Edastuskiri

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

28.03.2025 nr 1-4/25/1535

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse

„Kiirgustegevuse ohuastme määramise kord“ eelnõu

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks energeetika- ja keskkonnaministri määruse

„Kiirgustegevuse ohuastme määramise kord“ eelnõu. Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses

oleva kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga

(573 SE).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. Energeetika- ja keskkonnaministri määruse eelnõu

2. Energeetika- ja keskkonnaministri määruse eelnõu seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Eesti Radioloogia Ühing, Eesti Hambaarstide Liit,

Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing, Priit Ruuge ja Eduard Gerškevitš

Marily Jaska, 626 2982

[email protected]

EELNÕU

27.03.2025

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS

Kiirgustegevuse ohuastme määramise kord

Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 34 lõike 21 alusel

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Käesolev määrus sätestab:

1) kiirgustegevuse ohuastme määramise korra;

2) radioaktiivsete kiirgusallikate ja elektrikiirgusseadmete kategooriad;

3) kiirgustegevuse riskide hindamise korra.

(2) Käesolevat määrus ei kohaldata tuumamaterjalile, radioaktiivsete jäätmete käitlemisele,

radioaktiivsete kiirgusallikate ja jäätmete veole.

§ 2. Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) deterministlik efekt – kiirgusefekt, millel on üldjuhul lävidoos, mille ületamise puhul

kahjustuse raskus suureneb doosi suurenemisel;

2) ohutuskultuur – asutuse ja isikute tunnustuste ja suhtumiste kogum, mis seab tähtsamaiks

kiirguskaitse ja -ohutuse küsimustele sellise tähelepanu pööramist, mida nad oma tähtsuse

poolest väärivad;

3) taristu – kiirgustegevuse teostaja füüsilist infrastruktuur, sealhulgas kiirgusvarjestus

kiirgustegevuse asukohas ja ohutussüsteeme.

2. peatükk

Kiirgusallikate kategooriad

§ 3. Radioaktiivsete kiirgusallikate kategooriad

(1) Radioaktiivse kiirgusallika kategooria määramine oleneb radionukliidi aktiivsusest ja

potentsiaalist kutsuda esile inimesel deterministlikest efektidest põhjustatud kahjustusi.

(2) Radionukliidide potentsiaali määramiseks kasutatakse jagatist A/D, kus:

A on kiirgusallikas sisalduva radionukliidi aktiivsus (ühikutes TBq);

D on sellele radionukliidile vastav aktiivsus (ühikutes TBq), mis tooks esile deterministlikest

efektidest põhjustatud kahjustuse, kui ei rakendata sobivaid kaitsemeetmeid.

(3) Kui kiirgusallikas sisaldab mitut radionukliidi, arvutatakse esmalt A/D jagatis iga

radionukliidi kohta eraldi ning seejärel summeeritakse A/D väärtused:

∑

=

=

+

+ ⋯ +

(4) Kui üks kiirgusallikas sisaldab mitut sama radionukliidi, summeeritakse radionukliidi

aktiivsused, mis seejärel jagatakse D-väärtusega:

∑

=

=

+ + ⋯

(5) Erinevate radionukliidide deterministlikest efektidest põhjustatud kahjustuste D-väärtused

on sätestatud lisas 1.

(6) Radioaktiivsete kiirgusallikate kategooriad on järgmised:

1) RAD1, A/D ≥ 1000 AD;

2) RAD2, 1000 > A/D ≥ 10;

3) RAD3, 10 > A/D ≥ 1;

4) RAD4, 1 > A/D ≥ 0,01;

5) RAD5, 0,01 > A/D.

§ 4. Elektrikiirgusseadmete kategooriad

(1) Elektrikiirgusseadme kategooria määramine oleneb seadme maksimaalsest rakendatavast

röntgentoru pingest või emiteeritud ioniseeriva kiirguse energia hulgast.

