KSH algatamata jätmise osas seisukoha küsimiseks

Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658

HARKU VALLAVALITSUS

PLANEERIMIS- JA EHITUSOSAKOND

Keskkonnaamet

[email protected]

Transpordiamet

[email protected]

Päästeamet

[email protected]

kuupäev digiallkirjas nr 12-1/536-1

Seisukoha küsimine Harku ringmajanduskeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmise osas

Käesolevaga saadame vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

§ 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks Harku Vallavolikogu otsuse „Harku ringmajanduskeskuse

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Ott-Rätsepp

planeerimis- ja ehitusosakonna

juhataja

Lisad:

1. Harku Vallavolikogu otsuse „Harku ringmajanduskeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu;

2. Harku ringmajanduskeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang;

3. Harku Vallavolikogu otsuse „Harku ringmajanduskeskuse detailplaneeringu algatamine“

eelnõu;

4. Harku Vallavolikogu otsuse „Harku ringmajanduskeskuse detailplaneeringu algatamine“ eelnõu

Lisa 1 „Ringmajanduskeskuse lähteülesanne“;

5. Harku Vallavolikogu otsuse „Harku ringmajanduskeskuse detailplaneeringu algatamine“ eelnõu

Lisa 2 „Ringmajanduskeskuse paiknemise plaan“.

Kirja koostaja:

Laine Vain

Planeeringute spetsialist

[email protected], 5887 2860

Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658

HARKU VALLAVALITSUS

PLANEERIMIS- JA EHITUSOSAKOND

Keskkonnaamet

[email protected]

Transpordiamet

[email protected]

Päästeamet

[email protected]

kuupäev digiallkirjas nr 12-1/536-1

Seisukoha küsimine Harku ringmajanduskeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmise osas

Käesolevaga saadame vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

§ 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks Harku Vallavolikogu otsuse „Harku ringmajanduskeskuse

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Ott-Rätsepp

planeerimis- ja ehitusosakonna

juhataja

Lisad:

1. Harku Vallavolikogu otsuse „Harku ringmajanduskeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu;

2. Harku ringmajanduskeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang;

3. Harku Vallavolikogu otsuse „Harku ringmajanduskeskuse detailplaneeringu algatamine“

eelnõu;

4. Harku Vallavolikogu otsuse „Harku ringmajanduskeskuse detailplaneeringu algatamine“ eelnõu

Lisa 1 „Ringmajanduskeskuse lähteülesanne“;

5. Harku Vallavolikogu otsuse „Harku ringmajanduskeskuse detailplaneeringu algatamine“ eelnõu

Lisa 2 „Ringmajanduskeskuse paiknemise plaan“.

Kirja koostaja:

Laine Vain

Planeeringute spetsialist

[email protected], 5887 2860

1

EELNÕU

O T S U S

Meriküla 24. aprill 2025 nr [nr]

Harku ringmajanduskeskuse

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Harku Vallavolikogu xx.xx.2025 otsusega nr xx algatati Harku ringmajanduskeskuse

detailplaneeringu koostamine Tabasalu alevikus Ranna tee 27 maaüksusel ja lähialal.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Tabasalu aleviku Ranna

tee 27 maaüksusele Harku ringmajanduskeskuse rajamiseks ja maa sihtotstarvete osakaalude

muutmiseks 95% ulatuses tootmismaaks ja 5% ulatuses ärimaaks. Ringmajanduskeskusena

kavandatakse kaasaegset ja jäätmeid ringlusesse suunavat jäätmejaama, kus lisaks jäätmete liigiti

kogumisele on planeeritud parandustöökojad, korduskasutusruum ja vajadusel rendile antavad

ruumid (kingsepp, õmblustöökoda, kohvik vms). Detailplaneeringuga ei kavandata jäätmete

ladestamisplatsi (prügilat). Ringmajanduskeskuses ei hakata vastu võtma sortimata olmejäätmeid

ega biolagunevaid jäätmeid, millest tuleneks kahjulik mõju naaberkinnistutele. Samuti ei toimu

jäätmejaamas jäätmete sorteerimist ega muud töötlemist. Planeeritavale alale kavandatakse

kontorihoone, abihoone erinevate ruumidega (sh ladu uuesti kasutatava vanamööbli ja asjade

vastuvõtuks ning võimalusel pisiremondiks), estakaad ja jäätmete konteinerite plats. Lisaks on

detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise

lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala ärimaa (Ranna tee poolne ala) ja tootmismaa

juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning

§ 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajaduse üle otsustamiseks koostati eelhinnang vastavalt KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud

nõuetele ning arvestades Riin Kutsari poolt koostatud juhendmaterjali „KMH/KSH eelhindamise

juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“. Koostatud eelhinnang on lisatud käesolevale

otsusele (lisa 1). Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei avalda kavandatud tegevus olulist mõju, ei

sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb

keskkonna pöördumatu muutumine. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus

ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis

2

oluline keskkonnamõju puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole

vajalik läbi viia Harku ringmajanduskeskuse detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist

hindamist KeHJS mõistes. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeerimismenetluse käigus.

KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel

enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda

strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju

tõenäoliselt puudutab.

Keskkonnaamet asus oma xx.xx.2025 kirjaga nr xx seisukohale, et algatatava Harku

ringmajanduskeskuse detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS §

22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeeringumenetluse käigus

planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 määratud ülesannete täitmisel.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 3 ja lõigetest 3, 4, 5 ja 6 ning § 35

lõikest 5, haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22

lõikest 2, Harku Vallavolikogu otsustab:

1. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringule, mille

1) nimetus on “Harku ringmajanduskeskuse detailplaneering”;

2) eesmärgiks on selgitada välja võimalused Tabasalu aleviku Ranna tee 27 maaüksusele

Harku ringmajanduskeskuse rajamiseks ja maa sihtotstarvete osakaalude muutmiseks 95%

ulatuses tootmismaaks ja 5% ulatuses ärimaaks. Ringmajanduskeskusena kavandatakse

kaasaegset ja jäätmeid ringlusesse suunavat jäätmejaama, kus lisaks jäätmete liigiti

kogumisele on planeeritud parandustöökojad, korduskasutusruum ja vajadusel rendile

antavad ruumid (kingsepp, õmblustöökoda, kohvik vms). Detailplaneeringuga ei kavandata

jäätmete ladestamisplatsi (prügilat). Ringmajanduskeskuses ei hakata vastu võtma

sortimata olmejäätmeid ega biolagunevaid jäätmeid, millest tuleneks kahjulik mõju

naaberkinnistutele. Samuti ei toimu ringmajanduskeskuses jäätmete sorteerimist ega muud

töötlemist. Planeeritavale alale kavandatakse kontorihoone, abihoone erinevate ruumidega

(sh ladu uuesti kasutatava vanamööbli ja asjade vastuvõtuks ning võimalusel

pisiremondiks), estakaad ja jäätmete konteinerite plats. Lisaks on detailplaneeringu

koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning

haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

3) koostamise algataja ja kehtestaja on Harku Vallavolikogu (aadress Teenuste 2, 76901

Tabasalu, Harjumaa);

4) koostamise korraldaja Harku Vallavalitsus (aadress Teenuste 2, 76901 Tabasalu,

Harjumaa);

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole

vajalik, kuna planeeringu lahenduse kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid olulisi

negatiivseid mõjusid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes.

3

3. Detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus on Harku Vallavolikogul õigus algatada

keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline

keskkonnamõju.

4. Otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel www.harku.ee ja tööpäevadel Harku

Vallavalitsuses aadressil Teenuste 2, 76901 Tabasalu ja Tilgu tee 53, 76925 Meriküla, Harjumaa.

5. Otsus avaldada 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Harku Valla Teatajas ning

edastada Keskkonnaametile.

6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heinart Puhkim

vallavolikogu esimees

Lisa 1 Harku Vallavolikogu ………….

otsuse nr …. „Harku

ringmajanduskeskuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine” juurde

Harku ringmajanduskeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Planeeritav ala, suurusega u 1,20 ha, paikneb Tabasalu alevikus Harku-Rannamõisa tee ja

Ranna tee ristmikust kagus, piirnedes põhjast, loodest ja läänest Ranna tee L2 (katastritunnus

19801:001:4471) transpordimaaga, kirdest Lauka tee L1 (katastritunnus 19801:001:2931)

transpordimaaga, Lauka tee 2 (katastritunnus 19801:002:2207) ja Lauka tee 6 (katastritunnus

19801:001:4041) tootmismaaga, idast ja kagust Harku tee 63 (katastritunnus 19801:001:3133)

tootmismaaga, lõunast Harku-Rannamõisa kergliiklustee L48 (katastritunnus 19801:001:3134)

transpordimaaga, edelast Harku-Rannamõisa kergliiklustee L47 (katastritunnus

19801:001:3123) transpordimaaga.

Ranna tee 27 maaüksus, suurusega 12041 m2, on 70% tootmismaa ja 30% ärimaa sihtotstarbega,

millest haritav maa moodustab 11030 m2, looduslik rohumaa 100 m2 ja muu maa 911 m2.

Maaüksus on hoonestamata. Maaüksuse kirdepiiril paiknevad üksikud puud ja kuivenduskraav.

Juurdepääs maaüksusele on Ranna teelt ja Lauka teelt. Maaüksuse kitsendusteks on

ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kaitsevöönd ja avalikult kasutatavate teede kaitsevööndid.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Tabasalu aleviku

Ranna tee 27 maaüksusele Harku ringmajanduskeskuse rajamiseks ja maa sihtotstarvete

osakaalude muutmiseks 95% ulatuses tootmismaaks ja 5% ulatuses ärimaaks.

Ringmajanduskeskusena kavandatakse kaasaegset ja jäätmeid ringlusesse suunavat

jäätmejaama, kus lisaks jäätmete liigiti kogumisele on planeeritud parandustöökojad,

korduskasutusruum ja vajadusel rendile antavad ruumid (kingsepp, õmblustöökoda, kohvik

vms). Detailplaneeringuga ei kavandata jäätmete ladestamisplatsi (prügilat).

