Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Kalmer Kiidma

Vertetom Autokool

[email protected]

Järelevalvemenetluse alustamata

jätmine

Austatud härra Kiidma

Esitasite Rahandusministeeriumile pöördumise seoses Tõrva Vallavalitsuse (edaspidi ka

hankija) poolt B-kategooria juhiloa algõppe teenuse tellimiseks korraldatud alla lihthanke

piirmäära jääva riigihankega. Käsitleme Teie pöördumist järelevalveteatena riigihangete

seaduse (RHS) § 207 mõistes.

Järelevalveteates märgite, et antud riigihankega tuli välja palju asjaolusid, mis viitavad

menetlusreeglite ja seaduste eiramisele. Järelevalveteatele lisatud dokumentides toodu

kohaselt edastas hankija teavituse riigihanke võitja kohta 07.03.2025 ja samal päeval sõlmiti

antud riigihanke tulemusel leping koolitusteenuse osutamiseks Toyota Autokool OÜ-ga.

Sellega on Teie hinnangul rikutud RHS § 125 lg-s 9 sätestatud viie tööpäeva pikkuse ooteaja

järgimise kohustust enne hankelepingu sõlmimist. Lisaks leiate, et on vaja kontrollida Tõrva

valla teisi hankeid viimase 6 kuu jooksul või rohkemgi, sest oht, et on sealgi eiratud

menetlusreegleid on suur. Samuti eirati Teie hinnangul tegevustoetuse menetlusel reegleid.

Esmalt selgitame, et Rahandusministeeriumi pädevus ja volitused riigihangete üle järelevalve

teostamisel on sätestatud RHS 9. peatükis. RHS § 180 p-st 6 ja § 203 lg-st 1 tulenevalt teostab

Rahandusministeerium avalikes huvides riiklikku ning haldusjärelevalvet RHS-i ja selle

alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. Selgitame ka, et järelevalvemenetluses

kontrollitakse hankija tegevuse õiguspärasust, kuid järelevalvemenetlust ei tehta hankija

tegevuse otstarbekuse kontrollimiseks ega tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse

hindamiseks (RHS § 203 lg 2). Siinkohal märgime, et valla revisjonikomisjon saab kontrollida

ja hinnata vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust, samuti valla

vara kasutamise sihipärasust kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 48 lg 3 p 1

alusel.

Avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks selge pädevuse ja

volituse. Seetõttu võib avaliku võimu poolne sekkumine toimuda ainult seadusega kindlaks

määratud tingimustel, korras ja ulatuses.1 RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et

Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral RHS

§-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid,

1 RKHKo nr 3-3-1-41-00, p 4; RKHKo nr 3-3-1-43-12, p 19.

Teie 16.03.2025

Meie 01.04.2025 nr 12.2-1/1347-2

2

mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad RHS § 206 lg-s 1 nimetatud

asjaolud. Tulenevalt RHS § 206 lg 1 p-st 4 ei alustata järelevalvemenetlust, kui riigihanke

menetlus on lõppenud. Riigihanke menetluse lõppemise alused on loetletud ammendavalt

RHS § 73 lg 3 p-des 1-7 ning RHS § 73 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb hankemenetlus hankelepingu

või raamlepingu sõlmimisega. Tõrva Vallavalitsuse ametliku dokumendiregistri andmete

kohaselt on Tõrva Vallavalitsuse hallatava asutuse Tõrva Gümnaasiumi ja Toyota Autokool

OÜ vahel sõlmitud 07.03.2025 leping koolitusteenuse osutamiseks nr TG 4-1/2025/26-1

tagasiulatuvalt alates 27.02.2025 kuni 31.12.2025. Järelikult on kõnealune riigihange

hankelepingu sõlmimisega lõppenud ja esineb järelevalvemenetlust välistav asjaolu (RHS §

206 lg 1 p 4). Selgitame siinjuures, et pärast riigihanke menetluse lõppemist ei ole

juhtumipõhise järelevalvemenetluse läbiviimine põhjendatud ega eesmärgipärane, sest RHS

§ 208 lg-test 1 ja 2 tulenevalt saab Rahandusministeerium teha hankijale täitmiseks

kohustuslikke ettekirjutusi üksnes enne hanke- või raamlepingu sõlmimist.

Vaatamata asjaolule, et järelevalvemenetluse alustamiseks puudub käesoleval juhul alus,

selgitame järelevalveteates ja sellele lisatud dokumentides osundatu kohta järgmist.

RHS § 9 lg 4 p 4 kohaselt peab hankija sätestama oma organisatsioonisiseses hankekorras

muu hulgas alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde

tellimise korra. Hankekorrast peab selguma, milline on alla lihthanke piirmäära jääva

maksumusega hankelepingu sõlmimiseni jõudmise täpsem menetlus ja korraldus. Teisisõnu

peab hankija hankekorras sisustama, millised menetlusreeglid kehtivad alla lihthanke

piirmäära jääva hankelepingu sõlmimisele.

