Otsus

Üksikelamu rekonstrueerimise-laiendamise ehitusprojekt EP

staadiumis Tartu mk, Kambja vald, Laane küla, Lennu tn 52

Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ

Töö nr: 04-25-ML, v a 03.03.2025

1/20

TARTU MAAKOND

KAMBJA VALD

LAANE KÜLA

LENNU TN 52

Ü K S I K E L A M U

REKONSTRUEERIMISE-LAIENDAMISE

E H I T U S P R O J E K T

Tellija: Argo Teder

Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ

Reg. Nr 10854826

MTR reg nr EEP002853, 27.01.2014

MTR reg nr EPE000887, 29.01.2014

Tel: 53 900 147

E-post: [email protected]

Vastutav isik/Koostaja: Margus Laikask

Töö nr: 04-25-ML

Projekti staadium: eelprojekt

T A L L I N N

03.03.2025

Üksikelamu rekonstrueerimise-laiendamise ehitusprojekt EP

staadiumis Tartu mk, Kambja vald, Laane küla, Lennu tn 52

Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ

Töö nr: 04-25-ML, v a 03.03.2025

2/20

Projekti koosseis

Seletuskiri

1. Üldosa 3

2. Asukoht ja asendiplaaniline lahendus 3-4

3. Arhitektuurne lahendus 4-6

4. Konstruktiivne lahendus 6-10

4.1 Alusmüürid ja aluspõrandad 8

4.2 Välis- ja vaheseinad 8-9

4.3 Laed 9

4.4 Aknad-uksed 9-10

4.5 Katus 10

4.6 Trepid 10

5. Sise- ja välisviimistlus 11

6. Veevarustus ja kanalisatsioon 13

7. Küte ja ventilatsioon 14

8. Energiatõhususe miinimumnõuded 15

9. Elektri- ja sidevarustus 16

10. Tulekaitse abinõud 16-18

11. Haljastus ja heakorrastus 18

12. Ehitustöödel ehitusjäätmete käitlemine 18-19

13. Hoone tehnilised näitajad 20

Graafiline osa:

Situatsiooniskeem Joonis 1

Asendiplaan tehnovõrkudega M1:500 Joonis 2

Keldri plaan M1:100 Joonis 3

Põhikorruse plaan M:100 Joonis 4

Katusekorruse plaan M1:100 Joonis 5

Katuse plaan M1:100 Joonis 6

Hoone lõige M1:100 Joonis 7

Hoone vaade eest ja tagant M1:100 Joonis 8

Hoone otsavaated M1:100 Joonis 9

Akende spetsifikatsioon M1:100 Joonis 10

Uste spetsifikatsioon M1:100 Joonis 11

Üksikelamu rekonstrueerimise-laiendamise ehitusprojekt EP

staadiumis Tartu mk, Kambja vald, Laane küla, Lennu tn 52

Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ

Töö nr: 04-25-ML, v a 03.03.2025

3/20

Seletuskiri

1. Üldosa

Käesoleva ehitusprojekti koostamise aluseks on tellija poolt esitatud lähteülesanne

olemasoleva üksikelamu rekonstrueerimiseks-laiendamiseks.

Ehitusprojekti koostamisel on arvesse võetud järgmisi standardeid, seaduseid ja

määruseid:

 Ehitusseadustik

 MTM 17.07.2015 määrus nr 97 – ,,Nõuded ehitusprojektile“

 EVS 932:2017 Ehitusprojekt

 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63, vastu võetud 11.12.2018 –

,,Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“

 Siseministri määrus nr 17, vastu võetud 30.03.2017 – ,,Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded “

 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord“

 Jäätmeseadus, vastu võetud Riigikogu poolt 28.01.2004

 Veeseadus, vastu võetud Riigikogu poolt 30.01.2019

 Keskkonnaministri määrus nr 70, vastu võetud 14.12.2015 – „Jäätmete

liigitamise kord ja jäätmenimistu“

 Vabariigi Valitsuse määrus nr 148, vastu võetud 08.12.2011 - JÄÄTMETE

TAASKASUTAMIS- JA KÕRVALDAMISTOIMINGUTE

NIMISTUD

2. Asukoht ja asendiplaaniline lahendus

Rekonstrueeritav-laiendatav üksikelamu asub Tartu maakonnas, Kambja vallas, Laane

külas, Lennu tn 52 kinnistul.

Kinnistu on hoonestatud – kinnistul asub rekonstrueeritav-laiendatav üksikelamu

(EHR kood 104026634) ja Ehitisregistrisse kandmata kasvuhooned – kasvuhoonete

puhul on tegemist kuni 20m2 ehitisealuse pinnaga ehitistega kõrgusega kuni 5m –

tegemist ei ole teavitamiskohustuslike ehitisega. Ehitustööde käigus kasvuhooned

säiluvad oma olemasoleval kujul - käesolev ehitusprojekt näeb ette vaid üksikelamu

rekonstrueerimise-laiendamise.

Rekonstrueeritav-laiendatav elamu asub kinnistu lääneosas. Olemasolevad

kinnistusisesed teed ja platsid kruusakattega. Rekonstrueeritava-laiendatava elamu

0,00 vastab 66,22 absoluutkõrgusele.

Kinnistul on väljakujunenud haljasala koos kombineeritult madal- ja

kõrghaljastusega. Ehitustööde käigus olemasolev haljastus kuulub säilitamisele.

Kinnistu on valdavalt ühtlase tasase reljeefiga, abs-kõrguste vahemikuga

64,89...65,75. Vertikaalplaneerimisega ei muudeta olulisel määral kinnistu õueala

väljakujunenud reljeefi.

Üksikelamu rekonstrueerimise-laiendamise ehitusprojekt EP

staadiumis Tartu mk, Kambja vald, Laane küla, Lennu tn 52

Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ

Töö nr: 04-25-ML, v a 03.03.2025

4/20

Kinnistut läbivad kitsendused:

- 22132 Ülenurme-Külitse tee teekaitsevöönd 30m

- sidekanalisatsiooni kaitsevöönd 1+1m

- 0,4kV el-õhuliini kaitsevöönd 2+2m

Juurdepääs kinnistule - 22132 Ülenurme-Külitse teelt olemasolev mahasõit a/b-

kattega teena.

Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatuse hindamine ning meetmed häiringute

vähendamiseks

Lähtuvalt asjaolust, et ehitusprojektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse,

tuleb projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest

põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Keskkonnaministri

16.12.2016. a. määruse nr 71 lisa 1 kohaselt on müra normtase II kategooria aladel

(elamu-alad) 55-65dB. Ehitise rekonstrueerimisel on müra normtase täidetud. Tee

omanik (Transpordiamet) on teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei

võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute

leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud

kannab kinnistu omanik.

3. Arhitektuurne lahendus

Projekteerimisel aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud tehniliste ja

projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu:

 Ehitusseadustik

 MTM 17.07.2015 määrus nr 97 – ,,Nõuded ehitusprojektile“

 EVS 932:2017 Ehitusprojekt

 EVS 842:2003 – ehitise heliisolatsiooni nõuded

 Sisetööde RYL 2013 – ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Kvaliteediklass II

 Maalritööde RYL 2012 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja

viimistluskombinatsioonid. Kvaliteediklass II

Hoone kasutusiga – 50 aastat (EPN 15.1)

Ehitise mürapidavus – 55 dB (EPN 16.1)

Elamu Lennu tn 52 kinnistul on ristkülikukujulise põhiplaaniga kahekorruseline

viilkatusega hoone.

