Informatsioon ja Eesti seisukohad Euroopa Liidu kaubandusministrite erakorralisel kohtumisel 07.04.2025
7. aprillil 2025 toimub Luksemburgis Euroopa Liidu (EL) välisasjade nõukogu erakorraline kohtumine kaubandusministrite koosseisus. Kohtumisel arutavad ministrid ELi kaubandussuhteid Ameerika Ühendriikidega (USA), sh võimalikke ELi kaubanduslikke vastumeetmeid USA kehtestatud tollitariifidele. Lisaks arutavad ministrid EL-Hiina kaubandussuhteid. Eestit esindab kohtumisel Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Mariin Ratnik.
Informatsiooni ELi koordinatsioonikogule ja Vabariigi Valitsusele esitamiseks on koostanud Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna lauaülemad Kenneth Kopamees (
[email protected]) ja Kristi Kraavi-Käerdi (
[email protected]). Valdkonna eest vastutavad asekantslerid on Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Mariin Ratnik (
[email protected]) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduse ja innovatsiooni asekantsler Sandra Särav-Tammus (
[email protected]).
1. Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide kaubandussuhted
Kaubandusministrid arutavad EL-USA kaubandussuhete hetkeseisu. EL ja USA vahelistes kaubandussuhetes on toimunud kiired arengud pärast seda, kui USA jõustas 12. märtsil 2025 ELi suhtes imporditariifid (terasele ja alumiiniumile 25%). ELile tähendab see tariife 28 miljardi dollari väärtuses. EL plaanib reaktsioonina vastumeetmeid 26 miljardi euro väärtuses.
Varasemad USA tariifid: USA president Donald Trumpi esimese ametiaja (2017–2021) jooksul kehtestas tema administratsioon mitmeid imporditariife ELile, peamiselt terasele, alumiiniumile ja teatud tööstus- ning põllumajandustoodetele. 2018. aastal kehtestas USA 25% tariifi terasele ja 10% alumiiniumile, viidates riiklikule julgeolekule. See otsus mõjutas otseselt ELi eksporti, eriti Saksamaad, Prantsusmaad ja Itaaliat. Lisaks kehtestas Trumpi administratsioon 2019. aastal tollitariifid Euroopa lennukitööstusele seoses USA ja ELi vahelise vaidlusega Airbusi ja Boeingu toetuste üle. EL reageeris neile meetmetele kiiresti, kehtestades vastutariifid USA ekspordile ELi. 2018. aastal kehtestas USA EL terase- ja alumiiniumile tariifid (ca 6,4 miljardi euro väärtuses ELi kaupadele). 2020. aastal järgnesid täiendavad USA-poolsed tariifid, mis mõjutasid ligikaudu 40 miljoni euro väärtuses ELi terase- ja alumiiniumi derivaatide eksporti. EL vastas neile nn tasakaalustamismeetmete sihipärase paketiga. President Bideni administratsiooni ajal peatati ELi tariifid ajutiselt kuni 31. märts 2025. Ka USA peatas ajutiselt omapoolsed terase ja alumiiniumtariifid.
Uued USA tariifid: President Donald Trump kuulutas oma teise ametiaja esimesel ametipäeval välja "America First" kaubanduspoliitika, millega kohustab kaubandus- ja rahandusministrit ning USA kaubandusesindajat uurima USA välisriikidega kaubandusdefitsiidi põhjusi. USA kehtestas 12. märtsil 25% tollimaksud terase, alumiiniumi ning teatud terast ja alumiiniumi sisaldavate toodete impordile (kogu maailmast, sh EList). Lisaks teatas USA 27. märtsil, et kehtestab 25% tollimaksu kõigile riiki imporditavatele autodele. Tariifid autodele jõustuvad 2. aprillil ning neid kohaldatakse USAsse imporditavate valmis autode suhtes. Tariifid autoosadele peaksid jõustuma mais või hiljem. Samuti plaanib USA administratsioon 2. aprillil kehtestada kõikidele maailma riikidele "ühtlustavaid" tariife.
