| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.2/550-4 |
| Registreeritud | 01.04.2025 |
| Sünkroonitud | 02.04.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.2 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tartu Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Tartu Vallavalitsus |
| Vastutaja | Margo Lempu (Lõuna päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
49.62 49.54
49.60 49.74
49.28 49.36
49.55
49.26 49.36 49.05
49.24 49.21
49.03 48.87
49.01
48.75 48.89 48.85 48.55 48.70 48.37 48.28
48.29
48.39 48.09
48.22
48.21
48.76
48.31
48.42
48.33
47.97
48.44
48.08
47.99
47.95
48.08
48.29
48.47
48.15
47.85
47.66
47.71
47.62
47.87
48.27
47.74
47.67
46.94
46.57
46.59
46.56 46.36
46.16
46.39
46.20
46.27
46.38
46.16
46.56
46.26
46.51
46.33
46.60
46.51
46.34 46.14
46.53
46.30
46.55
46.59
46.18
46.34
46.23
46.33
46.54 46.44
46.38
46.34
46.67
46.52
46.44
46.49
46.84
47.46
47.12
46.83
46.89
47.17
47.79
47.81
47.79
47.71
47.92
47.88
47.92
47.84
47.78
47.99
47.99
48.25
48.14
47.85
47.81
47.92
48.36
48.18
4 8 .8
0 48.
63
4 8 .7
5
48.67
48.53 48.57
48.30
48.19
48.09
48.16
48.21
48.16
48.26
48.33
48.36
48.24
48.24
48.45
48.67
48.42
48.51
48.78
48.72
48.77
48.61
48.74
48.61
48.73
49.03
48.89
48.73
48.62
48.41
48.41
48.30
48.36
48.54
48.82
49.02
48.74
48.52
48.43
48.46
48.40
48.67
49.01
49.15
49.15
49.02
48.84 48.95
49.10
49.22
49.18
49.04
48.80
48.60
48.65
48.57
48.74
48.98
49.30
49.37
49.19
49.01
48.89
48.89
48.90
48.97
49.18
49.29
49.29
49.30
49.13
49.20
49.39
49.39
49.44
49.43
49.30
49.40
49.31
49.29
49.27
49.46
49.59 49.75
49.61
49.55
49.68
49.63
49.70
49.63
49.71
49.69
49.58
49.49
49.30
49.08
49.33
49.44
49.55
49.67
49.79
49.88
49.82
49.86
49.88
49.91
49.77
49.66
49.85
49.91
49.85
49.85
50.17
50.13
50.03
49.99
50.03
49.99
50.02
49.76
49.45
49.24
48.92
49.27
49.56
49.89
50.21
50.28
50.36
50.27
50.06
50.24
50.07
50.15
50.15
50.00
50.03
49.97
49.91
50.12
49.52 49.75
50.04
50.08
49.78
49.96
49.95
50.12
50.09
49.95 49.89
49.98
49.88 49.77 49.62
49.56
49.51
49.65
49.42
49.22 49.10
49.32
49.15
49.00
49.32
49.35 49.50
49.24
49.29
49.52
49.67
49.81
49.84
49.78 49.78
49.65
49.67
49.70
50.14 49.99
49.79
49.64
49.98
50.41
49.90
49.58
49.77
k ill
A
A
A
50.0 9 50
.13
49.8 5
50.02
49.72
50.04
49.71
4 9 .9
3
4 9 .7
2
4 9 .8
5
4 9 .4
6
4 9 .6
6
4 9 .9
9
koorit ud pin
nas
4 8 .6
8 4 8 .8
1 4 8 .8
4
48.52
4 8 .6
3
4 8 .4
9
4 8 .6
4
4 8 .9
2
4 8 .9
7
4 9 .0
0
4 8 .9
6
4 9 .0
2
4 9 .0
0
4 8 .8
7
4 8 .5
7
4 8 .3
8
4 8 .7
9
4 8 .3
5
4 8 .7
3
48.73
48.24
48.61
48 .8
0
49 .1 5
49 .1 7
49 .2
9
49 .2
1
49 .18
48 .79
48 .8
6
49 .2
4
49 .2
7
49 .3
7
49.25 49.23 48.84
49.2349.1548.76 4 9 .16
4 9 .11
4 8 .9
1
4 9 .1
1 4 8 .9
8
4 9 .0
8 4 9 .0
5
4 8 .8
7 4 9 .2
6 4 9 .3
2
4 9 .1
0
4 9 .4
0
4 9 .4
5
4 9 .5
7
4 9 .1
2
4 9 .3
3
4 9 .3
3
4 9 .5
0
4 9 .1
1
4 9 .2
4
4 9 .2
7
4 9 .3
9
4 9 .4
3 4 9 .3
8
4 8 .9
2
4 8 .9
1 4 9 .4
8 4 9 .5
6 4 9 .4
8 4 9 .1
2
4 9 .9
4
49.66
48.18
49.89
49.21
48.10
49.52
49.49
48.01
49.65
49.21
47.85
49.46
48.99
47.77
49.17
48.86
47.93
49.17
49.03
47.65
49.02
48.97
47.60
49.22
48.82
47.38
48.93
48.52
47.30
48.58
48.49
46.98
48.39
47.27
48.33
48.39
4 8 .5
9
4 7 .2
3
4 8 .6
4
4 8 .7
9
4 7 .0
4
4 8 .6
9
4 8 .7
5
4 7 .0
5
4 8 .6
3
4 8 .6
5
4 7 .0
6
4 8 .9
3
4 8 .7
5
4 7 .0
0
4 8 .6
6
4 8 .5
3
4 7 .0
0
4 8 .3
8
4 8 .2
6
4 6 .7
0
4 8 .0
2
4 7 .6
6
4 6 .4
2
4 7 .6
7
4 7 .9
8
4 6 .4
4
4 7 .6
9
47.50
4 7 .1 5
4 7 .9
2
4 7 .4
8
4 7 .9
8
4 6 .2
1 4 7 .8
6
4 7 .4
6
4 5 .8
2
4 7 .8
0
4 6 .6
6
4 5 .5
9
4 6 .9
9
4 6 .6
0
4 5 .6
8
4 5 .3
1
4 5 .3
0
4 6 .3
8
4 6 .3
7
4 6 .2
5
4 5 .13
4 6 .2
3
4 6 .3
2
4 5 .2
2
4 6 .11
4 6 .3
6
4 5 .0
0
4 6 .2
4
4 5 .1
8
4 6 .2
8
4 6 .2
0
4 5 .0
9
4 6 .5
9
45.14
46.51
46.30 4 6 .2
9
46.23
47.93
48.56
48.86
48.58
48.43
48.47
48.72
48.57
48.53 48.54
48.79 49.01
48.94 49.04
48.79 49.05
48.58
48.69
48.77
48.67 48.81 48.88 49.08 49.16 49.25
49.08
49.20
49.54 49.38 49.40 49.33 48.88
49.07
49.36
49.50 49.45 49.57
49.60
49.54
49.50
49.50 49.47 49.19
49.16
49.04 49.02
48.86 49.06
49.09 48.99 48.73 48.62
48.57 48.44
48.57
48.69
48.49
48.90
48.56
48.58
48.81
48.91
48.64
48.58
48.31
48.38
48.17
48.07
47.86
48.19
47.93
47.87
47.72
47.79
47.98
47.94
46.95
46.78
46.59
49.15 49.26
49.35
49.53
49.50
49.65
49.80
49.92
49.94
49.98
49.21
4 9 .0
3
4 9 .19
4 9 .2
1
4 9 .2
7
4 9 .1
6
4 9 .2
3
4 9 .1
3
4 9.
69
4 9 .6
5
49 .51
49 .52
49.46
49.37 49.49 49.53
49.46
49.56
49.4 6
49. 51
4 9.
31
4 9 .3
3
pinnastee
49.52
49.51
49.47
49.62
49.79
49.76 49.98
50.01
50.12
49.84
49.62
49.48
4 9 .5
4 4 9 .5
4
4 9 .8
4
4 9 .8
2
4 9 .9
3
4 9 .7
7
4 9 .5
6
4 9 .9
0
4 9 .7
8
4 9 .5
2
4 9 .6
2
4 9 .8
8
5 0 .0
2
4 9 .8
7
4 9 .7
6
4 9 .6
9
4 9 .9
5
5 0 .1
0
4 9 .9
6
4 9 .6
9
4 9 .6
7
5 0 .0
2
5 0 .1
2
5 0 .0
2
4 9 .7
2
4 9 .6
9
5 0 .0
0
5 0 .1
3
4 9 .9
4
4 9 .5
2
4 9 .6
6
4 9 .9
6
5 0 .1
2
4 9 .9
9
4 9 .8
1
4 9 .6
2
4 9 .9
5
5 0 .1
0
4 9 .9
6
4 9 .7
6
4 9 .5
7
4 9 .7
8
4 9 .8
7
4 9 .7
5
4 9 .4
6
4 9 .3
5
4 9 .5
5
4 9 .6
8
4 9 .5
1
4 9 .2
9
4 9 .0
8
4 9 .4
3
4 9 .5
7
4 9 .4
5
4 9 .1
6
4 9 .0
8
4 9 .4
2
4 9 .5
4
4 9 .4
1
4 9 .1
1
4 9 .1
1
4 9 .4
2
4 9 .4
3
4 8 .9
5
k r
k r
k r
A
A
põld
põld põld
põld
põld
põld
49.83
49.81
49.76
49.15
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
kraav
kraav
kraav
k ra
a v
k ra
a v
k ra
a v
k r a a v
k r a a v
V a h i t e e
Vi in ap ru
ul i tn
4 9 .1
9 4 9 .4
1
4 9 .5
3 4 8 .4
3 4 8 .4
1 4 9 .3
1
4 8 .2
8
4 9 .6
1
k r a a v
49.14
49.31
49.54
49.98
50.24
50.52
50.52
50.48
50.42
50.44
50.38
50.29
50.27
50.17
50.17
50.40
50.33
50.38
50.53
50.48
50.51
50.61
50.54
50.32
49.96
49.88
49.60
49.41
49.33
49.55
49.63
49.91
50.02
50.38
50.31
50.43
50.49
50.45
50.53
50.32
50.33
50.21
50.34
50.38
50.37
50.46
50.38
50.33
50.30
50.33
50.39
50.00
49.88
49.64
49.60
49.54 49.94
49.85
49.69
49.82
50.02
50.28
50.32
50.15
50.26
50.28
50.32
50.26
50.35
50.32 50.27
50.25
50.12
50.16
50.12
50.28
50.15
50.28
50.25
50.00
49.89
50.09
50.32
50.01
49.96
50.17
50.23
50.14
50.15
50.26
50.23
50.06
50.07
49.86
50.01
50.01
50.08
50.13
50.01
49.86
49.73
49.73
49.86
49.89
50.00
50.10
50.20
50.20
50.21
50.12
50.04
49.92
49.91
49.95
50.13
50.06
50.16
50.06
49.97
49.85
49.82
49.74
49.75
49.66
49.75
49.84
49.67
49.62
49.66
49.54
49.86
49.86
49.90
50.03
50.00
49.91
49.97
49.91
49.85
49.73
49.90
49.88
49.87
49.80
49.71
49.81
49.73
49.77
49.65
49.71
49.63
49.72
49.64
49.67
49.49
49.50
49.52
49.38
49.47
49.48
49.73
49.81
49.69
49.67
49.74
49.79
49.84
49.70
49.72
49.68
49.65
49.70
49.69
49.69
49.63
49.47
49.33
49.20
49.29
49.24
49.15
49.43
49.47
49.49
49.29
49.17
49.19
49.42
49.52
49.14
49.14
48.94
48.83
48.58
48.55
48.66
48.83
49.76
49.72
49.68 49.72 49.50
49.30 49.24
49.15
48.96
49.15
4 5 .9
7
TP
põhi 45.03 met
x= 6478900
y =
6 5 8 8 5 0
x= 6478900
y =
6 5 8 9 0 0
58 323 m²
Maatulundusmaa 100%
79401:006:1240
Mario
99 758 m²
Maatulundusmaa 100%
79401:006:0257
Järvenõlva
93 056 m²
Maatulundusmaa 100%
79401:006:0363
Murula
6 632 m²
Transpordimaa 100%
79601:001:0469
Viinapruuli tänav
55 241 m²
Maatulundusmaa 100%
79401:006:1244
Mario
61 816 m²
Maatulundusmaa 100%
79601:001:2108
Savipõllu
24 824 m²
Ärimaa 20%
Tootmismaa 80%
79601:001:1766
Vabriku tn 17 108 992 m²
Maatulundusmaa 100%
79401:006:1320
Villandi
2 925 m²
Transpordimaa 100%
79401:006:1239
Vahi tee L7
7 500 m²
Transpordimaa 100%
79401:006:1217
Vabriku tänav L2
320 850 m²
Maatulundusmaa 100%
79401:006:1520
Kivioja
3 967 m²
Üldkasutatav maa 100%
79401:006:1235
Rohu
29 455 m²
Transpordimaa 100%
79401:006:0047
Vahi tee
8 267 m²
Ärimaa 20%
Tootmismaa 80%
79601:001:2422
Estakaadi tn 6
4 439 m²
Ärimaa 20%
Tootmismaa 80%
79401:006:1192
Tööstuse tn 11
4 439 m²
Ärimaa 20%
Tootmismaa 80%
79401:006:1191
Tööstuse tn 9
35 394 m²
Maatulundusmaa 100%
79401:006:0364
Kungla
4 631 m²
Ärimaa 20%
Tootmismaa 80%
79401:006:1193
Tööstuse tn 13
46 856 m²
Maatulundusmaa 100%
79401:006:1242
Mario
2 826 m²
Transpordimaa 100%
79401:006:1245
Vahi tee L8
62 m²
Transpordimaa 100%
79401:006:1243
Vahi tee L9
6 022 m²
Ärimaa 20%
Tootmismaa 80%
79401:006:1187
Tööstuse tn 1
5 651 m²
Ärimaa 20%
Tootmismaa 80%
79401:006:1188
Tööstuse tn 3
14 928 m²
Transpordimaa 100%
79401:006:1186
Tööstuse tänav
116 741 m²
Maatulundusmaa 100%
79601:001:2000
Viinapruuli
4 439 m²
Ärimaa 20%
Tootmismaa 80%
79401:006:1190
Tööstuse tn 7
29 455 m²
Transpordimaa 100%
79401:006:0047
Vahi tee
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
50
50
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
50
50
50
50
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
50
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
50
50
5 0
5 0 .5
50.5
5 0 .5
5 0 .5
5 0 .5
5 0.5
4 7
4 7
4 7
4 7
4 7
48.5
48 .5
4 8 .5
4 8 .5
48 .5
4 8 .5
48 .5
4 8 .5
4 8 .5
4 8 .5
48.5
4 8 .5
4 8
.5
48 .5
48.5
4 8 .5
4 8 .5
48 .5
48 .5
4 8 .54
8 .5
4 8 .5
48.5
4 8
4 8
4 8
48
4 8
4 8
4 8
4 8
48
4 8
4 8
49
4 9
4 9
4 9
4 9
4 9
4 9
49
4 9
4 9
4 9
49
4 9
49
49
49
49
4 9
49
49
4 9
4 9
4 9
4 9
4 7 .5
4 7 .5
4 7 .5
4 7 .5
4 7 .5
4 6 .5
46.5
4 6 .5
4 6 .5
4 6 .5
46 5
46.5
46 .5
4 6 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
49.5
49.5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
49. 5
49 .5
49.5 49 .5
49.5
49 .5
49 .5
49.549 .5
49.5 49.5
49.5
49.5
49.5
49.5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
5 0
5 0
5 0
V a b r ik
u t n
orient
orient
orient orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orien t
orien t
orien t
orien t
orien t
orien t
orien t
84 382 m²
Maatulundusmaa 100%
79601:001:2109
Savimäe
V a h i t e e
(planeeritud lahendus) LEPPEMÄRGID:
Planeeritud servituudi seadmise vajadus kraavi toimimiseks KOV kasuks
Planeeritud maa-ala perspektiivsele võimalikule teele
Planeeritud kõrghaljastus (vt märkus 3)
Planeeritud üldkasutatav haljasala
Planeeritud istepink (indikatiivne)
Planeeritud bussipeatus (soovituslik asukoht)
Planeeritud sõidusuunad
Planeeritud ülekäigurada (vt märkus 3)
Planeeritud kergliiklustee (vt märkus 3)
Planeeritud nõva/kraav (vt märkus 3)
Planeeritud tee piirjooned (vt märkus 3)
Planeeritud juurdepääs krundile (vt märkus 3)
Planeeritud hoonestusala
Planeeritud krundi number
Planeeritud krundi piir
1
A
A
B B
C
C
8 8
8
8
8
8
8
6
15
1 0
4 4
4 4
4 4
4 4
4
1
9
2
3
8
7
4
5
6
10
11 12
13
14
151617
18
19
24
23
22
21
20
27
28
26
44
4
44
4
1 0
4 4
8
2 0
7 2.5
2 .5
7 2 .5
3
7
29
Gaasitorustik
Drenaažitorustik Sidekanalisatsioon Elektri madalpinge maakaabel Sademeveetorustik Kanalisatsioonitorustik Veetorustik
Kivihunnik
Tõngermaa
Võsa ja hõrendik
Heinamaa
Kraav
Sõidusuunad
Kõvakattega sõidu- ja kõnnitee
pindala ja sihtotstarve Katastriüksuse nimetus, tunnus
Katastriüksuse piir Planeeringuala piir
(alusandmed) LEPPEMÄRGID:
58 323 m²
Maatulundusmaa 100% 79401:006:1240
Mario
EHITUSÕIGUSE TABEL:
B
B
Perspektiivne tee
B
RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja
Mob: 5698 3956
Ruum Raamis OÜ
Töö nimetus:
DETAILPLANEERING Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala
Vahi alevikus asuvate
Projektijuht/koostaja:
Jaana Veskimeister
Joonise nimetus: PÕHIJOONIS
1:1 000
Töö nr:
014-24
Kuupäev:
14.12.2024
Mõõtkava: Joonise nr:
4
Koostamise korraldaja:
Tartu Vallavalitsus Huvitatud isik:
OÜ Piibeleht Arendus
N
S
25
Vahi tee L7 (kt 79401:006:1239) ja Vahi tee (kt 79401:006:0047). Planeeringuala pindala on kokku ligikaudu 16,2 ha. Planeeringualaks on maaüksused Mario (kt 79401:006:1240), Savimäe (kt 79601:001:2109) ja Tööstuse tänav (kt 79401:006:1186) ning osaliselt maaüksused
Täpne lahendus antakse projekteerimisel. 3. Joonisel kajastatud tee piirjooned, sh kergliiklustee asukoht, juurdepääsud kruntidele, ülekäigurajad ja kõrghaljastus on indikatiivne kirjeldamaks planeeritud põhimõtteid. tehnovõrke, mille kohta mõõdistuse koostamise ajal info puudus. Joonise koostamisel on kasutatud Tartu valla geoarhiivi andmeid. Topo-geodeetilisele alusplaanile on lisatud märkus: Enne kaevetööde teostamist täpsustada maa-aluste tehnovõrkude asukohad. Mõõdistusalasse võib jääda kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Katastriüksuse piirid seisuga 24.07.2024, katastriandmed on lisatud 10.08.2024. 2. Aluskaardina on kasutatud OÜ ELKER RMT poolt juulis 2024 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr GA163). Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis,
1.
MÄRKUSED:
49.62 49.54
49.60 49.74
49.28 49.36
49.55
49.26 49.36 49.05
49.24 49.21
49.03 48.87
49.01
48.75 48.89 48.85 48.55 48.70 48.37 48.28
48.29
48.39 48.09
48.22
48.21
48.76
48.31
48.42
48.33
47.97
48.44
48.08
47.99
47.95
48.08
48.29
48.47
48.15
47.85
47.66
47.71
47.62
47.87
48.27
47.74
47.67
46.94
46.57
46.59
46.56 46.36
46.16
46.39
46.20
46.27
46.38
46.16
46.56
46.26
46.51
46.33
46.60
46.51
46.34 46.14
46.53
46.30
46.55
46.59
46.18
46.34
46.23
46.33
46.54 46.44
46.38
46.34
46.67
46.52
46.44
46.49
46.84
47.46
47.12
46.83
46.89
47.17
47.79
47.81
47.79
47.71
47.92
47.88
47.92
47.84
47.78
47.99
47.99
48.25
48.14
47.85
47.81
47.92
48.36
48.18
4 8 .8
0 48.