(2) Elektrikiirgusseadmete kategooriad on järgmised:

1) EL1: seadme maksimaalne röntgentoru pinge on > 300 kV või kiirendi osakeste või footonite

E > 6 MeV;

2) EL2: 90 kV < seadme maksimaalne röntgentoru pinge ≤ 300 kV või kiirendi osakeste või

footonite 1 MeV < E ≤ 6 MeV;

3) EL3: 50 kV < seadme maksimaalne röntgentoru pinge ≤ 90 kV;

4) EL4: seadme maksimaalne röntgentoru pinge on ≤ 50 kV.

3. peatükk

Kiirgustegevuse riskide hindamine ja ohuastme määramine

§ 5. Riskitaseme määramine

(1) Kiirgustegevuse riskitaseme määramisel võetakse arvesse:

1) kiirgusallikate arv ja andmed;

2) kiirgustöötajatele ja elanikele põhjustatavat potentsiaalset kiirgusdoosi nii töötingimustes kui

ka avarii- ja püsikiirituse olukorras;

3) oluliste tegurite esinemise tõenäosust ja sündmuse tagajärgede tõsidust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud tegurid on:

1) taristu, rajatise/kiirgustegevuse asukoharuumi disain, kiirgusallikate füüsilise kaitse

tagamine;

2) kiirgusallika turvameetmed ja kiirgusallika väärkasutamise oht;

3) kiirgustöötajate kompetentsus (pädevus ja koolitus);

4) kiirgusallika ohutustamine;

5) kiirgusohutusmeetmed;

6) organisatsiooni ohutuskultuur;

7) mittekavandatud juhtumite, intsidentide ja avariide esinemise tõenäosus ning varasemate

sarnaste juhtumite esinemine;

8) muud asjaolud.

(3) Riskitaseme hindamise skaala on järgmine:

1) kõrge risk – 1 punkt;

2) mõõdukas risk – 2 punkti;

3) madal risk – 3 punkti.

§ 6. Kiirgustegevuse ohuastme määramine

(1) Kiirgustegevuse ohuastme määramisel võetakse arvesse kasutatava kiirgusallika kategooriat

ja vastavat kiirgusallikat kasutava kiirgustegevuse riskihinnangut.

(2) Kiirgustegevuse ohuastme määramise etapid on:

1) kiirgusallika kategooria määramine füüsikaliste parameetrite järgi;

2) kiirgustegevuse riskihinnang kiirgusallikaga seotud tegevuste riskide põhjal;

3) kiirgustegevuse ohuastme määramine esimese ja teise etapi tulemuste järgi.

(3) Kiirgustegevuse ohuastme määramise alused radioaktiivsete kiirgusallikate kasutamisel on

sätestatud lisas 2.

(4) Kui väga väikese ohuastmega kiirgustegevuses kasutatakse või hoitakse rohkem kui

kümmet kiirgusallikat, tõstetakse kiirgustegevuse ohuastet ühe ohuastme võrra.

(5) Kiirgustegevuse ohuastme määramise alused elektrikiirgusseadme kasutamisel on

sätestatud lisas 3.

Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister Kristi Klaas

rohereformi asekantsler

kantsleri ülesannetes

Lisa 1. Radionukliidide D-väärtused

Lisa 2. Kiirgustegevuse ohuastme määramine radioaktiivsete allikate kasutamisel

Lisa 3. Kiirgustegevuse ohuastme määramine elektrikiirgusseadmete kasutamisel

Energeetika- ja keskkonnaministri määrus

„Kiirgustegevuse ohuastme määramise kord“

Lisa 1

Radionukliidide D-väärtused

D-väärtus on radionukliidi spetsiifiline suurus, mis vastab radionukliidi aktiivsusele (ühikutes

TBq), mis kutsuks kiirguskaitsemeetmete puudumise korral esile deterministlikest efektidest

põhjustatud kahjustuse.

Allikas: IAEA, 2005 (IAEA Safety Standards Series No. RS-G-1.9, A II, tabel II-2, lk 45–46).

