Väärtpaberite tehingute arveldustsükli lühendamise kohta Euroopa Liidus seisukohtade esitamine

1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja aprill 2025 nr

Päevakorrapunkt nr

Eesti seisukohad väärtpaberite tehingute arveldustsükli lühendamise kohta Euroopa

Liidus

1. Kiita heaks rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 909/2014 seoses lühema arveldustsükliga

Euroopa Liidus (edaspidi T+1 määruse eelnõu).

1.1. Toetame T+1 määruse eelnõus ette nähtud maksimaalse arveldustsükli lühendamist

kahelt tööpäevalt ühele tööpäevale, mis aitab tagada Euroopa Liidu turu konkurentsivõimet

kolmandate riikidega, kus on antud üleminek juba tehtud või lähiajal plaanis teha.

1.2. Nõustume lühemale arveldustsüklile üle minekuks välja pakutud tähtajaga 11. oktoober

2027, mis võimaldab jätta turuosalistele piisavalt aega üleminekuks valmistumiseks.

2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.

3. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes

olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud

ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa

Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja

Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

„Eesti seisukohad väärtpaberite tehingute arveldustsükli lühendamise

kohta Euroopa Liidus“

1. SISSEJUHATUS JA KOKKUVÕTE

Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avaldas 14.02.2025 määruse eelnõu, millega

muudetakse määrust (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa

Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume (edaspidi CSDR) seoses lühema arveldustsükliga

Euroopa Liidus (edaspidi eelnõu)1.

Eelnõuga kahandatakse Euroopa Liidus väärtpaberitega, nagu näiteks aktsiate ja võlakirjadega,

tehtavate tehingute arveldamise tsükli pikkust maksimaalselt kahelt tööpäevalt pärast

tehingupäeva (T+2) maksimaalselt ühele tööpäevale pärast tehingupäeva (T+1). Lihtsustatult

tähendab see, et väärtpaberitehingu üks osapool saab raha ja teine osapool väärtpaberid edaspidi

oma kontole ühe tööpäeva jooksul peale tehingupäeva senise kahe tööpäeva asemel. Muudatus

on vajalik, et tagada EL väärtpaberituru konkurentsivõimelisus võrreldes juba T+1

arveldustsüklile üle läinud riikidega (USA, Kanada, Hiina, India) ning seda plaanivate riikidega

(Ühendkuningriik, Šveits) ning muuta ELi väärtpaberitega arveldamist efektiivsemaks. Kuna

tegu on maksimaalse arveldustsükli pikkusega, on põhimõtteliselt lubatud ka T+0 kasutamine,

mis aga tekitaks jällegi enam segadust tulenevalt muudes riikides kehtivast T+1 arveldusest.

Seega on eelnõu eesmärgiks suurendada ELi konkurentsivõimet ja väärtpaberituru atraktiivsust

ning väärtpaberite arveldamise tõhusust. Ühtlasi on eelnõu eesmärgiks tagada, et T+1

arveldusele üleminek toimuks ELis koordineeritult ning õigel ajal ja finantssektori

turuosalistele jääks piisavalt aega selleks ettevalmistuste tegemiseks. Viimasest lähtuvalt

kehtestatakse eelnõus ülemineku tähtajaks 11. oktoober 2027. a.

Eelnõuga riigisektorile täiendavat olulist mõju ega riigieelarve kulusid ei kaasne. Üleminek

puudutab noteeritud väärpaberite, ehk börsiaktsiate ja -võlakirjade ning börsil noteeritud

fondiosakute ostmist ja müümist. Seega Eestis mõjutab lühemale arveldustsüklile üleminek

eeldatavasti enam finantsturuosalisi, eelkõige kontohaldureid (pangad ja

investeerimisühingud). Eesti väärtpaberite keskregister, kelleks on Nasdaq CSD SE Eesti

filiaal, on juba praegu kõrgel tasemel automatiseeritud ja sisuliselt on tal teadaolevalt

valmisolek T+1 üleminekuks olemas, mistõttu talle olulist mõju ei kaasne. Samuti ei kaasne

arveldamisega seoses olulisi mõjusid börsiemitentidele, kuna ka väärtpaberite esmaemissioonid

jäävad antud nõude alt välja, vaid käsitletakse väärtpaberite ostmist-müümist. Lühemast

arveldustsüklist tuleneva suurema arveldustega seonduvate protsesside automatiseerimise ja

