi andmekaitsespetsialistiga.

1. Sissejuhatus

Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–20351 kolmanda eesmärgi “Õpivõimalused

vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele” üks tegevussuund on “Tööjõu ja oskuste

vajaduse prognoosimise ja seire süsteemi arendamine ja rakendamine”.

Selle tegevussuuna raames on vaja /---/ edasi arendada ja rakendada OSKA tööjõu ja

oskuste vajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidesüsteemi, sh suurandmete analüüsi

võimekust, ning uuendada metoodikat, et prognoosida saaks eelkõige oskuste, mitte ametite

vajadust ning tulemused oleksid laiemalt kasutatavad/---/ .

Tööjõu ja oskuste vajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidesüsteemi (edaspidi OSKA

prognoosisüsteem) on vaja ühiskonna tööjõu nõudluse ja pakkumise ning inimeste

oskustega seotud info ja valdkondliku eksperditeadmise koondamiseks, olukorra

analüüsimiseks ning järelduste alusel haridus-, töö- ja töörändepoliitika kujundamiseks.

Samuti kasutavad uuringutulemusi kutse- ja kõrgkoolid oma õppekavade arendamiseks.

Haridus- ja Teadusministeerium on halduslepinguga andnud OSKA prognoosisüsteemi

arendamise ja rakendamise ülesande Kutsekojale. SA Kutsekoda sõlmib Statistikaametiga

konfidentsiaalsete andmete kasutamise lepingu, mille kohaselt tehakse pseudonüümitud

isikuandmed kättesaadavaks SA Kutsekoda analüütikutele.

Käesoleva mõjuhinnang arvestab eeldusega, et Kutsekoja ja Statistikaameti vaheline leping

konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks kehtib kuni 31.12.2030.

2. Prognoosimudeli kirjeldus

2.1 OSKA prognoosisüsteemi keskne osa on Statistikaameti teadlaste keskkonnas asuv

tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoosimudel (edaspidi prognoosimudel). Prognoosimudelis

1 Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 11.11.2021 protokollilise otsusega

3

on seotud erinevate registrite ja Tööjõu-uuringu andmed ning OSKA ekspertsisend ühtseks

andmesüsteemiks. Prognoosimudeli väljundiks on analüüsitulemused, mis ei sisalda

isikuandmeid (andmed agregeeritud kujul).

2.2 Isikuandmete allikad ja töödeldavad isikuandmed

• Maksu- ja Tolliameti töötamise register ja TSD

• Äriregister

• Eesti Hariduse Infosüsteem

• Rahvastikuregister

• Kutseregister

• Elamislubade ja töölubade register

• Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu

• Tööjõu-uuring

Isikuandmete koosseis on loetletud mõjuhinnangu lisades 1 ja 1A (sh eriliigiliste isikuandmete loetelu).

2.3 Taristu andmete talletamiseks

Server – Statistikaameti server, mis asub Eestis.

Arvutivõrk – prognoosimudelile on ligipääs VPNi ühenduse kaudu Statistikaameti teadlaste

keskkonnas. Teadlaste keskkonda sisse logimiseks peab olema aktiivne VPN ühendus, mis on

autenditud ID-kaardiga.

3. Isikuandmete töötlemise toimingud

3.1 Isikuandmete kogumine

3.1.1. Valim

OSKA prognoosisüsteem käsitleb kõiki Eesti tööturul ja kutse- ning kõrghariduses osalevaid

isikuid. Prognoosimudelis on üheaegselt hõlmatud u 800 000 isikut. Arvestades ka prognoosi

mooduleid, mis arvutatakse pikema ajaperioodi andmete pealt (näiteks keskmine tööturult

väljumise vanus), võib hõlmatud isikuid olla kokku u 1,5 mln.

• Eesti Vabariigis tööga hõivatud isikud – Töötamise register; Tulu- ja sotsiaalmaksu,

kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon (vorm TSD);

Äriregister. Valim on kõikne ja valimis olevate inimeste arv erineb aastati.

• Eesti Vabariigi kutse- ja kõrgkoolide sisseastujad, õppijad, katkestajad ja lõpetajad -

Valim on kõikne ja valimis olevate inimeste arv erineb aastati.

• Kutseregistris kutsetunnistuste omajad. Valim on kõikne ja see on muutuv.

• Eesti Vabariigis väljastatavate ETR (Elamislubade ja töölubade register) ja LTR

(Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu) lubade omajad. Valim

on kõikne ja valimis olevate inimeste arv erineb aastati.

4

• Rahvastiku statistilise registris olevate isikute andmed (ainult nende isikute kohta, kes

ülaltoodud registrites). Valimis olevate inimeste arv erineb aastati.

