Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
Viit | 01/2502319 |
Registreeritud | 01.04.2025 |
Sünkroonitud | 02.04.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 0 Sissetulev registreeritud kirjavahetus |
Sari | 01 Sissetulev kirjavahetus |
Toimik | 01 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Tartu Linnavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Tartu Linnavalitsus |
Vastutaja | Kärt Muller (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
TARTU LINNAVALITSUS
______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Raekoja plats 1a tel 736 1111 www.tartu.ee 50089 TARTU rg-kood 75006546 [email protected]
Õiguskantsleri Kantselei
Kohtu 8
15193 TALLINN
Parkimiskaardi väljaandmise menetlus
sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris
01.04.2025 nr 21.3-1.2/05085
Palun õiguskantsleril kontrollida sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri pidamisel
Sotsiaalkaitseministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti tegevuse kooskõla liiklusseaduse,
sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, avaliku teabe seadusega ja
isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetega.
Olukorra kirjeldus
Liiklusseaduse (LS) kohaselt on kohaliku omavalitsuse (KOV) kohustus korraldada
liikumispuudega ja pimeda inimese liiklemist ja neid teenindavate sõidukite parkimist ning
liikumispuudega inimeste juhitavate sõidukite parkimist (§ 166). Liikumispuudega või pimeda
inimese liiklemise tagamiseks peab KOV talle andma parkimiskaardi valdkonna eest vastutava
ministri määrusega kehtestatud korras (§ 167).
Vastav kord on kehtestatud Sotsiaalministri 23. detsembri 2010 määrusega nr 10
„Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise
tingimused“. Viimased muudatused kõnealuses määruses jõustusid 7. märtsil 2025. Muudatuste
üheks sisuks oli täpsustada parkimiskaartide väljaandmise aluseid, sõnastades muuhulgas, et
parkimiskaardi väljaandmise aluseks on isikule, kellel on tuvastatud puude raskusaste,
sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud puude raskusastme tuvastamise otsus.
Tegelikkuses sotsiaalkaitse infosüsteemile KOVidele ligipääsu ei anta, vaid suunatakse puude
otsuse saamiseks kasutama sotsiaalteenuste ja -toetuste infosüsteemi.
Asjassepuutuvad õigusaktid
Vaatamata sellele, et puude raskusaste tuleb määruse kohaselt tuvastada sotsiaalkaitse
infosüsteemi kantud andmete põhjal, keskendub sotsiaalministri 23. detsembri 2010. a määruse nr
90 „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja
väljaandmise tingimused“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri sotsiaalteenuste ja -toetuste
andmeregistrist (STAR) saadavatele andmetele. Eelnõu ettevalmistajad selgitavad, et kuna
parkimiskaarte väljastavad kohalikud omavalitsused, kelle sotsiaaltöö spetsialistide igapäevane
töökeskkond on sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), on selle kaudu võimalik
parkimiskaardi väljastamiseks vajalikke puude tuvastamise andmeid teisest registrist pärida.
Õiguslikuks aluseks selliseks andmete ristkasutuseks tuuakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §
39 lõike 1 punkt 6, mille kohaselt töödeldakse sotsiaalkaitse infosüsteemis (SKAIS) andmeid
isiku puude kohta, SKAISi põhimääruse § 13 lõike 3, mille kohaselt kantakse registrisse puude
raskusastme tuvastamise otsuse andmed ning STARi põhimääruse § 13 punkti 2, mis annab
õiguse sotsiaalkaitse infosüsteemist saada isiku puude andmeid.
.
Tartu Linnavalitsus ei pea sellist tõlgendamist õiguslikult lubatavaks. Avaliku teabe seaduse § 436
lg 2 sedastab, et andmete töötlemisel, mida kogub põhiandmetena teine riigi infosüsteemi kuuluv
andmekogu, tuleb aluseks võtta vastava teise andmekogu põhiandmed. Põhiandmed on riigi
infosüsteemi kuuluvasse andmekogusse kogutavad andmekogu unikaalsed andmed, mis tekivad
andmekogu haldaja avalike ülesannete täitmise käigus (§ 436 lg 1). Sotsiaalministeerium oma
tõlgenduses möönab ka ise, et puude andmed on SKAISi põhiandmed, nägemata samas mingit
vastuolu nende saamiseks kasutada parkimiskaardi andmise menetlusse mittepuutuvat
andmekogu.