EL vastumeeted: vastuseks USA poolt kehtestatud tariifidele võtab Euroopa Komisjon kasutusele rea vastumeetmeid, et kaitsta ELi põhjendamatute kaubanduspiirangute mõju eest. Esiteks taastatakse 2018. aastal kehtestatud ELi tasakaalustamismeetmed. Tariife on kavas kohaldada toodetele, näiteks viski, paadid, mootorrattad, teksapüksid, mahl. Kuna USA uued tariifid on oluliselt laiema ulatusega ja mõjutavad ELi kaubandust oluliselt rohkem kui varem, käivitas komisjon 12. märtsil protsessi USAle ka täiendavate vastumeetmete kehtestamiseks. Uute meetmete sihiks on ligikaudu 18 miljardi euro väärtuses kaupu, mis hakkavad kehtima koos eelpool mainitud taaskehtestatud tasakaalustamismeetmetega. Mõlemad paketid hakkavad paralleelselt kehtima alates aprilli keskpaigast.
Menetlus: Komisjoni poolt algatatud vastumeetmete uue paketi menetluse esimese sammuna toimus kahenädalane konsultatsioon sidusrühmade ja ettevõtjatega, mis lõppes 26. märtsil. Kogutud sisendi põhjal on komisjon koostanud oma ettepaneku vastumeetmete võtmiseks ja konsulteerib liikmesriikidega nn komiteemenetluse raames, mille kohaselt ELi liikmesriike kutsutakse kavandatud meetmed enne nende vastuvõtmist heaks kiitma. Kui see protsess on lõpule viidud, soovib komisjon vastumeetmeid kehtestava õigusakti paika panna aprilli keskpaigaks. Seejärel peavad liikmesriigid andma oma heakskiidu, milleks on vaja kvalifitseeritud häälteenamust.
Ettepanekute sisu: Komisjoni kavandatud uute vastumeetmete toodete loetelu hõlmab tööstus- ja põllumajandustooteid. Tööstustoodete hulka kuuluvad muuhulgas teras- ja alumiiniumtooted, tekstiil, nahktooted, kodutehnika, majatööriistad, plastik, puittooted. Põllumajandustoodete hulka kuuluvad muu hulgas linnuliha, veiseliha, teatud mereannid, pähklid, munad, piimatooted, suhkur ja köögiviljad. Täpsem tootegruppide ja USA osariiklik päritolu on järgmine:
Tootegrupp
USA osariigi päritolu
Tootegrupp
USA osariigi päritolu
Teraviljatooted - leivad, saiad ja maiustused
Pennsylvania
Kohv, tee, piim
Louisiana
Maiustused ja jäätis
Pennsylvania
Piimatooted, või, jogurtid ja juustud
New York, New Jersey, Iowa
Munad
Alabama, Iowa, Ohio
Toidupulbrid
Florida, Minnesota, Iowa
Puuviljad
Florida ja California
Mesi
California, New Yersey
Lihatooted kana-, looma- jt lihad, sh. vorstid
Nebraska, Kansas, Texas, Georgia
Pähklid
California
Oad ja loomatoit
Louisiana, Indiana
Pasta
Virginia ja New Jersey
Kastmed
Wisconsin, Virginia
Kalad, krevetid
Oregon, Washington
Sojaoad
Louisiana, Ohio, Virginia, Illinois
Vürtsid
Florida, New Mexico, Maryland
Suhkur
Illinois, Maryland, New York
Tubakas
Florida, Virginia, Põhja-Carolina
Õlid ja rasvad
Louisiana, Lõuna- Carolina, Illinois
Tomatid
Wisconsin, Louisiana ja New Jersey
Teraviljad
Texas, New Jersey, Maryland
Veinid, õlu ja kange alkohol (gin, tekiila)
California, Florida, Texas, New Mecixo
Alumiiniumtooted
California, Washington, Oregon, Virginia
Kotid, nahatooted
California, New Jersey, Texas
Kunstitooted
California, New York, Florida
Ilutooted
California, Florida, New York, Ohio
Vaibad
Georgia, New York, California
Keraamika
New York, Virginia, Põhja- ja Lõuna Carolina
Klaasi ja savitooted
Georgia, Illinois, Ohio, Wisconsin, Lõuna-Carolina, New York, California
Kodumasinad (tolmuimejad, külmikud jne)
Ohio, Wisconsin, Põhja-Carolina
Kodu tööriistad (saed, kruvikeerajad)
