Riigihalduse ministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 10 „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine

Dokumendiregister	Rahandusministeerium
Viit	1.1-10.1/1626-1
Registreeritud	01.04.2025
Sünkroonitud	02.04.2025
Liik	Õigusakti eelnõu
Funktsioon	1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari	1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik	1.1-10.1/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja	Lennart Lepik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihalduse osakond)
Originaal	Ava uues aknas

Failid

1.1-10.11626-1 01.04.2025 Õigusakti eelnõu.asice

Keskvalitsuse hoonete en tõhususe toetamise TAT muutmine Eelnõu.pdf

Keskvalitsuse hoonete en tõhususe toetamise TAT muutmine Seletuskiri.pdf

Riigihalduse ministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 10 „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine.pdf

Keskvalitsuse hoonete en tõhususe toetamise TAT muutmine Eelnõu.pdf

EELNÕU

MÄÄRUS

Riigihalduse ministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 10

„Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse

kasutamise tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.

Riigihalduse ministri 5. märtsi 2019. a määruses nr 10 „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe

parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.“;

2) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse sõna „aruanne“ sõnaga „lõpparuanne“;

3) paragrahvi 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Projekti algus ei või olla varasem kui projekti rahastamise otsuse tegemise päev ja lõpp

hilisem kui kaksteist kuud pärast Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2016. a määruse nr 121

„Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu

kasutamise ja aruandluse üldtingimused“ § 3 lõikes 1 sätestatud kasvuhoonegaaside lubatud

heitkoguse ühikutega kauplemise perioodi 2013–2020 enampakkumisel saadud tulu kasutamise

perioodi lõppu.“;

4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Projekti abikõlblike kulude tegemise algus ei või olla varasem kui projekti rahastamise

otsuse tegemise päev ja lõpp hilisem kui kuuskümmend päeva enne Vabariigi Valitsuse 4.

novembri 2016. a määruse nr 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega

kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused“ § 3 lõikes 1

sätestatud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise perioodi 2013–2020

enampakkumisel saadud tulu kasutamise perioodi lõppu.“;

5) paragrahvi 17 lõike 1 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Kulu on abikõlblik, kui selle tekkimine on tõendatud.“;

6) paragrahvi 17 lõikes 2 jäetakse välja sõnad „ja selle eest tasumist“;

7) paragrahvi 17 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Lõppmakse tehakse pärast kõigi projekti teostamiseks vajalike abikõlblike kulude

tegemist. Lõppmakse maksetaotlusele peab taotleja lisama projekti lõpetamiseks vajalike

edasiste tegevuste kirjelduse ja ajakava.“;

8) paragrahvi 17 lõike 8 esimeses lauses asendatakse sõna „lõpparuannet“ sõnadega „edasiste

tegevuste kirjeldust ja ajakava“;

9) paragrahvi 21 lõike 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 21 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad „hanked, väljamaksed“ sõnadega

„projekti tegelik kogumaksumus“;

11) paragrahvi 21 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 21 lõikes 4 jäetakse välja sõnad „, allkiri ja aruande esitamise kuupäev“;

13) paragrahvi 22 lõikest 11 jäetakse välja sõnad „kuni kaksteist kuud, kuid“;

14) paragrahvi 23 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt atmosfääriõhu

kaitse seaduse §-le 1821.“;

15) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta järgmistel juhtudel:

1) puudus on võimalik kõrvaldada või kohustus või nõue täita ettekirjutuse täitmisega;

2) toetuse saaja on avastanud ja teavitanud rakendusüksust esimesel võimalusel kirjalikult või

e-toetuse keskkonna kaudu, et talle on hüvitatud abikõlbmatu tegevuse kulu, ning on tagastanud

toetuse kümne tööpäeva jooksul rakendusüksuse kirjalikult või e-toetuse keskkonna kaudu

edastatud toetuse tagastamise nõusoleku saamisest arvates;

3) muudatus projekti mahus ning tegevus-, rahastamis- ja ajakavas tuleneb Vabariigi Valitsuse

otsusest.“.

Jürgen Ligi

Rahandusminister

Merike Saks

Kantsler

Keskvalitsuse hoonete en tõhususe toetamise TAT muutmine Seletuskiri.pdf

Riigihalduse ministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 10 „Keskvalitsuse hoonete

energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.

Määruse eesmärk on täpsustada abikõlblike kulude perioodi ja toetuse tagasinõudmisega

seonduvat.

Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigihalduse

osakonna analüütik Lennart Lepik (tel: 5885 1408, e-post: lennart.lepik@fin.ee). Eelnõu

juriidilist kvaliteeti kontrollis personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge

Aasa (tel 5885 1493, e-post: virge.aasa@fin.ee) ja keeletoimetaja oli Sirje Lilover (tel: 5885

1468 e-post: sirje.lilover@fin.ee).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse preambulat täiendatakse viitega atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 lõikele 5.

Viidatud sätte kohaselt kehtestab kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemide

alusel antud toetuse tagasinõudmise ja -maksmise täpsustatud tingimused ja korra valdkonna

eest vastutav minister määrusega. Preambula täiendamine on normitehniline.

Paragrahvi 5 lõiget 1 muudetakse, asendades sõna „aruanne“ sõnaga „lõpparuanne“. Määruse

§-des 17 ja 21 käsitletakse lõpparuande sisu ja esitamisega seonduvat. Paragrahvis 5 nimetatud

aruande all on määruse andja silmas pidanud lõpparuannet, kuid kehtivas sõnastuses ei ole

selge, kas toetuse saaja peab lisaks lõpparuandele esitama ka muid aruandeid. Kuna antud sättes

määratakse projekti elluviimise periood, on oluline täpsustada, et selle perioodi kestel tekivad

nii abikõlblikud kulud kui ka esitatakse just lõpparuanne, mitte mõni muu aruanne.

Paragrahvi 5 lõike 2 muutmisel asendatakse sättes nimetatud kuupäev viitega Vabariigi

Valitsuse 4. novembri 2016. a määrusele nr 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse

ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused“,

millega on sätestatud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise perioodi

2013–2020 enampakkumisel saadud tulu kasutamise periood. Muudatuse kohaselt võib projekt

lõppeda kuni 12 kuud pärast nimetatud perioodi lõppu. Suuremahulised projektid võivad kesta

mitu aastat, kusjuures toetusest rahastatavad kulud võidakse teha projekti alguses ja muudest

allikatest rahastatavad kulud hiljem. Kehtiva määruse kohaselt peab rakendusüksus hoidma

vähemalt 10% toetuse summast lõppmakse jaoks, mis vabastatakse toetuse saajale alles peale

projekti valmimist. Kuna kõik meetmest toetuse saajad kuuluvad valitsussektorisse, siis on

nende võimalused eelarveaastate üleselt katta kulude tekkimise ja rahastamise ajalisi viiteid

piiratud. Muudatus võimaldab kõik abikõlblikud kulud toetusest tasuda kohe peale nende

kulude tekkimist.

Paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3, millega sätestatakse toetuse kasutamise perioodi lõpp.

Täiendus on seotud § 2 lõike 2 muutmisega, millega lubatakse projekt lõpetada pärast meetme

rahastamiseks kasutatava tulu kasutamise perioodi lõppu. Abikõlblikke kulusid on

sellegipoolest võimalik toetada ainult meetme rahastamiseks kasutatava tulu kasutamise

perioodi kestel. Et eristada projekti lubatud elluviimise perioodi ja abikõlblike kulude tekkimise

perioodi, on need lahutatud kahte erinevasse sättesse.

Paragrahvi 17 lõike 1 teist lauset muudetakse, sätestades, et kulu on abikõlblik, kui selle

tekkimine on tõendatud. Kehtiva redaktsiooni kohaselt peab kulu olema ka makstud. Kuna kõik

meetmest toetuse saajad kuuluvad valitsussektorisse, siis võib kulu maksmine enne toetuse

ülekandmist nõuda sildfinantseerimist. Veel keerukam on, kui kulu tekib ja tuleb maksta ühel

eelarveaastal, aga toetus makstakse välja järgmisel eelarveaastal. Muudatus vähendab toetuse

saajate halduskoormust.

Paragrahvi 17 lõiget 2 muudetakse, jättes ära nõude esitada toetuse väljamaksmiseks muude

dokumentide kõrval ka kulu eest tasumist tõendav dokument. Kuna § 17 lõike 1 muutmisega ei

ole toetuse väljamaksmise eelduseks kulu tasumine, siis ei ole kohane nõuda ka kulu tasumist

tõendavat dokumenti.

Paragrahvi 17 lõiget 7 muudetakse, lubades lõppmakse teha pärast abikõlblike kulude

tegemist. Muudatus on seotud § 5 muutmisega ning võimaldab toetuse saajal toetust

paindlikumalt ja väiksema halduskoormusega kasutada. Kui lõppmakse tehakse enne projekti

lõppemist, siis ei ole koos lõppmakse maksetaotlusega võimalik esitada lõpparuannet. Selle

asemel peab toetuse saaja esitama projekti lõpetamiseks vajalike edasiste tegevuste kirjelduse

ja ajakava, mis võimaldab rakendusüksusel hinnata projekti eduka lõpetamisega seotud riske ja

planeerida võimalikku kontrolli.

