Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tuuli Teppo

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 11.03.2025 nr 3-6.1/2025/1753

Meie 31.03.2025 nr 7.1-2/25/3939-2

Kohila Sillaotsa paisu möödaviik-kalapääsu

ehituse projekti koostamise nõuded

Olete taotlenud Transpordiametilt nõudeid Rapla maakonnas Kohila vallas Kohila alevikus asuva

Kohila Sillaotsa paisu möödaviik-kalapääsu rajamise kavatsusele. (RMK 11.03.2025 kirjas nr 3-

6.1/2025/1753 on ilmselt ekslikult küsitud kooskõlastust ja nõudeid Koorküla Veskejärve paisu

likvideerimise kavatsusele).

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) alustab Kohila Sillaotsa paisule (PAIS014090)

möödaviik-kalapääsu rajamist eesmärgil, et parandada kalade elupaiga- ja rändetingimusi Harju

alamvesikonnas voolaval Keila jõel (VEE1096100). Kohila Sillaotsa paisu juures on jõe vasakul

kaldal osaliselt kinnikasvanud täiendav liigveelaskme kanal, mille ülemises otsas on maakividest

kaheharuline lävendülevool millest kavandatakse kujundada kalade läbipääsu tagamiseks

möödaviik-kalapääs. Olemasolev Kohila Sillaotsa pais asub Rapla maakonnas, Kohila vallas,

Kohila alevis Viljandi mnt 5b (katastritunnusega 31701:001:1347) maaüksusel.

Kohila Sillaotsa paisust ca 35 m allavoolu ületab Keila jõge riigitee nr 11220 Kernu-Kohila tee,

km 15,898 (Kohila sild).

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 2 , lg 3 ja § 72 lg 1 ning Transpordiameti

põhimääruse väljastame nõuded Kohila Sillaotsa paisule möödaviik-kalapääsu rajamise

kavatsusele:

1. Riigitee nr 11220 teelõik km 14,241 – 16,00 oli rekonstrueerimise objekt 2024. aastal. Tuleb

arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib

ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2020. aastal ning riigitee

konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud.

2. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

3. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Projekti kooseisus hinnata kavandatud tegevuse mõju riigiteede muldkeha niiskusrežiimile ja

tee koosseisu kuuluvate rajatiste püsivusele.

5. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel,

sh mulde nõlvadel ei ole lubatud.

2 (2)

6. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks

MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil

M 1:500/M 1:1000 elektroonselt e-posti aadressil [email protected] või läbi ehr.ee

ehitusloa menetluses.

Käesolevad nõuded kehtivad 2 aastat, peale mida tuleb nõudeid uuendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: Tööde kavatsus

Ruth Koppel

59127652, [email protected]

1

Kohila Sillaotsa paisule möödaviik-kalapääsu rajamise kavatsus

a) Möödaviik-kalapääsu rajamise eesmärk

Kohila Sillaotsa paisule (PAIS014090) möödaviik-kalapääsu rajamise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja rändetingimusi Harju alamvesikonnas voolaval Keila jõel (VEE1096100). Kohila Sillaotsa pais paikneb veekogumil Keila Atla jõest Keila joani ning on pärast Keila juga ja Kohila paisu teine paisrajatis ülesvoolu. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks1. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumi üheks hea seisundi saavutamise viisiks on ette nähtud elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel2. 2023. aasta uuringu3 tulemustest selgus, et Keila jõe lähtepoolses osas on 82% forelli sigimis- ja kasvualadest koondunud lõigule Kohila ja Atla jõe suudme vahel. Seega on fookus eelkõige kolmel tõsisel rändetõkkel: Kohila ja Kohila Sillaotsa paisud ning Lohu pais. Praegusel hetkel ei ole Kohila Sillaotsa paisul tagatud kalade läbipääs ning kalad ei saa rännata üles- ja allavoolu. Rändetee avamisel on oluline positiivne mõju kalastikule. Kalade läbipääs on vajalik selleks, et tagada Keila jõe ökoloogiline sidusus. Keila joast ülesvoolu jääb jõeosa, mille populatsioonid on killustunud. Sellised populatsioonid nõrgenevad ajas ja on tundlikud erinevatele mõjuteguritele. Kohila Sillaotsa paisu juures on jõe vasakul kaldal osaliselt kinnikasvanud täiendav liigveelaskme kanal, mille ülemises otsas on maakividest kaheharuline lävendülevool. Käesoleva kavatsuse eesmärk on kujundada kalade läbipääsu tagamiseks liigveelaskme kanalist möödaviik-kalapääs. Möödaviik- kalapääsu hilisem hooldus jääb maaomaniku kanda. Tegevuste kirjeldus: Projekteerimistööde eesmärk on projekteerida Kohila Sillaotsa paisu kõrvale möödaviik-kalapääs, mis imiteerib kiirevoolulist jõelõiku, kus on kaladele sobivad puhkekohad suuremate kivide taga. Liigveelaskme kanali alaveepoolset otsa tuleb suunata paisule lähemale ning olemasoleva kanali vooluosa tuleb kindlustada ning anda põhjale vajalik lang, mis ei ületa 2%. Voolukiiruse vähendamiseks tuleb sängi paigutada voolurahustusrahnud nii, et säiliks kanali võimalikult looduslähedane ilme. Seejuures säilitatakse Kohila Sillaotsa pais.

