Elanikkonnakaitse pädevusmudel

Elanikkonnakaitse pädevusmudel

Psühholoogiline esmaabi

Ulatuslik evakuatsioon

Varjumine

Kriisiolukorraks valmistumine ja selle ajal käitumine

Teab, kuidas erinevateks kriisideks valmis olla ja nende korral käituda. Teab, miks on koostöö kriisi eel ja

ajal oluline ning kuidas üksteisele abiks olla.

Mõistab, mis on ulatuslik evakuatsioon ja kuidas selleks valmistuda.

Mõistab, millal ulatuslikku evakuatsiooni rakendatakse ja kuidas selle korral käituda.

Teab, mis on psühholoogiline esmaabi ja kuidas seda osutada.

Teab, miks on varjumine vajalik ning oskab vastavalt vajadusele varjuda.

Erinevad riskid ja kriisid

Ohuteavitus ja info kriisi ajal

Teab, mis on erinevad riskid ja kriisid, mis võivad meid ohustada.

Teab, millised on riigi kasutatavad ohust teavitamise viisid ja kuidas vastavalt teavitusele käituda.

Elanikkonnakaitse

Elanikkonnakaitse pädevusmudel on

raamistik, mis kirjeldab koolistmeti teadmisi, oskusi

ja hoiakuid, mida on vaja elanikkonnakaitse ülesannete

täitmiseks parimal võimalikul viisil.

G

I

II

III

Mudeli põhjal õpilasena: • tean, mis on • elanikkonnakaitse; • saan aru, miks • elanikkonnakaitse on oluline; • usaldan ja kuulan riiki; • mõistan enda ja teiste • rolli elanikkonnakaitses.

EE- ALARM

Elanikkonnakaitse pädevusmudel sisaldab kooliastmeti pädevusi, teadmisi, oskusi ja hoiakuid järgmistes valdkondades:

VARJUMINE Varjumine tähendab ohustatud alal kiiret liikumist turvalisse siseruumi, et kaitsta oma elu ja tervist.

Parim varjumiskoht

on lähim varjumiskoht!

Avalikud varjumiskohad on hoonetes paiknevad

tugevamad ruumid, mis on mõeldud eeskätt

avalikus ruumis viibivatele inimestele kiireks

lühiajaliseks varjumiseks vahetu ohu korral.

Ettevalmistatud varjumiskohad (mitteavalik)

on olemasolevates hoonetes varjumiseks kohandatud

ruumid konkreetse hoone elanikele, töötajatele ja

külalistele.

Varjumiskohas: • Jälgi ja otsi ametlikest kanalitest lisainfot. • Järgi saadud juhiseid.

Kuidas ma aru saan, et pean varjuma? Ohuolukorras saadab riik sulle ohuteavituse, et pead varjuma.

Kui kuuled sireene, siis varju kohe lähimasse siseruumi.

Kui saad EE-ALARMilt teavituse, siis varju kohe lähimasse siseruumi.

Kui tekib olukord, kus tunned vajadust varjuda, aga ohuteavitust pole saanud, siis varju ikkagi.

EE- ALARM

Kõige olulisem on alati varjuda.

EE- ALARM

Varjumine võib päästa elusid nii sõjaliste konfliktide, looduskatastroofide

kui ka inimtekkeliste õnnetuste korral.

EE-

ALARM

ULATUSLIK EVAKUATSIOON Ulatuslik evakuatsioon on kriisiolukorra või selle ohu korral elanikkonna ajutine ümberpaigutamine ohutusse asukohta.

Evakuatsiooni/kriisikott tuleb panna kokku sõltuvalt

enda ja oma pere vajadustest.

Evakueerudes võta kaasa esmavajalikud asjad nagu

dokumendid, sularaha, ravimid, telefon, laadija, joogivesi ja söök jms.

Kui saad teavituse, et pead evakueeruma,

tee seda kindlasti. Liigu võimalusel oma transpordiga ja lahku ohupiirkonnast

esimesel võimalusel.

Eelista väljaspool ohupiirkonda suvilas,

sugulaste või lähedaste juures viibimist.

Riigi korraldatud transport, evakuatsioonikoht ja

magamisvarustus on mõeldud eelkõige neile, kellel puudub

võimalus ise liikuda, alternatiivne elamiskoht või ajutine peatumispaik.

Evakueerumata jätmine võib tähendada enda, lähedaste ja ka teiste inimeste elude tõsisesse ohtu seadmist!

Psühholoogilist esmaabi saab anda igaüks, kellel on selleks valmisolek ja kes tunneb

psühholoogilise esmaabi tegevussamme, milleks on

JÄLGI – KUULA – AITA

PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI

AITA – Mida teha edasi? • Aita baasvajadusi täita ja toime tulla

esmaste probleemidega. • Vii inimene kokku oma lähedaste

ja vajadusel teiste abistajatega. • Jaga teavet, mis vastab tõele.

JÄLGI – Mis seis on? • Veendu, et abistama minek on sinu jaoks ohutu. • Tee kindlaks, kes vajavad arstiabi. • Märka neid, kellel avalduvad šokireaktsioonid. • Otsi inimesi, kelle baasvajadused on täitmata.

KUULA – Millised on inimeste vajadused ja mured? • Tutvusta end ja küsi, millega saaksid aidata. • Kuula, kui inimene soovib rääkida. • Küsi, mida inimene praegusel hetkel kõige enam vajab

ja mille pärast muretseb?

