Seisukoha küsimine Kiini päikeseelektrijaama detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu kohta

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 21.09.2022 15:29 Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 7-2/140-2 Seisukoha küsimine Kiini päikeseelektrijaama detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu kohta Manused: Seisukoha küsimine Kiini päikeseelektrijaama detailplaneeringu a.asice;

Seisukoha_kysimine_EH-le.doc

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere,

edastan kirja.

Lugupidamisega

Liisa Kaasik

keskkonnaspetsialist

Viljandi Vallavalitsus

tel: 53011640

Lisa 1 Kiini päikesepargi detailplaneeringuala (DP327) ASENDIPLAAN Kiini külas

M1:7 000 .

Asendiplaani koostas: 05.09.2022

Raivo Laidma, planeeringuspetsialist Viljandi Vallavalitsus

Aluskaart: Maa-amet WMS

62902:002:0090

62902:002:0112

62902:002:0130 62902:002:0172

62902:002:0230

62902:002:0220

62902:002:0281

62902:002:0282

62902:002:0273

62902:002:0340

62902:002:0321

62902:002:0322

62902:002:0361

62902:002:0362

62902:002:047062902:002:0023

62902:002:0030

62902:002:0035

62902:002:0034

62902:002:0038

62902:002:0052

62902:002:0053

62902:002:0049

62902:002:0051

89901:001:0325

89901:001:0327

89901:001:0324

89901:001:0550

89901:001:0048 89901:001:0063

89901:001:1286

89901:001:2340 89901:001:2341

DP294

DP306

DP327

6290323

3600060

6290055

6290219

6290164

detailplaneeringuala

valla- ja erateed

katastriüksuse piir (seisuga 08.09.2022)

VILJANDI VALLAVALITSUS

Kiini päikeseelektrijaama detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

Koostas: Liisa Kaasik

keskkonnaspetsialist

Viljandi Vallavalitsus

Viljandi 2022

1

Sisukord 1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus ................................... 2

1.1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ja asukoht ....................................................................... 2

1.2. Strateegiline planeerimisdokument, keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu

eesmärk ja vajadus ............................................................................................................................... 2

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimis-dokumentidega .................................................................. 3

2.1. Maakonnaplaneering ................................................................................................................ 3

2.2. Pärsti valla üldplaneering ......................................................................................................... 3

2.3. Koostatav Viljandi valla üldplaneering .................................................................................... 3

2.4. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“...................................................................................... 4

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju ...................................... 4

3.1. Maakasutus .............................................................................................................................. 4

3.2. Loodusvarade kasutus .............................................................................................................. 5

3.3. Pinnas ....................................................................................................................................... 5

3.4. Veestik ja vee kasutus .............................................................................................................. 5

3.5. Taimkate ja loomastik .............................................................................................................. 6

3.6. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad ....................................................................... 6

3.7. Heited – müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed ........................................................... 7

3.8. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad ............................. 7

3.9. Inimese tervis ja vara ............................................................................................................... 7

3.10. Hinnang KSH algatamise vajalikkuse kohta ............................................................................ 8

4. Asjaomaste asutuste seisukohad ...................................................................................................... 9

5. Kokkuvõte ....................................................................................................................................... 9

2

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse

lühikirjeldus

1.1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ja asukoht

Elelevi OÜ (registrikood 14272593) esindaja Mark Orav esitas ettepaneku detailplaneeringu

algatamiseks Viljandimaal Viljandi vallas Kiini külas katastriüksustel 62902:002:0051

(Küünipõllu), 62902:002:0049 (Küüni-Hansu), 62902:002:0362 (Songa), 62902:002:0361

(Songa). Ettepaneku tegija soovib sinna rajada päikeseelektrijaama. Detailplaneeringuala

suurus on ligikaudu 19 ha.

Päikeseelektrijaam on oma olemuselt tootmisettevõte (elektrijaam), mis kujutab endast

pinnasesse rammitud metallist tugivaiadele lõuna suunas paigaldatavaid päikesepaneele.