Paragrahvi 17 lõike 8 esimest lauset muudetakse, asendades nõude esitada lõpparuanne

nõudega esitada edasiste tegevuste kirjeldust ja ajakava. Muudatus on seotud § 17 lõike 7

muutmisega.

Paragrahvi 21 lõikes 3 tehakse lõpparuande sisu puudutavad muudatused. Välja jäetakse

nõuded selliste andmete esitamise kohta, mis on rakendusüksusel juba olemas kas taotluse

menetlemise ajast või toetuse saaja poolt projekti elluviimise käigus esitatud.

Paragrahvi 22 lõikest 11 jäetakse välja sõnad „kuni kaksteist kuud, kuid“. Lõikes on viide § 5

lõikele 2, mida samuti muudetakse, lubades projekt lõpetada kuni 12 kuud pärast

kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise perioodi 2013–2020

enampakkumisel saadud tulu kasutamise perioodi lõppemist. Sellest tulenevalt ei ole § 22 lõikes

11 vaja analoogilist tähtaega sätestada.

Paragrahvi 23 lõiget 1 muudetakse, asendades rikkumiste loetelu ja toetuse tagasinõude

määrad viitega atmosfääriõhu kaitse seaduse §-le 1821. Viidatud sätte kohaselt nõuab toetuse

andja toetuse tagasi, kui pärast kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemide

alusel antud toetuse väljamaksmist selgub, et toetuse saaja:

1) on teadlikult esitanud valeandmeid;

2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid;

3) ei ole kasutanud toetust sihipäraselt;

4) ei täida toetuse saaja kohustusi.

Muudatus annab rakendusüksusele toetuse tagasinõudmisel suurema paindlikkuse ja

kaalutlusvõimaluse.

Paragrahvi 23 täiendamisel lõikega 11 sätestatakse asjaolud, mille korral RTK ei pea toetuse

tagasinõudmise otsust tegema. Kehtivas redaktsioonis toetuse tagasinõudmist välistavaid

tingimusi sätestatud ei ole, mistõttu peaks RTK tegema toetuse tagasinõudmise otsuse iga

rikkumise korral, sõltumata rikkumise asjaoludest. Toetuse kasutamise tingimuste rikkumine ei

pruugi olla toetuse saaja sihiliku ja pahatahtliku tegevuse tagajärg või tuleneda üldse toetuse

saaja tegevusest.

Toetust ei ole vaja tagasi nõuda olukorras, kus toetuse saaja saab puuduse kõrvaldada või on

omal algatusel tagastanud toetuse andmise tingimustega vastuolus välja makstud toetuse osa.

Toetuse tagasinõudmise otsust ei ole mõistlik tehta ka juhul, kui muudatus projekti mahus ning

tegevus-, rahastamis- ja ajakavas tuleneb Vabariigi Valitsuse otsustest, kuna nende järgimine

on keskvalitsuse jaoks kohustuslik. Näiteks võib Vabariigi Valitsus otsustada investeeringu

ajalise nihutamise või mahu muutmise. Toetust saavad hooned kuuluvad keskvalitsuse

kinnisvaraportfelli, mõjutavad valitsussektori bilanssi ning Vabariigi Valitsusel on õigus

fiskaalpoliitilistel vmt põhjustel investeeringute elluviimise ajakava korrigeerida. Kuna toetust

finantseeritakse riigieelarvest ja see antakse keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete

energiatõhususe tõstmiseks, siis ei ole mõistlik Vabariigi Valitsuse otsust järgivat riigieelarvest

antava toetuse saajat karistada toetuse riigieelarvesse tagasinõudmisega.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse muudatusega väheneb rakendusüksuse, toetuse saajate, Rahandusministeeriumi ja

Vabariigi Valitsuse võimalik halduskoormus seoses abikõlblike kulude sildfinantseerimise,

toetuse ebaotstarbeka riigieelarvesse tagasinõudmise menetlemisega ja sama tagasinõude

riigieelarvest katmise korraldamisega.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevusi, lisakulutusi ega eeldatavaid tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatisoon

Määrus esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks kõigile

ministeeriumitele ning arvamuse andmiseks Riigi Kinnisvara AS-le ja Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

Riigihalduse ministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 10 „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine.pdf

Riigihalduse ministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 10 „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine

Failid

Digiallkirjad