• Tööjõu-uuringus osalevad isikud (ETU)

Registriandmed (v.a. Kutseregistri) on kogutud riikliku statistika raames. Kutseregistri andmed

liiguvad Statistikaametisse üle X-tee. Registrite andmed pseudonüümitakse Statistikaameti

vastavas osakonnas nende laekumisel Statistikaametisse.

Tööjõu-uuringu andmed on kogutud Statistikaameti poolt läbiviidavas uuringus2.

Prognoosimudeli jaoks pseudonüümitakse andmed enne teadlaste keskkonda lisamist

Statistikaameti vastavas osakonnas.

3.1.2. Kogutavate andmete koosseis on toodud mõjuhinnangu lisades 1 ja 1A.

3.1.3 Periood, mille kohta isikuandmeid kogutakse

• MTA Töötamise register ning Tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonide lisad 1 ja 2 – aastad 2019 – 2030

• MTA andmed ettevõtluse kohta, Äriregister 2019-2030

Põhjendus: Töötamise registri ning TSD andmed on vajalikud tööhõive ning sellega seotud oluliste aspektide (amet, palgatase jms) hindamiseks. Töötamise registris ei kajastu aga kõigi

ettevõtjatena tegutsevate inimeste (sh FIEde) info. Ettevõtjana tööga hõivatute määratlemisel on vaja MTA andmeid ettevõtluse kohta ning Äriregistri andmeid (sh koos tunnustega, mis võimaldavad eristada aktiivseid ettevõtjaid passiivsetest).

Prognoosimudeli arendamiseks (sealhulgas mudeli prognoosivõime hindamiseks ja metoodiliste simulatsioonide tegemiseks) on vajalikud töötamise andmed maksimaalses

ajalises ulatuses. Töötamise registris on andmed kättesaadavad alates 2019. aastast. Äriregist ri andmed, mis antud juhul täiendavad töötamise andmeid ja võimaldavad saada tööhõivest terviklikuma pildi, on vajalikud sama perioodi kohta.

• Elamislubade ja töölubade register - aastad 2017-2030

• Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu - aastad – 2017- 2030

• Rahvastikuregister – aastad 2017-2030

Põhjendus: Need andmed on vajalikud selleks, et seostada töötamise andmetega sotsiaaldemograafilist taustainfot ning hinnata tööjõu piiriülest liikumist. Selleks, et tuvastada tööjõu liikumiste mustreid, on vajalik vaadata rahvastikuregistri ning elamislubade ja töölubade

andmeid vähemalt paar aastat varasemast perioodist kui üldised töötamise andmed (viimaseid päritakse alates 2019). Sellest tulenevalt tehakse päring alates 2017. aastast.

• Eesti Hariduse Infosüsteem - aastad 2006 -2030

• Kutseregister – aastad 2008-2030

Põhjendus: Need andmed seotakse prognoosimudelis juurde töötamise andmetele, selleks, et

analüüsida hariduse ja väljaõppe ning tööalase rakendumise seoseid. Kui töötamise andmeid vaadatakse prognoosimudelis alates 2019. aastast, siis haridus ja kvalifikatsioon võib olla

omandatud oluliselt varem ning siin ei ole ajalisi piire. Selleks, et saada võimalikult terviklik

2 https://www.stat.ee/et/toojou-uuring

5

ülevaade inimeste hariduse ja kvalifikatsioonide kohta, on EHISe ja Kutseregistri andmed

vajalikud maksimaalses ajalises ulatuses (ehk ajast, kui andmed on neis registrites kättesaadavad).

• Tööjõu-uuring – aastad 2015 – 2030

Põhjendus: Tööjõu-uuring on Euroopa Liidu uuring, mille põhjal koostatakse

ühtlustatud ja võrreldavat tööhõivestatistikat ning uuritakse tööelu ning haridusliku

ettevalmistusega seotud teemasid. Kuna tegemist on valimipõhise uuringuga, on

vajalik piisaval isikute arvul põhinevate keskmiste arvutamiseks pikem periood

andmeid.

3.2 Isikuandmete hoidmine

Pseudonüümitud isikuandmeid hoitakse Statistikaameti Eestis asuvas serveris teadlaste

keskkonnas.

Ligipääs andmetele organisatsioonis:

- Statistikaameti teenistujate ligipääs andmetele on korraldatud riikliku statistika

seaduses sätestatud korras.

- Kutsekoja töötajate ligipääs andmetele. Ligipääsu võimaldab Statistikaamet SA

Kutsekoda ning Statistikaameti vahelises lepingus nimetatud isikutele (Kutsekoja

analüütikud), kes omakorda on allkirjastanud konfidentsiaalsuskohustuse.

