Erakorraline toetus põllumajandustootjale loodusõnnetusest põhjustatud kahju hüvitamiseks

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/273

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Erakorraline toetus põllumajandustootjale loodusõnnetusest

põhjustatud kahju hüvitamiseks“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul,

kuna Euroopa Liidu õigusakti kohaselt peab taotluse rahuldamise otsuse või taotluse

rahuldamata jätmise otsuse tegema hiljemalt 30. juunil 2025.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_erakorraline_2025_märts.pdf;

2. Seletuskiri, SK_erakorraline_2025_märts_.pdf.

Janeli Tikk

625 6299

[email protected]

1

MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr …..

Erakorraline toetus põllumajandustootjale

loodusõnnetusest põhjustatud kahju hüvitamiseks

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 51

lõike 2 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ (edaspidi arengukava)

meetme 23 „Erakorraline ajutine toetus loodusõnnetustest eriti mõjutatud

põllumajandustootjatele“ raames põllumajandustootjale loodusõnnetusest põhjustatud kahju

hüvitamiseks erakorralise toetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning

kord.

§ 2. Toetuse taotleja ja nõuded taotlejale

(1) Toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes tegeleb Euroopa

Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete, välja arvatud kalandus- ja

vesiviljelustoodete tootmisega ning kes kasvatas 2024. aastal rapsi, rüpsi või suviotra või kõiki

kokku vähemalt viiel hektaril.

(2) Taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt

ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

(3) Taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise

ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.

§ 3. Toetatav tegevus

(1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/2220, millega

kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi

(EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal

ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses

2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust

(EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse

EELNÕU

25.03.2025

2

jaotamisega (ELT L 437, 28.12.2020, lk 1–29), artiklis 6a sätestatud tingimuste kohaselt rapsi-,

rüpsi- või suviodrakasvatuse valdkonnas tekkinud sellise kahju osaliseks hüvitamiseks, mille

põhjustas 2024. aastal toimunud loodusõnnetus.

(2) Toetust antakse nende hektarite kohta, millel taotleja kasvatas 2024. aastal rapsi, rüpsi või

suviotra.

§ 4. Toetuse ühikumäär ja suurus

(1) Toetust antakse kindlasummalise maksena, mis arvutatakse toetusõiguslike hektarite arvu

ja ühikumäära alusel.

(2) Toetuse ühikumäär on 126 eurot hektari kohta.

(3) Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 42 000 eurot.

(4) Taotleja ja taotlejaga ühte kontserni kuuluv ettevõtja või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4

tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad loetakse üheks ettevõtjaks, kes

saavad kokku toetust taotleda lõikes 3 sätestatud ulatuses.

(5) Selle määruse alusel rapsi või rüpsi kohta antav toetus koos regionaal- ja

põllumajandusministri 6. veebruari 2025. a määruse nr 11 „Erakorraline toetus

põllumajandustootjatele ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju

hüvitamiseks 2025. aastal“ alusel rapsi või rüpsi kohta antud toetusega ei tohi ületada

42 000 eurot.

(6) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuse andmiseks ettenähtud

vahendeid, vähendab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA)

lõikes 2 sätestatud toetuse ühikumäära ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetekohaste taotluste

rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral, järgides taotlejate võrdse kohtlemise

põhimõtet.

§ 5. Toetuse taotlemine

(1) PRIA teeb põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmete alusel kindlaks toetuse

saamiseks õigustatud isikud.

(2) PRIA eeltäidab põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmete alusel toetuse

saamiseks õigustatud isiku eest elektroonilise taotluse ning teeb selle PRIA e-teenuse

keskkonnas kättesaadavaks 30. aprillil 2025.

(3) Taotluses sisalduvad järgmised andmed:

1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud andmed;

2) taotleja registrikood;

3) teave, kas toetust taotletakse rapsi-, rüpsi- või suviodrakasvatuse valdkonnas tekkinud kahju

hüvitamiseks;

4 ) rapsi, rüpsi või suviodra toetusõiguslike hektarite arv.

(4) Taotleja kontrollib eeltäidetud taotluses sisalduvate andmete õigsust ja teavitab nende

ebaõigsuse või puudulikkuse korral sellest PRIAt. Taotleja esitab eeltäidetud ja kontrollitud

taotluse PRIAle elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu hiljemalt 7. mail 2025.

3

(5) Taotleja, kelle andmed ei ole põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist

kättesaadavad, esitab ajavahemikus 16. aprillist kuni 23. aprillini 2025 elektrooniliselt PRIAle

digitaalselt allkirjastatud taotluse, mis sisaldab lisaks lõikes 3 nimetatud andmetele selle

katastriüksuse katastritunnust või selle põllumassiivi tunnust, millel paikneb taotleja põld,

millel ta kasvatas 2024. aastal rapsi, rüpsi või suviotra, ning selle põllu numbrit ja pindala

0,01 hektari täpsusega, mille kohta ta toetust taotleb, märkides ära iga põllul kasvatatava

põllumajanduskultuuri nimetuse ja selle kasvatamise pindala.

§ 6. Taotleja ja taotluse kontrollimine

Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse toetuse saamise

nõuetele vastavust kontrollib PRIA.