Olemasoleva korterelamu kirjeldus

Ruumilahendus

Elamu põhi- ja katusekorrusel asuvad eluruumid. Keldris asuvad eluruume

teenindavad abiruumid – trepihall ja kelder.

Vundament

Hoone alusmüürid on rajatud lintvundamentidena.

Välis- ja kandvad seinad

Hoone välis- ja kandvad seinad väikeplokkidest konstuktsioonis. Hoone

fassaadikatteks on voodrilaud.

Üksikelamu rekonstrueerimise-laiendamise ehitusprojekt EP

staadiumis Tartu mk, Kambja vald, Laane küla, Lennu tn 52

Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ

Töö nr: 04-25-ML, v a 03.03.2025

5/20

Põrandad ja vahelaed

Aluspõrandad ja vahelaed kombineeritult r/b-plaadina ja puittaladel.

Katus

Katuse kandekonstruktsioon on puidust. Katusekatteks on kiudtsemendist laineplaat.

Küte

Kombineeritult koht- ja lokaalküte – sekundaarne kütteliik - eluruumide kütmine

puiduküttel ahjuga, lisaks kohtkütte allikatena õhk-õhk soojuspumbad põhi- ja

katusekorrusel. Elamu primaarseks kütteliigiks maasoojuspumbal baseeruv

küttesüsteem, soojuskandjaks vesiradiaatorid.

Veevarustus ja kanalisatsioon

Hoone veega varustamine lokaalselt – omal kinnistul asuvast salvkaevust. Elamu

kanalisatsioon lahendatud lokaalselt – reovete kanaliseerimine toimub omal kinnistul

asuvasse reovete kogumismahutisse.

Elektri- ja sidevarustus

Elamu elektri- ja sidevarustus on tsentraalne.

Olemasolev fassaadide olukord

Fassaadide olukord on rahuldav. Hoone kõik fassaadid on avatud. Säilinud on hoone

algupärane põhimaht – ristkülikukujulise põhiplaaniga kahekorruseline viilkatusega

hoonekehand.

Ehituslikust aspektist vaadatuna on hoone fassaadid rahuldavas olukorras -

niiskuskahjustusi ei esine, fassaadilaudis on luitunud, kuid valdavas osas säilinud.

Aknad-uksed

Hoone välised avatäited - puitraamidel aknad, 2x-selektiivpaketiga ja puidust välisuks

kuid need on amortiseerunud ning ei vasta tänapäevastele energiatõhususe nõuetele.

Katus

Hoone katus on säilunud algsel kujul, katteks kiudtsemendist laineplaat.

Sokkel

Hoone sokli olukord on rahuldav – viimistluseks sokliplaat.

Projekteerimisega kaasnevad sisemised ja välisilmelised muudatused

Käesolev ehitusprojekt näeb rekonstrueerimistööde käigus ette hoone eluruumide

ümberehituse – elamu ruumilahendus kaasajastatakse, s h rajatakse hoone

põhikorrusele saun ning ehitatakse ümber katusekorrusel asuv vintskapp ja rõdu.

Hoone laiendustööde käigus rajatakse hoone lõunapoolsele otsafassaadile

varikatusega terrass.

Käesolev ehitusprojekt näeb ette lisaks elamu välispiirete – alusmüürid, fassaad ja

katus – rekonstrueerimise. Ehitusprojektiga lahendatakse hoone vundamentide,

fassaadide ning katusekonstruktsiooni rekonstrueerimine koos soojustamisega. Lisaks

lahendatakse käesoleva ehitusprojektiga amortiseerunud akende ja välisuste

vahetamine. Lisaks rekonstrueeritakse hoone tehnovõrgud – elamusse paigaldatakse

soojustagastusega sundventilatsiooni süsteem.

Üksikelamu rekonstrueerimise-laiendamise ehitusprojekt EP

staadiumis Tartu mk, Kambja vald, Laane küla, Lennu tn 52

Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ

Töö nr: 04-25-ML, v a 03.03.2025

6/20

Fassaadide rekonstrueerimisel s.h täiendaval soojustamisel välisilmet ja proportsioone

ei muudeta - katuse räästajoon ja –hari säilitada algsel kõrgusel. Akende asukoht

fassaadi välispinna suhtes peab säilima st. aknad tuleb fassaadi täiendaval

soojustamisel tõsta fassaadis ettenähtud asukohale – fassaadilaudisega samasse

tasapinda.

Piirdetarindite soojusjuhtivus

Tarind Max soojusjuhtivus (W/m 2 K)

Välissein 0,1

Katusekorruse lagi pööningu kohal 0,09

Katuslagi 0,12

Aknad/välisuksed 0,9/1,1

Põrand pinnasel põhikorrusel (olemasolev) 0,18

Põrand pinnasel keldris (olemasolev) 0,6

Piirdetarindite soojusjuhtivusega on projekteerimisel arvestatud ning mis kasutatavate

materjalide puhul on tagatud.

4. Konstruktiivne lahendus

Projekteerimisel aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud tehniliste ja

projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu:

 EVS 842:2003 – ehitise heliisolatsiooni nõuded

 EVS-EN 1990:2002+NA:2002 – Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide

projekteerimise alused;

 EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 ja EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 –

Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused.

Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused;

 EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006 ja EVS-EN 1991-1-3:2006/AC:2009 –

Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused.

Lumekoormus;

 EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007, EVS-EN 1991-1-4:2005/AC:2008, EVS-

EN 1991-1-4:2005/AC:2010, EVS-EN 1991-1-4:2005/A1:2010 ja EVS-EN

1991-1-4:2005/A1:2010+A1:2010/NA:2010 – Eurokoodeks 1:

Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus;

 EVS-EN 1995-1-1:2005+NA:2007+A1:2008+NA:2009 ja EVS-EN 1995-1-

1:2005/A2:2014 – Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa

1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks;

 EVS-EN 1992-1-2:2005+NA+A1:2019 – Eurokoodeks 2:

Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus;

 EVS-EN 1993-1-1:2005+A1:2014+NA:2015 Eurokoodeks 3:

Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid

 EVS-EN 1996-1-2:2005+NA:2008 Eurokoodeks 6 : kivikonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus

 EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012+NA:2013/AC:2018 Eurokoodeks 6:

Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja

sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks

 EVS-EN 1997-1:2005 ”Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1:

Üldeeskirjad”

Üksikelamu rekonstrueerimise-laiendamise ehitusprojekt EP

staadiumis Tartu mk, Kambja vald, Laane küla, Lennu tn 52

Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ

Töö nr: 04-25-ML, v a 03.03.2025

7/20

Ehitise eluiga – min 50 aastat (EPN 15.1)

Ehitise mürapidavus – 55 dB (EPN 16.1)

Tarindite tehnilised andmed

Puitkonstruktsioonides kasutatakse järgmisi materjale:

Materjal Materjali klass

Saematerjal C16

Monoliitsetes raudbetoonkonstruktsioonides kasutatakse järgmisi materjale:

Materjal Materjali klass

Betoon C25/30

Armatuurteras A400H (A-III), A500, A-I,

armeerimiskiud

Kivikonstruktsioonides kasutatakse järgmisi materjale:

Materjal Materjali mark/klass

Armatuurteras A400H (A-III)

Väikeplokid Fibo-5-300, Bauroc sillused, Bauroc Classic 200

plokid

M5

Tsementmört M5

Teraskonstruktsioonides kasutatakse järgmisi materjale:

Materjal Materjali klass

Teras S235JR

Piirdetarindite helipidavus

Piirdetarindite konstrueerimisel on lähtutud järgmistest helipidavuse nõuetest EVS

842:2003 järgi:

Tarind Õhumürapidavus R*w (dB)

Eluruumide vaheseinad 40

Eluruumide välisseinad 55

Piirdetarindite helipidavusega on projekteerimisel arvestatud ning mis kasutatavate

materjalide puhul on tagatud.