3.3 Isikuandmete kasutamine

Isikuandmeid kasutavad Kutsekoja analüütikud, analüüsides andmeid vastavalt

metoodikadokumendile dokumendis „OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosi

metoodika“ (edaspidi Metoodika, kättesaadav veebis3). Analüüsitulemused isikuandmeid ei

sisalda.

OSKA prognoosisüsteemi põhiväljund on tööjõuvajaduse üldprognoos ning selle alamuuringud

(valdkondlikud või temaatilised), mis kõik põhinevad prognoosimudelil.

OSKA üldprognoos annab majandusvaldkondade üleselt tööjõu- ja oskuste vajaduse ning tööjõu nõudluse ja pakkumise kohta Eestis ülevaatlikku ja terviklikku teavet. Üldprognoosi eesmärk on hinnata hariduspakkumise ning tööjõu- ja oskuste vajaduse tasakaalu nii tervikuna

kui ka OSKA valdkondade, ametialagruppide ja õppekavarühmade kaupa ning tööjõunõudluse ja -pakkumise komponentide lõikes. Üldprognoos põhineb prognoosimudelil. Prognoosi

uuendatakse igal aastal. OSKA valdkondlike tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosiuuringute (edaspidi

valdkonnauuring) eesmärk on analüüsida ja prognoosida, kuidas muutuvad järgmise kümne

aasta jooksul valdkonna põhikutsealadel nii hõive kui ka vajalikud oskused ning millised muudatused oleksid sellest lähtudes tööjõupakkumises (sh tööjõu kättesaadavust toetavates

meetmetes) ning väljaõppeõppe mahu ja sisu osas vajalikud. Uuringus tuginetakse prognoosimudelile, avaldatud statistilistele andmetele ning kvalitatiivsele ekspertidelt intervjuudes ja grupiaruteludena kogutud infole. Igal aastal koostatakse

valdkondlik tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosiuuring kuni viies majandusvaldkonnas.. Igaks aastaks kinnitab täpse kava OSKA koordinatsioonikogu.

3 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2024/04/OSKA-metoodika_4.0_veebi.docx

6

OSKA temaatilised uuringud (nt “Välistööjõu vajadus Eesti tööturul”, “Tehisintellekti

mõju tööturule”) toetavad OSKA eesmärke, täiendades valdkonnauuringuid ja üldprognoosi. Temaatiline uuring võib keskenduda OSKA valdkonnauuringutes kirjeldatud korduvatele

kitsaskohtadele, haridus- ja õppe pakkumise ning tööturu uutele tegevusmustritele ning tööjõu- ja oskuste vajaduse ja pakkumisega seotud teistele arengutele ja probleemide väljaselgitamisele. OSKA temaatilistes uuringutes tuginetakse prognoosimudelile, avaldatud

statistilistele andmetele ning kvalitatiivsele ekspertidelt intervjuudes ja grupiaruteludena kogutud infole.

Alamuuringute käigus viiakse tavaliselt läbi vestlused individuaal- või grupiintervjuudena u 50 uuritava valdkonna eksperdiga, et koguda kvalitatiivset infot valdkonna majanduse, tööturu,

õppe ja oskuste vajaduse kohta. Intervjueeritavateks on valdkonna erialaliitude, olulisemate ettevõtete ning valdkonna erialasid õpetavate õppeasutuste esindajad. Kontaktandmed saadakse

avalikest kanalitest. Intervjueeritavatele selgitatakse kirjalikult OSKA prognoosiuuringute eesmärki ning küsitakse intervjuuks nõusolekut.

Uurimiseesmärgist lähtudes keskendutakse OSKA üldprognoosis ning selle alamuuringutes läbivalt järgmistele uurimisküsimustele:

1. Milline on majanduse areng (tervikuna/majanduse valdkonniti) lähimal kümnel aastal ning milline on selle mõju tööjõu- ja oskuste vajadusele ja pakkumisele?

2. Milline on (valdkonna) tööhõive praegu ja milline on olnud selle arengudünaamika

lähiminevikus? 3. Kui palju vajatakse eri ametialadel tööjõudu lähima kümne aasta vaates?

4. Milliste oskustega töötajaid vajatakse lähima kümne aasta vaates? 5. Milline on praegune tööjõupakkumine? 6. Kuidas vastab prognoositav tööjõuvajadus tööjõupakkumisele?