Psühholoogiline esmaabi on mõeldud kaasinimese toetamiseks kriisiolukordades nagu lähedase kaotus, erinevad õnnetus- ja katastroofijuhtumid, sõjaline konflikt vms.

ENESEHOID – Kuidas ise toime tulla? • Tee igapäevaselt midagi nauditavat. • Abistades kasuta stressi ohjamiseks

lühikesi lõõgastusharjutusi. • Peale abistamist puhka, mõtesta

ja vajadusel jaga kogetut teistega.

Psühholoogiline esmaabi

Ulatuslik evakuatsioon

Varjumine

• Teab, missugused kriisid võivad teda ohustada ja kuidas nendeks valmistuda.

• Teab, mis on elutähtsad teenused. • Teab, kus asuvad tema kodule ja koolile

lähimad kerksuskeskused. • Mõistab kriisiks valmisoleku vajadust. • Käitub vastavalt talle antud kriisijuhistele.

• Teab, mis olukorras on vaja evakueeruda. • Täidab talle usaldusväärse inimese korraldusi.

• Teab, mis on inimese peamised vajadused (turvatunne ja baasvajadused: vesi, söök, peavari, uni, hügieen, riided).

• Teab oma lähedaste kontakte ja lasteabi telefoninumbrit.

• Märkab, kui kaaslane on mures, ja teab, kelle poole võib abi saamiseks pöörduda.

• Teab avaliku varjumiskoha märgist. • Teab, mis olukorras on vaja varjuda. • Kuulab tema jaoks usaldusväärse inimese,

nt õpetaja, lapsevanema, politseiniku jt, korraldusi ja juhtnööre ning käitub vastavalt nendele.

Erinevad riskid ja kriisid

Ohuteavitus ja info kriisi ajal

• Teab, mis on erinevad riskid. • Teab, mis on kriisid. • Teab, missugused riskid ja kriisid on

tõenäolised tema kodukohas. • Toob näiteid teda ümbritsevatest

ohuallikatest ja võimalikest kriisidest. • Mõistab kriisideks valmisoleku vajadust.

• Teab, millised on erinevatest ohtudest teavitamise viisid. • Teab oma lähedaste kontakte ja olulisi riiklikke telefoninumbreid,

mida võib vaja minna ohu olukorras. • Teab, kelle poole ohu olukorras pöörduda. • Märkab ohtlikke olukordi ja teavitab lähedasi ohust. • Käitub vastavalt kriisijuhistele.

I kooliaste

ELANIKKONNAKAITSE PÄDEVUSMUDEL Mõistan kriisideks valmisoleku vajadust ja

tean kelle poole ohu olukorras pöörduda.

G

I

II

III

Kriisiolukorraks valmistumine ja selle ajal käitumine

EE- ALARM

Psühholoogiline esmaabi

Ulatuslik evakuatsioon

Varjumine

Erinevad riskid ja kriisid

Ohuteavitus ja info kriisi ajal

• Teab riski tunnuseid. • Teab kriisi tunnuseid. • Teab, millistest allikatest leida

usaldusväärset infot riskide ja kriiside kohta. • Nimetab ja eristab inim- ja loodustekkelisi riske. • Mõistab, mis riskid ja kriisid võivad ohustada Eestit. • Mõistab erinevates kriisides kohanemise vajadust. • Väärtustab turvalist käitumist ja hoidub

riskikäitumisest.

• Teab, millistest infoallikatest kriisi ajal usaldusväärset infot leida. • Teab, kus asub tema kodukohas lähim kerksuskeskus ja millist abi sealt saab.

• Teab, kuidas käituda elutähtsate teenuste katkemise korral. • Teab, millistest usaldusväärsetest allikatest leiab kriisiks

valmistumisel ja selle ajal käitumisjuhiste saamiseks infot elutähtsate teenuste kohta.

• Teab, mida, kui palju ja kui pikaks ajaks varuda kriisiolukorraks. • Teab, kust leida elutähtsate teenuste puudumise kohta infot

ja kuidas vastavalt sellele tegutseda. • Teab, millist infot ja abi võib saada kerksuskeskusest. • Teab, kuhu kriisiolukorras abi otsimiseks pöörduda. • On valmis oma võimaluste piires ise hakkama saama ja teisi abistama. • Väärtustab kriisis turvalist käitumist ja hoidub riskikäitumisest.

• Teab, mis olukordades ja miks tuleb evakueeruda. • Teab oma pere võimalusi evakueerumiseks. • Teab, mida evakueerumise korral kodust kaasa võtta.

• Mõistab kriisiolukorras rahulikuks jäämise vajadust. • Teab, kuidas võivad inimesed kriisiolukordades reageerida. • Teab, et kriisiolukorras on kõige olulisem enda turvalisus. • Tunneb aktiivse kuulamise põhimõtteid. • Saab aru, mis on konfidentsiaalsus ja millisel juhul

(oht elule ja tervisele) ei saa talle usaldatud infot ainult enda teada jätta.

• Märkab kaaslase abivajadust ja teab, kelle poole ta erineva mure korral suunata.

• Teab varjumise põhimõtteid. • Teab, millise ohu korral, kuhu ja kuidas varjuda. • Käitub varjumisel saadud juhiste järgi.