Ehitise koormused

Konstruktsioonidele mõjuvad vertikaalkoormused on omakaal, kasuskoormus ja

lumekoormus. Horisontaalkoormused on tuulekoormus ja omakaalu

horisontaalkomponent.

Omakaalukoormus EVS-EN 1991-1-1:2002 järgi, osavarutegur kandepiirseisundis

1,20 ja kasutuspiirseisundis 1,0

Kasuskoormused EVS-EN 1991-1-1:2002 järgi osavarutegur kandepiirseisundis 1,50

ja kasutuspiirseisundis 1,0

Lumekoormus EVS-EN 1991-1-3:2006 järgi on maapinnal sk=1,5 kN/m².

Lumekoormuse kujutegur viilkatusel 0,8 (lumekoti puhul maksimaalselt 2,5),

osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0.

Tuulekoormus EVS-EN 1991-1-4 järgi, baasväärtus qref= 276 N/m 2 (21 m/s),

osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0.

Üksikelamu rekonstrueerimise-laiendamise ehitusprojekt EP

staadiumis Tartu mk, Kambja vald, Laane küla, Lennu tn 52

Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ

Töö nr: 04-25-ML, v a 03.03.2025

8/20

Kõik antud koormuste väärtused on normatiivsed suurused, millega on

projekteerimisel arvestatud, mis kasutatavate materjalide puhul on tagatud.

Ehitise kvaliteedinõuded

 EVS 932:2017 Ehitusprojekt

 EVS 842:2003 – ehitise heliisolatsiooni nõuded

 Tarindi RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja

piirdetarindid. Kvaliteediklass II

 Maa RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja

alustarindid. Kvaliteediklass II

 Sisetööde RYL 2013 – ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Kvaliteediklass II

 Maalritööde RYL 2012 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja

viimistluskombinatsioonid. Kvaliteediklass II

 Hoone tehnosüsteemide RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded.

Kvaliteediklass II

4.1 Alusmüürid ja aluspõrandad

Elamu olemasolevad alusmüürid kuuluvad säilitamisele. Lammutamisele kuuluvad

osaliselt keldris paiknevad mittekandvad vaheseinad. Ehitusjäätmed käidelda

nõuetekohaselt. Alusmüürid rajatud lintvundamentidena.

Hoone välisperimeeter kuni vundeerimissügavuseni lahtikaevata. Vundamentide

välisperimeeter katta bituumenmastiksist hüdroisolatsiooniga ning soojustada 100mm

vahtpolüsterooli plaatidega. Välisperimeetri maa-alune soojustuskiht katta

väljastpoolt täiendavad kleebitava isolatsioonikihiga. Peale alusmüüride

rekonstrueerimist teostada tagasitäide.

Projekteeritava laienduse alusmüürid rajada 30x20x50cm fibo plokkidest

survetugevusega 5MPa lintvundamentidena 20cm tihendatud killustikalusel

500x200mm armeeritud betoonist alusvööle.

Vundamendi sokli osa krohvida aluskrohviga armeerimisvõrgu alusel ja katta

eeltoonitud silekrohviga (toon tumehall – Tikkurila Facade 4985). Krohvikiht tuleb

paigaldada soklile ca 5-7cm maapinnast kõrgemale, et takistada niiskuse liikumist

pinnaselt krohvile. Pinnasekalle anda hoonest eemale. Vihmaveetorude alla tuleb

paigaldada sadevete kogujad, mis suunavad sadeveed hoonest eemale.

Keldris paiknevate ruumide olemasolevad põrandad soojustamata betoonplaadina

pinnasel. Need säiluvad olemasoleval kujul.

Põhikorruse olemasolevad aluspõrandad kombineeritult puitkanduritel ning r/b-plaadi

alusel (keldri kohal). Rekonstrueerimistööde käigus olemasolevad põhikorruse

aluspõrandad säiluvad olemasoleval kujul.

Projekteeritava laienduse aluspõrandad kestvuspuidust põrandalauast puittalastiku

200x50mm (samm 600mm) alusel.

4.2 Välis- ja vaheseinad

Olemasolevad hoone välis-ja kandvad seinad rajatud väikeplokkidest, fassaadi

viimistluseks voodrilaud. Välisseinad kuuluvad ehitusprojektiga rekonstrueerimisele,

Üksikelamu rekonstrueerimise-laiendamise ehitusprojekt EP

staadiumis Tartu mk, Kambja vald, Laane küla, Lennu tn 52

Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ

Töö nr: 04-25-ML, v a 03.03.2025

9/20

sisemised kandvad seinad põhikorrusel osaliselt ümberehitamisele seoses üksikelamu

planeeringu kaasajastamisega avatud planeeringu põhimõttel.

Fassaadide rekonstrueerimisel eemaldada olemasolev fassaadilaudis ja paigaldatud

soojustus. Tekkivad ehitusjäätmed käidelda nõuetekohaselt. Hoone välisperimeetrile

paigaldada puitkarkass 200x50mm, samm 600mm soojustuse (mineraalvill 200mm)

paigaldamiseks. Välisseina karkass katta väljast 13mm tuuletõkkeplaadiga. Hoone

fassaad katta horisontaalse 21x145mm voodrilauaga 22x100mm (samm 600mm)

paigaldusroovi alusel.

Projekteeritava laienduse kandekonstruktsioon teraspostidest 200x200mm.

Projekteeritud ava sildamisel põhikorrusel kasutada monteeritavaid Bauroc silluseid.

Kandva seina ümberehitamisel tagada olemasolevate konstruktsioonide püsivus –

enne avade rajamist kandvatesse seintesse paigaldada ajutised kandepostid vahelae

toestamiseks. Ajutised kandepostid eemaldada peale projekteeritud silluse

paigaldamist. Rekonstrueeritavad kandvad seinad põhikorrusel Bauroc Classic 200

plokkidest.

Olemasolevad mittekandvad vaheseinad põhi- ja katusekorrusel puitsõrestikul.

Olemasolevad vaheseinad kuuluvad osaliselt säilitamisele, osaliselt lammutamisele.