7. Mida saavad tööturu eri osapooled teha tööjõu- ja oskuste vajaduse paremaks rahuldamiseks?

3.4 Isikuandmete edastamine

Isikuandmeid Statistikaameti teadlaste keskkonnast ei edastata. Analüüsitulemused

väljastatakse teadlaste keskkonnast Kutsekoja analüütiku e-postiaadressile. Statistikaameti

mikroandmete tiimi liikmed teostavad aimatavuse kontrolli kõikidele väljastatavatele

tulemitele.

3.5 Isikuandmete kustutamine

Isikuandmed kustutatakse teadlaste keskkonnast ühe aasta jooksul Kutsekoja ning

Statistikaameti vahel sõlmitud konfidentsiaalsete andmete kasutamise lepingu lõppemisest

(31.12.2031). Andmed kustutab teadlaste keskkonnast Statistikaamet.

4. Isikuandmete töötlemise eesmärgid

4.1 Töötlemise eesmärgid

Isikuandmeid töödeldakse eesmärgiga anda Isikuandmete töötlemise eesmärk on ellu viia OSKA prognoosisüsteemi analüüside kaudu Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035

kolmanda eesmärgi “Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele” tegevussuunda “Tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosimise ja seire süsteemi arendamine ja

7

rakendamine”. OSKA prognoosisüsteemi raames teostatavad analüüsid annavad teavet, mis

võimaldab tööturu vajadustel jõuda õppesse.

4.2 Töötlemise vajalikkus ja proportsionaalsus

OSKA prognoosisüsteemi on vaja ühiskonna tööjõu nõudluse ja pakkumise ning inimeste

oskustega seotud info ja valdkondliku eksperditeadmise koondamiseks, olukorra

analüüsimiseks ning järelduste alusel haridus-, töö- ja töörändepoliitika kujundamiseks. Samuti

kasutavad uuringutulemusi kutse- ja kõrgkoolid oma õppekavade arendamiseks.

Isikuandmete töötlemine on vajalik ülalkirjeldatud eesmärkide saavutamiseks, kuivõrd sellise

detailsusega andmekoosseisud võimaldavad teha teaduspõhiseid järeldusi. Väiksem valim või

piiratum andmekoosseis ei annaks korrektset ja adekvaatset informatsiooni uuritava valdkonna

kohta. Kuivõrd uuringutulemuste põhjal tehakse suuri ühiskonnagruppe puudutavaid

poliitikakujundamise otsuseid, on alusandmete kõikehõlmavus äärmiselt oluline.

Isikute tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine on vajalik, et saaks ühendada erinevate registrite andmeid omavahel ning näha inimeste tööelu ja omandatud hariduse seoseid ameti ja õppekava tasandil.

Tööjõu-uuringu puhul on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vajalik selleks,

et uuringu erinevate lainete andmeid oleks võimalik isikutasandil seostada (longituudne valim) . Samuti on vajalik tööjõu uuringu andmete sidumine registriandmetega andmekvaliteedi kontrolli ning metoodika arenduste valideerimise eesmärgil.

Isikuandmete töötlemine on proportsionaalne, sest ülaltoodud eesmärkide saavutamiseks

isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema

kohustuste mahtu, tulenevalt sellest, et prognoosimudelil põhinevad uuringutes:

- ei panda registriandmete kasutamisega inimesele lisaks vastamiskoormust;

- tulemused avaldatakse anonüümselt, kokkuvõtliku statistikana. Üksikisik ei ole

tulemustes tuvastatav;

- analüütikud töötlevad andmeid pseudonümiseeritud kujul;

- pseudonüümitud andmeid töödeldakse Statistikaameti turvalisel töökohal;

- Statistikaamet rakendab tulemifailidele konfidentsiaalsuse kontrolli;

- Statistikaameti teadlaste keskkonnas pseudonüümitud andmetele pääseb ligi vaid

piiratud ring volitatud töötleja SA Kutsekoda analüütikuid.

5. Riskid ja nende leevendamine

Riski nimetus Riski tõe-

näosus4

Riski mõju5

Riski tase6

Meetmed riski leevendamiseks

1. Küberrünne 1 4 5 Hoida ajakohasena serverite viirusetõrje kaitse mehhanismid ja piirata

4 Skaala 0-4 5 Skaala 0-4 6 Tõenäosuse ja mõju summa (0-2 madal; 3-5 keskmine; 6-8 kõrge)

8

minimaalseks protokollide arv, mille

kaudu on serverile võimalik sise- või välisvõrgu tasemel siseneda; sätestada vastavad kohustused välise

teenuspakkujaga sõlmitud lepingus.

