Käsundusleping

KÄSUNDUSLEPING nr 7-3/1077-1

01.04.2025

Siseministeerium, registrikood 70000562, aadress Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab kantsleri

11. juuli 2022. a käskkirja nr 1-5/62 „Volituste andmine varade valdkonna eest vastutavale

asekantslerile" punkti 1 alusel varade asekantsler Krista Aas (edaspidi käsundiandja),

ja

Meta Advisory Group OÜ, registrikood 11727998, aadress Estonia pst 9, 10143 Tallinn, keda

esindab põhikirja alusel juhatuse liige Andreas Kaju (edaspidi käsundisaaja),

eraldi nimetatud ka pool või koos pooled, sõlmisid järgmise käsunduslepingu (edaspidi leping).

1. Lepingu ese

1.1 Lepingu ese on käsundisaaja poolt käsundiandja huvides lepingus nimetatud käsundite

täitmine.

1.2 Käsundisaaja osutab strateegilise ja taktikalise kommunikatsiooni teenust kirikute ja

koguduste seaduse muudatuse teemal, vastavalt lisatud pakkumisele (lisa 2) ning selle

alusel Siseministeeriumiga jooksvalt kokkulepitud tegevustele (edaspidi käsund).

Käsundisaaja täidab käsundi lähtuvalt käsundiandja antud juhistest lojaalselt ning

hoolikalt oma erialateadmistele ja võimetele tuginedes.

1.3 Käsundisaaja kohustub täitma käsundi ajavahemikus märts–september 2025 või

punktis 2.2 nimetatud summa täitumiseni.

2. Käsundisaaja tasu

2.1 Käsundiandja maksab käsundisaajale lepingutingimustele vastava käsundi täitmise eest

vastavalt aruandest nähtuvale reaalselt tehtud tegevustele ja selleks kulunud ajale.

Tegevuste loetelu ja töötunni hind on toodu lepingu lisas 2.

2.2 Lepingu kogumaksumus on 29 000 (kakskümmend üheksa tuhat) eurot.

2.3 Lepingu punktis 2.1 nimetatud tasu makstakse välja käsundi täitmise aruande alusel

käsundisaaja arvelduskontole (EE772200221047414690) 10 (kümne) tööpäeva jooksul

pärast seda, kui käsundiandja on arve aluseks oleva käsundi täitmise aruande

aktsepteerinud.

2.4 Käsundisaaja esitab käsundiandjale Eesti e-arve standardile vastava e-arve. E-arves peab

lisaks standardis nimetatud andmetele esitama ka käsundiandja kontaktisiku ees- ja

perekonnanime.

2.4.1 Käsundisaaja esitatud arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule, vastama

käibemaksuseaduse nõuetele ning kolmandate isikute kaasamise korral sisaldama

nende osaluse määra. Käesolevas punktis esitatud tingimustele mittevastavat arvet

ei tasuta.

2.5 Punktis 2.2 sätestatud tasu suurus on siduv ja lõplik ning seda ei muudeta inflatsiooni

või mistahes muu põhjuse tõttu.

2.6 Punktis 2.2 sätestatud tasu hõlmab kõik käsundisaajal käsundi täitmise tõttu tekkinud

kulutused.

2.7 Käsundisaajale makstav tasu makstakse välja Siseministeeriumi

kommunikatsioonieelarvest.

3. Poolte kontaktisikud

3.1 Käsundiandja kontaktisik on kommunikatsiooniosakonna juhataja Kaja Sepp, e-posti

aadress [email protected], tel +372 5656 3501.

3.2 Kontaktisiku ülesanded on kontrollida lepingu täitmist, eelkõige anda käsundisaajale

juhiseid, jagada käsundisaajale vajalikku teavet ning kontrollida käsundi kvaliteeti, võtta

vastu aruanded, hinnata neid ja kinnitada need.

3.3 Käsundisaaja kontaktisik on Rainer Laurits, [email protected],

tel +372 5561 0991

4. Juhised ja teavitamiskohustus

4.1 Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Käsundisaaja on

kohustatud teavitama käsundiandjat kohe igasugusest käsundiandja huve mõjutavast või

tulevikus mõjutavast asjaolust.

4.2 Lepingu punktis 4.1 ettenähtud teavitamisel peab käsundisaaja selgelt põhjendama,

milles seisneb võimalik kahjulik asjaolu käsundiandjale ja millistel alustel on

käsundisaaja sunnitud juhiste täitmisest keelduma.

4.3 Käsundisaaja on kohustatud lähtuma käsundiandja juhistest, välja arvatud juhul, kui

juhiste andmise viivitusega kaasneks käsundiandjale kahjulik tagajärg ja kui kõikidest

asjaoludest saab järeldada, et käsundiandja kiidab juhistest kõrvalekaldumise heaks.

5. Aruanded

5.1 Käsundisaaja esitab käsundiandjale hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks eelmise kuu kohta

käsundi täitmise aruande, milles on märgitud tehtud tööde loetelu ja käsundi täitmise

ajakulu.

5.2 Käsundiandja on kohustatud vaatama kolme tööpäeva jooksul käsundi täitmise aruande

üle, teavitama käsundisaajat käsundi täitmise puudustest kirjalikult ning andma

käsundisaajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kui käsundiandja ei ole kolme tööpäeva

jooksul käsundisaajat avastatud puudustest teavitanud, loetakse, et käsundiandja

aktsepteerib aruannet.

5.3 Pärast aruande aktsepteerimist käsundiandja poolt tekib käsundisaajal õigus saada

esitatud arve alusel tasu.

6. Käsundisaaja õigused ja kohustused

6.1 Käsundisaajal on õigus:

6.1.1 saada käsundiandjalt käsundi täitmiseks vajalikke juhiseid ja teavet;

6.1.2 saada käsundi täitmise eest tasu;

6.1.3 kalduda seaduses või lepingus sätestatud juhtudel käsundiandja juhiste täitmisest

kõrvale, teavitades sellest viivitamata käsundiandjat lepingu punkti 4 kohaselt.

6.2 Käsundisaaja kohustub:

6.2.1 täitma käsundi pakkumises esitatud isikutega. Isikute vahetumisel peab selle enne

käsundiandjaga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastama;

6.2.2 järgima käsundi täitmisel käsundiandja antud juhiseid ning hoiduma igasugustest

tegevustest, mis võiks takistada lepingu eesmärkide saavutamist;

6.2.3 andma käsundiandjale käsundi täitmise kohta teavet;

6.2.4 hüvitama hooletusest või tahtlikult käsundiandjale tekitatud varalise ja

mittevaralise kahju;

6.2.5 andma lepingu lõppemisel üle lepingust tulenevate kohustustega seotud

dokumendid (sealhulgas tehingute tegemisega seotud dokumendid) ja tema

kasutuses olnud käsundiandja kohta käiva teabe paberil või elektroonilisel kandjal

ning andma käsundiandjale selle kohta kirjaliku kinnituse.