Ringmajanduskeskuses ei hakata vastu võtma sortimata olmejäätmeid ega biolagunevaid

jäätmeid, millest tuleneks kahjulik mõju naaberkinnistutele. Samuti ei toimu

ringmajanduskeskuses jäätmete sorteerimist ega muud töötlemist. Planeeritavale alale

kavandatakse kontorihoone, abihoone erinevate ruumidega (sh ladu uuesti kasutatava

vanamööbli ja asjade vastuvõtuks ning võimalusel pisiremondiks), estakaad ja jäätmete

konteinerite plats. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja

tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete

määramine.

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Vastavus Harku valla üldplaneeringule Üldplaneeringuga on määratud tingimused

detailplaneeringute koostamiseks tootmismaa, tootmise- ja äri segafunktsiooniga aladel.

Üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.3 on selgitatud, et tootmismaadena mõeldakse tootva ja

ümbertöötleva tootmisega seotud hoonete, neid teenindavate abihoonete ja rajatiste maad,

ladude ja transpordiettevõtete (eelkõige transpordikoormusest tulenevate keskkonnamõjude

tõttu) maad, samuti tehnorajatiste maad, mille puhul tuleb arvestada tootmisprotsessi võimaliku

mõjuga ümbritsevale keskkonnale. Mitmekesistamaks alade kasutust paindliku ettevõtlusalana

lubatakse kõikidele tootmismaadele ärimaa kõrvalfunktsiooni kavandamine (maa-alade

arendamine kas tootmise või äri otstarbel või nimetatud funktsioonide kombinatsioonina). Maa-

alade sihtotstarbed ja konkreetne arengusuund täpsustuvad detailplaneeringu algatamise

staadiumis. Vastavalt sellele täpsustub ka maa-alade juhtfunktsioon (kas äri-, tootmis- või

tootmis- ja ärimaa segafunktsiooniga ala või tehnorajatiste maa). Oluline on tootmis- ja

elamumaa funktsioonide külgnemisel näha ette kaitsehaljastuse säilitamine või rajamine. Juhul,

kui tootmismaa arendamine toob endaga kaasa hoonest väljuvat olulist negatiivset

keskkonnamõju, tuleb detailplaneeringuga paralleelselt teostada keskkonnamõjude

strateegiline hindamine.

Kehtestatud teemaplaneering täiendab ja täpsustab Harku valla üldplaneeringu seletuskirja

jaotises 2.3 maakasutuse juhtotstarvete juures olevates raamitud kastides toodud planeerimise

reegleid ja projekteerimistingimuste andmise aluseid. Seega on teemaplaneeringu seletuskirja

punktis 3.6 esitatud tabelis „Tingimused detailplaneeringute koostamiseks ja

projekteerimistingimuste andmiseks tootmismaadel ning tootmis- ja äri segafunktsiooniga

aladel“ täpsustatud ja täiendatud üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.3 esitatud tingimusi

detailplaneeringute koostamiseks – tootmismaa, tootmis- ja äri segafunktsiooniga aladel. Ka

teemaplaneeringu kohaselt täpsustatakse krundi kasutamise sihtotstarbed ja konkreetne

arengusuund koostatava detailplaneeringuga (kas äri-, tootmis- või tootmis- ja ärimaa või

tehnorajatiste maa). Tootmisalade mitmekülgse arengu tagamiseks on tootmismaa

juhtotstarbega aladele lubatud rajada ka kaubandus-, teenindus- ja büroohooneid v.a

kaubanduskeskused. Lisaks on teemaplaneeringu punktis 3.6 öeldud, et Harku valla eesmärgiks

on eelistada keskkonnasõbraliku tootmistegevuse arendamist. Tootmisega seotud ehitiste

planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada, et tootmistegevusega kaasneda võiv

keskkonnamõju jääks kinnisasja või mitme külgneva tootmismaa puhul tootmismaa

territooriumi piiresse. Juhul tootmistegevusega võib kaasneda negatiivne keskkonnamõju, tuleb

planeeringus sätestada põhjalikud nõuded keskkonnatingimuste tagamiseks, see tähendab

negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks, ennetamiseks ja vältimiseks.

Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks ärimaa

juhtfunktsioonidega aladel. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.2 on selgitatud, et ärimaa all

mõeldakse käesolevas üldplaneeringus kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja majutushoonete

maad ning büroo- ja kontorihoonete maad. Kehtestatud teemaplaneering täiendab ja täpsustab

Harku valla üldplaneeringu seletuskirja jaotises 2.2 maakasutuse juhtotstarvete juures olevates

raamitud kastides toodud planeerimise reegleid ja projekteerimistingimuste andmise aluseid.

Seega on teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.5 esitatud tabelis „Tingimused

detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste väljastamiseks ärimaadele

planeeritavate ja projekteeritavate hoonete ning rajatiste puhul“ täpsustatud ja täiendatud

üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.2 esitatud tingimusi detailplaneeringute koostamiseks –

ärimaa aladel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta maaüksuse sihtotstarvet 95% ulatuses

tootmismaaks ja 5% ulatuses ärimaaks ning määrata ehitusõigus Harku ringmajanduskeskuse

rajamiseks. Seega on detailplaneeringu eesmärgid kooskõlas Harku valla üldplaneeringu ja

Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning

tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu lahenduse ja tingimustega.

2.2 Vastavus Harju maakonnaplaneeringule Planeeritav ala asub 09.04.2018 riigihalduse

ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+ kohasel linnalise

asustusega alal ehk kompaktse asustuse arenguks sobilik alal, mida iseloomustab erinevate

maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud ja mitmekesiste teenuste

ning töökohtade olemasolu kohapeal. Üheks ruumilise arengu põhimõtteks linnalise asustusega

aladel on asustuse suunamine ala sees, mis lähtub eelkõige tihendamise printsiibist, millega

eelistatakse tühjana seisvate maa-alade ja hoonete taaskasutusele võtmist.

Planeerimisseaduse § 12 sätestab otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtted.

Planeerimisel peab võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt

kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult

käsitlema ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda, arvestades olemasolevast keskkonnast ning

asukohast tulenevaid asjaolusid. Planeerimisel tuleb võimaluse korral eelistada

keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek võtta tiheasustusalas tühjana paiknev maaüksus

kasutusele eesmärgiga kavandada maaüksusele ringmajanduskeskus. Ranna tee 27 maaüksus

asub Harku valla üldplaneeringu järgi tootmismaa ja ärimaa juhtotstarbega aladega määratud

piirkonnas. Maaüksus piirneb olemasolevate hoonestatud äri- ja tootmismaadega.

Ringamajanduskeskuse asukohavaliku puhul on lähtutud sellest, et ringmajanduskeskus

paikneks jäätmetekitajale võimalikult lähedal, st Tabasalu aleviku elupiirkondade kõrval, et

eraldi kogutud jäätmeliikide äraandmine oleks võimalikult lihtne, mugav ja keskkonnasäästlik

arvestades võimalikke transpordikulusid. Detailplaneeringu lahendusena nähakse ette

päikesepaneelide ja soojustagastusega sundventilatsiooni kasutamine.

Ranna tee 27 maaüksusele kavandatakse piirkonda teenindava ringmajanduskeskuse rajamist,

mis on põhjendatud järgmistel asjaoludel: jäätmeseaduses1 kohustatakse kohaliku omavalitsuse

üksusi korraldama jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende korduskasutuseks

ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

Nimetatud ülesannet on võimalik ettenähtud mahus täita ringmajanduskeskuse vahendusel.

Hetkel toimiv Tabasalu jäätmejaam asub 1727 m2 suurusega krundil Tabasalu alevikus Kooli

tn 5a, mis on tänapäeva vajadusi arvestades jäänud väikeseks ning millel puudub võimalus

laieneda piirnevatele maaüksustele. Ringmajanduskeskuse rajamine on ette nähtud Harku valla

arengustrateegias2 ja Harku valla jäätmekavas 2023-20273. Seega on planeeringuga kavandatav

kooskõlas Harku valla arengusuundadega.

2.3. Vastavus kehtivatele õigusaktidele Detailplaneering ei ole vastuolus keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ega planeerimisseadusega.

1 Jäätmeseaduse § 31 lõige 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/114062013006?leiaKehtiv 2 Harku valla arengustrateegia, Harku Vallavolikogu vastu võetud 31.10.2024 määrus nr 12

https://www.riigiteataja.ee/akt/408112024038 3 Harku valla jäätmekava 2023-2027 vastuvõtmine, Harku Vallavolikogu vastu võetud 30.03.2023 määrus nr 7

https://www.riigiteataja.ee/akt/405042023015?leiaKehtiv

2.4. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse KSH keskseks eesmärgiks on nimetatud

strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni

kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi

selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates.

Lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ei oma planeerimisdokument olulisust

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

2.5 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument olulist tähtsust

Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

3.1. Maakasutus Planeeritav ala paikneb Tabasalu alevikus, maaüksus on hoonestamata ja

kõrghaljastus puudub.

3.2. Vee kasutus Kinnistul on olemas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise

võimalus.

3.3. Muude loodusressursside kasutus Kavandatava tegevuse – ringmajanduskeskuse

rajamise ning kasutamisega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järgi, kuid

mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

3.4. Looduskeskkonna kirjeldus

3.4.1. Pinnas Planeeritava ala õhukese pinnakattega ala ja Kesk-Ordoviitsiumi

ladestiku Väo kihistu lubjakivi.

3.4.2. Veestik Planeeringuala paikneb kaitstud põhjaveega alal.

3.4.3. Taimkate ja loomastik Planeeringualal kõrghaljastus puudub.

3.4.4. Kaitstavad loodusobjektid Lähimad kaitstavad loodusobjektid Keskkonnaregistri

andmetel on kinnistupiirist u 800 m idapool hoburästase leiukoht.

3.4.5. Natura 2000 võrgustiku ala Lähemal kui 1 km ei asu Natura 2000 võrgustiku ala.

3.5. Heited

3.5.1. Müra ja vibratsioon Hoonete kasutamisega kaasnev müra ja vibratsioon on

tõenäoliselt oluliselt väiksem võrreldes ehitusaegse müra ja vibratsiooniga.

3.5.2. Õhusaaste Peamiseks õhusaaste allikaks on hoonete soojavarustus ja liiklus.

Keskkonnaregistri andmetel on alast teisel pool Ranna teed Alexela tankla, u 500 m kaugusel

A&R Carton AS tööstusettevõte ja u 600 m kaugusel OÜ Strantum katlamaja.