§ 7. Taotluse rahuldamine ja toetuse maksmine

(1) Taotlus vastab nõuetele, kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad Euroopa Liidu

õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas

ja määruses sätestatud nõuetele.

(2) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse hiljemalt

30. juunil 2025.

(3) Toetus makstakse toetuse saajale hiljemalt 31. detsembril 2025.

§ 8. Dokumentide säilitamine

Määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2032.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Erakorraline toetus

põllumajandustootjale loodusõnnetusest põhjustatud kahju hüvitamiseks“ eelnõu

juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Erakorraline toetus põllumajandustootjale

loodusõnnetusest põhjustatud kahju hüvitamiseks“ (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 51 lõike 2 alusel.

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/22201 (edaspidi

üleminekumäärus) artikliga 6a.

Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi 2014–2020

maaelu arengu toetusi antakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ (edaspidi arengukava)

alusel, mis kinnitati Euroopa Komisjoni 13. veebruari 2015. a rakendusotsusega, millega kiideti

heaks Eesti maaelu arengu programmile Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist

(edaspidi EAFRD) toetuse andmine. Üleminekumääruse artikli 1 lõike 1 kohaselt pikendati

programmiperioodi 2014−2020 rakendamist kahe aasta võrra. Samuti pikendati

üleminekumääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

1303/20132 artikli 65 lõigetes 2 ja 4 sätestatud kulutuste rahastamiskõlblikkuse perioodi kahe

aasta võrra ehk kuni 2025. aasta 31. detsembrini.

Eelnõuga kehtestatakse arengukava meetme 23 „Erakorraline ajutine toetus loodusõnnetustest

eriti mõjutatud põllumajandustootjatele“ raames põllumajandustootjale loodusõnnetusest

põhjustatud kahju hüvitamiseks erakorralise toetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise

tingimused ning kord.

Toetuse üldeesmärk on tagada põllumajandusettevõtjate konkurentsivõime ja toimepidevus

ning spetsiifiline eesmärk on hüvitada rapsi-, rüpsi- või suviodrakasvatuse valdkonnas tekkinud

kahju, mille põhjustas 2024. aastal toimunud loodusõnnetus.

2024. aasta talvekahjustused, kevadine öökülm, kevad-suvine põud, kuumalaine talirapsi

õitsemise ajal, erakordselt suur kahjurite levik ja suvised liigsademed mõjutasid negatiivselt

eelkõige rapsi, rüpsi ja suviodra toodangu mahtu. Statistikaameti 29. jaanuaril 2025. aastal

avaldatud saagiandmete kohaselt kujunes 2024. aasta rapsi ja rüpsi toodanguks kokku 96 075

tonni, mis võrreldes viimase viie aasta keskmisega (2019-2023) vähenes 50% ning suviodra

toodanguks 192 859 tonni, mis võrreldes viimase viie aasta keskmisega vähenes 42%. Sellised

arengud seadsid ohtu rapsi-, rüpsi- ja suviodrakasvatuse valdkonna elujõulisuse.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse

kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr

1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL)

nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437,

28.12.2020, lk 1−29). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi

ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks

nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469).

2

Tegevuspõhise riigieelarvega seonduvalt panustab toetus „Põllumajanduse ja kalanduse

valdkonna arengukava aastani 2030“3 tegevussuunda 5 „Põllumajandussaaduste tootmine,

väärdindamine ja turustamine“ eesmärgi – Eesti toidusektor on konkurentsivõimeline nii sise-

kui ka välisturul –, saavutamisse, mida viiakse ellu „Põllumajandus, toit ja maaelu programmi

2024–2027“4 tegevuse „Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime“ kaudu.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299, [email protected]) ja

sama osakonna nõunik Kadri Rand (625 6143, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi

määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana

Lepik (5669 1973, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523,

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala.

Eelnõu eesmärk on kehtestada arengukava meetme 23 „Erakorraline ajutine toetus

loodusõnnetustest eriti mõjutatud põllumajandustootjatele“ raames põllumajandustootjale

loodusõnnetusest põhjustatud kahju hüvitamiseks erakorralise toetuse andmise ja kasutamise

tingimused ning kord.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse, kes saab toetust taotleda, ja nõuded toetuse taotlejale.

Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt antakse toetust füüsilisest isikust ettevõtjale (edaspidi FIE) või

juriidilisele isikule, kes tegeleb EL-i toimimise lepingu I lisaga hõlmatud

põllumajandustoodete, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustoodete, tootmisega tegelevas

valdkonnas ning kes kasvatas 2024. aastal rapsi-, rüpsi- või suviotra või kõiki kokku vähemalt

viiel hektaril. Ehk teisisõnu toetust antakse isikule, kes selle toetuse taotlemise ajal jätkab

registri andmetel tegevust põllumajandustoodete tootmise alal, kuid 2024. aastal kasvatas

rapsi-, rüpsi- või suviotra.