• Teab, mis on ohuteavituse kanalid ja oskab info õigsust kontrollida. • Tunneb ära ohuteavituse sõnumi ja käitub vastavalt juhistele. • Usaldab riigi ohuteavituse kanalites edastatud infot.

II kooliaste

Mõistan, kuidas kriisiolukorras ennast hoida ja vajadusel üksteist toetada.

G

I

II

III

Kriisiolukorraks valmistumine ja selle ajal käitumine

EE- ALARM

ELANIKKONNAKAITSE PÄDEVUSMUDEL

Psühholoogiline esmaabi

Ulatuslik evakuatsioon

Varjumine

Erinevad riskid ja kriisid

Ohuteavitus ja info kriisi ajal

III kooliaste

• Mõistab, mis on erikorrad ja mis juhul neid rakendatakse.

• Oskab abistada kriisiolukorras teisi ennast ohtu seadmata.

• Käitub turvaliselt, täidab talle antud juhiseid ja hoidub riskikäitumisest.

• Peab kriisiks valmistumist vajalikuks. • Teab, milliseid varusid tal kriisis hakkama saamiseks

vaja on ja kuidas neid kasutada. • Teab, kuidas iseseisvalt hakkama saada

elutähtsate teenuste katkemisel. • Käitub kriisiolukorras ennast ohtu seadmata.

• Teab oma pere kriisiplaani ja mida pere vajadusteks kodust lahkudes kaasa võtta.

• Teab, kuidas kodust määramatuks ajaks lahkudes kodu ohutuks muuta.

• Käitub evakuatsiooni korral vastavalt juhistele ja enda teadmistele.

• Teab, mis on psühholoogiline esmaabi ja selle tegevussammud: jälgi-kuula-aita.

• Teab, mis on enesehoid ja miks see on oluline nii igapäevaselt kui kriisiolukorras abistades.

• Teab, kuidas ohtu märgata, hinnata ja valida ohutu varjumiskoht. • Mõistab vajadust varjumisolukorras abivajajaid märgata ja toetada.

• Teab, mille alusel informatsiooni tõepärasust hinnata. • Teab, kuidas ohuteavituse saamisel infot mõtestada

ja jagada, ning tegutseb vastavalt juhistele.

Suudan kriisi ajal kuni abi saabumiseni ise toime tulla ja vajadusel lähedasi toetada.

G

I

II

III

Kriisiolukorraks valmistumine ja selle ajal käitumine

EE- ALARM

ELANIKKONNAKAITSE PÄDEVUSMUDEL

Psühholoogiline esmaabi

Ulatuslik evakuatsioon Varjumine

Erinevad riskid ja kriisid

Ohuteavitus ja info kriisi ajal

gümnaasium

• Teab, mis on tsiviil- ja riigikaitselised kriisid ning kuidas nende korral käituda.

• Märkab ja hindab kriisiolukorda, tegutseb vastavalt olukorrale.

• Tuleb toime kriisi korral ning vajadusel otsib abi. • Aitab võimalusel abivajajaid ennast ohtu seadmata. • Teab, kuidas elutähtsate teenuste katkemiseks valmistuda,

oma tegutsemist kavandada ja elutähtsa teenuse puudumisel tegutseda. • Teab varude hoiustamise põhimõtteid ja kasutab neid otstarbekalt. • Teab, mis olukorras peab ise hakkama saama, millal tuleb appi KOV ja millal riik.

• Teab, millised on varjumiskoha ja varjendi erinevused. • Teab, kuidas varjumiskohta vastavalt vajadusele

varjumiskindlamaks muuta. • Teab, kuidas teisi varjumise ajal abistada.

• Evakueerub tulenevalt ohust ja korraldab ka oma koduste evakuatsiooni.

• Panustab vajadusel oma oskuste piires kogukonna evakuatsiooni korraldamisse.

• Käitub vastavalt psühholoogilise esmaabi tegevussammudele.

JÄLGI • Veendub, et ümbrus on abistama minemiseks ohutu. • Teeb kindlaks inimesed, kes vajavad meditsiinilist abi. • Märkab inimesi, kelle peamised vajadused võivad olla

rahuldamata ja kellel avalduvad kriisireaktsioonid.

KUULA • Loob abivajajaga kontakti. • Kuulab toetavalt ja küsib inimese vajaduste

ja murede koht.

AITA • Aitab kaasa, et abivajaja baasvajadused saaksid täidetud. • Aitab inimesel oma lähedaste ja/või teiste abistajatega

kontakti saada. • Teab ohvriabi kriisitelefoni numbrit. • Jagab kriisiolukorras asjakohast infot.

ENESEHOID • Rakendab regulaarselt enesehoiu tegevusi.

• Teab ja oskab leida võimalusi kriisiolukorras infot saada ja edastada. • Tunneb ära valeinfo ja reageerib manipulatsioonile asjakohaselt. • Mõistab riski- ja kriisikommunikatsiooni erinevust

ning valib õige tegutsemisviisi.

Suudan kriisi ajal kuni abi saabumiseni ise toime tulla ja võimalusel ennast ohtu seadmata teisi abistada.

G

I

II

III Kriisiolukorraks valmistumine ja selle ajal käitumine

EE- ALARM

ELANIKKONNAKAITSE PÄDEVUSMUDEL

Elanikkonnakaitse eesmärk on kaitsta inimesi ja ühiskonda

kriisisolukorras nii rahu- kui sõjaajal.