Radionukliid D-väärtus (TBq)

Am-241 6.00E-02

Am-241/Be 6.00E-02

Au-198 2.00E-01

Cd-109 2.00E+01

Cf-252 2.00E-02

Cm-244 5.00E-02

Co-57 7.00E-01

Co-60 3.00E-02

Cs-137 1.00E-01

Fe-55 8.00E+02

Gd-153 1.00E+00

Ge-68 7.00E-02

H-3 2.00E+03

I-125 2.00E-01

I-131 2.00E-01

Ir-192 8.00E-02

Kr-85 3.00E+01

Mo-99 3.00E-01

Ni-63 6.00E+01

P-32 1.00E+01

Pd-103 9.00E+01

Pm-147 4.00E+01

Po-210 6.00E-02

Pu-238 6.00E-02

Pu-239d/Be 6.00E-02

Ra-226 4.00E-02

Ru-106 (Rh-106) 3.00E-01

Se-75 2.00E-01

Sr-90 (Y-90) 1.00E+00

Tc-99m 7.00E-01

Tl-204 2.00E+01

Tm-170 2.00E+01

Yb-169 3.00E-01

Energeetika- ja keskkonnaministri määrus

„Kiirgustegevuse ohuastme määramise kord“

Lisa 2

Kiirgustegevuse ohuastme määramine

radioaktiivsete kiirgusallikate kasutamisel

I etapp II etapp III etapp Kiirgus-

allika

kategooria Riskihindamine

Kiirgustegevuse

kategooria

määramine

Kiirgustegevuse ohuastme

määramine

RAD1

Keskmine punktisumma x < 2;

kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1

RAD KT

1 Suure ohuga

kiirgustegevus (5-aastane

kiirgustegevusluba)

Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5

keskmine punktisumma x ≥ 2,5

RAD2

keskmine punktisumma x < 2;

kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1 RAD KT

2 Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5

keskmine punktisumma x ≥ 2,5

RAD3

keskmine punktisumma x < 2;

kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1 RAD KT

3

Mõõduka ohuga

kiirgustegevus (5-aastane

kiirgustegevusluba) Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5

keskmine punktisumma x ≥ 2,5

RAD4

keskmine punktisumma x < 2;

kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1 RAD KT

4

Väikese ohuga

kiirgustegevus (tähtajatu

kiirgustegevusluba) Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5

keskmine punktisumma x ≥ 2,5

RAD5

keskmine punktisumma x < 2;

kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1 RAD KT

5

Väga väikese ohuga

kiirgustegevus

(kiirgustegevuse

registreerimine) Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5

keskmine punktisumma x ≥ 2,5

Energeetika- ja keskkonnaministri määrus

„Kiirgustegevuse ohuastme määramise kord“

Lisa 3

Kiirgustegevuse ohuastme määramine

elektrikiirgusseadmete kasutamisel

I etapp II etapp III etapp Kiirgus-

allika

kategooria Riskihindamine

Kiirgustegevuse

kategooria

määramine

Kiirgustegevuse ohuastme

määramine

EL1

Keskmine punktisumma x < 2;kasvõi

ühe küsimuse riskitase = 1 EL KT 1

Suure ohuga

kiirgustegevus (5-aastane

kiirgustegevusluba) Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5

keskmine punktisumma x ≥ 2,5

EL2

keskmine punktisumma x < 2;

kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1 EL KT 2

Mõõduka ohuga

kiirgustegevus (5-aastane

kiirgustegevusluba) Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5

keskmine punktisumma x ≥ 2,5

EL3

keskmine punktisumma x < 2;

kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1 EL KT 3

Väikese ohuga

kiirgustegevus (tähtajatu

kiirgustegevusluba) Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5

keskmine punktisumma x ≥ 2,5

EL4

keskmine punktisumma x < 2;

kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1 EL KT 4

Väga väikese ohuga1

kiirgustegevus

(kiirgustegevuse

registreerimine) Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5

keskmine punktisumma x ≥ 2,5

1 Kui väga väikese ohuastmega kiirgustegevuses kasutatakse või hoitakse rohkem kui kümmet kiirgusallikat,

tõstetakse kiirgustegevuse ohuastet ühe ohuastme võrra.