3.5.3. Tahked jäätmed Eeldusel, et jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmeseaduses ja

Harku valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatust, pole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist.

3.5.4. Nõrgvesi Nõrgvett ei teki.

3.6. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad Lähemal kui

1 km ei asu.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt keskkonnaprobleeme.

4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sh õnnetuste esinemise võimalikkus

kavandatava tegevusega ei kaasne ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu

õnnetuste esinemise tõenäosus.

4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond Kavandatav tegevus avaldab vähest mõju ala vahetule lähiümbrusele. Mõju on

eeldatavalt väike. Kuna planeeringuga kavandatakse ringmajanduskeskuse rajamist ning ala ei

asu rohevõrgustikul, siis eeldatavalt ei avalda kavandatav tegevus mõju rohevõrgustiku

terviklikkusele ja toimimisele.

4.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Ala kirdepiiril paiknevad üksikud puud, aga

valdavalt on ala kõrghaljastuseta.

4.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Kaitstavad loodusobjektid asuvad ala

läheduses, aga kuna tegemist on kinnistuga, mis asub tihehoonestusalal ning ümberkaudsed

kinnistud on juba hoonestatud, siis ringmajanduskeskuse sihipärase kasutamisega ei kaasne

eeldatavalt mõju kaitstavatele loodusobjektidele.

4.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Kavandatav tegevus ei avalda

eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, kuna lähemal kui 1 km ei asu Natura 2000

võrgustiku ala.

4.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sh kumulatiivne ja piiriülene mõju

Hoonete kasutusega kaasnevad mõjud on püsivad, stabiilse suurusega ja pöördumatud.

Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt kumulatiivne ja piirülene mõju.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 küsis

Harku Vallavalitsus xx.xx.2025 kirjaga nr xx detailplaneeringu elluviimisega kaasneva

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta

Keskkonnaametilt, Transpordiametilt ning Päästeametilt.

Kokkuvõte

Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit

ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb keskkonna pöördumatu muutumine.

Kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik

ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, mistõttu oluline keskkonnamõju

puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Harku

ringmajanduskeskuse detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS

mõistes. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus.

Koostas:

Brigita Perm

Keskkonnaspetsialist

1

EELNÕU

O T S U S

Meriküla Click or tap to enter a date. nr [nr]

Harku ringmajanduskeskuse

detailplaneeringu algatamine

Harku Vallavolikogule esitati ettepanek algatada Harku ringmajanduskeskuse detailplaneeringu

koostamine Tabasalu alevikus Ranna tee 27 (katastritunnus 19801:001:3122) maaüksusel ja

lähialal.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Tabasalu aleviku Ranna

tee 27 maaüksusele Harku ringmajanduskeskuse rajamiseks ja maa sihtotstarvete osakaalude

muutmiseks 95% ulatuses tootmismaaks ja 5% ulatuses ärimaaks. Ringmajanduskeskusena

kavandatakse kaasaegset ja jäätmeid ringlusesse suunavat jäätmejaama, kus lisaks jäätmete liigiti

kogumisele on planeeritud parandustöökojad, korduskasutusruum ja vajadusel rendile antavad

ruumid (kingsepp, õmblustöökoda, kohvik vms). Detailplaneeringuga ei kavandata jäätmete

ladestamisplatsi (prügilat). Ringmajanduskeskuses ei hakata vastu võtma sortimata olmejäätmeid

ega biolagunevaid jäätmeid, millest tuleneks kahjulik mõju naaberkinnistutele. Samuti ei toimu

ringmajanduskeskuses jäätmete sorteerimist ega muud töötlemist. Planeeritavale alale

kavandatakse kontorihoone, abihoone erinevate ruumidega (sh ladu uuesti kasutatava vanamööbli

ja asjade vastuvõtuks ning võimalusel pisiremondiks), estakaad ja jäätmete konteinerite plats

(täpsemalt kirjeldatud lisades Lisa 1 ja Lisa 2). Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks

juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse

põhimõtete määramine.

Planeeritav ala, suurusega u 1,20 ha, paikneb Tabasalu alevikus Harku-Rannamõisa tee ja Ranna

tee ristmikust kagus, piirnedes põhjast, loodest ja läänest Ranna tee L2 (katastritunnus

19801:001:4471) transpordimaaga, kirdest Lauka tee L1 (katastritunnus 19801:001:2931)

transpordimaaga, Lauka tee 2 (katastritunnus 19801:002:2207) ja Lauka tee 6 (katastritunnus

19801:001:4041) tootmismaaga, idast ja kagust Harku tee 63 (katastritunnus 19801:001:3133)

tootmismaaga, lõunast Harku-Rannamõisa kergliiklustee L48 (katastritunnus 19801:001:3134)

transpordimaaga, edelast Harku-Rannamõisa kergliiklustee L47 (katastritunnus 19801:001:3123)

transpordimaaga.

Ranna tee 27 maaüksus, suurusega 12041 m2, on 70% tootmismaa ja 30% ärimaa sihtotstarbega,

millest haritav maa moodustab 11030 m2, looduslik rohumaa 100 m2 ja muu maa 911 m2.

Maaüksus on hoonestamata. Maaüksuse kirdepiiril paiknevad üksikud puud ja kuivenduskraav.

Juurdepääs maaüksusele on Ranna teelt ja Lauka teelt. Maaüksuse kitsendusteks on ühisveevärgi-

ja kanalisatsiooni kaitsevöönd ja avalikult kasutatavate teede kaitsevööndid.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

2

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala ärimaa (Ranna tee poolne ala) ja tootmismaa

juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal.

Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks tootmismaa,

tootmise- ja äri segafunktsiooniga aladel. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.3 on selgitatud, et

tootmismaadena mõeldakse tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud hoonete, neid teenindavate

abihoonete ja rajatiste maad, ladude ja transpordiettevõtete (eelkõige transpordikoormusest

tulenevate keskkonnamõjude tõttu) maad, samuti tehnorajatiste maad, mille puhul tuleb arvestada

tootmisprotsessi võimaliku mõjuga ümbritsevale keskkonnale. Mitmekesistamaks alade kasutust

paindliku ettevõtlusalana lubatakse kõikidele tootmismaadele ärimaa kõrvalfunktsiooni

kavandamine (maa-alade arendamine kas tootmise või äri otstarbel või nimetatud funktsioonide

kombinatsioonina). Maa-alade sihtotstarbed ja konkreetne arengusuund täpsustuvad

detailplaneeringu algatamise staadiumis. Vastavalt sellele täpsustub ka maa-alade juhtfunktsioon

(kas äri-, tootmis- või tootmis- ja ärimaa segafunktsiooniga ala või tehnorajatiste maa). Oluline on

tootmis- ja elamumaa funktsioonide külgnemisel näha ette kaitsehaljastuse säilitamine või

rajamine. Juhul, kui tootmismaa arendamine toob endaga kaasa hoonest väljuvat olulist negatiivset

keskkonnamõju, tuleb detailplaneeringuga paralleelselt teostada keskkonnamõjude strateegiline

hindamine.

Kehtestatud teemaplaneering täiendab ja täpsustab Harku valla üldplaneeringu seletuskirja jaotises

2.3 maakasutuse juhtotstarvete juures olevates raamitud kastides toodud planeerimise reegleid ja

projekteerimistingimuste andmise aluseid. Seega on teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.6

esitatud tabelis „Tingimused detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste

andmiseks tootmismaadel ning tootmis- ja äri segafunktsiooniga aladel“ täpsustatud ja täiendatud

üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.3 esitatud tingimusi detailplaneeringute koostamiseks –

tootmismaa, tootmis- ja äri segafunktsiooniga aladel. Ka teemaplaneeringu kohaselt täpsustatakse

krundi kasutamise sihtotstarbed ja konkreetne arengusuund koostatava detailplaneeringuga (kas

äri-, tootmis- või tootmis- ja ärimaa või tehnorajatiste maa). Tootmisalade mitmekülgse arengu

tagamiseks on tootmismaa juhtotstarbega aladele lubatud rajada ka kaubandus-, teenindus- ja

büroohooneid v.a kaubanduskeskused. Lisaks on teemaplaneeringu punktis 3.6 öeldud, et Harku

valla eesmärgiks on eelistada keskkonnasõbraliku tootmistegevuse arendamist. Tootmisega seotud

ehitiste planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada, et tootmistegevusega kaasneda võiv

keskkonnamõju jääks kinnisasja või mitme külgneva tootmismaa puhul tootmismaa territooriumi

piiresse. Juhul tootmistegevusega võib kaasneda negatiivne keskkonnamõju, tuleb planeeringus

sätestada põhjalikud nõuded keskkonnatingimuste tagamiseks, see tähendab negatiivse

keskkonnamõju leevendamiseks, ennetamiseks ja vältimiseks.

Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks ärimaa

juhtfunktsioonidega aladel. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.2 on selgitatud, et ärimaa all

mõeldakse käesolevas üldplaneeringus kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja majutushoonete

maad ning büroo- ja kontorihoonete maad. Kehtestatud teemaplaneering täiendab ja täpsustab

Harku valla üldplaneeringu seletuskirja jaotises 2.2 maakasutuse juhtotstarvete juures olevates

raamitud kastides toodud planeerimise reegleid ja projekteerimistingimuste andmise aluseid.

Seega on teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.5 esitatud tabelis „Tingimused

detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste väljastamiseks ärimaadele

planeeritavate ja projekteeritavate hoonete ning rajatiste puhul“ täpsustatud ja täiendatud

üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.2 esitatud tingimusi detailplaneeringute koostamiseks –

ärimaa aladel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta maaüksuse sihtotstarvet 95% ulatuses

tootmismaaks ja 5% ulatuses ärimaaks ning määrata ehitusõigus Harku ringmajanduskeskuse

3

rajamiseks. Seega on detailplaneeringu eesmärgid kooskõlas Harku valla üldplaneeringu ja Harku

valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning

tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu lahenduse ja tingimustega.

Planeeritav ala asub 09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju

maakonnaplaneering 2030+ kohasel linnalise asustusega alal ehk kompaktse asustuse arenguks

sobilik alal, mida iseloomustab erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja

tehnovõrgud ja mitmekesiste teenuste ning töökohtade olemasolu kohapeal. Üheks ruumilise

arengu põhimõtteks linnalise asustusega aladel on asustuse suunamine ala sees, mis lähtub

eelkõige tihendamise printsiibist, millega eelistatakse tühjana seisvate maa-alade ja hoonete

taaskasutusele võtmist.

