Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

54-25/-

Otsuse kuupäev 01.04.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus AS-i Piletilevi Group vaidlustus Tallinna Filharmoonia

riigihankes „Tallinna Filharmoonia piletimüügi

teenus“ riigihanke (ostumenetluse) kehtetuks tunnistamise

otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, AS Piletilevi Group, esindajad vandeadvokaat

Arne Ots ja advokaat Mari Mikson

Hankija, Tallinna Filharmoonia, esindaja Lennart Sundja

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg 3 1. Jätta rahuldamata AS-i Piletilevi Group vaidlustus Tallinna Filharmoonia riigihankes „Tallinna Filharmoonia piletimüügi teenus”. 2. Jätta AS-i Piletilevi Group poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Filharmoonia (edaspidi ka Hankija) korraldas allapoole lihthanke piirmääraga

riigihanke (ostumenetluse) „Tallinna Filharmoonia piletimüügi teenus“ (edaspidi

Ostumenetlus) ning edastas kutse, milles tegi ettepaneku esitada pakkumus piletimüügi teenuse

tellimiseks.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 17.02.2025. a, esitasid pakkumused AS Piletilevi Group,

2 (6)

Sviby OÜ, Fienta Ticketing OÜ ja Delfi Meedia AS.

2. 19.02.2025 tunnistas Hankija edukaks Sviby OÜ pakkumuse.

24.02.2025 esitas AS Piletilevi Group Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi

vaidlustuskomisjon) vaidlustuse, milles taotles Hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, millega

tunnistati Ostumenetluses edukaks Sviby OÜ pakkumus.

28.02.2025 otsusega Hankija:

1) tunnistas kehtetuks otsuse Sviby OÜ pakkumuse edukaks tunnistamiseks;

2) lõpetas Ostumenetluse hankelepingut sõlmimata.

3. 06.03.2025 laekus vaidlustuskomisjonile AS-i Piletilevi Group (edaspidi ka Vaidlustaja)

vaidlustus, milles Vaidlustaja palus tunnistada kehtetuks Hankija otsuse Ostumenetluse

kehtetuks tunnistamiseks. 4. Vaidlustuskomisjon teatas 13.03.2025 kirjaga nr 12.2-10/54 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 18.03.2025 ja neile vastamiseks 21.03.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja

Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, AS Piletilevi Group, vaidlustuses ja 18.03.2025 esitatud täiendavates

seisukohtades põhjendatakse vaidlustust järgmiselt.

5.1. Hankija tegi ettepaneku esitada pakkumus piletimüügi teenuse tellimiseks vastavalt

Ostumenetluse kutses (edaspidi Kutse) esitatud tingimustele.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumused 4 pakkujat, sh Vaidlustaja. Hankija

edastas 19.02.2025 Ostumenetluses osalejatele õiendi, millega tunnistas edukaks Sviby OÜ

pakkumuse. Vaidlustaja vaidlustas selle otsuse ja Hankija tunnistas 28.02.2025 õiendiga

(edaspidi Otsus) vaidlustatud otsuse kehtetuks ja ühtlasi lõpetas Ostumenetluse.

5.2. Otsuse sisust võib eeldada, et Hankija tunnistas Ostumenetluse kehtetuks RHS § 73 lg 3 p-

i 6 kohaselt. Järelikult on tegemist otsusega, mille tegemisel hankija peab järgima RHS § 47 lg-

st 3 tulenevat põhjendamiskohustust. Otsuse põhjendused on vastuolulised ega tugine Kutses

toodud kehtetuks tunnistamise alustel.

5.3. Kutse p-ides 6.1 ja 6.2 on Hankija kehtestanud Ostumenetluse kehtetuks tunnistamiseks

kaks alust. Ostumenetlus tunnistati kehtetuks tuginedes Kutse p-ile 6.2 (Otsuses ekslikult p

6.1). Hankija märkis põhjenduseks, et Hankijale on teatavaks saanud, et ostumenetluse kutse

punktis 4 esitatud pakkumuste hindamiskriteeriumid, sh väärtuspunktide arvutamise valem, on

mitmeti mõistetavad ja ebaselged ning ei võimalda õiguspäraselt välja selgitada hankija jaoks

majanduslikult soodsaimat pakkumust. Kuna ostumenetluse kutses esitatud tingimuste

muutmine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ei ole kooskõlas riigihangete seaduse § 3

sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega, eelkõige läbipaistvuse ja

kontrollitavuse põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt tunnistab hankija ostumenetluse kutse

punkti 6.1 alusel ostumenetluse kehtetuks.