Paneelid asuvad gruppides/moodulites, mis ühendatakse elektrikaablitega. Päikeseelektrijaam

piiratakse aiaga.

1.2. Strateegiline planeerimisdokument, keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnangu eesmärk ja vajadus

Strateegiline planeerimisdokument keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) tähenduses on antud juhul detailplaneering - üldplaneeringu

elluviimiseks ja ruumilise terviklahenduse tagamiseks koostatav ehitustegevuse alusdokument.

Taotletaval planeeringualal kehtib Pärsti Vallavolikogu 19.04.2006 määrusega nr 13

kehtestatud üldplaneering. Üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu koostamine

kohustuslik tootmismaa krundi moodustamisel väljaspool kompaktse asustusega territooriumi.

Üldplaneeringu kohaselt asub taotletav planeeringuala peamiselt põllumajandusmaa

juhtotstarbega maa-alal. Taotletud detailplaneeringu ulatust ja eesmärki arvesse võttes on

taotletav detailplaneering kehtiva üldplaneeringuga määratud juhtotstarvet muutev.

Detailplaneeringut taotletavale alale varem koostatud ei ole.

Kiini päikeseelektrijaama detailplaneeringu puhul tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise

(edaspidi KSH) algatamist kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang järgmistel alustel:

• koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud

juhul (üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine või

muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik muutmine).

• Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu

koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4

ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste

seisukohtadest (planeerimisseadus § 142 lg 6).

3

Kavandatava tegevuse puhul on vaja hinnata, kas eeldatavalt võib ilmneda mõjusid, mis

välistavad maakasutuse otstarbe muutmise lubatavuse ja võimaluse päikeseelektrijaama

rajamise ehitusõiguse määramiseks. Mõjude väljaselgitamiseks antakse kavandatavale

tegevusele eelhinnang, mille eesmärk on tagada otsustajatele (Viljandi Vallavolikogu)

asjakohane informatsioon KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemisel.

KSH vajalikkuse kohta tuleb küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS

§ 33 lõikele 6. Lõpliku otsuse KSH algatamise ja algatamata jätmise kohta langetab Viljandi

Vallavolikogu.

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimis-dokumentidega

2.1. Maakonnaplaneering

Viljandi maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud Riigihalduse ministri poolt 06.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/75. Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna ruumilise

arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja

kohalikud huvid.

Maakonnaplaneering seab taastuvenergia objektide kavandamise üldise tingimusena vältida

päikeseenergia tootmiseks mõeldud alade kavandamist väärtuslikele maastikele, rohelise

võrgustiku ja väärtusliku põllumajandusmaa aladele.

Taotletav planeeringuala asub maakonnaplaneeringu kohaselt väärtuslikul põllumajandusmaal.

Ala ei asu väärtuslikul maastikul ega rohelise võrgustiku alal.

2.2. Pärsti valla üldplaneering

Taotletaval planeeringualal kehtib Pärsti Vallavolikogu 18.02.1999 määrusega nr 8 kehtestatud

üldplaneering. 05.11.2013 moodustus Viljandi vald, mis on Paistu valla, Pärsti valla,

Saarepeedi valla ja Viiratsi valla õigusjärglane.

Üldplaneeringu kohaselt on maakasutuse juhtotstarve põllumajandusmaa. Maakasutuse

juhtotstarbe ulatusliku muutmise tõttu tuleb taotletavat detailplaneeringut pidada

üldplaneeringut muutvaks. Detailplaneeringut taotletavale alale varem koostatud ei ole.

2.3. Koostatav Viljandi valla üldplaneering

Koostamisel olev Viljandi valla üldplaneering on vastu võetud Viljandi Vallavolikogu

30.12.2020 otsusega 1-3/319. Käesoleva eelhinnangu koostamise ajal ei ole see veel kehtivaks

õiguslikuks aluseks, kuid näitab kavatsust perspektiivse maakasutustotstarbe ja -tingimuste

osas.