7. Käsundiandja õigused ja kohustused

7.1 Käsundiandjal on õigus:

7.1.1 nõuda käsundisaajalt käsundi täitmist;

7.1.2 nõuda käsundisaajalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist;

7.1.3 nõuda käsundi täitmise kohta teavet.

7.2 Käsundiandja kohustub:

7.2.1 maksma käsundisaajale lepingus ettenähtud ajal käsundi täitmise eest tasu;

7.2.2 juhtima viivitamata käsundisaaja tähelepanu tema tegevuses ilmnevatele

puudustele.

8. Vastutus 8.1 Pooled vastutavad nii lepingust kui seadusest tulenevate kohustuste rikkumise eest.

8.2 Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt

leppetrahvi 50% (viiskümmend protsenti) lepingu maksumusest.

8.3 Kui käsundiandja viivitab põhjendamatult tasu maksmisega, on käsundisaajal õigus

nõuda viivist 0,2% (null koma kaks protsenti) võlgnetavast summast iga tasumisega

viivitatud päeva eest, kuid kõige rohkem 20% (kakskümmend protsenti) lepingu

maksumusest.

8.4 Kui käsundisaaja ei täida käsundit lepingus ettenähtud perioodil, on käsundiandjal õigus

nõuda käsundisaajalt leppetrahvi iga viivitatud päeva eest 0,2% (null koma kaks

protsenti) käsundisaajale tegelikult makstavast tasust, kuid kõige rohkem 20%

(kakskümmend protsenti) käsundisaajale tegelikult makstavast tasust.

8.5 Käsundiandjal on õigus nõuda punktis 8.4 sätestatud leppetrahvi tasumist ka aja eest, kui

käsundisaaja teeb käsundiandja ettekirjutuste tõttu käsundis parandusi.

8.6 Käsundiandja peab esitama lepingust tuleneva leppetrahvi nõude käsundisaajale

mõistliku aja jooksul arvates päevast, mil käsundiandja sai teada või pidi teada saama

leppetrahvi nõude esitamise õigusest.

8.7 Lepingust tulenevate viiviste ja leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju

hüvitamine ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste

täitmisest.

8.8 Käsundisaaja vastutab tema poolt lepingu täitmisse kaasatud kolmandate isikute

tegevuse eest.

8.9 Kui käsundisaaja on käsundiandja juhiseid eiranud ja ei ole põhjendanud selle vajadust

ning juhiste eiramine on põhjustanud käsundi kvaliteedi languse, on käsundiandjal õigus

nõuda leppetrahvi kuni 50% (viiskümmend protsenti) käsundisaajale tegelikult

makstavast tasust.

8.10 Kui käsundisaaja ei ole pärast käsundi täitmist andnud üle tagastamisele kuuluvaid

dokumente või muid käsundisaajale antud materjale, on käsundiandjal õigus nõuda

leppetrahvi kuni 50% (viiskümmend protsenti) käsundisaajale tegelikult makstavast

tasust.

8.11 Leppetrahvi ja viivise võib käsundiandja käsundisaajale makstavast summast maha

arvestada.

9. Autoriõigused ja omandiõigus 9.1 Lepinguga loovutab käsundisaaja käsundiandjale kõik talle lepingu täitmisel tekkivad või

loovutatud varalised autoriõigused. Käsundisaaja tagab, et käsundiandjale lähevad

lepingu lõppedes üle kõik käsundi täitmisel käsundisaaja kasutatud kolmandatele

isikutele tekkinud varalised autoriõigused.

9.2 Käsundisaaja annab üle käsundiandjale lepingu täitmisel tekkinud isiklike autoriõiguste

ainuõigused käsundi tulemit vabalt ilma geograafilise piirangu ja tähtajata kasutada,

sealhulgas õigus seda muuta ja töödelda, avalikustada ja täiendada.

9.3 Tasu autoriõiguste eest sisaldub käsundisaajale tegelikult makstavas tasus.

9.4 Pool on intellektuaalsest varast tulenevate õiguste teostamisel kohustatud hoiduma teise

poole õiguste ja huvide kahjustamisest.

9.5 Kui käsundi täitmisel valmib tulem, on käsundisaaja kohustatud tulemi käsundiandjale

üle andma. Omandiõigus läheb käsundiandjale üle pärast käsundisaajale tegelikult

makstava tasu maksmist.

10. Konfidentsiaalsus

10.1 Pooled kohustuvad mitte avalikustama kolmandatele isikutele lepingu alusel saadud

konfidentsiaalset teavet, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.

10.2 Käsundisaaja täidab kõiki kehtivaid andmekaitsealaseid ja infoturvet puudutavaid

nõudeid. Käsundiandja ja käsundisaaja edastavad konfidentsiaalset teavet ainult

nendele isikutele, kes on lepingu täitmisega otseselt seotud, ning kindlustavad, et need

isikud on konfidentsiaalsusnõudest teadlikud ja täidavad seda.

10.3 Konfidentsiaalse teabena käsitavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud

isikuandmeid, turvaandmeid, teavet, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang ning

muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve.

10.4 Vastutus konfidentsiaalsuskohustuse täitmise eest lasub pooltel kõigi isikute eest, kelle

ta on lepingu täitmisse kaasanud.

10.5 Konfidentsiaalsusnõue kehtib ka pärast lepinguliste kohustuste täitmist.

11. Vääramatu jõud

11.1 Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.

Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest

lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks

või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

11.2 Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu

asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe teisele poolele kirjalikult teatama.

11.3 Kui vääramatu jõu mõju kestab üle 7 kalendripäeva, on kummalgi poolel õigus leping

lõpetada, teatades sellest enne teisele poolele kirjalikult. Lepingu lõpetamisel lepingu

täitmise võimatuse tõttu peab pool tegema kõik selleks, et täita need lepingujärgsed

kohustused, millele vastanduv kohustus on teise poole poolt enne lepingu täitmise võimatust sooritatud.

12. Teated

12.1 Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikult, välja

arvatud juhul, kui sellised teated on informatsioonilise sisuga, mille edastamisel teisele

poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks:

12.2 kontaktisiku või käsundisaaja e-posti aadressil elektrooniliselt saadetud teate puhul

samal päeval juhul, kui teade on saadetud enne kella 17.00, pärast kella 17.00 saadetud

elektrooniline kiri loetakse kättesaaduks järgmisel tööpäeval;

12.3 kui teade on saadetud tähitud kirjaga lepingus märgitud aadressil ning tähitud kirja

postitamisest on möödunud 5 (viis) päeva.