5.4. Hindamiskriteeriumid, eelkõige väärtuspunktide arvutamise valem, ei ole mitmeti

tõlgendatavad ja ebaselged. Hankija eksis vaid protsendiga arvutamisel. Tegemist ei ole

probleemiga, mida peaks lahendama Ostumenetluse kehtetuks tunnistamisega. Hankija peab

3 (6)

kehtestatud valemit lihtsalt õigesti rakendama.

5.5. Ostumenetluse kehtetuks tunnistamise eeldused on täitmata. Otsuses esitatud Hankija

põhjendused ei ole kooskõlas Kutse p-iga 6.2. Hindamiskriteeriumide väidetav tõlgendamise

probleem ei ole tinginud vajadust Kutses ettenähtud tingimusi olulisel määral muuta ega ka

Ostumenetluse läbiviimise aluseks olevate tingimuste olulist muutust. Hankija ei ole Otsuses

selgitanud, et tal on vajadus teenuse järgi ära langenud. Järelikult ei ole põhjendatud

Ostumenetluse kehtetuks tunnistamine Kutse p-is 6.2 ettenähtud alusel, sest selle eeldused on

täitmata.

5.6. Vaidlustatav otsus tekitab kahtluse Hankija erapooletuses.

5.7. 18.03.2025 esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad.

5.7.1. Nii vaidlustuse resolutsioonist kui ka põhjendavast osast on näha, et Otsus on

vaidlustatud osas, millega lõpetati Ostumenetlus hankelepingut sõlmimata, st tunnistati

Ostumenetlus kehtetuks. Vaidlustaja ei ole vaidlustanud Otsuse resolutsiooni p-i 1, millega

tunnistati kehtetuks Hankija 19.02.2025 otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta.

5.7.2. Otsuses puuduvad sisulised põhjendused. Hankija ei selgitanud Otsuses ega ka vastuses

vaidlustusele, miks Kutses olevad hindamiskriteeriumid ei ole piisavad eduka pakkuja

väljaselgitamiseks või milles konkreetselt väljendub nende ebaselgus. Hankija vaid diskuteerib

vastuses hindamismetoodika- ja kriteeriumide ning riigihangete põhimõtete üldise tähenduse

üle.

5.7.3. Hindamiskriteeriumide selgus ei ole vaidluse all. Ükski Ostumenetluses osalenud

pakkuja, sh Vaidlustaja, ei ole esitanud hindamiskriteeriumide kohta küsimusi. Ka Vaidlustaja

varasem Ostumenetluses esitatud vaidlustus ei puuduta hindamiskriteeriumide tõlgendatavust

vaid Hankija eksimust valemi rakendamisel.

5.7.4. Hindamiskriteeriumid on üheselt mõistetavad. Kutse p-i 4.6 järgi hinnati Ostumenetluses

majanduslikku soodsust hindamiskriteeriumide väärtuspunktide süsteemi meetodil, kasutades

lineaarset skaleerimist. Väärtuspunktide süsteemina kasutati Merit Point System

hindamismeetodit. Hankija märkis Kutse p-is 4.7 täpsustavalt, et hindamine toimub

ühikupõhiselt.

5.7.5. Hindamiskriteeriumid ei anna võimalust mitmeti tõlgendamiseks. Hankija on ise

märkinud, et pakkumusi tuli hinnata ühikupõhiselt ja esimesel kahel real oli selleks ühikuks

protsent. Hankija eksis arvutuslikult, kui rakendas protsenti kui ühikut valemis valesti. Hankija

eiras protsendi arvutamise matemaatilist nõuet: protsent on ühik arvulise suhte väljendamiseks

murdarvuna 100st ehk 1/100. Järelikult 0,5% ei ole 0,5, vaid 0,005. See on arvutusviga, mis

moonutab hindamistulemusi. Tegemist on objektiivse faktiteadmisega, mille kohaldamine on

matemaatilisi arvutusi tehes elementaarne.

5.7.6. Hankija ei ole esitanud arusaadavaid sisulisi põhjendusi ka vastuses vaidlustusele.

Hankija viitab, et läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõude järgimiseks piisab ka sellest, kui

hankija esitab oma põhjendused tagantjärele. Samas ei ole Hankija esitanud reaalseid selgitusi

ostumenetluse kehtetuks tunnistamise vajaduse olemasolu kohta.

6. Hankija, Tallinna Filharmoonia, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija seisukohad esitati

12.03.2025 ja 21.03.2025 kirjadega) ning palub jätta selle rahuldamata järgmistel põhjustel.