63
4 8 .7
5
48.67
48.53 48.57
48.30
48.19
48.09
48.16
48.21
48.16
48.26
48.33
48.36
48.24
48.24
48.45
48.67
48.42
48.51
48.78
48.72
48.77
48.61
48.74
48.61
48.73
49.03
48.89
48.73
48.62
48.41
48.41
48.30
48.36
48.54
48.82
49.02
48.74
48.52
48.43
48.46
48.40
48.67
49.01
49.15
49.15
49.02
48.84 48.95
49.10
49.22
49.18
49.04
48.80
48.60
48.65
48.57
48.74
48.98
49.30
49.37
49.19
49.01
48.89
48.89
48.90
48.97
49.18
49.29
49.29
49.30
49.13
49.20
49.39
49.39
49.44
49.43
49.30
49.40
49.31
49.29
49.27
49.46
49.59 49.75
49.61
49.55
49.68
49.63
49.70
49.63
49.71
49.69
49.58
49.49
49.30
49.08
49.33
49.44
49.55
49.67
49.79
49.88
49.82
49.86
49.88
49.91
49.77
49.66
49.85
49.91
49.85
49.85
50.17
50.13
50.03
49.99
50.03
49.99
50.02
49.76
49.45
49.24
48.92
49.27
49.56
49.89
50.21
50.28
50.36
50.27
50.06
50.24
50.07
50.15
50.15
50.00
50.03
49.97
49.91
50.12
49.52 49.75
50.04
50.08
49.78
49.96
49.95
50.12
50.09
49.95 49.89
49.98
49.88 49.77 49.62
49.56
49.51
49.65
49.42
49.22 49.10
49.32
49.15
49.00
49.32
49.35 49.50
49.24
49.29
49.52
49.67
49.81
49.84
49.78 49.78
49.65
49.67
49.70
50.14 49.99
49.79
49.64
49.98
50.41
49.90
49.58
49.77
k ill
A
A
A
50.0 9 50
.13
49.8 5
50.02
49.72
50.04
49.71
4 9 .9
3
4 9 .7
2
4 9 .8
5
4 9 .4
6
4 9 .6
6
4 9 .9
9
koorit ud pin
nas
4 8 .6
8 4 8 .8
1 4 8 .8
4
48.52
4 8 .6
3
4 8 .4
9
4 8 .6
4
4 8 .9
2
4 8 .9
7
4 9 .0
0
4 8 .9
6
4 9 .0
2
4 9 .0
0
4 8 .8
7
4 8 .5
7
4 8 .3
8
4 8 .7
9
4 8 .3
5
4 8 .7
3
48.73
48.24
48.61
48 .8
0
49 .1 5
49 .1 7
49 .2
9
49 .2
1
49 .18
48 .79
48 .8
6
49 .2
4
49 .2
7
49 .3
7
49.25 49.23 48.84
49.2349.1548.76 4 9 .16
4 9 .11
4 8 .9
1
4 9 .1
1 4 8 .9
8
4 9 .0
8 4 9 .0
5
4 8 .8
7 4 9 .2
6 4 9 .3
2
4 9 .1
0
4 9 .4
0
4 9 .4
5
4 9 .5
7
4 9 .1
2
4 9 .3
3
4 9 .3
3
4 9 .5
0
4 9 .1
1
4 9 .2
4
4 9 .2
7
4 9 .3
9
4 9 .4
3 4 9 .3
8
4 8 .9
2
4 8 .9
1 4 9 .4
8 4 9 .5
6 4 9 .4
8 4 9 .1
2
4 9 .9
4
49.66
48.18
49.89
49.21
48.10
49.52
49.49
48.01
49.65
49.21
47.85
49.46
48.99
47.77
49.17
48.86
47.93
49.17
49.03
47.65
49.02
48.97
47.60
49.22
48.82
47.38
48.93
48.52
47.30
48.58
48.49
46.98
48.39
47.27
48.33
48.39
4 8 .5
9
4 7 .2
3
4 8 .6
4
4 8 .7
9
4 7 .0
4
4 8 .6
9
4 8 .7
5
4 7 .0
5
4 8 .6
3
4 8 .6
5
4 7 .0
6
4 8 .9
3
4 8 .7
5
4 7 .0
0
4 8 .6
6
4 8 .5
3
4 7 .0
0
4 8 .3
8
4 8 .2
6
4 6 .7
0
4 8 .0
2
4 7 .6
6
4 6 .4
2
4 7 .6
7
4 7 .9
8
4 6 .4
4
4 7 .6
9
47.50
4 7 .1 5
4 7 .9
2
4 7 .4
8
4 7 .9
8
4 6 .2
1 4 7 .8
6
4 7 .4
6
4 5 .8
2
4 7 .8
0
4 6 .6
6
4 5 .5
9
4 6 .9
9
4 6 .6
0
4 5 .6
8
4 5 .3
1
4 5 .3
0
4 6 .3
8
4 6 .3
7
4 6 .2
5
4 5 .13
4 6 .2
3
4 6 .3
2
4 5 .2
2
4 6 .11
4 6 .3
6
4 5 .0
0
4 6 .2
4
4 5 .1
8
4 6 .2
8
4 6 .2
0
4 5 .0
9
4 6 .5
9
45.14
46.51
46.30 4 6 .2
9
46.23
47.93
48.56
48.86
48.58
48.43
48.47
48.72
48.57
48.53 48.54
48.79 49.01
48.94 49.04
48.79 49.05
48.58
48.69
48.77
48.67 48.81 48.88 49.08 49.16 49.25
49.08
49.20
49.54 49.38 49.40 49.33 48.88
49.07
49.36
49.50 49.45 49.57
49.60
49.54
49.50
49.50 49.47 49.19
49.16
49.04 49.02
48.86 49.06
49.09 48.99 48.73 48.62
48.57 48.44
48.57
48.69
48.49
48.90
48.56
48.58
48.81
48.91
48.64
48.58
48.31
48.38
48.17
48.07
47.86
48.19
47.93
47.87
47.72
47.79
47.98
47.94
46.95
46.78
46.59
49.15 49.26
49.35
49.53
49.50
49.65
49.80
49.92
49.94
49.98
49.21
4 9 .0
3
4 9 .19
4 9 .2
1
4 9 .2
7
4 9 .1
6
4 9 .2
3
4 9 .1
3
4 9.
69
4 9 .6
5
49 .51
49 .52
49.46
49.37 49.49 49.53
49.46
49.56
49.4 6
49. 51
4 9.
31
4 9 .3
3
pinnastee
49.52
49.51
49.47
49.62
49.79
49.76 49.98
50.01
50.12
49.84
49.62
49.48
4 9 .5
4 4 9 .5
4
4 9 .8
4
4 9 .8
2
4 9 .9
3
4 9 .7
7
4 9 .5
6
4 9 .9
0
4 9 .7
8
4 9 .5
2
4 9 .6
2
4 9 .8
8
5 0 .0
2
4 9 .8
7
4 9 .7
6
4 9 .6
9
4 9 .9
5
5 0 .1
0
4 9 .9
6
4 9 .6
9
4 9 .6
7
5 0 .0
2
5 0 .1
2
5 0 .0
2
4 9 .7
2
4 9 .6
9
5 0 .0
0
5 0 .1
3
4 9 .9
4
4 9 .5
2
4 9 .6
6
4 9 .9
6
5 0 .1
2
4 9 .9
9
4 9 .8
1
4 9 .6
2
4 9 .9
5
5 0 .1
0
4 9 .9
6
4 9 .7
6
4 9 .5
7
4 9 .7
8
4 9 .8
7
4 9 .7
5
4 9 .4
6
4 9 .3
5
4 9 .5
5
4 9 .6
8
4 9 .5
1
4 9 .2
9
4 9 .0
8
4 9 .4
3
4 9 .5
7
4 9 .4
5
4 9 .1
6
4 9 .0
8
4 9 .4
2
4 9 .5
4
4 9 .4
1
4 9 .1
1
4 9 .1
1
4 9 .4
2
4 9 .4
3
4 8 .9
5
k r
k r
k r
A
A
põld
põld põld
põld
põld
põld
49.83
49.81
49.76
49.15
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
kraav
kraav
kraav
k ra
a v
k ra
a v
k ra
a v
k r a a v
k r a a v
V a h i t e e
Vi in ap ru
ul i tn
4 9 .1
9 4 9 .4
1
4 9 .5
3 4 8 .4
3 4 8 .4
1 4 9 .3
1
4 8 .2
8
4 9 .6
1
k r a a v
49.14
49.31
49.54
49.98
50.24
50.52
50.52
50.48
50.42
50.44
50.38
50.29
50.27
50.17
50.17
50.40
50.33
50.38
50.53
50.48
50.51
50.61
50.54
50.32
49.96
49.88
49.60
49.41
49.33
49.55
49.63
49.91
50.02
50.38
50.31
50.43
50.49
50.45
50.53
50.32
50.33
50.21
50.34
50.38
50.37
50.46
50.38
50.33
50.30
50.33
50.39
50.00
49.88
49.64
49.60
49.54 49.94
49.85
49.69
49.82
50.02
50.28
50.32
50.15
50.26
50.28
50.32
50.26
50.35
50.32 50.27
50.25
50.12
50.16
50.12
50.28
50.15
50.28
50.25
50.00
49.89
50.09
50.32
50.01
49.96
50.17
50.23
50.14
50.15
50.26
50.23
50.06
50.07
49.86
50.01
50.01
50.08
50.13
50.01
49.86
49.73
49.73
49.86
49.89
50.00
50.10
50.20
50.20
50.21
50.12
50.04
49.92
49.91
49.95
50.13
50.06
50.16
50.06
49.97
49.85
49.82
49.74
49.75
49.66
49.75
49.84
49.67
49.62
49.66
49.54
49.86
49.86
49.90
50.03
50.00
49.91
49.97
49.91
49.85
49.73
49.90
49.88
49.87
49.80
49.71
49.81
49.73
49.77
49.65
49.71
49.63
49.72
49.64
49.67
49.49
49.50
49.52
49.38
49.47
49.48
49.73
49.81
49.69
49.67
49.74
49.79
49.84
49.70
49.72
49.68
49.65
49.70
49.69
49.69
49.63
49.47
49.33
49.20
49.29
49.24
49.15
49.43
49.47
49.49
49.29
49.17
49.19
49.42
49.52
49.14
49.14
48.94
48.83
48.58
48.55
48.66
48.83
49.76
49.72
49.68 49.72 49.50
49.30 49.24
49.15
48.96
49.15
4 5 .9
7
TP
põhi 45.03 met
x= 6478900
y =
6 5 8 8 5 0
x= 6478900
y =
6 5 8 9 0 0
58 323 m²
Maatulundusmaa 100%
79401:006:1240
Mario
99 758 m²
Maatulundusmaa 100%
79401:006:0257
Järvenõlva
93 056 m²
Maatulundusmaa 100%
79401:006:0363
Murula
6 632 m²
Transpordimaa 100%
79601:001:0469
Viinapruuli tänav
55 241 m²
Maatulundusmaa 100%
79401:006:1244
Mario
61 816 m²
Maatulundusmaa 100%
79601:001:2108
Savipõllu
24 824 m²
Ärimaa 20%
Tootmismaa 80%
79601:001:1766
Vabriku tn 17 108 992 m²
Maatulundusmaa 100%
79401:006:1320
Villandi
2 925 m²
Transpordimaa 100%
79401:006:1239
Vahi tee L7
7 500 m²
Transpordimaa 100%
79401:006:1217
Vabriku tänav L2
320 850 m²
Maatulundusmaa 100%
79401:006:1520
Kivioja
3 967 m²
Üldkasutatav maa 100%
79401:006:1235
Rohu
29 455 m²
Transpordimaa 100%
79401:006:0047
Vahi tee
8 267 m²
Ärimaa 20%
Tootmismaa 80%
79601:001:2422
Estakaadi tn 6
4 439 m²
Ärimaa 20%
Tootmismaa 80%
79401:006:1192
Tööstuse tn 11
4 439 m²
Ärimaa 20%
Tootmismaa 80%
79401:006:1191
Tööstuse tn 9
35 394 m²
Maatulundusmaa 100%
79401:006:0364
Kungla
4 631 m²
Ärimaa 20%
Tootmismaa 80%
79401:006:1193
Tööstuse tn 13
46 856 m²
Maatulundusmaa 100%
79401:006:1242
Mario
2 826 m²
Transpordimaa 100%
79401:006:1245
Vahi tee L8
62 m²
Transpordimaa 100%
79401:006:1243
Vahi tee L9
6 022 m²
Ärimaa 20%
Tootmismaa 80%
79401:006:1187
Tööstuse tn 1
5 651 m²
Ärimaa 20%
Tootmismaa 80%
79401:006:1188
Tööstuse tn 3
14 928 m²
Transpordimaa 100%
79401:006:1186
Tööstuse tänav
116 741 m²
Maatulundusmaa 100%
79601:001:2000
Viinapruuli
4 439 m²
Ärimaa 20%
Tootmismaa 80%
79401:006:1190
Tööstuse tn 7
29 455 m²
Transpordimaa 100%
79401:006:0047
Vahi tee
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
50
50
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
50
50
50
50
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
50
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
50
50
5 0
5 0 .5
50.5
5 0 .5
5 0 .5
5 0 .5
5 0.5
4 7
4 7
4 7
4 7
4 7
48.5
48 .5
4 8 .5
4 8 .5
48 .5
4 8 .5
48 .5
4 8 .5
4 8 .5
4 8 .5
48.5
4 8 .5
4 8 .5
48 .5
48.5
4 8 .5
4 8 .5
48 .5
48 .5
4 8 .54
8 .5
4 8 .5
48.5
4 8
4 8
4 8
48
4 8
4 8
4 8
4 8
48
4 8
4 8
49
4 9
4 9
4 9
4 9
4 9
4 9
49
4 9
4 9
4 9
49
4 9
49
49
49
49
4 9
49
49
4 9
4 9
4 9
4 9
4 7 .5
4 7 .5
4 7 .5
4 7 .5
4 7 .5
4 6 .5
46.5
4 6 .5
4 6 .5
4 6 .5
46 5
46.5
46 .5
4 6 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
49.5
49.5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
49. 5
49 .5
49.5 49 .5
49.5
49 .5
49 .5
49.549 .5
49.5 49.5
49.5
49.5
49.5
49.5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
5 0
5 0
5 0
V a b r ik
u t n
orient
orient
orient orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orien t
orien t
orien t
orien t
orien t
orien t
orien t
84 382 m²
Maatulundusmaa 100%
79601:001:2109
Savimäe
V a h i t e e
Gaasitorustik
Drenaažitorustik Sidekanalisatsioon Elektri madalpinge maakaabel Sademeveetorustik Kanalisatsioonitorustik Veetorustik
Kivihunnik
Tõngermaa
Võsa ja hõrendik
Heinamaa
Kraav
Sõidusuunad
Pinnas- ja kruusatee
Kõvakattega sõidu- ja kõnnitee
pindala ja sihtotstarve Katastriüksuse nimetus, tunnus
Katastriüksuse piir Planeeringuala piir
LEPPEMÄRGID:
58 323 m²
Maatulundusmaa 100% 79401:006:1240
Mario
RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja
Mob: 5698 3956
Ruum Raamis OÜ
Töö nimetus:
DETAILPLANEERING Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala
Vahi alevikus asuvate
Projektijuht/koostaja:
Jaana Veskimeister
Joonise nimetus: TUGIJOONIS
1:1 000
Töö nr:
014-24
Kuupäev:
14.12.2024
Mõõtkava: Joonise nr:
3
Koostamise korraldaja:
Tartu Vallavalitsus Huvitatud isik:
OÜ Piibeleht Arendus
N
S
Vahi tee L7 (kt 79401:006:1239) ja Vahi tee (kt 79401:006:0047). Planeeringuala pindala on kokku ligikaudu 16,2 ha. Planeeringualaks on maaüksused Mario (kt 79401:006:1240), Savimäe (kt 79601:001:2109) ja Tööstuse tänav (kt 79401:006:1186) ning osaliselt maaüksused
tehnovõrke, mille kohta mõõdistuse koostamise ajal info puudus. Joonise koostamisel on kasutatud Tartu valla geoarhiivi andmeid. Topo-geodeetilisele alusplaanile on lisatud märkus: Enne kaevetööde teostamist täpsustada maa-aluste tehnovõrkude asukohad. Mõõdistusalasse võib jääda kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Katastriüksuse piirid seisuga 24.07.2024, katastriandmed on lisatud 10.08.2024. 2. Aluskaardina on kasutatud OÜ ELKER RMT poolt juulis 2024 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr GA163). Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis,
1.
MÄRKUSED:
49.62 49.54
49.60 49.74
49.28 49.36
49.55
49.26 49.36 49.05
49.24 49.21
49.03 48.87
49.01
48.75 48.89 48.85 48.55 48.70 48.37 48.28
48.29
48.39 48.09
48.22
48.21
48.76
48.31
48.42
48.33
47.97
48.44
48.08
47.99
47.95
48.08
48.29
48.47
48.15
47.85
47.66
47.71
47.62
47.87
48.27
47.74
47.67
46.94
46.57
46.59
46.56 46.36
46.16
46.39
46.20
46.27
46.38
46.16
46.56
46.26
46.51
46.33
46.60
46.51
46.34 46.14
46.53
46.30
46.55
46.59
46.18
46.34
46.23
46.33
46.54 46.44
46.38
46.34
46.67
46.52
46.44
46.49
46.84
47.46
47.12
46.83
46.89
47.17
47.79
47.81
47.79
47.71
47.92
47.88
47.92
47.84
47.78
47.99
47.99
48.25
48.14
47.85
47.81
47.92
48.36
48.18
4 8 .8
0 48.