Rahandusministeerium ei kujunda praegusel juhul seisukohta küsimuses, kas hankija järgis

autokooli teenuse tellimisel hankekorra nõudeid. Hankekord on hankija asutusesisene

riigihangete korraldamist reguleeriv kord, mis ei ole käsitletav RHS-i alusel kehtestatud

õigusaktina RHS § 203 lg 1 tähenduses ja mille täitmist Rahandusministeerium riigihangete

järelevalvemenetluses kontrolliks. Täpsustame, et Rahandusministeeriumi riikliku ja

haldusjärelevalve pädevusse kuulub ainult hankekorra kehtestamise ja selle vastavuse

kontrollimine RHS § 9 sätestatud nõuetele, mitte järelevalve teostamine selle üle, kas hankija

on järginud hankekorras ette nähtud otsustuspädevust, protseduuri- ning asutusesiseselt

kehtestatud reegleid.2 Alla lihthanke piirmäära jääva riigihanke menetluse läbiviimisel tuleb

hankijal lähtuda eelkõige oma hankekorras sätestatust ning täita RHS §-s 3 sätestatud

põhimõtteid. Nimetatud paragrahvi punkti 1 järgi on hankija kohustatud tegutsema riigihanke

korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Samas on kohtupraktikas

asutud seisukohale, et riigihanke üldpõhimõtteid ei ole alla asjaomast piirmäära jäävas

riigihanke menetluses põhjust sisustada sama rangelt kui piirmäärani küündivas ja seda

ületavas riigihanke menetluses – mida väiksem on hankelepingu eeldatav maksumus, seda

vähem nõudlikumalt ja paindlikumalt tuleks üldpõhimõtteid sisustada (vrd RKHKo

20.11.2019, nr 3-17-2718, p 23).

Täiendavalt selgitame, et RHS ei kohusta hankijat alla lihthanke piirmäära jäävat riigihanget

läbi viima riigihangete registris nagu ka hankija on õigesti märkinud Teile 13.03.2025

saadetud kirjas nr 10-2/2025/478-2. Samuti on hankija Teile õigesti selgitanud, et RHS

kohaselt ei kohustu hankija alla lihthanke piirmäära riigihangetes rakendama ooteaega

otsusest teavitamise ja hankelepingu sõlmimise vahel. See tähendab, et RHS § 125 lg 9

2 N. Parrest. RHS § 203 komm. 17 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud

väljaanne. Tallinn: Juura 2019.

3

kohaldub ainult lihthankemenetluses ja RHS ei kohusta hankijaid alla lihthanke piirmäära

jäävate riigihangete (nn väikehangete) puhul RHS 2. peatüki sätetest, sh §-ist 120 juhinduma.

Järelikult ei pea alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete korral ooteaega kohaldama ja

hankija võib sõlmida lepingu kohe peale vastava otsuse esitamist otsuse tegemise ajal

riigihankes osaleva(te)le ettevõtja(te)le. Seda juhul kui hankija enda hankekord ja/või

riigihanke alusdokumendid ei näe ette teisiti.

Rahandusministeerium möönab, et Tõrva Vallavalitsuse 06.03.2025 pakkumuse edukaks

tunnistamise korralduses nr 2-3/2025/107 lisatud vaidlustamise viide on eksitav. Kaalume

selles osas pöörduda hankija poole, selgitamaks, et riigihangete teostamine ja vaidlustuste

lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ei ole haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse

tähenduses (HMS § 2 lg 2). Samuti peame vajalikuks juhtida hankija tähelepanu sellele, et

praktika, kus hankija sõlmib lepingu tagasiulatuvalt on hankijate puhul ebatavaline ning seda

ei saa kindlasti pidada heaks hankepraktikaks. Kui hankija on teenuse osutamise tähtaja

kulgemise algusaja määranud kuupäevaliselt, on hankija nimetatud kuupäevaga seotud

hankemenetluse lõpuni, sh. hankelepingu sõlmimisel.

Seoses tegevustoetuse menetlemisel reeglite eiramisega märgime, et Rahandusministeeriumi

pädevusse ei kuulu kohaliku elu korraldamise küsimused, mis volikogu määruste või

otsustega või valla või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele (KOKS § 30 lg

1 p 2). Mittetulundusliku tegevuse toetamise kord ja järelevalve Tõrva vallas on reguleeritud

Tõrva Vallavolikogu 19.12.2024 määruses nr 14 „Mittetulundusliku tegevuse toetamise kord

Tõrva vallas“.

Lähtudes eeltoodust ning arvestades, et riigihanke „B-kategooria juhiloa algõppe teenus

Tõrva Gümnaasiumile“ on RHS § 73 lg 3 p 1 alusel lõppenud, teatame, et

Rahandusministeerium ei alusta RHS § 205 lg 1 p 1 ja § 206 lg 1 p 4 alusel

järelevalvemenetlust nimetatud riigihanke õiguspärasuse kontrollimiseks.

Täname Teid pöördumise eest ning arvestame saadud infoga valimipõhise järelevalve

tegevuse kavandamisel. Täiendavate küsimustega palume pöörduda riigi osaluspoliitika ja

riigihangete osakonna juristi Kertu Kuiv’a poole (tel: 58851394, e-post: [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

Kertu Kuiv 5885 1394

[email protected]