4

Põllumajandusmaa taotletaval ei vasta koostamisel oleva Viljandi valla üldplaneeringu kohaselt

väärtusliku põllumajandusmaa definitsiooniga alale.

2.4. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“

Energeetikavaldkonna ühe peamise eesmärgina tuuakse planeeringus välja, et tuleb vältida

soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada

energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine.

Planeeringus tuuakse välja, et elektritootmisvõimsuse arendamisel on vaja keskenduda Eesti

varustamisele energiaga. Uued energiatootmisüksused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja

kestlikult. Energiajulgeoleku kindlustamiseks tasub Eestil – lisaks põlevkivienergeetikale –

keskenduda senisest rohkem hajutatumale piirkondlikule energiatootmisele. See parandab

üldist energiajulgeolekut ja võimaldab paremini ära kasutada kohalikke energeetilisi ressursse

(sealhulgas päike).

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja tegevusega eeldatavalt

kaasnev mõju

3.1. Maakasutus

Planeeringuala asub Kiini külas katastriüksustel 62902:002:0051 (Küünipõllu),

62902:002:0049 (Küüni-Hansu), 62902:002:0362 (Songa), 62902:002:0361 (Songa) vastavalt

lisatud asendiplaanile (lisa 1), millede sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Ala on valdavalt

põllumajanduslikus kasutuses.

Planeeringuala ümbritsevad maatulundusmaa 100% sihtotstarbega kinnistud. Ala on valdavalt

ümbritsetud metsa ja haritava maaga. Ala piirneb Puna teega (89901:001:0063).

Planeeringualal on järgmised kitsendused:

• Kõssa maaparandussüsteemi maa-ala (6114240010040001) Küünipõllu ja Küüni-

Hansu kinnistutel

• Elektripaigaldise kaitsevöönd

Kavandataval detailplaneeringualal asub kolm PRIA põllumassiivi (nr 57946596739,

57946584296 ja 57946587382), kus 18.06.2022 seisuga on kasvatatud talinisu ja kaera.

Hinnang – Kavandatav tegevus hõivab põllumajanduslikus kasutuses oleva maa. Kuna

päikeseelektrijaama ehituse ja kasutamisega ei kaasne pinnamoe muutumist ja tootmise

lõppemisel on võimalik antud ala kasutada uuesti endisel viisil, siis mõju maakasutusele võib

pidada minimaalseks.

5

3.2. Loodusvarade kasutus

Planeeringualal ei toimu kaevandamist ja ala ei asu maardlal. Maa-ameti maardlate

kaardirakenduse andmetel ei asu planeeringualal maavarade leiukohti ja ala ei asu maavarade

levialadel või perspektiivaladel. Planeeringuga kavandatav tegevus ei näe ette sellel alal

taastumatute loodusressursside kasutamist. Kavandatava tegevuse elluviimiseks ei kasutata

pinna- ja põhjavett.

Hinnang – Otsene mõju piirkonna loodusvaradele puudub, kuna eeldatavalt antud alal

kaevandama ei hakata. Kaudselt võib mõju pidada pigem positiivseks, sest taastuvenergia

kasutamine vähendab taastumatute ressursside kasutamist energia tootmise eesmärgil.

3.3. Pinnas

Maa-ameti mullastiku kaardirakenduse andmetel paiknevad alal erinevad mullad. Alal esineb

gleistunud kahkjad leetunud mullad (LPg), kahkjad leetunud mullad (LP), gleistunud leetjad ja

gleistunud kahkjad leetunud mullad (KIg;LPg).

Päikeseelektrijaama rajamine ei too mullastikule kaasa pöördumatuid muutusi, mis välistavad

maa taaskasutamist endisel otstarbel. Mõningal määral saab mõjuks mullastikule pidada

mikrokliima muutumist paneelidega kaetud alal, kus paneelid takistavad otsese päikesevalguse

ja sademete jõudmist maapinnale.

Hinnang – Kavandatav tegevus hõivab põllumajandusmaa, mistõttu ei ole ala kasutamine

põllumajanduslikul eesmärgil võimalik kuni elektrienergia tootmise lõppemiseni. Kuna

kavandatav tegevus ei muuda oluliselt pinnase omadusi, siis mõju pinnasele on minimaalne.

3.4. Veestik ja vee kasutus

Planeeringuala jääb Kõssa maaparandussüsteemi maa-alale (6114240010040001), mistõttu

tuleb detailplaneeringuga kavandatav tegevus kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Planeeringuala asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatava tegevusega ei muudeta

pinna- ja põhjaveerežiimi. Päikeseelektrijaam ei vaja detailplaneeringuga veehaaret ega

reoveesüsteemi kavandamist. Sademevee loomulik imbumine pinnasesse on tagatud kogu

planeeringuala ulatuses.

Päikeseelektrijaama rajamise ehitusperioodil kasutatakse seadmeid, mille puhul on võimalikud

lekked pinnasesse. Tegemist on vähetõenäolise ning lühiajalise mõjuga, mis taandub

ehitustegevuse lõppemisel. Ehitamisel on oluline kasutada nõuetele vastavaid seadmeid.

Päikeseelektrijaama kasutusel ei kaasne heitmeid pinna- ja põhjavette.

Hinnang – päikeseelektrijaama rajamise ja kasutamise mõju pinna- ja põhjaveele puudub või

on minimaalne.

6

3.5. Taimkate ja loomastik

Tõenäoliseks saab pidada, et päikesepaneelide olemasolu muudab planeeringuala

mikroklimaatilisi tingimusi, see tähendab näiteks, et paneelide all on suvel jahedam ja talvel

seevastu soojem, kui paneelideta alal. Paneelide all on ööpäevane niiskuse ja temperatuuri

kõikumine väiksem. Paneelide all, kus valgust on vähem, väheneb taimetiku biomass ja

liigirikkus. Samas ei ole see pöördumatu, sest päikeseelektrijaama rajamisega ei rikuta ega

hävitata oluliselt mullastikku.

Päikeseelektrijaama olulisemaks mõjuks loomastikule on avatud maastiku hõivamine ja

tarastamine, mis piirab loomade liikumist. Eelkõige on takistatud suurimetajate liikumine.

Meetmed võimaliku negatiivse mõju vähendamiseks:

• Liigirikkuse vähenemist saab pidurdada vältides üldhävitava toimega herbitsiidide

kasutamist päikeseelektrijaama alal.

• Pisiimetajate liikumise piiramise negatiivset mõju saab vähendada, valides piirdeaedade

võrkude silma võimalikult suure.

Hinnang – mõju taimestikule ja loomastikule võib tervikuna pidada väheseks.

3.6. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad

Kaitstavad loodusobjektid on kaitsealad (sh kaitsealused pargid), hoiualad, kaitsealused liigid

ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse

tasandil kaitstavad loodusobjektid. Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik,

mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende

elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja

elupaikade soodne seisund.

Planeeringuala ei asu ei asu Natura 2000 alal ja samuti ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid

kavandatava tegevuse mõjupiirkonda, mistõttu ei ole Natura-eelhindamise läbiviimine vajalik.

Planeeringualal ei asu kaitstavaid loodusobjekte, kuid ala ei piirneb Kuninga-Rimmu

looduskaitsealaga (KLO1000729). Kuninga-Rimmu looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta,

säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi. Päikeseelekrijaamal on lokaalne mõju, mistõttu

eeldatavalt ei teki planeeringu elluviimisel selliseid negatiivseid mõjusid, mis seaksid ohtu

väärtuslike metsakoosluste säilimise või taastumise. Planeeringu elluviimisel ei ole vajalik

puittaimestiku raie.

7

Hinnang – mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele eeldatavalt

puudub, kuna planeeringualal ei kavandata tegevusi, mis kujutaksid ohtu kaitsealade kaitse-

eesmärkidele.

3.7. Heited – müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed

Päikeseelektri tootmisega ei kaasne enamlevinumaid keskkonnahäiringuid nagu müra,

vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed.

Müra ja vibratsioon tekib ajutiselt päikeseelektrijaama rajamise käigus. Tahkeid jäätmeid võib

tekkida minimaalselt seadmete riketest, mida ei ole võimalik parandada. Ehitustegevuse

lõppedes ja päikeseelektrijaama amortiseerumise järel selle kasutamisest kõrvaldamisel

tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt nõuetele, eelistades sealjuures ringlussevõttu.

Hinnang - kavandatava tegevuse mõju keskkonnale puudub või on minimaalne.

3.8. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad

Planeeringalal ei asu kultuurimälestisi. Planeeringuala ei asu kultuurimälestiste kaitsevööndis.

Lähim objekt – Neumanni kinnistul asuv kalmistu (mälestise registri nr 13298) – asub

planeeringualast ligikaudu 0,9 km kaugusel.

Hinnang - planeeringuala mõju ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega

maastikele ja kohtadele puudub.

3.9. Inimese tervis ja vara

Päikeseelektri tootmisest tulenevalt on negatiivsete tervisemõjude esinemise tõenäosus väike.

Levinumate häiringute (müra, suits, tolm ja lõhnareostsus) puudumisel puudub ka nende

kumulatiivne mõju. Eeldatavalt mõjutatav elanikkond on väike, kuna planeeringuala asub

hajaasustusega alal.

Planeeringuga kaasneb maastikupildi visuaalne muutus, kus harjumispärane avatud vaatega

põllumajandusmaa asendub ümbritsetud taraga ja paneelidega kaetud alaga. Visuaalne mõju on

subjektiivne ja sõltub vaatlejast.

Lähim elumaja asub Songa kinnistul (62902:002:0361), mis asub ühtlasi ka kavandataval

detailplaneeringualal. Teadaolevalt Songa kinnistul elanikke ei ole. Teine lähim elamu asub

detailplaneeringualast ca 100 m kaugusel Paisuoja kinnistul (62902:002:0230).

8

Olulist avariiohtu näha ei ole. Päikeseelektrijaama turvasüsteem koosneb üldjuhul kaamerate

süsteemist ja perimeetri valvest (aiaga piiratud), vältimaks õnnetusjuhtumeid juhusliku

sattumise tõttu ala territooriumile. Välistada ei saa pahatahtliku käitumist ja õnnetusi selle

tagajärjel, kuid elektri- ja tuleohutuse tagamiseks tagab põhikaitsena ohutuse põhiisolatsioon

ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja

kaitseümbriste kasutamine. Rikkekaitsena tagab ohutuse toite automaatne väljalülitamine koos

maandatud kaitse-potensiaaliühtlustussüsteemi väljaehitamisega.

Hinnang – kavandatava tegevuse oluline mõju inimese tervisele ja varale puudub.

3.10. Hinnang KSH algatamise vajalikkuse kohta

Kiini päikeseelektrijaama detailplaneeringu elluviimisega kaasnevateks asjakohasteks

mõjudeks on maastikupildi visuaalne muutus ja väärtusliku põllumajandusmaa hõivamine.

Ala visuaalne mõju on subjektiivne ja sõltub vaatlejast, detailplaneeringu protsessi kaasatakse

piirinaabrid.

Päikeseelektrijaama näol ei ole tegemist pöördumatu mõjuga mullastikule ja

põllumajandusmaale ning päikeseenergia tootmise lõppemisel saab antud ala kasutada endisel

või vajadusel muul otstarbel.