63
4 8 .7
5
48.67
48.53 48.57
48.30
48.19
48.09
48.16
48.21
48.16
48.26
48.33
48.36
48.24
48.24
48.45
48.67
48.42
48.51
48.78
48.72
48.77
48.61
48.74
48.61
48.73
49.03
48.89
48.73
48.62
48.41
48.41
48.30
48.36
48.54
48.82
49.02
48.74
48.52
48.43
48.46
48.40
48.67
49.01
49.15
49.15
49.02
48.84 48.95
49.10
49.22
49.18
49.04
48.80
48.60
48.65
48.57
48.74
48.98
49.30
49.37
49.19
49.01
48.89
48.89
48.90
48.97
49.18
49.29
49.29
49.30
49.13
49.20
49.39
49.39
49.44
49.43
49.30
49.40
49.31
49.29
49.27
49.46
49.59 49.75
49.61
49.55
49.68
49.63
49.70
49.63
49.71
49.69
49.58
49.49
49.30
49.08
49.33
49.44
49.55
49.67
49.79
49.88
49.82
49.86
49.88
49.91
49.77
49.66
49.85
49.91
49.85
49.85
50.17
50.13
50.03
49.99
50.03
49.99
50.02
49.76
49.45
49.24
48.92
49.27
49.56
49.89
50.21
50.28
50.36
50.27
50.06
50.24
50.07
50.15
50.15
50.00
50.03
49.97
49.91
50.12
49.52 49.75
50.04
50.08
49.78
49.96
49.95
50.12
50.09
49.95 49.89
49.98
49.88 49.77 49.62
49.56
49.51
49.65
49.42
49.22 49.10
49.32
49.15
49.00
49.32
49.35 49.50
49.24
49.29
49.52
49.67
49.81
49.84
49.78 49.78
49.65
49.67
49.70
50.14 49.99
49.79
49.64
49.98
50.41
49.90
49.58
49.77
k ill
A
A
A
50.0 9 50
.13
49.8 5
50.02
49.72
50.04
49.71
4 9 .9
3
4 9 .7
2
4 9 .8
5
4 9 .4
6
4 9 .6
6
4 9 .9
9
koorit ud pin
nas
4 8 .6
8 4 8 .8
1 4 8 .8
4
48.52
4 8 .6
3
4 8 .4
9
4 8 .6
4
4 8 .9
2
4 8 .9
7
4 9 .0
0
4 8 .9
6
4 9 .0
2
4 9 .0
0
4 8 .8
7
4 8 .5
7
4 8 .3
8
4 8 .7
9
4 8 .3
5
4 8 .7
3
48.73
48.24
48.61
48 .8
0
49 .1 5
49 .1 7
49 .2
9
49 .2
1
49 .18
48 .79
48 .8
6
49 .2
4
49 .2
7
49 .3
7
49.25 49.23 48.84
49.2349.1548.76 4 9 .16
4 9 .11
4 8 .9
1
4 9 .1
1 4 8 .9
8
4 9 .0
8 4 9 .0
5
4 8 .8
7 4 9 .2
6 4 9 .3
2
4 9 .1
0
4 9 .4
0
4 9 .4
5
4 9 .5
7
4 9 .1
2
4 9 .3
3
4 9 .3
3
4 9 .5
0
4 9 .1
1
4 9 .2
4
4 9 .2
7
4 9 .3
9
4 9 .4
3 4 9 .3
8
4 8 .9
2
4 8 .9
1 4 9 .4
8 4 9 .5
6 4 9 .4
8 4 9 .1
2
4 9 .9
4
49.66
48.18
49.89
49.21
48.10
49.52
49.49
48.01
49.65
49.21
47.85
49.46
48.99
47.77
49.17
48.86
47.93
49.17
49.03
47.65
49.02
48.97
47.60
49.22
48.82
47.38
48.93
48.52
47.30
48.58
48.49
46.98
48.39
47.27
48.33
48.39
4 8 .5
9
4 7 .2
3
4 8 .6
4
4 8 .7
9
4 7 .0
4
4 8 .6
9
4 8 .7
5
4 7 .0
5
4 8 .6
3
4 8 .6
5
4 7 .0
6
4 8 .9
3
4 8 .7
5
4 7 .0
0
4 8 .6
6
4 8 .5
3
4 7 .0
0
4 8 .3
8
4 8 .2
6
4 6 .7
0
4 8 .0
2
4 7 .6
6
4 6 .4
2
4 7 .6
7
4 7 .9
8
4 6 .4
4
4 7 .6
9
47.50
4 7 .1 5
4 7 .9
2
4 7 .4
8
4 7 .9
8
4 6 .2
1 4 7 .8
6
4 7 .4
6
4 5 .8
2
4 7 .8
0
4 6 .6
6
4 5 .5
9
4 6 .9
9
4 6 .6
0
4 5 .6
8
4 5 .3
1
4 5 .3
0
4 6 .3
8
4 6 .3
7
4 6 .2
5
4 5 .13
4 6 .2
3
4 6 .3
2
4 5 .2
2
4 6 .11
4 6 .3
6
4 5 .0
0
4 6 .2
4
4 5 .1
8
4 6 .2
8
4 6 .2
0
4 5 .0
9
4 6 .5
9
45.14
46.51
46.30 4 6 .2
9
46.23
47.93
48.56
48.86
48.58
48.43
48.47
48.72
48.57
48.53 48.54
48.79 49.01
48.94 49.04
48.79 49.05
48.58
48.69
48.77
48.67 48.81 48.88 49.08 49.16 49.25
49.08
49.20
49.54 49.38 49.40 49.33 48.88
49.07
49.36
49.50 49.45 49.57
49.60
49.54
49.50
49.50 49.47 49.19
49.16
49.04 49.02
48.86 49.06
49.09 48.99 48.73 48.62
48.57 48.44
48.57
48.69
48.49
48.90
48.56
48.58
48.81
48.91
48.64
48.58
48.31
48.38
48.17
48.07
47.86
48.19
47.93
47.87
47.72
47.79
47.98
47.94
46.95
46.78
46.59
49.15 49.26
49.35
49.53
49.50
49.65
49.80
49.92
49.94
49.98
49.21
4 9 .0
3
4 9 .19
4 9 .2
1
4 9 .2
7
4 9 .1
6
4 9 .2
3
4 9 .1
3
4 9.
69
4 9 .6
5
49 .51
49 .52
49.46
49.37 49.49 49.53
49.46
49.56
49.4 6
49. 51
4 9.
31
4 9 .3
3
pinnastee
49.52
49.51
49.47
49.62
49.79
49.76 49.98
50.01
50.12
49.84
49.62
49.48
4 9 .5
4 4 9 .5
4
4 9 .8
4
4 9 .8
2
4 9 .9
3
4 9 .7
7
4 9 .5
6
4 9 .9
0
4 9 .7
8
4 9 .5
2
4 9 .6
2
4 9 .8
8
5 0 .0
2
4 9 .8
7
4 9 .7
6
4 9 .6
9
4 9 .9
5
5 0 .1
0
4 9 .9
6
4 9 .6
9
4 9 .6
7
5 0 .0
2
5 0 .1
2
5 0 .0
2
4 9 .7
2
4 9 .6
9
5 0 .0
0
5 0 .1
3
4 9 .9
4
4 9 .5
2
4 9 .6
6
4 9 .9
6
5 0 .1
2
4 9 .9
9
4 9 .8
1
4 9 .6
2
4 9 .9
5
5 0 .1
0
4 9 .9
6
4 9 .7
6
4 9 .5
7
4 9 .7
8
4 9 .8
7
4 9 .7
5
4 9 .4
6
4 9 .3
5
4 9 .5
5
4 9 .6
8
4 9 .5
1
4 9 .2
9
4 9 .0
8
4 9 .4
3
4 9 .5
7
4 9 .4
5
4 9 .1
6
4 9 .0
8
4 9 .4
2
4 9 .5
4
4 9 .4
1
4 9 .1
1
4 9 .1
1
4 9 .4
2
4 9 .4
3
4 8 .9
5
k r
k r
k r
A
A
põld
põld põld
põld
põld
põld
49.83
49.81
49.76
49.15
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
kraav
kraav
kraav
k ra
a v
k ra
a v
k ra
a v
k r a a v
k r a a v
V a h i t e e
Vi in ap ru
ul i tn
4 9 .1
9 4 9 .4
1
4 9 .5
3 4 8 .4
3 4 8 .4
1 4 9 .3
1
4 8 .2
8
4 9 .6
1
k r a a v
49.14
49.31
49.54
49.98
50.24
50.52
50.52
50.48
50.42
50.44
50.38
50.29
50.27
50.17
50.17
50.40
50.33
50.38
50.53
50.48
50.51
50.61
50.54
50.32
49.96
49.88
49.60
49.41
49.33
49.55
49.63
49.91
50.02
50.38
50.31
50.43
50.49
50.45
50.53
50.32
50.33
50.21
50.34
50.38
50.37
50.46
50.38
50.33
50.30
50.33
50.39
50.00
49.88
49.64
49.60
49.54 49.94
49.85
49.69
49.82
50.02
50.28
50.32
50.15
50.26
50.28
50.32
50.26
50.35
50.32 50.27
50.25
50.12
50.16
50.12
50.28
50.15
50.28
50.25
50.00
49.89
50.09
50.32
50.01
49.96
50.17
50.23
50.14
50.15
50.26
50.23
50.06
50.07
49.86
50.01
50.01
50.08
50.13
50.01
49.86
49.73
49.73
49.86
49.89
50.00
50.10
50.20
50.20
50.21
50.12
50.04
49.92
49.91
49.95
50.13
50.06
50.16
50.06
49.97
49.85
49.82
49.74
49.75
49.66
49.75
49.84
49.67
49.62
49.66
49.54
49.86
49.86
49.90
50.03
50.00
49.91
49.97
49.91
49.85
49.73
49.90
49.88
49.87
49.80
49.71
49.81
49.73
49.77
49.65
49.71
49.63
49.72
49.64
49.67
49.49
49.50
49.52
49.38
49.47
49.48
49.73
49.81
49.69
49.67
49.74
49.79
49.84
49.70
49.72
49.68
49.65
49.70
49.69
49.69
49.63
49.47
49.33
49.20
49.29
49.24
49.15
49.43
49.47
49.49
49.29
49.17
49.19
49.42
49.52
49.14
49.14
48.94
48.83
48.58
48.55
48.66
48.83
49.76
49.72
49.68 49.72 49.50
49.30 49.24
49.15
48.96
49.15
4 5 .9
7
TP
põhi 45.03 met
x= 6478900
y =
6 5 8 8 5 0
x= 6478900
y =
6 5 8 9 0 0
58 323 m²
Maatulundusmaa 100%
79401:006:1240
Mario
99 758 m²
Maatulundusmaa 100%
79401:006:0257
Järvenõlva
93 056 m²
Maatulundusmaa 100%
79401:006:0363
Murula
6 632 m²
Transpordimaa 100%
79601:001:0469
Viinapruuli tänav
55 241 m²
Maatulundusmaa 100%
79401:006:1244
Mario
61 816 m²
Maatulundusmaa 100%
79601:001:2108
Savipõllu
24 824 m²
Ärimaa 20%
Tootmismaa 80%
79601:001:1766
Vabriku tn 17 108 992 m²
Maatulundusmaa 100%
79401:006:1320
Villandi
2 925 m²
Transpordimaa 100%
79401:006:1239
Vahi tee L7
7 500 m²
Transpordimaa 100%
79401:006:1217
Vabriku tänav L2
320 850 m²
Maatulundusmaa 100%
79401:006:1520
Kivioja
3 967 m²
Üldkasutatav maa 100%
79401:006:1235
Rohu
29 455 m²
Transpordimaa 100%
79401:006:0047
Vahi tee
8 267 m²
Ärimaa 20%
Tootmismaa 80%
79601:001:2422
Estakaadi tn 6
4 439 m²
Ärimaa 20%
Tootmismaa 80%
79401:006:1192
Tööstuse tn 11
4 439 m²
Ärimaa 20%
Tootmismaa 80%
79401:006:1191
Tööstuse tn 9
35 394 m²
Maatulundusmaa 100%
79401:006:0364
Kungla
4 631 m²
Ärimaa 20%
Tootmismaa 80%
79401:006:1193
Tööstuse tn 13
46 856 m²
Maatulundusmaa 100%
79401:006:1242
Mario
2 826 m²
Transpordimaa 100%
79401:006:1245
Vahi tee L8
62 m²
Transpordimaa 100%
79401:006:1243
Vahi tee L9
6 022 m²
Ärimaa 20%
Tootmismaa 80%
79401:006:1187
Tööstuse tn 1
5 651 m²
Ärimaa 20%
Tootmismaa 80%
79401:006:1188
Tööstuse tn 3
14 928 m²
Transpordimaa 100%
79401:006:1186
Tööstuse tänav
116 741 m²
Maatulundusmaa 100%
79601:001:2000
Viinapruuli
4 439 m²
Ärimaa 20%
Tootmismaa 80%
79401:006:1190
Tööstuse tn 7
29 455 m²
Transpordimaa 100%
79401:006:0047
Vahi tee
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
50
50
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
50
50
50
50
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
50
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
5 0
50
50
5 0
5 0 .5
50.5
5 0 .5
5 0 .5
5 0 .5
5 0.5
4 7
4 7
4 7
4 7
4 7
48.5
48 .5
4 8 .5
4 8 .5
48 .5
4 8 .5
48 .5
4 8 .5
4 8 .5
4 8 .5
48.5
4 8 .5
4 8
.5
48 .5
48.5
4 8 .5
4 8 .5
48 .5
48 .5
4 8 .54
8 .5
4 8 .5
48.5
4 8
4 8
4 8
48
4 8
4 8
4 8
4 8
48
4 8
4 8
49
4 9
4 9
4 9
4 9
4 9
4 9
49
4 9
4 9
4 9
49
4 9
49
49
49
49
4 9
49
49
4 9
4 9
4 9
4 9
4 7 .5
4 7 .5
4 7 .5
4 7 .5
4 7 .5
4 6 .5
46.5
4 6 .5
4 6 .5
4 6 .5
46 5
46.5
46 .5
4 6 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
49.5
49.5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
49. 5
49 .5
49.5 49 .5
49.5
49 .5
49 .5
49.549 .5
49.5 49.5
49.5
49.5
49.5
49.5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
4 9 .5
5 0
5 0
5 0
V a b r ik
u t n
orient
orient
orient orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orien t
orien t
orien t
orien t
orien t
orien t
orien t
84 382 m²
Maatulundusmaa 100%
79601:001:2109
Savimäe
V a h i t e e
(vt joonis nr 2) mastist M43 Lähtub õhuliini
(vt joonis nr 2) alajaamadest ja AJ12234 Lähtub Valdekonr 4493
Sidekaev
4x14/10 multitoru Side
A
A
B B
C
C
1
9
2
3
8
7
4
5
6
10
11 12
13
14
151617
18
19
24
23
22
21
20
27
28
26
29
Gaasitorustik
Drenaažitorustik Sidekanalisatsioon Elektri madalpinge maakaabel Sademeveetorustik Kanalisatsioonitorustik Veetorustik
Kivihunnik
Tõngermaa
Võsa ja hõrendik
Heinamaa
Kraav
Sõidusuunad
Tee piirjooned
pindala ja sihtotstarve Katastriüksuse nimetus, tunnus
Katastriüksuse piir Planeeringuala piir
(alusandmed) LEPPEMÄRGID:
58 323 m²
Maatulundusmaa 100% 79401:006:1240
Mario
(planeeritud lahendus) LEPPEMÄRGID:
Planeeritud servituudi seadmise vajadus kraavi toimimiseks KOV kasuks
Planeeritud servituudi seadmise vajadus elektrikaablile ja alajaamale
Planeeritud hüdrant 200 m toimeraadiusega
Planeeritud elektrikilp Planeeritud alajaam
aasitorustikPlaneeritud g sidekanalisatsioonPlaneeritud
Planeeritud tänavavalgustuskaabel Planeeritud perspektiivsed 15 ja 0,4 kV maakaablid
lektri 15 ja 0,4 kV maakaablidPlaneeritud e sademeveetorustikPlaneeritud kanalisatsioonitorustikPlaneeritud veetorustikPlaneeritud
Planeeritud maa-ala perspektiivsele võimalikule teele
Planeeritud kõrghaljastus (põhim.)
Planeeritud üldkasutatav haljasala
Planeeritud nõva/kraav
Planeeritud tee piirjooned
Planeeritud hoonestusala
Planeeritud krundi number
Planeeritud krundi piir
1
Perspektiivne tee
25
RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja
Mob: 5698 3956
Ruum Raamis OÜ
Töö nimetus:
DETAILPLANEERING Mario ja Savimäe maaüksuste ja lähiala
Vahi alevikus asuvate
Projektijuht:
Jaana Veskimeister
Joonise nimetus: TEHNOVÕRKUDE JOONIS
1:1 000
Töö nr:
014-24
Kuupäev:
11.01.2025
Mõõtkava: Joonise nr:
5
Koostamise korraldaja:
Tartu Vallavalitsus
Huvitatud isik:
OÜ Piibeleht Arendus
Vahi tee L7 (kt 79401:006:1239) ja Vahi tee (kt 79401:006:0047). Planeeringuala pindala on kokku ligikaudu 16,2 ha. Planeeringualaks on maaüksused Mario (kt 79401:006:1240), Savimäe (kt 79601:001:2109) ja Tööstuse tänav (kt 79401:006:1186) ning osaliselt maaüksused
4. Tänavate ristlõiked vaata joonisel nr 6. 3. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub projekteerimisel. tehnovõrke, mille kohta mõõdistuse koostamise ajal info puudus. Joonise koostamisel on kasutatud Tartu valla geoarhiivi andmeid. Topo-geodeetilisele alusplaanile on lisatud märkus: Enne kaevetööde teostamist täpsustada maa-aluste tehnovõrkude asukohad. Mõõdistusalasse võib jääda kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Katastriüksuse piirid seisuga 24.07.2024, katastriandmed on lisatud 10.08.2024. 2. Aluskaardina on kasutatud OÜ ELKER RMT poolt juulis 2024 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr GA163). Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis,
1.
N
S
MÄRKUSED:
Koostajad:
Vahur Laas Jaana Veskimeister
LÕIGE A-A (Tööstuse tänav)
LÕIGE B-B (planeeritud krunt nr 25)
K r u n d i
p ii
r
K r u n d i
p ii
r
T u
g ip
e e n
a r
p r o j.
te lg
Sõidutee
2.5%* 2.5%*
T u g ip
e e n a r
T u g ip
e e n a r
T u g ip
e e n a r
0.78
Haljasala/ nõva Haljasala/ nõva T
u g ip
e e n a r
T u g ip
e e n a r
H a lj
a s a la
H a lj
a s a la
4%4%2%*
Kergliiklustee Kergliiklustee
Sõidutee
p ro
j. te
lg
T u
g ip
e e n
a r
2.5%*4% 2.5%* 4%
T u g ip
e e n a r
0.25
K r u n d i
p ii
r
K r u n d i
p ii
r
nõva
Haljasala/
nõva
Haljasala/
T u g ip
e e n a r
T u g ip
e e n a r
H a lj
a s a la
2%*
Kergliiklustee
LÕIGE C-C (Vahi tee)
K õ
ik e
le k
te r
S id
e
TV
V 1
S K
1
K 1
G a a s
G a a s
TV
K õ
ik e
le k
te r
S id
e
S K
1
V 1
K 1
K r u n d i
p ii
r
K r u n d i
p ii
r
Sõidutee
p ro
j. te
lg
2.5%* 2.5%* 4%
T u g ip
e e n a r
4%
T u g ip
e e n a rnõva
Haljasala/
T u
g ip
e e n
a r
T u g ip
e e n a rKergliiklustee
K r u n d i
p ii
r
0.50
K õ
ik e
le k
te r
TV S id
e
G a a s
S K
1
V 1
K 1
0.25 2.50
0.25 4.25
0.50 7.00
0.50 4.25
0.25 2.50
0.25 0.78
0.25 2.50
0.25 1.75
0.50 7.00
0.50 2.00
7.00 0.50
3.84 0.25
3.00 0.25
Tänavate ristlõiked Joonis nr 6
KÕRVEKÜLA ALEVIK
VAHI ALEVIK
VAHI ALEVIK
RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja
Mob: 5698 3956
Ruum Raamis OÜ
Töö nimetus:
Huvitatud isik:
OÜ Piibeleht Arendus
Projektijuht/koostaja:
Jaana Veskimeister
Joonise nimetus:
Töö nr:
014-24
Kuupäev:
16.01.2025
Mõõtkava: Joonise nr:
11:10 000
SITUATSIOONISKEEM
Koostamise korraldaja:
Tartu Vallavalitsus
Aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti põhikaarti WMS-teenusena.
LEPPEMÄRGID:
Asustusüksuse nimetus
Asustusüksuse piir (01.07.2024 seis)
Planeeringuala
DETAILPLANEERING
Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala
Vahi alevikus asuvate
B
B
B
B
B B
B
B
J
J
R
R
R
B
B
B
mast M43 Õhuliini
alajaam Valdeko
alajaam AJ12234
Tu g im
a a n te e n r 3
9 Ta
rtu -Jõ
g e v a -A ra
v e te te
e
orienteeruv asukoht Planeeritud alajaama
M urisoo peakraav
maaüksuste detailplaneering (2007) ja Savimäe (79401:006:0700) Vahi küla, Mario (79401:006:0726)
(jäetud planeeringualast välja) ja Savi tn 6 maaüksuste alal Kehtetu Vabriku tn 3 ning Savi tn 4 kinnistute detailplaneering (2005). Vahi küla Mario, Savimäe ja Motodepoo
lähiala detailplaneering (2011) Savi tn 8 maaüksuse ja
lähiala detailplaneering (2017) Savioja tn 5 maaüksuse ja
LEPPEMÄRGID:
kaitsealuste taimeliikide k
Puhastamist vajav kraav
Planeeritud tee/perspektiivne tee
Planeeritud elektri maakaabelliin
Ol.ol reoveepumpla
Ol.ol bussipeatus ja jalgratta laenutuspunkt/persp. bussipeatuse asukoha ettepanek
asvukoht (vt märkus 2)III kaitsekategooria
Murisoo peakraav eesvoolu kaitsevööndiga
Kehtiva detailplaneeringu ala ja nimi
Planeeringuala
2. Murisoo peakraavi ümbrusesse jääb ka II kaitsekategooria 1. Aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti põhikaarti WMS-teenusena.