Elanikkonnakaitse tegevused on: • Ohuteavitus ja kriisikommunikatsioon • Pääste- ja demineerimistööd • Ulatuslik evakuatsioon • Varjumine • Vältimatu abi ja katastroofimeditsiin • Vältimatu sotsiaalabi • Vaimse tervise ja psühhosotsiaalse abi pakkumine kriisi ajal • Elanike ja kohaliku omavalitsuse üksuste kriisiteadlikkus

Elanikkonnakaitse aluseks on inimeste suutlikkus kriisi ajal ennast kuni abi saabumiseni

ise kaitsta ja vajaduse korral üksteist aidata.

Riik: meetmete süsteemi loomine

ja koostöö!

Kohalik omavalitsus: kriisiolukorras inimese

kõige lähem abistaja! Kogukond: teineteise

hakkamasaamise toetamine!

Elanik: oma kriisivarude

ja -valmiduse eest vastutaja!

ELANIKKONNAKAITSE

ERINEVAD RISKID JA KRIISID

Üleriigilised riskid mõjutavad kogu riiki. Piirkondlikud riskid puudutavad aga kindlat ala.

• Äärmuslik sademehulk ja üleujutuse oht

• Tugevad tormid • Erakordne kuumus • Metsa ja maastiku

tuleohtlikkus

Inimtekkelised mittekuritegelikud riskid • Ulatuslik elektrikatkestus • Ulatuslik sidekatkestus • Tuumaõnnetus • Transpordiõnnetus • Suure kannatanute arvuga põleng või varing • Mere- ja rannikureostus • Ulatuslik põgenike seaduslik ränne

Inimtekkelised kuritegelikud riskid • Sõjaline oht • Vaenulike riikide eriteenistused • Terrorismioht • Korruptsiooni levik • Massiline ebaseaduslik sisseränne

Kriis Kriis on ootamatu ja erakorraline olukord, mis ohustab inimeste elu, tervist või vara

ning häirib ühiskonna normaalset toimimist.

Loodustekkelised riskid

Haiguspuhangute riskid • Epideemia levik • Loomataud

KRIISIOLUKORRAKS VALMISTUMINE JA SELLE AJAL KÄITUMINE Sinu ja Sinu lähedaste toimetulek ja turvalisus kriisiolukorras sõltuvad eelkõige teist endast. Mida paremini on elanikkond kriisiks valmistunud, seda kergemad on selle tagajärjed kogu ühiskonnale.

Elekter Elektrita ei toimi mitmed eluks vajalikud teenused, sh internet, küte, vesi, kanalisatsioon ja muu.

Soojus Kui sinu kodu soojavarustus sõltub elektrist, mõtle läbi alternatiivsed võimalused.

Vesi ja kanalisatsioon Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse katkestuse korral hinda, millised probleemid tekivad sinu kodus vee puudumisel.

Side Väga paljud elektrist sõltuvad teabe- ja sidevahendid võivad lakata töötamast hetkega. Töö lõpetavad televiisor, raadio, WiFi-ruuter, lauatelefon, tulekahju- ja muu signalisatsioon, väravate ja uste avamise mehhanismid ning muud igapäevaelus tavalised seadmed. Lisaks võib kaduda andmeside.

Kodused varud

Arvesta alati võimalusega, et kriisiolukorra tõttu ei saa kodust lahkuda.

Kriisivaru ei ole midagi eraldiseisvat, vaid see võib olla igapäevaselt kasutatav.

Mõtle läbi, milliseid vahendeid ja varusid

vajab su pere, et iseseisvalt vähemalt üks nädal hakkama saada.

Teenuseid, millel on ülekaalukas mõju

ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab

vahetult inimeste elu või tervist või teiste olulise teenuse toimimist,

nimetatakse

elutähtsateks teenusteks.

Joogivesi

Toit

Ravimid

Esmaabivahendid

Hügieenvahendid

Energiaallikad

Alternatiivsel toitel raadio

Valgusallikad

Muud varud ( sularaha, autokütus ja muu perele vajalik)

OHUTEAVITUS JA INFO KRIISI AJAL

Ohuteavitus on ametlik teave, mis edastatakse elanikkonnale

kriitilise sündmuse või ohu korral koos käitumisjuhistega.

Riigi ohuteavituse terviksüsteemi nimi on EE-ALARM ja selle kaudu saadetakse kiireid ja vahetuid teavitusi ohustatud elanikele.

Selleks, et olla valmis ohuteavitustele kiirelt reageerima, tasub juba aegsasti valmistuda veebilehel olevalmis.ee toodud juhiste põhjal.

Mida teha ohuteavituse korral? Ohuteavituse saamisel suhtu sellesse ülitõsiselt, käitu kiiresti vastavalt saadud juhistele ja otsi riigipoolset lisainfot.

Olukorrateadlikkus! Oluline on, et inimene teab, kust kohast kontrollida

ohuteavitusena saadud info usaldusväärsust ning leida vajadusel lisainfot.

Ohualapõhine SMS Mobiiliäpid „Ole valmis!“ ja „Eesti.ee“

Ribatekstid ETV ja ETV+ kanalitel

Ribatekst Vikerraadio kanali ekraanil (RDS)

Veebilehtedelt • kriis.ee • olevalmis.ee Riigiinfo telefonilt 1247 ERRi meediakanalitest

Infot saab kontrollida:

Ohu möödumisest antakse teada

EE-ALARM süsteemi kaudu

(va sireen).