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Kiirgustegevuse ohuastme

määramise kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 34 lõike 21 alusel.

Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (573 SE). Nimetatud seaduse eelnõuga tuuakse

kiirgusseadusesse uue ohuastmega tegevusena väga väikese ohuga kiirgustegevus, mille puhul

on kiirgustegevusloa asemel nõutud kiirgustegevuse registreering.

Kehtivas kiirgusseaduses määratakse kindlate ohuastmetega kiirgustegevused, mis olid seni

seotud aastase efektiivdoosi suurusega (kuni 1 millisiivert, 1–6 millisiivertit, rohkem kui 6

millisiivertit), mille kiirgustöötaja saab või võib saada kiirgustegevuse käigus. Kuid arvesse

tuleb võtta ka näiteks kiirgusallika füüsikalisi omadusi (nt lahtiste kiirgusallikate puhul), mis

võivad olla olulised kiirgustöötajate ja elanike ohutuse tagamisel. Seega kehtiva korra kohane

lähenemine ei ole ammendav, sest ohuaste sõltub erinevatest riskiteguritest.

Kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga

(573 SE) muudetakse kehtivat korda nii, et sõltuvalt kiirgusallikast ja kiirgustegevusega seotud

riskidest eristatakse nelja erineva ohuastmega kiirgustegevust: väga väikese ohuga

kiirgustegevus, väikese ohuga kiirgustegevus, mõõduka ohuga kiirgustegevus ja suure ohuga

kiirgustegevus.

Kiirgustegevuse ohuaste määratakse, võttes arvesse kiirgusallika ning kiirgustegevusega seotud

järgmiseid riskitegureid: kiirgusohutuse ja füüsilise kaitse riskid, taristu ja ressursid,

ohutuskultuur, kiirgustöötajate ja elanike potentsiaalsed hinnatavad doosid töötingimustes, s.t

tavapärases olukorras, kus kiirgustegevus toimub kehtestatud protseduuride ja ohutusmeetmete

kohaselt, ning avarii- ja püsikiirituse olukorras, samuti muud olulised tegurid.

Kiirgusseaduses seni kasutusel olnud süsteem oli seotud ainult kiirgustöötaja aastase

efektiivdoosiga, mille ta saab või võib saada kiirgustegevusest. Seejuures ei olnud sõnaselgelt

sätestatud, et arvesse tuleks võtta ka nt kiirgusallika füüsikalisi omadusi (nt lahtiste

kiirgusallikate puhul), mis võivad olla olulised kiirgustöötajate ja elanike ohutuse tagamisel.

Selline lähenemine ei olnud seega ammendav, sest ohuaste sõltub erinevatest riskiteguritest.

Määruse eesmärk on kehtestada alused erinevate ohuastmetega kiirgustegevuste määramiseks.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse

osakonna kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht Marily Jaska (tel 626 2982,

marily.jaska@kliimaministeerium) ja Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna

kiirguskaitse büroo juhataja Jelena Šubina ([email protected]) ja kliima- ja

kiirgusosakonna nõunik Karin Muru ([email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi

on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Kaili Kuusk (tel 626 2905,

[email protected]). Keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi

õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (5322 9013,

[email protected]).

2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist ja kolmest lisast.

Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrus sätestab kiirgustegevuse

ohuastme määramise ja kiirgustegevuse riskide hindamise korra ning radioaktiivsete

kiirgusallikate ja elektrikiirgusseadmete kategooriad.

Määrust ei kohaldata tuumamaterjalile, radioaktiivsete jäätmete käitlemisele, radioaktiivsete

kiirgusallikate ja jäätmete veole.