MÄRKUSED:
massiteabevahendites on keelatud (looduskaitseseaduse § 53 lg 1), ei ole alasid joonisel näidatud. aga kuna I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine
kaitsealuseid taimeliike,
RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja
Mob: 5698 3956
Ruum Raamis OÜ
Töö nimetus:
DETAILPLANEERING
Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala
Vahi alevikus asuvate
Projektijuht/koostaja:
Jaana Veskimeister
Joonise nimetus: MÕJUALA ANALÜÜSI JOONIS
1:5000
Töö nr:
014-24
Kuupäev:
16.01.2025
Mõõtkava: Joonise nr:
2
Koostamise korraldaja:
Tartu Vallavalitsus
Huvitatud isik:
OÜ Piibeleht Arendus
Põh imaan
tee nr
3 Jõ hvi-
Tart u-V
alg a te
e
VAHI TÖÖSTUSPARGI ALA
OLEMASOLEVA
ÜKSIKELAMUTE ALA
Ko ha lik te
e Vi
na pr uu li t än
av (n r 7
94 00
81 )
ÜKSIKELAMUTE ALA
Põld
Põld
Kraav
Kraav puittaim edega
Kr aa
v
K ra
a v p
u it ta im
e d e g a
E le
k tr i õ h u lii n
Elektri õhulin
K ra
a v p
u it ta im
e d e g a
ÜKSIKELAMUTE ALA
ÜKSIKELAMUTE ALA
Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe
maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Töö nr 014-24
Versioon 21.01.2025
nr 21004060
Jaana Veskimeister
Projektijuht-planeerija, ruumilise keskkonna planeerija, tase 7
Vahur Laas
Veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (Altren Projekt OÜ)
Tartu Vallavalitsus
Planeeringu koostamise korraldaja
OÜ Piibeleht Arendus
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Ruum Raamis OÜ
Mob: +372 5698 3956
Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Sisukord
SELETUSKIRI .............................................................................................................................................................. 5
1. . PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK .............................................................................................. 5
2. . OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................................................................. 6
2.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus ...................................................................................................................... 6
2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus ................................................................................................................... 8
2.3 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ................................................................................... 9
2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid.
Planeeringulahenduse kirjeldus, kaalutlused ja valiku põhjendused ............................................................. 11
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ............................................................................................... 12
3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine .......................................................................................................... 12
3.2 Kruntide hoonestusala................................................................................................................................... 13
3.3 Kruntide ehitusõigus ....................................................................................................................................... 13
3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ................................................................ 14
3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ...................................................... 16
3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ....................................................................................... 17
3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad .......................................................................................................... 18
3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................................ 18
3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus ..................................................................................................................... 20
3.7.3. Soojavarustus ............................................................................................................................................. 21
3.7.4 Gaasivarustus .............................................................................................................................................. 21
3.7.5 Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................................................. 22
3.8 Tuleohutus ....................................................................................................................................................... 22
3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ............................................................................................... 24
3.10 Keskkonnatingimuste seadmine................................................................................................................. 24
3.10.1 Kliimamuutustega arvestamine ............................................................................................................... 24
3.10.2 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine ................................................................................................. 25
3.10.3 Jäätmed .................................................................................................................................................... 26
3.10.4 Energiatõhusus .......................................................................................................................................... 26
3.10.5 Radoon ...................................................................................................................................................... 27
3.10.6 Insolatsioon ................................................................................................................................................ 27
3.10.7 Müra ja vibratsioon ................................................................................................................................... 27
3.11 Servituudi seadmise vajadus ...................................................................................................................... 30
3.12 Planeeringu elluviimine ............................................................................................................................... 31
3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ........................................... 31
3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped ...................................................................................................... 33
KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ......................................................................... 37
JOONISED ............................................................................................................................................................. 39
Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering 5
SELETUSKIRI
1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk
Planeeringu koostamisel on aluseks Tartu Vallavalitsuse 15.08.2024 korraldus nr 1000 „Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.
Planeeringu koostamise eesmärgiks on Vahi alevikus asuvate Mario (kt 79401:006:1240) ja Savimäe (kt 79601:001:2109) maaüksuste jagamine äri - ja tootmismaa kruntideks ning ehitusõiguste määramine äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse planeeringuga lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele. Kavandatava tegevuse läbi soovitakse kaaluda Vahi tööstuspargi laiendamist .
Vahi tööstusparki on arendatud etapiti. Esmalt Tartu Vallavalitsuse 19.01.2005 korraldusega nr 1 kehtestatud „Vahi küla Mario, Savimäe ja Motodepoo kinnistute detailplaneeringu“ 1 ja selle jätkuna Tartu Vallavolikogu 28.02.2007 otsusega nr 26 kehtestatud „Vahi küla, Mario (79401:006:0726) ja Savimäe (79401:006:0700) maaüksuste detailplaneeringu“ alusel. Käesolev detailplaneering on seega tööstuspargi laiendamise kolmas etapp.
Lahenduse koostamisel on arvestatud ja asjakohases sisus kasutatud järgmisi dokumente:
⚫ „Tartu valla üldplaneering“ (kehtestatud Tartu Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega
nr 43);
⚫ „Vahi küla Mario, Savimäe ja Motodepoo kinnistute detailplaneering“
(kehtestatud Tartu Vallavalitsuse 19.01.2005 korraldusega nr 1. Osaliselt kehtetu
Savi tn 4 ja Savi tn 6 maaüksuste osas (2006); osaliselt kehtetu Vabriku tn 3
maaüksuse osas (2019));
⚫ „Vahi küla Mario (79401:006:0726) ja Savimäe (79401:006:0700) maaüksuste
detailplaneering“ (kehtestatud Tartu Vallavolikogu 28.02.2007 otsusega nr 26);
⚫ „Tartu vallas Vahi alevikus Mario ja Savimäe maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ (OÜ Lemma, töö versioon
08.07.2024);
⚫ „Maaküte Tartu vallas“ (OÜ Maves, 2020);
⚫ „Tartu vald, Vahi alevik, Mario ja Savimäe maaüksuste detailplaneering.
Liiklusanalüüs“ (Liikluslahendus OÜ, töö nr 243702);
⚫ „Tartu vald, Vahi, Raadi ja Kõrveküla aleviku ning Tila küla piirkonna sademevee
kanalisatsiooni modelleerimine ja skeemi koostamine“ (Altren Projekt OÜ,
töö nr 24067);
⚫ Planeerimisseadus ning teised Eesti Vabariigis kehtivad käesolevale
detailplaneeringule kohalduvad õigusaktid ja standardid.
1 Osaliselt kehtetu Vabriku tn 3 maaüksuse ning Savi tn 4 ja Savi tn 6 maaüksuste osas. Hil isemalt on alale ja
selle kõrvale koostatud veel „Savioja tn 5 maaüksuse ja lähiala detailplaneering“ (2017) ning „Savi tn 8
maaüksuse ja lähiala detailplaneering“ (2011).
6 Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud OÜ ELKER RMT poolt juulis 2024 koostatud maa-ala topo-geodeetilist alusplaani (töö nr GA163). Topo-geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500. Topo-geodeetilisele alusplaanile on lisatud märkus: enne kaevetööde teostamist täpsustada maa-aluste tehnovõrkude asukohad. Mõõdistusalasse võib jääda tehnovõrke, mille kohta mõõdistuse koostamise ajal info puudus. Joonise koostamisel on kasutatud Tartu valla geoarhiivi andmeid.
Planeeringuala lõunaosas, Tööstuse tänava ulatuses, kehtib Tartu Vallavolikogu 28.02.2007 otsusega nr 26 kehtestatud „Vahi küla, Mario (79401:006:0726) ja Savimäe (79401:006:0700) maaüksuste detailplaneering“. Planeerimisseaduse § 140 lg 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks2.
Mario ja Savimäe maaüksustele on väljastatud 02.02.2023 projekteerimis - tingimused (nr 2211802/07847) päikeseelektrijaama püstitamiseks võimsusega kuni 12 MW. Peale käesoleva planeeringu kehtestamist tunnistatakse väljastatud projekteerimistingimused kehtetuks.
Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks loetakse ka planeerimismenetluses sõlmitavad lepingud.
2. Olemasolev olukord ja analüüs 2.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus
Planeeringualaks on maaüksused Mario (kt 79401:006:1240), Savimäe (kt 79601:001:2109) ja Tööstuse tänav (kt 79401:006:1186) ning osaliselt maaüksused Vahi tee L7 (kt 79401:006:1239) ja Vahi tee (kt 79401:006:0047). Planeeringuala pindala on kokku ligikaudu 16,2 ha.
Planeeringualal puudub hoonestus, tegemist on põllumaaga.
Mario maaüksuse pindala on 58 323 m², millest haritava maa moodustab 57 362 m² (98,3%). Katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%.
Savimäe maaüksuse pindala on 84 382 m², millest haritava maa moodustab 82 362 m² (97,6%). Katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Maaüksuse põhja- ja idapiiril asub kraav. Kraavi ümbruses kasvab hõrendik ja võsa.
2 Detailplaneeringu osaline muutmine läbi uue detailplaneeringu koostamise on võimalik vaadates koosmõjus
planeerimisseaduse § 140 lõigetes 2, 7 ja 8 sätestatut. Planeerimisseadus § 140 lg 7 sätestab, et
detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus sama p laneeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes
planeerimisseaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. Teiseks sätestab planeerimisseadus §
140 lg 8, et uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatu d
detailplaneering kehtetuks. Planeerimisseaduse § 140 lõike 2 järgi võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt
kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks
tunnistamist. Vaadates sätteid omavahelises koosmõjus, tuleb järeldada, et „sama plan eeringuala“ tähistab just
seda maa-ala osa, mille kohta soovitakse koostada uus detailplaneering. Kui uus detailplaneering
kehtestatakse, muutub varasem detailplaneering kattuvas osas kehtetuks. Oluline on, et varem kehtestatud
detailplaneeringust kehtima jääv osa oleks endiselt terviklahendusena elluviidav.
Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering 7
Tööstuse tänava pindala on 14 928 m², millest haritava maa moodustab 14 825 m² (99,3%). Katastriüksuse sihtotstarve on transpordimaa 100%. Tööstuse tänav on välja ehitamata.
Vahi tee maaüksusele, planeeritava Mario maaüksusega piirnevas lõigus, jääb umbes 7 m laiune kruusakattega tee, kõnniteed puuduvad. Asfaltkate on rajatud alates Jõhvi-Tartu-Valga maanteest (põhimaantee nr 3) kuni Tööstuse tänava ristmikuni. 3 m laiune kergliiklustee, mis jääb maaüksusele Vahi tee L7 (kt 79401:006:1239) on välja ehitatud Tööstuse tänava ristmikuni alates Savioja tänavast.
Juurdepääs planeeringualale on avalikus kasutuses olevalt Vahi teelt. Mario ja Savimäe maaüksustele olemasolevalt juurdepääsud puuduvad.
Planeeringualal tehnorajatistest tulenevaid kitsendusi ei ole. Põhjavesi piirkonnas on nõrgalt kaitstud.
Mario maaüksuse põhjaosa läbib põllumajanduslikuks kasutuseks olev juurde- pääsutee.
Planeeringualal kaitstavad loodusobjektid puuduvad. Kaitse- ja hoiualasid, Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid, kaitsealuste liikide leiukohti planeeringualale ei jää. Alale ei jää ka muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid kultuurimälestisi.
Planeeringala ei ole kaetud maaparandussüsteemidega, kuid see asub Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) registreeritud kokku 18,62 ha suurusel põllumassiivil nr 65947817142 (vt skeem 1), millel planeeringu koostamise ajal kasvab punane ristik (vähemalt 80% ristikut, kuni 20% heintaimi).
Skeem 1. Mario ja Savimäe maaüksuste paiknemine põllumassiivil nr 65947817142. Põllumassiiv on
tähistatud punase alana, maaüksuse piirid on rohekaskollased jooned.
Alus: Maa.ameti maainfo kaardirakendus ja PRIA.
Tehnovõrgud (ühisvesi ja -kanalisatsioon, sademevesi, side, gaas, elekter) on välja ehitatud Vahi teel ja Vabriku tänaval kuni Tööstuse tänava maa-alani.
Olemasolev olukord on nähtav joonisel nr 3.
8 Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering
2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus
Planeeringuala asub Vahi aleviku idaosas olemasoleva Vahi tööstuspargi kõrval
jäädes sellest põhjapoole. Teiste ilmakaarte suunal on tegemist põllumajanduslikus
kasutuses olevate maa-aladega. Lähimad elamupiirkonnad jäävad
planeeringualast ca 200 m kaugusele läände ja ca 700 m kaugusele kagusuunda.
Olemasolev Vahi tööstuspark (etapid I ja II) jääb käesoleva planeeringuala ning
põhimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee vahelisele alale. Juurdepääs tööstusparki
toimub põhimaanteelt, mahasõiduks on rajatud ringristmik koos Vahi teega. Vahi
teelt on omakorda välja ehitatud teed tööstuspargi sisese liikluse tagamiseks.
Juurdepääs on kavandatud ka Vahi teelt Tööstuse tänava kaudu (2007
kehtestatud „Vahi küla Mario (79401:006:0726) ja Savimäe (79401:006:0700)
maaüksuste detailplaneeringuga“), kuid on seni ajani välja ehitamata.
Järjest suureneva Vahi tee liikluskoormuse tõttu on juba 2005 kehtestatud „Vahi
küla Mario, Savimäe ja Motodepoo kinnistute detailplaneeringuga“ ette nähtud
Vahi tee laiendamine. Sama põhimõtet on jätkatud ka 2007 aastal kehtestatud
„Vahi küla Mario (79401:006:0726) ja Savimäe (79401:006:0700) maaüksuste
detailplaneeringuga“. 3 m laiune kergliiklustee on välja ehitatud Vahi tee
idapoolsele küljele alates Savioja tänavast kuni Tööstuse tänava ristmikuni. Vahi
tee läänepoolsele küljele kergliiklusteed rajatud pole.
Olemasolevat Vahi tööstusparki teenindab ka ühistransport (linnaliin nr 9
ühendusega Raadi, Annelinna ja Karlova). Planeeringualalt on mugav ühendus
jalgratta laenutuspunktiga ja olemasoleva bussipeatusega, mis jäävad Tööstuse
tänavalt läbi üldkasutatava Rohu maaüksuse (79401:006:1235) vastavalt ligikaudu
200 m ja 400 m kaugusele. Lähimad bussipeatused ja jalgratta laenutuspunkt on
näidatud joonisel nr 2.
Vahi tööstuspargi olemasolevale hoonestusele on iseloomulik täisehitus kuni 60%.
Hooned on varasemate detailplaneeringute alusel ette nähtud juurde-
pääsuteedest vähemalt 8 m kaugusele, v.a Vahi tee, kus hoonestusala on
kavandatud teepoolsest piirist 15 m kaugusele. Hoonestusalad on antud
planeeritud kruntide ülesed, võimaldades soovi korral mitme krundi liitmist üheks
maaüksuseseks. Kohustuslikku ehitusjoont ei ole varasemate detail-
planeeringutega määrtud. Hoonete suurim lubatud kõrgus on 14 m ja
katusekalded 0°-20°. „Vahi küla Mario (79401:006:0726) ja Savimäe
(79401:006:0700) maaüksuste detailplaneeringuga“ on kavandatud ka sidusad
avaliku kasutusega haljasalad.
Planeeringuala mõjualasse kaitse- ja hoiualasid, Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid
alasid ja kaitsealuste liikide leiukohti ei jää. Lähim vooluveekogu on kirdes
ca 180 m kaugusel asuv Murise peakraav (VEE1044200). Kraavi ümbruses on
registreeritud mitmeid III kategooria kaitsealuste taimeliikide nagu ahtalehise
ängelheina (Thalictrum lucidum), suure käopõlle (Listera ovata) ja laialehise
neiuvaiba (Epipactis helleborine) kasvukohad. Samasse piirkonda jääb ka II
kategooria kaitsealuseid taimeliike, aga kuna I ja II kaitsekategooria liigi isendi
täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud
(alus: looduskaitseseaduse § 53 lg 1), ei ole joonisel nr 2 alasid näidatud.
Lähim looduskaitsealune ala on Raadi mõisa park (EELIS kood KLO1200246), mis
jääb planeeringuala piirist ca 2,5 km lõuna poole. Raadi looduskaitseala
(KLO1000640) jääb ca 3,4 km kaugusele. Lähimad Natura 2000 võrgustiku alad on
Anne loodusala (RAH0000003) ning Ropka-Ihaste linnuala (RAH0000070) ja Ropka-
Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering 9
Ihaste loodusala (RAH0000504), mis jäävad planeeringualast ca 6,7 km kaugusele
lõuna suunas.
Planeeringuala mõjualasse ja lähiümbrusesse ei jää muinsuskaitseseaduse alusel
kaitstavaid kultuurimälestisi.
Planeeringuala asukoht ning mõjuala funktsionaalsed ja ehituslikud seosed on
kajastatud joonistel nr 1 ja nr 2.
2.3 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele
Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohane strateegiline
planeerimisdokument on „Tartu valla üldplaneering“ (2022).
Muudest Tartu valla arengudokumentidest on käsitletud „Tartu valla arengukava
2022-2030“ ja „Tartu valla energia- ja kliimakava 2022-2035“.
„Tartu valla üldplaneeringu“ kohaselt asub planeeringuala kaubandus-, teenindus-
ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse juhtotstarbega maa-alal
tiheasustusega alal (vt skeem 2). Määratud juhtotstarbe suunaks on keskkonda
sobiva ja olulist keskkonnamõju mitteomava äri - ja tootmistegevuse arendamine,
st kergetööstus- ja keskkonnasõbralike ettevõtete rajamine. Tööstuse tänav on
perspektiivselt ette nähtud pikendada Kõrveküla alevikuni.
Skeem 2. Väljavõte „Tartu valla üldplaneeringu“ kaardist. Planeeringuala on markeeritud sinise
joonega. Must punktiirjoon märgib tiheasustusega ala; helesinine pidevjoon tähistab olemasolevat
ja helesinine punktiir planeeritud jaotustänavat; tumesinine punktiirjoon tähistab olemasolevat ja
punane punktiirjoon planeeritud kergliiklusteed. Juhtotstarvete tähised on järgmised:
ÄT - kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-ala,
EV - väikeelamu maa-ala, H - haljasala.
10 Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Maa-ala planeerimisel tuleb lähtuda järgnevast (välja toodud asjakohased):
⚫ hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on kuni 60% krundi pindalast;
⚫ hoonete kõrgus põhimahul on kuni 14 m, erandid on lubatud tehnoloogilistest
vajadustest tulenevalt;
⚫ ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete rajamisel tuleb nende asukoha
määramisel arvestada kavandatava tegevuse iseloomu (sh ettevõttest lähtuvaid
riske ja ohtu) ja ettevõtte riske ümbritsevale alale ning piirkonnas tundlike alade
(elamute ja üldkasutatavate hoonete või vastava juhtotstarbega maa-ala)
paiknemist. Soovitatav on vältida ettevõtte ohualade tundlike aladega kattumist
ning kavandamisel riigimaanteede äärde (eriti põhimaantee) tuleb arvestada
elutähtsate teenuste toimepidevuse säilitamisega;
⚫ suuremahuliste äri- ja tootmishoonete visuaalsete häiringute ning tehnogeensete
maastike mõju vähendamiseks on soovitatav rajada liigendatud fassaadiga ning
mitmekesisema välisilmega hooneid;
⚫ uue keskkonnahäiringuid põhjustava objekti rajamisel arvestada naaberalade
tundlikkusega. Lähtuda tuleb eesmärgist vähendada keskkonnahäiringuid
võimalikult suures ulatuses, eelkõige arvestades kavandatava tegevuse iseloomust
tulenevalt vajalikku kaugust elamupiirkonnast jt tundlikest aladest;
⚫ planeeritavast maa-alast tuleb osa kavandada/säilitada looduslikuna, et
võimaldada üldkasutatavate rohe- ja puhkealade, mänguväljakute, taskuparkide
ja/või ettevõtlusaladel puhkenurkade rajamist. Looduslike alade olemasolu on
oluline ka kliimamuutustega kaasnevate mõjude leevendamiseks ja sademevee
pinnasesse immutamiseks. Kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmis- ja
logistikakeskuse maa alast tuleb looduslikuna kavandada/säilitada minimaalselt
10%.
Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas üldplaneeringu juhtotstarbega ja
arvestab üldplaneeringus kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja
logistikakeskuse juhtotstarbega maa-alale sätestatud tingimustega.
„Tartu valla arengukava 2022-2030“ on vastu võetud Tartu Vallavolikogu
21.09.2022 määrusega nr 14.