Maaelu Teadmuskeskuse agrometeoroloogiliste vaatluste ja Keskkonnaagentuuri andmetel

mõjutas taimede talvitumist 2024. aasta talvel nii külm, vesi kui jää. 2024 aasta jaanuari alguses

toimunud järsk temperatuurilangus Eestis põhjustas taliviljadele külmakahjustusi, kuna

lumekiht oli kohati väga õhuke või olematu. Eesti idapoolsem osa oli kaetud küllalt korraliku

lumikattega, lääne pool oli lund vähem ja taliviljade kahjustumine suur, eriti kohtades, kus

tugev tuul põllud kohati paljaks pühkis. Jaanuari esimesel dekaadil langes Kirde-Eestis

õhutemperatuur kolmel järjestikusel päeval alla −26 °C. Põllumeeste ühistu Kevili

agronoomide sõnul esines samasugune külmalaine ka Kagu-Eestis. Kahjustada sai eelkõige

taliraps ja -rüps, aga ka teised taliviljad. Kevili hinnagul ca 23 000 – 25 000 ha talirapsi võeti

kevadel ülesse ja see asendati suviviljadega. Külvati asemele suvirapsi ( ~6000 ha), põlduba,

põldhernest, suviotra või kaera.

Maapind oli terve veebruarikuu jooksul külmunud ja sulas esialgu vaid pinnalt. Kuu lõpuks oli

muld Lõuna- ja Lääne-Eestis sulanud pealtpoolt umbes 8-10 cm, Kesk-Eestis mõned

sentimeetrid. Sügavamal püsis kelts. See tõi põldudel kaasa olukorra, kus

3 Kättesaadav: https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030. 4 Kättesaadav: https://www.agri.ee/ministeerium-uudised-kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid.

3

tasasemad/madalamad põllud olid kaetud vaheldumisi vee või jääga - vesi ei saanud külmunud

mulla tõttu piisavalt pinnasesse imbuda ja külmus-sulas temperatuuri vaheldudes üha uuesti.

Kus lumi päris ära ei sulanud, esines ka jäist lumekoorikut.

2024. aasta mai esimesel dekaadil esinesid Eestis öökülmad, kõige madalamale langesid

temperatuurid ööl vastu 9. maid. Eesti Ilmateenistuse andmetel oli suurel osal mandrist

miinuskraadid. Varakevadised öökülmad nõrgestasid talvekahjusid saanud taliviljasid veelgi

ning ei lasknud neil taastuda või piirkonniti täielikku saagipotentsiaali saavutada. Peale mai

alguse öökülmasid võeti täiendavalt veelgi ülesse taliviljasid (mitte ainult talirapsi) ja asendati

need suviviljadega, sh suviodraga.

Maikuu keskmine temperatuur oli 13,7 °C, mis on 3,2 °C normist kõrgem (pikaajaline

keskmine 10,5 °C). Keskmine sajuhulk oli 12 mm, mis on 29% normist madalam (pikaajaline

keskmine 42 mm), mitmed piirkonnad kannatasid kuiva käes, mis kahjustas omakorda

suvikultuure, sh suviotra. Kevade lõpul jõudis Eestisse ka kuumalaine, mis algas 23. mail ja

kestis kuu lõpuni. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid kolmel kuni üheksal järjestikusel

päeval 27 °C-ni või kõrgemale.

Ilmastikutingimused olid soodsad ka kahjurite levikuks. Põllumeeste ühistu Kevili

agronoomide sõnul räsisid suviteraviljasid tärkamisejärgselt tugevalt putukate rünnakud

(kõrsvilja maakirp, rohuhüpikud), kes eelnevatel aastatel pole majanduslikult suutnud suuri

kahjustusi teha. Rohuhüpikud on n.ö. uued kahjurid, kelle tõttu suviteraviljade võrsumine koos

kuivade ja kuumade ilmadega jäi väga tagasihoidlikuks, saadi isegi alla 1 t/ha saaki. Sarnaselt

suviteraviljadele, kahjustasid erinevad kahjurid (peitkärsakad, kõdrasääsk, hiilamardikas,

maakirp jne) ka rapsi- ja rüpsitaimi.

Keerulised ilmastikutingimused jätkusid ka suve teises pooles. Eesti keskmine sajuhulk juulis

oli 109 mm, mis on 163% normist (paljuaastane keskmine 67 mm). Juuli maksimaalseks

ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti Võrus 91 mm (29. juuli), aga ka mitmel pool mujal tuli

samal päeval korraga maha suur hulk sademeid. Juuli lõpu ja augusti alguse suured sademed

põhjustasid üleujutusi ja põllukultuuride lamandumist. Paljud põllud Lõuna-Eestis olid vee all,

põhjustades saagikadu, kvaliteediprobleeme ning hallitusseente ja fusarioosi levikut. Sadude

tõttu olid põllud pehmed ja kombainid ei pääsenud põllule.

Kõik eelpool kirjeldatud sündmused avaldasid suurimat negatiivset mõju rapsi, rüpsi ja

suviodra toodangule, mille tulemusel vähenes rapsi ja rüpsi toodang viie aasta keskmisega

võrreldes 50% ja suviodra toodang 42%.