13. Lepingu kehtivus ja muutmine 13.1 Leping jõustub, kui mõlemad pooled on lepingule alla kirjutanud. Leping kehtib poolte

kõikide lepinguliste kohustuste täitmiseni.

13.2 Poolte lepingulisi tegevusi loetakse lepinguga kooskõlas olevaks alates 11.03 2025.

13.3 Käsundiandja võib lepingu igal ajal põhjusest olenemata üles öelda, teatades sellest

käsundisaajale vähemalt 30 päeva ette. Sellisel juhul on käsundiandja kohustatud

tasuma käsundisaajale lepingu ülesütlemise kuupäevaks faktiliselt täidetud käsundi

eest, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjuseks on käsundisaaja poolt lepingu

rikkumine. Käsundisaaja on kohustatud andma käsundiandjale lepingu ülesütlemise

kuupäevaks üle faktiliselt valminud tulemi.

13.4 Kui käsundisaaja ei ole käsundit ühe kuu jooksul pärast punktis 1.4 sätestatud perioodi

lõppu täitnud, on käsundiandjal õigus ilma käsundisaajale kokkulepitud tasu maksmata

leping üles öelda ning nõuda sisse lepinguga ettenähtud leppetrahv ja tekitatud kahju

osas, mida leppetrahv ei kata.

13.5 Käsundisaajal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, nõudes käsundiandjalt lepingu

ülesütlemise ajaks faktiliselt täidetud käsundi maksumuse tasumist, kui käsundiandja

viivitab käsundisaajale makstava tasu maksmisega rohkem kui 30 (kolmkümmend)

päeva.

13.6 Lepingut võib muuta ainult poolte kirjalikul kokkuleppel, vastasel juhul on muudatused

tühised. Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana.

14. Lõppsätted

14.1 Käsundisaaja võib oma lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi (sealhulgas nõudeid)

anda kolmandale isikule üle ainult käsundiandja eelneval kirjalikul nõusolekul.

Käsundiandja nõusolek ei vabasta käsundisaajat tema kohustustest juba täidetud

lepingu osas ega üleandmata kohustuste osas.

14.2 Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes tahteavaldused, mida pooled on

teinud lepingu ettevalmistamise käigus.

14.3 Lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või

poolte kirjalikult määratud tähtpäeval.

14.4 Pooled lahendavad lepingust tulenevad vaidlused heas usus läbirääkimiste teel.

Kokkuleppe mittesaavutamise korral lahendab vaidluse Harju Maakohus.

14.5 Lepingu dokumentideks on käesolev leping ning selle lisad, mis on lepingu

lahutamatuteks osadeks, lepingu muudatused vormistatakse lepingu lisadena.

14.6 Lepingu sõlmimise ajal on lepingule lisatud:

14.6.1 lisa 1 –Käsundi aruande vorm;

14.6.2 lisa 2 - Pakkumine

14.7 Leping on allkirjastatud digitaalselt.

15. Poolte kontaktandmed ja allkirjad

Siseministeerium nimi ja

isikukood Meta Advisory Group OÜ

Pikk 61, 15065 Tallinn Aadress Estonia pst 9, 10143 Tallinn

612 5008 Telefon 53313104

[email protected] e-post [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Lisa 1. Käsunduslepinguga 01.04.2025 nr 7-3/1077-1 täidetud käsundi aruanne [nr]

Käsundiandja Siseministeerium

Käsundisaaja

Aruandlusperiood

Aruande esitamise kuupäev

Täidetud käsundi kirjeldus

 …

 …



Maksumus

Rahastamisallikas Osakaal %

(allkirjastatud digitaalselt)

[käsundisaaja nimi]

[kuupäev]

siseministeerium kirikute ja koguduste seaduse eelnõu menetluse kommunikatsioon META Advisory Märts 2025

MÄRTS 2025 / Meta Advisory Group 2

1. KLIENDI BRIIF: OLUKORRA JA PROBLEEMI KIRJELDUS Riigikogu on ametlikult tunnistanud Moskva patriarhaadi sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks, mis loob võimaluse reageerida olukorrale ka Eestis tegutsevate Moskva patriarhaadiga seotud kirikute osas. Siseministeerium on algatanud kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) muutmise, et piirata usuorganisatsioonide ärakasutamist vaenu või vägivalla õhutamiseks, kusjuures nimetatud seadusemuudatused ei too kaasa kirikute sulgemist ega õigeusu keelustamist Eestis. Probleem on mitmekihiline - Eestis on käivitunud infokampaania, mis süüdistab riiki õigeusklike tagakiusamises ning levitab väärteavet kirikute ja kloostri sulgemise kohta. Kremli-meelne meedia kasutab peamise argumendina põhiseaduses tagatud usuvabadust, püüdes kujundada Eestist rahvusvahelist kuvandit kui riigist, kus rikutakse inimõigusi. See valeinfo jõuab eriti venekeelsete elanikeni Eestis ning võib levida ka rahvusvaheliste organisatsioonideni.

2. EESTI MEEDIAKAJASTUSE ANALÜÜS Meediakajastus KiKoSi muutmise eelnõu osas järgib selgelt kahte erinevat narratiivi, mis on tugevalt mõjutatud meediakanali keelest ning sihtauditooriumist. Kajastuste dünaamika on otseselt seotud erinevate osapoolte avalike seisukohtadega, kuid viimastel kuudel on märgata MPEÕK seisukohtade pooldajate sõnavõttude uut kasvutrendi, mis on tõenäoliselt tingitud parlamentaarse protsessi algusest. Eestikeelne meedia suhtub eelnõusse valdavalt positiivselt või neutraalselt. Peamisteks argumentideks on julgeoleku tagamine, terroristlike ja ekstreemsete ideoloogiate leviku piiramine, usuorganisatsioonide sõltumatuse tagamine ning välisriikide mõjuvõimu piiramine Eesti territooriumil. Eestikeelne meedia on kajastustes enamasti faktipõhine ja neutraalne. Venekeelne meedia seevastu on eelnõu suhtes märksa kriitilisem. Peamisteks vastuargumentideks on eelnõu väidetav vastuolu usuvabadusega, õigeusu koguduste sundimine valima erinevate alluvuste vahel, liigne riigipoolne kontroll usuorganisatsioonide üle (mis võib viia isegi riigikiriku loomiseni), sekkumine usuliste ühenduste struktuuri ning hirm, et eelnõu võib viia usuliste ühenduste sulgemiseni. Venekeelne meedia on kajastustes emotsionaalsem ja kriitilisem. Märkimisväärne on, et esineb selge jaotumine ka kõneisikute osas – eelnõu pooldajad esinevad rohkem eestikeelses meedias, vastased aga venekeelses meedias. See süvendab veelgi meediakajastuse polariseerumist ja erinevate keeleruumide infoväljade lahknemist. Meediakajastuse polariseerumine peegeldab laiemat ühiskondlikku lõhet, kus eestikeelne auditooriumi näeb julgeolekuküsimusi prioriteedina, samas kui venekeelne auditooriumi muretseb rohkem usuvabaduse ja kultuurilise identiteedi säilimise pärast.