Arengukava järgi on olulisemateks tegevussuundadeks mh:
⚫ uute tööstusalade asukohavalik ja planeerimine Tartu vallas;
⚫ Vahi tööstuspargi, Kuusisoo tööstuspargi, Tabivere tööstuspargi, Äksi tööstusala
juurdepääsude (teed, tänavavalgustus jms) ja liikuvuse (jalg- ja jalgrattateed,
ühistransport jms) arendamine;
⚫ ümbritseva keskkonnaga sobiva, inimsõbraliku, rohelise ja targa mitmeotstarbelise
ruumi, sealhulgas avaliku ruumi loomine äri- ja tootmisaladel ning üksikute äri ja
tootmishoonete ümbruses.
Planeeringu koostamise eesmärk ja lahendus toetab Tartu valla arengukavas
seatud suundade elluviimist.
„Tartu valla energia- ja kliimakava 2022-2035“ on vastu võetud Tartu Vallavolikogu
21.12.2022 määrusega nr 20.
Tartu vald järgib Tartu maakonna energia- ja kliimakavas ning Tartu valla energia-
ja kliimakavas sätestatud eesmärke, et saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus.
Kliima- ja energiakava panustab valla visiooni saavutamisse energia- ja
kliimavaldkonna meetmetega, olles üheks alusdokumendiks rohepöörde
Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering 11
valdkonna investeeringute ja eelarvete kavandamisel ning finantseeringute
taotlemisel.
Kliimamuutustega kaasnevate mõjudega on arvestatud üldplaneeringu
koostamisel maakasutus- ja ehitustingimuste määramise kaudu. Kliimamuutustega
kaasnevatest riskidest kõige olulisemad on tõenäoliselt sademeveerežiimiga
(suvised intensiivsed paduvihmad, aga teisalt ka põuaperioodide sagenemine) ja
suvise temperatuuri tõusuga seotud probleemid.
Riskid on maandatud, kui:
1. ehitatakse välja nõuetele vastavad üldistes huvides kasutatavad
veevõtukohad;
2. uute arendusalade täpsemal planeerimisel:
a. tagatakse haljasalade, roheribade jt rohestruktuuride olemasolu;
b. kavandatakse/säilitatakse teatud % elamu-, keskuse, ühiskondliku hoone-,
kaubandus-, teenindus- ja büroohoone, tootmise- ja logistikakeskuse maa-alast
looduslikuna;
c. välditakse ulatuslike homogeensete kõvakattega alade rajamist (n-ö
„automere“ tüüpi parklad), kasutatakse parklate rajamisel vett läbi laskvaid
materjale.
3. kavandatakse toimivad sademeveesüsteemid ja sademevesi immutatakse
maksimaalselt oma krundil;
4. tagatakse maaparandussüsteemide toimimine ja maaparandussüsteemide
registrisse kantud kraavide läbilaskevõime.
Planeeringu koostamisel arvestatakse kliimamuutustega kaasnevate mõjudega (vt
koondit ptk 3.10.1).
2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad
järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid.
Planeeringulahenduse kirjeldus, kaalutlused ja valiku
põhjendused
Planeeringuala asub üldplaneeringuga määratud kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse juhtotstarbega piirkonnas olemasoleva Vahi tööstuspargi kõrval. Ala hea asukoht põhimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee ja tugimaantee nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee lähistel tagab logistiliselt soodsa asukoha ja on seetõttu sobiv nii kodumaisele kui ka rahvusvahelisele turule suunatud ettevõtetele. Käesolev planeeringuala on olemasoleva Vahi tööstuspargi laiendus (III etapi arenduseks eelduste loomine).
Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning tehtavad järeldused põhinevad
peatükkides 2.1 ja 2.2 toodud olukorra ülevaatele ning kirjeldusele ja liigilt
üldisema planeeringu vastavusele, mis on esitatud peatükis 2.3. Planeeringu
ruumilise arengu eesmärgid ja analüüsil põhinevad järeldused on kokkuvõtlikult
järgmised:
⚫ viia ellu kehtiva üldplaneeringu arengusuunad ja eesmärgid, st laiendada
olemasolevat tööstusparki selleks määratud piirkonnas;
12 Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering
⚫ kavandada lahendus varem kehtestatud detailplaneeringute põhimõtteid
järgides (hoonestusalad, täisehitus, hoonete kõrgus, sidusad haljasalad jmt);
⚫ planeerida sidus tehniline taristu (teedevõrk, sh kergliiklusteed, tehnovõrgud)
olemasoleva taristu jätkuna.
Planeeringulahenduse valiku tegemisel on lähtutud:
⚫ üldplaneeringus määratud tingimustest (täisehitus, hoonestuse kõrgus,
suuremahuliste äri- ja tootmishoonete liigendatus, keskkonda sobiva äri- ja
tootmistegevuse ette nägemine, haljastus);
⚫ olemasoleva Vahi tööstuspargiga sidumisest (tänavate maa-alade laiused, uue
tänava kavandamine olemasoleva Vabriku tänava pikendamisega (turvalise
ristmiku loomisega), avalike haljasalade ühendamine);
⚫ paindliku krundistruktuuri loomisest, mis võimaldaks vajadusel krunte liite;
⚫ Vahi tee laiendamise vajadusest (moodustatud kergkliiklusteele vajalik krunt Vahi
tee L7 maaüksuse (kt 79401:006:1239) jätkuna);
⚫ hoonestusalade määramisest varem kehtestatud detailplaneeringute lahenduse
põhimõtteid arvestavalt, st hoonestusalade kaugused teedest (Vahi tee poolt
15 m, tööstuspargi siseste teede äärest 8 m) ja krundiüleste hoonestusalade
määramisest;
⚫ planeeringuala põhja- ja idapoolse kraavi säilitamise vajadusest, sh idapoolse
kraavi teenindamiseks vajaliku vaba ruumi tagamisest (hoonestusala määramine
kraavist vähemalt 5 m kaugusele);
⚫ tööstuspargi koosseisu jäävate looduslike rohe- ja puhkealade kavandamisest, sh
on selleks kasutatud olemasolevat looduslikku keskkonda planeeringuala
põhjapoolse kraavi ümbruses;
⚫ piirkonnale omasest/sarnasest hoonestusest, st ehitusõigus ja arhitektuursed
tingimused on määratud lähipiirkonnas olevaga sarnaselt;
⚫ vajadusest tagada kõikidele kruntidele juurdepääs avaliku kasutusega teelt, sh
uute tänavamaade moodustamine avalikku kasutusse määramisega;
⚫ vajadusest tagada kliimamuutustega toime tulev lahendus läbi teemade
sademevesi, haljastus, kõvakattega alad.
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK
3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringu lahendusega on moodustatud planeeringualale jäävatest
Mario ja Savimäe maaüksustest kokku 28 krunti: krundid nr 1-24 tootmis-, tööstus-,
lao- ja äri- ning teenindushoonete ehitamiseks; krunt nr 25 tee ja tänava
ehitamiseks; krunt nr 26 kergliiklustee ehitamiseks; krundid nr 27-28 üldkasutatava
haljasala rajamiseks.
Kruntide moodustamine on näidatud põhijoonisel. Planeeritud kruntide alusel
moodustatavate katastriüksuste pindalad võivad täpsustuda piiride märkimisel
loodusesse katastrimõõdistamise käigus. Katastriüksuse moodustamise käigus võib
planeeritud krunte omavahel liita.
Tööstuse tänava (79401:006:1186), Vahi tee (79401:006:0047) ja Vahi tee L7
(79401:006:1239) maaüksuste piire ei muudeta. Säilivad katastrisse kantud
olemasolevad katastriüksuste piirid ja pindalad. Planeeringualasse kogu
maaüksuse ulastuses jääv Tööstuse tänav on tähistatud krundi numbriga 29.
Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering 13
Planeeritud krundid nr 25-28 on ette nähtud avaliku kasutusega. Samuti on avaliku
kasutusega planeeringualasse jäävad tänavamaad Tööstuse tänav (krunt nr 29),
Vahi tee ja Vahi tee L7.
3.2 Kruntide hoonestusala
Hoonestusalade (kruntide osad, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud
hoonestuse) piiritlemisel on lähtutud tuleohutusnõuetest (hoonestusala kaugus
vähemalt 4 m krundipiirist), idapiiril asuva kraavi säilitamise vajadusest koos seda
teenindava alaga, loodusliku üldkasutatava maa tagamisest põhjapiiril asuva
kraavi ümbruses ja vajaliku külgnähtavuse tagamisest tänavapoolsetel aladel
(Vahi tee poolt 15 m, tööstuspargi sisesestel tänavatel 8 m krundipiirist) .
Teede ja planeeringuala piiriga piiritletavate kvartalite siseselt on hoonestusalad
määratud kruntide üleselt, et võimaldada vajadusel kruntide liitmist. Juhul, kui
liitmist ei kavandata, tuleb lähtuda hoonestusala piirist, mis on 4 m mõlemale poole
krundi piiri.
Hoonestusalad igal krundil on antud suuremad kui hoonete suurim lubatud
ehitisealune pind, mis võimaldab projekteerimise käigus vabamalt valida
hoonestuse paiknemist ja kuju. Hoonestusalasse võib rajada parkimisala ja istutada
puid ning põõsaid.
Hoonestusalade sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 4.
3.3 Kruntide ehitusõigus
Ehitusõigus on toodud joonisel nr 4 tabelis.
Kruntidel nr 1-24 on lubatud kavandada tootmis- , tööstus- ja laohooned ning äri-
ja teenindushooned alljärgnevatel tingimustel:
⚫ planeeringuga ehitise kasutamise otstarbeid ei määrata, kuid lubatud on
keskkonda sobiva ja olulist keskkonnamõju mitteomava äri- ja tootmistegevuse
arendamine, sh kergetööstus- ja keskkonnasõbralike ettevõtete rajamine;
⚫ ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete rajamine ei ole lubatud;
⚫ keskkonnahäiringuid põhjustava objekti rajamisel tuleb arvestada naaberalade
tundlikkusega ja juba olemasolevate keskkonnalube omavate ettevõtetega.
Olemasolevas Vahi tööstuspargis on mitmeid keskkonnalube omavaid käitiseid
(lähimad B&W Metall OÜ (Vabriku tn 17), Velma Mööbel OÜ (Estakaadi tn 4)).
Võimaliku keskkonnahäiringuga tegevuse või keskkonnaloa vajadusega ettevõtte
rajamise kavandamisel (maa-ala valiku tegemisel) tuleb eelnevalt analüüsida
võimalikku koosmõju olemasolevate keskkonnaluba omavate ettevõtetega.
Vajadusel tuleb projektis näha ette ehituslikud leevendavad meetmed mõjude
vähendamiseks.
Tööstuspargi hoonete kavandamisel tuleb arvestada, et ehitusõiguse mahtu
kuuluvad ka PVC hallid ja võimalikud ehitusloakohustuseta väikehooned
(ehitisealune pind alla 20 m², kõrgus alla 5 m).
14 Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Ehitisel paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa, sealhulgas korstnat,
antenni ning välireklaami ja muud taolist (nagu näiteks ventilatsioonikambrit,
päikesepaneele jmt) ehitise kõrguse hulka ei arvestata3.
Kruntide liitmisel on lubatud ehitusõigused liita.
Kruntidele nr 25 ja 26 on planeeritud avaliku kasutusega teed (krundil nr 25
tööstuspargi sisene tänav ja krundil nr 26 Vahi tee äärne kergliiklustee). Avaliku
kasutusega teeks on planeeritud ka Tööstuse tänav (krunt nr 29).
Kruntidele nr 27 ja 28 on planeeritud üldkasutatavad (avaliku kasutusega)
haljasalad.
Ehitusõiguse hoonestus tuleb projekteerida ja ehitada hoonestusala piirides.
Väljaspool hoonestusala võivad paikneda erinevad rajatised, sh tehnorajatised (nt
väliruumirajatised, alajaam(ad), tuletõrje veevõtukoht jmt).
3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning
parkimiskorraldus
Käesoleva planeeringu koostamise ajal viidi läbi liiklusanalüüs (Liikluslahendus OÜ, töö nr 243702) selgitamaks välja olemasolev liiklusintensiivsus ja anti ka planeeringu elluviimise järel lisanduva liikluse prognoos. Liiklusuuringud Vahi tee ja Viinapruuli tänava ristmikul teostati 5. ja 9. septembri 2024 hommikusel (7.30 kuni kl 8.30) ja õhtusel (17.15 kuni 18.15) tipptunnil.
Nii hommikusel kui õhtusel tipptunnil toimus valdav liiklus Vahi tee ja Viinapruuli tänava vahel – hommikul Viinapruuli tänavalt Vahi tee suunal 27 sõidukit ja õhtul Vahi teelt Viinapruuli tänavale samuti 27 sõidukit. Nimetatud ristmiku vastupidised liikumised ja ka liiklus piki Vahi teed oli oluliselt tagasihoidlikum (alla 10 sõiduki tunnis). Vahi tee ja Viinapruuli tänava ristmiku piirkonnas loendati hommikusel tipptunnil 1 jalakäija ja õhtusel tipptunnil 2 jalakäijat.
Planeeringulahenduse elluviimise järel näeb prognoos ette umbes 100 sõiduki lisandumist nii hommikusel kui õhtusel tipptunnil. Prognoositava liikluse alusel hindas liiklusanalüüs, et Vahi tee-Tööstuse tänava ristmiku läbilaskvustega muret ei ole.
Tagamaks kergliikluse turvaline ja sidus liikumine, on planeeringualale kavandatud kergliiklusteed, mis on ette nähtud ühendada juba välja ehitatud kergliiklusteede võrguga, sh avalike haljasalade vahel.
Tööstuse tänava kavandamisel on arvestatud üldplaneeringu kohase perspektiivse tee kavandamisega Kõrveküla alevikuni (vt joonis nr 2), mistõttu on joonisel nr 4 näidatud Tööstuse tänava perspektiivne jätkumine väljaspool planeeringuala.
Planeeringuga tehakse ettepanek näha perpsektiivselt ette ka bussipeatused Tööstuse tänavale Rohu maaüksusega (79401:006:1235) ning planeeritud kruntidega nr 19 ja 20 piirnevale alale (vt joonised nr 2 ja nr 4). Käesoleva tööstuspargi rajamisega koos on esialgu vajalik Rohu maaüksusega piirneva bussipeatuse välja ehitamine. Võimalik liini pikendus on näidatud Liikluslahendus OÜ töös nr 243702 (leitav planeeringu lisadest). Perspektiivse
3 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 “Ehitise tehnil iste andmete loetelu ja arvestamise alused „
§ 30 lg 4
Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering 15
Tööstuse tänava pikenduse välja ehitamise järgselt Kõrveküla alevikuni on asjakohena välja ehitada ka teine bussipeatus (kruntidgea nr 19 ja 20 piirneval alal) ja korrigeerida liinivõrku.
Planeeritud tööstuspargi sisene tänava ma-ala (krundil nr 25) on kavandatud 15 m
laiusena, sõidutee laiusega 7 m ja ühepoolne kõnnitee laiusega 2,5 m. Vahi tee
äärde on planeeritud sõidutee laiusega 7 m ja 3 m laiune kergliiklustee. Tööstuse
tänavale on planeeritud 7 m laiune sõidutee ja kahepoolsed 2,5 m laiused
kõnniteed. Planeeritud Tööstuse tänava parameetrite kavandamisel on arvestatud
ka perspektiivse Kõrveküla aleviku ühendamisega, st kavandatud tänava
elemendid on piisava laiusega ka perspektiivsel teedevõrgu ühendamisel.
Juurdepääsud planeeritud hoonestatavatele kruntidele on ette nähtud järgnevalt:
⚫ Kruntidele nr 1-5 Vahi teelt;
⚫ Kruntidele nr 6-14 ja 21-24 planeeringuala siseselt uuelt tänavalt (krundilt nr 25);
⚫ Kruntidele nr 15 ja 16 Tööstuse tänavalt ja/või planeeringuala siseselt uuelt
tänavalt (krundilt nr 25);
⚫ Kruntidele nr 17-20 Tööstuse tänavalt.
Autode ja jalgrataste parkimine tuleb lahendada igal hoonestataval krundil selle
siseselt, arvestades kavandatavale otstarbele/-tarvetele vastavat normi
(EVS 843:2016 Linnatänavad, parkimiskohtade laiused, arvestus jm) ja tegelikku
vajadust. Minimeerimaks kõvakatteliste alade hulka (potentsiaalseid soojussaari),
mitte näha ette ülenormatiivset parkimist. Vajalikke alasid on võimalik etapiviisilise
ehitamise käigus lisada (võimaliku vajadusega arvestada projekteerimisel).
Projekteerimisel tuleb vältida suurte haljastuseta parklate kavandamist. Vältida
tuleb ka parkla rajamist vahetult hoone seina äärde, s.t igale hoonele (soovitavalt
tänava poole) tuleb kavandada vähemalt üks esinduslik külg/peasissepääs, mille
osas ei ole parkla kohe vastu seina.
Parkimis- ja manööverdusalad ning juurdepääsuteed peavad olema minimaalselt
vajalikus ulatuses, kuna liigselt suured kõvakattega alad suurendavad
kuumasaarte tekkimise ohtu ning jätavad vähem ruumi võimalikule haljastusele,
mis aitab immutada/puhverdada sademevett ning vältida kuumasaarte teket.
Sõiduteed, sh parkimisalad ja jalakäijate liikumisteed hoonestatavate kruntide
siseselt kavandada soovitatavalt eristatavad, nt erinevad sillutiskivid ja/või katendi
toonid. Parkimiskohtade ala lahendada murukivi või sillutiskiviga vmt sademevee
käitlemist võimaldaval viisil . Kogu alal katendi valikul näha ette võimalusi
sademevee vooluhulga (l/s) piiramiseks ja ühtlustamiseks kasutades võimalikul
määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid. Võimalikud asfaltkattega teed või
teeosad peavad olema minimaalses vajalikus ulatuses (keelatud on kõik pinnad
katta asfaldiga, võimalusel on soovitatav vältida asfaldi ja betooni kasutamist või
liigendada suured tehispinnad rohealade või kõrghaljastusega).
Elektriautode laadimistaristu kavandamine ja vajadus tuleb ette näha vastavalt
ehitusseadustiku § 651.
Avalikelt juurdepääsuteedelt hooneni ja vajadusel ümber hoone peab olema
tagatud operatiivsõidukite ligipääs.
Planeeritud tänavate elemendid ja kruntidele juurdepääsude indikatiivsed
asukohad on graafiliselt näidatud joonisel nr 4 ja ristlõiked joonisel nr 6.
16 Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Projekteerimisel on lubatud lahendust (tänavate elemente) täpsustada
arvestades, et Tööstuse tänav on üldplaneeringu kohaselt jaotustänav ja
tööstuspargi sisene tänav peab tagama sujuva ja ohutu liikluse.
Planeeritud avaliku kasutusega sõidu- ja kõnniteed (kruntidel nr 25, 26 ja 29) tuleb
projekteerida ning ehitada asfaltkattega (v.a üldkasutataval haljasalal asuvad
kõnniteed), sh peab planeeringualasse jääv Vahi tee lõik olema kavandatud
asfaltkattega.
3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud
tingimused
Hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne, esinduslik ja keskkonda sobiv
(sobima ümbritseva piirkonna tootmis- ja ärihoonetega) ning funktsioonist lähtuv.
Tootmis- ja/või laohoonestuse arhitektuur on lubatud kavandada tagasihoidlik,
lihtne (eelkõige arvestades hoone funktsiooni); olme- ja kontoriosa arhitektuur
peab olema kavandatud heal arhitektuursel tasemel, kvaliteetsete
välisviimistlusmaterjalidega. Kogu kavandatav kompleks peab moodustama
realiseerumisel visuaalselt terviku.
Välisviimistluses on lubatud kasutada betooni, plekki, metalli, krohvi, kivi, puitu,
fassaadiplaati, sandwich-paneele, klaasitud fassaadisüsteeme jmt, mis sobib
piirkonda ja hoone funktsiooniga. Lubatud on ka PVC hallide rajamine, kuid need
ei tohi asuda Vahi tee ja Tööstuse tänava ääres.
Hoonete katusekalle peab jääma vahemikku 0-20 kraadi. Lubatud korruselisus on
kuni 3 maapealset korrust, maa-alust hoonestust ei planeerita.
Katusekattematerjal näha ette katusetüübile ja hoone otstarbele sobiv.