Planeerimisseaduse § 12 sätestab otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtted.

Planeerimisel peab võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud

alade otstarbekamat kasutamist. Asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud

keskkonda ja looduskeskkonda, arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid

asjaolusid. Planeerimisel tuleb võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid

lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek võtta tiheasustusalas tühjana paiknev maaüksus kasutusele

eesmärgiga kavandada maaüksusele ringmajanduskeskus. Ranna tee 27 maaüksus asub Harku

valla üldplaneeringu järgi tootmismaa ja ärimaa juhtotstarbega aladega määratud piirkonnas.

Maaüksus piirneb olemasolevate hoonestatud äri- ja tootmismaadega. Ringamajanduskeskuse

asukohavaliku puhul on lähtutud sellest, et ringmajanduskeskus paikneks jäätmetekitajale

võimalikult lähedal, st Tabasalu aleviku elupiirkondade kõrval, et eraldi kogutud jäätmeliikide

äraandmine oleks võimalikult lihtne, mugav ja keskkonnasäästlik arvestades võimalikke

transpordikulusid. Detailplaneeringu lahendusena nähakse ette päikesepaneelide ja

soojustagastusega sundventilatsiooni kasutamine.

Ranna tee 27 maaüksusele kavandatakse piirkonda teenindava ringmajanduskeskuse rajamist, mis

on põhjendatud järgmistel asjaoludel: jäätmeseaduses1 kohustatakse kohaliku omavalitsuse üksusi

korraldama jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende korduskasutuseks ettevalmistamist,

ringlussevõttu või muud taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Nimetatud ülesannet on

võimalik ettenähtud mahus täita ringmajanduskeskuse vahendusel. Hetkel toimiv Tabasalu

jäätmejaam asub 1727 m2 suurusega krundil Tabasalu alevikus Kooli tn 5a, mis on tänapäeva

vajadusi arvestades jäänud väikeseks ning millel puudub võimalus laieneda piirnevatele

maaüksustele. Ringmajanduskeskuse rajamine on ette nähtud Harku valla arengustrateegias2 ja

Harku valla jäätmekavas 2023-20273. Seega on planeeringuga kavandatav kooskõlas Harku valla

arengusuundadega.

Eelnevast tulenevalt tagatakse detailplaneeringuga seni ebapiisavalt kasutatud Ranna tee 27

maaüksuse otstarbekam ja mõistlikum kasutamine, seejuures eelistades keskkonnasäästlike ja

energiatõhusaid lahendusi. Planeerimisettepaneku tegemisel lähtutakse olemasolevast

keskkonnast ja arvestatakse väljakujunenud äri- ja tootmisala piirkonnaga. Kavandatav tegevus ei

avalda olulist ruumilist mõju piirkonnale ning ei sea takistusi üldplaneeringu elluviimisel.

1 Jäätmeseaduse § 31 lõige 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/114062013006?leiaKehtiv 2 Harku valla arengustrateegia, Harku Vallavolikogu vastu võetud 31.10.2024 määrus nr 12

https://www.riigiteataja.ee/akt/408112024038 3 Harku valla jäätmekava 2023-2027 vastuvõtmine, Harku Vallavolikogu vastu võetud 30.03.2023 määrus nr 7

https://www.riigiteataja.ee/akt/405042023015?leiaKehtiv

4

Kuna planeeringuga kaasnev mõju ei oma olulist keskkonnamõju, ei ole vajalik läbi viia Harku

ringmajanduskeskuse detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes.

Detailplaneeringuga ei kavandata jäätmete ladestamisplatsi (prügilat). Ringmajanduskeskuses ei

hakata vastu võtma sortimata olme- ega biolagunevaid jäätmeid, millest võiksid tuleneda

negatiivsed häiringud (sh ebameeldiva lõhna levimise oht) lähialadele. Samuti ei toimu

ringmajanduskeskuses jäätmete sorteerimist ega muud töötlemist. Detailplaneeringu koostamisel

tuleb hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi,

sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Lisaks tuleb vastavalt PlanS § 126 lõike 1

punktile 12 detailplaneeringu koostamise käigus seada müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja

insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõikest 2, planeerimis-

seaduse § 124 lõigetest 2 ja 10, § 125 lõikest 1 ja 2, § 126 lõikest 1, § 128 lõigetest 1 ja 5, § 129

lõikest 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 „Harku valla ehitusmäärus” § 5

lõike 2 punktist 1 Harku Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Harku ringmajanduskeskuse detailplaneeringu koostamine Tabasalu alevikus

Ranna tee 27 (katastritunnus 19801:001:3122) maaüksusel ja lähialal.

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Tabasalu aleviku

Ranna tee 27 maaüksusele Harku ringmajanduskeskuse rajamiseks ja maa sihtotstarvete

osakaalude muutmiseks 95% ulatuses tootmismaaks ja 5% ulatuses ärimaaks.

Ringmajanduskeskusena kavandatakse kaasaegset ja jäätmeid ringlusesse suunavat

jäätmejaama, kus lisaks jäätmete liigiti kogumisele on planeeritud parandustöökojad,

korduskasutusruum ja vajadusel rendile antavad ruumid (kingsepp, õmblustöökoda,

kohvik vms). Detailplaneeringuga ei kavandata jäätmete ladestamisplatsi (prügilat).

Ringmajanduskeskuses ei hakata vastu võtma sortimata olmejäätmeid ega biolagunevaid

jäätmeid, millest tuleneks kahjulik mõju naaberkinnistutele. Samuti ei toimu

ringmajanduskeskuses jäätmete sorteerimist ega muud töötlemist. Planeeritavale alale

kavandatakse kontorihoone, abihoone erinevate ruumidega (sh ladu uuesti kasutatava

vanamööbli ja asjade vastuvõtuks ning võimalusel pisiremondiks), estakaad ja jäätmete

konteinerite plats (täpsemalt kirjeldatud lisades Lisa 1 ja Lisa 2). Lisaks on

detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise

lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

3. Planeeritava ala suurus on u 1,20 ha.

4. Detailplaneeringu koostamise juhis „Juhend detailplaneeringu koostamiseks“ on leitav

Harku valla veebilehelt aadressil https://www.harku.ee/peo/taotlemine. Detailplaneeringu

koostamisel lähtuda Riigihalduse ministri määrusest 17.10.2019 nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

5. Pidada vajalikuks korraldada vähemalt üks avalik arutelu detailplaneeringu

lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks ühes eelneva teatamisega valla

kodulehel ja vastavates ajalehtedes, mis on selleks hetkeks määratud valla ametlike teadete

avaldamise kohaks.

6. Vallavolikogu poolt detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja

kooskõlastatud detailplaneering esitada ühes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe

aasta jooksul planeeringu algatamisest. Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb

detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta

möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

5

7. Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui:

1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise

tulevikus, sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise

üleandmiseks halduslepingu sõlmimisest;

2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;

3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

8. Planeering anda üle pärast kehtestamist lõplikult vormistatuna ühes eksemplaris kaustana

ning digitaalselt.

9. Detailplaneeringu algatamisel ei ole uuringute vajadus ette näha. Uuringute vajadus võib

ilmneda detailplaneeringu menetluse käigus.

10. Kaasata detailplaneeringu koostamisse planeeringuala kinnistu omaniku volitatud asutus

Maa- ja Ruumiamet, Keskkonnaamet, Transpordiamet, Päästeamet, planeeringuala ja

kontaktala kõikide olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad

ning isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, ja isikud, kes

on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

11. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heinart Puhkim

vallavolikogu esimees

Jaotuskava: Kaisa Pagil

Harku ringmajanduskeskuse lähteülesanne

Ringmajanduskeskuse hooned ja rajatised peavad moodustama ühtse arhitektuurse terviku.

Eskiislahendus kooskõlastada tellijaga.

Kontorihoone (Lisa 2 joonisel tähistatud lillaga)

1. kontorihoone kavandada vundamendiga, mitte soojakulaadse lahendusena;

2. kontorihoone kavandada ühekordsena;

3. kontorihoone kavandada koos varikatusega;

4. kontorihoonesse planeerida tööruumid valvurile (1), kolmele (3) töötajale, riietusruumid

dušiga, WC, puhkeruum kööginurgaga, koristaja abiruum, hoiustamisruum jms;

5. kontorihoone ruumid peavad vastama tänapäevaste tööruumide nõuetele;

6. kontorihoone juurde kavandada elektritoitel infoekraan.

Abihoone (Lisa 2 joonisel tähistatud oranžiga)

1. abihoone Harku-Rannamõisa tee ja Ranna tee poolsed küljed kavandada esinduslikult (mitte

tootmishoonele omasest kihtpaneelist ehk sw paneelist), näiteks puitlaudisest;

2. abihoonesse planeerida kaks parandustöökoda (näiteks vanamööbli remontimiseks, riiete

õmblemiseks jms), kus on võimalik viibida 15-20 liikmelisel grupil koos juhendajaga;

töökodade vahele kavandada täies ulatuses lükandsein võimalusega ruumid ühendada;

3. abihoonesse planeerida korduskasutusruum (ladu uuesti kasutatava vanamööbli ja asjade

vastuvõtuks);

4. abihoonesse planeerida ohtlike jäätmete kogumisruum;

5. abihoonesse planeerida renditavad ruumid, nt kingsepp, õmblustöökoda, kohvik vms

6. abihoonesse planeerida olmeruumid (sh WC koos käte pesemisruumiga),

korduskasutusruumi ja parandustöökodadesse projekteerida vee kasutamise võimalus;

7. abihoonesse planeerida hoovialalt sissepääs tõstuksest (millel on läbikäigu- või kõrvaluks,

mida saavad külastajad kasutada) korduskasutusruumi, parandustöökodadesse ja ohtlike

jäätmete kogumisruumi;

8. abihoonesse kavandada nõuetekohane sise- ja välisvalgustus;

9. abihoonesse kavandada nõuetekohane tehnovarustus, sh sideühendus, sundventilatsioon ja

kaugküte va ohtlike jäätmete kogumisruumi;

10. parandustöökodadesse planeerida sundventilatsioon tolmufiltritega;

11. abihoone katusele kavandada päikesepaneelid.