Tegevusvaldkonnapõhiste kriteeriumite kehtestamisel on silmas peetud asjaolu, et

ebasoodsatest ilmastikutingimustest tekkinud majanduslik kahju puudutab ennekõike oma

toodangut turustavaid ettevõtjaid ning seega peaks toetus olema suunatud neile. Seetõttu

seatakse hektarite arvu osas miinimum (viis hektarit), millest vähemal arvul hektaritel rapsi,

rüpsi ja suviodra kasvatamist loetakse kas täielikult või valdavas osas vaid oma majapidamise

tarbeks kasvatamiseks ning sellistele kasvatajatele toetuse andmine poleks õigustatud. Seega

saavad toetust taotlema tulla need rapsi, rüpsi ja suviodra kasvatajad, kes kasvatasid 2024. aastal

kas rapsi, rüpsi või suviotra või kõiki nimetatud kultuure kokku vähemalt viiel hektaril. Näiteks

vastab taotleja totetuse taotlemise tingimustele, kui ta kasvatas 2024. aastal rapsi kolm hektarit

ja suviotra kaks hektarit või rapsi kaks hektarit, rüpsi kaks hektarit ja suviotra üks hektar või

rapsi viis hektarit.

Toetust ei anta muu kultuuriga ümber külvatud talirapsi ja -rüpsi pindade eest. Talirapsi või -

rüpsi muu kultuuriga asendatud kultuuri eest saadi saaki ja toodangu müügist tulu. Näiteks

kaera, põldherne ja põldoa saagikused olid kõik viimase viie aasta keskmistest paremad. Seega

teravilja (v.a suvioder) ja kaunvilja jaoks ei olnud hooaeg ilmastikutingimuste poolest nii raske,

samas kui raps või rüps said kahju kogu kasvuhooaja jooksul erinevate ilmastikunähtuste ja

kahjurite pärast.

4

Valdavas osas võetakse käesoleva määruse alusel antava toetuse puhul aluseks Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide

registris olevad andmed, et vähendada taotluste menetlemiseks ja kontrollimiseks kuluvat aega

ja tagada toetuse jõudmine taotlejateni EL-i eelarve reegleid arvesse võttes hiljemalt 2025. aasta

31. detsembriks. Kasvupindade määratlemiseks eeltäidetud vormil saab kasutada eelkõige

2024. aasta põhisissetulekutoetuse menetlemise andmeid. Need taotlejad, kes 2024. aastal

toetust ei taotlenud, koostavad oma taotluse ise.

Eelnõu § 2 lõige 2 sätestab, et taotlejal ei tohi olla likvideerimismenetlust ega

pankrotimenetlust. See tähendab, et taotleja äritegevus peab olema stabiilne ning ta ei tohi olla

finantsraskustes. Lisaks ei tohi taotlejal olla kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või

algatatud sundlõpetamist. Samuti ei tohi taotlejal olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust,

mis võib tähendada, et taotleja juriidiline seisund ei ole korras või tal on võlgnevused riigi ees.

Pankrotiseaduse § 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui

võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud

sissenõutavaks. PRIA kontrollib taotleja ja toetuse saaja suhtes võimaliku algatatud

likvideerimismenetluse või ajutise pankrotihalduri või väljakuulutatud pankrotiotsuse

olemasolu ametlikust võrguväljaandest Ametlikud Teadaanded.

Eelnõu § 2 lõige 3 sätestab, et kui taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest või

muudest EL-i või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi,

mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi

makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud ettenähtud

tähtajal ja summas. Selle nõude eesmärgiks on tagada vahendite kasutamise sihtotstarbelisus ja

jätkusuutlikkuse suurendamine.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse täpsemad nõuded toetatavale tegevusele ehk rapsi-, rüpsi- või

suviodrakasvatuse valdkonnas tekkinud kahju hüvitamisele.

Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatakse, et toetust antakse rapsi-, rüpsi- või suviodrakasvatuse

valdkonnas tekkinud kahju hüvitamiseks, mille põhjustas 2024. aastal toimunud loodusõnnetus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/32425 artikli 1 puntktiga 3 täiendatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/2220 artikliga 6a, mille lõike 2 kohaselt

kohast toetust antakse tingimusel, et liikmesriikide pädevad asutused kinnitavad ametlikult, et

1. jaanuaril 2024 või pärast seda on toimunud määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 2 lõike 1

punktis k määratletud loodusõnnetus ning et kõnealune loodusõnnetus või Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 kohaselt vastu võetud meetmed taimehaiguse või

kahjuripuhangu likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks on hävitanud vähemalt 30%

asjaomasest tootmisest või potentsiaalist. 2024. aasta algas väga tugeva pakasega, kui suur osa Eestist oli lumikatteta või õrna

lumekirmega, puhus tugev tuul ja enamus Eesti talirapsidest said sellepärast väga tugevaid

külmakahjustusi. Kaardil (joonis 1) on toodud Keskkonnaagentuuri lumepaksuse mõõtmised

(number valges kastis) 7. jaanuari hommikul võrdlusena sama kuupäeva

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/3242, 19. detsember 2024, millega muudetakse määrust (EL)

2020/2220 seoses Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi raames võetavate erimeetmetega

loodusõnnetustest mõjutatud liikmesriikidele täiendava abi andmiseks (ELT L, 2024/3242, 23.12.2024).