Sireenivõrgustik

Kui saad ohuteavituse, varju kohe lähimasse siseruumi ning alles siis otsi infot.

EE- ALARM

EE- ALARM

EE-ALARM osad on:

Kui saad ohuteavituse, edasta see võimalusel lähedastele ja ohupiirkonnas viibivatele inimestele.

EE- ALARM

Raua tn 2 / 10124 Tallinn / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / registrikood 70000585

Siseministeerium

[email protected]

31.03.2025 nr 7.4-2.1/1910

Elanikkonnakaitse pädevusmudel

Esitame Teile Elanikkonnakaitse pädevusmudeli, kus on kirjeldatud kooliastmeti õpilastele

vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. See on toetav materjal üldhariduskoolidele selleks, et

kõik osapooled oleksid parimal viisil ette valmistatud iseseisvalt kriisides hakkama saama.

Pädevusmudel on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 ülesanne Päästeametile,

mille eest vastutab siseminister ja kaasvastutaja haridusminister.

Pädevusmudel on hea abimaterjal:

 kooli õppekava koostamisel ja kooli kriisiplaani rakendamisel;

 haridustöötajatele, et laiendada õpilaste elanikkonnakaitsealaseid teadmisi, kujundada

oskusi ja hoiakuid kriisiolukorras tegutsemiseks;

 aineõppe kavandamisel ja õppekeskkonna korraldamisel seoses elanikkonnakaitse

pädevustega.

Pädevusmudel on tulevikus leitav Päästeameti kodulehel ning lingituna Haridus- ja

Teadusministeeriumi õppekava materjalide veebis. Lisaks oleme loonud abistavad

lisamaterjalid haridustöötajatele, et elanikkonnakaitse teemasid saaks käsitleda kõige

ajakohasema info põhiselt.

Peale pädevusmudeli kinnitamist on vajalik koostada Päästeameti ja Haridusministeeriumi

ühine tegevuskava selleks, et mudel parimal viisil rakenduks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margo Klaos

peadirektor

Lisa(d):

1. Elanikkonnakaitse pädevusmudel

2. Visuaalid 1-12

Anni Alev

+372 58618856

[email protected]

Elanikkonnakaitse pädevusmudel

Elanikkonnakaitse pädevusmudel on raamistik, mis kirjeldab kooliastmeti teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mida on vaja elanikkonnakaitse ülesannete täitmiseks

parimal võimalikul viisil.

Pädevusmudel on hea abimaterjal:

• kooli õppekava koostamisel ja kooli kriisiplaani rakendamisel;

• haridustöötajatele, et laiendada õpilaste elanikkonnakaitsealaseid teadmisi, kujundada oskusi ja hoiakuid kriisiolukorras tegutsemiseks;

• aineõppe kavandamisel ja õppekeskkonna korraldamisel seoses elanikkonnakaitse pädevustega.

Vajadus pädevusmudeli järele

Üleilmsed ja kohalikud kriisid on sagenenud ning elanikkonnakaitse on osa laiemast riigikaitse süsteemist. Elanikkonnakaitse eesmärk on suurendada kogu

ühiskonna kerksust, sh inimeste enda valmidust kriisides toime tulla ja taastuda, nii et kriisis oleks inimeste elu ja tervis kaitstud. Seda igasuguses kriisis, nii

loodusõnnetuste, katastroofide kui ka tahtmatust või tahtlikust inimtegevusest tingitud kriiside, sh sõja korral. Elanikkonnakaitse aluseks on inimeste

suutlikkus kriisi ajal ennast kuni abi saabumiseni ise kaitsta ja vajaduse korral üksteist aidata. Pädevusmudel on toetav materjal üldhariduskoolidele selleks, et

kõik osapooled oleksid parimal viisil ette valmistatud iseseisvalt kriisides hakkama saama.

Mõisted

Elanikkonnakaitse – meetmete süsteem, mille eesmärk on inimese ja ühiskonna kaitsmine kriisiolukorras nii rahu kui ka sõjaajal.

Elutähtsad teenused – teenused, mis on hädavajalikud ühiskonna toimimiseks ja mille katkemine ohustab inimeste elu ja tervist.

Erakorraline seisukord – oht Eesti põhiseaduslikule korrale ehk olukord, kus mõjutatakse meie riigi iseseisvat otsustusõigust ja iseolemist.

Erikord – ajutine õiguslik kord, mis kehtestatakse kriisi lahendamiseks, piirates inimeste õigusi ja vabadusi.

Eriolukord – hädaolukord, mille lahendamiseks ei piisa enam tavapärastest meetmetest ja tuleb rakendada täiendavaid põhiõigusi piiravaid meetmeid.

Evakuatsioon – inimeste kiire ja ohutu väljumine ohualast tulekahju, pommiähvarduse või muu õnnetusjuhtumi või ohu korral.

Evakuatsioonikott – kriisiolukorras vajalik esmatarbevahendite kott, mille sisu aitab inimesel kriisi ajal hakkama saada.

Hädaolukorra oht – olukord, mis võib laieneda hädaolukorraks ning võimaldab eesseisvaid sündmusi hinnates juba ennetavalt tegutsema asuda.