Estakaad (Lisa 2 joonisel tähistatud kollasega)

1. estakaadile kavandada rohekatus ja konteinereid varjestavad õhulised piirded, sarnaselt

abihoonega;

2. estakaadile kavandada turvapiire;

3. estakaad kavandada kümne (10) multilift konteineri jaoks.

Plats

1. kogumismahutid ja pressid paigutada Harku tee 63 poolsele alale (Lisa 2 joonisel sinisega);

2. papi- ja kilepressid varjestada õhuliste piiretega, sarnaselt abihoonega;

3. lahendada multilift konteinerite jms paiknemine;

4. jäätmeplats kavandada koos piirdeaiaga;

5. territooriumil näha ette töötajate autode parkimine (4 tk);

6. kavandada jalgrattaparkla;

7. krundile kavandada puhverhaljastus Harku tee 63 maaüksuse, Harku-Rannamõisa tee ja

Ranna tee poolt.

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 01.04.2025 15:27

Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 2025.04.01_kaaskiri KSH algatamata jätmise osas seisukoha

küsimiseks_Keskkonnaametilt, Transpordiametilt, Päästeametilt

Manused: 2025.04.01_kaaskiri KSH algatamata jätmise osas seisukoha küsimi.asice; Lisa

1.pdf; Lisa 2.pdf; Lisa 3.pdf; Lisa 4.pdf; Lisa 5.pdf

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere!

Edastan Harku Vallavalitsuse kirja, vt manuses.

Lugupidamisega

Laine Vain

planeeringute spetsialist

________________________________________

Harku Vallavalitsus

Kallaste tn 12, Tabasalu

Harku vald

Telefon: 5887 2860

www.harku.ee

1

EELNÕU

O T S U S

Meriküla 24. aprill 2025 nr [nr]

Harku ringmajanduskeskuse

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Harku Vallavolikogu xx.xx.2025 otsusega nr xx algatati Harku ringmajanduskeskuse

detailplaneeringu koostamine Tabasalu alevikus Ranna tee 27 maaüksusel ja lähialal.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Tabasalu aleviku Ranna

tee 27 maaüksusele Harku ringmajanduskeskuse rajamiseks ja maa sihtotstarvete osakaalude

muutmiseks 95% ulatuses tootmismaaks ja 5% ulatuses ärimaaks. Ringmajanduskeskusena

kavandatakse kaasaegset ja jäätmeid ringlusesse suunavat jäätmejaama, kus lisaks jäätmete liigiti

kogumisele on planeeritud parandustöökojad, korduskasutusruum ja vajadusel rendile antavad

ruumid (kingsepp, õmblustöökoda, kohvik vms). Detailplaneeringuga ei kavandata jäätmete

ladestamisplatsi (prügilat). Ringmajanduskeskuses ei hakata vastu võtma sortimata olmejäätmeid

ega biolagunevaid jäätmeid, millest tuleneks kahjulik mõju naaberkinnistutele. Samuti ei toimu

jäätmejaamas jäätmete sorteerimist ega muud töötlemist. Planeeritavale alale kavandatakse

kontorihoone, abihoone erinevate ruumidega (sh ladu uuesti kasutatava vanamööbli ja asjade

vastuvõtuks ning võimalusel pisiremondiks), estakaad ja jäätmete konteinerite plats. Lisaks on

detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise

lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala ärimaa (Ranna tee poolne ala) ja tootmismaa

juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning

§ 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajaduse üle otsustamiseks koostati eelhinnang vastavalt KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud

nõuetele ning arvestades Riin Kutsari poolt koostatud juhendmaterjali „KMH/KSH eelhindamise

juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“. Koostatud eelhinnang on lisatud käesolevale

otsusele (lisa 1). Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei avalda kavandatud tegevus olulist mõju, ei

sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb

keskkonna pöördumatu muutumine. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus

ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis

2

oluline keskkonnamõju puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole

vajalik läbi viia Harku ringmajanduskeskuse detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist

hindamist KeHJS mõistes. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeerimismenetluse käigus.

KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel

enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda

strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju

tõenäoliselt puudutab.

Keskkonnaamet asus oma xx.xx.2025 kirjaga nr xx seisukohale, et algatatava Harku

ringmajanduskeskuse detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS §

22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeeringumenetluse käigus

planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 määratud ülesannete täitmisel.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 3 ja lõigetest 3, 4, 5 ja 6 ning § 35

lõikest 5, haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22

lõikest 2, Harku Vallavolikogu otsustab:

1. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringule, mille

1) nimetus on “Harku ringmajanduskeskuse detailplaneering”;

2) eesmärgiks on selgitada välja võimalused Tabasalu aleviku Ranna tee 27 maaüksusele

Harku ringmajanduskeskuse rajamiseks ja maa sihtotstarvete osakaalude muutmiseks 95%

ulatuses tootmismaaks ja 5% ulatuses ärimaaks. Ringmajanduskeskusena kavandatakse

kaasaegset ja jäätmeid ringlusesse suunavat jäätmejaama, kus lisaks jäätmete liigiti

kogumisele on planeeritud parandustöökojad, korduskasutusruum ja vajadusel rendile

antavad ruumid (kingsepp, õmblustöökoda, kohvik vms). Detailplaneeringuga ei kavandata

jäätmete ladestamisplatsi (prügilat). Ringmajanduskeskuses ei hakata vastu võtma

sortimata olmejäätmeid ega biolagunevaid jäätmeid, millest tuleneks kahjulik mõju

naaberkinnistutele. Samuti ei toimu ringmajanduskeskuses jäätmete sorteerimist ega muud

töötlemist. Planeeritavale alale kavandatakse kontorihoone, abihoone erinevate ruumidega

(sh ladu uuesti kasutatava vanamööbli ja asjade vastuvõtuks ning võimalusel

pisiremondiks), estakaad ja jäätmete konteinerite plats. Lisaks on detailplaneeringu

koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning

haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

3) koostamise algataja ja kehtestaja on Harku Vallavolikogu (aadress Teenuste 2, 76901

Tabasalu, Harjumaa);

4) koostamise korraldaja Harku Vallavalitsus (aadress Teenuste 2, 76901 Tabasalu,

Harjumaa);

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole

vajalik, kuna planeeringu lahenduse kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid olulisi

negatiivseid mõjusid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes.

3

3. Detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus on Harku Vallavolikogul õigus algatada

keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline

keskkonnamõju.

4. Otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel www.harku.ee ja tööpäevadel Harku

Vallavalitsuses aadressil Teenuste 2, 76901 Tabasalu ja Tilgu tee 53, 76925 Meriküla, Harjumaa.

5. Otsus avaldada 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Harku Valla Teatajas ning

edastada Keskkonnaametile.

6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heinart Puhkim

vallavolikogu esimees

Lisa 1 Harku Vallavolikogu ………….

otsuse nr …. „Harku

ringmajanduskeskuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine” juurde

Harku ringmajanduskeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Planeeritav ala, suurusega u 1,20 ha, paikneb Tabasalu alevikus Harku-Rannamõisa tee ja

Ranna tee ristmikust kagus, piirnedes põhjast, loodest ja läänest Ranna tee L2 (katastritunnus

19801:001:4471) transpordimaaga, kirdest Lauka tee L1 (katastritunnus 19801:001:2931)

transpordimaaga, Lauka tee 2 (katastritunnus 19801:002:2207) ja Lauka tee 6 (katastritunnus

19801:001:4041) tootmismaaga, idast ja kagust Harku tee 63 (katastritunnus 19801:001:3133)

tootmismaaga, lõunast Harku-Rannamõisa kergliiklustee L48 (katastritunnus 19801:001:3134)

transpordimaaga, edelast Harku-Rannamõisa kergliiklustee L47 (katastritunnus

19801:001:3123) transpordimaaga.

Ranna tee 27 maaüksus, suurusega 12041 m2, on 70% tootmismaa ja 30% ärimaa sihtotstarbega,

millest haritav maa moodustab 11030 m2, looduslik rohumaa 100 m2 ja muu maa 911 m2.

Maaüksus on hoonestamata. Maaüksuse kirdepiiril paiknevad üksikud puud ja kuivenduskraav.

Juurdepääs maaüksusele on Ranna teelt ja Lauka teelt. Maaüksuse kitsendusteks on

ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kaitsevöönd ja avalikult kasutatavate teede kaitsevööndid.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Tabasalu aleviku

Ranna tee 27 maaüksusele Harku ringmajanduskeskuse rajamiseks ja maa sihtotstarvete

osakaalude muutmiseks 95% ulatuses tootmismaaks ja 5% ulatuses ärimaaks.

Ringmajanduskeskusena kavandatakse kaasaegset ja jäätmeid ringlusesse suunavat

jäätmejaama, kus lisaks jäätmete liigiti kogumisele on planeeritud parandustöökojad,

korduskasutusruum ja vajadusel rendile antavad ruumid (kingsepp, õmblustöökoda, kohvik

vms). Detailplaneeringuga ei kavandata jäätmete ladestamisplatsi (prügilat).

Ringmajanduskeskuses ei hakata vastu võtma sortimata olmejäätmeid ega biolagunevaid

jäätmeid, millest tuleneks kahjulik mõju naaberkinnistutele. Samuti ei toimu

ringmajanduskeskuses jäätmete sorteerimist ega muud töötlemist. Planeeritavale alale

kavandatakse kontorihoone, abihoone erinevate ruumidega (sh ladu uuesti kasutatava

vanamööbli ja asjade vastuvõtuks ning võimalusel pisiremondiks), estakaad ja jäätmete

konteinerite plats. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja

tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete

määramine.

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Vastavus Harku valla üldplaneeringule Üldplaneeringuga on määratud tingimused

detailplaneeringute koostamiseks tootmismaa, tootmise- ja äri segafunktsiooniga aladel.

Üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.3 on selgitatud, et tootmismaadena mõeldakse tootva ja

ümbertöötleva tootmisega seotud hoonete, neid teenindavate abihoonete ja rajatiste maad,

ladude ja transpordiettevõtete (eelkõige transpordikoormusest tulenevate keskkonnamõjude

tõttu) maad, samuti tehnorajatiste maad, mille puhul tuleb arvestada tootmisprotsessi võimaliku

mõjuga ümbritsevale keskkonnale. Mitmekesistamaks alade kasutust paindliku ettevõtlusalana

lubatakse kõikidele tootmismaadele ärimaa kõrvalfunktsiooni kavandamine (maa-alade

arendamine kas tootmise või äri otstarbel või nimetatud funktsioonide kombinatsioonina). Maa-

alade sihtotstarbed ja konkreetne arengusuund täpsustuvad detailplaneeringu algatamise

staadiumis. Vastavalt sellele täpsustub ka maa-alade juhtfunktsioon (kas äri-, tootmis- või

tootmis- ja ärimaa segafunktsiooniga ala või tehnorajatiste maa). Oluline on tootmis- ja

elamumaa funktsioonide külgnemisel näha ette kaitsehaljastuse säilitamine või rajamine. Juhul,

kui tootmismaa arendamine toob endaga kaasa hoonest väljuvat olulist negatiivset

keskkonnamõju, tuleb detailplaneeringuga paralleelselt teostada keskkonnamõjude

strateegiline hindamine.

Kehtestatud teemaplaneering täiendab ja täpsustab Harku valla üldplaneeringu seletuskirja

jaotises 2.3 maakasutuse juhtotstarvete juures olevates raamitud kastides toodud planeerimise

reegleid ja projekteerimistingimuste andmise aluseid. Seega on teemaplaneeringu seletuskirja

punktis 3.6 esitatud tabelis „Tingimused detailplaneeringute koostamiseks ja

projekteerimistingimuste andmiseks tootmismaadel ning tootmis- ja äri segafunktsiooniga

aladel“ täpsustatud ja täiendatud üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.3 esitatud tingimusi

detailplaneeringute koostamiseks – tootmismaa, tootmis- ja äri segafunktsiooniga aladel. Ka

teemaplaneeringu kohaselt täpsustatakse krundi kasutamise sihtotstarbed ja konkreetne

arengusuund koostatava detailplaneeringuga (kas äri-, tootmis- või tootmis- ja ärimaa või

tehnorajatiste maa). Tootmisalade mitmekülgse arengu tagamiseks on tootmismaa

juhtotstarbega aladele lubatud rajada ka kaubandus-, teenindus- ja büroohooneid v.a

kaubanduskeskused. Lisaks on teemaplaneeringu punktis 3.6 öeldud, et Harku valla eesmärgiks

on eelistada keskkonnasõbraliku tootmistegevuse arendamist. Tootmisega seotud ehitiste

planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada, et tootmistegevusega kaasneda võiv

keskkonnamõju jääks kinnisasja või mitme külgneva tootmismaa puhul tootmismaa

territooriumi piiresse. Juhul tootmistegevusega võib kaasneda negatiivne keskkonnamõju, tuleb

planeeringus sätestada põhjalikud nõuded keskkonnatingimuste tagamiseks, see tähendab

negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks, ennetamiseks ja vältimiseks.

Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks ärimaa

juhtfunktsioonidega aladel. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.2 on selgitatud, et ärimaa all

mõeldakse käesolevas üldplaneeringus kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja majutushoonete

maad ning büroo- ja kontorihoonete maad. Kehtestatud teemaplaneering täiendab ja täpsustab

Harku valla üldplaneeringu seletuskirja jaotises 2.2 maakasutuse juhtotstarvete juures olevates

raamitud kastides toodud planeerimise reegleid ja projekteerimistingimuste andmise aluseid.

Seega on teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.5 esitatud tabelis „Tingimused

detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste väljastamiseks ärimaadele

planeeritavate ja projekteeritavate hoonete ning rajatiste puhul“ täpsustatud ja täiendatud

üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.2 esitatud tingimusi detailplaneeringute koostamiseks –

ärimaa aladel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta maaüksuse sihtotstarvet 95% ulatuses

tootmismaaks ja 5% ulatuses ärimaaks ning määrata ehitusõigus Harku ringmajanduskeskuse

rajamiseks. Seega on detailplaneeringu eesmärgid kooskõlas Harku valla üldplaneeringu ja

Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning

tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu lahenduse ja tingimustega.

2.2 Vastavus Harju maakonnaplaneeringule Planeeritav ala asub 09.04.2018 riigihalduse

ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+ kohasel linnalise

asustusega alal ehk kompaktse asustuse arenguks sobilik alal, mida iseloomustab erinevate

maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud ja mitmekesiste teenuste

ning töökohtade olemasolu kohapeal. Üheks ruumilise arengu põhimõtteks linnalise asustusega

aladel on asustuse suunamine ala sees, mis lähtub eelkõige tihendamise printsiibist, millega

eelistatakse tühjana seisvate maa-alade ja hoonete taaskasutusele võtmist.

Planeerimisseaduse § 12 sätestab otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtted.

Planeerimisel peab võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt

kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult

käsitlema ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda, arvestades olemasolevast keskkonnast ning

asukohast tulenevaid asjaolusid. Planeerimisel tuleb võimaluse korral eelistada

keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek võtta tiheasustusalas tühjana paiknev maaüksus

kasutusele eesmärgiga kavandada maaüksusele ringmajanduskeskus. Ranna tee 27 maaüksus

asub Harku valla üldplaneeringu järgi tootmismaa ja ärimaa juhtotstarbega aladega määratud

piirkonnas. Maaüksus piirneb olemasolevate hoonestatud äri- ja tootmismaadega.

Ringamajanduskeskuse asukohavaliku puhul on lähtutud sellest, et ringmajanduskeskus

paikneks jäätmetekitajale võimalikult lähedal, st Tabasalu aleviku elupiirkondade kõrval, et

eraldi kogutud jäätmeliikide äraandmine oleks võimalikult lihtne, mugav ja keskkonnasäästlik

arvestades võimalikke transpordikulusid. Detailplaneeringu lahendusena nähakse ette

päikesepaneelide ja soojustagastusega sundventilatsiooni kasutamine.

Ranna tee 27 maaüksusele kavandatakse piirkonda teenindava ringmajanduskeskuse rajamist,

mis on põhjendatud järgmistel asjaoludel: jäätmeseaduses1 kohustatakse kohaliku omavalitsuse

üksusi korraldama jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende korduskasutuseks

ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

Nimetatud ülesannet on võimalik ettenähtud mahus täita ringmajanduskeskuse vahendusel.

Hetkel toimiv Tabasalu jäätmejaam asub 1727 m2 suurusega krundil Tabasalu alevikus Kooli

tn 5a, mis on tänapäeva vajadusi arvestades jäänud väikeseks ning millel puudub võimalus

laieneda piirnevatele maaüksustele. Ringmajanduskeskuse rajamine on ette nähtud Harku valla

arengustrateegias2 ja Harku valla jäätmekavas 2023-20273. Seega on planeeringuga kavandatav

kooskõlas Harku valla arengusuundadega.

2.3. Vastavus kehtivatele õigusaktidele Detailplaneering ei ole vastuolus keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ega planeerimisseadusega.

1 Jäätmeseaduse § 31 lõige 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/114062013006?leiaKehtiv 2 Harku valla arengustrateegia, Harku Vallavolikogu vastu võetud 31.10.2024 määrus nr 12

https://www.riigiteataja.ee/akt/408112024038 3 Harku valla jäätmekava 2023-2027 vastuvõtmine, Harku Vallavolikogu vastu võetud 30.03.2023 määrus nr 7

https://www.riigiteataja.ee/akt/405042023015?leiaKehtiv

2.4. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse KSH keskseks eesmärgiks on nimetatud

strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni

kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi

selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates.

Lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ei oma planeerimisdokument olulisust

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

2.5 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument olulist tähtsust

Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

3.1. Maakasutus Planeeritav ala paikneb Tabasalu alevikus, maaüksus on hoonestamata ja

kõrghaljastus puudub.

3.2. Vee kasutus Kinnistul on olemas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise

võimalus.

3.3. Muude loodusressursside kasutus Kavandatava tegevuse – ringmajanduskeskuse

rajamise ning kasutamisega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järgi, kuid

mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

3.4. Looduskeskkonna kirjeldus

3.4.1. Pinnas Planeeritava ala õhukese pinnakattega ala ja Kesk-Ordoviitsiumi

ladestiku Väo kihistu lubjakivi.

3.4.2. Veestik Planeeringuala paikneb kaitstud põhjaveega alal.

3.4.3. Taimkate ja loomastik Planeeringualal kõrghaljastus puudub.

3.4.4. Kaitstavad loodusobjektid Lähimad kaitstavad loodusobjektid Keskkonnaregistri

andmetel on kinnistupiirist u 800 m idapool hoburästase leiukoht.

3.4.5. Natura 2000 võrgustiku ala Lähemal kui 1 km ei asu Natura 2000 võrgustiku ala.

3.5. Heited

3.5.1. Müra ja vibratsioon Hoonete kasutamisega kaasnev müra ja vibratsioon on

tõenäoliselt oluliselt väiksem võrreldes ehitusaegse müra ja vibratsiooniga.

3.5.2. Õhusaaste Peamiseks õhusaaste allikaks on hoonete soojavarustus ja liiklus.

Keskkonnaregistri andmetel on alast teisel pool Ranna teed Alexela tankla, u 500 m kaugusel

A&R Carton AS tööstusettevõte ja u 600 m kaugusel OÜ Strantum katlamaja.

3.5.3. Tahked jäätmed Eeldusel, et jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmeseaduses ja

Harku valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatust, pole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist.

3.5.4. Nõrgvesi Nõrgvett ei teki.

3.6. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad Lähemal kui

1 km ei asu.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt keskkonnaprobleeme.

4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sh õnnetuste esinemise võimalikkus

kavandatava tegevusega ei kaasne ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu

õnnetuste esinemise tõenäosus.

4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond Kavandatav tegevus avaldab vähest mõju ala vahetule lähiümbrusele. Mõju on

eeldatavalt väike. Kuna planeeringuga kavandatakse ringmajanduskeskuse rajamist ning ala ei

asu rohevõrgustikul, siis eeldatavalt ei avalda kavandatav tegevus mõju rohevõrgustiku

terviklikkusele ja toimimisele.

4.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Ala kirdepiiril paiknevad üksikud puud, aga

valdavalt on ala kõrghaljastuseta.