standardiseerimisega kaasnevad eeldatavasti ka infotehnoloogiliste kohandustega seonduvad

kulud. Samas toob see ühtlasi kaasa suurema tõhususe, tehingu vastaspoolega seonduvate

riskide vähenemise, tehingute täitmisega seonduvate tagatisnõuete kahanemise ning piiriüleste

tehingute puhul erinevates riikides kehtivate erinevate arveldustsüklitega seonduvate

ebakõladega kaasnevate kulude ja vastuolude kõrvaldamise. Kokkuvõttes kaaluvad komisjoni

hinnangul kaasnevad kasud üles üleminekuga seonduvad ühekordsed kulud. Eesti väärtpaberite

1 https://finance.ec.europa.eu/publications/commission-proposes-shorten-settlement-cycle-eu-securities-two-

days-one_en?prefLang=et

2

register on teadaolevalt juba aktiivselt valmistumas üleminekuks T+1 arveldustsüklile ning

suhtlemas ka kontohalduritega, et tagada võimalikult sujuvat üleminekut.

Eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, mis on ka kehtiva CSDR

õiguslik alus. Eelnõu arutelud EL nõukogus on alanud ja eesistuja plaanib jõuda nõukogu

ühislähenemise kokkuleppe saavutamiseni esimesel võimalusel, võimalik et juba aprillis 2025.

Eelnõus tehtav muudatus ei vaja esmasel hinnangul Eesti õigusaktide muutmist, kuna tegu on

otsekohalduva sättega.

Vabariigi Valitsuse seisukohtade eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi

finantsturgude poliitika osakonna nõunik Valner Lille ([email protected]), selle on

kooskõlastanud Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn

Liivamägi, finantsteenuste poliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ning asejuhataja Thomas

Auväärt.

2. T+1 MÄÄRUSE SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

Eelnõu artiklis 1 tehakse CSDR artikli 5 lõikesse 2 muudatus, mille kohaselt vabalt

võõrandatavate väärtpaberitega tehtavate tehingute puhul, mis tehakse kauplemiskohtades

(reguleeritud väärtpaberiturg (ehk väärtpaberibörs), mitmepoolne kauplemissüsteem (ehk

alternatiivbörs) ja organiseeritud kauplemissüsteem), peab arvelduspäev olema senise hiljemalt

teise tööpäeva asemel edaspidi hiljemalt esimene tööpäev pärast kauplemise toimumist. Seega

lühendatakse antud muudatusega arveldustsüklit ühe tööpäeva võrra. Eelnõuga ei muudeta

artikli 5 lõike 2 kohaldamisala. Seega jääb endiselt kehtima ka juba praegu T+2 arveldustsükli

korral kehtiv erand, mille kohaselt ei kohaldata antud nõuet kauplemiskohtades tehtavate

määratud vastaspoolega tehingute (ehk mis räägitakse läbi kauplemiskoha väliselt, kuid tehing

tehakse kauplemiskoha kaudu) suhtes, kahepoolselt tehtavate tehingute (ehk mis ei toimu

kauplemiskoha kaudu) suhtes, millest siiski teavitatakse kauplemiskohta, ja esmase tehingu

suhtes, kui asjaomaste väärtpaberite kohta tuleb teha esmane registrikanne väärtpaberite

keskdepositooriumis, ehk väärtpaberite emiteerimisel.

Eelnõu artiklis 2 nähakse ette määruse jõustumine kahekümnendal päeval pärast selle

avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja määruse kohaldamine 11. oktoobrist 2027. Kuna kehtiva

CSDR artikli 5 lõikes 2 on arveldustsükkel kehtestatud maksimaalselt 2 tööpäeva, siis võiks

turuosalised ka ilma antud eelnõu muudatuseta lühemat arveldustsüklit rakendada. Suurema

õiguskindluse ja ühtse ülemineku tagamiseks on siiski otsustatud üleminek lühemale

arveldustsüklile teha CSDR muudatuse ning rakendussätte kaudu.