Suuremahuliste äri- ja tootmishoonete visuaalsete häiringute ning tehnogeensete
maastike mõju vähendamiseks on soovitatav rajada liigendatud fassaadiga ning
mitmekesisema välisilmega hooneid. Hoonestus tuleb alati kavandada n-ö näoga
piirneva tänava poole, sh võimalike kruntide liitmisel peab fassaad jääma Tööstuse
tänava või Vahi tee poole. Hoonete tänavapoolne fassaad kavandada
esinduslikuma lahendusega. Hoonete peasissepääsu sõlm lahendada
esinduslikuma väliruumina (haljastus, kõnniteed jmt).
Ehitusgeoloogilised tingimused ja hoone sokli kõrgus tuleb täpsustada hoonete
projekteerimisel, kui on teada kavandatav tegevus ja hoonestuse täpne asukoht.
Ehitamisel tuleb kasutada võimalikult energiasäästlikke materjale ja
ehitusmeetodeid. Hoonestuse rajamisel tuleb pidada silmas nii otseseid kui
kaudseid energiatõhususe lahendusi ning taastuvenergia rakendamise
potentsiaali, sh passiivset päikeseenergia kasutamist. Projekteerimisel on seega
lubatud ette näha päikeseenergia kasutamise võimalusi. Päikesepaneelid
sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega kaetavad
osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist või
kavandada need hoone osade külge (katus, fassaad). Hoonetel paiknevaid
päikesepaneele maksimaalse lubatud kõrguse hulka ei arvestata (vt ka ptk 3.3).
Piisava maa-ala suuruse korral (nõutud haljasala suurus paneelidest vaba alana)
on paneelid lubatud paigaldada ka maapinnale.
Ehitusaegsete ajutiste laoplatside ja kütuse hoidmise alade ning ehitusmasinate
parkimiskohtade rajamisel tuleb arvestada veekaitse nõuetega. Ehitustööd
Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering 17
peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine
pinna- ja põhjavette.
Hoonete konstruktiivse ja tehnilise lahenduse kavandamisel lähtuda
energiasäästlike hoonete kontseptsioonist. Järgnevates projekteerimis -
staadiumites analüüsida hoonete energiakulu, energiatarbimise efektiivsust ja
heitmete vähendamise meetmeid. Projekteerimisel näha ette võimalused hoonete
ja platside lahendustes alternatiivsete energiaallikate (eeskätt päikeseenergia)
kasutamiseks.
3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine
Kuigi tegemist on tööstuspargi alaga, kus hoonestus on võrdlemisi tihe ja ehitisealused pinnad suured, tuleb siiski arvestada kliimamuutustest põhjustatud sademete hulga suurenemise (ekstreemsete sademete sageduse kasvu) ja suviste tihenevate põuaperioodidega ning näha hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad ette haljastatavana. Haljasalade kavandamisega on võimalik tagada parem õhukvaliteet ja anda võimalus sademevee hajutamiseks ja/või looduslähedaste sademeveesüsteemide rajamiseks.
Haljasaladel on soovitatav võimalusel maastikukujunduses kasutada vee- elemente (tiigid, avatud kraavid), mis võimaldavad vähendada nii temperatuuritõusu kui ka puhverdada sagenevate tormidega kaasnevate valingvihmade veekoguseid.
Vältida tuleb suurte ilma haljastuseta parklate kavandamist – parklad kavandada kas väiksemate (kuni 10 parkimiskohaga) osadena või liigendada madal- ja kõrghaljastusega (puude ja põõsastega) või peab parkla ala asuma haljasala ääres, kus kasvavad ka puud-põõsad.
Planeeritavate Mario ja Savimäe maaüksuste pindalast 10% on kavandatud looduslikuna (üldkasutatavaks rohe- ja puhkealaks). Looduslike alade olemasolu on oluline kliimamuutustega kaasnevate mõjude leevendamiseks. Looduslikud üldkasutatavad rohe- ja puhkealad on planeeritud kruntidel nr 27 ja 28 ning kruntide nr 9-12 koosseisus (20 m laiuse alana, kus olemasolevalt on kraav ja seda ümbritsev looduslik hõrendik ning võsa).
Tänavamaadel (planeeritud krundil nr 25 ja Tööstuse tänaval (krunt nr 29)) on varju andva elemendina kavandatud puude rida/read. Kuna Vahi tee planeeringuala poolsele küljele jäävad tehnovõrgud (sh Tööstuse tänavast põhimaantee nr 3 suunal), ei ole tänava alale puude alleed planeeritud. Küll tuleb puuderida projekteerimisel ette näha kruntide nr 1-5 Vahi tee poolsel küljel (kuni 5 m kaugusel Vahi teest). Puude liik ja täpne asukoht määratakse projekteerimisel.
Projekteerimise käigus tuleb hoonestatavatel kruntidel näha ette asukohad varju andvale kõrghaljastusele (arvestada hoonestuse ja tehnovõrkude kavandamisel). Haljastuse osakaal (puud-põõsad) peab olema minimaalselt 10% krundi pindalast. Erandiks on krundid nr 9-12, kus on ette nähtud kohustuslik avalikult kasutatav looduslik ala (vastavalt krundile vahemik 19%-25%) ja neil kruntidel täiendava haljastuse nõuet ei ole (soovitatav on seda võimalusel siiski teha ka hoonete ja teede vahelistel aladel). Küll tuleb nimetatud kruntidel arvestada parkimisaladele esitatud nõuetega.
Haljastuses kasutada kodumaiseid nii okas- kui lehtpuuliike ja looduspõhiseid lahendusi (nõue kehtib ka üldkasutatavate kruntide nr 27 ja 28 kohta). Lisaks puudele ja murule näha ette ka põõsaid-puhmaid (kavandada võimalikult mitmekülgne ja -rindeline haljastus). Liigivaene „betoonmuru-elupuu tüüpi“
18 Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering
üheülbaline haljastus ei ole lubatud. Üldkasutatavatel haljasaladele (kruntidel nr 27 ja 28) tuleb rajada ka kergliiklustee, tänavavalgustus ning väliruumi elemendid (nt pingid koos prügikastidega, võimalikud puhkerajatised, välijõusaal vmt).
Haljastuse lahendus tuleb võimalusel (sobivates asukohtades) näha ette võimalikult looduslähedane ja hooldusvaba.
Haljasaladel kasutada võimalusel ka maastikukujundusena vee-elemente (tiigid, avatud kraavid), mis võimaldavad vähendada nii temperatuuritõusu kui ka puhverdada sagenevate tormidega kaasnevate valingvihmade veekoguseid.
Haljastus- ja kujunduslahendus tuleb anda ehitusprojekti mahus. Haljasalad tuleb rajada koos hoonete rajamisega (vajadusel etappide kaupa).
Planeeritud hoonestatavad krundid on lubatud piirata aiaga kõrgusega kuni 2,2 m. Piirded peavad olema avaustega ja sobima hoonestuse arhitektuuriga. Keelatud on avausteta müüride või plekkaia rajamine. Teealade äärde, kust lükatakse lund, tuleb ette näha lume koormusele vastupidav piire või jätta lumevallitamiseks piisavalt ruumi.
Vertikaalplaneerimine kogu planeeringualal tuleb lahendada terviklikult koos tehnovõrkude ja teede projekteerimise käigus. Krundi põhiselt on maapinnakõrgust lubatud täpsustada tulenevalt hoonete asukohtadest ja kavandatavatest krundisisestest sademevee lahendustest. Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada, et tagatud oleks isevoolne reoveekanalisatsioon (vt ka ptk 3.7.1) ja sademevesi ei valguks naabermaaüksustele ja tänavate alale.
3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad
Planeeringualale on kavandatud tööstuspargi hooned (tootmis -, tööstus- ja
laohooned, äri- ning teenindushooned), mis vajavad elektri-, side- ja veeühendust
ning tagatud peab olema küte ja reovee ärajuhtimine ning sademevee kogumine
ja eesvoolu suunamine ja/või osaliselt immutamine ja/või looduspõhiste
lahenduste kasutamine krundisiseselt kohapeal.
Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 5 võrguettevõtete poolt
väljastatud tehniliste tingimuste alusel. Planeeritud lahendus on põhimõtteline,
mida täpsustatakse projekteerimise käigus tulenevalt tänavamaa elementide
jaotusest, hoonete asendiplaanist ja ruumiprogrammist. Projekteerimisel on
lubatud planeeritud liitumis-/ühenduspunkti asukohti muuta, kui need on
põhjendatud ja kooskõlastatud võrguvaldaja ning kohaliku omavalitsusega.
Tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana (vt ka ptk 3.11).
Projekteerimisel arvestada juurdepääsude (nii hoone(te)sse kui krundile)
asukohtade ja haljastusega.
3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi
Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni lahenduse koostamisel on aluseks
AS Tartu Veevärk tehnilised tingimused nr 24ARE-2-TT-25 (välja antud 22.08.2024,
kehtivad kuni 2 (kaks) aastat alates tehniliste tingimuste väljastamise kuupäevast).
Kõik planeeritud magistraal- ja jaotustorustikud on kavandatud ühiskasutusse
jäävate teede ja tänavate alla.
Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering 19
Kõigile kruntidele on planeeritud juurdepääs avalikult teemaalt ja eraldi
ühendustorustike rajamise võimalus avalikul teemaal asuvatest tänavatorustikest.
Projekteerimisel tuleb tagada, et kõigile peatorustikele, kaevudele, torusõlmedele
ja kruntide liitumispunktidele oleks võimalik juurdepääs hooldustehnikaga.
Veevarustus
Planeeritud kruntide veega varustamiseks on planeeritud tänavamaale
(ühiskasutusse jäävate teede alale) veetoru ja ette nähtud selle ringistamine.
Veetorustik on kavandatud ringistada ühelt poolt Vahi tee De 160 veetoruga ja
teiselt poolt Vabriku tänava De 110 toruga. Igale hoonestatavale krundile on
planeeritud eraldi veeühendustoru krundiga külgnevast tänavatorustikust.
Reoveekanalisatsioon
Planeeritud kruntide reoveekanalisatsiooni eesvooluks on Estakaadi tn 2 ja
Silikaadi tn 2 maaüksustel asuvad reoveepumplad (vt joonis nr 2). Täiendava
reovee juhtimine (planeeringualalt lisanduva reovee suunamine) Silikaadi tn 2
maaüksusel asuvasse olemasolevasse pumplasse ei ole võimalik , mistõttu tuleb
sinna olemasoleva pumpla asemele projekteerida uus AS Tartu Veevärk nõuetele
vastav reoveepumpla. Pumpla projekteerimisel tuleb arvestada kogu piirkonna
(olemasolev, kavandatav) vooluhulgaga. Pumpla tuleb varustada AS Tartu
Veevärk nõuetele vastava automaatika- ja elektripaigaldisega ning tagada
ligipääs tänavamaalt. Reoveepumpla täpsemad nõuded täpsustatakse
ehitusprojekti tingimuste koosseisus.
Planeeritud tänavamaadele on ette nähtud isevoolne reoveekanalisatsiooni-
torustik alates Vahi tee De 250 ja Vabriku tänava De 200
reoveekanalisatsioonitorustikust kuni planeeringuala kruntideni. Torustike vajaliku
rajamissügavuse tagamiseks tuleb vajadusel ette näha maapinna tõstmine
planeeringualal. Igale hoonestatavale krundile on planeeritud eraldi ühendustoru
krundiga külgnevast tänavatorustikust.
Sademeveekanalisatsioon
Piirkonnas puuduvad AS-le Tartu Veevärk kuuluvad sademeveesüsteemid.
Planeeringuala sademevesi on ette nähtud juhtida valla territooriumil asuvatesse
sademeveesüsteemidesse. Valla territooriumi kohta, kuhu jääb ka käesolev
planeeringuala, on koostatud töö „Tartu vald, Vahi, Raadi ja Kõrveküla aleviku
ning Tila küla piirkonna sademevee kanalisatsiooni modelleerimine ja skeemi
koostamine“ (Altren Projekt OÜ, töö nr 24067). Nimetatud töö koostamisel on juba
arvestatud Vahi tööstuspargi laiendamisega, st käesoleva lahenduse alusel
lisanduvate vooluhulkadega. Vastavalt Altren Projekt OÜ tööle nr 24067 on
planeeringuala sademeveed jaotatud kahe valgala vahel : osa alal tekkivast
sademeveest suunatakse Vahi teel asuvasse sademeveetorustikku (valgala 1) ja
osa idapoole jäävasse Tööstuse tänavaga piirnevasse kraavi (valgala 2). Tööstuse
tänava perspektiivsel jätkumisel (tänavavõrgustiku rajamine Kõrveküla alevikuni)
ühendatakse sademeveetorustik kraavi asukohas rajatava truubiga.
Tänava aladele on planeeritud sademeveetorustikud ja nõvad. Tehniline lahendus
tuleb kooskõlastada eesvoolude valdaja ja kohaliku omavalitsusega.
Planeeringuala sademeveelahenduse projekteerimisel tuleb arvestada
prognoositavate sademete hulga suurenemise ja tormide sagenemisega;
lahenduse väljatöötamisel tuleb võtta arvesse Altren Projekt OÜ tööd nr 24067.
20 Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Planeeritud hoonestatavatelt kruntidelt tänavaalal asuvasse sademeveesüsteemi
juhitava sademevee vooluhulga (l/s) vähendamiseks ja ühtlustamiseks tuleb
kasutada võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid,
kokkuvooluaega pikendavat vertikaali, looduspõhiseid lahendusi, puhvermahtu
jmt. Sõltumata sellest, mis tüüpi lahendused projekteerimisel on võimalikud ja
valitakse, tuleb arvestada ja kasutada järgnevaid nõudeid, mis on eelkõige
vajalikud valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks:
⚫ näha ette meetmed sademevee äravoolu aeglustamiseks selle tekkekohas ja
juhtida sealt edasi tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga (nt haljasalad, lohud,
jms, kus vesi saab imbuda pinnasesse, seda takistab taimestik, ja vesi saab
aurustuda);
⚫ kasutada võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid (muru- või
sillutiskivi vmt sademevee käitlemist võimaldav viis);
⚫ kasutada viibemahuteid vmt;
⚫ hoonete katustelt formeeruv sademevesi on puhas ning selle võib koguda
sademeveemahutisse ja taaskasutada.
Kraavi ja pinnasesse, sh haljasaladele juhitav sademevesi peab vastama Eesti
Vabariigi seadusandlusega kehtestatud nõuetele. Sademeveekanalisatsiooni
projekteerimisel arvestada võimaliku maksimaalse paisutustasemega torustikus.
Allpool võimalikku paisutustaset asuvate sademeveeneelude kanaliseerimiseks
kasutada pumpamist.
Sademe- ja võimaliku drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on
keelatud.
Planeeringualaga piirnev kraav ja kraavitus Murisoo peakraavini (vt joonis nr 2) on
vastuvõtuvõime suurendamiseks vajalik puhastada. Murisoo peakraavi
puhastamise vajadust tuleb jälgida jooksvalt.
Kuna kavandatavatel kõvakattega aladel ei saa välistada teatud ohtu
sademevee reostumiseks kütuste ja õlidega, tuleb platsidelt ja teedelt tulev
sademevesi puhastada enne immutamist või suublasse juhtimist õlipüüduris (sh
kaaluda veeloa vajadust vastavalt veeseaduse § 187).
3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus
Elektrivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ tehnilised
tingimused nr 477309 (välja antud 05.08.2024, kehtivad kuni 05.08.2026).
Planeeringualale on kavandatud uus komplektalajaam eeldatavat
tarbimisvajadust silmas pidades. Lahendusega tehakse ettepanek rajada alajaam
krundi nr 27 põhjanurka, kuid projekteerimisel on lubatud alajaama kavandamine
ka mõnes teises asukohas, sh on vajadusel (sõltuvalt ettevõtete
tarbimisvajadusest) lubatud projekteerimisel ette näha täiendavate alajaamade
rajamine (selleks on planeeringus kavandatud tänavate äärde perspektiivsete
15 kV ja 0,4 kV maakaablite koridor). Alajaama(de) projekteerimisel peab
arvestama, et see/need asuks võimalikult koormuskeskme läheduses ja avaliku
kasutusega tee ääres ning selle/nende teenindamiseks peab jääma
ööpäevaringne vaba juurdepääs.
Uue planeeritud alajaama toide on planeeritud 15 kV maakaabelliiniga õhuliini
mastilt M43, Valdeko ja AJ12234 alajaamadest (vt joonis nr 2).
Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering 21
Uuest planeeritud alajaamast tuleb ette näha uutele objektidele välja eraldi
fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks on
kruntide piiridele planeeritud 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid
projekteerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse ja
arvestusega, et need peavad olema alati vabalt teenindatavad.
Elektritoide liitumiskilbist objektideni tuleb projekteerida maakaabliga.
Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud
kavandada teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks
pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le
esitada moodustatud kinnistute aadressid.
Välisvalgustus
Planeeritud avaliku kasutusega tänavate äärde (krunt nr 25, Tööstuse tänav ja
Vahi tee) ning üldkasutatavatele haljasaladele (kruntidel nr 27 ja 28) on ette
nähtud tänavavalgustuse rajamine. Planeeringuala kruntidel (eramaad) tuleb
välisvalgustus lahendada projekteerimise staadiumis igal krundil eraldi.
Välisvalgustuse projekteerimisel (nii tänavamaal kui erakruntidel) lähtuda
energiasäästlikest lahendustest. Soovitatav on kasutada sooja ja ülevalt alla
suunatud valgustust. Öisel ajal valgustuse kasutamisel reguleerida see
minimaalsele võimsusele.
3.7.3. Soojavarustus
Planeeringuala ei asu kaugküttepiirkonnas ja soojavarustus on ette nähtud
lokaalsena. Kasutada tuleb süsteeme, mis oleksid keskkonnasäästlikud. Võimalikud
küttelahendused on gaasiküte, vedel- või tahkeküte ja soojuspumbad, sh
maaküte, ning taastuvenergia või muud projekteerimise ajal võimalikud
lahendused. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus.
Maaküttelahenduse valikul ja ellu viimisel tuleb arvestada põhjaveevarude ja
nende kvaliteedi hoidmiskohustusega. Maakütte kavandamisel (selle
kavandamise võimalusel) arvestada, et horisontaalse kollektori alal ei ole võimalik
säilitada või kavandada sügavale ulatuvate juurtega kõrghaljastust.
Projekteerimisel arvestada tööga „Maaküte Tartu vallas“ (Maves OÜ, 2020).
3.7.4 Gaasivarustus
Gaasivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Raadimõisa Gaas OÜ 26.07.2024
väljastatud tehnilised tingimused.
Planeeritud kruntidele on kavandatud ringtoide algusega Vabriku tänav L2 ja Vahi
tee L7 olemasolevate gaasitrassi punktidest. Peagaasitoru on planeeritud avaliku
kasutusega tänavamaa alale ja igale planeeritud krundile on ette nähtud eraldi
väljavõte.
Gaasiprojekti koostamiseks tuleb taotleda uued tehnilised tingimused.
22 Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering
3.7.5 Telekommunikatsioonivarustus
Sidevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Telia Eesti AS tehnilised tingimused
nr 39080718 (välja antud 12.08.2024, kehtivad kuni 11.08.2025).
Telia Eesti AS sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on vaja projekteerida ja
rajada ühendus Telia Eesti AS sidevõrgu lõpp-punktist (sidekaev 4493/multitoru
4x14/10 Tööstuse tänaval (Vabriku tn 17 kinnistu juures) objekti/hoone sisevõrgu
ühendus(jaotus)kohani.
Sidekaabel on planeeritud avaliku kasutustega tänavamaa alale ja igale krundile
on ette nähtud individuaalsed sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid
planeeritud põhitrassist. Sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus on
kavandatud lähtuvana sidekaevust 4493/multitoru 4x14/10 Tööstuse tänaval
(Vabriku tn 17 maaüksuse juures, tähistataud markerpalliga). Vastavalt vajadusele
kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases on 0,7 m,
teekatte all 1 m. Projekteeritavad sidekaevud ei tohi jääda sõidutee alale.
Projektis näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti AS liinirajatiste
kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus.
Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.
Nõuded topo-geodeetilisele alusplaanile ja projektile:
⚫ Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule
ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“;
⚫ Telia Eesti AS dokument "Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele";
⚫ Telia Eesti AS dokument „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse
seadustamine. v4“;
⚫ Telia Eesti AS dokument „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja
kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis“.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia Eesti
AS järelevalvega.