4.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Kaitstavad loodusobjektid asuvad ala

läheduses, aga kuna tegemist on kinnistuga, mis asub tihehoonestusalal ning ümberkaudsed

kinnistud on juba hoonestatud, siis ringmajanduskeskuse sihipärase kasutamisega ei kaasne

eeldatavalt mõju kaitstavatele loodusobjektidele.

4.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Kavandatav tegevus ei avalda

eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, kuna lähemal kui 1 km ei asu Natura 2000

võrgustiku ala.

4.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sh kumulatiivne ja piiriülene mõju

Hoonete kasutusega kaasnevad mõjud on püsivad, stabiilse suurusega ja pöördumatud.

Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt kumulatiivne ja piirülene mõju.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 küsis

Harku Vallavalitsus xx.xx.2025 kirjaga nr xx detailplaneeringu elluviimisega kaasneva

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta

Keskkonnaametilt, Transpordiametilt ning Päästeametilt.

Kokkuvõte

Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit

ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb keskkonna pöördumatu muutumine.

Kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik

ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, mistõttu oluline keskkonnamõju

puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Harku

ringmajanduskeskuse detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS

mõistes. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus.

Koostas:

Brigita Perm

Keskkonnaspetsialist

1

EELNÕU

O T S U S

Meriküla Click or tap to enter a date. nr [nr]

Harku ringmajanduskeskuse

detailplaneeringu algatamine

Harku Vallavolikogule esitati ettepanek algatada Harku ringmajanduskeskuse detailplaneeringu

koostamine Tabasalu alevikus Ranna tee 27 (katastritunnus 19801:001:3122) maaüksusel ja

lähialal.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Tabasalu aleviku Ranna

tee 27 maaüksusele Harku ringmajanduskeskuse rajamiseks ja maa sihtotstarvete osakaalude

muutmiseks 95% ulatuses tootmismaaks ja 5% ulatuses ärimaaks. Ringmajanduskeskusena

kavandatakse kaasaegset ja jäätmeid ringlusesse suunavat jäätmejaama, kus lisaks jäätmete liigiti

kogumisele on planeeritud parandustöökojad, korduskasutusruum ja vajadusel rendile antavad

ruumid (kingsepp, õmblustöökoda, kohvik vms). Detailplaneeringuga ei kavandata jäätmete

ladestamisplatsi (prügilat). Ringmajanduskeskuses ei hakata vastu võtma sortimata olmejäätmeid

ega biolagunevaid jäätmeid, millest tuleneks kahjulik mõju naaberkinnistutele. Samuti ei toimu

ringmajanduskeskuses jäätmete sorteerimist ega muud töötlemist. Planeeritavale alale

kavandatakse kontorihoone, abihoone erinevate ruumidega (sh ladu uuesti kasutatava vanamööbli

ja asjade vastuvõtuks ning võimalusel pisiremondiks), estakaad ja jäätmete konteinerite plats

(täpsemalt kirjeldatud lisades Lisa 1 ja Lisa 2). Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks

juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse

põhimõtete määramine.

Planeeritav ala, suurusega u 1,20 ha, paikneb Tabasalu alevikus Harku-Rannamõisa tee ja Ranna

tee ristmikust kagus, piirnedes põhjast, loodest ja läänest Ranna tee L2 (katastritunnus

19801:001:4471) transpordimaaga, kirdest Lauka tee L1 (katastritunnus 19801:001:2931)

transpordimaaga, Lauka tee 2 (katastritunnus 19801:002:2207) ja Lauka tee 6 (katastritunnus

19801:001:4041) tootmismaaga, idast ja kagust Harku tee 63 (katastritunnus 19801:001:3133)

tootmismaaga, lõunast Harku-Rannamõisa kergliiklustee L48 (katastritunnus 19801:001:3134)

transpordimaaga, edelast Harku-Rannamõisa kergliiklustee L47 (katastritunnus 19801:001:3123)

transpordimaaga.

Ranna tee 27 maaüksus, suurusega 12041 m2, on 70% tootmismaa ja 30% ärimaa sihtotstarbega,

millest haritav maa moodustab 11030 m2, looduslik rohumaa 100 m2 ja muu maa 911 m2.

Maaüksus on hoonestamata. Maaüksuse kirdepiiril paiknevad üksikud puud ja kuivenduskraav.

Juurdepääs maaüksusele on Ranna teelt ja Lauka teelt. Maaüksuse kitsendusteks on ühisveevärgi-

ja kanalisatsiooni kaitsevöönd ja avalikult kasutatavate teede kaitsevööndid.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

2

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala ärimaa (Ranna tee poolne ala) ja tootmismaa

juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal.

Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks tootmismaa,

tootmise- ja äri segafunktsiooniga aladel. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.3 on selgitatud, et

tootmismaadena mõeldakse tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud hoonete, neid teenindavate

abihoonete ja rajatiste maad, ladude ja transpordiettevõtete (eelkõige transpordikoormusest

tulenevate keskkonnamõjude tõttu) maad, samuti tehnorajatiste maad, mille puhul tuleb arvestada

tootmisprotsessi võimaliku mõjuga ümbritsevale keskkonnale. Mitmekesistamaks alade kasutust

paindliku ettevõtlusalana lubatakse kõikidele tootmismaadele ärimaa kõrvalfunktsiooni

kavandamine (maa-alade arendamine kas tootmise või äri otstarbel või nimetatud funktsioonide

kombinatsioonina). Maa-alade sihtotstarbed ja konkreetne arengusuund täpsustuvad

detailplaneeringu algatamise staadiumis. Vastavalt sellele täpsustub ka maa-alade juhtfunktsioon

(kas äri-, tootmis- või tootmis- ja ärimaa segafunktsiooniga ala või tehnorajatiste maa). Oluline on

tootmis- ja elamumaa funktsioonide külgnemisel näha ette kaitsehaljastuse säilitamine või

rajamine. Juhul, kui tootmismaa arendamine toob endaga kaasa hoonest väljuvat olulist negatiivset

keskkonnamõju, tuleb detailplaneeringuga paralleelselt teostada keskkonnamõjude strateegiline

hindamine.

Kehtestatud teemaplaneering täiendab ja täpsustab Harku valla üldplaneeringu seletuskirja jaotises

2.3 maakasutuse juhtotstarvete juures olevates raamitud kastides toodud planeerimise reegleid ja

projekteerimistingimuste andmise aluseid. Seega on teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.6

esitatud tabelis „Tingimused detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste

andmiseks tootmismaadel ning tootmis- ja äri segafunktsiooniga aladel“ täpsustatud ja täiendatud

üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.3 esitatud tingimusi detailplaneeringute koostamiseks –

tootmismaa, tootmis- ja äri segafunktsiooniga aladel. Ka teemaplaneeringu kohaselt täpsustatakse

krundi kasutamise sihtotstarbed ja konkreetne arengusuund koostatava detailplaneeringuga (kas

äri-, tootmis- või tootmis- ja ärimaa või tehnorajatiste maa). Tootmisalade mitmekülgse arengu

tagamiseks on tootmismaa juhtotstarbega aladele lubatud rajada ka kaubandus-, teenindus- ja

büroohooneid v.a kaubanduskeskused. Lisaks on teemaplaneeringu punktis 3.6 öeldud, et Harku

valla eesmärgiks on eelistada keskkonnasõbraliku tootmistegevuse arendamist. Tootmisega seotud

ehitiste planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada, et tootmistegevusega kaasneda võiv

keskkonnamõju jääks kinnisasja või mitme külgneva tootmismaa puhul tootmismaa territooriumi

piiresse. Juhul tootmistegevusega võib kaasneda negatiivne keskkonnamõju, tuleb planeeringus

sätestada põhjalikud nõuded keskkonnatingimuste tagamiseks, see tähendab negatiivse

keskkonnamõju leevendamiseks, ennetamiseks ja vältimiseks.

Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks ärimaa

juhtfunktsioonidega aladel. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.2 on selgitatud, et ärimaa all

mõeldakse käesolevas üldplaneeringus kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja majutushoonete

maad ning büroo- ja kontorihoonete maad. Kehtestatud teemaplaneering täiendab ja täpsustab

Harku valla üldplaneeringu seletuskirja jaotises 2.2 maakasutuse juhtotstarvete juures olevates

raamitud kastides toodud planeerimise reegleid ja projekteerimistingimuste andmise aluseid.

Seega on teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.5 esitatud tabelis „Tingimused

detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste väljastamiseks ärimaadele

planeeritavate ja projekteeritavate hoonete ning rajatiste puhul“ täpsustatud ja täiendatud

üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.2 esitatud tingimusi detailplaneeringute koostamiseks –

ärimaa aladel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta maaüksuse sihtotstarvet 95% ulatuses

tootmismaaks ja 5% ulatuses ärimaaks ning määrata ehitusõigus Harku ringmajanduskeskuse

3

rajamiseks. Seega on detailplaneeringu eesmärgid kooskõlas Harku valla üldplaneeringu ja Harku

valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning

tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu lahenduse ja tingimustega.

Planeeritav ala asub 09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju

maakonnaplaneering 2030+ kohasel linnalise asustusega alal ehk kompaktse asustuse arenguks

sobilik alal, mida iseloomustab erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja

tehnovõrgud ja mitmekesiste teenuste ning töökohtade olemasolu kohapeal. Üheks ruumilise

arengu põhimõtteks linnalise asustusega aladel on asustuse suunamine ala sees, mis lähtub

eelkõige tihendamise printsiibist, millega eelistatakse tühjana seisvate maa-alade ja hoonete

taaskasutusele võtmist.

Planeerimisseaduse § 12 sätestab otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtted.

Planeerimisel peab võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud

alade otstarbekamat kasutamist. Asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud

keskkonda ja looduskeskkonda, arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid

asjaolusid. Planeerimisel tuleb võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid

lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek võtta tiheasustusalas tühjana paiknev maaüksus kasutusele

eesmärgiga kavandada maaüksusele ringmajanduskeskus. Ranna tee 27 maaüksus asub Harku

valla üldplaneeringu järgi tootmismaa ja ärimaa juhtotstarbega aladega määratud piirkonnas.