Lammutustöödel tekkivad ehitusjäätmed käidelda nõuetekohaselt. Projekteeritavad

vaheseinad põhi- ja katusekorrusel metallkarkassil kipsplaadist. Seinad katta

mõlemalt poolt 13mm kipsplaadiga. Seinakarkass isoleerida 66mm mineraalvillaga.

Projekteeritava sauna seintesse paigaldada täiendav puitkarkass 50x50mm (samm

600mm) fooliumi alusel soojustuse paigaldamiseks. Sauna seinad viimistleda 12mm

sisevoodrilauaga paigaldusroovi 22x100mm (samm 600mm) alusel.

4.3 Laed

Elamu põhikorruse vahelagi puittaladel 150x100mm, samm 800mm, isoleeritud

mineraalvillaga. Rekonstrueerimistööde käigus põhikorruse lagi osaliselt

rekonstrueerida – ümberehitatav lae osa isoleerida 150mm mineraalvillaga ning katta

pealt 22mm puitlaastplaadiga. Vahelae karkass katta altpoolt 15mm metallkarkassi

alusel 13mm kipsplaadiga. Sauna lakke paigaldada täiendav puitkarkass 50x50mm

(samm 600mm) fooliumi alusel soojustuse paigaldamiseks. Sauna laed viimistleda

12mm sisevoodrilauaga paigaldusroovi 22x100mm (samm 600mm) alusel.

Katusekorruse lagi pööningu kohal soojustada 400mm mineraalvillaga aurutõkke

alusel. Katusekorruse katuslagi soojustada kokku 300mm mineraalvillaga – sarikate

vahele paigaldada 150mm mineraalvilla. Sarikate siseküljele paigaldada lisakarkass

100x50mm, mille vahele paigaldada lisasoojustus 100mm mineraalvilla. Katuselae

siseküljele paigaldada täiendav puitkarkass 50x50mm, aurutõkke alusel. Karkass

soojustada 50mm mineraalvillaga. Katusekorruse lae ja katuslae karkass katta

seestpoolt 13mm kipsplaadiga 15mm metalkarkassi alusel. Katusekorruse lakke

paigaldada luuk 120x60cm pääsuks pööningule. Luuk peab vastama tuleohutuse

nõuetele – luuk varustada kohtkindla redeliga.

4.4 Aknad-uksed

Elamule on paigaldatud puitraamidega aknad, mis on amortiseerunud ning ei vasta

tänaspäevastele energiatõhususe nõuetele. Ehitustööde käigus vahetada olemasolevad

Üksikelamu rekonstrueerimise-laiendamise ehitusprojekt EP

staadiumis Tartu mk, Kambja vald, Laane küla, Lennu tn 52

Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ

Töö nr: 04-25-ML, v a 03.03.2025

10/20

amortiseerunud puitraamidega aknad PVC-raamidega 3x-selektiivpaketiga akende

vastu. Aknad paigaldada puitfassaadiga hoonele omaselt fassaadilaudisega samasse

tasapinda vältimaks välimiste aknapalete teket. Aknaraamid väljast valget värvi, seest

valged. Aknaplekid värvitud tsingitud terasplekist (toon tumehall – RUUKKI RR23),

servade lõpetus ümarvaltsiga.

Elamu välisuks – elamu välisuks amortiseerunud ja kuulub väljavahetamisele uue

puidust välisukse vastu.

Elamu sisuksed heledas toonis tahveluksed, projekteeritava sauna siseuks

kuumuskindlast karastatud klaasist.

4.5 Katus

Olemasolev katus – viilkatus (katuse kalle 25 kraadi), katusekatteks kuidtsemendist

laineplaat.

Olemasolev maja katus kuulub rekonstrueerimisele. Olemasolev katusekate

eemaldada, ehitusjäätmed käidelda nõuetekohaselt. Teostada olemasoleva katuse

puitkarkassi ülevaatus, hindamaks olemasolevate sarikate olukorda ilma katusekatet

eemaldamata. Pehkinud puitkonstruktsiooni osad võimalusel plommida või

väljavahetada uue saematerjali vastu.

Olemasolev kõrge viilkatusega vintskapi katus ümberehitada madala kaldega

viilkatuseks (katuse kalle 15 kraadi), projekteeritava laienduse katus ühepoolse

kaldega katus, katuse kalle 10 kraadi. Ümberehitatava vintskapi ja projekteeritava

laienduse katusetalastik puitkanduritel 150x50mm, samm 600mm. Katusekarkassile

paigaldada difuusne katuse aluskate, dist-liist 50x50mm, samm 600mm ja roovitus

25x100mm. Katusekatteks pural-kattega profiilplekk.

Elamu korstna seisukord täpsustada ehitustööde käigus, lagunenud korstna osa

lammutada ja uuesti ülesladuda. Korstna T400 läbiviigud läbi vahelagede ja katuse

isoleerida 150mm kivivillaga (mahukaaluga 100kg/m3 ja töötemperatuuriga 600C) ja

katta plekiga. Kõik lõõrid ja korsten on süttivatest konstruktsioonidest viidud

kaugemale kui 150mm. Korsten katusest 1,2m kõrgemal. Korstnapits viimistleda

vales toonis krohviga. Korstnale paigaldada katteplekid (toon tumehall Ruukki

RR23).

Hoonele tuleb paigaldada uued tsingitud terasplekist vihmaveetorud.

Vihmaveetorudel peavad olema valtsitud kraed, vihmaveetorude kinnitusklambrid

peavad vee ärajuhtimiseks olema asetatud väljapoole kaldu. Vihmaveetorude diam

100mm.

4.6 Trepid

Välistrepid – r/b trepp, viimistleda klinkerplaatidega. Sisetrepp - puitkarkassil puidust

astmelaudadega. Sisetrepp varustada trepikäsipuudega ja –piiretega.

5. Sise- ja välisviimistlus

Hoone fassaad – horisontaalne 21x145mm voodrilaud paigaldusroovi 22x100mm

(samm 600mm) alusel. Elamu sokli viimistlus – värvitud silekrohv.

Hoone välisviimistluse värvide valikul võtta aluseks Tikkurila Facade (Puit- ja

krohvipindade puhul) ja RAL-värvikataloogide (terastoodete puhul) koodid.

Üksikelamu rekonstrueerimise-laiendamise ehitusprojekt EP

staadiumis Tartu mk, Kambja vald, Laane küla, Lennu tn 52

Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ

Töö nr: 04-25-ML, v a 03.03.2025

11/20

Fassaadide rekonstrueerimine

Hoone fassaadide rekonstrueerimisel soojustatakse välisseinad ja sokkel.

Fassaadilaudise paigaldamisel tuleb arvestada traditsioonilise meetodiga, puidu

„mängimisega“ vastavalt ilmastiku tingimustele ja et voodrilaual jääks nn südamepool

peale poole. Vajadusel tuleb selekteerida valed lauad välja. Voodrilaua jätkukohtadel

lõigata laudade otsad tangensiaalselt, et puidu kuivades ei tekiks ühenduskohtadesse

vahesid.

Välisuste kohale varikatuste alla paigaldada stiililt sobiv valgusti.