6.1. Hankija ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et Hankija 28.02.2025 otsus Ostumenetluse

4 (6)

kehtetuks tunnistamiseks on puudulikult põhjendatud, vastuolus kehtiva õigusega ning kuulub

kehtetuks tunnistamisele. Hankijale jääb selgusetuks, mis osas on Otsus õigusvastane.

6.2. Hankija on oma põhjenduskohustust täitnud, esitades Ostumenetluse kehtetuks

tunnistamise põhjendused lähtudes RHS §-i 3 üldpõhimõtetest, Kutsest ja Tallinna

hankekorrast. Riigihanke hankelepingu eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, mis

tähendab, et Hankija peab lähtuma riigihanke läbiviimisel RHS-i 1. ptk-st, Hankija enda

hankekorrast ning riigihanke alusdokumentides (Kutses) esitatud tingimustest. Kutses ei ole

Hankija viidanud, et ta kohaldaks Ostumenetlusele RHS-i 2. peatükis kehtestatud korda.

6.3. RHS §-i 3 üldpõhimõtetest tulenevalt laieneb hankija otsuste põhjendamise kohustus mh

kääbushangetele (ostumenetlustele). Siiski on läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõue nimetatud

riigihangete puhul vähem range kui riigihanke piirmäära ületavates riigihangetes (Riigikohus

on alla lihthanke piirmäära jääva ideekonkursi puhul (RKHKo 3-3-1-51-16, p 17.3) leidnud, et

sellisel juhul piisab läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõude järgimiseks ka sellest, et hankija

esitab vajaduse korral üldise põhjenduse võidutöö väljavalimise kohta tagantjärele (RHS

kommenteeritud väljaanne, § 3 p 1 kommentaar 31, lk 56). Riigihankes ei ole Hankija jäänud

üldsõnaliseks vaid on põhjendud ostumenetluse kehtetuks tunnistamist sisuliselt.

6.4. Hankija on seisukohal, et pakkumuste hindamiskriteeriumid on riigihanke olulised

tingimused ja nende täpsustamise või parandamise vajadus kujutab endast riigihanke

alusdokumentide olulisel määral muutmist.

6.5. Ostumenetluses olid hindamiskriteeriumid mitmeti mõistetavad ja ebaselged, mistõttu ei

olnud võimalik õiguspäraselt välja selgitada Hankija jaoks majanduslikult soodsaimat

pakkumust. Kutses esitatud tingimuste muutmine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ei ole

võimalik.

6.6. Hankija ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et Ostumenetluse hindamismetoodika

rakendamisel tegi Hankija arvutuslikke vigu ja rakendas hindamismetoodikat ebaõigesti.

Vaidlustaja on enda käsitlust hindamismetoodika rakendamisel kirjeldanud 24.02.2025 esitatud

vaidlustuses, kuid see ei tõenda Hankija hindamismetoodika ebaõiget rakendamist vaid

osundab hoopis faktile, et hindamismetoodika oli mitmeti tõlgendatav ja ei olnud universaalselt

sobiv kõikidele hindamiskriteeriumidele. Hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika on

omavahel lahutamatult seotud, moodustades ühtse terviku. Hindamiskriteeriumid määravad

ära, mida hinnatakse ja hindamismetoodika määrab kuidas pakkumusi hinnatakse.

Hindamiskriteeriumid on aluseks hindamismetoodikale – ilma selgelt määratud kriteeriumideta

ei saa luua objektiivset ja õiglast hindamismetoodikat majanduslikult soodsaima pakkumuse

välja selgitamiseks. Hindamiskriteeriumid ja -metoodika peavad olema riigihanke

alusdokumentides määratud ühemõtteliselt järgimaks RHS-i üldisi põhimõtteid. Kuna

Ostumenetluses neid nõudeid täidetud ei olnud, sh kas pakkumuste võrdlemisel peaks kasutama

teisendatud või absoluutväärtusi või muud metoodikat, tunnistas Hankija Ostumenetluse

kehtetuks.

6.7. Otsuse põhjendused vastavad RHS § 47 lg 3 nõuetele ning on reaalsed, kontrollitavad ja

sisulised. Hankijal on õigus määratleda hanke tingimused, sealhulgas hindamiskriteeriumid ja

-metoodika, iseseisvalt, kuid tal lasub kohustus järgida RHS §-s 3 toodud üldpõhimõtteid ja

Tallinna hankekorda ning ostumenetluse kutses kehtestatud regulatsiooni.