3. MÄÄRUSE EELNÕU VASTAVUS PÄDEVUSE ANDMISE, SUBSIDIAARSUSE JA

PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele tuleks

liidu tasandil meetmeid võtta ainult juhul, kui liikmesriigid eraldi ei suuda kavandatud

eesmärke piisavalt saavutada ning seepärast saab kõnealuseid eesmärke kavandatud meetmete

ulatuse või mõju tõttu paremini saavutada ELi tasandil. Kuna CSDR on ELis juba vastu võetud

ning reguleerib ühtseid nõudeid väärtpaberiarveldustele keskdepositooriumites, on mõistlik

tagada, et ka seal kehtestatud arveldustsükli kohaldamine toimub kõigis liikmesriikides ühtsetel

alustel, mitte liikmesriikide lõikes erinevalt. Arvestades ühtlasi väärtpaberituru piiriülest

3

iseloomu, kaasneks liikmesriikides erinevas tempos või erinevatele arveldustsüklitele

üleminekuga tõenäoliselt turuosalistele suuremad kulud ning suurem ebakindlus, kui ühtse

üleminekuga. Ühtlasi ei aitaks selline killustatud lähenemine saavutada eelnõu eesmärkides

toodud EL konkurentsivõime ja atraktiivsuse suurendamist võrreldes kolmandate riikidega ning

tõhusama arveldamise süsteemi tagamist. Seetõttu saab neid eesmärke meetmete ulatuse tõttu

paremini saavutada ELi tasandil kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud

subsidiaarsuse põhimõttega.

Arveldustsükli lühendamine tagab ühtlasi parema kooskõla ülemaailmsete turgudega, muudab

protsessid kõigi piiriüleste turuosaliste jaoks sujuvamaks ning vähendab riske ja kulusid seoses

väärtpaberitega, millega kaubeldakse ühtlasi T+1 arveldustsüklile üle läinud riikides. Kuna ELi

finantsturul on palju erinevaid osalejaid, süsteeme ja vääringuid, oleks liikmesriikide eraldi

üleminek T+1 arveldusele keeruline, ebatõhusam ja kulukam. ELi tasandi meetmed on antud

juhul vajalikud, et eemaldada ELi ja rahvusvaheliste arveldustsüklite vaheline ebakõla

proportsionaalsel, tulemuslikul ja tõhusal viisil, piirdudes üksnes sellega, mis on vajalik eelnõu

eesmärkide saavutamiseks.

Kokkuvõttes on T+1 määrus kooskõlas nii Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud

subsidiaarsuse põhimõttega, mille kohaselt võib EL meetmeid võtta vaid siis, kui liikmesriigid

üksinda soovitud eesmärke saavutada ei suuda, kui ka proportsionaalsuse põhimõttega.

4. ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE

Eelnõule on lisatud ka komisjoni talituste töödokument2, milles analüüsitakse võimalikke

mõjusid seoses ELi üleminekuga lühemale arveldustsüklile. Ühtlasi on Euroopa

Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (ESMA) avaldanud T+1 ülemineku kohta oma aruande3, kus

on hinnatud võimalikke kulusid ja kasu seoses lühemale arveldustsüklile üleminekuga.

Komisjoni talituste töödokumendis on välja toodud, et T+1 arveldusele ülemineku

võimaldamiseks on vaja kauplemisjärgseid protsesse rohkem automatiseerida ning standardida.

Kaasnevate investeerimisvajaduste suurus varieerub turuosaliste lõikes sõltuvalt nende

ärimudelist, nendega seotud keskdepositooriumide ja kesksete vastaspoolte arvust ning sellest,

kas teistes jurisdiktsioonides on T+1 nõude täitmiseks tehtud varasemaid investeeringuid.

Samas on ELis arveldustsükli lühendamisega seotud kulude ja tulude kvantifitseerimine

andmete puudumise tõttu komisjoni hinnangul keeruline. Kokkuvõttes jõuti järeldustele, et

turuosalistele kaasnevad peamiselt ühekordsed kulud peaks aja jooksul üles kaaluma

pikaajaline kasu, mis tuleneb väiksematest vastaspoole- ja tururiskidest, tõhusamast ja

õigeaegsemast arveldamisest ning ELi kapitaliturgude suuremast atraktiivsusest investorite

jaoks. Ühtlasi tõdeti, et turuosaliste koordineerimine ja koostöö on esmatähtis, et tagada sujuv

üleminek T+1 arveldustsüklile.