5

miinimumtemperatuuridega (punane number). Näeme, et Eesti idapoolsem osa oli kaetud

küllalt korraliku lumikattega, lääne pool oli lund vähem ja taliviljade kahjustumine suur, eriti

kohtades, kus tugev tuul põllud kohati paljaks pühkis.

Joonis 1. Lumikatte paksus (cm) 07.01.2024 kell 8.00 Eestis

Allikas: Keskkonnaagentuur

Mai alguse öökülmad nõrgestasid talvekahjusid saanud taliviljasid veelgi. Keskkonnaagentuuri

kaardilt (joonis 2) on näha, et suur osa mandrist oli kaetud miinuskraadidega.

Joonis 1. 09.05. 2024 temperatuurid kell 04.00 öösel Eestis.

Allikas: Keskkonnaagentuur

Eesti kliimanormide järgi peaks mai olema kevadkuudest kõige sajusem, kuid juba teist aastat

järjest oli mai kõige kuivem. Eesti keskmine sajuhulk mais oli vaid 29% normist, mis on alates

1922. aastast kuivuselt 2.-3. koht. Keskkonnaagentuuri kaardilt (joonis 3) on näha, et mai oli

kõikjal väheste sademetega ning pikas vaatlusreas enamikus kohtades üks kuivemaid.

6

Joonis 3. Kuu sademete summa, mai 2024

Allikas: Keskkonnaagentuur

Keskkonnaagentuuri andmetel oli juulis vaid üks päev (10. juuli), mil mitte ükski seirejaam ei

registreerinud sadu. Juuli paistis silma väga intensiivsete sadudega (joonis 4). Juuli lõpul, 28.

juuli pärastlõunasel ajal jõudis Eestisse intensiivne vihmasadu. Eriti rohkelt sadas 29.–30. juulil

Kesk- ja Lõuna-Eestis, mil ööpäevased sajuhulgad ulatusid 60–100 mm. Suurte sadude tõttu

jäid nii põllu- kui ka aiamaad vee alla, samuti jäid siin-seal vee alla ka mõned maanteelõigud.

Äikesega kaasnenud tugevamad tuuleiilid põhjustasid mõnel pool ka tuulemurde. Võrus oli

juuli sademete summa 190 mm, see on 253% kuu sajunormist. Eriliselt sajune oli juuli ka

Tiirikojal, kus sademete summa oli 155 mm, see on 228% kuu sajunormist.

Joonis 4. Kuu sademete summa, juuli 2024

Allikas: Keskkonnaagentuur

Kõikidest eespool kirjeldatud ilmastikusündmustest tulenevalt statistikaameti 29. jaanuaril

2025. a avaldatud andmete kohaselt vähenes 2024. aastal rapsi ja rüpsi toodang viimase viie

aasta keskmisega võrrledes 50% ja suviodra toodang 42%.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 artikli 2 lõike 1 punkti k kohaselt

on loodusõnnetus biootilist või abiootilist laadi looduslik sündmus, millega kaasnevad olulised

7

häired põllumajanduslikes tootmissüsteemides või metsandusstruktuurides, põhjustades olulist

majanduslikku kahju põllumajandus- või metsandussektorile.

Üldjoontes loetakse biootilisteks sündmuseks organismide elutegevust mõjutavad elusa

looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust ning abiootilised tegurid on

ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast eluta loodusest nagu näiteks

valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH jms.

Eelnõu § 3 lõikes 2 täpsustatakse, et toetust antakse üksnes nende hektarite kohta, millel 2024.

aastal kasvas raps, rüps või suvioder. Tulenevalt sellest, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2020/2220 artikli 6a lõike 2 kohaselt võib toetust anda üksnes 1. jaanuaril 2024

või pärast seda on toimunud loodusõnnetus põhjustatud kahju hüvitamiseks, siis antakse toetust

üksnes nende hektarite kohta, millel 2024. aastal kasvas raps, rüps või suvioder, mis

moodustavad toetusõiguslikud hektarid. 2024. aastal rapsi, rüpsi või suviodra kasvamist

peetakse selle põllumajanduskultuuri kasvatamist terve kasvutsükli jooksul alates seemne

külvist kuni saagi saamiseni.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse toetuse ühikumäär ja suurus.

Eelnõu § 4 lõige 1 sätestab, et toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2020/2220 artikli 6a lõike 5 kohaselt ühekordse kindlasummalise maksena.

Toetust makstakse lihtsustatud kulumeetodi alusel ühekordse kindlasummalise maksena (ingl

lump sum) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/2220 artikli 6a lõike 5 kohaselt,

kus sätestatakse, et toetus antakse ühekordse kindlasummalise maksena, mis makstakse välja

31. detsembriks 2025, tuginedes toetusetaotlustele, mille pädev asutus on heaks kiitnud 30.

juuniks 2025. Toetus võib olla toetusesaajate kategooriate kaupa eri suurusega vastavalt

objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele. Seega antakse seda toetust

ühekordse kindlasummalise maksena, mis arvutatakse toetusõiguslike hektarite arvu ja

ühikumäära alusel.