Maaüksus piirneb olemasolevate hoonestatud äri- ja tootmismaadega. Ringamajanduskeskuse

asukohavaliku puhul on lähtutud sellest, et ringmajanduskeskus paikneks jäätmetekitajale

võimalikult lähedal, st Tabasalu aleviku elupiirkondade kõrval, et eraldi kogutud jäätmeliikide

äraandmine oleks võimalikult lihtne, mugav ja keskkonnasäästlik arvestades võimalikke

transpordikulusid. Detailplaneeringu lahendusena nähakse ette päikesepaneelide ja

soojustagastusega sundventilatsiooni kasutamine.

Ranna tee 27 maaüksusele kavandatakse piirkonda teenindava ringmajanduskeskuse rajamist, mis

on põhjendatud järgmistel asjaoludel: jäätmeseaduses1 kohustatakse kohaliku omavalitsuse üksusi

korraldama jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende korduskasutuseks ettevalmistamist,

ringlussevõttu või muud taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Nimetatud ülesannet on

võimalik ettenähtud mahus täita ringmajanduskeskuse vahendusel. Hetkel toimiv Tabasalu

jäätmejaam asub 1727 m2 suurusega krundil Tabasalu alevikus Kooli tn 5a, mis on tänapäeva

vajadusi arvestades jäänud väikeseks ning millel puudub võimalus laieneda piirnevatele

maaüksustele. Ringmajanduskeskuse rajamine on ette nähtud Harku valla arengustrateegias2 ja

Harku valla jäätmekavas 2023-20273. Seega on planeeringuga kavandatav kooskõlas Harku valla

arengusuundadega.

Eelnevast tulenevalt tagatakse detailplaneeringuga seni ebapiisavalt kasutatud Ranna tee 27

maaüksuse otstarbekam ja mõistlikum kasutamine, seejuures eelistades keskkonnasäästlike ja

energiatõhusaid lahendusi. Planeerimisettepaneku tegemisel lähtutakse olemasolevast

keskkonnast ja arvestatakse väljakujunenud äri- ja tootmisala piirkonnaga. Kavandatav tegevus ei

avalda olulist ruumilist mõju piirkonnale ning ei sea takistusi üldplaneeringu elluviimisel.

1 Jäätmeseaduse § 31 lõige 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/114062013006?leiaKehtiv 2 Harku valla arengustrateegia, Harku Vallavolikogu vastu võetud 31.10.2024 määrus nr 12

https://www.riigiteataja.ee/akt/408112024038 3 Harku valla jäätmekava 2023-2027 vastuvõtmine, Harku Vallavolikogu vastu võetud 30.03.2023 määrus nr 7

https://www.riigiteataja.ee/akt/405042023015?leiaKehtiv

4

Kuna planeeringuga kaasnev mõju ei oma olulist keskkonnamõju, ei ole vajalik läbi viia Harku

ringmajanduskeskuse detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes.

Detailplaneeringuga ei kavandata jäätmete ladestamisplatsi (prügilat). Ringmajanduskeskuses ei

hakata vastu võtma sortimata olme- ega biolagunevaid jäätmeid, millest võiksid tuleneda

negatiivsed häiringud (sh ebameeldiva lõhna levimise oht) lähialadele. Samuti ei toimu

ringmajanduskeskuses jäätmete sorteerimist ega muud töötlemist. Detailplaneeringu koostamisel

tuleb hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi,

sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Lisaks tuleb vastavalt PlanS § 126 lõike 1

punktile 12 detailplaneeringu koostamise käigus seada müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja

insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõikest 2, planeerimis-

seaduse § 124 lõigetest 2 ja 10, § 125 lõikest 1 ja 2, § 126 lõikest 1, § 128 lõigetest 1 ja 5, § 129

lõikest 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 „Harku valla ehitusmäärus” § 5

lõike 2 punktist 1 Harku Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Harku ringmajanduskeskuse detailplaneeringu koostamine Tabasalu alevikus

Ranna tee 27 (katastritunnus 19801:001:3122) maaüksusel ja lähialal.

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Tabasalu aleviku

Ranna tee 27 maaüksusele Harku ringmajanduskeskuse rajamiseks ja maa sihtotstarvete

osakaalude muutmiseks 95% ulatuses tootmismaaks ja 5% ulatuses ärimaaks.

Ringmajanduskeskusena kavandatakse kaasaegset ja jäätmeid ringlusesse suunavat

jäätmejaama, kus lisaks jäätmete liigiti kogumisele on planeeritud parandustöökojad,

korduskasutusruum ja vajadusel rendile antavad ruumid (kingsepp, õmblustöökoda,

kohvik vms). Detailplaneeringuga ei kavandata jäätmete ladestamisplatsi (prügilat).

Ringmajanduskeskuses ei hakata vastu võtma sortimata olmejäätmeid ega biolagunevaid

jäätmeid, millest tuleneks kahjulik mõju naaberkinnistutele. Samuti ei toimu

ringmajanduskeskuses jäätmete sorteerimist ega muud töötlemist. Planeeritavale alale

kavandatakse kontorihoone, abihoone erinevate ruumidega (sh ladu uuesti kasutatava

vanamööbli ja asjade vastuvõtuks ning võimalusel pisiremondiks), estakaad ja jäätmete

konteinerite plats (täpsemalt kirjeldatud lisades Lisa 1 ja Lisa 2). Lisaks on

detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise

lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

3. Planeeritava ala suurus on u 1,20 ha.

4. Detailplaneeringu koostamise juhis „Juhend detailplaneeringu koostamiseks“ on leitav

Harku valla veebilehelt aadressil https://www.harku.ee/peo/taotlemine. Detailplaneeringu

koostamisel lähtuda Riigihalduse ministri määrusest 17.10.2019 nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

5. Pidada vajalikuks korraldada vähemalt üks avalik arutelu detailplaneeringu

lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks ühes eelneva teatamisega valla

kodulehel ja vastavates ajalehtedes, mis on selleks hetkeks määratud valla ametlike teadete

avaldamise kohaks.

6. Vallavolikogu poolt detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja

kooskõlastatud detailplaneering esitada ühes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe

aasta jooksul planeeringu algatamisest. Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb

detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta

möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

5

7. Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui:

1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise

tulevikus, sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise

üleandmiseks halduslepingu sõlmimisest;

2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;

3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

8. Planeering anda üle pärast kehtestamist lõplikult vormistatuna ühes eksemplaris kaustana

ning digitaalselt.

9. Detailplaneeringu algatamisel ei ole uuringute vajadus ette näha. Uuringute vajadus võib

ilmneda detailplaneeringu menetluse käigus.

10. Kaasata detailplaneeringu koostamisse planeeringuala kinnistu omaniku volitatud asutus

Maa- ja Ruumiamet, Keskkonnaamet, Transpordiamet, Päästeamet, planeeringuala ja

kontaktala kõikide olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad

ning isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, ja isikud, kes

on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

11. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heinart Puhkim

vallavolikogu esimees

Jaotuskava: Kaisa Pagil

Harku ringmajanduskeskuse lähteülesanne

Ringmajanduskeskuse hooned ja rajatised peavad moodustama ühtse arhitektuurse terviku.

Eskiislahendus kooskõlastada tellijaga.

Kontorihoone (Lisa 2 joonisel tähistatud lillaga)

1. kontorihoone kavandada vundamendiga, mitte soojakulaadse lahendusena;

2. kontorihoone kavandada ühekordsena;

3. kontorihoone kavandada koos varikatusega;

4. kontorihoonesse planeerida tööruumid valvurile (1), kolmele (3) töötajale, riietusruumid

dušiga, WC, puhkeruum kööginurgaga, koristaja abiruum, hoiustamisruum jms;

5. kontorihoone ruumid peavad vastama tänapäevaste tööruumide nõuetele;

6. kontorihoone juurde kavandada elektritoitel infoekraan.

Abihoone (Lisa 2 joonisel tähistatud oranžiga)

1. abihoone Harku-Rannamõisa tee ja Ranna tee poolsed küljed kavandada esinduslikult (mitte

tootmishoonele omasest kihtpaneelist ehk sw paneelist), näiteks puitlaudisest;

2. abihoonesse planeerida kaks parandustöökoda (näiteks vanamööbli remontimiseks, riiete

õmblemiseks jms), kus on võimalik viibida 15-20 liikmelisel grupil koos juhendajaga;

töökodade vahele kavandada täies ulatuses lükandsein võimalusega ruumid ühendada;

3. abihoonesse planeerida korduskasutusruum (ladu uuesti kasutatava vanamööbli ja asjade

vastuvõtuks);

4. abihoonesse planeerida ohtlike jäätmete kogumisruum;

5. abihoonesse planeerida renditavad ruumid, nt kingsepp, õmblustöökoda, kohvik vms

6. abihoonesse planeerida olmeruumid (sh WC koos käte pesemisruumiga),

korduskasutusruumi ja parandustöökodadesse projekteerida vee kasutamise võimalus;

7. abihoonesse planeerida hoovialalt sissepääs tõstuksest (millel on läbikäigu- või kõrvaluks,

mida saavad külastajad kasutada) korduskasutusruumi, parandustöökodadesse ja ohtlike

jäätmete kogumisruumi;

8. abihoonesse kavandada nõuetekohane sise- ja välisvalgustus;

9. abihoonesse kavandada nõuetekohane tehnovarustus, sh sideühendus, sundventilatsioon ja

kaugküte va ohtlike jäätmete kogumisruumi;

10. parandustöökodadesse planeerida sundventilatsioon tolmufiltritega;

11. abihoone katusele kavandada päikesepaneelid.

Estakaad (Lisa 2 joonisel tähistatud kollasega)

1. estakaadile kavandada rohekatus ja konteinereid varjestavad õhulised piirded, sarnaselt

abihoonega;

2. estakaadile kavandada turvapiire;

3. estakaad kavandada kümne (10) multilift konteineri jaoks.

Plats

1. kogumismahutid ja pressid paigutada Harku tee 63 poolsele alale (Lisa 2 joonisel sinisega);

2. papi- ja kilepressid varjestada õhuliste piiretega, sarnaselt abihoonega;

3. lahendada multilift konteinerite jms paiknemine;

4. jäätmeplats kavandada koos piirdeaiaga;

5. territooriumil näha ette töötajate autode parkimine (4 tk);

6. kavandada jalgrattaparkla;

7. krundile kavandada puhverhaljastus Harku tee 63 maaüksuse, Harku-Rannamõisa tee ja

Ranna tee poolt.