Mõju majandusele, ettevõtetele ja investeeringutele

Eelkõige kaasnevad mõjud erinevatele finantsturuosalistele, eelkõige kontohalduritele (pangad

ja investeerimisühingud), kes väärtpaberite registri kaudu väärtpaberite tehinguid teevad ning

kelle kontode kaudu väärtpaberid liiguvad ja kes peavad tegema arendusi, et kohandada oma

süsteeme lühema arveldustsükliga, protsesse enam automatiseerida ja standardiseerida. Eesti

väärpaberite keskregistriga (Nasdaq CSD SE Eesti filiaal) koostöös on juba alustatud

üleminekuga seonduvate teemadega tegelemist. Eesti väärtpaberite keskregistrile, kes peab

2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52025SC0037 3 https://www.esma.europa.eu/press-news/esma-news/esma-proposes-move-t1-october-2027

4

tagama registreeritud väärtpaberite lühema arveldustsükli toimimise, olulisi mõjusid ei kaasne,

kuna neil on protsessid juba kõrgel tasemel automatiseeritud ja sisuliselt valmisolek

üleminekuks juba olemas. Edaspidi võib praktilise rakendamise käigus kaasneda mõningaid

mõjusid seoses korporatiivsete sündmuste standardiga, näiteks dividendide maksmise nn ex-

kuupäevadega, mis samuti tuleks kohandada T+2 tsüklilt T+1 tsüklile. Selle analüüsimisega

ELis eraldi töögruppides koos turuosalistega tegeletakse.

Samuti mõjutab üleminek lühemale arveldustsüklile eeldatavasti mingil määral ka

investeerimisfonde. Eestis investeerimisfondide osakuid börsil noteeritud ei ole, mistõttu

sellega seoses olulisi mõjusid ei kaasne. Samas kaasneb nii investoritele kui ka emitentidele

positiivne mõju seoses sellega, et müügist laekuvat raha või kontole laekuvaid väärtpabereid

saab kasutada juba senisest poole lühema perioodi järel peale tehingu toimumist. See aitab

ühtlasi kahandada vastaspoole riski, mis kaasneb pikema arveldustsükliga ning kulusid seoses

tagatistega, mida nõutakse tehingu toimumise tagamiseks ja võtta laekuv raha kasutusse ühe

tööpäeva võrra varem.

Emitentidele olulisi mõjusid arveldamisega seonduvalt ei kaasne, kuna üleminek puudutab

väärtpaberite ostmist ja müümist ning väärtpaberite emissioonid jäävad antud nõuete alt välja.

Olulise positiivse mõjuna väärib ära märkimist ka piiriüleste (näiteks USA aktsiatega) tehingute

tegemise korral erinevates riikides kehtivate erinevate arveldustsüklitega seonduvate kulude ja

vastuolude kõrvaldamine, mis kaasneb erinevate riikide arveldustsüklite ühtlustamisega.

Väärtpaberitega seonduvate rahavoogude juhtimine muutub sarnaste arveldustsüklite korral

finantsturuosalistele ka piiriüleselt vähemkulukaks.

Lühemale arveldustsüklile üleminek mõjutab ka Euroopa Keskpanga loodud Euroopa ühtset

väärtpaberiplatvormi TARGET2-Securities (T2S)4, mille üleminekut lühemale arveldustsüklile

koordineerib Euroopa Keskpank. Üleminekuks kiire ja koordineeritud tegutsemise

vajalikkusele viitavad Euroopa Keskpank, ESMA ja komisjon ühtlasi oma 15. oktoobril 2024

tehtud ühisavalduses5.

Mõju riigisektorile

T+1 üleminek riigileearvelisi kulutusi kaasa ei too ja riigieelarvele mõju ei oma.

Eelkõige kaasneb mõju Finantsinspektsioonile, kes teostab finantsjärelevalvet mh CSDR

nõuete kohase täitmise üle ja Eesti Pangale, kes on Nasdaq CSD Eesti väärtpaberite

arveldussüsteemi järelevaataja. Mõlemad asutused arvestavad T+1 üleminekuga ja

monitoorivad seda. Samas ei ole hetke hinnangu kohaselt üleminekuga kaasnev täiendav

koormus ei Finantsinspektsioonile ega Eesti Pangale väga olulise mahuga.

Kuigi arveldustähtaja lühendamine aitab pikas plaanis kaasa väärtpaberituru tõhusale

toimimisele, siis võib asutuste hinnangul üheks üleminekuga kaasneda võivaks aspektiks turul

olla potentsiaalselt ebaõnnestunud arvelduste arvu kasv, mis aga ei tohiks olla takistuseks T+1

suunas liikumiseks. Ühtlasi on Eestis suurem osa tehingutest väärtpaberite keskregistri

hinnangul jaeinvestoritega, mille puhul kontrollitakse enne tehingut aktsiate ja raha olemasolu

kontodel, mistõttu ei saa tõenäoliselt ka potentsiaalselt ebaõnnestunud arvelduste arvu kasv

Eesti turul oluliseks kujuneda.