Paragrahvis 2 defineeritakse määruses kasutatavad mõisted. Mõisteid, mis on defineeritud

juba kiirgusseaduses või mõnes muus õigusaktis ning kasutatakse eelnõu kontekstis samas

tähenduses, eelnõus ei määratleta.

Paragrahvis 3 sätestatakse radioaktiivsete kiirgusallikate kategoriseerimise alused ja

kategooriad. Radioaktiivse kiirgusallika kategooria määramine oleneb radionukliidi

aktiivsusest ja potentsiaalist kutsuda esile inimesel deterministlikest efektidest põhjustatud

kahjustusi. Radionukliidide potentsiaali määramiseks kasutatakse jagatist A/D.

A on kiirgusallikas sisalduva radionukliidi aktiivsus (ühikutes TBq). D on sellele

radionukliidile vastav aktiivsus (ühikutes TBq), mis tooks esile deterministlikest efektidest

põhjustatud kahjustuse, kui ei rakendata sobivaid kaitsemeetmeid.

Tavapäraselt kiirgusallika aktiivsuseks võetakse valdavalt kiirgusallika algaktiivsus. Teatud

juhtudel, kui tegu on lühikese poolestusajaga radionukliididega, ei pruugi algaktiivsuse

kasutamine olla õigustatud. IAEA soovitab selliseid olukordi vaadelda juhtumi põhjal ja otsida

sobiv alternatiiv algaktiivsuse kasutamisele: „Examples of such applications include 99mTc in

radiodiagnosis and 131I in radiotherapy. In such situations, the principles of the categorization

system may be applied to determine a category for the source, but a judgement should be made

in choosing the activity on the basis of which to calculate the ratio A/D. These situations should

be considered on a case by case basis“ (IAEA, 2005).

Jagatise A/D väärtuse põhjal tehakse vahet viiel kiirgusallikate kategoorial.

A/D väärtust ei arvutata olukordades, kus radioaktiivse kiirgusallika aktiivsus jääb allapoole

vabastamistaset. Sel juhul puudub ka vajadus kiirgusallika kategoriseerimiseks.

Pikem loetelu erinevate radionukliidide D-väärtustest on dokumendis „Dangerous quantities of

radioactive material (D-values)“, IAEA-EPR-D-Values 2006, peatükk 2 „Recommended D-

values“, tabel 1 (lk 3-12, IAEA, 2006; https://www-

pub.iaea.org/MTCD/Publications/PDF/EPR_D_web.pdf). Viimati nimetatud tabelis on iga

radionukliidi kohta toodud kolm väärtust – „D-value“, „D1-value“ ja „D2-value“.

Paragrahvis 4 sätestatakse elektrikiirgusseadmete kategoriseerimise alused ja kategooriad.

Elektrikiirgusseadme kategooria määramine oleneb seadme maksimaalsest rakendatavast

röntgentoru pingest või emiteeritud ioniseeriva kiirguse energia hulgast. Lisas 1 on sätestatud

erinevate radionukliidide deterministlikest efektidest põhjustatud kahjustuste D-väärtused.

Paragrahvis 5 sätestatakse riskitaseme määramise alused. Riskitaseme määramisel lähtutakse

kiirgusallikate arvust ja andmetest, kiirgustöötajatele ja elanikele põhjustatavatest

potentsiaalsetest hinnatavatest doosidest nii töötingimustes kui ka avarii- ja püsikiirituse

olukorras ja oluliste tegurite esinemise tõenäosusest ja sündmuse tagajärgede tõsidusest.

Riskihindamise käigus hinnatakse erinevate tegurite riskitaset kolme palli skaalal:

• 1 – kõrge risk;

• 2 – mõõdukas risk;

• 3 – madal risk.

Riskitaseme määramisel arvestatakse sündmuse esinemise tõenäosuse ja sündmuse tagajärgede

tõsidusega (vt joonist):

RISK = sündmuse tagajärgede tõsidus · sündmuse esinemise tõenäosus

Joonis. Riskitaseme hindamine kolme palli skaalal, lähtudes sündmuse esinemise tõenäosusest

ja sündmuse tagajärgede tõsidusest.