Fassaadide lõppviimistlus

Sokli veelauale paigaldada tsingitud terasplekist katteplekid (servade lõpetus

ümarvaltsiga), värvi kood RR23 - tumehall. Uued katteplekid valmistada 0,6mm

paksusest tsingitud terasplekist madalate püstvaltsidega. Sokli veelaud katta

kõigepealt alusplekiga ja katteplekk monteerida selle külge. Kattepleki kinnitamisel ei

tehta pleki serva veenina, vaid pleki esiserv asetatakse 25-30mm aluspleki servast üle

ning keeratakse selle ümber. Uute detailide kõik pinnad peavad enne montaazi olema

söövitatud, rasvast pestud ja kruntvärvitud.

Fassaadi puitdetailidel tuleb viimistlemiseks kasutada välitööde värvi. Enne lõplikku

värvikoguse ostmist teostada proovivärvimine 1m2 suurusel pinnal, mille käigus

kontrollitakse toonide omavahelist sobivust. Krunditavad ja värvitavad pinnad peavad

olema puhastatud ja täiesti kuivad. Puitpinnad tuleb katta kruntvärviga ning värvida

üle veel 2 korda. uuel, värvimata laudisel on soovitav oksakohad katta oksalakiga.

Ilma värvita (uus laudis) või värvist täiesti puhastatud laudis on soovitav katta

puiduimmutusainega ja seejärel kruntida, või segada immutusainet kruntvärvi sisse.

Värv kanda puidule õhukese kihina. Enne kruntimist ja värvimist peab eelnev

värvikiht olema kuivanud vähemalt 24 tundi. Päikesepaistest kuumenenud pinda ei

ole soovitav värvida. Ka ei ole soovitav värvida hilisõhtul, kuna pinnale laskuv kaste

rikub värvi omadusi. Värvi kuivamiseks on vajalik, et õhu temperatuur oleks üle +5C

ja suhteline õhuniiskus alla 80%. Paigaldatav fassaadilaudis tuleb eelvärvida, et ei

tekiks puidu „mängimise“ tõttu olukorda, kus puidu kokkutõmbumisel ilmneksid

värvimata kohad. Viimane koht kanda paigaldatud laudisele.

6. Veevarustus ja kanalisatsioon

Kasutatud standardid ja

ehitusnormid hoonevälise

veevarustuse ja

kanalisatsiooni

projekteerimisel: Nr.

Dokumendi nr. Dokumendi nimetus

Üldine

1 EVS 932:2017 Ehitusprojekt

Veevarustus ja kanalisatsioon

1 EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk

2 EVS 835:2022 Hoone veevärk

3 EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon

4 EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

5 EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja

kanalisatsioonitorustike

ehitamine ja katsetamine

6 RIL 77-2013 Maa sisse ja vette

Üksikelamu rekonstrueerimise-laiendamise ehitusprojekt EP

staadiumis Tartu mk, Kambja vald, Laane küla, Lennu tn 52

Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ

Töö nr: 04-25-ML, v a 03.03.2025

12/20

paigaldatavad plasttorud.

Paigaldusjuhend.

7 Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised

kvaliteedinõuded.

Pinnasetööd ja alustarindid

Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 25 aastat (EPN 15.1).

Arvutuslik tarbevee vooluhulk – 0,4m3/d

Arvutuslik reovee vooluhulk – 0,4m3/d

Arvestuslik sademevete kogus hoone katuselt ja kinnistusisestelt teedelt ja platsidelt

on 0,5l/s, sh

- sadevee kogus hoone katuselt – 0,2l/s

- sadevee kogus kinnistu teedelt ja platsidelt – 0,3l/s

VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK

Olemasolev veevarustus

Elamu veevarustus olemasoleval kujul lahendatud lokaalselt – kinnistul asuvast

salvkaevust hooldusalaga 10m. Salvkaevu hooldusalas, mis kattub rekonstrueeritava

hoone asukohaga, hoonesse mitte kavanadada san-ruume ega –seadmeid, vältimaks

võimalikku salvakevu saastamisohtu.

Veevarustuse arvutuvooluhulk

Kogu kinnistu veevarustuse

arvutusvooluhulk

Vooluhulk

Ööpäevane veetarbimine Qd

(m3/öp)

0,40

Tunnine veetarbimine Qh (m3/h) 0,15

Külma vee summaarne

arvutusvooluhulk Qa,külm vesi

(L/s)

0,55

Tuletõrje veevõtukoht

Lähim tuletõrje veevõtukoht asub Ülenurme lennuväljal, Reola külas, Lennu tn 44

kinnistul – 1,2km kaugusel Lennu tn 52 kinnistu elamu sissepääsust.

VÄLISKANALISATSIOON

Olemasolev kanalisatsioon

Rekonstrueeritava-laiendatava elamu kanalisatsiooni lahendus olemasolev – elamu

reoveed kanaliseerida kinnistul asuvasse klaasplastikust reovete kogumismahutisse.

Sademevete hajutamine toimub oma kinnistu piirides – sadevett mitte juhtida

naaberkinnistutele ega teemaale. Kinnistu pinnas võimaldab sademevete immutamist.

Kanalisatsiooni

arvutusäravooluhulk Kogu

kinnistu kanalisatsiooni

arvutusäravooluhulk

Vooluhulk

Ööpäevane reovee äravool Qd

(m3/öp)

0,40

Üksikelamu rekonstrueerimise-laiendamise ehitusprojekt EP

staadiumis Tartu mk, Kambja vald, Laane küla, Lennu tn 52

Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ

Töö nr: 04-25-ML, v a 03.03.2025

13/20

Kogu reovee summaarne

arvutusvooluhulk Qa,r (L/s)

1,02

Hoonesisene veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustik põrandaaluste jaotustorustikena,

mille otsad toodud iga san-seadme tarvis seina peale. Isevoolse

kanalisatsioonitorustiku minimaalsed kalded vastavalt toru läbimõõdule on järgmised:

¢110-i=0,02; ¢75-i=0,02; ¢50-i=0,03.

Sooja tarbevee tootmine tehnilises ruumis asuva maasoojuspumbaga.

Kanalisatsionitorustiku tuulutus tagada läbi katuse väljaviigu.

7. Küte ja ventilatsioon

 Hoone tehnosüsteemide RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded.

 Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja

puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid“;

 Eesti Standard EVS 812-3:2018/AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3:

Küttesüsteemid“;

 Eesti Standard EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine;

 EVS 860-1:2020 „Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1:

Torustikud, mahutid ja seadmed. Isolatsioonimaterjalid ja -elemendid”;

 Soome Ehitusnormide kogumik osa D2 „Ehitiste mikrokliima ja

ventilatsioon“;

 EVS 812-2:2014+AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2:

Ventilatsioonisüsteemid

 EVS 860-5:2017 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine

 EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest

 EVS-EN 12792:2004 Hoonete ventilatsioon. Tähised, terminoloogia ja

tingmärgid

 CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsioonisüsteemide

projekteerimine ja dimensioneerimine

Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 25 aastat (EPN 15.1).

Elamu ligikaudne energiavajadus on ~12200kWH/a.

Elamu olemasolevaks kütteks on kombineeritult koht- ja lokaalküte – primaarseks

kütteallikaks tehnilises ruumis asuv maasoojuspump, soojuskandjaks hoones

vesiradiaatorid ja osaliselt põhikorrusel vesipõrandaküte. Sekundaarseks kütteallikaks

põhikorruse puiduküttel ahi ning põhi- ja katusekorrusel asuvad õhk-õhk

soojuspumbad.