Hädaolukord – sündmus, mis ohustab paljude inimeste elu ja tervist, vara, keskkonda või elutähtsate teenuste toimepidevust.

Kerksuskeskus – keskus, mis toetab ühiskonna võimet kohaneda kriisidega ja pakub baasteenuseid kriisi ajal.

Kogukond – mingis piirkonnas elav ning sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud inimrühm.

Kodune toiduvaru – varu toiduainetest, mida pere päriselt sööb ja mis tagavad toitlustamise kriisiolukorras vähemalt ühe nädala jooksul.

Kriis – ettenägematu ja ajakriitiline olukord, mis võib põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises.

Kriisikommunikatsioon – elanikkonna teavitamine vahetust ohust kriisi ajal ja juhiste jagamine kriisi lahendamiseks.

Korruptsioon – ametikoha või võimu kuritarvitamine omakasu eesmärgil.

Kõrgendatud kaitsevalmidus – sõjaline oht, mille tõttu on vaja hakata vajalikke tegevusi rakendama enne, kui sõda käes on.

Ohuteavitus – ametlik teadaanne, mis edastatakse elanikkonnale kriitilise sündmuse või ohu korral koos käitumisjuhistega.

Psühholoogiline esmaabi – inimese iseseisva toimetuleku toetamine ja taastamine kriisisituatsioonis.

Riigikaitseline kriis – oht riigi põhiseaduslikule korrale või sõjalise rünnaku oht teise riigi poolt.

Risk – võimalik sündmus või olukord, mis võib ohustada inimeste elu, tervist ja vara.

Riskikommunikatsioon – avalikkuse teavitamine võimalikest ohtudest enne kriisi, et suurendada inimeste valmisolekut.

Riskikäitumine – käitumisviis, mis võib isiku enda või teised seada füüsilise, vaimse, sotsiaalse või rahalise kahju ohtu.

Sõjaseisukord – teise riigi rünnak või agressioon, mis nõuab sõjategevuse toetamiseks ulatuslike meetmete kasutamist.

Tsiviilkriis – kriis, mis põhjustab häireid ühiskonna toimimises või ohustab paljude inimeste elu ja tervist.

Ulatuslik evakuatsioon – kriisiolukorras või selle ohu korral elanikkonna ajutine ümberpaigutamine ohutusse asukohta.

Varjumine – inimeste kiire paiknemine siseruumidesse, et kaitsta end ohtude eest, nagu õhusaaste, sõjaline oht või looduskatastroofid.

Elanikkonnakaitse

Elanikkonnakaitse pädevusmudel sisaldab kooliastmeti pädevusi, teadmisi, oskusi ja hoiakuid järgmistes valdkondades: erinevad riskid ja kriisid;

ohuteavitus ja info kriisi ajal; kriisiolukorraks valmistumine ja selle ajal käitumine; varjumine; ulatuslik evakuatsioon; psühholoogiline esmaabi.

Mudeli põhjal õpilane:

• teab, mis on elanikkonnakaitse;

• saab aru, miks elanikkonnakaitse on oluline;

• usaldab ja kuulab riiki;

• mõistab enda ja teiste rolli elanikkonnakaitses.

Pädevus Erinevad riskid ja kriisid

Teadmised, oskused ja hoiakud I kooliaste II kooliaste III kooliaste Gümnaasium

Teab, mis on erinevad riskid ja

kriisid, mis võivad meid

ohustada, ja kuidas nende

korral tegutseda.

Teab, mis on erinevad riskid.

Teab, mis on erinevad kriisid.

Teab, missugused riskid ja

kriisid on tõenäolised tema

kodukohas.

Toob näiteid teda

ümbritsevatest ohuallikatest

ja võimalikest kriisidest.

Mõistab kriisideks

valmisoleku vajadust.

Teab riski tunnuseid.

Teab kriisi tunnuseid.

Teab, millistest allikatest

leida usaldusväärset infot

riskide ja kriiside kohta.

Nimetab ja eristab inim- ja

loodustekkelisi riske.

Mõistab, mis riskid ja kriisid

võivad ohustada Eestit.

Väärtustab turvalist käitumist

ja hoidub riskikäitumisest.

Mõistab, mis on erikorrad ja

mis juhul neid rakendatakse.

Oskab abistada

kriisiolukorras teisi ennast

ohtu seadmata.

Käitub turvaliselt, täidab talle

antud juhiseid ja hoidub

riskikäitumisest.

Teab, mis on tsiviil- ja

riigikaitselised kriisid ning

kuidas nende korral käituda.

Märkab ja hindab

kriisiolukorda, tegutseb

vastavalt olukorrale.

Mõistab erinevates kriisides

kohanemise vajadust.

Pädevus Ohuteavitus ja info kriisi

Teadmised, oskused ja hoiakud I kooliaste II kooliaste III kooliaste Gümnaasium

Teab, millised on riigi

kasutatavad ohust teavitamise

viisid ja kuidas vastavalt

teavitusele käituda.

Teab, millised on erinevatest

ohtudest teavitamise viisid.

Teab oma lähedaste kontakte

ja olulisi riiklikke

telefoninumbreid, mida võib

vaja minna ohu olukorras.

Teab, kelle poole ohu

olukorras pöörduda.

Märkab ohtlikke olukordi ja

teavitab lähedasi ohust.