2. Inimlik viga, sh töötajate

teadmatusest põhjustatud isikuandmete

lekked

2 4 6 Viia miinimumini pseudonüümimata isikuandmetega tehtavate toimingute

hulk. Teadvustada andmetele ligipääsu omavatele isikutele riski taset ning selle

mõju andmetele tervikuna. Sõlmida konfidentsiaalsuskokkulepped.

3. Andmesubjekti

kaudne tuvastamine

1 3 4 Rakendada tulemitele statistilise

aimatavuse kontrolli. Teadvustada andmetele ligipääsu omavatele isikutele riski taset ning selle

mõju andmetele tervikuna.

4. Loata juurdepääs 2 4 6 Andmetöötlusega tegeleva töötaja töölt lahkumisel viivitamatult lõpetada

ligipääs andmetele.

5. Välise (IT) teenusepakkuja

viga

2 3 5 Kasutada usaldusväärseid teenusepakkujaid; sätestada vastutus

teenuselepingus

6. Tehnilised tõrked, sh ülekoormus,

võrgu- ja elektrikatkestus

(prognoosimudelit ei saa kasutada või andmed hävivad).

3 0 3 Mõju andmesubjektidele puudub, prognoosimudel ei sisalda

algandmestikke.

6. Kasutusel olevad riskide vältimise meetmed

6.1 Organisatsioonilised turvameetmed

Rakendatud alljärgnevad turvameetmed:

a) Kutsekoja töötajate töölepingutes on sätestatud töötaja kohustused hoida

konfidentsiaalsena töö tegemise käigus töötaja kasutuses olev informatsioon. Samuti on

töötajal kohustus täita tööülesanded lähtuvalt parimast praktikast tema töö valdkonnas.

b) Statistikaameti ning iga prognoosimudelile ligipääsu omava Kutsekoja töötaja vahel on

allkirjastatud konfidentsiaalsuskohustus.

c) Prognoosimudelile ligipääsu omava töötaja töölt lahkumisel teavitab Kutsekoda sellest

Statistikaametit, kes korraldab ligipääsu sulgemise.

d) Kutsekoda on määranud andmekaitsespetsialisti.

e) Kutsekoja ning Statistikaameti kohustused ning vastutuse jagunemine on kirjeldatud

nende vahel sõlmitavas konfidentsiaalsete andmete kasutamise lepingus.

9

f) Statistikaamet on kehtestanud „Konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel

edastamise korra“ (mõjuhinnangu lisa 2).

g) Statistikaameti IT-teenuse pakkuja on Riigi Infotehnoloogia Keskus (usaldusväärne

teenusepakkuja).

6.2 Füüsilised turvameetmed

Andmetele ligipääs on võimalik tagada vaid läbi infotehnoloogiliste vahendite, seetõttu ei ole

füüsilised turvameetmed käesoleva dokumendi kontekstis olulised.

6.3 Infotehnoloogilised turvameetmed

a) Ligipääs prognoosimudelile teadlaste keskkonnas tagatakse ainult Statistikaametiga

konfidentsiaalsuskohustuse allkirjastanud Kutsekoja töötajatele.

b) Teadlaste keskkonna ligipääs on auditeeritud logide baasil, mille põhjal on võimalik

tuvastada konkreetse kasutaja poolt teostatud tegevused.

c) Teadlaste keskkonnas on andmed Statistikaameti poolt pseudonüümitud kujul. Andmed pseudonüümitakse kohe pärast nende laekumist Statistikaametisse. Selle viib läbi

Statistikaameti vastava osakonna töötaja. Ei andmeid teadlaste keskkonda viimiseks ette valmistav Statistikaameti töötaja ega SA Kutsekoda analüütik ei näe isikukoodidega või nimedega andmeid.

d) Teadlaste keskkonnast saab andmeid välja saata ainult e-postiaadressile ning peale seda, kui

andmed on läbinud Statistikaameti poolt teostatava statistilise aimatavuse kontrolli.

e) Andmed asuvad Statistikaameti serveris Eestis.

f) Kutsekoja töötajad pääsevad andmetele ligi VPN-ühenduse kaudu ID-kaardiga tuvastamise teel.

g) Töö- või teenistussuhte lõppemisel lõpetatakse viivitamatult ligipääs andmetele.

Lisad:

1. Isikuandmete koosseis

1A. Tööjõu-uuringu andmekoosseis

2. OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosi metoodika

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Andmekaitse Inspektsioon

31.03.2025 nr 1.1-10.4/25/1493

Taotlus isikuandmete töötlemiseks OSKA

uuringutes

Taotleme luba isikuandmete töötlemiseks OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi

uuringutes.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Vinter-Nemvalts kantsler

Lisa: Taotluse vorm isikuandmete töötlemiseks

Mirjam Reinthal 735 2405

[email protected]