MÄRTS 2025 / Meta Advisory Group 3

Enamlevinud poolt ja vastu argumendid:

Poolt Vastu Julgeoleku ja ühiskondliku korra tagamine Vastuolus usuvabadusega Terroristlike ja ekstreemsete ideoloogiate leviku piiramine

Sunnib õigeusu kogudusi valima

Usuorganisatsioonide sõltumatuse tagamine Annab riigile liiga suure kontrolli usuorganisatsioonide üle ning võib isegi viia riigikiriku loomiseni

Välisriikide mõjuvõimu piiramine Sekkumine usuliste ühenduste struktuuri Ebavajalik ja võib viia usuliste ühenduste sulgemiseni

Graafik. Kajastuste hulk Eesti meedias (Eesti- vs venekeelne): 1.03.2024-28.02.2025

3. RAHVUSVAHELISE MEEDIA JA SOTSIAALMEEDIA KAJASTUSED Analüüsides MPEÕK-i ja seadusmuudatuste kajastust rahvusvaheliselt ning sotsiaalmeedias, selgub, et teema ei ole olulist laiemat rahvusvahelist tähelepanu pälvinud. Viimase aasta jooksul on kokku registreeritud ligi 3000 mainimist, mida võib pidada madalaks kajastuse hulgaks rahvusvahelises kontekstis. Geograafilise jaotuse poolest domineerivad meediamainimised peamiselt kahes riigis: Eestis (932 mainimist) ja Venemaal (828 mainimist). See näitab, et teema on jäänud suuresti kahepoolseks küsimuseks, saavutamata laiemat rahvusvahelist resonantsi. Sotsiaalmeedia platvormide osas on teema leidnud kõige rohkem kajastust Venemaa sotsiaalmeedia platvormil VK.com (360 mainimist). Lisaks on märkimisväärne kajastus vene propagandakanalites nagu Дзен (140 mainimist) ja

MÄRTS 2025 / Meta Advisory Group 4

TASS (19 mainimist), mis viitab teema süsteemsele käsitlemisele Venemaa meediaruumis. Oluline on täheldada, et ingliskeelses meedias pole teema kuigi populaarne, vaid 71 mainimisega, millest enamik paikneb Eesti meedia ingliskeelsetel platvormidel. See osutab, et teema ei ole veel jõudnud rahvusvahelisse meediasse ja sotsiaalmeediasse ega saavutanud laialdast rahvusvahelist tähelepanu väljaspool kohalikku ja regionaalset konteksti. Vene meedia hoiab teemat pildis. Kõige suurema ulatusega (reach) kajastuste TOP 10: Sotsiaalmeedias on pilt pisut mitmekesisem, ent venemeelsed narratiivid levivad hästi ka seal. Suurima kaasatusega (engagement) sotsiaalmeediapostituste TOP 10:

MÄRTS 2025 / Meta Advisory Group 5

4. SÕNUMI JA SISU ANALÜÜS Valitsuse ja valitsusasutuste kommunikatsioonis on peamiseks rõhuasetuseks olnud julgeolekuküsimus. See lähenemine on olnud tõhus eestikeelse elanikkonna teavitamisel eelnõu eesmärgist ja vajalikkusest, mida kinnitavad ka küsitluste tulemused – eestikeelne elanikkond mõistab üldjoontes eelnõu vajalikkust ja eesmärke. Meediaruumis domineerivad poliitikute ja ametnike kommentaarid, mis loob mulje teema keerukusest ja politiseeritusest. Teema jääb seetõttu tihti ekspertide ja poliitikute vahel toimuvaks diskussiooniks, millest venekeelne sihtrühm end kõrvale jäetuna võib tunda. Venekeelses meedias on selgelt ülekaalus eelnõu vastaste seisukohad, mis tuginevad peamiselt emotsionaalsetele argumentidele. Need sõnumid kinnitavad venekeelsele elanikkonnale narratiivi eelnõu eesmärkide vastuolust põhiseadusega või isegi pahatahtlikkusest. Sellises infoväljas kinnistub arvamus, et tegemist on diskrimineeriva seadusandlusega, mis on suunatud konkreetselt vene õigeusklike vastu. Eestikeelses meedias on küll esinenud mitmesuguseid MPEÕK valikuid selgitavaid käsitlusi teoloogidelt, ajaloolastelt ja usuliidritelt, kuid need kajastused on sageli liiga kirjeldavad ja fokuseerimata, muutes olulise sisu tuvastamise keeruliseks. Veelgi problemaatilisem on asjaolu, et neid käsitlusi ei ole märkimisväärselt tõlgitud ega adapteeritud venekeelsesse meediasse, mistõttu puudub venekeelses meedias selge ja arusaadav eelnõud toetav narratiiv. Venekeelse sihtrühma jaoks on kogu valitsusasutuste ja poliitikute kommunikatsioon ehitatud pigem eituse või millestki ilmajätmise põhimõttel, mis võib hoopis rõhutada ja võimendada valeinfot. Narratiiv "me ei võta teilt midagi ära" ei aita sihtrühmal mõista muudatuste tegelikku tähendust ja eesmärki, vaid võib tekitada ebakindlust ja kahtlusi. Lisaks on täheldatav märkimisväärne ebajärjepidevus ja killustatus – erinevad kõneisikud esitavad küll sarnaseid argumente, kuid need lood on laialivalguvad ega moodusta terviklikku ning hõlpsasti haaratavat narratiivi. See raskendab teema jälgimist ja arusaamist, eriti nende inimeste jaoks, kes ei jälgi meediat iga päev või süvitsi.

5. TEOREETILINE LÄHTEKOHT: VALEINFO VASTU VÕITLEMISE 3 SAMMAST Valeinfo vastu võitlemisel on kriitilise tähtsusega kolm omavahel seotud sammast, mis aitavad luua tervikliku ja tõhusa kommunikatsioonistrateegia.