Ohio, Kentucky, Virginia
Juveelitooted ja väärismetalli tooted
New York, California, New Jersey
Noad ja kahvlid, lusikad
Virginia, Colorado, California
Metallid ja pooltooted, sh. vasemaak, niklimaak
Arizona, Iowa, Pennsylvania
Metallitooted (ehitusdetailid)
California, Texas, Kentucky
Mootorrattad
Pennsylvania, California, Iowa
Optikatooted
New York, Georgia, Florida
Tekstiilitooted
Florida, Tennessee, Mississippi, Texas
Paber ja raamatud
Florida, Georgia, New York, Alabama
Plastiktooted
Texas, Florida, Ohio, Lõuna-Carolina
Toolid ja mööbel
Michigan, Ohio, Wisconsin, California
Terasetooted
Ohio, Texas, California, Pennsylvania
Tekstiil, rõivad, jalanõud
Tennessee, Ohio, Arizona
Puit ja puidutooted
Georgia, Põhja- ja Lõuna Carolina, Virginia, Kentucky
Võimalik mõju: USA juba kehtivate ja veel avalikustamata tariifide mõju jõuab Eestini peamiselt läbi Saksamaa ja Skandinaavia majanduste. Eesti jaoks olulise sihtturu Soome jaoks on USA kõige suurem ekspordipartner. Eesti ettevõtted viivad Soome palju töötleva tööstuse kaupasid. 2024. aastal eksporditi Eestist USAsse 714 miljoni euro väärtuses kaupa, mis moodustas 4,1% kogu ekspordimahust. Sellega oli USA Eesti jaoks suuruselt kuues kaubanduspartner. Kolmandiku kaupade ekspordist USAsse moodustasid 5G-seadmed, peamiselt Ericssoni kaup. See tootmine saaks tõenäoliselt kõige suurema löögi. Samas moodustas mobiilsideseadmete eksport USAsse 1,6% kogu Eesti päritolu kaupade ekspordist. EL-USA kaubavahetus ulatus 2023. aastal 1,5 triljoni euroni. USA kaupade eksport ELi oli 344 miljardit eurot, import 502 miljardit (2023). USA teenuste eksport ELi oli 396 miljardit eurot, import 292 miljardit (2023). ELi ja USA kaubandus- ja investeerimissuhe (maailma suurim) moodustab 42% maailma SKT-st ja toetab enam kui 16 miljonit töökohta.
Eesti majandus, olles osa ELi ühisturust, võib ELi vastutariifide tõttu kogeda mitmeid mõjusid. ELi vastutariifid USA kaupadele võivad avaldada mitmesugust mõju Eesti ettevõtetele, mõjutades nii importi, eksporti ja ettevõtete kulusid. Eesti ettevõtted, kes impordivad USAst tooteid, mis kuuluvad vastutariifide alla, seisavad tulevikus silmitsi kõrgemate tollimaksude ja seeläbi suurenevate impordikuludega. See võib mõjutada ettevõtete kasumlikkust ning tõsta lõpptoodete hindu tarbijatele. 2024. aastal oli USAst imporditavate kaupade väärtus 315 miljonit eurot, mis tegi riigist Eesti 15. kaubanduspartneri. Viimasel ajal on importi vedanud elektriseadmed, mis moodustab 40% USAst toodavast koguimpordist. Sellele järgevad mehaanilised masinad (osatähtsus 11,3%) ja optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (osatähtsus11,6%). Kui USA otsustab omakorda kehtestada täiendavaid tariife ELi toodetele, võib see vähendada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet USA turul. Ettevõtetel, kelle tegevust mõjutavad vastastikused tariifid, on võimalus otsida uusi turge või tarnijaid. See võib ettevõtetel kaasa tuua täiendavaid kulusid, kuid samas pikaajaliselt avada ka uusi võimalusi ja vähendada sõltuvust ühest konkreetsest turust. Välisministeerium kutsus ettevõtteid üles analüüsima, millised imporditavad kaubad võivad olla mõjutatud, et vajadusel taotleda antud kaubagruppidele erandeid (tähtajaga 26.03). Tagasiside saatis 2 ettevõtet ja 1 ettevõtete liit. Välisministeerium on tagasiside edastanud Euroopa Komisjonile.