Paragrahvis 6 sätestatakse kiirgustegevuse ohuastme määramise alused.

Kiirgustegevuste kategoriseerimise kolm etappi:

I etapp – kiirgusallika kategoriseerimine – kiirgusallika füüsikalistest parameetritest lähtuv

esmane kategoriseerimine;

II etapp – kiirgustegevuse riskihinnang – kiirgusallikaga seotud tegevuste võimalike riskide

hindamine,

III etapp – kiirgustegevuse kategoriseerimine ja ohuastme määramine – I ja II etapi tulemuste

põhjal kiirgustegevuse kategooria määramine, kiirgustegevuse kategooriale vastava ohuastme

määramine.

Kiirgusallikad jagunevad radioaktiivseteks kiirgusallikateks (nii lahtised kui ka kinnised

kiirgusallikad) ja elektrikiirgusseadmeteks. Neid ei saa iseloomustada samade füüsikaliste

parameetrite abil. Seetõttu tehakse radioaktiivsete kiirgusallikate ja elektrikiirgusseadmete I

etapi kategoriseerimine eraldi.

Radioaktiivsete kiirgusallikate I etapi kategoriseerimisel (lisa 2) lähtutakse radionukliidist,

selle aktiivsusest ja radionukliidi potentsiaalist kutsuda esile deterministlikest efektidest

põhjustatud kahjustusi (nn D-väärtus). Radioaktiivsete kiirgusallikate I etapi kategoriseerimise

metoodika ei kohaldu tuumamaterjalile (kiirgusseaduse § 18 tähenduses), radioaktiivsete

jäätmete käitlemisele ja konditsioneerimisele ning radioaktiivsete materjalide

transpordipakenditele.

Elektrikiirgusseadmete I etapi kategoriseerimise puhul (lisa 3) lähtutakse seadmes

rakendatavast pingest või seadme emiteeritud osakeste energiast.

Kiirgustegevuse riskihinnang (II etapp) tehakse radioaktiivsete kiirgusallikate ja

elektrikiirgusseadmete puhul ühtse metoodika alusel, hinnates erinevaid riskitegureid kolme

punkti skaalal.

Kiirgusallika kategooriast ja riskihindamise tulemustest lähtudes määratakse III etapis

kiirgustegevuse kategooria. Riskihindamise väike punktisumma viitab sellele, et

kiirgustegevuse kategooria peaks olema rangem, kui kiirgusallika kategooria järgi arvata võiks.

Seevastu suur punktisumma näitab, et kiirgustegevusega soetud riskid on hästi kontrollitud ning

kiirgustegevust ei ole vaja nii konservatiivselt reguleerida, kui kiirgusallika kategooria põhjal

oletada võiks. Kiirgustegevuse ohuastme määrab kiirgustegevuse kategoriseerimise tulemus

(lisad 2 ja 3).

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määrusega kaasnevate muudatuste mõju on hinnatud kiirgusseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu1 ettevalmistamisel.

Määruse kehtestamisega ei kaasne sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele,

mõju regionaalarengule ega mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi ega -kulusid. Kiirgustegevuse registreeringuga

seotud lisategevused ja -kulud on käsitletud kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas.

6. Määruse jõustumine

Määruste muudatused jõustuvad üldises korras, kuna muudatused ei too kaasa olulisi

töökorralduslikke muutusi.

7. Määruse eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile ja

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti

Radioloogia Ühingule, Eesti Hambaarstide Liidule, Eesti Biomeditsiinitehnika ja

Meditsiinifüüsika Ühingule ja kiirgusekspertidele Priit Ruuge, Eduard Gerškevitš.

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/69bedc44-84cd-4a04-b81b-536d83bcd4ea/kiirgusseaduse-

muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/.