Strateegiline sõnum ja vastunarratiiv Tugeva valeinfovastase kommunikatsiooni aluseks on selge, läbipaistev ja järjepidev narratiiv. Oluline on keskenduda tõele, mitte niivõrd valeinfo ümberlükkamisele,

MÄRTS 2025 / Meta Advisory Group 6

sest pidev valede mainimine võib neid hoopis kinnistada. Tõhusa strateegilise sõnumi loomiseks on vaja kasutada emotsionaalseid ja samastatavaid lugusid ning tuua näiteid sarnastest kogemustest, mis aitavad sihtrühmal paremini mõista käsitletavat teemat. Narratiiv peab olema sidus, järjepidev ja lihtsasti mõistetav kõikidele sihtrühmadele.

Kiire reageerimine ja kriisihaldus Valeinfo levikule tuleb reageerida operatiivselt, mis eeldab pidevat reaalajas toimuvat monitooringut, sealhulgas sotsiaalmeedia jälgimist. Kui valeinfo on juba levima hakanud, on oluline pakkuda selgeid, faktidel põhinevaid parandusi. Sageli on tõhusam lasta väärinfot ümber lükata sõltumatutel faktikontrollijatel või muudel usaldusväärsetel allikatel, mitte ainult ametlikel kõneisikutel, kelle sõnumeid võidakse teatud sihtrühmades pidada kallutatuks. Kriisihaldus peab olema koordineeritud, kiire ja järjepidev, et mitte lasta valeinformatsioonil kinnistuda.

Usaldusväärsed kõneisikud ja võrgustikud Kommunikatsioonistrateegia edukus sõltub suuresti sellest, kes sõnumit edastab. Oluline on kaasata erinevaid mõjutajaid ja eksperte, sealhulgas ajakirjanikke, keda sihtauditooriumi usaldab

6. TÄIENDAVAD TEGEVUSED: 6.1 Strateegiline sõnum ja vastunarratiiv Strateegilise sõnumi keskmes peab olema positiivne narratiiv iseseisvumise eelistest ja võimalustest. Vastunarratiiv peaks rõhutama, et tegemist ei ole usuvabaduse piiramisega, vaid hoopis selle suurendamisega, vabastades kiriku välisriigi mõjust ja poliitilisest kontrollist. Väljatöötatava võimaliku narratiivi ja sõnumi kese:

Eesti õigeusu kirik saab olla iseseisev ja edukas ilma Moskva Patriarhaadi alluvuseta. Eraldumine/iseseisvumine suurendab usuvabadust.

Kirikuõiguse ja traditsioonide aspekt Kommunikatsioonis tuleb rõhutada, et kirikuõiguse ja reeglite kogumite traditsioon sisaldab kohalike kirikute enesemääramise õigust. See näitab, et muutused ei ole vastuolus kiriklike kaanonitega, vaid hoopis kooskõlas pikaajaliste traditsioonidega, mis austavad kohalike kogukondade autonoomiat. Tõelise õigeusu tugevdamine Keskne sõnum peaks olema, et iseseisvumine on samm tõelise õigeusu tugevdamise, vabaduse ning kiriku kanoonilise iseseisvuse ja sõltumatuse suunas. Kirik, mis on vaba poliitilisest mõjust, saab paremini keskenduda oma põhilisele missioonile.

MÄRTS 2025 / Meta Advisory Group 7

Ajaloolised pretsedendid Narratiivi võimendamiseks tuleb tuua näiteid ajaloost, kui õigeusu kirikus on olnud mitmeid juhtumeid, kus iseseisvumine on olnud normaalne kiriklik protsess vastavalt muutunud oludele. See näitab, et tänased muutused pole mitte anomaalia, vaid loomulik areng kiriku ajaloos. Konkreetsed näited Kommunikatsioonis tuleks kasutada konkreetseid näiteid kirikutest, mis on ajaloo jooksul Moskva Patriarhaadist eraldunud või katkestanud temaga suhted: Poola Õigeusu Kirik, Läti Õigeusu Kirik, Ukraina Õigeusu Kirik. Need näited illustreerivad, et teised kirikud on edukalt läbinud sarnase protsessi ja jäänud seejuures oma traditsioonidele truuks. Strateegiline sõnum peaks olema koostatud nii, et see resoneeruks nii õigeusklike kogukonnaga kui ka laiema avalikkusega, rõhutades muudatuste positiivset mõju nii usulistele praktikatele kui ka Eesti ühiskonnale tervikuna.

6.2 Kiire reageerimine ja kriisihaldus 6.2.1 Iganädalased meediaraportid Efektiivse reageerimise aluseks on põhjalik informeeritus. Seetõttu tuleb sisse seada regulaarne meediamonitooringu süsteem, mis jälgib nii eesti-, inglis- kui ka venekeelset meediakajastust ning sotsiaalmeedias levivat informatsiooni. Meediamonitooringu raportid peaks valmima vähemalt iganädalaselt, võimaldades operatiivset reageerimist. Selle tegevuse peamised eesmärgid on:

• Venekeelses inforuumis (vene meedia, VK) levivate narratiivide süsteemne kaardistamine, mis võimaldab tuvastada valeinfo mustreid.

• Ingliskeelse meedia kajastuste jälgimine, mis võimaldab vajadusel kiiresti saata selgitusi ja täpsustavat infot ning lisada ajakirjanikke rahvusvahelisse meedialisti

• Venekeelsetes Eesti meediakanalites leviva valeinfo tuvastamine ja sellele kohene reageerimine

6.2.2 Vene valeinfo paljastamine Venekeelses inforuumis levivate väärnarratiivide tuvastamine ja nende kummutamine peab toimuma süsteemselt. Selleks tuleb teha koostööd nii kodumaiste kui ka rahvusvaheliste desinfovastaste võrgustikega:

• Rahvusvahelised võrgustikud: EUvsDisinfo, EU DisinfoLab, DisinfoDigest, Disinfo Watch

• Kodumaised kanalid: venekeelne Delfi, Propastop jt Oluline on mitte ainult valeinfo tuvastamine, vaid ka selle kummutamiseks asjakohaste, faktipõhiste vastuste koostamine ja levitamine sama aktiivselt kui levib

MÄRTS 2025 / Meta Advisory Group 8

valeinfo. See eeldab operatiivset reageerimissüsteemi ja koostööprotseduure nii riigisiseselt kui ka partneritega. 6.2.3 Kriisivalmidus – rahvusvahelise meedia list Ennetava meetmena tuleb koostada põhjalik list välisajakirjanikest, kellele oleks vaja kriisiolukorras riigipoolseid jutupunkte edastada. See tagab, et kui teema peaks välismeedias kriitiliselt kajastamist leidma, on Eestil võimalik kiiresti oma seisukoht edastada. Listi koostamisel tuleks keskenduda:

• Eestit ja meie regiooni reglaarselt katvatele korrespondentidele • Ajakirjanikele, kes on varem saatnud päringuid antud teemal või sarnastel

teemadel • Arvamusliidritele ja kommentaatoritele, kes kujundavad välismeedias Ida-

Euroopa teemalisi arutelusid Lisaks nimekirjale on oluline valmistada ette ka põhilised faktilehed ja jutupunktid, mida saab kriisiolukorras kiiresti kohandada ja levitada, tagamaks, et Eesti sõnum jõuab rahvusvahelisse meediasse kiiresti ja selgelt.