3.8 Tuleohutus
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud kehtivate
tuleohutusnõuetega.
Vastavalt tuleohutusnõuetele 4 peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja
arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, nõnda, et oleks tagatud inimese
elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline
kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 m, piiratakse
tule levikut ehituslike abinõudega. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul
välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid
põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.
Hoonestusalad on planeeritud kruntidel omavahel ja naabermaaüksustest
normikohasel kaugusel. Kruntide ülesed hoonestusalad on määratud juhuks, kui
planeeritud krunte soovitakse liita. Juhul, kui kruntide liitmist ei toimu, tuleb kruntide
4 Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering 23
omavahelistel piiridel lähtuda hoonestusaladest, mille vahekaugus on 8 m
(4 m + 4 m). Kruntide siseselt tuleb hoonete paigutamisel lähtuda kehtivatest
nõuetest. Hoonestusalade sidumine krundipiiridega on nähtav joonisel nr 4.
Tööstuslikele telk-ehitistele (näit PVC hallid) esitatud nõuded (kujad jm) on toodud
standardis EVS 812- 4:2018 tabelis 3 ja ptk 12.4. Projekteerimisel ja planeeringu
realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega.
Planeeringualal kavandatud tegevus liigitub tuleohutuse järgi valdavalt VI
(tööstus- ja laohooned) kasutusviisi alla 5 . Planeeritud hoonete tuleohutus- ja
tuleohuklass tuleb määrata ehitusprojektis vastavalt kehtivale seadusandlusele.
Vastavalt tuleohutuse seadusele peab ehitisel, millele on kehtestatud
tuleohutusnõuded, olema nõuetele vastav veevõtukoht. Määruse nr 10 6 kohaselt
peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada
päästetehnika ohutus ja paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise
kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 m kaugusel. Kui hoones on
tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisend, peab veevõtukoht
paiknema ka sellest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest
mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.
Planeeringualale on kavandatud valdavalt VI kasutusviisiga hooned, neile vajalik
veevooluhulk veevõtukohas on 20 l/s ning see peab olema tagatud kolme tunni
jooksul. Ühisveevärgist on planeeritud hüdrantidele võimalik tagada veevooluhulk
10 l/s. Hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas määratakse
ehitusprojektis lähtudes hoone suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest,
otstarbest ja teistest asjakohastest näitajatest, kusjuures kui suures hoones on
erineva eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsioonid, arvestatakse ainult nende
tuletõkkesektsioonidega, mille pindala on üle 200 m². Kui ehitis on kaitstud
automaatse tulekustutussüsteemiga, mis rakendumisel teavitab Häirekeskust või
turvaettevõtte juhtimiskeskust, võib veevooluhulga tagamise aega vähendada
ühe tunnini. Vajadusel tuleb igal krundil oma territooriumile täiendava
veevõtukohana paigaldada vajalikku veevooluhulka arvestav mahuti.
Lähimad olemasolevad hüdrandid asuvad Vabriku tänaval (Tööstuse tn 13
maaüksuse juures) ja Vahi teel (Vahi tee 15 maaüksuse juures). Lähimad
olemasolevad hüdrandid ei taga nõutud kauguseid, mistõttu on planeeringualale
ette nähtud täiendavad hüdrandid (Vahi teele, Vahi tee ja Tööstuse tänava
ristmikule, Tööstuse tänavale, planeeritud tänavale krundil nr 25). Iga
hoonestatava krundi siseselt tuleb projektis hinnata täiendava veevõtukoha
(mahuti) rajamise vajadust (olenevalt kavandatavast otstarbest ja mahust).
Päästeautode juurdepääs on tagatud avaliku kasutusega tänavaaladelt (ka
planeeritud tänav krundil nr 25 on ette nähtud avaliku kasutusega) .
Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide
ja nõuetega. Kui määruse, asjakohase tehnilise normi või standardi
tuleohutusnõuetest soovitakse kalduda kõrvale, tuleb ehitise vastavust olulistele
tuleohutusnõuetele tõendada analüütiliselt7.
5 Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
6 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise
ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ 7 Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
24 Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering
3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud standardi EVS 809-1:2002
põhimõtteid.
Planeeringualale jäävad tänavad on ette nähtud varustada tänavavalgustusega.
Piisav valgustus tagab hea nähtavuse ja vähendab seeläbi tõenäosust sooritada
kuritegu.
Eramaa krundid on lubatud piirdeaiaga piirata, et anda selgelt märku avaliku
ruumi lõppemisest.
Arhitektuuriline, asendiplaaniline ja kujunduslahendus peab võimaldama
sotsiaalse kontrolli tagamist (mitte kavandada pimedaid nurki, sh hoones).
Erinevate kasutusotstarvetega alade tähistamiseks kasutada erinevaid
suunaviitasid. See loob inimestele turvatunde, suurendab omaniku- ja
kontrollitunnet ning vähendab seega kuriteohirmu. Tootmisega mitteseotud
inimeste pääs alale peab olema kontrollitud ja piiratud. Soovitatav on kasutada
videovalvet.
Hoonete projekteerimisel ja hilisemal rajamisel tuleb arvestada kuriteohirmu
vähendamiseks ja vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:
⚫ Paigaldada videovalve ja kohtvalgustid;
⚫ Kasutada atraktiivseid arhitektuuri elemente ja maastikukujundust;
⚫ Kasutada atraktiivseid materjalide ja värve;
⚫ Hoida ala alati korras ja teha kiirelt vajalikud parandustööd;
⚫ Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).
3.10 Keskkonnatingimuste seadmine
Eeldatavalt ei rajata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine, kuid kuna täpsed tegevused tööstuspargis on teadmata, ei ole see välistatud. Kui projekti staadiumis kavandatakse tegevust, mis toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju, tuleb keskkonnamõju hinnata. Sõltuvalt kavandatavast tegevusest, on vajadusel vaja saada ka tegevus- ja/või keskkonnaluba.
Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ja
ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete
näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik
vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.
3.10.1 Kliimamuutustega arvestamine
Kuigi Eestis pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides, võib ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi: temperatuuritõus, sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide sagenemine8 . Seetõttu tuleb meil kliimamuutuste mõjuga kohanemise vajadusega arvestada ning projekteerimisel tähelepanu pöörata mh sademevee ärajuhtimise ja haljastuse temaatikale.
8 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering 25
Temperatuuritõusuga kaasnev kuumalainete sagenemine on üks peamisi
tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained võimenduvad
eeskätt soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt asfaltteed,
asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa
päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad õhku. Tekkiv soojussaar on ümbritsevast
maapiirkonnast märkimisväärselt soojem tehisala. Maa-ameti soojussaarte
kaardirakendusest on näha, et olulised soojussaarte tekkekohad on tehno- ja
tööstuspargid. Samuti on täheldada soojussaarte teket parklate puhul.
Planeeringulahendusega on püütud soojussaarte teket vähendada nähes ette
eraldi looduslikud üldkasutatavad rohealad kui ka äri- ja tootmishoonete
kruntidele kõrghaljastuse rajamine, mis aitab soojussaarte efekti vähendada.
Samuti on soovitatud maastikukujunduses võimalusel kasutada vee-elemente
(tiigid, avatud kraavid), mis võimaldavad vähendada nii temperatuuritõusu kui ka
puhverdada sagenevate tormidega kaasnevate valingvihmade veekoguseid.
Kliimamuutustega kohanemise arengukava 9 ja selle juurde kuuluva rakendus-
plaani kohaselt toob äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine suure
tõenäosusega kaasa raskemate ilmastikuoludega seotud loodusõnnetuste
sagenemise. Võivad kaasneda veetaseme muutus, sademete hulga ja
temperatuuri äärmuslikud muutused. Muuhulgas on soovitus lik territoorium
liigendada, vältida ulatuslikke kõvakattega pindu, et vähendada kuumasaarte
teket, tolmu jm ainete lendumist ning tagada esteetilisem ning puhtam keskkond.
Kliimamõju leevendamiseks näeb planeeringulahendus ette parklate ja platside
rajamisel eelistada katet, mis tagab sademevee läbilaskevõime. Asfaldi ja betooni
kasutamist on soovitatav võimalusel vältida või liigendada suuri tehispindasid
rohealade või kõrghaljastusega.
Planeeringu sademeveelahenduse kavandamisel tuleb arvestada prognoositavate sademete hulga suurenemise ja tormide sagenemisega. Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist 10.
3.10.2 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine
Planeeringuala asub hüdrogeoloogilistest tingimustest ja pinnakatte paksusest ning koostisest tulenevalt Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel (Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakendus) looduslikult nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.
Reovesi on kavas suunata ühiskanalisatsiooni. Korrektselt ehitatud ja hooldatava süsteemi korral kavandatav tegevus põhja- ega pinnavee seisundit ei ohusta.
Juhul, kui detailplaneeringu lahenduse edasisel elluviimisel osutub vajalikuks
lokaalse reoveekäitluslahenduse (näiteks tööstusheitvee eelpuhastus) kasutamine,
tuleb tagada selle vastavus keskkonnakaitsenõuetele.
Sademevee kogumine ja ära juhtimine tuleb vajadusel kavandada läbi püüdurite. Suublasse juhitav vesi peab vastama veeseaduse § 128 alusel kehtestatud nõuetele. Sademevee suublasse juhtimiseks on vajalik keskkonnaluba (veeseadus § 187 p 6).
9 https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/kliimapoliitika/kliimamuutustega-kohanemine 10 Veeseadus
26 Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Projekteerimisel kavandatavad lahendused peavad tagama, et tegevusega ei ohustata põhja - ega pinnavee seisundit. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette.
3.10.3 Jäätmed
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Ehitusjäätmete valdaja peab
rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks
tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed
käitlemiseks üle jäätmeluba omavale is ikule ning rakendama kõiki võimalusi
ehitusjäätmete taaskasutamiseks.
Jäätmeteke kaasneb ka hoonete kasutusperioodiga. Tekkivad jäätmed tuleb üle
anda jäätmekäitlejale.
Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel (nii ehitamise kui hilisema
ettevõtte tegevuse käigus) lähtutada jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse
poolt kehtestatud nõuetest („Tartu valla jäätmehoolduseeskiri“). Prügikastide ja
pürgikonteinerite või jäätmemajade kasutamine ning täpne asukoht tuleb anda
projekteerimise käigus.
3.10.4 Energiatõhusus
Energiatõhususe nõuded on toodud direktiivides, energiamajanduse korralduse seaduses, ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1.
Ärihoonete puhul on juba 2020. aasta algusest uute hoonete energiatõhususe miinimumnõudeks A-klass ehk liginullenergia hoone11. Tootmises on oluline energia- kasutuse tõhusus, mis hõlmab tehnoloogiaid ja meetmeid, mis vähendavad elektri - ja/või kütusekulu, mis on vajalik sama otstarbega töö tegemiseks. Kuna tööstuslikud protsessid on erinevate tehnoloogiate ja protsessidega, on detailplaneeringu staadiumis keeruline kirjeldada võimalikke alternatiive energiatõhususe saavutamiseks. Siiski on välja kujunenud põhitegevussuunad nagu:
⚫ energiatarbimise seire ja juhtimine - energiasäästu- (tõhusamad tootmisseadmed,
valgustuse kaasajastamine), digi- jms lahenduste kaudu energiatarbimise ja -kulude
optimeerimine;
⚫ energiamahukuse vähendamine ja energiatõhususe saavutamine – tööstushoonetes
ja -seadmetes energiasäästuprogrammide teostamine (tootmisprotsesside,
valgustuse, hoonete ja nende sisseseade jms rekonstrueerimine ja rajamine
standardite, õigusaktide jms nõuetele vastavalt, digilahendused), esmajärjekorras
elektrointensiivsetes ja intensiivse gaasitarbimisega ettevõtetes, targa tööstuse
lahendused (automaatika, robotid ja kobotid ehk koostöörobotid);
⚫ fossiilkütuste asendamine taastuvate ja kütusevabade energiaallikatega,
dekarboniseerimine ja kliimaneutraalsuse saavutamine - võimalikult väikese
kasvuhoonegaaside heitega tehnoloogiale (sh energiatehnoloogiale) üleminek,
fossiilkütuste asendamine taastuvkütustega, elektrifitseerimine, kohalike energia- ja
kliimakavade rakendamine ja seotud koostöös osalemine.
Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide
11 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded“
Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering 27
(toodavad elektrit) kasutamine. Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.5.
3.10.5 Radoon
Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017) alusel võib piirkonnas esineda kohati kõrge radooniriskiga alasid. Ka ärihoonete puhul viidatakse tavaliselt standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, mille alusel tuleb teha pinnase radoonitaseme mõõtmisi hoone ehitusprojekti koostamisel ja vajadusel rakendada radoonikaitse meetmeid. Eestis on siseruumide õhu radoonisisaldus reguleeritud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“, mis on samas õiguslikult siduvam dokument kui standard. Standard kirjeldab head praktikat, kuidas soovitud tulemuseni jõuda.
Olme- ja kontoriruumides, kus inimesed viibivad tööajal igapäevaselt, tuleb tagada radoonivaba keskkond. Radooniuuringu läbiviimise vajaduse peab otsustama ehitusprojekti koostaja (sõltuvalt kavandatavast hoone otstarbest ja tööruumide olemasolust), sh näidates vajadusel ära meetmete rakendamise vajaduse vastavalt standardile ja kehtivatele õigusaktidele.
3.10.6 Insolatsioon
Päikesevalguse kestus ehk insolatsioon on siseruumi oluline kvaliteedikriteerium, mis võib aidata kaasa inimeste heaolule. Vaade väliskeskkonda pakub visuaalset ühendatust ümbrusega, et anda teavet väliskeskkonna, ilmamuutuste ja päevaaja kohta. Selline ühendatus võib leevendada väsimust, mis on tingitud pikaajalisest viibimisest sisetingimustes. Kõigil ruumis viibivatel inimestel peab olema võimalus värskendamiseks ja lõõgastumiseks, mida pakub vaate ja silmade fookuse muutumine.
Kuigi planeeringualale kavandatakse eelkõige tootmis-, tööstus- ja laohooneid ning äri- ja teenindushooneid ning rangeid nõuded eelnimetatud hoonetele seatud ei ole, on soovitatav võimalusel näha ruumidele, kus töötavad ka inimesed, ette akende projekteerimine (eelkõige kontoriruumidele), et võimaldada vaateid väliskeskkonnale ja tagada ruumis päevavalgus.
Projekteerimisel on soovitatav rakendada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ põhimõtteid.
3.10.7 Müra ja vibratsioon
Planeeritud hoonestuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest
normdokumentidest. Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest.
Planeeringuala vahetus läheduses (alla 100 m kaugusel) müratundlikke alasid ei
asu. Lähimad eluhooned jäävad planeeringualast ca 200 m kaugusele läände ja
ca 700 m kaugusele kagusuunda.
Üldjuhul on toodud vahemaad piisavad müra normtasemete tagamiseks
(eeldusel, et ei rajata ööpäevaringselt töötavat rasketööstust või välisõhus
töötavat puidutööstust, mille müraallikad paiknevad tootmishoonetest väljapool),
kuid kuna antud juhul ei ole teada konkreetsete hoonestusalade kasutamise täpne
iseloom, on siiski mõistlik välja tuua mürahäiringu vähendamise tingimused, mida
28 Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering
edaspidise projekteerimise raames silmas pidada. Olemasolevad tööstuspargi
ettevõtted ja toomishooned jäävad planeeringualast kagusuunal asuvatele
eluhoonetele oluliselt lähemale kui käesoleva planeeringuga kavandatavad
uushoonestusalad.
Planeeringu koostamisel ei ole teada, millist tüüpi tootmis-, äri- ja/või
tööstustegevus planeeringualale kavandatud hoonetes aset leidma hakkab,
seetõttu ei saa üheselt välja tuua (nt arvulise väärtusena detsibellides) ka
kaasnevate mõjude võimalikku suurust. Siiski saab välja tuua tingimused võimalike
häiringute minimeerimiseks ning soovitused mõjude vähendamiseks.
Hoonete kavandamisel, tehnoseadmete valikul ja paigutamisel tuleb arvestada
naaberhoonete paiknemisega ning tagada, et müratase ei ületaks ümbruskonna
elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1
normtasemeid. Hoonest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt ventilatsiooni -
seadmed või küttesüsteemid) paigutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et
seadmete avad oleks suunatud eluhoonetest võimalikult kaugele. Vajadusel saab
tehnoseadmete ümber rajada lokaalse müraekraani või mürasummutuskasti.
Tegevuse kavandamisel tuleb võimalusel eelistada vähese keskkonnamõjuga
tootmist (eelkõige müra silmas pidades, ka üldplaneering näeb alal ette
keskkonda sobiva ja olulist keskkonnamõju mitteomava äri - ja tootmistegevuse
arendamist, st kergetööstus- ja keskkonnasõbralike ettevõtete rajamist), mille
puhul negatiivsed mõjud ei levi hoonest väljapoole. Tootmis- ja/või
tööstustegevuse puhul tuleb võimalusel eelistada päevase tööajaga tegevusi ning
tööprotsesse, kuna päevased müra normtasemed on leebemad (päevasel ajal on
lubatud mõnevõrra mürarohkemad tegevused) ning täiendavad päevased
tegevused ei too piirkonnas kaasa olulist lisahäiringut.
Võimalusel tuleb vältida suures mahus transporditöid (nt kaubaveokite liikumine ja
laadimistööd) öisel ajal ehk öiseid rangemaid müra normtasemeid (ning inimeste
puhkeaega) silmas pidades ajavahemikus 23.00-7.00.
Lisanduva liikluskoormuse mõju on analüüsitud Liikluslahendus OÜ töös ja selle
kohaselt on eeldatav liiklus hommikusel tipptunnil 131 autot planeeringualale ja
õhtusel tipptunnil planeeringualalt 127 autot, mis eeldatavalt ei mõjuta piirkonna
müraolukorda oluliselt. Transpordivoogusid on võimalik korraldada teid mööda,
mis ei möödu vahetult elamutest (kasutada Vahi teed ja riigiteed nr 3).
Ehitusaegne transpordikoormus võib olla suurem, kuid tegemist on mööduva
olukorraga. Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi ületada
keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemeid, sh tuleb eriti
tähelepanelik olla öiste ehitustööde läbi viimisel (mürarikkad öised ehitustööd ei
ole üldjuhul lubatud).
Uute arendusprojektide elluviimisel tuleb tagada, et vibratsioon lähimates
elamutes ja ühiskasutusega hoonetes vastaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses
nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid “ kehtestatud piirväärtustele (määruse nõuded
peavad silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset).
Vahi tee väljaehitamisel (heas korras teed vähendavad vibratsiooni) ei ole põhjust
eeldada, et vibratsioon (maapinna võnked) lähimate eluhoonete juures oleks
norme ületav ja ohtlik inimestele või naaberhoonete seisukorrale (tõenäoliselt ei
ole vibratsioon tajutav). Vahemaad kavandatava tegevuse puhul on eeldatavalt
Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering 29
piisavad vibratsiooni piirväärtustele vastava olukorra tagamiseks, kuna
kavandatav tegevus ei näe ette märkimisväärsete vibratsiooniallikate rajamist.
Üldplaneeringuga kavandatud elamualade lähedusesse (Vahi tee äärde)
tegevuse kavandamisel peab arvestama, et see ei mõjutaks negatiivselt
perspektiivset elamuarendust (tegevusega kaasnevad võimalikud negatiivsed
mõjud ei tohi ulatuda elamualale).
Välisõhus levivate saasteainete osas on atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel
keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,
õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ kehtestatud
õhukvaliteedi piirväärtused (saasteainete lubatav kontsentratsioon välisõhu
ruumalaühikus). Piirväärtuse eesmärk on vältida, ennetada või vähendada
saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale. Piirväärtuse
ületamisel eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist, samas piirväärtusest
väiksem saasteainete kontsentratsioon ei sea ohtu inimese tervist.
Planeeringu koostamise ajal ei ole teada, kas planeeringualal kavandatakse
tegevusi või heiteallikaid (nt põletusseadmeid), millega kaasneb keskkonnaloa
taotlemise või paikse heiteallika käitaja registreeringu nõue ning mis nõuaks seega
täiendavat tähelepanu saasteainete heitkoguste mõistes. Kui objekti rajamise või
kasutamise ajal täpsustuvad vastavad andmed (ehk hoonestusaladel
kavandatakse konkreetsed ärilised tegevused), siis tuleb vastavat mõju hinnata
eraldi täiendavalt (mõju olulisusest lähtuvalt) või tegevusega seonduva
keskkonnaloa taotluse raames (juhul kui tegevuse iseloom nõuab vastava loa
taotlemist). Sellisel juhul on juba võimalik (vajadusel) teostada lubatud heitkoguste
määramine saasteainete kaupa ning viia läbi ka õhusaaste hajumisarvutused .