Ümberehitustööde käigus säilub lokaalküte, mis baseerub maasoojuspumbal,

primaarse kütteliigina. Põhikorruse elutoas asuv ahi lammutatakse ning asendatakse

kaminaga. Hoone põhi- ja katusekorrusel asuvad õhk-õhk soojuspumbad kuuluvad

likvideerimisele.

Hoonesse on projekteeritud soojustagastusega sundventilatsiooni süsteem - selle

puhul kogutakse väljaminev õhk niisketest ruumidest (köök, san-ruumid), selle soojus

kantakse üle sissetulevale õhule, mis ühtlasi filtreeritakse.

Üksikelamu rekonstrueerimise-laiendamise ehitusprojekt EP

staadiumis Tartu mk, Kambja vald, Laane küla, Lennu tn 52

Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ

Töö nr: 04-25-ML, v a 03.03.2025

14/20

Sund-ventilatsiooni agregaat (Q=400m3/h) paigaldada põhikorruse tehnilisse ruumi.

Ventilatsiooniagregaadi sissetõmbe ja väljaheite torustik paigaldada hoone katusele.

Õhu sissepuhe eluruumidesse, väljatõmme abiruumidest (trepihall, koridor, san-

ruumid, esik). Kööginurga õhupuhasti väljatõmme läbi katuse vent-väljaviigu.

Ventilatsioonitorustik põhikorrusel paigaldada vahelakke, katusekorrusel pööningule,

isoleerida soojakadude vältimiseks. Torustik ehitada vent-torudest d100-160mm.

8. Energiatõhususe miinimumnõuded

Energiatõhususe miinimumnõuded vastavalt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

määrusele nr 63, vastu võetud 11.12.2018 – ,,Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“

Rekonstrueeritavate hoonete energiatõhususarv ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:

väikeelamu köetava pinnaga kuni 120m2 - 185 kWh aastas ruutmeetri kohta;

Energiatõhususarvu arvutamiseks summeeritakse tarnitud energia (s.t kasutatud

elektrienergia ja kasutatud kütuste energiasisalduse) ja energiakandjate

kaalumistegurite korrutised.

Energiakandjate kaalumistegurid on järgmised:

- elekter – 2,0

- taastuvtoormel põhinevad kütused (puit ja puidupõhised kütused ning muud

biokütused, v.a turvas ja turbabrikett) 0,65

Nõuded suvisele ruumitemperatuurile

Suvise ruumitemperatuuri nõue loetakse täidetuks, kui ruumitemperatuur ei ületa

elamutes rohkem kui 150 kraadtunni (°Ch) võrra ajavahemikul 1. juunist

31. augustini. Jahutusperiood võib olla osas hoonetes pikem eelnimetatud

ajavahemikust, kuid seda ei võeta arvesse suvise temperatuuri nõude kontrollimisel.

Jahutuse netoenergiavajadus ja jahutussüsteemi energiakasutus arvutatakse kogu

jahutusperioodile. Ruumide ülekuumenemise vältimiseks tuleb eelistada ehituslikke

lahendusi (nt päikesekaitse, klaaspindade vastav suurus ja suund, tarindite massiivsus)

ja ruumide tuulutamist.

Üksikelamu rekonstrueerimise-laiendamise ehitusprojekt EP

staadiumis Tartu mk, Kambja vald, Laane küla, Lennu tn 52

Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ

Töö nr: 04-25-ML, v a 03.03.2025

15/20

Üldised nõuded välispiiretele

Piirdetarindite soojusjuhtivus

Tarind Max soojusjuhtivus (W/m 2 K)

Välissein 0,1

Katusekorruse lagi pööningu kohal 0,09

Katuslagi 0,12

Aknad/välisuksed 0,9/1,1

Põrand pinnasel põhikorrusel (olemasolev) 0,18

Põrand pinnasel keldris (olemasolev) 0,6

Hoonete välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud.

Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse hoone energiatõhususe nõuetest,

ruumide soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest

külmasildadel, sisepindadel ja tarindites.

Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei või piirete soojajuhtivus üldjuhul

ületada väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m 2 K)]. Sellest väärtusest

kõrgema soojajuhtivusega akende puhul tuleb tagada soojuslik mugavus

küttelahendustega. Hallituse, kondensaadi ja liigsete soojakadude vältimiseks

soojustatakse üldjuhul kõrgema soojajuhtivusega sõlmed väljastpoolt piisava

soojustusega.

Soojustuse valikul tuleb lähtuda sellest, et ehitis oleks hea energiatõhususe tasemega.

Üldjuhul piiratakse elamute välispiirete summaarset soojaerikadu köetava pinna

ruutmeetri kohta väärtuseni 1,0 W/(m 2 K). Väikemajade soojustuse valikul võib

aluseks võtta järgmised lähteandmed: välisseinte soojajuhtivus 0,12–0,22 W(m 2 K),

katuste ja põrandate soojajuhtivus 0,1–0,15, akende ja uste soojajuhtivus 0,6–

1,1 W(m 2 K), kusjuures lõplikud valikud sõltuvad hoone kompaktsusest ning kütte- ja

ventilatsioonilahendustest.

Välispiirete keskmine õhulekkearv ei tohi üldjuhul ületada üht kuupmeetrit tunnis

välispiirde ruutmeetri kohta [m 3 /(hm

2 )]. Niiskuskonvektsiooni riskide vältimiseks

tuleb tarindite kriitilised sõlmed (nt seina ja katuse ühendus, katuslae auru- või

õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) teha praktiliselt täiesti õhkupidavaks.

Üldised nõuded tehnosüsteemidele

Tehnosüsteemid tuleb projekteerida ja paigaldada nii, et oleks tagatud nende

pikaajaline ja efektiivne töötamine optimaalses tööpiirkonnas. Üleliigseid

soojakadusid tuleb vältida torustike ja soojussalvestite otstarbekohase soojustusega.

Ventilatsiooni energiatõhususe saavutamiseks kasutada madala rõhulanguga

torustikke ja ventilatsiooniseadmete komponente ning võimalikult kõrge kasuteguriga

ventilaatoreid ja juhtseadmeid.

Üldised nõuded hoonete energiavarustusele

Hoonete energiavarustus peab olema energiatõhus.

Üksikelamu rekonstrueerimise-laiendamise ehitusprojekt EP

staadiumis Tartu mk, Kambja vald, Laane küla, Lennu tn 52

Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ

Töö nr: 04-25-ML, v a 03.03.2025

16/20

9. Elektri- ja sidevarustus

Projekteerimisel aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud tehniliste ja

projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu:

 Hoone tehnosüsteemide RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded.