Ettepanek Vabariigi Valitsuse seisukohaks:
1. Toetada Euroopa Komisjoni ettepanekut kehtestada Ameerika Ühendriikidele (USA) imporditollimaksud, mis oleks proportsionaalsed Euroopa Liidule kehtestatud meetmetega ning kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega. Eesti peab oluliseks Euroopa Komisjoni ja USA vaheliste kaubanduskõneluste jätkumist, et vältida täiendavate piiravate kaubandusmeetmete rakendamist USA poolt.
Selgitus: Eesti on osa ELi ühtest turust ja kaubanduspoliitikat kujundab Euroopa Komisjon. Euroopa Liit on Ameerika Ühendriikide olulisim kaubandus- ja investeerimispartner ja mõlema partneri huvides on dialoog ja koostöö. Eesti huvides on EL ja USA võimalikult tihe kaubanduskoostöö nii kahepoolselt kui ka mitmepoolselt. USA on jätkuvalt meie võtmepartner nii poliitilises kui ka majandussfääris. Täiendavad kaubanduspinged ei ole kummagi poole huvides ning Eesti toetab nende maandamist ja olemasolevate kaubandustõkete kõrvaldamist. On oluline, et Euroopa Liit oleks oma vastuses ühtne. Eesti jätkab tihedat suhtlust Euroopa Komisjoniga ning toetab selle tööd. Eesti eesmärk on kaitsta ja toetada reeglitel põhinevat maailmakorda, sealhulgas multilateraalset kaubandussüsteemi. Toetame Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide tööd olukorrale lahenduse otsimisel, eeskätt läbi dialoogi ja läbirääkimiste. Eesti seisab reeglitepõhise kaubanduskorra eest ja seetõttu rõhutame, et ELi vastumeetmed peavad olema kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega. See tähendab, et EL ei tohiks kehtestada diskrimineerivaid tariife, vaid need peavad olema WTO eeskirjadega lubatud mahus. Eesti jaoks on oluline toetada ELi vastumeetmeid, et kaitsta ELi huvisid ning olla solidaarne nende ELi liikmesriikidega, keda USA tariifid kõige enam mõjutavad. Lisaks on oluline säilitada rahvusvaheline kaubanduse tasakaal ja tugevdada ELi positsiooni läbirääkimistel USAga. Kuigi lühiajaliselt võivad mõjud olla negatiivsed, siis pikaajaliselt aitab see avada Eesti ettevõtjate jaoks uusi võimalusi ja vähendada sõltuvust ühest konkreetsest turust.
2. Euroopa Liidu ja Hiina kaubandussuhted
Kohtumisel annab Euroopa Komisjon ülevaate EL-Hiina kaubandussuhte hetkeseisust (ministrite arutelu kavas ei ole). Tõenäoliselt keskendub komisjoni ülevaade kaubanduse ja majandusliku julgeoleku voliniku Maroš Šefčovič visiidile Pekingisse, mis toimus märtsi lõpus.
Hiina on ELile (USA järel) suuruselt teine ja väga oluline kaubanduspartner. Kahepoolne kaubavahetus ulatus 2023. aastal 739 miljardi euroni. Hiina on ELi suuruselt kolmas ekspordipartner ja suurim impordipartner. Kahjuks on EL-Hiina kaubandussaldo olnud püsivalt Hiina kasuks. ELi eksport Hiinasse ulatus 223,6 miljardi euroni, samas kui ELi import Hiinast ulatus 515,9 miljardi euroni. Seega oli ELi puudujääk 292 miljardit eurot, mistõttu iseloomustab EL-Hiina majandussuhteid süvenev tasakaalustamatus nii kaubavoogude kui ka investeeringute osas. Hiina majandusmudel – agressiivne tööstuspoliitika, sh ebaseaduslikud subsiidiumid ja ületootmine – on toonud kaasa süsteemseid moonutusi ning negatiivset mõju kõigile Hiina kaubanduspartneritele, sh ELile.