Vastava vajaduse ilmnemisel tuleb täpsemalt hinnata muutusi piirkonna
õhukvaliteedis, sh tuleb hinnata koosmõju piirkonna teiste paiksete
saasteallikatega.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lõike 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri
14.12.2016 määrusega nr 67 “Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete
künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ on
kehtestatud käitise tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete
künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba.
Väljaspool arendusala võib teatud mõju lokaalsele õhukvaliteedile avaldada
eelkõige tehnopargiga seotud sõidukite (sh raskeveokite) liiklemise kaudu.
Liiklusest tingitud õhusaaste oleneb liikluskoormusest, raskeliikluse osakaalust,
liikluse iseloomust (sõidukiirus ning liikluse sujuvus) ning mootorsõidukite tehnilisest
seisukorrast. Oluline tegur on ka teekatte kvaliteet ja korrashoid ning teetolmu (sh
jäätõrje puistematerjalide võimalik kuhjumine) ja olmetolmu (sh üldise foonisaaste)
esinemine. Kuigi hetkel ei ole teada arendusalaga seotud võimalikud
prognoositavad ööpäevased liikluskoormused, võib siiski prognoositud tipptunni
liikluse alusel eeldada, et õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist piirkonna
teedevõrgu lähiümbruses ei esine.
Kavandatava tegevusega võib eeldatavalt teatud määral tõusta piirkonnas
müratase, kuid mitte olulisel määral ning mitte väljaspool planeeringuala.
Ehitusaegset mürataset on võimalik minimeerida võttes kasutusele vastavaid
meetmeid ehitustöödel.
Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult,
vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik
mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke.
Ehitustööde toimumisel võib ilmneda müra ja tolmamine, mida saab leevendada
vastavaid töövõtteid kasutades:
30 Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering
⚫ Müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell
8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu,
nädalavahetus);
⚫ Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide
langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada
lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida
ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega; ⚫ Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00
ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena
rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00;
⚫ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.
Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse
väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.
3.11 Servituudi seadmise vajadus
Elektriühenduse rajamiseks tuleb alates mastilt M43 ning Valdeko ja AJ12234
alajaamadest kuni planeeritud kruntideni Elektrilevi OÜ tehnorajatiste
maakasutusõigus tagada servituudialana tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse
seadmisega planeeritud tänavamaadel, sh planeeringualale jääval Tööstuse
tänaval (79401:006:1186) ja lisaks järgmistel maaüksustel: Müta (79601:001:0078),
Viinapruuli põik 2 (79601:001:1028), Viinapruuli põik L1 (79601:001:1030), Tõru
(79401:006:1038), Mario (79401:006:1242), Vahi tee L9 (79401:006:1243), Vahi tee
(79401:006:0047), Vahi tee L7 (79401:006:1239), Estakaadi tänav (79401:006:1194),
Silikaadi tänav (79601:001:1862) ja Juure (79401:006:1236).
Servituudi seadmise vajadus on planeeritud alajaamale ja alajaama toiteliinile.
Planeeringulahendus teeb ettepaneku näha alajaam ette krundile nr 27, sh ka
toiteliin läbi krundi nr 27, kuid projekteerimisel on lubatud asukohta täpsustada.
Täpne servituudiala määratakse projekteerimisel tulenevalt alajaama ja toiteliini
tegelikust asukohast.
Planeeritud teiste tehnovõrkude tarbeks tuleb ette näha võrguvaldajate kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine.
Isikliku kasutuõiguse seadmise sisuks on tehnovõrkude omamine, kõikide toimingute teostamine, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, asendamiseks, remontimiseks, kasutusse andmiseks ja likvideerimiseks, ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnovõrkude ta lituse tagamise eesmärgil.
Servituudiala tuleb tagada vastavalt kehtivates õigusaktides ette nähtud kaitsevööndi ulatuses. Vajalikud alad määratakse projekteerimisel, kui on selgunud tehnovõrkude täpne asukoht, seetõttu pole planeeringu joonistel tehnovõrkude servituudialasid näidatud (v.a krundil nr 27).
Krundile nr 28 on ette nähtud servituudi seadmise vajadus perspektiivse võimaliku tee rajamiseks (vt joonised nr 4 ja nr 5). Servituudi sisuks on hoida 15 m laiune koridor ehitustegevusest ja kõrghaljastusest vaba tagamaks tulevikus võimaliku tee pikendamine Savipõllu maaüksuseni (79601:001:2108).
Kruntidele nr 9-15 ja 28 on ette nähtud servituudi seadmise vajadus kraavi toimimiseks kohaliku omavalitsuse kasuks. Servituudi sisuks on kraavi säilitamine, hooldus ja vajadusel laiendamine.
Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering 31
3.12 Planeeringu elluviimine
3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude
hindamine
Kavandatava tegevusega kaasneb ulatuslik maakasutuse muutus – praegune
valdavalt rohumaa ala asendub suures osas hoonestatud ja kõvakatteliste
aladega. Planeeringuala kohta koondatud andmeid arvestades (kirjeldatud
peatükkides 2.1 ja 2.2, sh ka koostatud eelhinnang) ei nähtu, et tegemist oleks
tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus planeeringu eesmärgiks
olevat arendustegevust ellu viia ei tohiks. Samuti ei esine looduslikke iseärasusi või
kultuuripärandit, mis kavandatavat tegevust võiks mõjutada või millele võiks
omakorda mõju olla.
Planeeringu elluviimisel ei ole olemasoleva informatsiooni valguses ette näha
negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale, kui järgitakse detailplaneeringus
ette nähtut ja maaüksuste igakordsed omanikud peavad rangelt kinni seadusega
sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest.
Hoonete ja rajatiste rajamisel ning kasutamisel tarbitakse paratamatult
loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades
ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.
Metsamaad alal ei ole, raadamise vajadus puudub.
Planeeringala asub olemasolevalt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni
Ametis (PRIA) registreeritud kokku 18,62 ha suurusel põllumassiivil nr 65947817142
(vt ptk 2.1), kuid Tartu valla üldplaneeringu kohaselt on perspektiivseks
maakasutuseks kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmiseja
logistikakeskuse juhtotstarbega maa-ala, st ala ei ole määratud väärtuslikuks
põllumajandusmaaks. Keskmisest kõrgema boniteediga põllumajandusmaa kui
piiratud ja taastumatu ressurss on küll väärtus, mida tuleb võimalusel säilitada
mullaviljakuse kaitse, maailma rahvastiku kasvuga soetud suurema toiduvajaduse
rahuldamiseks ning kohaliku toidujulgeoleku tagamiseks. Kohaliku omavalitsuse
kaalutlusotsusel saab aga strateegiliselt kavandada senistele põllumajandus-
maadele muu otstarbega vajalikke tegevusi, kui sellega ei vähene oluliselt
põllumajanduslik maakasutus piirkonnas tervikuna. Üldplaneeringuga täpsustati
põllumajandusmaade asukohti kohalikest oludest tulenevalt, arvestades
muudatusi olemasolevas maakasutuses ja ehitatud keskkonnas. Üldplaneeringuga
põllumaadele lubatavate ehitusalade ulatust märkimisväärselt ei suurendatud
(vallas summaarselt isegi vähendati), mistõttu põllumajandusmaade pindala
seeläbi oluliselt ei vähenenud. Kõige rohkem mõjutatigi põllumaid uute
juhtotstarvete määramisel Tartu linna naabruses – Kõrveküla ja Vahi aleviku ja Tila
küla piirkonnas. Need on aga alad, mis on juba ka varasemas Tartu
maakonnaplaneeringus määratletud tiheasumi laienemisaladena.
Planeeringualale ja selle lähipiirkonda ei jää kultuurimälestiste registrisse kantud
alasid, puuduvad väärtustatud hooned, miljööalad ja väärtuslikud maastikud,
mistõttu mõju kultuuriväärtustele puudub.
Planeeringualal ja selle lähipiirkonnas puuduvad loodusobjektid ja Natura 2000
alad, mida võidakse planeeringu elluviimise tulemusel mõjutada. Eelnevast
tulenevalt negatiivsed mõjud (sh eeldused) kaitstavatele loodusobjektidele ja
Natura 2000 võrgustiku aladele puuduvad.
Kavandatava tegevusega ei kaasne hetkel teadaoleva info põhjal olulist mõju
loodusvarade kasutamise, jäätme- ja energiamahukuse seisukohalt.
32 Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Arvestades reovee kavandatavat käitluslahendust (ühiskanalisatsioon), ei ole
oodata olulist negatiivset mõju veekeskkonnale, kui kinni peetakse õigusaktides ja
käesolevas planeeringus ette nähtud nõuetest.
Kavandatav tegevus avaldab vähesel määral mõju pinnase veerežiimile. Alalt
pinnase- ja sademevee ärajuhtimine lahendatakse vastava projektiga ning
veeseaduse alusel tuleb hinnata ka veeloa vajadust, kui juhitakse sademevett
suublasse tööstuse territooriumilt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või
oht veekogu seisundile.
Ehitusaegsed mõjud õhukvaliteedile on lühiajalised ning lokaalsed (võimalik tolm
puistematerjali laadimisel, sõidukite liiklus jms). Ehitustööd kavandatakse
eeldatavalt etapiti.
Olulised käitamisaegsed mõjud välisõhu seisundile eeldatavalt puuduvad. Samas
ei ole hetkel teada ala kruntidel kavandatavate (tootmis)tegevuste iseloom.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole hetkel teadaoleva info põhjal
oodata olulist soojuse emissiooni või lõhnahäiringu tekke võimalust.
Detailplaneeringu faasis ei ole teada alal tegutsema hakkavad ettevõtted ning
seega ei saa täpselt hinnata võimalikke heiteallikaid ja nendest väljutatavate
saasteainete koguseid vastavalt Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75
kehtestatud „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid
ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Kui planeeringualale on kavas rajada
ettevõtet, kelle tegevusega kaasnevad võimalikud häiringud, siis vastutab nende
häiringute eest häiringu tekitaja; samuti on võimalike ülenormatiivsete mõjude
korral nende eest vastutav vastav ettevõte/hoonestaja.
Vahi alevikus on võimaliku Emajõe üleujutuste piir Tartu-Jõgeva-Aravete tee
(nr 39). Üleujutusohu oht seega alal puudub ja selle riske seoses kliimamuutuste
mõjuga ei ole asjakohane hinnata. Küll on riskiks valingvihmade aegsed
sademeveehulgad, kuna tööstuspiirkondades on kõvakattega alade maht
tavapärsest suurem. Planeeringulahendus juhib tähelepanu vastavate meetmete
rakendamise vajadusele projekteerimise staadiumis (vt ka ptk 3.7.1 ja 3.10.1).
Tuginedes ümbritsevale maakasutuslikule situatsioonile (olemasoleva tööstuspargi
laiendus) ja Tartu valla üldplaneeringule, sobitub planeeringuga ette nähtud
tegevus kavandatavasse asupaika. Kavandatavad tööstuspargi krundid on
loogilises ja logistiliselt soodsas asukohas, kus ümbruses on juba varem välja
kujunenud tööstusala ning -hooned ja toimiv tööstusparki teenindav teede
võrgustik.
Kavandatava tegevuse elluviimisega ei takistata teiste ümbruskonna maaüksuste
senist või seni teadaolevaid tulevasi maakasutusvõimalusi. Planeeritud tegevus ei
mõjuta seega teadaolevalt ühtegi asjakohast strateegilist planeerimisdokumenti
(sh kõrgemad strateegilised kavad) negatiivselt.
Planeeringualast põhjapoole jäävate põllumajandusmaade teenindamiseks
mahasõiduga Vahi teelt peab maaomanik ümber ehitama juurdepääsutee, et see
ei läbiks planeeringuala.
Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha negatiivsete sotsiaalsete mõjude
ilmnemist, kuna planeeringualale ei ole kavandatud objekte, mis tooks kaasa
sotsiaalseid häiringuid (n-ö mentaalsed mõjud, sotsiaalset vastuolu tekitavad
objektid) või ohustaks piirkonna turvatunnet, sest kavandatud äri - ja
tootmisotstarbeline tegevus on planeeritud olemasoleva tööstuspargi kõrvale.
Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering 33
Oht inimese (eelkõige ehitajate) tervisele avaldub eelkõige hoonete rajamise
ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimine on võimalik, kui peetakse kinni ehitusprojektis
ja tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest.
Majanduslikult mõjutab planeeringu elluviimist huvitatud isiku finantsiline võimekus,
kuid varasema tööstuspargi arengu alusel võib eeldada, et tegemist on
potentsiaaliga arendusega. Planeeringu eesmärki toetab mh juba olemasolev
osaline infrastruktuur (välja ehitatud tehnovõrgud ja teed planeeringuala piirini)
ning asjaolu, et tegemist on tööstuspargi laiendusetapiga, mida toetavad ka
strateegilised arendusdokumendid.
Planeeringu elluviimisel saab eeldada positiivset mõju uute töökohtade tekke ja
valla ning kogu maakonna majanduselu arendamisel. Planeeritava tegevusega
kaasnev positiivne mõju on pikaaegne.
3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et ehitatavad hooned ja kaasnevad rajatised ei kahjustaks naabermaaüksuste kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute teostamise l ja ehitusprojekti(de) koostamisel.
Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule.
Planeeringuala on selle elluviimiseks jaotatud alale jäävate tänavate alusel kolmeks etapiks (vt skeem 3). Võimaliku etapilise väljaehitamise üle otsustab planeeringu elluviimisest huvitatud isik, st keelatud ei ole ala terviklik või etappide paralleelne väljaehitamine, kuid lähtuda tuleb elluviimiseks seatud tingimustest.
Skeem 3. Planeeringuala elluviimise etapid planeeritud tänava- ja üldkasutatava haljasala kruntide
alusel. Planeeringuala on markeeritud rohelise joonega. Punase joonega on näidatud planeeritud
krundipiirid. Roosa, sinise ja oranži tooniga on tähistatud vastavalt I, II ja III etapp.
34 Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise tegevuskava):
1. Planeeritud kruntide alusel katastriüksuste moodustamine 12 . Katastriüksused peavad olema moodustatud enne mistahes hoonele või rajatisele ehitusloa taotlemist.
2. Avalikult kasutatavate tänavamaade (krundid nr 25, 26 ja 29) ning üldkasutatavate haljasala maade (krundid nr 27 ja 28) vallale tasuta võõrandamine.
3. Teede (Tööstuse tänav (krunt nr 29), planeeringualasse jääv Vahi tee lõik koos krundiga nr 26 ja krunt nr 25) ning tehnovõrkude, sh tervikliku sademeveesüsteemi ja avaliku kasutusega haljasalade (krundid nr 27 ja 28) projekteerimine ning ehituslubade väljastamine.
4. Servituutide (isiklike kasutusõiguste) seadmine.
5. Avalikele tänavamaadele (Tööstuse tänav (krunt nr 29), planeeringualasse jääv Vahi tee lõik koos krundiga nr 26, krunt nr 25) jäävate tehnovõrkude, sh sademeveesüsteemi ja avaliku kasutusega haljasaladele (krundid nr 27 ja 28) jäävate tehnovõrkude ehitamine.
6. Avalike tänavate (Tööstuse tänav (krunt nr 29), planeeringualasse jääv Vahi tee lõik koos krundiga nr 26, krunt nr 25) ja avaliku kasutusega haljasaladele (krundid nr 27 ja 28) jäävate kergliiklusteede ehitamine.
Tehnovõrkude, sh sademeveesüsteemi ja tänavate, sh avaliku kasutusega haljasaladele jäävate kergliiklusteede ehitamine on lubatud ka etapiviisiliselt, kui hoonestamist kavandatakse etapiviisiliselt (vt eespool skeem 3).
7. Planeeritud kruntide hoonete projekteerimine, sh vajadusel krundisisese sademeveesüsteemi projekteerimine ja ehitamine (vastavalt krundiomaniku ajakavale). Krundi siseste hoonete väljaehitamise järjekorrale tingimusi ei seata. Kruntide hoonete väljaehitamine on seotud võimaliku etapilisusega (vastava etapiga seotud teemaa arendamisega). Nt kui soovitakse realiseerida Vahi tee äärseid krunte, peab selleks olema välja ehitatud planeeringualasse jääv Vahi tee lõik. Kuna lubatud on kruntide liitmine, siis tuleb lähtuda sellest, mis tänavalt juurdepääs projekteeritakse. Kui juurdepääs kavandatakse nt Vahi teelt, siis loetakse arendus Vahi tee äärde jäävaks (Vahi tee II etappi) ja selleks, et hoone saaks kasutusloa, peab kogu planeeringualasse jääv Vahi tee lõik olema välja ehitatud ning kasutusload väljastatud.
Planeeritud kruntide hoonetele ehituslubade väljastamise eelduseks on, et tehnovõrgud ja rajatised (s.h avalikult kasutatavad teed, sademeveesüsteem ning üldkasutatavad haljasalad) on terviklikult läbi projekteeritud ning ehitusload väljastatud. Tee peab olema välja ehitatud vähemalt killustikkatteni.
Hoonetele kasutuslubade väljastamise eelduseks on, et planeeringuga kavandatud tehnovõrgud ja rajatised (s.h avalikult kasutatavad teed) on välja ehitatud ning neile on väljastatud kasutusload vastava etapi ulatuses.
Krundi nr 25 (skeemil 3 III etapp) tänavamaa välja ehitamisel peab arvestama, et koos tee välja ehitamisega tuleb välja ehitada ka üldkasutatavad haljasalad
12 vt https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Maakatastri-andmed/Maaomaniku-
meelespea-p549.html
Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering 35
(krundid nr 27 ja 28). Lisaks, tuleb puhastada planeeringualaga piirnev kraav ja kraavitus Murisoo peakraavini.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne Tartu vallale kohustust avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sealhulgas sademeveesüsteemi) väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks. Tartu vald ei võta kohustusi avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste, sh sademevee süsteemi (edaspidi rajatised) väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Rajatiste projekteerimine ja väljaehitamine on planeeringust huvitatud isiku kohustus.
Ehitusõigus iga hoonestatava krundi piires realiseeritakse vastava krundi omaniku poolt.
Edasiste tegevuste kavandamistel tuleb arvestada võimaliku keskkonnalubade kohustusega.
Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering 37
KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTMISEL JA
KOOSKÕLASTUSED
Kooskõlastaja/
arvamuse andja
Kooskõlastuse/arvamuse
kuupäev ja number
Kooskõlastuse/
arvamuse
asukoht
Märkused
Telia Eesti AS,
volitatud esindaja
Kaino Ütt-Ütti
Raadimõisa Gaas OÜ,
AS Tartu Veevärk,
ülevaatamise
väljastaja Liisa Unt
Elektrilevi OÜ,
volitatud esindaja
Maie Erik
Päästeamet,
Lõuna Päästekeskuse
ohutusjärele-valve
büroo nõunik
Margo Lempu
Keskkonnaamet
Terviseamet
Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering 39
JOONISED
1. Situatsiooniskeem M 1: 1 000
2. Mõjuala analüüsi joonis M 1 : 5 000
3. Tugijoonis M 1 : 1 000
4. Põhijoonis M 1 : 1 000
5. Tehnovõrkude joonis M 1 : 1 000
6. Tänavate ristlõiked
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu vastuvõtmisest ning avalikule väljapanekule suunamisest teavitamine | 19.03.2025 | 1 | 7.2-3.2/550-3 | Sissetulev kiri | paa | Tartu Vallavalitsus |
| Kooskõlastus | 07.03.2025 | 3 | 7.2-3.2/550-2 | Väljaminev kiri | paa | Tartu Vallavalitsus |
| Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks (lahendust korrigeeritud) | 06.02.2025 | 1 | 7.2-3.2/550-1 | Sissetulev kiri | paa | Tartu Vallavalitsus |
| Vahi alevikus asuvate Mario ja Savimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks | 28.01.2025 | 1 | 7.2-3.2/550 | Sissetulev kiri | paa | Tartu Vallavalitsus |