• 10421629-JV ST... „Eesti Energia (0,4...20 kV) võrgustandard“

• 18.02.2015 „Seadme ohutuse seadus“

• EVS-HD 60364-4-41: 2017 „Madalpingelised elektripaigaldised.“

• EVS- HD 60364-5-54:2011/A11:2017 „Madalpingelised

elektripaigaldised.“

• EVS-HD 60364-7...: 2007 „Madalpingelised elektripaigaldised.“

• EVS-EN 60529:2001/A2:2014/AC:2019 “Ümbrisega tagatavad

kaitseastmed”

• EVS-EN 60909-0:2016 “Short-circuit currents in three phase a.c.

systems”

Elamu varustamine elektrienergiaga olemasoleva elektrivõrgu baasil – käesolev

ehitusprojekt ei näe ette muudatusi kinnistusisese elektrivarustuse osas.

- NÕRKVOOLUPAIGALDIS

Elamu varustamine sidega olemasoleva sidekanalisatsiooni baasil – käesolev

ehitusprojekt ei näe ette muudatusi kinnistusisese sidepaigaldise osas.

10. Tulekaitse abinõud

Hoone tuleohustusalased normdokumendid

- Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a. määrus nr.97 - „Nõuded

ehitusprojektile“

- Siseministri määrus nr 17, vastu võetud 30.03.2017 – ,,Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded “

- Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord“

- Tuleohutuse seadus, vastu võetud 05.05.2010, redaktsiooni jõustumise

kuupäev 01.04.2021

- EVS 812-3:2018 - „Küttesüsteemid“

- EVS 812-2:2014+AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2:

Ventilatsioonisüsteemid

- EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 - „Tuletõrje veevarustus“

- EVS 812-7:2018 - EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 7: Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded

Hoone tulepüsivus ja selle saavutamine

Hoone liigitus tuleohutuse järgi – I kasutusviis (eluhooned).

Hoone peamine kasutusotstarve – 11101 Üksikelamu.

Hoone eripõlemiskoormus – alla 600MJ/m2.

Üksikelamu rekonstrueerimise-laiendamise ehitusprojekt EP

staadiumis Tartu mk, Kambja vald, Laane küla, Lennu tn 52

Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ

Töö nr: 04-25-ML, v a 03.03.2025

17/20

Üksikelamu tuleohutusklass on TP-3 (tuldkartev). See tähendab - hoone

kandekonstruktsiooni tulepüsivus ei ole määratud, kui see ei mõjuta

tuletõkkesektsioonide tulepüsivust. Hoone vundament on betoonist, välisseinad on

väikeplokkidest ja puidust, esimese korruse lagi on puidust, katuslagi ja katuse

konstruktsioon on puidust, katusekatteks pural-kattega profiilplekk.

Hoone jaotamine tuletõkkesektsioonidesse

Üksikelamus eraldiseisvad tuletõkkesektsioonid puuduvad.

Tuleohutuspaigaldised

Üksikelamusse paigutada eluruumidesse üks 6 kg pulberkustuti. Hoonesse paigaldada

suitsuandur ja vingugaasi andur. Hoonest suitsu eraldamiseks kasutada avatavaid

aknaid ja uksi.

Evakuatsioon

Üksikelamust inimeste evakueerimiseks kasutada välisuksi. Hädaväljapääsudena

kasutada vajadusel elamu aknaid, mis vastavad Siseministri määrusele nr 17, vastu

võetud 30.03.2017 – ,,Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “ § 43. Hädaväljapääs lg

(1) - Hädaväljapääsuks kasutatava valgusava kõrgus peab olema vähemalt 600

millimeetrit ja laius 500 millimeetrit ning kõrguse ja laiuse summa vähemalt

1500 millimeetrit.

Küttekolded, suitsulõõrid ja ventilatsioon

Üksikelamus on 1 küttekolle. See on puiduküttel projekteeritav kamin (Q=6kW)

elutoas. Projekteeritav küttekolle paigaldada vastavalt tootjapoolsele

paigaldusjuhendile.

Küttekollete väljundgaaside temperatuur ei ole suurem kui 400C ja korstna

temperatuuriklass peab vastama T400.

Korstna T400 läbiviigud läbi vahelae ja katuse (läbiviikude paksus 200...400mm)

isoleerida 150mm kivivillaga (mahukaaluga 100kg/m3 ja töötemperatuuriga 600C) ja

katta plekiga. Kõik lõõrid ja korsten on süttivatest konstruktsioonidest viidud

kaugemale kui 150mm. Korstna süttivast konstruktsioonist läbimineku kohale ehitada

katikud. Suitsukorsten katusest 1,2m kõrgemal.

Korstna puhastusluugi ees tagada vaba teenindusruum 0,6m ja puhastusluugi kõrgus

põlevmaterjalist põrandast min 50mm.

Küttesüsteemi hooldamiseks tagada vajalike puhastus- ja tahmaluukide olemasolu

ning kohakindel ja aasta ringi kasutatav ohutu juurdepääs korstnale.

Kütteseadmete tuleohutuskujad

Põrand kaitstakse tihedalt põranda ja küttekoldega liituva mittepõleva materjaliga.

Uksega küttekolde puhul on kaitstav ala vähemalt 10 cm uksest kummalegi poole

ning vähemalt 40 cm selle ees.

Planeerig

Kinnistu asub tiheasustus alal (EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017

mõistes).

Kinnistul asuv üksikelamu ja olemasolevad abihooned on lähimatest naaberkinnistu

hoonetest kaugemal kui 8m. Kinnistule on kindlustatud tulekustutusmasinate

juurdepääs. Päästetehnikaga peab pääsema hoone sisse-, ja päästemeeskonna

Üksikelamu rekonstrueerimise-laiendamise ehitusprojekt EP

staadiumis Tartu mk, Kambja vald, Laane küla, Lennu tn 52

Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ

Töö nr: 04-25-ML, v a 03.03.2025

18/20

sisenemistee vahetusse lähedusse. Ühe korteriga elamu (üksikelamu) ja seda

teenindavate abihoonete puhul < 50 m peasissepääsust. Juurdepääsutee laius ≥ 3,0 m

ja juurdepääsutee kandevõime ≥ 25 t. Lähim tuletõrje veevõtukoht asub elamu

sissepääsust ca 1,2km kaugusel (tuletõrje hüdrant Ülenurme lennuväljal, Reola külas,

Lennu tn 44 kinnistul, mis vastab EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017).

Tuletõrje veevõtukohast peab olema tagatud tulekustutusvesi 30m3.

Juurdepääsude tagamine

Üksikelamu pööningule pääseb katusekorruse trepihalli laes asuva luugi 120x60cm

kaudu – luuk peab vastama tuleohutuse nõuetele. Laeluuk varustada kohtkindla

redeliga. Katusekorrusel tagada katusealustele juurdepääs vastavate luukide kaudu.

Pööningule soojustuse kohale ehitada laudadest käigutee.

Katusele on ette nähtud katuseredel ja käigusild korstna juurde pääsemiseks.

Kasutatavate ehitusmaterjalide tuletundlikkus

Katusekate Broof(t2-t4)

Välisviimistlus/tuulutusõhkvahe D – s2, d2

Välisseina välispind D – s2, d2

Õhutuspilu välispind D – s2, d2

Kandekonstruktsioonid D – s2, D2

Soojustusmaterjalid A2

Siseviimistlusmaterjalid D – s2, D2

Sisepinna laed ja seinad D – s2, d2

Terrassi ja rõdu põrand Dfl-s1

Köögi õhupuhasti väljaviik A2-s1,d0

Tehnilise ruumi seinad ja lagi B - s1, d0

Tehniliseruumi põrand Dfl-s1

Keldri sein ja lagi D – s2, D2

Keldri põrand Dfl-s1 Installatsioonikaablid Dca – s2,d2,a2

11. Haljastus ja heakorrastus

Kinnistu väljakujunenud haljastus säilub olemasoleval kujul koos madal- ja

kõrghaljastusega. Olemasolevad kinnistusisesed teed ja platsid kruusakattega.