Käitub vastavalt

kriisijuhistele.

Teab, millistest infoallikatest

kriisi ajal usaldusväärset infot

leida.

Teab, kus asub tema

kodukohas lähim

kerksuskeskus ja millist abi

sealt saab.

Teab, mis on ohuteavituse

kanalid ja oskab info õigsust

kontrollida.

Tunneb ära ohuteavituse

sõnumi ja käitub vastavalt

juhistele.

Usaldab riigi ohuteavituse

kanalites edastatud infot.

Teab, mille alusel

informatsiooni tõepärasust

hinnata.

Teab, kuidas ohuteavituse

saamisel infot mõtestada ja

jagada, ning tegutseb

vastavalt juhistele.

Teab ja oskab leida võimalusi

kriisiolukorras infot saada ja

edastada.

Tunneb ära valeinfo ja

reageerib manipulatsioonile

asjakohaselt.

Mõistab riski- ja

kriisikommunikatsiooni

erinevust ning valib õige

tegutsemisviisi.

Pädevus Kriisiolukorraks valmistumine ja selle ajal käitumine

Teadmised, oskused ja hoiakud I kooliaste II kooliaste III kooliaste Gümnaasium

Teab, kuidas erinevateks

kriisideks valmis olla ja nende

korral käituda.

Teab, miks on koostöö kriisi eel

ja ajal oluline ning kuidas

üksteisele abiks olla.

Teab, missugused kriisid

võivad teda ohustada ja

kuidas nendeks valmistuda.

Teab, mis on elutähtsad

teenused.

Teab, kus asuvad tema

kodule ja koolile lähimad

kerksuskeskused.

Mõistab kriisiks valmisoleku

vajadust.

Käitub vastavalt talle antud

kriisijuhistele.

Teab, kuidas käituda

elutähtsate teenuste

katkemise korral.

Teab, millistest

usaldusväärsetest allikatest

leiab kriisiks valmistumisel ja

selle ajal käitumisjuhiste

saamiseks infot elutähtsate

teenuste kohta.

Teab, mida, kui palju ja kui

pikaks ajaks kriisiolukorraks

varuda.

Teab, millist infot ja abi võib

saada kerksuskeskusest.

Teab, kuhu kriisiolukorras abi

otsimiseks pöörduda.

On valmis oma võimaluste

piires ise hakkama saama ja

teisi abistama.

Väärtustab kriisis turvalist

käitumist ja hoidub

riskikäitumisest.

Peab kriisiks valmistumist

vajalikuks.

Teab, milliseid varusid tal

kriisis hakkama saamiseks

vaja on ja kuidas neid

kasutada.

Teab, kuidas iseseisvalt

hakkama saada elutähtsate

teenuste katkemisel.

Käitub kriisiolukorras ennast

ohtu seadmata.

Tuleb toime kriisi korral ning

vajadusel otsib abi.

Aitab võimalusel abivajajaid

ennast ohtu seadmata.

Teab, kuidas elutähtsate

teenuste katkemiseks

valmistuda, oma tegutsemist

kavandada ja elutähtsa

teenuse puudumisel

tegutseda.

Teab varude hoiustamise

põhimõtteid ja kasutab neid

otstarbekalt.

Teab, mis olukorras peab ise

hakkama saama, millal tuleb

appi KOV ja millal riik.

Pädevus Varjumine

Teadmised, oskused ja hoiakud I kooliaste II kooliaste III kooliaste Gümnaasium

Teab, miks on varjumine

vajalik ning oskab vastavalt

vajadusele varjuda.

Teab avaliku varjumiskoha

märgist.

Teab, mis olukorras on vaja

varjuda.

Kuulab tema jaoks

usaldusväärse inimese, nt

õpetaja, lapsevanema,

politseiniku jt, korraldusi ja

juhtnööre ning käitub

vastavalt nendele.

Teab varjumise põhimõtteid.

Teab, millise ohu korral, kuhu

ja kuidas varjuda.

Varjumisel käitub saadud

juhiste järgi.

Teab, kuidas ohtu märgata,

hinnata ja valida ohutu

varjumiskoht.

Mõistab vajadust

varjumisolukorras abivajajaid

märgata ja toetada.

Teab, millised on

varjumiskoha ja varjendi

erinevused.

Teab, kuidas varjumiskohta

vastavalt vajadusele

varjumiskindlamaks muuta.

Teab, kuidas teisi varjumise

ajal abistada.

Pädevus Ulatuslik evakuatsioon

Teadmised, oskused ja hoiakud I kooliaste II kooliaste III kooliaste Gümnaasium

Mõistab, mis on ulatuslik

evakuatsioon ja kuidas selleks

valmistuda.

Mõistab, millal ulatuslikku

evakuatsiooni rakendatakse ja

kuidas selle korral käituda.

Teab, mis olukorras on vaja

evakueeruda.

Täidab talle usaldusväärse

inimese korraldusi.

Teab, mis olukordades, miks

ja kuidas tuleb evakueeruda.

Teab oma pere võimalusi

evakueerumiseks.

Teab, mida evakueerumise

korral kodust kaasa võtta.

Teab oma pere kriisiplaani ja

mida pere vajadusteks

kodust lahkudes kaasa võtta.

Teab, kuidas kodust

määramatuks ajaks lahkudes

kodu ohutuks muuta.

