Haridus- ja teadusministri määruse „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected]

Haridus- ja teadusministri määruse

„Kutsekeskhariduse riiklik

õppekava“ eelnõu kooskõlastamine

Austatud proua haridus- ja teadusminister

Rahandusministeerium kooskõlastab haridus- ja teadusministri määruse „Kutsekeskhariduse

riiklik õppekava“ eelnõu järgmise märkusega.

Riikliku õppekava uuendamine on toonud rahatarkuse teemad sisse gümnaasiumisse, samuti

peaksid isikliku rahandusega seotud teemad olema ka kutsekeskhariduses selgemalt esile

toodud. Kahjuks ei leia neid eriti üldainete alt (matemaatika ja sotsiaalained), ega erialade

kirjelduste alt. Kui neid kutsekeskhariduse õppekavas esile pole toodud, siis sõltub

rahatarkuse andmine vaid õpetaja enda huvist ja soovist.

Rahatarkuse teema käsitlemise juhendmaterjal gümnaasiumi- ja 4. taseme kutsehariduse

õpetajatele on siin: fin.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Rahatarkuse teema

käsitlemise juhendmaterjal gümnaasiumi- ja 4. taseme kutsehariduse õpetajale.pdf .

Väljavõtte:

Lisa 1 kohustuslike üldharidusõpingute moodulitest:

3. Matemaatika puhul on märgitud üksnes maksude ja laenudega seotud arvutused (3.1),

rahatarkus võib sisalduda eluliste ülesannete all, aga see ei pruugi seda üldse tähendada, kui

seda pole eraldi välja toodud. Riiklik õppekava IV kooliastme matemaatikas toob rahatarkuse

teemad välja riiklikus õppekavas siin: G Ainevaldkond "Matemaatika" - Õppekava

materjalide veeb - Õppekava materjalide veeb

7. Sotsiaalainete all on sees vaid allika kriitilisus (7.3) ja pere eelarve koostamine (7.6)

Riiklikus õppekavas on toodud välja aga järgmised punktid (vt G Ainevaldkond

"Sotsiaalained" - Õppekava materjalide veeb - Õppekava materjalide veeb):

võtab vastutuse oma tuleviku kujundamise eest, väärtustab loovust ja ettevõtlikkust ning

arendab endas neid omadusi ja pädevusi;

Ühiskonnaõpetus: Üleilmastumine ja jätkusuutlik areng; Kommunikatsioon, infopädevus;

Ettevõtlikkus ja finantskirjaoskus

Teie 20.03.2025 nr 8-2/25/1327;

HTM/25-0294/-1K

Meie 01.04.2025 nr 1.1-11/1435-2

2

Valikõpingute moodulis on Ettevõtlusõpe, mis samuti ei sisalda ainsatki vaatepunkti isiklikust

rahandusest. Nii on õpilasel keeruline luua isiklikke seoseid ettevõtte tegevuskulude ja

investeeringute võimalustega. Ettevõtluse kõrval tuleb eelkõige õppida juhtima isiklikku raha

kasutust. Nii nagu gümnaasiumite puhul ei ole õpilasfirmade programm piisav, kui see ei

kätke endas isiklikku rahatarkust, seepärast on uuendatud ettevõtlusõppe ja majanduse õpikus

isikliku rahanduse teemasid ka rohkem sees. Rahatarkuse teemad tuleb paremini siduda

punktidesse 1–3. Nt välja tuua teema raha, maksevahendid ja finantstooted, et mõista raha

väärtuse muutumist, riiklike finantsasutuste rolli ja finantseenuste pakkujate usaldusväärsuse

kontrollimise olulisust. Ettevõtlusega käib kokku ka kindlustamise teema.

Samuti tuleb rahatarkuse aspekte selgemini käsitleda erialade kirjeldustes. Näiteks punktist 5

tööturu toimimise põhimõtete all on rahatarkusega seotud hindamiskriteeriumi: selgitab

ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud

eesmärkidega; Digipädevuste kirjelduses käib läbi allika kriitilisus, aga mitte finantspettuste

riskide äratundmine, mis otseselt puudutab nii tavainimesi kui ettevõtteid.

Seega leiame, et rahatarkuse osa kutseõppes on puudulik nii üldainetes kui erialade

õppekavades ning need vajavad seetõttu selles aspektis täiendamist. Suur võlgnike arv ja

kasvav finantspettuste maht näitab, kui oluline on rahatarkusõpe kõigis kooliastmetes, et

rahaga targalt majandada, hinnata laenuriske (nii era- kui ettevõttelaenude puhul) ja pettuste

riske.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Virge Aasa 5885 1493

[email protected]

Marge Aasalaid 5388 3048

[email protected]