Kindlasummalise makse näol on tegemist lihtsustatud kuluvõimalusega, mille kasutamise

eeliseks on asjaolu, et rahastamiskõlblikud kulud arvutatakse vastavalt varem määratud

meetodile, mis põhineb väljunditel, tulemustel või teatavatel muudel kuludel. Kaasrahastatud

kulutuse iga eurot pole seega enam vaja tõendava dokumendiga seostada ning sellest tulenevalt

ei ole toetuse saajal enam vajalik esitada tõendeid kulude abikõlblikkuse kohta, kuna nende

abikõlblikkus on kindlasummalise makse puhul tõendatud juba varem. Seega lihtsustatud

kulumeetodi kasutamise peamine eesmärk on lihtsustada määruse rakendamist nii toetuse

saajatele, kes ei pea kuludokumente esitama, kui ka PRIA-le, kes ei pea kuludokumente

kontrollima.

Eelnõu § 4 lõikes 2 sätestatakse, et toetuse ühikumäär on 126 eurot hektari kohta. Toetuse

ühikumäära arvutamisel on aluseks võetud rapsi, rüpsi ja suviodra hektari tulupuudujäägid,

regionaal- ja põllumajandusministri määruse nr 11 „Erakorraline toetus

põllumajandustootjatele ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju

hüvitamiseks 2025. aastal“ rapsi ja rüpsi ühikumäära ning MAK vahendeid. Võttes aluseks

2024. aasta kattetulu6 arvutused, siis kujunes 2024. aastal rapsi ja rüpsi tulu puudujäägiks

hektari kohta (arvestades maha põhisissetuleku toetuse ja 20% omavastutust) keskmiselt 315

eurot ning suviodra tulupuudujäägiks hektari kohta keskmiselt 308 eurot (arvestades maha

põhisissetuleku toetuse, seotud toetuse ja 20% omavastutust). Eriti suurt kahju kannatasid

6 Maaelu Teadmuskeskuse taime- ja loomakasvatuse kattetulu arvestamise metoodika.

8

talirapsi kasvatajad, kes külvasid kevadel talirapsi ümber suviodraga. Talirapsi ümberkülvil

suviodraga kujunes tulupuudujäägiks hektari kohta 692 eurot. Kokku oli rapsi- ja

rüpsikasvatajate majanduslik kahju hinnanguliselt 31 mln eurot (sh 12 mln eurot rapsi

ümberkülvi kulu) ning suviodrakasvatajatel 21 mln eurot. Seega kokku oli rapsi-, rüpsi- ja

suviodrakasvatajate kahju hinnanguliselt 52 mln eurot. Toetuse eesmärk on osaliselt hüvitada

ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju, ühikumääraga 126

eurot/ha hüvitatakse ligikaudu 40% rapsi, rüpsi ja suviodra tulupuudujäägist, kus on juba

arvesse võetud põhisissetuleku toetus, seotud toetus ja 20% omavastutus.

Eelnõu § 4 lõike 3 kohaselt toetuse maksimaalne suurus on 42 000 eurot ühe taotleja kohta.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/2220 artikli 6a lõike 6 kohaselt toetuse

maksimumsumma ei tohi ületada 42 000 eurot taotleja kohta.

Eelnõu § 4 lõikes 4 sätestatakse, et taotleja ja taotlejaga ühte kontserni kuuluv ettevõtja või

konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad

saavad kokku toetust taotleda lõikes 3 sätestatud ulatuses. Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad

loetakse üheks taotlejaks. Näiteks kui kontserni A (emaettevõtja) kuuluvad ettevõtjad B

(tütarettevõtja) ja C (tütarettevõtja). Ettevõtja A (emaettevõtja) ja ettevõtja B (tütarettevõtja)

soovivad nimetatud toetust taotleda. Ettevõtja A ja ettevõtja B mõlemad taotlevad toetust

30 000 eurot. Kui ettevõtjale A määrati juba toetust 30 000 euro ulatuses, siis ettevõtjale B saab

maksimaalset määrata toetust 12 000 euro ulatuses, sest nad loetakse üheks ettevõtjaks. Samuti

kui näiteks ühte kontserni kuuluv üks ettevõtja taotleb abi 21 000 euro ulatuses ja samasse

kontserni kuuluv teine ettevõtja taotleb samuti 21 000 eurot, siis täidavad nad maksimaalse

42 000 euro suuruse toetuse nõude, sest selle määruse tähenduses loetakse nad üheks

ettevõtjaks, kellele kohaldub maksimaalne 42 000 euro suurune toetus.

Ühte kontserni kuuluvate ettevõtjate osas kohaldatakse äriseadustiku § 6, mille kohaselt, kui

üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust,

nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks.

Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või

tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing

(emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat

mõju. Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Kontsern ei ole piiratud Eesti

Vabariigi territooriumiga.

Konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju omavateks ettevõtjateks on

tegutsevad ettevõtjad, kellest üks omab teise suhtes konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses

valitsevat mõju. Konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või

mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja

aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või

kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses:

1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või

2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.

Lõikes 4 sätestatu eesmärk on vältida ebatervet konkurentsikeskkonda ning hajutada toetust

ühtlasemalt enama arvu ettevõtjate vahel.

Eelnõu § 4 lõikes 5 sätestatakse selle toetuse kumuleeriumine regionaal- ja

põllumajandusministri 06.02.2025. a määruse nr 11 „Erakorraline toetus

põllumajandustootjatele ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju

hüvitamiseks 2025. aastal“ alusel antava toetusega.

9

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/2220 artikli 6a lõike 7 kohaselt toetuse

andmisel võtavad liikmesriigid arvesse muude riiklike või liidu toetusvahendite või erasektori

kavade alusel loodusõnnetuste tagajärgede leevendamiseks antavat toetust, et tagada

usaldusväärne finantsjuhtimine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL,

Euratom) 2024/2509 artikliga 33, nagu on kohaldatav, ja suunata toetus samal ajal

loodusõnnetustest enim mõjutatud toetusesaajatele.

Võttes arvesse, et ka regionaal- ja põllumajandusministri 06.02.2025. a määruse nr 11

„Erakorraline toetus põllumajandustootjatele ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud

majandusliku kahju hüvitamiseks 2025. aastal“ alusel toetatakse rapsi- ja rüpsikasvatajaid, siis

käesoleva määruse alusel rapsi või rüpsi toetusõiguslike hektarite arvu kohta antav toetus koos

regionaal- ja põllumajandusministri 06.02.2025. a määruse nr 11 „Erakorraline toetus

põllumajandustootjatele ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju

hüvitamiseks 2025. aastal“ alusel rapsi või rüpsi kohta antud toetusega ei tohi ületada 42 000

eurot. See tähendab, et kui taotleja sai määruse „Erakorraline toetus põllumajandustootjatele

ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju hüvitamiseks 2025.

aastal“ alusel toetust üle 42 000 euro, siis selle toetuse raames enam toetust rapsi ja rüpsi

kasvupinna kohta ei saa. Küll aga on võimalus taotleda selle toetuse raames toetust suviodrale

summas kuni 42 000 eurot.

Eelnõu § 4 lõikes 6 on toodud säte juhuks, kui esitatud nõuetele vastavate taotluste rahastamise

summa ületab toetuse andmiseks ettenähtud vahendeid. Toetuse olemusest tulenevalt on

õigustatud toetust anda kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks, mistõttu eelarve

mittejätkumise korral on üheks alternatiiviks hektaripõhise ühikumäära vähendamise

mehhanism, mille kohaselt kõik nõuetele vastavad taotlejad saavad toetust, ent vähendatult.

Seetõttu vähendab PRIA sellisel juhul kehtestatud ühikumäära nii palju, et kõik taotlejad

saaksid toetust maksimaalsel võimalikul määral.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetuse taotlemise kord ja nõuded taotlusele ehk andmed, mida taotlus

peab sisaldama, muu hulgas andmed toetatava tegevuse kohta.

Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt toimub toetuse taotlemine lihtsustatud korras. Selleks teeb PRIA

põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmete põhjal kindlaks FIE-d ja juriidilised

isikud, kes kasvatasid 2024. aastal rapsi, rüpsi või suviotra või kõiki kokku vähemalt viiel

hektaril.

Eelnõu § 5 lõike 2 kohaselt PRIA eeltäidab põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri

andmete alusel elektroonilise taotluse ja teeb selle kättesaadavaks PRIA e-teenuse keskkonna

kaudu 2025. aasta 30. aprilliks toetuse saamiseks õigustatud isikutele.

Eelnõu § 5 lõikes 3 sätestatakse taotluse sisu. Taotlus sisaldab haldusmenetluse seaduse § 14

lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud andmeid (taotluse esitaja nimi, taotluse selgelt sõnastatud

sisu ja lisaks haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise soovitavat viisi ning selleks

vajalikke kontaktandmeid), taotleja registrikoodi, teave, millises valdkonnas tekkinud kahju

hüvitamiseks toetust taotletakse koos toetusõiguslike hektarite arvuga.

Eelnõu § 5 lõike 4 kohaselt on ettevõtjal kohustus kontrollida eeltäidetud taotluses sisalduvate

andmete õigsust ja nende ebaõigsuse või puudulikkuse korral PRIA-t teavitama. Kui eeltäidetud

taotlus on taotleja poolt kontrollitud, tuleb see edastada PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse

keskkonna kaudu etteantud tähtajaks, milleks on 2025. aasta 7. mai.

10

Eelnõu § 5 lõikes 5 sätestatakse, et eelnõu § 2 lõikes 1 nimetatud toetuse saamise nõuetele

vastav taotleja, kelle andmed ei ole põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist

kättesaadavad, koostab ise taotluse ja esitab selle PRIA-le ajavahemikus 16.04–23.04.2025

elektrooniliselt. Taotlus peab lisaks lõikes 3 sätestatud andmetele sisaldama selle katastriüksuse

katastritunnust või põllumassiivi tunnust , millel paikneb taotleja põld, millel ta kasvatas 2024.

aastal rapsi, rüpsi või suviotra ning selle põllu number ja pindala 0,01 hektari täpsusega, mille

kohta ta toetust taotleb, märkides ära iga põllul kasvatatava põllumajanduskultuuri nimetuse ja

selle kasvatamise pindala. Võttes arvesse, et taotlejad, kelle andmed ei ole

põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist kättesaadavad, siis nende taotlejate andmeid

sisestab PRIA käsitsi ning see eeldab ka nende taotlejate andmete põhjalikumat kontrolli,

millest tulenevalt ongi nendele taotlejatele sätestatud lühem tähtaeg, kui neile kelle andmed on

PRIA-l olemas.