Käitub evakuatsiooni korral

vastavalt juhistele ja enda

teadmistele.

Evakueerub tulenevalt ohust

ja korraldab ka oma koduste

evakuatsiooni.

Panustab vajadusel oma

oskuste piires kogukonna

evakuatsiooni korraldamisse.

Pädevus Psühholoogiline esmaabi

Teadmised, oskused ja hoiakud I kooliaste II kooliaste III kooliaste Gümnaasium

Teab, mis on psühholoogiline

esmaabi ja kuidas seda

osutada.

Teab, mis on inimese

peamised vajadused

(turvatunne ja

baasvajadused: vesi, söök,

peavari, uni, hügieen, riided

jm).

Teab oma lähedaste kontakte

ja lasteabi telefoninumbrit.

Märkab, kui kaaslane on

mures, ja teab, kelle poole

võib abi saamiseks

pöörduda.

Mõistab kriisiolukorras

rahulikuks jäämise vajadust.

Teab, kuidas võivad inimesed

kriisiolukordades reageerida.

Teab, et kriisiolukorras on

kõige olulisem enda

turvalisus.

Tunneb aktiivse kuulamise

põhimõtteid.

Saab aru, mis on

konfidentsiaalsus ja millisel

juhul (oht elule ja tervisele)

ei saa talle usaldatud infot

ainult enda teada jätta.

Märkab kaaslase abivajadust

ja teab, kelle poole ta

erineva mure korral suunata.

Teab, mis on psühholoogiline

esmaabi ja selle

tegevussammud: jälgi-kuula-

aita.

Teab, mis on enesehoid ja

miks see on oluline nii

igapäevaselt kui

kriisiolukorras abistades.

Käitub vastavalt

psühholoogilise esmaabi

tegevussammudele.

JÄLGI

Veendub, et ümbrus on

abistama minemiseks ohutu.

Teeb kindlaks inimesed, kes

vajavad meditsiinilist abi.

Märkab inimesi, kelle

peamised vajadused võivad

olla rahuldamata ja kellel

avalduvad kriisireaktsioonid.

KUULA

Loob abivajajaga kontakti.

Kuulab toetavalt ja küsib

inimese vajaduste ja murede

kohta.

AITA

Aitab kaasa, et abivajaja

baasvajadused saaksid

täidetud.

Aitab inimesel oma

lähedaste ja/või teiste

abistajatega kontakti saada.

Teab ohvriabi kriisitelefoni

numbrit.

Jagab kriisiolukorras

asjakohast infot.

ENESEHOID

Tegutseb ennast hoidvalt.

Pädevusmudeli rakendamise soovitused koolidele (lähtudes piirkondlikust eripärast)

Pädevuste saavutamiseks kaasatavad koostööpartnerid: Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsevägi, Kaitseliit, Naiskodukaitse, Skautide Ühing, Noored

Kotkad, Kodutütred, Punane Rist, kohalikud omavalitsused ja nende kriisimeeskonnad, psühholoogid, meditsiinitöötajad jt.

Soovitused õppekäikude korraldamiseks: kerksuskeskused, varjumiskohad, päästekomandod, politseijaoskonnad, Kaitseväe väeosad jm, Kaitseliidu malevad,

muuseumid, kohalikud omavalitsused, kohalikud vee- ja kanalisatsiooniettevõtted, avalikud kaevud, veekogud, allikad jne.

Lisalugemist

Riigikantselei kodulehekülg: www.riigikantselei.ee/el-poliitika-julgeolek-ja-riigikaitse/kriisideks-valmistumine

Käitumisjuhised kriisiolukordadeks: www.olevalmis.ee

Noorte vaimse tervise portaal: www.peaasi.ee

Allikate kaart: www.allikad.info/

Riigi riskipilt: www.riigikantselei.ee/el-poliitika-julgeolek-ja-riigikaitse/lai-riigikaitse/riigi-riskipilt

Psühholoogilise esmaabi e-kursus: www.palunabi.ee/et/e-kursus-psuhholoogiline-esmaabi-kriisi-sattunud-inimese-toetamisel

Kasutatud allikad

Hädaolukorra seadus. (2025). RT I, 30.12.2024, 11: www.riigiteataja.ee/akt/117052020003?leiaKehtiv.

Eesti julgeolekupoliitika alused. (2023). Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“ LISA:

www.riigiteataja.ee/aktilisa/3280/2202/3001/julgeolekupoliitika_2023.pdf

Siseturvalisuse arengukava 2020–2030. (2021): siseturvalisuse_arengukava_2020_2030_03.06.2021.pdf

Elanikkonnakaitse tegevuskava 2024–2027. (2024): Elanikkonnakaitse raamdokument.pdf

Elanikkonnakaitse pädevusmudeli on koostanud töörühm kooseisus Reelika Lepik (Päästeamet), Anni Alev (Päästeamet), Mari Tikan (Siseministeerium), Mare

Oja (Haridus- ja Teadusministeerium), Gerli Grünberg (Politsei- ja Piirivalveamet), Helen Raja (Sotsiaalkindlustusamet), Hendrik Unt (Sotsiaalkindlustusamet),

Jaan Tross (Sisekaitseakadeemia), Aare Jamnes (Kaitseressursside Amet), Krista Saadoja (Õpetajate Ühenduste Koostöökoda), Malle Õiglas (Eesti Koolijuhtide

Ühendus).