Asukoht: Kohila Sillaotsa pais asub Rapla maakonnas Kohila vallas Kohila alevis Keila jõel munitsipaalomandis katastriüksusel (tunnus 31701:001:1347).

1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2. 2 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 3 Jõeforelli ja harjuse elupaikade ning asurkondade inventuur Ahja jõestikus, Põltsamaa ja Keila jões. 2024. Eesti Maaülikool. Tellija: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

2

Joonis 1. Kohila paisu asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Vahetult Kohila Sillaotsa paisu kõrval jõe paremal kaldal paikneb muinsuskaitseobjekt Kohila vesiveski.

Jõe vasakust kaldast ca 100 m kaugusel paikneb muinsuskaitseobjekt Vabadussõja mälestussammas.

Mõlemat muinsuskaitseobjekti hõlmab ühine kaitsevöönd, mis kattub kavandavate tegevuste

piirkonnaga jões.

Kohila Sillaotsa paisust ca 35 m allavoolu ületab Keila jõge 11220 Kernu-Kohila tee L2 (katastriüksuse

tunnus 31801:014:0030).

Kernu-Kohila teega paralleelselt läbivad jõge maa-alused elektrimaakaabelliinid nimetusega

AXCEL.3x95+25 24kV ja AXCEL.3x240+35 24kV.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Keila jõgi (VEE1096100) kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Jõe pikkus on EELIS-e4 andmetel 111,9 km,

valgala 676 km2. Keila jõgi suubub merre ning on ühendatud Maidla jõega, Atla jõega ja mitmete ojade,

peakraavide ja kraavidega.

Keila jõgi jaguneb kolmeks veekogumiks: Keila lähtest Atla jõeni, Keila Atla jõest Keila joani ja Keila Keila joast suudmeni. Kohila pais paikneb veekogumil Keila Atla jõest Keila joani ning on pärast Keila juga ja Kohila paisu teine paisrajatis ülesvoolu. Pais on hinnatud kaladele ületamatuks rändetõkkeks3. Lääne-

4 EELIS. Eesti Eluslooduse Infosüsteem.

3

Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks5. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumite hea seisundi saavutamiseks on ette nähtud vooluveekogu tervendamine, hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamine ja elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel6. Kohilast ülesvoolu on peamiseks probleemiks jõel olevad paisud, mis muudavad jõe reaks suhteliselt lühikesteks isoleeritud lõikudeks. See ei võimalda saavutada kalastiku normaalset looduslikku liigirikkust ja võimendab võimalikke negatiivseid mõjutegureid (hüdroloogilise režiimi rikkumine paisudel, põuased suved jne). Kui mõni kalaliik mingil põhjusel mõnest isoleeritud jõelõigust kaob, siis puudub võimalus selle jõelõigu taasasustamiseks. Paisude alla on jäänud ka mitmed väärtuslikud kärestikud, millest jõe kalastiku liigi- ja isendirikkus otseselt sõltub7. Lisaks kalade rände takistamisele soodustavad esimesed kolm paisu (Kohila, Kohila Sillaotsa ja Lohu pais) suvise veetemperatuuri tõusu3. Maves AS poolt koostati 2013. aastal „Kohila Sillaotsa paisul kavandatavate tegevuste keskkonnamõju eelhinnang“8. Eelhinnangus on kalastiku ekspert Rein Järvekülg andnud seisukoha, et vajalik on kalade rändetee avamine kõigi Keila jõel olevatel paisude juures Kohilast kuni Ingliste paisuni (k.a). Kohila Sillaotsa paisu paisutuskõrgus on 1,1 m. Paisu liigveelase on kivikbetoonist trapetsikujuline

ülevool, mille ülaveepoolse seina tagune on täidetud pinnasega, mille pealispind on kindlustatud

veerise ja maakividega. Kihtide vahele on pandud plastist geomembraan. Betoonpaisu on vasakus

kaldaosas pikendatud maakividest ülevooluga. Põhjalase on betoonpaisu sees 1,7 m laiune

puitšandooridega suletud tühjendusava. Juurdepääs mööda paisu ülevooluharja. Suurvee ajal ei ole

võimalik seal toimetada.