Lõikes 5 nimetatud taotlust oodatakse elektrooniliselt, küll aga mitte PRIA e-teenuse keskkonna

kaudu, vaid selleks on PRIA veebilehel kättesaadav soovituslik taotlusvorm. Digitaalselt

allkirjastatud taotlusvorm tuleb hiljemalt ajavahemikus 16.04–23.04.2025 saata e-posti

aadressile [email protected].

Eelnõu § 6 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise.

PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse

toetuse saamise nõuetele vastavust. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel võib

PRIA kasutada erinevaid riiklikke registreid (nt koostöö Maksu- ja Tolliametiga).

Eelnõu §-s 7 sätestatakse taotluse rahuldamine ja toetuse maksmine.

Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatakse, et taotlus on nõuetekohane, kui taotleja, taotlus ja toetatav

tegevus vastavad EL-i õigusaktides, ELÜPS-is, arengukavas ja selles määruses sätestatud

nõuetele.

Eelnõu § 7 lõikes 2 on sätestatud, et PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse või taotluse

rahuldamata jätmise otsuse hiljemalt 30. juuniks 2025. Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2020/2220 artikli 6a lõike 5 kohaselt toetus antakse ühekordse kindlasummalise

maksena, mis makstakse välja 31. detsembriks 2025, tuginedes toetusetaotlustele, mille pädev

asutus on heaks kiitnud 30. juuniks 2025.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse, et määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata ning

nimetatud dokumente säilitab PRIA kuni 2032. aasta 31. detsembrini.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 37 kohaselt teeb komisjon

lõppmakse vastavalt vahendite olemasolule pärast maaelu arengu programmi rakendamist

käsitleva viimase iga-aastase eduaruande kättesaamist, võttes aluseks kehtiva rahastamiskava,

asjaomase maaelu arengu programmi viimase rakendusaasta raamatupidamisaruanded ning

asjakohase kontrollimise ja heakskiitmise otsuse. Nimetatud raamatupidamisaruanded

esitatakse komisjonile kuue kuu jooksul pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 2 osutatud kulude rahastamiskõlblikkuse viimast kuupäeva ja

vajaduse korral koostoimes üleminekumääruse artikli 2 lõikega 2, ning need hõlmavad

makseasutuse kantud kulusid kuni kulude rahastamiskõlblikkuse viimase kuupäevani.

Üleminekumääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 1303/2013 artikli 65 lõigetes 2 ja 4 sätestatud kulutuste rahastamiskõlblikkuse periood kuni

2025. aasta 31. detsembrini. Liikmesriikide kogemus näitab, et Euroopa Komisjoni viimane

11

makse tavaliselt hilineb, ja seepärast sätestatakse dokumentide säilitamise lõpptähtpäevana

2032. aasta 31. detsembri, mis peaks sisaldama ka väikese varu. Dokumentide säilitamise

kohustus kohaldub toetuse andmisega seotud isikule.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse

kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu

Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta,

nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,

Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks

nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469);

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika

rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused

(EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja

(EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549–607);

4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/3242, 19. detsember 2024, millega

muudetakse määrust (EL) 2020/2220 seoses Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi

raames võetavate erimeetmetega loodusõnnetustest mõjutatud liikmesriikidele täiendava abi

andmiseks (ELT L, 2024/3242, 23.12.2024);

5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad

üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa

Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse

määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022.

aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013

seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437,

28.12.2020, lk 1–29).

Eelnõus nimetatud EL-i õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel

https://eur-lex.europa.eu.

4. Määruse mõjud

Toetuse eesmärk on tagada põllumajandusettevõtjate konkurentsivõime ja toimepidevus,

hüvitades rapsi-, rüpsi- või suviodrakasvatuse valdkonnas tekkinud kahju, mille põhjustas 2024.

aastal toimunud loodusõnnetus.

Määrusel on positiivne mõju, sest see aitab osaliselt hüvitada põllumajandustootjatele

loodusõnnetusest põhjustatud majanduslik kahju. Toetust makstakse FIE-le või juriidilisele

isikule. Toetuse sihtgruppi kuulub 1705 rapsi-, rüpsi- ja suviodrakasvatajat.

Määruse rakendamiseks vajalikke menetlustoiminguid teeb PRIA, kellel on olemas määruse

menetlemiseks vajalik haldussuutlikkus ja tehniline võimekus.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

12

Toetust rahastatakse 100% ulatuses EAFRD-st. Arengukava meetme 23 „Erakorraline ajutine

toetus loodusõnnetustest eriti mõjutatud põllumajandustootjatele“ kogueelarve on 13,5 miljonit

eurot.

Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulu ega -tulu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIAle.