Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
Viit | RP-6-15/25/3977 |
Registreeritud | 31.03.2025 |
Sünkroonitud | 01.04.2025 |
Liik | Oportuniteedimäärus |
Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
Toimik | RP-6-15/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Antti Aitsen (Majandus- ja korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur, Esimene osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Kuupäev
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 11.02.2025.a., Jõhvi
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Antti Aitsen
Ametiasutuse nimi: Majandus- ja korruptsioonikuritegude
Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 24913000158
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 93-1 lg 1 - § 25 lg 2
Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx (ik xxx)
Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus selgitati kogutud tõendite ja muu teabe pinnalt välja
järgnevad asjaolud.
xxx on alust kahtlustada KarS § 93-1 lg 1 - § 25 lg 2 (rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas
õigusaktis sätestatud keelu rikkumine) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise katses, mis
seisnes alljärgnevas käitumises:
Euroopa Liidu Nõukogu määrusega nr 2024/745, 24.02.2024, millega muudeti määrust (EL) nr
833/2014 (edaspidi Euroopa Liidu Nõukogu määrus), mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses
Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, artikkel 5i lg 1 kohaselt keelatud
on müüa, tarnida, üle kanda või eksportida eurodes nomineeritud pangatähti Venemaale või
Venemaal asuvale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele, sealhulgas
valitsusele ja Venemaa Keskpangale, või Venemaal kasutamiseks.
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline
sanktsioon on välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist,
rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise
õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu
ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. RSanS § 6 kohaselt on
rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis
sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine. Rahvusvahelist sanktsiooni
rakendav õigusakt on RSanS § 9 lg 1 tähenduses Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti
Vabariigi seadus, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis
ettenähtud kohustusi ja keelde. Seega on Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 833/2014 ja
24.02.2024 nr 2024/745, millega muudeti määrust nr 833/2014, rahvusvaheline sanktsioon.
16.11.2024 kell 07.43 saabus Narva tollipunkti jalakäijate terminali Eesti Vabariigist väljuvale
suunale Venemaa Föderatsiooni xxx, kes suunati tollikontrolli. Isik ei soovinud enne
tollikontrolli algust tollile kirjalikult ega suuliselt midagi deklareerida. Isikult küsiti veel kord
sularaha kohta ja isik ei soovinud ikka midagi deklareerida ega teatanud, et tal on kaasas
mingigi summa sularaha. Korrakaitseseaduse § 4 ning tolliseaduse §-de 64 ja 65 alusel vaadati
läbi isik ja tema pagas. Tollikontrolli käigus avastati isiku pükste värvli vahelt valget värvi
ümbrik, mille sees oli sularaha summas 5 350 eurot. Isiku sõnade kohaselt võttis ta kogu raha
välja oma arvelduskontolt ning sularaha kuulub kogu raha temale. xxx soovis selle sularaha
2
eest osta Venemaa Föderatsioonis endale kinnisvara.
Euroopa Liidu Nõukogu määruse kohaselt on keelatud müüa, tarnida, üle kanda või eksportida
eurodes nomineeritud pangatähti Venemaale või Venemaal asuvale füüsilisele või juriidilisele
isikule, üksusele või asutusele, sealhulgas valitsusele ja Venemaa Keskpangale, või Venemaal
kasutamiseks. Kokku püüdis xxx 16.11.2024 kell 07.43 tahtlikult Eesti Vabariigist Vene
Föderatsiooni viia eurodes nomineeritud pangatähti 5 350 euro ulatuses.
Lähtuvalt eeltoodust on xxx alus kahtlustada rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis
sätestatud keelu rikkumise katses s.o. KarS § 93-1 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo
toimepanemises.
Käesolevas kriminaalasja materjalide hulgas on olemas Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud
kuriteoteade koos seitsme lisaga (läbivaatusakt, fototabel, xxx seletuskiri, xxx VF passi koopia,
xxx poolt allkirjastatud infoleht, 16.11.2024 piiriületuste süsteemi väljatrükk, kauba
üleandmise-vastuvõtmise akt, 5350 eurot, mida hoiustatakse Narva tollipunktis),
vaatlusprotokoll (sularaha), maksekorraldus sularaha Kaitsepolitseiameti deposiitkontole
kandmise kohta, vaatlusprotokoll (xxx piiriületused 2024 aastal, Maksu- ja Tolliameti vastus
Narva piiripunktis olevate teadetetahvlite (teave VF suhtes kehtestatud sanktsioonidega) kohta,
tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll, xxx kahtlustatavana ülekuulamise protokoll, väljavõte
xxx pangakontost, Maksukohuslaste registri väljatrükk xxx kohta, karistusregistri väljavõte xxx
kohta, teatis isiku keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta.
KarS § 931 lg 1 kohaselt karistatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi
Valitsuse sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu
rikkumise eest rahalise karistusega või kuni 5 aastase vangistusega.
Lähtudes kriminaalasjas kogutud materjalidest, jõudis prokurör järeldusele, et xxx süü on
tõendamist leidnud, ent tema süü ei ole käesoleval juhul suur. Tegemist on sularaha (eurode)
üleviimise katsega Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni, mis on sanktsioonide tõttu
keelatud tegevus. Samas puudub käesoleval juhul alus väitmaks, et xxx eesmärk oli raha
pahatahtlikul eesmärgil kolmandatele isikutele kasutamiseks Venemaale toimetada. xxx on
selgitanud, et 16.11.2024. a oli tal 5350 eurot kaasas sellepärast, et see raha oli mõeldud VF-s
uue kinnisvara ostuks ning ta eeldas, et ta ei pea alla 10000 euro suurust summat piiriületusel
deklareerima ei pea. Siiski ei tähenda eelnev seda, et isik pole kuritegu toime pandud või
tegemist oleks olnud süüd välistava asjaoluga.
Prokurör arvestades, et xxx, kelle osas puudub info varasematest kuritegude toimepanemisest
Eesti Vabariigis või Euroopa Liidus ja on käesoleva menetluse raames teinud koostööd,
sealhulgas teda kahtlustatakse teise astme kuriteos ning ta on mõistnud oma käitumise keelatust,
siis saab jõuda järeldusele, et avalik menetlushuvi antud kriminaalasjas puudub.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, ringkonnaprokurör määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24913000158 menetlus xxx suhtes.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
xxx kohustus KrMS § 202 lg 2 p 2 järgi maksta riigituludesse 500 eurot.
3. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg: Tähtajaks määrata 1 kuu alates kriminaalmenetluse
lõpetamisest, s.o 11.03.2025.a.. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud
kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: puuduvad.
3
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:
4.1 xxx kriminaalmenetluse raames ära võetud sularaha (eurod), 5350 eurot, arvelt taotleb xxx
enda poolt antud nõusoleku alusel täita kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnev kohustus –
tasuda riigituludesse summa 500 eurot. Sellest tulenevalt kanda 500 eurot xxx määratud
kohustuse täitmiseks ette nähtud pangakontole, et täita xxx määratud kohustus.
4.2 Ülejäänud summa 4850 eurot, peale punktis 2 määratud kohustuse täitmist, tagastada
xxx poolt etteantud pangakontole nr EEXXX.
5. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata e-postiga xxx
Antti Aitsen
ringkonnaprokurör
Majandus- ja korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur
Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemust ja kriminaalmenetluse lõpetamise alust.
Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustusega nõus: xxx
Oportuniteedi kohaldamisest võttis osa tõlk Inga Kaljus, keda hoiatati oma kohustuste
täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest KarS § 318 ja § 321 järgi.
Tõlk Inga Kaljus