Vasak liigveelaskme külgkanal on põhijõest eraldatud kahe põhjapais ülevooluga. Alaveepoolne osa on

rajatud suurtest maakividest, ülaveepoolne osa on suure nõlvusega (1:6) rähkne pinnas. Kanali põhja

laius on ca 4 m.

Paisutusel puudub kehtiv keskkonnaluba.

5 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2. 6 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 7 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring. AS Maves, 2013. Tellija: Keskkonnaamet. 8 Eelhinnang on kättesaadav Keskkonnaameti kontorites üle Eesti.

4

d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Jõe vasakule kaldale möödaviik-kalapääsu kujundamisega seotud katastriüksused on eelkõige Viljandi mnt 5b (31701:001:1347), Jõelõnga (31801:023:0003) ja Keila jõgi L4 (31701:001:0569). Kavandatav tegevus kooskõlastatakse nii nimetatud kui ka objektile ligipääsuks vajalike kinnistute omanikega.

Joonis 2. Vaade Kohila Sillaotsa paisule ja vasakkalda liigveelaskme külgkanalile (27.02.2025).

Joonis 3. Vaade ühele kivi läviülevoolule vasakkalda liigveelaskme alguses (27.02.2025).

5

Mõju infrastruktuurile:

Kohila Sillaotsa paisust ca 35 m allavoolu ületab Keila jõge 11220 Kernu-Kohila tee L2 (katastriüksus

tunnusega 31801:014:0030). Kavandatav tegevus kooskõlastatakse Transpordiametiga.

Vahetult Kohila Sillaotsa paisu kõrval jõe paremal kaldal paikneb muinsuskaitseobjekt Kohila vesiveski.

Jõe vasakust kaldast ca 100 m kaugusel paikneb muinsuskaitseobjekt Vabadussõja mälestussammas.

Mõlemat muinsuskaitseobjekti hõlmab ühine kaitsevöönd, mis kattub kavandavate tegevuste

piirkonnaga jões. Kavandatav tegevus kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

Kernu-Kohila teega paralleelselt läbivad jõge maa-alused elektrimaakaabelliinid nimetusega

AXCEL.3x95+25 24kV ja AXCEL.3x240+35 24kV. Kavandatavast tegevusest teavitatakse seotud osapooli.

Kohila Sillaotsa pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.

Mõju kaitseväärtustele:

EELISe3 andmetel on Kohila Sillaotsa paisu piirkonnas inventeeritud järgmiste II kaitsekategooria

kaitsealuste liikide leiukoht: veelendlane (Myotis daubentonii), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii),

pargi nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja suurvidevlane (Nyctalus noctula). Tööde kavatsus ning valminud

projekt kooskõlastatakse Keskkonnaametiga, kes annab oma seisukoha ja vajadusel suunised

leevendusmeetmete rakendamiseks.

Euroopa Komisjoni "ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ (Brüssel 2020)9 kohaselt on oluline jõgede

kui elupaiga tõkestamatus ja sidusus. Pinnaveekogude puhul on kõige levinumad survetegurid

hüdromorfoloogilised tegurid, näiteks: sängi, põhja, kalda- või rannaala füüsiline muutmine, paisud,

tõkestusrajatised, lüüsid ja hüdroloogilised muutused. Elurikkuse strateegia eesmärk on, et 2030.

aastaks on taastatud vähemalt 25 000 km ulatuses jõgede vaba vool, kõrvaldades eeskätt iganenud

takistused ja taastades lammi- ja märgalasid. Jõgede vabavoolulise seisundi taastamise eesmärk on

muuhulgas hoogustada ulatuslikumaid jõupingutusi jõgede taastamisel, et sellest võidaksid nii vee-

elustik kui nende elupaigad.

Paisudele kalapääsude rajamine parandab jõe ühenduvust peamiselt kalade jaoks. Samas kui tagada

jõe tõkestamatus, taastub kogu jõe ökosüsteem. Jõgede tõkestamatuse taastamine aitab vältida

siirdekalade väljasuremist ja saavutada asjakohaste veealaste õigusaktide eesmärgid.

Mõju ettevõtete tegevusele: Juhul kui paisu ei likvideerita, puudub mõju ettevõtete tegevusele (nt

vesiveski sihtotstarbeline kasutamine).

9 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:a3c806a6-9ab3-11ea-

9d2d-01aa75ed71a1.0012.02/DOC_1&format=PDF