Käesoleva eelhinnangu koostaja on seisukohal, et taotletud asukohas päikeseelektrijaama

rajamine ja maakasutuse otstarbe muutmine tootmismaaks ei ole detailplaneeringu algatamisel

KSH algatamine tingimata vajalik järgnevatel põhjustel:

• tegemist ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevusega KeHJS § 6 lõike 1 mõistes;

• ei kavandata detailplaneeringut, mis omab eeldatavalt olulist keskkonnamõju

kaitstavatele loodusobjektidele või Natura 2000 võrgustiku aladele;

• ei kavandata detailplaneeringut olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks;

• puudub piiriülene ja kumulatiivne mõju;

• puuduvad olulised mõjutused kultuuripärandile;

• puudub oht inimese tervisele ja varale;

• võimalike mõjude ruumiline ulatus on väike;

• maakasutuse otstarbe muutmisega tootmismaaks ja päikeseelektrijaama rajamisega ei

kaasne pöördumatuid muutusi, mis välistaksid antud ala kasutamise endisel otstarbel

või võimalikel muudel otstarvetel;

• Kavandatava tegevusega ei kaasne levinumaid keskkonnahäiringuid, nagu müra,

vibratsioon, tolm, lõhnareostus, jäätmed ja reovesi.

9

4. Asjaomaste asutuste seisukohad

Käesoleva eelhinnangu alusel tehtud otsuse eelnõu saadetakse seisukoha võtmiseks

Keskkonnaametile, Põllumajandus- ja Toiduametile ja Päästeametile. Asutuste seisukohad

kajastatakse ja analüüsitakse Kiini päikeseelektrijaama detailplaneeringu algatamise otsuses

ning põhjendatakse seisukohtadega arvestamist või arvestamata jätmist.

5. Kokkuvõte

Kiini päikeseelektrijaama detailplaneeringu KSH eelhinnangu eesmärk oli jõuda selgusele, kas

kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne mõju keskkonnale ehk

kas eeldatavalt võib ilmneda mõjusid, mis välistavad maakasutuse otstarbe muutmise

lubatavuse ja võimaluse päikeseelektrijaama rajamise ehitusõiguse määramiseks.

KSH eelhinnang näitas, et Kiini päikeseelektrijaama detailplaneering ei too kaasa olulist

keskkonnamõju looduskeskkonnale, ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või

vara. Mõjutustest olulisemaks võib pidada visuaalset mõju ja põllumajandusmaa hõivamist.

Päikeseelektrijaama ehitamisega kaasnevad võimalikud mõjud (nt müra ja vibratsioon) on

lühiajalised ja ilmnevad vaid ehitusajal.

Eeltoodust tulenevalt leiab KSH eelhinnangu koostaja, et KSH algatamine ei ole põhjendatud.

KSH algatamise lõpliku otsuse langetab Viljandi Vallavolikogu.

VILJANDI VALLAVALITSUS

_____________________________________________________________________________ Kauba tn 9 telefon 435 0110 EE23 1010 302005452008 SEB Pank

Viljandi linn telefon 435 0112 EE06 2200 221029282691 Swedbank

71020 Viljandimaa [email protected]

rg-kood 75038606 www.viljandivald.ee

Keskkonnaamet

[email protected]

Põllumajandus- ja Toiduamet

[email protected]

Päästeamet 21.09.2022 nr 7-2/140-2

[email protected]

Seisukoha küsimine Kiini päikeseelektrijaama detailplaneeringu algatamise

otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu kohta

Edastame Teile Kiini päikeseelektrijaama detailplaneeringu algatamise eelnõu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnangu.

KeHJS § 33 lg 6 kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb

enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha

võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide

alusel tehtud otsuse eelnõu.

Juhindudes KeHJS § 33 lg 3 p 3 palume Teie seisukohta strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamiseks

planeeringu algatamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Paistu

ehitusnõunik

Lisad:

1. Kiini päikeseelektrijaama detailplaneeringu algatamise eelnõu

2. Asendiplaan

3. Kiini päikeseelektrijaama (DP327) detailplaneeringu koostamise lähteseiskohad

4. Kiini päikeseelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang

Liisa Kaasik

Keskkonnaspetsialist 435 0122; [email protected]

Raivo Laidma

Planeeringuspetsialist 5885 5537, [email protected]