Hindamiskriteeriumite ja -metoodika mitmeti tõlgendatavus rikub riigihanke korraldamise

üldpõhimõtteid, kahjustades mh võrdset kohtlemist ja ausat konkurentsi. Seetõttu oli

Ostumenetluse kehtetuks tunnistamine põhjendatud järgimaks läbipaistvuse, kontrollitavuse ja

isikute võrdse kohtlemise nõudeid.

5 (6)

6.8. 21.03.2025 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

6.8.1. Hankija on jätkuvalt seisukohal, et Kutses esitatud hindamiskriteeriumid ja -metoodika

ei olnud piisavalt selged, kuna hindamiskriteeriumid sisaldasid nii protsentuaalseid kui ka

arvulisi näitajaid, kuid paremusjärjestuse määramiseks kasutatud valem ei arvestanud erinevate

väärtuste omavahelist teisendamist ja/või ümardamist. Kutse ei näinud ette pakkumuse

ühikhinnana esitatud protsendi teisendamist arvuliseks väärtuseks. Kui nõustuda Vaidlustajaga

ja lubada sellist matemaatilist teisendamist, oleks see vastuolus Hankija enda määratud

reegliga, mille kohaselt peab pakkumuse maksumus olema esitatud kahe kümnendkohaga (kaks

kohta pärast koma). See omakorda tähendab, et teisendatud väärtuse vastavusse viimine

alusdokumentides nõutud vorminguga nõuaks ümardamist, mille lubatavust ja metoodikat

ostumenetluse kutses ei olnud reguleeritud. Hankija viitab seejuures Tartu ringkonnakohtu

otsusele nr 3-21-445 (p 18): [---] Kui nõustuda kolmanda isiku ja hankija seisukohaga ja lubada

pakkuja pakkumuse maksumuse ümardamist, siis tähendab see pakkumuse maksumuse

muutmise lubamist pärast pakkumuste esitamist, mis on aga vastuolus RHS § 3 p-des 1 ja 2

sätestatud riigihanke läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute võrdse kohtlemise

üldpõhimõtetega.

6.8.2. Riigihanke tingimusi ei saa tõlgendada ega rakendada viisil, mis annaks ühele pakkujale

eelise teiste arvelt (Vaidlustaja kasuks). Kui metoodikas esineb ebakõlasid, saab neid

korrigeerida riigihanke alusdokumentide muutmise või uue riigihanke läbiviimise käigus. Kuna

riigihanke alusdokumente pärast pakkumuste esitamist muuta ei saa, ei olnud Hankijal muud

valikut, kui Ostumenetlus kehtetuks tunnistada.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Puudub vaidlus, et Ostumenetluse puhul on tegemist allapoole lihthanke piirmääraga

riigihankega. RHS § 9 lg 4 p 3 sätestab, et alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning

teenuste ja ehitustööde tellimise kord tuleb näha ette avaliku sektori hankija kehtestatavas

hankekorras. Tallinna hankekorras puudub ostumenetluste lõpetamise regulatsioon.

Kutse p-is 6.2 on Hankija kehtestanud Ostumenetluse kehtetuks tunnistamise alused järgmiselt:

6.2. Kui hankijal on tekkinud vajadus pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva kutses esitatud

tingimusi olulisel määral muuta või kui ostumenetluse läbiviimise aluseks olevad tingimused

on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub ostumenetluse esemeks oleva asja või teenuse tellimine

mittevajalikuks, saadab hankija pakkujatele sellekohase teavituse.

8. Otsuses on Hankija põhjendanud Ostumenetluse kehtetuks tunnistamist järgmiselt:

Ostumenetluse kutse punkti 6.1 kohaselt on hankijal õigus tunnistada ostumenetlus kehtetuks,

kui hankijal on tekkinud pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva vajadus kutses esitatud

tingimusi olulisel määral muuta või kui ostumenetluse läbiviimise aluseks olevad tingimused

on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub ostumenetluse esemeks oleva asja või teenuse tellimine

mittevajalikuks, saadab hankija pakkujatele sellekohase teavituse. Hankijale on teatavaks saanud, et ostumenetluse kutse punktis 4 esitatud pakkumuste hindamiskriteeriumid, sh väärtuspunktide arvutamise valem, on mitmeti mõistetavad ja ebaselged ning ei võimalda õiguspäraselt välja selgitada hankija jaoks majanduslikult soodsaimat pakkumust. Kuna ostumenetluse kutses esitatud tingimuste muutmine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ei ole kooskõlas riigihangete seaduse § 3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega, eelkõige läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt tunnistab hankija ostumenetluse kutse punkti 6.1 alusel ostumenetluse kehtetuks. Puudub vaidlus, et Hankija on ekslikult viidanud Kutse p-ile 6.1, kasutades kehtetuks

tunnistamis alusena tegelikult Kutse p-i 6.2.