Hiina süveneva autoritaarsuse ja kaubandusmeetmete poliitilistel eesmärkidel rakendamise tõttu on peamiseks kitsaskohaks kujunemas mure strateegiliste sõltuvuste pärast. ELi sõltuvus Hiinast strateegiliste toorainete ja tehnoloogiate osas võib kujutada endast praeguste hinnangute kohaselt riski julgeolekule ja ELi poliitiliste valikute autonoomiale. See on ELi ja Hiina kaubandussuhteid viimasel ajal üsna pingestanud. Näiteks kehtestas komisjon 30.10.2024 täiendavad (kuni 7,8%-35,3% baastariifile) tariifid Hiina elektriautodele ja need kehtivad viis aastat. Vastusammuna ELi lisatariifidele on Hiina tänaseks algatanud neli vastu-uurimist, sh EList pärit brändi, sealiha, loomaliha ja teatud piimatoodete suhtes.
Eesti eesmärk on osaleda ELi ühtse poliitika kujundamises Hiinaga õiglasema ja reeglitepõhise kaubandussuhte saavutamiseks. Ühtsus ja järjekindlus nii ELi-üleselt kui ka koostöös samameelsete kolmandate riikidega on parim võimalus neid eesmärke saavutada ja Hiina vastuvõetamatutele survemeetmetele vastu astuda. Seetõttu on oluline osaleda ka Hiinat puudutavate küsimuste koordineerimises samameelsete kolmandate riikidega.
Eesti põhisõnumid:
• Eesti leiab, et Euroopa Liit peab kaitsma avatud, liberaalset ja õiglast multilateraalset maailmakaubandussüsteemi ning toetama Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglitel põhinevat väliskaubanduspoliitikat, sh vabakaubanduslepingute sõlmimise ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimise kaudu.
• Eesti toetab kaubandus- ja majandussuhete süvendamist ja ajakohastamist, sh vabakaubanduslepingute ja investeeringute kaitse lepingute sõlmimine, Euroopa Liidule oluliste kaubanduspartneritega, sh Aasia riikidega.
• Suhetes Hiinaga, sh majandus ja kaubandussuhetes, on oluline püüelda Euroopa Liidu ühtse poliitika poole. Selleks tuleb toetada koostöö arendamist samameelsete riikide, eriti atlandiüleste partneritega. Toetada Euroopa Liidu ja Hiina dialoogi jätkumist, sh nii regulaarseid tippkohtumisi kui vajaduspõhiseid kõiki liikmesriike hõlmavaid kohtumisi. Pöörata tähelepanu vajadusele vähendada Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide sõltuvust Hiinast.
• Eesti toetab Euroopa Liidu ja Hiina kaubandussuhetes võrdsete võimaluste tagamist. Eesti toetab õiglasemaid ja reeglitel põhinevaid kaubandustavasid edendavaid meetmeid kaubandussuhetes Hiinaga.
• Samavõrra oluline on toetada Euroopa Liidu majandusjulgeolekupoliitika väljatöötamist, mis arvestab suhteid ja arenguid seoses Hiinaga ning mis puudutab võtmetehnoloogiate eksporti ja importi ning nende kasutust osana kriitilisest taristust.
Eesti lähtub Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 2022 istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 14. oktoobri 2022 istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 17. oktoobri 2022 istungil. Samuti lähtub Eesti Vabariigi Valitsuse 16. septembri 2024 istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 23. septembri 2024 istungil heaks kiidetud Eesti seisukohast Euroopa Liidu imporditariifide kohta Hiina elektriautodele.
Eesti lähtub Vabariigi Valitsuse 22. juunil 2023. aastal istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 26. juuni 2022 istungil heaks kiidetud Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidest 2023–2025.
Eesti lähtub Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel 24. novembril 2022 heaks kiidetud Hiinaga suhtlemise põhimõtetest ning Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel 2. novembril 2023 heaks kiidetud memorandumist Hiina teemal, mida tutvustati Riigikogu väliskomisjonile 7. ja 9. novembril 2023.
Eesti lähtub Vabariigi Valitsuses 29. aprillil 2021 heaks kiidetud ning 10. mail 2021 Riigikogu majanduskomisjonis ja 14. mail 2021 Riigikogu väliskomisjonis toetatud seisukohtadest komisjoni teatise „Kaubanduspoliitika läbivaatamine: avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ kohta.