4 https://www.ecb.europa.eu/paym/target/t2s/html/index.en.html 5 https://finance.ec.europa.eu/news/shortening-standard-securities-settlement-cycle-european-union-next-steps-

2024-10-15_en

5

5. VALITSUSE SEISUKOHTADE SELGITUSED

1) Toetame T+1 määruses ette nähtud maksimaalse arveldustsükli lühendamist kahelt

tööpäevalt ühele tööpäevale, mis aitab tagada Euroopa Liidu turu konkurentsivõimet

kolmandate riikidega, kus on antud üleminek juba tehtud või lähiajal plaanis teha.

Meie hinnangul on lühemale arveldustsüklile üleminek vajalik, et tagada EL (sh meie endi

väärtpaberituru ja turuosaliste) konkurentsivõime võrreldes juba lühemale arveldustsüklile üle

läinud riikidega (USA, Kanada, Hiina, India) ja seda plaanivate riikidega (Ühendkuningriik,

Šveits). Vastasel korral toimuksid EL kauplemiskohtades teostatavad väärtpabertehingud

pikema arveldustsükliga, kui näiteks USA või Ühendkuningriigi turgude tehingud, mis

kahandaks turuosaliste motivatsiooni EL turgudel tegutsemiseks. Ühtlasi aitab kolmandate

riikidega samale arveldustsüklile üleminek kahandada turuosalistele piiriüleselt toimuvate

tehingute kulusid, mis muidu kaasneksid seoses arveldustsüklite erinevusega, pikema

arveldustsükliga kaasnevate suuremate riskidega ning tagatistega ning suurendada arveldamise

tõhusust.

2) Nõustume lühemale arveldustsüklile üle minekuks välja pakutud tähtajaga 11.

oktoober 2027, mis võimaldab jätta turuosalistele piisavalt aega üleminekuks

valmistumiseks.

Oluline on võimaldada turuosalistele piisavalt aega, et teha arendusi, jm vajalikke

ettevalmistusi T+1 arveldustsüklile üleminekuks. 11. oktoober 2027 on ESMA välja pakutud

tähtaeg, milleni jõuti põhjaliku analüüsi tulemusena. Ühtlasi plaanitakse sama tähtaeg T+1

üleminekuks kehtestada Ühendkuningriigis6, mis on Euroopa väärtpaberiturul üheks oluliseks

tehingute osapooleks ja seega ka oluline partner, kellega koordineeritult tegutseda. Leiame, et

ESMA välja pakutud ning CSDRi kirjutatav ülemineku tähtaeg on mõistlik, jätab piisavalt aega

turuosalistele üleminekuks valmistumiseks ja samas tagab piisavalt kiire ülemineku arvestades

kolmandates riikides toimuvat analoogset üleminekut T+1 arveldustsüklile.

6. ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE

T+1 määruse seisukohtade ettevalmistamiseks paluti sisendit ja suheldi vahetult Eesti Panga,

Finantsinspektsiooni ja Eesti väärpaberite keskregistriga (Nasdaq CSD SE Eesti filiaaliga), kes

on omakorda suhelnud oma partneritega (kontohalduritega). Laekunud tagasisidega on

seisukohtade ja seletuskirja viimistlemisel arvestatud.

6https://assets.publishing.service.gov.uk/media/67a4974aa9f973ede06b3c1c/Accelerated_Settlement_Technical_

Group_report_-_Feb_2025.pdf

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Eesti seisukohad väärtpaberite

tehingute arveldustsükli

lühendamise kohta Euroopa Liidus

Austatud härra Kasemets

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad väärtpaberite tehingute arveldustsükli

lühendamise kohta Euroopa Liidus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Protokollilise otsuse eelnõu: Eesti seisukohad väärtpaberite tehingute arveldustsükli

lühendamise kohta Euroopa Liidus

2. Seletuskiri protokollilise otsuse eelnõu juurde

Valner Lille 5885 1491

[email protected]

Teie 11.03.2025 nr 2-5/25-00431;

6.1.1/25-0056/-1T

Meie 01.04.2025 nr 11-3.1/1265-2