6.3 Usaldusväärsed kõneisikud ja võrgustikud Meediasuhtluses on esimeseks eesmärgiks saavutada kokkulepped kõneisikutega, kelle käsitlus eelnõu eesmärkidest ja võimalustest sarnaneb siseministeeriumi narratiiviga. Usaldusväärsed kõneisikud väljaspoolt valitsust on oluline ressurss, et sõnum jõuaks erinevate sihtrühmadeni ja näiks vähem politiseeritud. 6.3.1 Piirkondlik fookus – Kirde-Eesti Kuna vastuseis eelnõule on tugevaim Kirde-Eestis, on eriti oluline kaasata sealseid mõjukaid kohalikke avaliku elu tegelasi. Potentsiaalse valitsusasutuste ja poliitikute välise kõneisikuna on kaardistatud Sergei Tsvetkov (Narva Muinsuskaitse Seltsi juhataja). Tema kaasamiseks tuleks:

• Korraldada põhjalik briifing koostöös siseministeeriumiga • Pakkuda võimalusi kohalikus ja üleriigilises venekeelses meedias esinemiseks • Tagada talle pidev toetus ja info uuendustest

6.3.2 Venekeelsete väljaannete ajakirjanike kaasamine Oluline kõneisikute ring on venekeelsete väljaannete ajakirjanikud ise, kes saavad olla teema vahendajad ja kontekstipakkujad:

• Sergei Metlev (Postimees) • Anastasiya Tido (Postimees) • Pjotr Suškov (Raadio 4) • Allan Aksiim (ERR ajakirjanik)

MÄRTS 2025 / Meta Advisory Group 9

Nende ajakirjanike puhul on oluline nii briifimine kui ka nende endi esinemiste võimaldamine Eesti venekeelsetesse väljaannetesse tele-, raadio- ja kirjalike intervjuudena, mis aitab sõnumit laiemalt levitada. 6.3.3 Eksperdid ja analüütikud Jätkuvalt on oluline kaasata seni eestikeelses meedias sõna võtnud eksperte ja analüütikuid. Eesmärk on aidata nii varasemad kui ka uued kajastused Eesti venekeelsesse meediasse nii kohalikul kui ka üleriigilisel tasandil. Lisaks, kuigi eestikeelse meedia tarbija ei ole kriitiline sihtrühm, on vajalik ka nendes selle arvamuse hoidmine või tekitamine, et tegemist on vajaliku eelnõuga. Seega soovitame lisaks siseministeeriumi enda mitmekülgsele kommunikatsioonile pakkuda meediale eelnõu menetlemisel olulistes sõlmpunktides ka teisi kõneisikuid, kes ei ole poliitikud ega ametnikud. Need teoloogiat ja/või ajalugu tundvad inimesed esineksid nii kirjalikus meedias kui raadios ja televisioonis kokkulepitud põhisõnumite ja narratiiviga. Peamised eksperdid ja analüütikud, kelle sõnavõtud tuleks tõlkida ja kohandada venekeelsele meediale:

• Kaarel Kullamaa (RKK teadur) • Tauri Tölpt (teoloog) • Harri Tiido • Toomas Jürgenstein (õpetaja, SDE) • Priit Rohtmets (teoloog, kirikuloolane)

6.3.4 Rahvusvaheline mõõde – välisriikide kiriku esindajad Erilise mõjukusega võiksid olla Eesti venekeelses meedias teiste riikide kiriku esindajate sõnavõtud, kes on sarnase protsessi läbi teinud ja oskavad oma kogemusi jagada:

• Metropoliit Makarius (Maletõtš) (endine Ukraina Autokefaalse Õigeusu Kiriku juht)

• Arhiepiskop Iov (Geča) (Konstantinoopoli patriarhaadi esindaja) • Metropoliit Aleksander (Läti) • Piiskop Ioann (Jelgava, Läti) • Metropoliit Stefanus (EAÕK)

Nende välisriikide kiriku esindajate (vähemalt ühe) kaasamine annaks eelnõule rahvusvahelise usalduse dimensiooni ning näitaks, et sarnased protsessid on juba edukalt läbi viidud mujal, ilma et selle käigus oleks kannatanud usuvabadus või õigeusklike õigused. 6.3.5 Proaktiivsed teemapakkumised LMC külastavatele ajakirjanikele 16.–18. maini toimub Eestis rahvusvaheliselt mainekas Lennart Meri julgeolekukonverents (LMC). Selle raames jõuab Eestisse hulk välisajakirjanikke.

MÄRTS 2025 / Meta Advisory Group 10

Koostöös konverentsi korraldajatega on hea võimalus pakkuda ka briifingut Siseministeeriumis KiKoSega seotud teemadel. 6.3.6 Lühianalüüs & kõneisik mõnelt mõttekojalt Koostöös mõne mõttekojaga (RKK või mõni rahvusvaheline mõttekoda) koostada lühianalüüs Moskva õigeusukirikust kui pehme jõu tööriistast Eesti, Läti ja Moldova näitel (vms). See võimaldaks luua paralleele Eesti, Läti ja Moldova olukorra vahel, näidates, et probleem ei puuduta ainult Eestit. Ühtlasi saaksime analüüsi koostajat kasutada olulise kõneisikuna nii Eestis kui vajadusel rahvusvaheliselt. 6.3.7 Eestis asuvate saatkondade briifing Rahvusvaheliste partnerite infoväljas hoidmise jaoks on oluliseks kanaliks lisaks Eesti saatkondadele maailmas ka välissaatkonnad Eestis. Neilt liigub info oma pealinnadesse ja aeg-ajalt ka nende esindustesse rahvusvaheliste organisatsioonide juures. Eestis resideeruvad või Eestit mujalt lähiriikidest katvad diplomaadid on otseühendus teiste riikidega. Ministeeriumi briifing ja/või selleteemaline memo saatkondadele aitab vähendada infomüra.

