Pöördumine usuliste ühenduste poole seoses põhiseaduse muudatuste ja vaimulikele esitatud nõuetega

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Põhiseaduse muudatuste vastuvõtmine ja

vaimulikele seaduses esitatud nõuded

Austatud usuliste ühenduste juhid

Riigikogu võttis 26. märtsil 2025 vastu muudatused Eesti Vabariigi põhiseaduses, mis

seonduvad hääleõiguslikkusega kohalike omavalitsuste volikogude (KOV) valimistel. Kuivõrd

kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) § 20 lõikest 1 tulenevalt on hääleõiguslikkus KOV

valimistel seotud õigusega olla vaimulik, on muudatused tekitanud usulistes ühendustes

küsimusi, mida alljärgnevalt peame vajalikuks selgitada.

KiKoS § 20 kehtiv redaktsioon ja selle rakendamise praktika

KiKoSe sätted, et vaimulikuks võib olla isik, kellel on hääleõigus kohaliku omavalitsuse

volikogu valimistel ning erandina sellest reeglist võib vaimulikuks olla isik, kellele on taotletud

ja antud elamisluba, kehtivad juba 1993. aastast. Siiani ei ole nende sätete põhiseaduspärasust

kahtluse alla seatud ning kõigi usuliste ühenduste vajadusi on nende sätete senine

rakenduspraktika rahuldanud.

KiKoS § 20 „Vaimulik“ on kehtivas redaktsioonis järgmine:

(1) Usulise ühenduse vaimulik võib olla isik, kellel on hääleõigus kohalike omavalitsuste

valimistel. Vaimulikule esitatavad muud nõuded kehtestab usuline ühendus.

(2) Usulise ühenduse juhatusel on õigus kutsuda vaimulikku väljastpoolt Eestit ning taotleda

töö- ja elamisluba välismaalasest vaimulikule vastavalt välismaalaste seaduses ja muudes

õigusaktides sätestatule.

KOV valimistel on tulenevalt valimisseadusest hääleõiguslikeks isikuteks Eesti kodanik ja

Euroopa Liidu kodanik, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kelle püsiv elukoht asub

vastavas vallas või linnas, ning nendele tingimustele vastav välismaalane, kes elab Eestis

pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel.

KiKoS § 20 lõigete 1 ja 2 koostoimes on senine reaalne praktika olnud, et vaimulikeks on EV

ja ELi kodanike kõrval saanud olla nii pikaajalise elaniku kui ka tähtajalise elamisloa alusel

Eestis elavad isikud, samuti ka viisa alusel Eestis viibivad isikud. Seega on reaalne tõlgendus

olnud läbi enam kui kolme aastakümne nii avar kui võimalik. Oluline on olnud, et vaimulikul

oleks kehtiv seaduslik viibimisalus Eestis.

2 (2)

Seda avarat tõlgenduspraktikat arvestades ei oleks ka pärast põhiseaduse muudatuste jõustumist

reaalset ohtu, et osad vaimulikud võiksid kaotada õiguse olla vaimulik või et ei saaks ametisse

asuda uusi vaimulikke, kuid õigusselguse huvides on siiski otstarbekas ja põhjendatud anda

nendele sätetele uus sõnastus.

Põhiseaduse muudatuste vastuvõtmisest tulenevad sammud

Põhiseaduse muudatuste sisu ja jõustumine

KOV valimistel on hääleõiguslikeks selle KOV maa-alal püsivalt elavad Eesti kodanikud ja

Euroopa Liidu kodanikud (2025. a sügisel toimuvatel valimistel viimast korda veel ka

kodakondsuseta isikud), kes on vähemalt 16 aastat vanad. Seega kolmandate riikide kodanikel

KOV valimistel edaspidi enam hääleõigust ei oleks.

Muudatused jõustuvad kolm kuud pärast nende väljakuulutamist Vabariigi Presidendi poolt, st

2025. a juuli I pooles (mõistagi eeldusel, et muudatused saavad välja kuulutatud;

kodakondsuseta isikute hääletamisõiguse kadumist puudutav jõustub 1. märtsil 2026).

Seega ei muutu enne 2025. aasta juuli algust ka õiguslikus plaanis seonduvalt vaimulikega

mitte midagi.

KiKoSe § 20 lõigete 1 ja 2 muutmise menetlus

Tulenevalt põhiseaduses tehtud muudatustest vajab kindlasti muutmist KOV valimise seadus,

mille osas menetletakse vastavat eraldi seaduseelnõu, ning on loogiline, et seonduvalt

hääleõiguslike isikute ringi muutumisega vajavad sama seaduseelnõu raames muutmist ka

KiKoSe vastavad sätted, tagamaks, et vaimulikke puudutavad ametikriteeriumid ei muutuks

senisest piiravamaks.

Siseministeerium on suhelnud sel teemal Riigikogu vastavate komisjonidega, täpsustamaks

ülalnimetatud muudatuste menetlemise kava. Kõnealused muudatused tehakse kindlasti enne

juulikuud.

KiKoSe § 20 lõigete 1 ja 2 võimalike muudatuste sisu

Siseministeerium leiab, et vaimuliku ametikriteeriumide edasine seostamine

hääleõiguslikkusega KOV valimistel ei ole vajalik ega põhjendatud.

Kuna juba siiani kehtiva rakenduspraktika aluseks on kriteerium, et vaimulikul oleks Eestis

viibimiseks seaduslik alus, siis sellisena see põhimõte võikski saada ka KiKoS § 20 lõigete 1 ja

2 uues redaktsioonis sätestatud.

Peame oluliseks, et uue redaktsiooni sõnastamine toimuks koostöös ministeeriumi ja

usuliste ühenduste vahel, mh et põhjendatud erijuhtumid ei jääks õiguslikult katmata. Sellega seoses suhtleme lähipäevil kindlasti nii Eesti Kirikute Nõukoguga kui ka suuremate

usuliste ühendustega, arutamaks sätete uue sõnastuse üle.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Tulit

usuasjade ja kodanikuühiskonna osakond

osakonnajuhataja