Kinnistule paigutada kinnised prügikonteinerid kohtkindlal alusel. Jäätmete

käitlemisel lähtuda Kambja valla jäätmehoolduseeskirjast.

Kinnistu piirded on olemasolevad – puitlippidest piirdeaed ja võrkaed teraspostidel.

Piirdeaiad kuuluvad säilitamisele olemasoleval kujul.

12. Ehitus- ja lammutustöödel tekkivate ehitusjäätmete käitlemine

Ehitus- ja lammutustöödel tekkivate ehitusjäätmete käitlemine vastavalt Kambja valla

jäätmehoolduseeskirjale. Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav

isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis. Tekkinud ehitusjäätmed

taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastava

jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas.

Ohtlikud jäätmed (klaas jms) käidelda muudest jäätmetest eraldi. Ehitusjäätmed

koguda kinnistesse konteineritesse ning tagada ehitusaegne regulaarne äravedu.

Üksikelamu rekonstrueerimise-laiendamise ehitusprojekt EP

staadiumis Tartu mk, Kambja vald, Laane küla, Lennu tn 52

Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ

Töö nr: 04-25-ML, v a 03.03.2025

19/20

Ehitusjäätmete spetsifikatsioon

Jäätme liik Kogus, m3 Jäätmenimistu jaotisekood*

Väikeplokid 1,5 17 01 07

Puitmaterjal (töötlemata puit) 0,8 17 02 01

Ohtlikke aineid sisaldav

saepuru, laastud, pinnud, puit,

laast- ja muud puidupõhised

plaadid ning vineer

3,3 03 01 04

Metallijäätmed 0,2 17 04 05

Isolatsioonimaterjal 8,5 17 06 04

Klaas 0,2 17 02 02

Tellised 1,8 17 01 02

Kiudtsemendist laineplaat 10,0 17 01 07

Muud ehitusjäätmed 2,0 17 09 04

Kokku 28,3

* - jäätmenimistu jaotisekood vastavalt Keskkonnaministri määruse nr 70, vastu

võetud 14.12.2015 – „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ lisale 1

Lammutustööde mahud ning lammutusjäätmete spetsifikatsioon tuleb töövõtjatel enne

hinnapakkumise esitamist kontrollida ja täpsustada.

Ehitusjäätmed käidelda järgnevalt

Jäätme liik Käitlusviis

Väikeplokid Jäätmete taaskasutamine tagasitäitena,

mille korral sobivaid jäätmeid

kasutatakse maa-alade täitmiseks,

taastamiseks või kaevandatud maa-ala

korrastamiseks – kood R5t*

Puitmaterjal (töötlemata puit) Jäätmete kasutamine peamiselt kütusena

või energiaallikana muul viisil– kood

R1*

Ohtlikke aineid sisaldav saepuru, laastud,

pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised

plaadid ning vineer

Transportida ehitusjäätmete prügilasse

Metallijäätmed Transportida ehitusjäätmete prügilasse

Isolatsioonimaterjal Transportida ehitusjäätmete prügilasse

Klaas Transportida ehitusjäätmete prügilasse

Tellised Jäätmete taaskasutamine tagasitäitena,

mille korral sobivaid jäätmeid

kasutatakse maa-alade täitmiseks,

taastamiseks või kaevandatud maa-ala

korrastamiseks – kood R5t*

Kiudtsemendist laineplaat Transportida ehitusjäätmete prügilasse

Muud ehitusjäätmed Transportida ehitusjäätmete prügilasse

* - Vabariigi Valitsuse määrus nr 148, vastu võetud 08.12.2011 - JÄÄTMETE

TAASKASUTAMIS- JA KÕRVALDAMISTOIMINGUTE NIMISTUD

Üksikelamu rekonstrueerimise-laiendamise ehitusprojekt EP

staadiumis Tartu mk, Kambja vald, Laane küla, Lennu tn 52

Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ

Töö nr: 04-25-ML, v a 03.03.2025

20/20

13. Hoone tehnilised näitajad

Kinnistu pindala 3116,0m2

Ehitisealune pind kokku 266,5m2

Sh rekonstr-laiendatav elamu 207,9m2

Ol ol kasvuhooned 58,6m2

Täiehituse % 8,6%

Üksikelamu

Ehitisealune pind 207,9m2

Maapealse osa alune pind 207,9m2

Suletud netopind 229,0m2

Sh eluruumide pind 184,6m2

Tehnopind 2,5m2

Üldkasutatav pind 41,9m2

Köetav pind 203,6m2

Maapealse osa korruste arv 2

Maa-aluse osa korruste arv 1

Tubade arv 5

Hoone maht 760,0m3

Hoone maapealse osa maht 680,0m3

Hoone tulepüsivus TP-3

Hoone 0,00 66,2

Hoone absoluutne kõrgus 72,8

Hoone kõrgus 7,1m

Hoone sügavus 0,0m

Hoone pikkus 18,1m

Hoone laius 12,0m

Koostanud: M. Laikask

Vastutav isik: M. Laikask

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 19.03.2025

Meie 31.03.2025 nr 7.1-2/25/4469-2

Lennu tn 52 kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Kambja valla Laane küla Lennu tn 52

kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 478947, EHR kood nr 104026634).

Kinnistu (katastritunnus 94901:007:1301) asub riigitee nr 22132 Ülenurme-Külitse (edaspidi

riigitee) km 3,05-3,14 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse olemasoleva hoone laiendamiseks ja kompleksseks rekonstrueerimiseks.

Ehitusloa aluseks on Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ, töö nr 04-25-ML „Üksikelamu

rekonstrueerimise-laiendamise projekt“, eelprojekt.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja lennundusseaduse § 341, kooskõlastame ehitusloa eelnõu,

anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks ning

tõstetehnika kasutamiseks Tartu lennuvälja kaitsevööndis.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavad

leevendavad meetmed, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Kõik tööd teostada kinnistu piires. Riigitee servas ega riigitee alusel maaüksusel ei ole

lubatud materjalide ladustamine, jäätmekonteineri hoiustamine või mis tahes ehitamisega

seotud sõidukite peatumine ja parkimine.

4. Kui hoone renoveerimisel kasutatakse tõstetehnikat (kraana vms), ei tohi selle kõrgus

ületada 28 meetrit maapinnast. Kui kraana vm tõstetehnika ületab krundil ja selle ümbruses

olevate puude kõrguse, siis on tuleb selle asukohast, kõrgusest ja kasutusajast informeerida

Tartu lennuvälja rajameistrit telefonil +372 5348 8359).

5. Me ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. LA1_EP_AA-1-01_v01_seletuskiri

2. LA1_EP_AA-1-03_v01_asendiplaan

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]