Me ei sea kahtluse alla, et sotsiaalteenuste ja -toetuste ning muu abi osutamise menetlemisel ja
dokumenteerimisel on õigus STARi kaudu need andmed SKAISist saada. Paraku puudub
seaduslik alus parkimiskaardi dokumenteerimiseks STARis. Tegemist ei ole sotsiaalteenuste ega -
toetustega ega muu abi andmisega sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 141 tähenduses. Ei SHSis
ega STARis esitatud lubatud andmekoosseisu hulka parkimiskaardi andmed ei kuulu. Leiame, et
KOVidel puudub õiguslik alus edastada SKAle andmed isikule väljastatud parkimiskaardi kohta.
Ka riikliku järelevalve vajaduseks mitte, sest järelevalvepädevus liiklusseaduses pandud
kohustuste täitmiseks SKAl puudub.
Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse § 19 lõike 2 kohaselt toimub seadusega ettenähtud
ülesannete täitmiseks infosüsteemist andmete väljastamine teise andmekogusse või teisele
asutusele asutustevahelise andmevahetuskokkuleppe alusel. Seni on SKA keeldunud sellist
andmevahetust võimaldamast. Kuna KOVidel pole olnud muud ligipääsu puude andmetele, oleme
seni leppinud Sotsiaalministeeriumi ja SKA nõutud lahendusega. Samas kõnealusest seletuskirjast
nähtub, et tegemist ei ole ajutise tehnilise suutmatusega, vaid ministeeriumil puudub soov ja
kavatsus muuta andmevahetus õiguslikult, sh andmekaitseliselt lubatavaks.
Tartu linn koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liiduga (ELVL) esitas eelnõu kooskõlastuse käigus
omapoolsed märkused eelnõule. Need on leitavad eelnõude menetlemise infosüsteemist:.
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cd9c2973-f631-45e5-b959-39473837bce1?
activity=1#Pqp0lnz3
Paraku ELVLi märkustele selget tagasisidet ei antud. Telefoni teel tehtud pärimisele vastati
suuliselt, et märkused ja ettepanekud lubati võtta arvesse teema edasisel arutamisel, sest
olulisemate muudatuste tegemiseks on vaja muuta seadusi. Selline seadusemuudatuse ootus on
kestnud juba pikemat aega. ELVL osundab eelnõu kohta esitatud märkustes 2020. aastal
Sotsiaalministeeriumilt saadud vastustele, mille kohaselt on loodud soodustingimustel parkimise
võimaldamise teenuse disainimise töörühm. Seega tundub ministeerium mõistvat, et teenuse
ümberkujundamine ei saa olla pelgalt õigusakti sätte sõnastuse muutmine, vaid see eeldab
koostöös teenuse tarbijatega parimate lahenduskäikude otsimist. Sellest hoolimata on praegu
tekitatud olukord, kus sisuliselt üleöö peavad need KOVid, kus parkimiskaarte ei väljasta
sotsiaaltöötajad, oma tööprotsessid muutma STARi-keskseks. Leiame, et selline lähenemine
riivab oluliselt KOVide enesekorralduse õigust ehk õigust ise otsustada, kuidas talle pandud
ülesannet täita.
Seletuskirja punktis 4.2. on püütud selgitada andmekaitsealast õiguspärasust. Lühidalt on
ministeeriumi soovitatud tööprotsessi vastuolule isikuandmete töötlemise põhimõtetega viidatud
ELVLi märkustes. Seletuskirjas selgitab ministeerium, et andmete töötlejaks on jätkuvalt vaid
volitatud töötlejad, mõistmata, et liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki
parkimiskaardi väljaandmisel on isikuandmete vastutavaks töötlejaks KOVid. Paraku STARi
põhimäärus sellist võimalust ei näe, et teatud menetluste puhul on SKA infosüsteemi pakkujana
volitatud töötleja rollis. Rõhutame veel seda, et STARi kaudu isiku puude kohta info saamiseks
tuleb talle nö avada toimik, mis tähendab, et isegi kui isik ei vaja mitte kunagi mingit
sotsiaalteenust, -toetust ega muud abi, on ta kliendina infosüsteemi sisestatud ja tema
sotsiaalteenust, -toetust ega muud abi, on ta kliendina infosüsteemi sisestatud ja tema
andmeid säilitatakse STARis 10 aastat. Tartu Linnavalitsus peab parkimiskaartide üle arvestust
dokumendihaldussüsteemis ning seal on vastavate otsuste säilitamise tähtaeg 5 aastat.
Leiame, et õiguspärane lahendus kehtivate õigusaktide täitmisel on otseligipääs
andmevahetuskokkuleppe alusel SKAIsile puude raskusastme tuvastamise otsuse saamiseks.
Ootame Teie soovitusi nii omavalitsuste kui ministeeriumide tegevuse liikumispuudega või
pimeda inimese parkimiskaardi väljaandmisel kooskõlla viimiseks liiklusseaduse,
sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, avaliku teabe seadusega ja
isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Mölder
linnasekretär