7. SUURIMAD RISKID 1. Valmisolek tegeleda teemaga rahvusvahelisel tasandil Moskva Patriarhaadi

teema moodustab osa laiemast infosõjast, kus Venemaa püüab süsteemselt õõnestada lääneriikide ühtsust ja usaldusväärsust. Sellises kontekstis on ülioluline pidevalt jälgida ja analüüsida rahvusvahelist meediaruumi, et reageerida operatiivselt valeinfole ja desinformatsioonile. Õigeaegne ja strateegiliselt suunatud info levitamine rahvusvahelistele kanalitele aitab ära hoida eksitavate narratiivide kinnistumist ning võimaldab tugevdada Eesti positsiooni ja usaldusväärsust rahvusvahelisel areenil. Eesti peab olema esimene usaldusväärse info allikas, mitte laskma Kremli-meelsel meedial teema raamistamist enda kätte haarata.

2. Valimisõiguse muudatuste ja Moskva patriarhaadi teema samaaegne käsitlemine rahvusvahelises meedias loob koosmõjus ja üksteist täiendades eksitava narratiivi vähemuste õiguste süsteemsest piiramisest Eestis. Kremli- meelne propaganda püüab tõenäoliselt luua narratiivi "topeltrünnakust" venekeelsele elanikkonnale.

3. Eesti venekeelses meedias tuleb vältida liigset valitsusasutuste tsentraliseeritust sõnumite edastamisel. Kui vaid ministrid ja ametnikud selgitavad eelnõu vajalikkust, võib see jätta mulje poliitilisest survest õigeusule. Usalduse suurendamiseks on vaja kaasata kohalikke eksperte ja usuliidreid, kes suudavad teemat isikupärasemaks muuta.

MÄRTS 2025 / Meta Advisory Group 11

8. eelarve IGAKUISED TEGEVUSED Tegevus Selgitus Maksumus kuus

(KM-ta) Iganädalane meediaraport

Iganädalane raporti koostamine, ettepanekute tegemine ja täiendavatele täpsustustele vastamine.

€1200

Täiendavate kõneisikute teemapakkumised

Igas kuus 2-4 teemapakkumist. Eeskätt Eesti meediale (kirjalik, raadio, tele), vajadusel rahvusvahelisele meediale.

€1680

Projektijuhtimine Regulaarsed projektimeeskonna infokoosolekud, meilivahetus, aruandlus jms (võtab arvesse ühekordsete projektide juhtimise).

€960

ÜHEKORDSED PROJEKTID/TEGEVUSED Tegevus Selgitus Maksumus (KM-

ta) Ühtse narratiivi ja põhisõnumite loomine

Töötuba Meta konsultantide ning siseministeeriumi esindajate koostöös

€2100

Rahvusvaheline meedialist

Rahvusvahelise meedialisti koostamine ja vajadusel uuendamine

€1250

Töö rahvusvaheliste valeinfo paljastamise võrgustikega

Suhtlemine EUvsDisinfo, EU DisinfoLab, DisinfoDigest, Disinfo Watch jt-ga

€2500

Lennart Meri Konverentsi töö ajakirjanikega

Koostöö konverentsikorraldajatega, teemapakkumised välisajakirjanikele, ajakirjanikele kohtumise korraldamine

€2500

Eestis asuvate saatkondade briifing

Kutsed, ürituse korraldamine ja sisulisene kontseptsioon

€3125

• Meta konsultantide tunnitasu võimalike lisanduvate

kommunikatsioonitegevuste puhul: 130 €/h • Pakutud tegevustest on eelarvest välja jäetud mõttekojaga/analüütikuga

tehtava lühianalüüsi pakkumine, mis vajaks tõenäoliselt eraldiseisvat eelarvet.

9. Meta Advisory Group • META Advisory on Eesti juhtiv kommunikatsiooniagentuur, mis ühendab

endas valitsussuhete-, turundus- ning korporatiivkommunikatsiooni suundi.

MÄRTS 2025 / Meta Advisory Group 12

• Turundajate Liidu „Turundusagentuuride maine ja klientide rahulolu" 2018., 2021. ja 2023. aasta uuringute järgi on META Eesti kõige kõrgemalt hinnatud PR-agentuur.

• 2022. aasta Kuldmuna konkursil pälvisime aasta suhtekorraldusagentuuri tiitli ning 2024. aastal võitsime Äripäeva kommunikatsiooniagentuuride TOPi.

• Meie 30+ konsultanti nõustavad üle kogu avalike suhete ja kommunikatsiooniteenuste spektri nii Eesti ja rahvusvahelisi äriorganisatsioone, mittetulundusühinguid kui ka keerulisemaid Eesti avaliku sektori projekte.

• Meta ei nõusta kommertsalusel poliitilisi erakondi. • 2022. aastast on META Advisory Euroopa osa Eesti suurimast valitsussuhete ja

strateegilise kommunikatsiooni ettevõttest Rud Pedersen Group (RPG). RPG on asutatud 2003. aastal, kiiresti laieneva grupi juriidiline peakontor on Stockholmis ning selle üle 600 konsultandi ning 100 partneri töötavad 20 turul üle Euroopa.

Meta eelised: • Strateegilisus ja kommunikatsiooninõustamine kogu spektris, st

valitsussuhetes, turunduskommunikatsioonis ja mainekujunduses. • Kliendi käsutuses on Meta sotsiaalne kapital ja parim võimalik ühiskondlik

võrgustumine, sh pikaajalised ja usalduslikud kontaktid poliitikakujundajate, regulaatorite, tippekspertide, ettevõtlusliidrite, meediajuhtide ja juhtivate ajakirjanikega.

• Tõestatud ning referentside ja soovitustega kaetud kogemus kõikides olulistes valdkondades - energeetikast kliimapoliitikani, finantsteenustest hariduse ja kultuurikorralduseni - võimaldab klientidel kasutada meie omandatud õppetunde ja edulugusid.

• Võimalus korraldada kõik kommunikatsiooniga seotud tegevused ühe kliendijuhi kaudu, jättes koordineerimise ja professionaalse projektijuhtimise Meta hoolde.

10. teostatud tööd Riigikantselei – Avatud Valitsemise Partnerluse tippkohtumine Riigikantseleile pakkusime PR tuge Eestis toimunud avaliku sektori suurima osalejate arvuga sündmuse, Avatud Valitsemise Partnerluse tippkohtumise raames. Meie töö hõlmas laiapõhjalist meediakajastuse korraldamist ning rahvusvahelistele ajakirjanikele mitmekülgsete teemapakkumiste väljatöötamist, tagades ürituse olulisuse ja sisu tõhusa kommunikatsiooni avalikkusele. Kohapealse toe raames aitasime koordineerida meediasuhtlust, toetasime intervjuude korraldamist ning hõlbustasime ajakirjanike ligipääsu sündmuse võtmeisikutele. Tänu sellele saavutasime Avatud Valitsemise Partnerluse tippkohtumisele rahvusvaheliselt arvestatava meediatähelepanu, mis aitas tõsta

MÄRTS 2025 / Meta Advisory Group 13

teadlikkust avatud valitsemise põhimõtete olulisusest nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus - Software Defined Space Conference Konverentsi "Software Defined Space Conference" (SDSC) raames pakkus Meta Advisory PR-partnerlust Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse koosseisu kuuluvale Eesti Kosmosebüroole. Töö keskendus kolmele peamisele eesmärgile: välismaiste ajakirjanike konverentsile kutsumisele, Eesti ettevõtetega seotud lugude kajastamisele nii kohalikus kui ka rahvusvahelises meedias ning kosmosekogukonna aktiveerimisele sotsiaalmeedias. Strateegia põhines põhjalikul meediaanalüüsil, kasutades Meltwateri tööriista Euroopa ja Põhja-Ameerika meedia seireks. Välisajakirjanike kaasamiseks saadeti personaalsed kutsed, mis rõhutasid konverentsi unikaalsust ja pakkusid võimalust külastada Eesti kosmosetehnoloogia ettevõtteid. Eesti meedias keskenduti põnevate ja trendikate teemade leidmisele, mis ühendaksid kosmosevaldkonna laiema ühiskondliku mõjuga, näiteks sidudes Eesti ettevõtete kogemuse Elon Muski Starlinki tegevusega. Sotsiaalmeedia aktiveerimiseks kaasati arvamusliidreid jagama oma kogemusi konverentsiga. Kommunikatsioonitegevuste tulemusena kasvas huvi nii konverentsi kui ka Eesti kosmosevaldkonna vastu laiemalt. Riigikantselei ja HTM – Meedipädevuse nädal Riigikantseleile ja Haridusministeeriumile pakkusime tuge meediapädevuse nädala läbiviimisel, mis keskendus elanikkonna teadlikkuse tõstmisele digitaalse info tarbimise ja kriitilise mõtlemise vallas. Meie töö hõlmas sotsiaalmeedia kampaania kavandamist ja elluviimist, mis tõstis esile meediapädevuse olulisust tänapäeva infomüras ning jagas praktilisi nõuandeid usaldusväärsete infoallikate tuvastamiseks. Kampaania edukuses mängis võtmerolli mitmekesise ekspertide võrgustiku kaasamine, kus erinevate valdkondade spetsialistid jagasid oma kogemusi ja teadmisi meediapädevuse teemadel. Koordineerisime kõneisikute esinemisi meediakanalites, kus nad käsitlesid teemat oma ekspertiisist lähtuvalt, olgu selleks meediaanalüüs, psühholoogia, tehnoloogia või haridus.

MÄRTS 2025 / Meta Advisory Group 14

11. konsultandid Siseministeeriumi projektis Rainer Laurits – mainetiimi juht ja partner (roll: strateegiline nõustamine)

Raineri tagada on strateegiline kommunikatsiooni planeerimine ja kriisikommunikatsioon, selle vältimiseks ajakohane strateegiline nõu, lahendamiseks vajalik ettevalmistus ning kriisimõjude maandamiseks operatiivne tegutsemine. Raineril on 15aastane kogemus kommunikatsioonijuhtimises, millest 10 aastat avalikus sektoris rahandusministeeriumi pressiesindaja ja maksu-

ja tolliameti kommunikatsioonijuhina ning 5 aastat konsulteerides kümnete ettevõtete ja valitusasutuste tipp- ja kommunikatsioonijuhte. Nende aastate jooksul on Rainer puutunud kokku laia ühiskondliku mõjuga projektidega, millest mõnegi puhul oli võtmeelement kriisikommunikatsiooni juhtimine. Samuti on Rainer löönud aktiivselt kaasa üleriigiliste kriiside puhul kokku kutsutava riigi kommunikatsioonikeskuse töös (sh Covid-kriis). Elo Ellermaa – vanemkonsultant (roll: Eesti meedia)

Elo on META vanemkonsultant, kellel on väga pikaajaline meediakogemus. Ajakirjaniku ja saatejuhi mitmekülgne töö Eesti Rahvusringhäälingu uudistetoimetuses on andnud talle teadmised ja oskused orienteeruda meediamaastiku erinevates võimalustes ja vajadustes. Elo tugevuseks on aidata leida klientidel pidevalt muutuvas meediavaldkonnas just neile sobivad väljundid. Enne META-ga liitumist töötas Elo riigiettevõtte Elering

kommunikatsioonitiimis, kust võttis kaasa tugevad teadmised energeetikasektorist ja selle erinevatest tahkudest, aga ka elutähtsa teenuse osutajate kommunikatsioonitegevuste vajadustest ja eripäradest. Pavel Prokopenko – konsultant (roll: venekeelne Eesti meedia)

Pavel Prokopenko on teinud tihedalt koostööd paljude venekeelsete ajakirjanikega, sealhulgas ka Ida-Virumaa kohalike lehtede toimetajatega nii PPA Ida prefektuuri pressiesindajana kui ka kultuuriministri nõunikuna. Ta on sage kontakt kolmele suurimale venekeelsesele meediaväljaandele — rusERR, rusPostimees ning rusDelfi. Ühtlasi spetsialiseerub Pavel Eesti venekeelse infovälja analüüsimisel nii avalikus meedias kui ka sotsiaalmeedias,

uurides ning jälgides pahatahtlike narratiivide ja valeinfo levikut. Pavel on ka varasemalt neil teemadel avalikult sõna võtnud.

MÄRTS 2025 / Meta Advisory Group 15

Cairit Rebane – vanemkonsultant (roll: rahvusvaheline meedia, monitooring)

Cairitil on pea 10-aastane kogemus kommunikatsioonitööst era-, avalikust ja vabasektorist. Enne META-ga liitumist 2021. aastal töötas ta pressiatašeena Prantsuse saatkonnas. Tema töö hõlmas nii meediasuhete korraldamist, poliitikaanalüüside ja - briifide koostamist kui ka kommunikatsiooniprojektide juhtimist. Olles töötanud in-house eksperdina erinevates

organisatsioonides, oskab Cairit kliente toetada nii strateegiate koostamises, projektide ja protesside juhtimises, meediasuhete planeerimiseses ja elluviimises. Eriliselt sütitavad teda rahvusvaheliste meediasuhete ja kaitsevaldkonnaga seonduvad teemad. Pakkumise koostas: Rainer Laurits Mob: +372 5561 0991 [email protected] META Advisory Group