6 (6)

9. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse korral

(RHS § 73 lg 3 p 6), millega on analoogne Hankija otsus Ostumenetluse kehtetuks

tunnistamiseks, on Eesti kohtupraktikas aktsepteeritud hankija väga laia kaalutlusõigust. Eesti

kohtud on olnud seisukohal, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane iga

kaalutlus, mis on kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega ning on reaalne (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu otsus 3-18-452, p 13 teine lõik). Vaidlustuskomisjon on seisukohal,

et põhjendatud vajadusteks saavad olla erinevad hankemenetluse läbiviimise käigus ilmnevad

probleemid, mis erinevatel põhjustel takistavad hankijal saavutamast riigihankega soovitavat

tulemust.

10. Vaidlus on käesoleval juhul selles, kas Hankijal esines põhjendatud vajadus Ostumenetlus

kehtetuks tunnistada. Lisaks Otsuses toodule (vt käesoleva otsuse p 8) on Hankija põhjendanud

vajadust Ostumenetlus kehtetuks tunnistada sisuliselt ka 21.03.2025 vastuses vaidlustusele, kus

Hankija selgitab hindamiskriteeriumide ja -metoodika ebaselgust sellega, et Kutses esitatud

hindamiskriteeriumid sisaldasid nii protsentuaalseid kui ka arvulisi näitajaid, kuid

paremusjärjestuse määramiseks kasutatud valem ei arvestanud erinevate väärtuste omavahelist

teisendamist ja/või ümardamist.

11. Vaidlustuskomisjon möönab, et Kutses kehtestatud hindamiskriteeriumid, sh

väärtuspunktide arvutamise valem, on mitmeti mõistetavad, mistõttu Hankijal esineb

põhjendatud vajadus Ostumenetluse kehtetuks tunnistamiseks. Seda näitab selgelt Vaidlustaja

arusaam sellest, kuidas hindamiskriteeriumide kohaldamiseks tuleks pakkumuses protsentidena

esitatud väärused (0,5%) teisendada numbriliseks väärtuseks (0,005). Vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et Hankija ei eiranud protsendi arvutamise matemaatilist nõuet (protsent on ühik

arvulise suhte väljendamiseks murdarvuna) vaid Hankija ei olnud Kutse p-is 4.9

hindamiskriteeriumi kohaldamiseks sellist matemaatilist tehet üldse ette näinud. Hankija oli

selgelt näinud ette valemis selle arvu (numbrilise näitaja/väärtuse) kasutamise, mis esitatakse

pakkumuses protsendimärgiga. Pakkumuses protsendina väljendatud arvu kasutamine

hindamiskriteeriumis on iseenesest matemaatiliselt võimalik, kuid toob kaasa

hindamistulemuse, mille ebaõigsuses on Vaidlustaja juba ette veendunud, sest see ei tähendaks

tema pakkumuse edukust Ostumenetluses, millise hindamistulemuse mittevastavust Hankija

tahtele ongi Hankija oma otsuses Ostumenetluse kehtetuks tunnistamise kohta sisuliselt

põhjendada püüdnud. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et selline hindamistulemus oleks

iseenesest kooskõlas Kutse p-is 4.9 kehtestatud valemiga, kuid matemaatiliselt õige arvutus

valemiga kooskõlas ei oleks. Hankija ei saa hakata pärast pakkumuste esitamise tähtaega

painutama/kohendama valemit selliselt, et see annaks õigema hindamistulemuse.

Seega on olemuslikult õige Hankija väide, et Kutses kehtestatud hindamiskriteeriumid ja

-metoodika ei olnud piisavalt selged ning ühemõttelised. See asjaolu sai Hankijale eeldatavasti

teatavaks AS-i Piletilevi Group poolt 24.02.2025 esitatud vaidlustusest, milles taotleti Hankija

otsuse kehtetuks tunnistamist, millega Ostumenetluses tunnistati edukaks Sviby OÜ pakkumus.

12. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankijal esines põhjendatud

vajadus Ostumenetluse kehtetuks tunnistamiseks ning alused selle otsuse kehtetuks

tunnistamiseks puuduvad.

13. Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3.

Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik